Aspirin cardio – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Aspirin Cardio, 100 mg gastroresistentsed tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 100 mg atsetüülsalitsüülhapet. INN. Acidum acetylsalicylicum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett. Valged, ümmargused, 7 mm diameetriga tabletid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Koronaartromboosi profülaktika

• müokardiinfarkti kahtluse korral ja järgselt;
• stenokardia korral;
• pärast südame pärgarterite revaskularisatsiooni protseduuri;
• esmase müokardiinfarkti riski vähendamine kardiovaskulaarsete riskitegurite kaasnemisel.

Ajuarterite tromboosi profülaktika

• transitoorse ajuisheemia järgselt;
• isheemilise ajuinsuldi järgselt.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Arteriaalse tromboosi profülaktika annus on 100...300 mg ööpäevas. Äge müokardiinfarkt: algannus 100…300 mg manustatakse kohe, kui on müokardiinfarkti kahtlus. Säilitusannus on 100…300 mg/ööpäevas, 30 päeva jooksul pärast infarkti. Pärast 30 päeva möödumist kaaluda edasist profülaktilist ravi müokardiinfarkti kordumise vältimiseks. Kui gastroresistentseid tablette kasutatakse selle näidustuse puhul, tuleb algannusena manustatav tablett enne alla neelamist purustada või närida, saavutamaks toimeaine kiiremat imendumist.

Esmase müokardiinfarkti riski vähendamiseks inimestel, kellel esinevad kardiovaskulaarsed riskitegurid: 100 mg ööpäevas või 300 mg ülepäeviti.

Gastroresistentseid tablette tuleb eelistatavalt manustada vähemalt 30 minutit enne sööki, koos piisava koguse veega. Tagamaks toimeaine vabanemine leeliselise keskkonnaga soolestikus, ei tohi gastroresistentseid tablette poolitada, purustada ega närida (v.a algannusena ägeda müokardiinfarkti korral).

Lapsed Ohutus ja efektiivsus ei ole kuni 18-aastastel lastel tõestatud. Vastavad andmed puuduvad. Seetõttu ei soovitata Aspirin Cardio’t alla 18-aastastel lastel kasutada. Vt ka lõik 4.4.

Maksakahjustusega patsiendid Aspirin Cardio on vastunäidustatud raske maksakahjustusega patsientidele (vt lõik 4.3). Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb kasutada Aspirin Cardio’t ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid Aspirin Cardio on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidele (vt lõik 4.3). Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb kasutada Aspirin Cardio’t ettevaatusega, kuna atsetüülsalitsüülhape võib suurendada veelgi riski neerukahjustuse ja ägeda neerupuudulikkuse tekkeks (vt lõik 4.4).

Manustamisviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

Atsetüülsalitsüülhapet ei tohi kasutada järgnevatel juhtudel:

• ülitundlikkus toimeaine, teiste salitsülaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• anamneesis salitsülaatide või sarnase toimega ainete (eriti mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite) poolt esile kutsutud astma;
• ägedad seedetrakti haavandid;
• hemorraagiline diatees;
• raske neerupuudulikkus;
• raske maksapuudulikkus;
• raske südamepuudulikkus;
• kombinatsioonis metotreksaadiga annuses 15 mg nädalas või rohkem (vt lõik 4.5);
• suurem annus kui 100 mg/ööpäevas raseduse kolmandal trimesteril (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Atsetüülsalitsüülhapet tuleb kasutada ettevaatusega järgnevatel juhtudel:

