Näidustus: Tsefuroksiimile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: pneumoonia, luude ja liigeste infektsioon, naha- ja pehmete kudede infektsioon, sepsis, kuseteede infektsioon. Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid.

süstelahuse pulber (750mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu arsti või apteekriga.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Axetine ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Axetine manustamist

3. Kuidas Axetine’t manustatakse

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas Axetine’t säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on Axetine ja milleks seda kasutatakse

Axetine on antibiootikum, mida kasutatakse täiskasvanutel ja lastel. See tapab infektsioone põhjustavad bakterid. Axetine kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tsefalosporiinideks.

Axetine’t kasutatakse järgmiste infektsioonide raviks:

• hingamisteede infektsioonid
• kuseteede infektsioonid
• naha ja pehmete kudede infektsioonid
• kõhuõõneinfektsioonid

Axetine’t kasutatakse ka:

• infektsioonide vältimiseks operatsiooni ajal.

2. Mida on vaja teada enne Axetine kasutamist

Teile ei tohi Axetine’t manustada

• kui te olete mõne tsefalosporiinantibiootikumi või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• kui teil on kunagi tekkinud raske allergiline (ülitundlikkus-) reaktsioon mõnda muud tüüpi beetalaktaamantibiootikumi (penitsilliinid, monobaktaamid ja karbapeneemid) suhtes.
• kui teil on kunagi pärast ravi tsefuroksiimi või ükskõik millise teise tsefalosporiinantibiootikumiga tekkinud raske nahareaktsioon või naha mahakoorumine, nahavillid ja/või suuhaavandid.

➔ Kui arvate, et see kehtib teie kohta, öelge seda oma arstile enne, kui alustatakse ravi Axetine’ga. Teile ei tohi Axetine’t manustada. Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Axetine Axetine manustamise ajal peate tähelepanu pöörama teatud sümptomitele, nagu allergilised reaktsioonid ja seedetrakti häired (nt kõhulahtisus). See vähendab võimalike probleemide riski. Vt „Seisundid, millele tuleb tähelepanu pöörata“ lõigus 4. Kui teil on tekkinud allergilisi reaktsioone teiste antibiootikumide (nt penitsilliini) suhtes, võite olla allergiline ka Axetine suhtes. Tsefuroksiimraviga seoses on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroomist, toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega

ravimireaktsioonist (DRESS). Kui te märkate mõnda nende tõsiste nahareaktsioonidega seotud sümptomitest, mida on kirjeldatud lõigus 4, otsige kohe arstiabi.

Kui te vajate vere- või uriinianalüüsi Axetine võib mõjutada uriini või vere suhkrusisalduse mõõtmise tulemusi ja Coombsi testiks nimetatud vereanalüüsi. Kui teile tehakse analüüse: ➔ Teavitage proovi võtvat isikut sellest, et saate ravi Axetine’ga.

Muud ravimid ja Axetine Teatage oma arstile, kui te kasutate mis tahes muid ravimeid, olete hiljuti alustanud või alustate uute ravimite võtmist. See kehtib ka ilma retseptita ostetud ravimite kohta.

Mõned ravimid võivad mõjutada Axetine toimet või suurendada tõenäosust kõrvaltoimete tekkeks. Nendeks on:

• aminoglükosiidi tüüpi antibiootikumid
• vett väljaviivad tabletid (diureetikumid), näiteks furosemiid
• probenetsiid
• suukaudsed antikoagulandid

➔ Kui see kehtib teie kohta, rääkige sellest oma arstile. Te võite Axetine manustamise ajal vajada täiendavat neerutalitluse kontrolli.

Rasestumisvastased tabletid Axetine võib vähendada rasestumisvastaste tablettide tõhusust. Kui te kasutate Axetine-ravi ajal rasestumisvastaseid tablette, peate lisaks kasutama rasestumisvastast barjäärimeetodit (nt kondoomi). Pidage nõu oma arstiga.

Rasedus ja imetamine ja viljakus Enne Axetine manustamist tuleb arsti teavitada sellest:

• kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda
• kui te toidate last rinnaga

Arst kaalub Axetine ravist saadavat kasu teile ja võimalikke riske teie lapsele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot ega töötage masinatega, kui te ei tunne ennast hästi.

Axetine sisaldab naatriumi Sellega tuleb arvestada juhul, kui olete piiratud naatriumisisaldusega dieedil. Axetine tugevus Kogus viaali kohta 750 mg 40,65 mg (1,77 mmol) 1,5 g 81,45 mg(3,54 mmol)

3. Kuidas Axetine kasutada

Axetine’t manustab tavaliselt arst või meditsiiniõde. Ravimit manustatakse veeniinfusiooni teel või süstitakse otse veeni või lihasesse.

Tavaline annus Arst määrab teile Axetine õige annuse ja see sõltub järgmistest teguritest: infektsiooni raskus ja tüüp, kas te saate teisi antibiootikume; teie kehakaal ja vanus; kui hästi teie neerud töötavad.

Vastsündinud (0...3 nädalat) Imiku iga 1 kg kehakaalu kohta manustatakse 30...100 mg Axetine’t ööpäevas, mis jaotatakse kaheks või kolmeks väiksemaks annuseks.

