RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Asolfena, 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Asolfena, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Asolfena 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 3,8 mg solifenatsiinile.

Asolfena 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 7,5 mg solifenatsiinile. INN. Solifenacinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat

Ravim Laktoosmonohüdraadi kogus Asolfena, 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid 137,5 mg Asolfena, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid 132,5 mg

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Asolfena 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Valged ümmargused veidi kumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid. Tableti läbimõõt: 7,5 mm, tableti paksus: 2,4…4 mm.

Asolfena 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Roosakasvalged ümmargused veidi kumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid. Tableti läbimõõt: 7,5 mm, tableti paksus: 2,4…4 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Uriinipidamatuse ja/või suurenenud urineerimissageduse ja -pakitsuse sümptomaatiline ravi üliaktiivse põie sündroomiga patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud, sealhulgas eakad Solifenatsiinsuktsinaadi soovitatav annus on 5 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib

solifenatsiinsuktsinaadi annust suurendada 10 mg-ni üks kord ööpäevas.

Patsientide erirühmad Lapsed Asolfena ohutus ja efektiivsus lastel ei ole veel tõestatud. Seetõttu ei tohi Asolfena’t lastel kasutada.

Neerukahjustusega patsiendid

Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens > 30 ml/min) ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) tuleb ravimit kasutada ettevaatlikult ning annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).

Maksakahjustusega patsiendid

Kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh’ skoor 7 kuni 9) tuleb ravimit kasutada ettevaatlikult ning annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2). Tsütokroom P4503A4 tugevad inhibiitorid

Asolfena maksimaalne annus tohib olla kuni 5 mg, kui patsient saab samaaegselt ravi ketokonasooliga või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, nt ritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool, terapeutilistes annustes (vt lõik 4.5).

Manustamisviis Asolfena tuleb sisse võtta suu kaudu ning neelata alla tervelt koos vedelikuga. Seda võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

• Solifenatsiin on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb kusepeetus, raske seedetrakti seisund (sh toksiline megakoolon), myasthenia gravis või suletudnurga glaukoom, ja patsientidel, kellel on risk mainitud seisundite tekkeks.
• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Hemodialüüsi saavad patsiendid (vt lõik 5.2).
• Raske maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 5.2).
• Raske neerukahjustusega või mõõduka maksakahjustusega patsiendid ning patsiendid, kes saavad ravi mõne tugeva CYP3A4 inhibiitoriga, nt ketokonasooliga (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne ravi alustamist Asolfena’ga tuleb patsienti uurida teiste sagenenud urineerimise põhjuste suhtes (südamepuudulikkus või neeruhaigus). Kui patsiendil esineb kuseteede infektsioon, tuleb alustada ravi sobiva antibiootikumiga.

Asolfena’t tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on:

• kusepeetuse riski põhjustav kliiniliselt oluline põie väljavoolutrakti obstruktsioon;
• seedetrakti obstruktsiooniga kulgevad haigused;
• risk seedetrakti motoorika aeglustumisele;
• raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min; vt lõigud 4.2 ja 5.2), annus ei tohi nendel patsientidel ületada 5 mg;
• mõõdukas maksakahjustus (Child-Pugh’ skoor 7 kuni 9; vt lõigud 4.2 ja 5.2), annus ei tohi nendel patsientidel ületada 5 mg;
• samaaegne tugeva CYP3A4 inhibiitori kasutamine, nt ketokonasool (vt lõigud 4.2 ja 4.5);

• hiatus hernia/gastroösofageaalne refluks ja/või kes samaaegselt kasutavad ravimeid (näiteks bisfosfonaate), mis võivad põhjustada ösofagiiti või seda ägestada;
• autonoomne neuropaatia.

Riskiteguritega patsientidel, nt kellel on pikenenud QT-intervalli sündroom ja hüpokaleemia, on täheldatud QT-intervalli pikenemist ja Torsade de Pointes’t.

Detruusorlihase neurogeense üliaktiivsusega patsientidel ei ole ohutus ja efektiivsus veel tõestatud.

Mõnedel patsientidel on solifenatsiinsuktsinaadi kasutamisel teatatud angioödeemist koos hingamisteede obstruktsiooniga. Angioödeemi tekkimisel tuleb ravi solifenatsiinsuktsinaadiga lõpetada ja alustada sobivat ravi ja/või kasutusele võtta vastavad meetmed.