• ülitundlikkus valuvaigistavate/põletikuvastaste/antireumaatiliste ravimite või teiste allergeenide suhtes;
• anamneesis seedetrakti haavand, kaasa arvatud krooniline või korduv haavandtõbi või seedetrakti verejooks;
• samaaegne ravi antikoagulantidega (vt lõik 4.5);
• neeru funktsioonihäirega või südameveresoonkonna tsirkulatsioonihäirega patsientidel (nt renovaskulaarne haigus, kongestiivne südamepuudulikkus, hüpovoleemia, ulatuslik operatsioon, sepsis või ulatuslikud hemorraagilised episoodid), kuna atsetüülsalitsüülhape võib suurendada veelgi neerukahjustuse ja ägeda neerupuudulikkuse tekkeriski;
• tõsise glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsientidel, kuna atsetüülsalitsüülhape võib esile kutsuda hemolüüsi või hemolüütilist aneemiat. Hemolüüsi tekkeriski suurendavad faktorid on nt kõrge atsetüülsalitsüülhappe annus, palavik või ägedad infektsioonid;
• maksafunktsiooni häire;
• mõned mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, nt ibuprofeen ja naprokseen, võivad nõrgendada atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni pärssivat toimet. Patsientidele, keda ravitakse atsetüülsalitsüülhappega ja kes kavatsevad kasutada mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, tuleb soovitada pidada nõu oma arstiga (vt lõik 4.5).

Atsetüülsalitsüülhape võib vallandada bronhospasmi ja esile kutsuda astmahooge või teisi ülitundlikkusreaktsioone. Riskifaktoriteks on olemasolev bronhiaalastma, heinapalavik, ninapolüübid või krooniline hingamisteede haigus. See kehtib ka patsientide puhul, kellel tekivad allergilised reaktsioonid (nt nahareaktsioonid, sügelus, urtikaaria) teiste ainete suhtes.

On teatatud ägeda müokardiisheemia juhtudest koos müokardiinfarktiga või ilma osana ülitundlikkusreaktsioonist (Kounise sündroom). Kounise sündroomi tekkimisel atsetüülsalitsüülhapperavi ajal tuleb ravi Aspirin Cardio`ga koheselt lõpetada.

Trombotsüütide agregatsiooni inhibeeriva toime tõttu, mis püsib mitu päeva pärast manustamist, võib atsetüülsalitsüülhape luua eelsoodumuse verejooksu tekkeks kirurgiliste operatsioonide ajal või järgselt (kaasa arvatud väiksemad kirurgilised protseduurid, nt hamba ekstraktsioon).

Väikestes annustes vähendab atsetüülsalitsüülhape kusihappe eritumist. See võib vallandada podagra hooge eelsoodumusega patsientidel.

Atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid ei ole soovitatav kasutada ilma arstiga konsulteerimata lastel ja alla 16-aastastel noorukitel palavikuga või ilma palavikuta kulgevate viirusinfektsioonide korral. Teatud viirushaiguste, eriti A- ja B- gripi ning tuulerõugete korral võib tekkida Reye sündroom, mis on väga harvaesinev, kuid võimalik, et eluohtlik seisund, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Risk sündroomi tekkeks võib suureneda atsetüülsalitsüülhappe samaaegsel kasutamisel, kuid otsest seost ei ole tõestatud. Kui eelpoolnimetatud haigustega kaasneb kauakestev oksendamine, entsefalopaatia ja maksafunktsiooni häired, siis võib see viidata Reye sündroomile.

Teave abiainete kohta Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioonid

Metotreksaat annuses 15 mg või rohkem nädalas Metotreksaadi hematoloogilise toksilisuse suurenemine (metotreksaadi renaalse kliirensi vähenemine põletikuvastaste ravimite toimel üldiselt ja metotreksaadi väljatõrjumine seosest plasmavalkudega salitsülaatide poolt) (vt lõik 4.3).

Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatusabinõude rakendamine

Metotreksaat annuses alla 15 mg nädalas Metotreksaadi hematoloogilise toksilisuse suurenemine (metotreksaadi renaalse kliirensi vähenemine põletikuvastaste ravimite toimel üldiselt ja metotreksaadi väljatõrjumine seosest plasmavalkudega salitsülaatide poolt).