Imikud (üle 3 nädala) ja lapsed

Imiku või lapse iga 1 kg kehakaalu kohta manustatakse 30...100 mg Axetine’t ööpäevas, mis jaotatakse kolmeks või neljaks väiksemaks annuseks.

Täiskasvanud ja noorukid 750 mg kuni 1,5 g Axetine’t kaks, kolm või neli korda ööpäevas.

Neeruprobleemidega patsiendid Kui teil on probleeme neerudega, võib arst muuta ravimi annust. ➔ Rääkige oma arstiga, kui see kehtib teie kohta.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Seisundid, millele tuleb tähelepanu pöörata Väikesel arvul Axetine’t saavatel inimestel tekib allergiline reaktsioon või potentsiaalselt raskekujuline nahareaktsioon. Nende reaktsioonide sümptomid on järgmised:

• raske allergiline reaktsioon. Nähtudeks on ümbritsevast nahapinnast kõrgem sügelev lööve, turse, mõnikord näo või suu turse, mis põhjustab hingamisraskust.
• nahalööve, mis võib olla villiline ja näeb välja nagu väikesed märklauad (keskel tume täpp, mida ümbritseb kahvatum ala, mida omakorda ümbritseb piki äärt tume ring).
• laialdane lööve villide ja naha irdumisega (need võivad olla Stevensi-Johnsoni sündroomi või toksilise epidermaalnekrolüüsi nähud).
• laialdane lööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS sündroom või ravimi ülitundlikkusreaktsioon).
• valu rindkeres allergiliste reaktsioonide taustal, mis võib olla allergia poolt vallandatud südameinfarkti sümptom (Kounise sündroom).
• harvadel juhtudel seennakkused. Ravimid nagu Axetine võivad põhjustada pärmseente (Candida) vohamist organismis, mis võib viia seennakkuste (nt soori) avaldumiseni. See kõrvaltoime tekib suurema tõenäosusega Axetine pikaajalisel kasutamisel.

➔ Kui teil tekib mõni nendest sümptomitest, võtke otsekohe ühendust oma arsti või meditsiiniõega.

Sageli esinevad kõrvaltoimed Need võivad tekkida kuni ühel inimesel kümnest:

• süstekoha valu, turse ja punetus piki veeni kulgu.

➔ Kui midagi eespool loetletust teid häirib, rääkige sellest oma arstiga.

Sageli esinevad kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda vereanalüüsides:

• maksas toodetavate ainete (ensüümide) aktiivsuse tõus
• valgete vereliblede arvu muutused (neutropeenia või eosinofiilia)
• punaste vereliblede arvu langus (aneemia).

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed Need võivad tekkida kuni ühel inimesel sajast:

• nahalööve, sügelev mügarlik lööve (nõgestõbi)
• kõhulahtisus, iiveldus, kõhuvalu

➔ Kui teil tekib mõni nendest kõrvaltoimetest, rääkige sellest oma arstile.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda vereanalüüsides:

• valgete vereliblede arvu langus (leukopeenia)
• bilirubiini (maksas toodetav aine) sisalduse tõus
• positiivne Coombsi test.

Muud kõrvaltoimed

Muud kõrvaltoimed on tekkinud väga väikesel arvul inimestel, kuid nende täpne esinemissagedus on teadmata:

• seennakkused

• kõrge kehatemperatuur (palavik)
• allergilised reaktsioonid
• jämesoolepõletik, mis põhjustab kõhulahtisust, tavaliselt koos vere- ja limaeritusega, kõhuvalu
• neeru- ja veresoonte põletik
• punaste vereliblede liiga kiire lagunemine (hemolüütiline aneemia)
• nahalööve, mis võib olla villiline ja näeb välja nagu väikesed märklauad (keskel tume täpp, mida ümbritseb kahvatum ala, mida omakorda ümbritseb piki äärt tume ring) (multiformne erüteem).

➔ Kui teil tekib mõni nendest kõrvaltoimetest, rääkige sellest oma arstile.

Kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda vereanalüüsides:

• vereliistakute arvu langus (vereliistakud on rakud, mis aitavad verel hüübida – trombotsütopeenia)
• vere uurealämmastiku ja seerumi kreatiniini sisalduse tõus.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Axetine’t säilitada

Hoidke laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Lihase- või veenisisese valmis süstelahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 5 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C ja 48 tunni jooksul temperatuuril 2°C…8°C Veenisisese valmis infusioonilahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 6 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C ja 24 tunni jooksul temperatuuril 2°C…8°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja, Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine/ manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Axetine sisaldab

• Toimeaine on tsefuroksiimnaatrium.
• Teised koostisosad puuduvad.

Kuidas Axetine välja näeb ja pakendi sisu 10 ml (750 mg) või 15 ml (1,5 g) läbipaistvad I tüüpi klaasviaalid, mis on suletud bromobutüülkummist tihendi ja parenteraalseks manustamiseks sobiva alumiiniumkorgi või halli kattekorgiga. Pakendid:1, 10, 50 või 100 viaali karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Medochemie Ltd. 1-10 Konstantinoupoleos Street 3011 Limassol Küpros

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

OÜ Pharmax Group Lelle 24 11318 Tallinn Tel: 56500840 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati kooskõlastatud augustis 2025.

Järgnev informatsioon on mõeldud ainult tervishoiutöötajale:

Manustamiskõlblikuks muutmise juhised Lisatavad kogused ja lahuse kontsentratsioonid, mis võivad olla kasulikud juhul, kui annuseid on vaja manustada osade kaupa.