Mõnedel patsientidel on solifenatsiinsuktsinaadi kasutamisel teatatud anafülaktilisest reaktsioonist. Anafülaktilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravi solifenatsiinsuktsinaadiga lõpetada ja alustada sobivat ravi ja/või kasutusele võtta vastavad meetmed. Asolfena maksimaalne toime avaldub kõige varem 4 nädala pärast.

Laktoos Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakoloogilised koostoimed Samaaegne teiste antikolinergiliste omadustega ravimite kasutamine võib põhjustada ravitoime ja kõrvaltoimete tugevnemist. Pärast ravi lõpetamist Asolfena’ga ning enne ravi alustamist mõne teise antikolinergilise ravimiga tuleb pidada ligikaudu üks nädal vahet. Kolinoretseptorite agonistide samaaegsel manustamisel võib solifenatsiini ravitoime väheneda. Solifenatsiin võib vähendada seedetrakti motoorikat stimuleerivate ravimite, näiteks metoklopramiidi ja tsisapriidi toimet.

Farmakokineetilised koostoimed

In vitro uuringutes on näidatud, et terapeutilises kontsentratsioonis ei pärsi solifenatsiin inimese maksa mikrosoomidest saadud CYP1A1/2, 2C9, 2C19, 2D6 või 3A4 aktiivsust. Seetõttu on ebatõenäoline, et solifenatsiin muudaks nende CYP ensüümide poolt metaboliseeritavate ravimite kliirensit. Teiste ravimite mõju solifenatsiini farmakokineetikale

Solifenatsiini metaboliseerib CYP3A4. Samaaegne ketokonasooli (200 mg/ööpäev), tugeva CYP3A4 inhibiitori manustamine põhjustas solifenatsiini AUC kahekordse suurenemise, samas kui ketokonasool, annuses 400 mg ööpäevas, põhjustas solifenatsiini AUC kolmekordse suurenemise. Seega peab Asolfena maksimaalne annus olema 5 mg, kui seda kasutatakse samaaegselt ketokonasooliga või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt ritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool) terapeutilises annuses (vt lõik 4.2). Raske neerukahjustuse või mõõduka maksakahjustusega patsientidel on samaaegne ravi solifenatsiini ja mõne tugeva CYP3A4 inhibiitoriga vastunäidustatud.

Ensüümi indutseerimise toimet solifenatsiini ja tema metaboliitide farmakokineetikale ei ole uuritud, samuti ei ole uuritud kõrgema afiinsusega CYP3A4 substraatide mõju solifenatsiini ekspositsioonile. Kuna solifenatsiini metaboliseerib CYP3A4, on farmakokineetilised koostoimed võimalikud teiste, kõrgema afiinsusega CYP3A4 substraatidega (nt verapamiil, diltiaseem) ja CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin).

Solifenatsiini mõju teiste ravimite farmakokineetikale

Suukaudsed rasestumisvastased ravimid Asolfena manustamisel ei täheldatud solifenatsiini farmakokineetilisi koostoimeid kombineeritud suukaudsete kontratseptiividega (etünüülöstradiool/levonorgestreel). Varfariin Asolfena manustamine ei muutnud R-varfariini või S-varfariini farmakokineetikat ega nende mõju protrombiini ajale.

Digoksiin Asolfena manustamisel ei täheldatud mõju digoksiini farmakokineetikale.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Puuduvad kliinilised andmed naiste kohta, kes on solifenatsiini kasutamise ajal rasestunud. Loomkatsed ei näita otsest kahjulikku toimet fertiilsusele, embrüonaalsele/loote arengule või sünnitusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimestele ei ole teada. Ravimi määramisel rasedatele on vajalik ettevaatus.

Imetamine

Andmeid solifenatsiini imendumise kohta rinnapiima ei ole. Hiirtel eritusid solifenatsiin ja/või tema metaboliidid emapiima ja põhjustasid vastsündinud hiirtel annusest sõltuvat kasvupeetust (vt lõik 5.3). Seetõttu tuleb Asolfena kasutamist rinnaga toitmise ajal vältida. Fertiilsus Andmed fertiilsuse kohta puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kuna solifenatsiin, nagu teisedki antikolinergilised ained, võib põhjustada nägemise hägustumist ja aeg-ajalt unisust ja väsimust (vt lõik 4.8 Kõrvaltoimed), võib ravim negatiivselt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Solifenatsiini farmakoloogilise toime tõttu võib Asolfena põhjustada (üldiselt) kergeid või mõõduka tugevusega antikolinergilisi kõrvaltoimeid. Antikolinergiliste kõrvaltoimete sagedus on annusest sõltuv.