Ibuprofeen ja naprokseen Eksperimentaalsete andmete alusel võib eeldada, et mõned MSPVAd (mittesteroidsed põletikuvastased ained), nt ibuprofeen ja naprokseen, nõrgendavad samaaegse kasutamise korral väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe pöördumatut inhibeerivat toimet trombotsüütide agregatsioonile. Mõnede MSPVAde (nt ibuprofeen, naprokseen) kasutamine suurenenud kardiovaskulaarse riskiga patsientidel võib piirata atsetüülsalitsüülhappe kasulikku toimet (vt lõik 4.4). Need eksperimentaalsed andmed on piiratud ja ex vivo andmete tõlgendamine kliinilisse praktikasse ei sisalda kindlaid seisukohti MSPVAde (nt ibuprofeen ja naprokseen) regulaarse kasutamise kohta ning kliiniliselt mitteoluline toime on seotud tõenäoliselt ibuprofeeni juhusliku kasutamisega (vt lõik 5.1). Metamisool Metamisooliga koosmanustamisel võib väheneda atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni inhibeeriv toime. Seetõttu tuleb kardioprotektsiooniks väikses annuses atsetüülsalitsüülhapet võtvatel patsientidel kasutada metamisooli ettevaatusega.

Antikoagulandid, trombolüütikumid või teised trombotsüütide agregatsiooni või hemostaasi inhibiitorid Suurenenud verejooksuoht.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid koos salitsülaatidega Sünergistliku toime tõttu suureneb oht haavandite ja seedetrakti verejooksu tekkeks.

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTI) Võimaliku sünergistliku toime tõttu suureneb oht seedetrakti ülaosa verejooksu tekkeks.

Digoksiin Vähenenud neerude kaudse eritumise tõttu suureneb digoksiini plasmakontsentratsioon.

Diabeedivastased ravimid, nt insuliin, sulfonüüluurea preparaadid atsetüülsalitsüülhappe suurte annustega Atsetüülsalitsüülhappe suurte annuste juures hüpoglükeemiline toime suureneb (atsetüülsalitsüülhappe hüpoglükeemilise toime ja sulfonüüluurea väljatõrjumise tõttu seosest plasmavalkudega).

Diureetikumid kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappe suurte annustega Glomerulaarfiltratsiooni vähenemine renaalsete prostaglandiinide vähenenud sünteesi tõttu.

Süsteemsed glükokortikosteroidid, välja arvatud hüdrokortisoon, mida kasutatakse asendusravina Addisoni tõve korral Salitsülaatide sisalduse vähenemine veres glükokortikosteroididega ravi ajal ja salitsülaatide üleannustamise oht pärast selle ravi lõppu, salitsülaatide suurenenud elimineerimise tõttu glükokortikosteroidide toimel. Samaaegne kasutamine võib suurendada riski seedetrakti verejooksu ja haavandi tekkeks.

Angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappe suurte annustega Glomerulaarfiltratsiooni vähenemine vasodilatoorsete prostaglandiinide pärssimise tõttu. Lisaks antihüpertensiivse toime vähenemine.

Valproehape Valproehappe suurenenud toksilisus väljatõrjumise tõttu seosest plasmavalkudega.

Alkohol Atsetüülsalitsüülhappe ja alkoholi aditiivse toime tõttu suureneb seedetrakti limaskesta kahjustus ja pikeneb veritsusaeg.

Urikosuurilised ained, nagu bensbromaroon, probenetsiid Urikosuurilise toime vähenemine (konkureeriv kusihappe tubulaarne eliminatsioon).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib avaldada kahjulikku toimet raseduse ja/või embrüo/loote arengule. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamisel raseduse varajases staadiumis suureneb risk nurisünnituse ja väärarengute tekkeks. Arvatakse, et risk kasvab annuse suurenemise ja ravi kestvuse pikenemisega. Olemasolevad andmed ei näita otsest seost atsetüülsalitsüülhappe manustamise ja suurenenud nurisünnituse riski vahel. Olemasolevad epidemioloogilised andmed atsetüülsalitsüülhappe väärarenguid põhjustava toime kohta on ebapiisavad, kuid siiski ei saa välistada suurenenud riski gastroskiisi tekkeks. Prospektiivses uuringus raseduse varajases staadiumis (1. kuni 4. kuul) kasutamise kohta, milles osales ligikaudu 14 800 ema-lapse paari, ei ilmnenud seoseid atsetüülsalitsüülhappe kasutamise ja väärarengute esinemissageduse suurenemise vahel. Loomkatsetes on ilmnenud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3).