Lisatavad kogused ja lahuse kontsentratsioonid, mis võivad olla kasulikud juhul, kui annuseid on vaja manustada osade kaupa Viaali suurus Lisatava vee kogus (ml) Tsefuroksiimi ligikaudne 750 mg intramuskulaarne 3 ml 216 intravenoosne boolus vähemalt 6 ml 116 veeniinfusioon vähemalt 6 ml 116 1,5 g intramuskulaarne 6 ml 216 intravenoosne boolus vähemalt 15 ml 94 veeniinfusioon 15 ml* 94 * Valmis lahus tuleb lisada 50 või 100 ml sobivale infusioonivedelikule (vt teave sobivuse kohta allpool) ** Lahustamise järgselt saadav tsefuroksiimi lahuse kogus suureneb ravimi teisaldusfaktori tõttu, mille tulemuseks on loetletud kontsentratsioonid (mg/ml).

Kokkusobivus Tsefuroksiimnaatrium sobib kokku järgmiste infusioonilahustega. Ravimi toime säilib kuni 6 tundi toatemperatuuril kuni 25°C ja 24 tundi temperatuuril 2°C…8°C, kui see on lahustatud järgmistes lahustes:

• 0,18% naatriumkloriidi pluss 4% glükoosi süstelahus
• 5% glükoosi ja 0,9% naatriumkloriidi süstelahus
• 5% glükoosi ja 0,45% naatriumkloriidi süstelahus
• 5% glükoosi ja 0,225% naatriumkloriidi süstelahus
• M/6 naatriumlaktaadi süstelahus
• 10 ja 40 mmol/l kaaliumkloriidi 0,9% naatriumkloriidi süstelahuses
• 5% ja 10% glükoosi süstelahus
• 0,9% naatriumkloriidi süstelahus
• Ringeri süstelahus
• Ringeri laktaadilahus

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1 RAVIMPREPARAADI NIMETUS

AXETINE, 750 mg, süstelahuse pulber AXETINE, 1,5 g, süstelahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab tsefuroksiimnaatriumi koguses, mis vastab 750 mg või 1,5 g tsefuroksiimile. INN. Cefuroximum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Axetine tugevus Naatriumi sisaldus viaalis 750 mg 40,65 mg (1,77 mmol) 1,5 g 81,45 mg(3,54 mmol)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Axetine 1,5 g: süstelahuse pulber. Axetine 750 mg: süstelahuse pulber. Valge steriilne pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Axetine on näidustatud järgnevalt loetletud infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel, kaasa arvatud vastsündinutel (alates sünnist) (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

• Olmetekkene pneumoonia.
• Kroonilise bronhiidi ägenemine.
• Tüsistunud kuseteede infektsioonid, sh püelonefriit.
• Pehmete kudede infektsioonid: tselluliit, erüsiipelas ja haavainfektsioonid.
• Intraabdominaalsed infektsioonid (vt lõik 4.4).
• Infektsioonide profülaktika seoses seedetrakti (sh söögitoru), ortopeediliste, südame- veresoonkonna ja günekoloogiliste operatsioonidega (sh keiserlõige).

Infektsioonide ravi ja profülaktika puhul, kui tekitajateks on väga tõenäoliselt anaeroobsed mikroorganismid, tuleb tsefuroksiimi manustada koos täiendavate sobivate antibakteriaalsete ravimitega.

Järgida tuleb antibakteriaalsete ravimite kasutamise ametlikke juhiseid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tabel 1. Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg Näidustus Annus Olmetekkene pneumoonia ja kroonilise 750 mg iga 8 tunni järel bronhiidi ägenemine (intravenoosselt või intramuskulaarselt)

Pehmete kudede infektsioonid: tselluliit, erüsiipelas ja haavainfektsioonid Intraabdominaalsed infektsioonid Tüsistunud kuseteede infektsioonid, sh 1,5 g iga 8 tunni järel püelonefriit (intravenoosselt või intramuskulaarselt) Rasked infektsioonid 750 mg iga 6 tunni järel (intravenoosselt) Infektsioonide profülaktika seoses seedetrakti, 1,5 g koos anesteesia induktsiooniga. Sellele günekoloogiliste (sh keiserlõige) ja lisaks võib manustada kaks 750 mg annust ortopeediliste operatsioonidega (intramuskulaarselt) 8 tunni ja 16 tunni Infektsioonide profülaktika seoses südame- 1,5 g koos anesteesia induktsiooniga, millele veresoonkonna ja söögitoru operatsioonidega järgneb 750 mg (intramuskulaarselt) Tabel 2. Lapsed kehakaaluga < 40 kg

Olmetekkene pneumoonia 30...100 mg/kg ööpäevas 30...100 mg/kg ööpäevas Tüsistunud kuseteede (intravenoosselt), manustatuna (intravenoosselt), manustatuna infektsioonid, sh püelonefriit 3 või 4 väiksemaks annuseks 2 või 3 väiksemaks annuseks Pehmete kudede infektsioonid: jagatuna; enamike jagatuna (vt lõik 5.2) tselluliit, erüsiipelas ja infektsioonide puhul on haavainfektsioonid sobivaks annuseks 60 mg/kg Intraabdominaalsed ööpäevas infektsioonid

Neerukahjustus Tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu. Nagu kõikide selliste antibiootikumide puhul, on väljendunud neerufunktsiooni häirega patsientidel soovitatav Axetine annust vähendada, et kompenseerida ravimi aeglasemat eritumist.