Kõige sagedamini kirjeldatud solifenatsiini kõrvaltoime oli suukuivus. See tekkis 11%-l patsientidest, kes said ravi annuses 5 mg üks kord ööpäevas, 22%-l patsientidest, kes said ravi annuses 10 mg üks kord ööpäevas ning 4%-l platseebot saanud patsientidest. Suukuivus oli üldiselt kerge ning põhjustas ravi katkestamist vaid üksikjuhtudel. Üldiselt oli ravisoostumus antud ravimiga väga kõrge (ligikaudu 99%) ning ligikaudu 90% solifenatsiiniga ravi saanud patsientidest osales uuringus kogu uuringuperioodi, 12 nädala vältel. Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte Esinemissagedused on määratletud järgnevalt:

• väga sage (‡ 1/10);
• sage (‡ 1/100 kuni <1/10);
• aeg-ajalt (‡ 1/1000 kuni <1/100);

• harv (‡ 1/10 000 kuni <1/1000);
• väga harv (<1/10 000);
• teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. MedDRA Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata organsüsteemi sage klass Infektsioonid ja Kuseteede infestatsioonid infektsioon, Immuunsüsteemi Anafülaktiline häired reaktsioon* Ainevahetus- ja Vähenenud toitumishäired söögiisu*, Psühhiaatrilised Hallutsi- Deliirium* häired natsioonid*, Närvisüsteemi Somnolentsus, Pearinglus*, häired maitse- peavalu* Silma kahjustused Nägemise Silmade Glaukoom* Südame häired Torsade de Respiratoorsed, Kuivustunne Düsfoonia* rindkere ja ninas mediastiinumi häired Seedetrakti häired Suu- Kõhu- Gastroöso- Jämesoole Iileus*, kuivus kinnisus, fageaalne obstruktsioon, ebamugavus- Maksa ja Maksa häired*, sapiteede häired ebanormaalsed Naha ja Naha kuivus Pruuritus*, Multiformne Eksfoliatiivne nahaaluskoe lööve* erüteem*, dermatiit* kahjustused urtikaaria*, Lihaste, luustiku Lihasnõrkus* ja sidekoe kahjustused Neerude ja Urineerimis- Kusepeetus Neeru- kuseteede häired raskused kahjustus* Üldised häired ja Väsimus, manustamiskoha perifeersed reaktsioonid tursed *turuletulekujärgselt täheldatud

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamine võib põhjustada raskeid antikolinergilisi toimeid. Suurim solifenatsiinsuktsinaadi annus, mis kogemata ühele patsiendile on manustatud, oli 280 mg 5 tunni jooksul: selle tagajärjena tekkisid muutused vaimses seisundis, mis haiglaravi ei vajanud.

Ravi Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamise korral tuleb patsiendile manustada aktiivsütt. Maoloputus on kasulik teostatuna 1 tunni jooksul, kuid oksendamist ei tohi esile kutsuda. Nagu teistegi antikolinergiliste ravimitega, võib sümptomaatiline ravi olla järgmine:

• rasked antikolinergilised toimed kesknärvisüsteemile, nagu hallutsinatsioonid või väljendunud erutus: manustada füsostigmiini või karbakooli;
• krambid või väljendunud erutus: manustada bensodiasepiine;
• hingamispuudulikkus: kasutada kunstlikku ventilatsiooni;
• tahhükardia: manustada beetablokaatoreid;
• kusepeetus: kasutada kateteriseerimist;
• müdriaas: manustada pilokarpiini silmatilku ja/või paigutada patsient pimedasse ruumi.

Nagu teistegi antimuskariinergiliste ravimitega, tuleb üleannustamise korral pöörata erilist tähelepanu patsientidele, kellel on risk QT-intervalli pikenemisele (nt hüpokaleemia, bradükardia, samaaegne teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimite manustamine) ja kellel on mõni südamehaigus (nt müokardiisheemia, rütmihäired, südame paispuudulikkus).

5. FARMAKOKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uroloogias kasutatavad ained, sagekusesuse ning kusepidamatuse raviks kasutatavad ained, ATC-kood: G04BD08. Toimemehhanism

Solifenatsiin on kolinoretseptori spetsiifiline konkureeriv antagonist.