Väike annus (kuni ja kaasaarvatud 100 mg/ööpäevas) Kliinilised uuringud näitavad, et annus kuni 100 mg/ööpäevas piiratud kasutamisel raseduse ajal koos hoolika jälgimisega on ohutu.

Suurem annus kui 100 mg/ööpäevas ja kuni 500 mg/ööpäevas

Kliiniline kogemus suurema kui 100 mg/ööpäevas ja kuni 500 mg/ööpäevas annuse kasutamisega on ebapiisav. Seetõttu kohalduvad soovitused 500 mg/ööpäevas ja suurema annuse kohta allpool ka käesolevas annusevahemikus.

500 mg/ööpäevas ja suurem annus Alates 20. rasedusnädalast võib atsetüülsalitsüülhappe kasutamisel tekkida oligohüdramnion, mis on põhjustatud loote neerufunktsiooni häirest. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on atsetüülsalitsüülhappe kasutamisel raseduse teisel trimestril teatatud arterioosjuha ahenemisest, mis enamikul juhtudest taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril atsetüülsalitsüülhapet manustada, välja arvatud juhul, kui see on selgelt vajalik. Kui naine kasutab atsetüülsalitsüülhapet rasestuda proovimise ajal või raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Kui naine on alates 20. rasedusnädalast saanud mitme päeva jooksul atsetüülsalitsüülhapet, tuleb kaaluda tema sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb atsetüülsalitsüülhappe kasutamine lõpetada.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

• kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);
• neerufunktsiooni häiret (vt eespool).

raseduse lõpus emal ja vastsündinul:

• veritsusaja võimalikku pikenemist hüübimisvastase toime tõttu, mis võib esineda isegi väga väikeste annuste korral;
• emakakontraktsioonide pärssumist, mille tulemusel võib sünnitus hilineda või pikale venida.

Sellest tulenevalt on atsetüülsalitsüülhappe kasutamine suuremas annuses kui 100 mg/ööpäevas raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3). Annust kuni ja kaasaarvatud 100 mg/ööpäevas võib kasutada vaid koos range rasedusaegse jälgimisega.

Imetamine Salitsülaadid ja selle metaboliidid erituvad väikestes kogustes rinnapiima. Kuna ravimi juhukasutamisel ei ole seni täheldatud ravimi ebasoodsat mõju imikule, ei ole tavaliselt vaja rinnaga toitmist katkestada. Ravimi regulaarsel või suurte annuste kasutamisel tuleb rinnaga toitmine varakult katkestada.

Fertiilsus Avaldatud andmeid inimestel läbi viidud uuringute kohta on piiratult, need ei näita atsetüülsalitsüülhappe kahjulikku toimet fertiilsusele. Samuti puuduvad vastavad tõendid loomuuringutest.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Atsetüülsalitsüülhape ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Loetletud kõrvaltoimed põhinevad Aspirini kõigi ravimvormide turuletulekujärgsel kasutamisel saadud teatistel ja atsetüülsalitsüülhappega läbi viidud kliiniliste uuringute andmetel. Kõrvaltoimete esinemissagedused põhinevad ARRIVE uuringu andmetel (atsetüülsalitsüülhappe ravirühmas esinenud kõrvaltoimed).

Allpool on loetletud Aspirini kasutamisel teatatud kõrvaltoimed nende esinemissageduste järgi, mis on määratletud järgmiselt:

• sage ( 1/100 kuni < 1/10),
• aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100),
• harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000).

Ainult turuletulekujärgselt tuvastatud kõrvaltoimed, mille esinemissagedust ei ole võimalik hinnata, on loetletud tulbas „teadmata”.