Tabel 3. Axetine soovitatavad annused neerukahjustuse korral

Kreatiniini kliirens T (tunnid) Annus (mg) > 20 ml/min/1,73 m 10…20 ml/min/1,73 m < 10 ml/min/1,73 m Hemodialüüsi saavad patsiendid 3,75 Iga dialüüsi lõpus tuleb veeni- või Neerupuudulikkusega patsiendid, kes 7,9...12,6 750 mg kaks korda ööpäevas; väikese saavad intensiivraviosakonnas pidevat (CAVH) läbilaskega (low-flux) hemofiltratsiooni arteriovenoosset hemodialüüsi (CAVH) 1,6 (HF) puhul järgida neerufunktsiooni häirete

või suure läbilaskega (high-flux) hemofiltratsiooni (HF) Maksakahjustus Tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu. Maksafunktsiooni häirete korral ei ole oodata mõju tsefuroksiimi farmakokineetikale.

Manustamisviis Axetin’i süstitakse otse veeni 3...5 minuti jooksul või manustatakse 30...60 minutit kestva veeniinfusiooni teel või sügava lihasesisese süstena. Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus tsefuroksiimi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Teadaolev ülitundlikkus tsefalosporiinantibiootikumide suhtes.

Anamneesis raskekujuline ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon) mõnda muud tüüpi beetalaktaamantibiootikumi (penitsilliinid, monobaktaamid ja karbapeneemid) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid Nagu kõikide beetalaktaamantibiootikumide puhul, on kirjeldatud raskeid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone. Teatatud on ülitundlikkusreaktsioonidest, mis on progresseerunud Kounise sündroomiks (äge allergilise geneesiga koronaararterite spasm, mis võib lõppeda müokardiinfarktiga, vt lõik 4.8). Raske ülitundlikkusreaktsiooni tekkimisel tuleb ravi tsefuroksiimiga otsekohe katkestada ja kasutusele võtta piisavad erakorralised meetmed. Enne ravi alustamist tuleb kindlaks teha, kas patsiendil on esinenud raskeid ülitundlikkusreaktsioone tsefuroksiimi, teiste tsefalosporiinide või mõnda muud tüüpi beetalaktaamantibiootikumi suhtes. Ettevaatlik peab olema tsefuroksiimi manustamisel patsientidele, kellel on esinenud kergema kuluga ülitundlikkust teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes.

Rasked nahakõrvaltoimed (severe cutaneous adverse reactions, SCAR) Tsefuroksiimraviga seoses on teatatud rasketest nahakõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Ravimi väljakirjutamise ajal tuleb patsiente teavitada nähtudest ja sümptomitest ning jälgida neid hoolikalt nahareaktsioonide suhtes. Kui ilmnevad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi tsefuroksiimiga otsekohe lõpetada ning kaaluda muud ravi. Kui patsiendil on tsefuroksiimi kasutamisel tekkinud raske reaktsioon, nagu SJS, TEN või DRESS, ei tohi sellel patsiendil ravi tsefuroksiimiga mitte kunagi uuesti alustada. Samaaegne ravi tugevatoimeliste diureetikumide või aminoglükosiididega Suurtes annustes tsefalosporiinantibiootikumide manustamisel peab olema ettevaatlik patsientide puhul, kes saavad samaaegset ravi tugevatoimeliste diureetikumide (nt furosemiidi) või aminoglükosiididega. Selliste kombinatsioonide kasutamisel on kirjeldatud neerukahjustuse teket. Neerufunktsiooni tuleb jälgida eakatel ning olemasoleva neerukahjustusega patsientidel (vt lõik 4.2).

Mittetundlike mikroorganismide vohamine Tsefuroksiimi kasutamisel võib tekkida Candida vohamine. Ravimi pikaajaline kasutamine võib viia ka teiste mittetundlike mikroorganismide (nt enterokokkide ja Clostridium difficile) vohamiseni, mille tõttu võib olla vaja ravi katkestada (vt lõik 4.8). Tsefuroksiimi kasutamisel on kirjeldatud antibiootikumiga seotud pseudomembranoosse koliidi teket, mille raskus võib ulatuda kergest eluohtlikuni. Selle diagnoosi võimalusega tuleb arvestada patsientide

puhul, kellel tekib kõhulahtisus tsefuroksiimi manustamise ajal või järgselt (vt lõik 4.8). Kaaluda tuleb tsefuroksiimravi lõpetamist ja spetsiifilise ravi kasutamist Clostridium difficile vastu. Peristaltikat pärssivaid ravimeid kasutada ei tohi.

Intraabdominaalsed infektsioonid Toimespektri tõttu ei sobi tsefuroksiim gramnegatiivsete mittefermenteerivate bakterite poolt põhjustatud infektsioonide raviks (vt lõik 5.1).