Kusepõit innerveerivad parasümpaatilised kolinergilised närvid. Atsetüülkoliin kontraheerib detruusori silelihaskude muskariinergiliste retseptorite kaudu, millest enamik on M -retseptorid. In vitro ja in vivo farmakoloogilised uuringud näitavad, et solifenatsiin on M -tüüpi muskariiniretseptorite konkureeriv inhibiitor. Lisaks on näidatud, et solifenatsiin on spetsiifiline muskariiniretseptorite antagonist, mille afiinsus mitmete teiste uuritud retseptorite ja ioonkanalite suhtes on madal või puudub. Farmakodünaamilised toimed Ravi solifenatsiinsuktsinaadiga annuses 5 mg ja 10 mg üks kord ööpäevas uuriti mitmetes topeltpimedates randomiseeritud kontrollitud kliinilistes uuringutes üliaktiivse põie sündroomiga meestel ja naistel.

Allpool toodud tabelist nähtub, et nii 5 mg kui 10 mg solifenatsiinsuktsinaadi annus andis statistiliselt olulise paranemise nii esmaste kui teiseste tulemusnäitajate osas võrreldes platseeboga. Tõhusust täheldati ühe nädala jooksul ravi alustamisest ning see stabiliseerus 12-nädalase perioodi vältel. Üks pikaajaline avatud uuring näitas, et tõhusus püsis vähemalt 12 kuud. 12-nädalase ravi järel ei esinenud ligikaudu 50%-l patsientidest, kes enne ravi kannatas inkontinentsi all, inkontinentsiepisoode ning lisaks saavutas 35% patsientidest väiksema urineerimissageduse kui 8 korda päevas. Üliaktiivse põie sündroomi sümptomite ravimine annab kasu ka mitmete elukvaliteedi näitajate osas, näiteks üldine tervisetaju, inkontinetsi mõju, rollipiirangud, kehalised piirangud, sotsiaalsed piirangud, emotsioonid, sümptomite raskus, haiguse raskuse mõõdikud ja uni/energia. Nelja 12-nädalast ravi käsitlenud kontrollitud III faasi uuringu ühistulemused

Urineerimiskordade arv/24 h Keskmine algväärtus 11,9 12,1 11,9 12,1 Keskmine vähenemine algväärtuse suhtes 1,4 2,3 2,7 1,9 % muutus algväärtusest 12% 19% 23% 16% n 1138 552 1158 250 p-väärtus* <0,001 <0,001 0,004 Urineerimistungi episoodide arv/24 h Keskmine algväärtus 6,3 5,9 6,2 5,4 Keskmine vähenemine algväärtuse suhtes 2,0 2,9 3,4 2,1 % muutus algväärtusest 32% 49% 55% 39% n 1124 548 1151 250 p-väärtus* <0,001 <0,001 0,031 Inkontinentsi episoodide arv/24 h Keskmine algväärtus 2,9 2,6 2,9 2,3 Keskmine vähenemine algväärtuse suhtes 1,1 1,5 1,8 1,1 % muutus algväärtusest 38% 58% 62% 48% n 781 314 778 157 p-väärtus* <0,001 <0,001 0,009 Noktuuria episoodide arv/24 h Keskmine algväärtus 1,8 2,0 1,8 1,9 Keskmine vähenemine algväärtuse suhtes 0,4 0,6 0,6 0,5 % muutus algväärtusest 22% 30% 33% 26% n 1005 494 1035 232 p-väärtus* 0,025 <0,001 0,199 Urineerimisel väljutatud maht/urineerimiskord Keskmine algväärtus 166 ml 146 ml 163 ml 147 ml Keskmine suurenemine algväärtuse suhtes 9 ml 32 ml 43 ml 24 ml % muutus algväärtusest 5% 21% 26% 16% n 1135 552 1156 250 p-väärtus* <0,001 <0,001 <0,001 Sidemete arv/24 h Keskmine algväärtus 3,0 2,8 2,7 2,7 Keskmine vähenemine algväärtuse suhtes 0,8 1,3 1,3 1,0 % muutus algväärtusest 27% 46% 48% 37% n 238 236 242 250

p-väärtus* <0,001 <0,001 0,010

Märkus: Murdelise tähtsusega uuringutest neljas kasutati 10 mg solifenatsiinsuktsinaati ja platseebot. Neljast uuringust kahes kasutati ka 5 mg solifenatsiinsuktsinaati ja ühes lisaks tolterodiini 2 mg kaks korda päevas. Üheski uuringus ei hinnatud kõiki parameetreid ja kõiki ravirühmi. Seetõttu võib märgitud patsientide arv parameetriti ja ravirühmati erineda.