Tabel 1. Aspirin Cardio'ga ravitud patsientidel esinenud kõrvaltoimed, millest teatati turuletulekujärgsel perioodil või uuringus ARRIVE* Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass Vere ja rauavaegusaneemiaa hemorraagiline hemolüüsb, lümfisüsteemi aneemia hemolüütiline häired aneemiab Immuunsüsteemi ülitundlikkus, anafülaktiline anafülaktiline šokk häired ülitundlikkus ravimi reaktsioon Närvisüsteemi pearinglus tserebraalne ja häired intrakraniaalne Kõrva ja labürindi tinnitus kahjustused Südame häired kardiorespiratoorne Vaskulaarsed hematoom hemorraagia, protseduuriga seotud häired lihashemorraagia hemorraagia Respiratoorsed, ninaverejooks, ninakinnisus aspiriinastma rindkere ja riniit mediastiinumi häired Seedetrakti häired düspepsia, igemete veritsemine, seedetrakti diafragmataolised Maksa ja sapiteede maksafunktsiooni transaminaaside häired häire aktiivsuse tõus Naha ja lööve, pruuritus urtikaaria nahaaluskoe kahjustused Neerude ja urogenitaaltrakti neerufunktsiooni kuseteede häired hemorraaagia kahjustusf, Vigastus, vt lõik 4.9 mürgistus ja protseduuri tüsistused * ARRIVE on Bayeri sponsoreeritud kliiniline uuring, kus 6270 patsienti said 100 mg atsetüülsalitsüülhapet ja 6276 patsienti platseebot. Atsetüülsalitsüülhappe kasutamise mediaanne kestus oli 5,0 aastat (vahemik 0 kuni 7 aastat). a seoses veritsusega b glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi (G6PD) puudulikkuse raskete vormide korral c eluohtlike või surmaga lõppenud juhtude esinemissagedused oli ASA ja platseeborühmas samad (< 0,1%) d seoses raskete allergiliste reaktsioonidega e äge müokardiisheemia koos müokardiinfarktiga või ilma osana ülitundlikkusreaktsioonist f neerufunktsiooni kahjustuse või südameveresoonkonna tsirkulatsioonihäirega patsientidel

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Salitsülaatide toksilisus (mürgistuse võib põhjustada annus > 100 mg/kg/ööpäevas manustatuna enam kui 2 ööpäeva jooksul) võib olla põhjustatud ravist tingitud kroonilisest mürgistusest või potentsiaalselt eluohtlikust ägedast mürgistusest (üleannustamise korral), varieerudes juhuslikust manustamisest (laste puhul) kuni raviga kaasneva mürgistuseni.

Krooniline mürgistus Krooniline salitsülaatide mürgistus võib olla hiiliv, kuna selle sümptomid on mittespetsiifilised. Kerge krooniline salitsülaatide mürgistus ehk salitsülism tekib tavaliselt ainult pärast suurte annuste korduvat manustamist. Sümptomiteks on peapööritus ehk vertigo, tinnitus, kuulmislangus, higistamine, iiveldus, oksendamine, peavalu ja segasusseisund, mis alluvad annuse vähendamisele. Tinnitus võib esineda plasmakontsentratsioonidel 150...300 mikrogrammi/ml. Tõsisemad kõrvaltoimed tekivad kontsentratsioonidel üle 300 mikrogrammi/ml.

Äge mürgistus Ägeda mürgistuse põhitunnuseks on raske happe-aluse tasakaalu häire, mis võib varieeruda olenevalt patsiendi east ja mürgistuse intensiivsusest. Lastel avaldub see eelkõige metaboolse atsidoosina. Mürgistuse intensiivsust ei saa hinnata ainult plasmakontsentratsiooni alusel. Atsetüülsalitsüülhappe imendumine võib olla viivitatud aeglustunud mao tühjenemise, konkremenditekke või gastroresistentse ravimvormi tõttu. Atsetüülsalitsüülhappe mürgistuse ravis tuleb lähtuda selle ulatusest, staadiumist ja kliinilistest sümptomitest ning üldistest mürgistuse ravi põhimõtetest. Valdavad meetmed on ravimi kiirendatud eritumine ja samuti ka elektrolüütide ning happe-aluse tasakaalu taastamine.