Mõju diagnostilistele testidele Tsefuroksiimi kasutamisega seoses tekkinud positiivne Coombsi test võib häirida vere sobitamist (vt lõik 4.8). Täheldada võib väheseid kõrvalekaldeid vase reduktsiooni meetodite kasutamisel (Benedicti, Fehlingi test, Clinitest). Siiski ei tohiks see viia valepositiivsete tulemusteni, nagu võib täheldada mõnede teiste tsefalosporiinide puhul. Kuna ferritsüaniidtest võib anda valenegatiivse tulemuse, on tsefuroksiimnaatriumi saavatel patsientidel soovitatav vere/plasma glükoosi sisalduse määramiseks kasutada glükoosoksüdaasi või heksokinaasi meetodit.

Silmaõõnesisene manustamine ja silma kahjustused Axetin ei ole mõeldud silmaõõnesiseseks kasutamiseks. Intravenoosseks/intramuskulaarseks kasutamiseks näidustatud tsefuroksiimnaatriumi silmaõõnesisese manustamise järgselt on teatatud tõsistest silma kõrvaltoimetest. Nende kõrvaltoimete hulka kuuluvad maakula turse, võrkkesta turse, võrkkesta irdumine, võrkkesta toksilisus, nägemishäired, nägemisteravuse langus, hägune nägemine, sarvkesta hägusus ja turse. Need kõrvaltoimed võivad esineda üksikuna või koos.

Tähtis teave abiainete kohta Axetine süstelahuse pulber sisaldab naatriumi. Sellega tuleb arvestada patsientide puhul, kes on piiratud naatriumi sisaldusega dieedil.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tsefuroksiim võib mõjutada soole mikrofloorat, põhjustades östrogeenide väiksemat tagasiimendumist ja kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste tablettide toime vähenemist.

Tsefuroksiim eritub glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel. Probenetsiidi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiidi samaaegsel manustamisel pikeneb antibiootikumi eritumise aeg ja suureneb maksimaalne kontsentratsioon seerumis. Potentsiaalselt nefrotoksilised ravimid ja lingudiureetikumid Suurtes annustes tsefalosporiinide manustamisel peab olema ettevaatlik patsientide puhul, kes saavad tugevatoimelisi diureetikume (nt furosemiidi) või potentsiaalselt nefrotoksilisi ravimeid (nt aminoglükosiidantibiootikume), kuna selliste kombinatsioonide kasutamisel ei saa välistada neerufunktsiooni häirete teket.

Muud koostoimed Vere/plasma glükoosisisalduse määramine: palun vt lõik 4.4. Kasutamisel koos suukaudsete antikoagulantidega võib suureneda rahvusvaheline normaliseeritud suhe (INR).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Tsefuroksiimi kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Loomkatsed ei ole näidanud tsefuroksiimi kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ravi Axetine’ga tohib rasedatele määrata ainult juhul, kui ravist saadav kasu ületab sellega seotud riskid. Pärast intramuskulaarse või intravenoosse annuse manustamist emale läbib tsefuroksiim platsentaarbarjääri ning saavutab terapeutilise kontsentratsiooni amnionivedelikus ja nabaväädi veres.

Imetamine Tsefuroksiim eritub väikestes kogustes rinnapiima. Terapeutiliste annuste kasutamisel ei ole kahjulikke toimeid oodata, kuigi ei saa välistada kõhulahtisuse ja limaskestade seeninfektsiooni riski. Tuleb teha otsus, kas lõpetada rinnaga toitmine või lõpetada/loobuda ravist tsefuroksiimiga, võttes arvesse rinnaga toitmisest saadavat kasu lapsele ja ravist saadavat kasu naisele.

Fertiilsus Puuduvad andmed tsefuroksiimnaatriumi toime kohta inimeste fertiilsusele. Reproduktsiooniuuringud loomadel ei ole näidanud mõju fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Tsefuroksiimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kuid teadaolevate kõrvaltoimete põhjal ei ole tsefuroksiimil tõenäoliselt toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on neutropeenia, eosinofiilia, maksaensüümide aktiivsuse või bilirubiini sisalduse mööduv suurenemine, eriti olemasoleva maksahaigusega patsientidel, kuid puuduvad tõendid maksakahjustuse kohta, ning süstekoha reaktsioonid.

Allpool loetletud kõrvaltoimetele omistatud esinemissageduse kategooriad on hinnangulised, kuna enamike reaktsioonide puhul puuduvad sobivad andmed esinemissageduse arvutamiseks. Lisaks võib tsefuroksiimnaatriumiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedus varieeruda sõltuvalt näidustusest. Kliinilistest uuringutest saadud andmeid kasutati väga sageli kuni harva esinenud kõrvaltoimete esinemissageduse määramiseks. Kõikidele teistele kõrvaltoimetele (st nendele, mille esinemissagedus on <1/10,000) määratud esinemissagedused tehti peamiselt kindlaks turuletuleku järgsete andmete põhjal ning need näitavad pigem teatamise sagedust kui tõelist esinemissagedust.