* p-väärtus paariviisilise võrdlusena platseeboga

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Solifenatsiinsuktsinaadi tablettide sissevõtmise järel saavutatakse maksimaalne solifenatsiini plasmakontsentratsioon (C ) 3 kuni 8 tunni järel. T annusest ei sõltu. C ja kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suurenevad annusevahemikus 5 kuni 40 mg annusega võrdeliselt. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 90%. Söömine ei mõjuta solifenatsiini C ega AUC. Jaotumine Solifenatsiini näiline jaotusruumala pärast intravenoosset manustamist on ligikaudu 600 l. Solifenatsiin seostub suures ulatuses (ligikaudu 98%) plasmavalkudega, peamiselt happelise alfa -glükoproteiiniga. Biotransformatsioon Solifenatsiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult, peamiselt tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) poolt. Samas esineb ka alternatiivseid ainevahetusradu, mis võivad solifenatsiini metabolismis osaleda. Solifenatsiini süsteemne kliirens on ligikaudu 9,5 l/h ja solifenatsiini lõplik poolväärtusaeg on 45...68 tundi. Suukaudse annustamise järel on plasmas lisaks solifenatsiinile tuvastatud üks farmakoloogiliselt aktiivne (4R-hüdroksüsolifenatsiin) ja kolm inaktiivset metaboliiti (solifenatsiini N- glükuroniid, N-oksiid ja 4R-hüdroksü-N-oksiid). Eritumine

Pärast 10 mg [14C-märgistatud]-solifenatsiini ühekordset manustamist leiti 26 päeva jooksul uriinis ligikaudu 70% radiaoaktiivsusest ja roojas 23%. Uriinis leiti ligikaudu 11% radioaktiivsusest muutumatu toimeainena, 18% N-oksiidmetaboliidina, 9% 4R-hüdroksü-N-oksiidmetaboliidina ja 8% 4R-hüdroksümetaboliidina (aktiivne metaboliit). Lineaarsus/mittelineaarsus

Terapeutilises annusevahemikus on farmakokineetika lineaarne.

Teised patsientide erirühmad

Eakad Patsiendi vanusest lähtuvalt ei ole annuse kohandamine vajalik. Uuringud eakatel on näidanud, et AUC-na väljendatud ekspositsioon solifenatsiinile on solifenatsiinsuktsinaadi manustamise järel (5 mg ja 10 mg üks kord ööpäevas) tervetel eakatel (vanuses 65...80 aastat) sarnane tervete noorte uuritavatega (vanuses vähem kui 55 aastat). Keskmine absorptsioonimäär väljendatuna kui t oli eakatel veidi aeglasem ja lõplik poolväärtusaeg oli eakatel uuritavatel ligikaudu 20% pikem. Neid väheseid erinevusi ei peetud kliiniliselt olulisteks.

Solifenatsiini farmakokineetika lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

Sugu Sugu solifenatsiini farmakokineetikat ei mõjuta. Rass Rass solifenatsiini farmakokineetikat ei mõjuta.

Neerukahjustus Solifenatsiini AUC ja C ei erinenud kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidel oluliselt tervete vabatahtlike vastavatest näitajatest. Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) oli ekspositsioon solifenatsiinile oluliselt suurem kui kontrollrühmas, kusjuures C suurenes ligikaudu 30%, AUC rohkem kui 100% ja t rohkem kui 60%. Kreatiniini kliirensi ja solifenatsiini kliirensi vahel täheldati statistiliselt olulist seost. Hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole famakokineetikat uuritud. Maksakahjustus Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh’ skoor 7 kuni 9) C ei muutunud, AUC suurenes 60% võrra ja t kahekordistus. Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole solifenatsiini farmakokineetikat uuritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, fertiilsuse, embrüo ja loote arengu, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei näita kahjulikku toimet inimesele. Pre- ja postnataalse arengu uuringus hiirtel põhjustas imetamisperioodil emasloomale solifenatsiini manustamine väiksema sünnijärgse elulemuse, poegade sünnikaalu vähenemise ja aeglasema füüsilise arengu kliiniliselt olulisel tasemel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Laktoosmonohüdraat Povidoon K 25 Magneesiumstearaat (E470b) Tableti kate: Hüpromelloos Talk (E553b) Titaandioksiid (E171) Triatsetiin Punane raudoksiid (E172) (ainult 10 mg tablettides)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

HDPE-purk

Pärast esmast avamist: 12 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

HDPE-purk Pärast esmast avamist: Hoida temperatuuril kuni 25 (cid:176) C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend (PVC/PVDC/Al-foolium): 10, 30, 50, 60, 90 ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti karbis. PP-kaanega HDPE-purk: 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 715510 10 mg: 715410

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23.11.2010 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 10.12.2015

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2020