Tulenevalt salitsülaatide mürgistuse keerulisest patofüsioloogilisest mehhanismist võivad mürgistuse sümptomid/uuringute leiud olla järgmised:

Sümptomid Uuringute leiud Ravivõtted KERGE KUNI KESKMISE Maoloputus, korduv RASKUSEGA MÜRGISTUS aktiveeritud söe manustamine, Tahhüpnoe, hüperventilatsioon, Alkaleemia, alkaluuria Vedeliku ja elektrolüütide respiratoorne alkaloos tasakaalu korrigeerimine Diaforees Iiveldus, oksendamine KESKMISE RASKUSEGA Maoloputus, korduv KUNI RASKE MÜRGISTUS aktiveeritud söe manustamine, Respiratoorne alkaloos Atsideemia, atsiduuria Vedeliku ja elektrolüütide kompensatoorse metaboolse tasakaalu korrigeerimine atsidoosiga Hüperpüreksia Vedeliku ja elektrolüütide Respiratoorsed häired: alates hüperventilatsioonist ja mittekardiogeensest kopsutursest kuni hingamisseiskuse ja lämbumiseni

Kardiovaskulaarsed häired: Nt vererõhu ja EKG muutused alates südamerütmihäiretest ja hüpotensioonist kuni südameseiskumiseni Vedeliku ja elektrolüütide Nt hüpokaleemia, Vedeliku ja elektrolüütide kaotus: alates dehüdratsioonist hüpernatreemia, hüponatreemia, tasakaalu korrigeerimine ja oliguuriast kuni neerufunktsiooni muutused neerupuudulikkuseni Glükoosi ainevahetuse häired, Hüperglükeemia, ketoos hüpoglükeemia (eriti lastel), Tinnitus, kuulmislangus Seedetrakti häired: seedetrakti verejooks Hematoloogilised häired: Nt protrombiiniaja pikenemine, alates trombotsüütide hüpoprotrombineemia agregatsiooni inhibeerimisest kuni koagulopaatiani Närvisüsteemi häired: toksiline entsefalopaatia ja KNS depressioon, mis võib avalduda alates letargiast ja segasusseisundist kuni kooma ja krambihoogudeni

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, v.a hepariin ATC-kood: B01AC06

Atsetüülsalitsüülhape inhibeerib trombotsüütide agregatsiooni, blokeerides tromboksaan A2 sünteesi trombotsüütides. Toimemehhanism põhineb tsüklooksügenaaside (COX-1) pöördumatul inhibeerimisel. Inhibeeriv toime on eriti väljendunud trombotsüütide puhul, kuna neil puudub võime seda ensüümi resünteesida. Arvatakse, et atsetüülsalitsüülhappel on trombotsüütidele ka muid pärssivaid mõjusid. Seetõttu kasutatakse seda mitmesugustel vaskulaarsetel näidustustel.