Järgnevalt on MedDRA organsüsteemi klassi, esinemissageduse ja raskusastme järgi loetletud raviga seotud kõrvaltoimed (kõik raskusastmed). Esinemissageduse klassifitseerimisel on kasutatud järgmist konventsiooni: väga sage ≥ 1/10; sage ≥ 1/100 kuni < 1/10, aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100; harv ≥ 1/10000 kuni < 1/1000; väga harv < 1/10000 ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Sage Aeg-ajalt Teadmata Infektsioonid ja Candida vohamine, infestatsioonid Clostridium difficile Vere ja lümfisüsteemi neutropeenia, leukopeenia, trombotsütopeenia, häired eosinofiilia, positiivne Coombsi hemolüütiline aneemia Immuunsüsteemi ravimipalavik, häired interstitsiaalne nefriit, Südame häired Kounise sündroom Seedetrakti häired seedehäired pseudomembranoosne Maksa ja sapiteede maksaensüümide bilirubiini sisalduse häired aktiivsuse mööduv mööduv suurenemine Naha ja nahaaluskoe nahalööve, urtikaaria multiformne erüteem, kahjustused ja sügelus toksiline

Neerude ja kuseteede seerumi kreatiniini häired sisalduse suurenemine, Üldised häired ja süstekoha manustamiskoha reaktsioonid, mis reaktsioonid võivad hõlmata valu ja Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Tsefalosporiinidele on omane imendumine erütrotsüütide membraani pinnale ja reageerimine ravimivastaste antikehadega, mille tulemusena võib Coombsi test olla positiivne (mis võib häirida vere sobitamist) ja väga harva tekkida hemolüütiline aneemia. Täheldatud on maksaensüümide aktiivsuse või bilirubiini sisalduse mööduvat suurenemist, mis on tavaliselt pöörduv. Valu lihasesisese süste kohas tekib suurema tõenäosusega suuremate annuste manustamisel. Siiski ei ole see tõenäoliselt ravi lõpetamise põhjus. Lapsed Tsefuroksiimnaatriumi ohutusprofiil on lastel ja täiskasvanutel ühesugune.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisel võivad olla neuroloogilised tagajärjed, sealhulgas entsefalopaatia, krambid ja kooma. Üleannustamisnähud võivad tekkida juhul, kui neerukahjustusega patsientidel ei vähendata annust nõuetekohaselt (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Tsefuroksiimi sisaldust seerumis saab vähendada hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi abil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, teise põlvkonna tsefalosporiinid, ATC-kood: J01DC02

Toimemehhanism Tsefuroksiim inhibeerib bakteri rakuseina sünteesi pärast kinnitumist penitsilliini siduvatele valkudele (penicillin binding proteins, PBPd). Selle tagajärjel katkeb rakuseina (peptidoglükaani) biosüntees, mis viib bakteriraku lüüsumise ja surmani.

Resistentsusmehhanism Bakteriaalne resistentsus tsefuroksiimi suhtes võib olla tingitud ühest või enamast järgnevalt kirjeldatud mehhanismist:

• hüdrolüüs beetalaktamaaside poolt, sealhulgas (kuid mitte ainult) laiendatud spektriga beetalaktamaaside (ESBL) ja Amp-C ensüümide poolt, mis võivad teatud aeroobsetes gramnegatiivsetes bakteriliikides olla indutseeritud või püsivalt derepresseeritud;
• tsefuroksiimi vähenenud afiinsus penitsilliini siduvate valkude suhtes;
• välismembraani läbilaskmatus, mis piirab tsefuroksiimi juurdepääsu penitsilliini siduvatele valkudele gramnegatiivsetes bakterites;
• bakteriaalsed ravimi väljavoolupumbad.

Teiste süstitavate tsefalosporiinide suhtes omandatud resistentsusega mikroorganismid on arvatavasti resistentsed tsefuroksiimi suhtes. Sõltuvalt resistentsusmehhanismist võivad penitsilliinide suhtes omandatud resistentsusega mikroorganismid olla tsefuroksiimi suhtes vähenenud tundlikkusega või resistentsed.

Tsefuroksiimnaatriumi murdepunktid Euroopa Komisjoni poolt antibakteriaalsete ravimite tundlikkustestide (Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) kohta kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) murdepunktid on järgmised:

Mikroorganism S R 1 2 > 8 Enterobacteriaceae ≤ 8 Staphylococcus spp. 3 3 Streptococcus A, B, C ja G 4 4 Streptococcus pneumoniae ≤0,5 >1 Streptococcus (muu) ≤0,5 >0,5 Haemophilus influenzae ≤1 >2 Moraxella catarrhalis ≤4 >8 Liigiga mitteseotud 5 5 murdepunktid Tsefalosporiini murdepunktid Enterobacteriaceae suhtes teevad kindlaks kõik kliiniliselt olulised resistentsusmehhanismid (sh ESBL ja plasmiidi vahendatud AmpC). Mõned beetalaktamaase produtseerivad tüved on nende murdepunktidega tundlikud või vahepealselt tundlikud 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide suhtes ning nendest tuleb teatada, kui need avastatakse, st ESBL olemasolu või puudumine ise ei mõjuta tundlikkuse liigitamist. Paljudes piirkondades on ESBL avastamine või iseloomustamine soovitatav või kohustuslik infektsioonikontrolli eesmärgil. Murdepunkt on seotud annusega 1,5 g x 3 ning kehtib ainult E. coli, P. mirabilis’e ja Klebsiella spp. puhul Stafülokokkide tundlikkus tsefalosporiinide suhtes järeldatakse metitsilliintundlikkuse alusel, välja arvatud tseftasidiim, tsefiksiim ja tseftibuteen, millel ei ole murdepunkte ja mida ei tohiks kasutada stafülokokkinfektsioonide raviks. A-, B-, C- ja G-grupi beeta-hemolüütiliste streptokokkide tundlikkus beetalaktaamide suhtes järeldatakse penitsilliintundlikkuse alusel. Murdepunktid kehtivad ööpäevase intravenoosse annuse 750 mg x 3 ja suure annuse vähemalt 1,5 g x 3 kohta. S = tundlik, R = resistentne. Mikrobioloogiline tundlikkus

Omandatud resistentsuse levimus võib valitud liikide puhul varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul ning soovitatav on järgida kohalikke andmeid resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb pöörduda spetsialisti poole, kui resistentsuse kohalik levimus on teada ja ravimi kasulikkus vähemalt mõnda tüüpi infektsioonide puhul on küsitav.

Tsefuroksiim toimib tavaliselt järgmiste mikroorganiside vastu in vitro. Tavaliselt tundlikud liigid

Grampositiivsed aeroobid: Staphylococcus aureus (metitsilliintundlik) $ Streptococcus pyogenes Streptococcus agalactiae Streptococcus mitis (viridans grupp) Gramnegatiivsed aeroobid: Haemophilus influenzae Haemophilus parainfluenzae Moraxella catarrhalis Mikroorganismid, mille puhul võib probleemiks olla omandatud resistentsus Grampositiivsed aeroobid: Streptococcus pneumoniae Gramnegatiivsed aeroobid: Citrobacter freundii Enterobacter cloacae Enterobacter aerogenes Escherichia coli Klebsiella pneumoniae Proteus mirabilis Proteus spp. (muu kui P. vulgaris) Providencia spp. Salmonella spp. Grampositiivsed anaeroobid: Peptostreptococcus spp. Propionibacterium spp.

Gramnegatiivsed anaeroobid: Fusobacterium spp. Bacteroides spp. Algselt resistentsed mikroorganismid Grampositiivsed aeroobid: Enterococcus faecalis Enterococcus faecium Gramnegatiivsed aeroobid: Acinetobacter spp. Morganella morganii Proteus vulgaris Pseudomonas aeruginosa Serratia marcescens Grampositiivsed anaeroobid: Clostridium difficile Gramnegatiivsed anaeroobid: Bacteroides fragilis

Muud: Chlamydia spp. Mycoplasma spp. Legionella spp.

$ Metitsilliinresistentne S. aureus on resistentne tsefuroksiimi suhtes.

Tsefuroksiimnaatriumi ja aminoglükosiidantibiootikumide kombinatsiooni aktiivsus in vitro on vähemalt aditiivne, mõnikord sünergia tunnustega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast tsefuroksiimi lihasesisest (i.m.) süstimist tervetele vabatahtlikele oli keskmine maksimaalne kontsentratsioon seerumis 27...35 μg/ml 750 mg annuse ja 33...40 μg/ml 1000 mg annuse puhul ning see saavutati 30...60 minuti jooksul pärast manustamist. Pärast 750 mg ja 1500 mg veenisisese (i.v.) annuse manustamist oli kontsentratsioon seerumis vastavalt ligikaudu 50 ja 100 μg/ml 15 minuti möödudes. AUC ja C suurenevad annuse suurendamisel lineaarselt ühekordsete annuste vahemikus 250...1000 max mg pärast lihase- ja veenisisest manustamist. Pärast 1500 mg annuste korduvat veenisisest manustamist iga 8 tunni järel ei täheldatud tsefuroksiimi kuhjumist tervete vabatahtlike seerumis. Jaotumine Sõltuvalt kasutatud määramismetoodikast on seonduvus valkudega 33...50%. Annuste 250...1000 mg lihase- või veenisisese manustamise järgselt on keskmine jaotusruumala 9,3...15,8 l/1,73 m . Sagedaste haigustekitajate suhtes minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni ületav tsefuroksiimi kontsentratsioon saavutatakse kurgumandlites, ninakõrvalkoobaste kudedes, bronhide limaskestas, luudes, pleuravedelikus, liigesevedelikus, sünoviaalvedelikus, interstitsiaalvedelikus, sapis, rögas ja vesivedelikus. Ajukelmepõletiku korral läbib tsefuroksiim hematoentsefaalbarjääri. Biotransformatsioon Tsefuroksiim ei metaboliseeru.

Eritumine Tsefuroksiim eritub glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel. Poolväärtusaeg pärast lihase- või veenisisest manustamist on ligikaudu 70 minutit. Muutumatul kujul tsefuroksiim on peaaegu täielikult (85...90%) uriiniga eritunud 24 tunni jooksul pärast manustamist. Suurem osa tsefuroksiimist eritub esimese 6 tunni jooksul. Pärast 250...1000 mg annuste lihase- või veenisisest manustamist on keskmine renaalne kliirens 114...170 ml/min/1,73 m . Patsientide erirühmad Sugu Pärast 1000 mg tsefuroksiimi naatriumisoola ühekordset veenisisest boolussüsti puudusid tsefuroksiimi farmakokineetika erinevused meeste ja naiste vahel.

Eakad Pärast lihase- või veenisisest manustamist on samaväärse neerufunktsiooniga eakatel ja noorematel patsientidel tsefuroksiimi imendumine, jaotumine ja eritumine sarnased. Kuna eakatel patsientidel on suurema tõenäosusega halvenenud neerufunktsioon, peab tsefuroksiimi annust valides olema ettevaatlik ning vajalikuks võib osutuda neerufunktsiooni jälgimine (vt lõik 4.2).