Eksperimentaalsete andmete alusel võib eeldada, et mõned MSPVAd, nt ibuprofeen ja naprokseen, nõrgendavad samaaegse kasutamise korral väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe pöördumatut inhibeerivat toimet trombotsüütide agregatsioonile. Ühes uuringus, kus ühekordselt manustati 400 mg ibuprofeeni 8 tundi enne või 30 minutit pärast atsetüülsalitsüülhappe 81 mg annuse manustamist (toimeainet kiiresti vabastava ravimvormina), ilmnes atsetüülsalitsüülhappe toime nõrgenemine tromboksaani tekkele või trombotsüütide agregatsioonile. Need eksperimentaalsed andmed on piiratud ja ex vivo andmete tõlgendamine kliinilisse praktikasse ei sisalda kindlaid seisukohti MSPVAde (nt ibuprofeen ja naprokseen) regulaarse kasutamise kohta ning kliiniliselt mitteoluline toime on seotud tõenäoliselt ibuprofeeni juhusliku kasutamisega. Atsetüülsalitsüülhape kuulub happeliste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete rühma, millel on valuvaigistav, palavikku alandav ja põletikuvastane toime. Suuremaid suukaudseid annuseid kasutatakse valu ja väiksemate palavikuliste seisundite nagu külmetus ja gripp leevendamiseks, palaviku alandamiseks ning liiges- ja lihasvalu, ägedate ja krooniliste põletike, nt reumatoidartriit, osteoartriit ja anküloosne spondüliit korral.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub atsetüülsalitsüülhape seedetraktist kiiresti ja täielikult. Imendumise ajal ja järgselt muudetakse atsetüülsalitsüülhape põhimetaboliidiks – salitsüülhappeks. Aspirin Cardio 100 mg gastroresistentsete tablettide happekindla katte tõttu ei vabane atsetüülsalitsüülhape mitte maos, vaid soolestiku leeliselises keskkonnas. Seetõttu saabub atsetüülsalitsüülhappe maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas (C ) 2…7 tunni jooksul pärast gastroresistentse tableti manustamist (st hiljem, kui toimeainet kiiresti vabastavate tablettide puhul). Koos toiduga manustamisel imendub atsetüülsalitsüülhape täielikult, kuid hilinemisega. Seega mõjutab toit atsetüülsalitsüülhappe imendumise kiirust, kuid mitte selle ulatust. Kuigi atsetüülsalitsüülhappe kontsentratsioon vereplasmas on seotud trombotsüütide agregatsiooni inhibeeriva toimega, ei peeta hilinenud imendumist piisava hüübimisvastase toime saavutamise seisukohalt pideval atsetüülsalitsüülhappe madala annuse kasutamisel oluliseks. Tagamaks tableti gastroresistentsust, tuleb Aspirin Cardio tablette võtta eelistatavalt vähemalt 30 minutit enne sööki, koos piisava koguse veega (vt lõik 4.2). Jaotumine Nii atsetüülsalitsüülhape kui salitsüülhape seonduvad ulatuslikult plasmavalkudega ja jaotuvad kiiresti kõikidesse kehaosadesse. Salitsüülhape eritub rinnapiima ja läbib platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon Atsetüülsalitsüülhape muudetakse selle peamiseks metaboliidiks salitsüülhappeks. Atsetüülrühma hüdrolüüsi teel eraldumine saab alguse juba soole limaskesta läbimisel, kuid peamiselt toimub see protsess maksas. Peamise metaboliidi salitsüülhappe metabolism toimub valdavalt maksas ning selle metaboliidid on salitsüluurhape, salitsüülfenoolglükuroniid, salitsüülatsüülglükuroniid, gentiishape ja gentisuurhape.

Eritumine ja lineaarsus/mittelineaarsus Salitsüülhappe eliminatsiooni kineetika on annusest sõltuv, kuna selle metabolism sõltub maksaensüümide aktiivsusest. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 2...3 tundi väikeste annuste korral ning ligikaudu kuni 15 tundi suurte annuste korral. Salitsüülhape ja selle metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu. Olemasolevate andmete kohaselt ei esine annusevahemikus 100 mg kuni 500 mg atsetüülsalitüülhappe farmakokineetikas kliiniliselt olulisi annusest sõltuvaid erinevusi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Atsetüülsalitsüülhappe prekliiniline ohutusprofiil on hästi dokumenteeritud. Loomkatsetes põhjustasid suurtes annustes manustatud salitsülaadid neerukahjustust, kuid ei põhjustanud muid orgaanilisi kahjustusi. Atsetüülsalitsüülhappe mutageenset ja kartsinogeenset toimet on in vitro ja in vivo katsetes laialdaselt uuritud, kuid asjakohased tõendid selliste toimete kohta puuduvad. Erinevat liiki loomadel läbi viidud katsetes on ilmnenud salitsülaatide teratogeenne toime. Salitsülaatide kasutamise järgselt prenataalses perioodis on kirjeldatud pesastumishäireid, embrüo- ja fetotoksilist toimet ning järglaste õppimisvõime langust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulbristatud tselluloos Maisitärklis Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (sisaldab polüsorbaat 80 ja naatriumlaurüülsulfaati) Talk Trietüültsitraat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Värvitust läbipaistvast polüpropüleenkilest ja alumiiniumlehest blisterpakend. Pakendis on 28 või 98 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Bayer Sporto 18 LT-09238 Vilnius Leedu

8. MÜÜGILOA NUMBER

680710

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 21.04.2010 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.03.2015

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

märts 2026