Lapsed Tsefuroksiimi poolväärtusaeg on oluliselt pikenenud vastsündinutel vastavalt gestatsioonivanusele. Kuid suurematel imikutel (vanuses üle 3 elunädala) ja lastel on poolväärtusaeg 60...90 minutit, mis on sarnane täiskasvanutel täheldatuga.

Neerukahjustus Tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu. Nagu kõikide selliste antibiootikumide puhul, on märgatavalt halvenenud neerufunktsiooniga (st kreatiniini kliirens <20 ml/min) patsientidel soovitatav vähendada tsefuroksiimi annust, et kompenseerida ravimi aeglasemat eritumist (vt lõik 4.2). Tsefuroksiim on efektiivselt eemaldatav hemo- ja peritoneaaldialüüsi abil.

Maksakahjustus Kuna tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu, ei tohiks maksafunktsiooni häired mõjutada tsefuroksiimi farmakokineetikat.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe Tsefalosporiinide puhul on kõige tähtsamaks in vivo efektiivsusega korrelatsioonis olevaks farmakokineetilis-farmakodünaamiliseks indeksiks osutunud protsent manustamisintervallist (%T), mille jooksul seondumata ravimi kontsentratsioon on kõrgem tsefuroksiimi minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist (MIC) üksikute sihtliikide vastu (st %T>MIC).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ning reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud; samas puuduvad andmed, mis viitaksid kartsinogeensele toimele.

Mitmed tsefalosporiinid inhibeerivad rottide uriinis gammaglutamüültranspeptidaasi aktiivsust, kuid tsefuroksiimi puhul on inhibeerimise tase madalam. Sellel võib olla tähtsus kliinilis-laboratoorsete analüüside kõrvalekalletes inimestel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puuduvad.

6.2 Sobimatus

Mitte segada ühes süstlas aminoglükosiididega.

6.3 Kõlblikkusaeg

Süstelahuse pulber: 24 kuud. Lihase- või veenisisese valmis süstelahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 5 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C ja 48 tunni jooksul temperatuuril 2°C…8°C. Veenisisese valmis infusioonilahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 6 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C ja 24 tunni jooksul temperatuuril 2°C…8°C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja, Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine/ manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25oC. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 ml (750 mg) või 15 ml (1,5 g) läbipaistvad I tüüpi klaasviaalid, mis on suletud bromobutüülkummist tihendi ja parenteraalseks manustamiseks sobiva alumiiniumkorgi või halli kattekorgiga.

Pakendid:1, 10, 50 või 100 viaali karbis.

6.6. Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Manustamiskõlblikuks muutmise juhised

Tabel 4. Lisatavad kogused ja lahuse kontsentratsioonid, mis võivad olla kasulikud juhul, kui annuseid on vaja manustada osade kaupa.

Lisatavad kogused ja lahuse kontsentratsioonid, mis võivad olla kasulikud juhul, kui annuseid on vaja manustada osade kaupa Viaali suurus Lisatava vee kogus (ml) Tsefuroksiimi ligikaudne 750 mg intramuskulaarne 3 ml 216 intravenoosne boolus vähemalt 6 ml 116 veeniinfusioon vähemalt 6 ml 116 1,5 g intramuskulaarne 6 ml 216 intravenoosne boolus vähemalt 15 ml 94 veeniinfusioon 15 ml* 94 * Valmis lahus tuleb lisada 50 või 100 ml sobivale infusioonivedelikule (vt teave sobivuse kohta allpool) ** Lahustamise järgselt saadav tsefuroksiimi lahuse kogus suureneb ravimi teisaldusfaktori tõttu, mille tulemuseks on loetletud kontsentratsioonid (mg/ml).

Kokkusobivus Tsefuroksiimnaatrium sobib kokku järgmiste infusioonilahustega. Ravimi toime säilib kuni 6 tundi toatemperatuuril kuni 25°C ja 24 tundi temperatuuril 2°C…8°C, kui see on lahustatud järgmistes lahustes:

• 0,18% naatriumkloriidi pluss 4% glükoosi süstelahus
• 5% glükoosi ja 0,9% naatriumkloriidi süstelahus
• 5% glükoosi ja 0,45% naatriumkloriidi süstelahus
• 5% glükoosi ja 0,225% naatriumkloriidi süstelahus
• M/6 naatriumlaktaadi süstelahus
• 10 ja 40 mmol/l kaaliumkloriidi 0,9% naatriumkloriidi süstelahuses
• 5% ja 10% glükoosi süstelahus
• 0,9% naatriumkloriidi süstelahus
• Ringeri süstelahus
• Ringeri laktaadilahus

Värskelt valmistatud intravenoosseks manustamiseks mõeldud lahus on kollakas, kuid intramuskulaaseks manustamiseks mõeldud suspensioon on peaaegu valge. Seismisel võib lahus muutuda tumedamaks, kuid lahjendatud lahuse värvuse intensiivsuse muutus ei mõjuta ravimi ohutut manustamist ega efektiivsust. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd. 1-10 Konstantinoupoleos Street 3011 Limassol Küpros

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Axetine 750 mg: 350901

Axetine 1,5 g: 350701

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

08.06.2001/26.08.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2025