Aldara – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ALDARA 5% kreem

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kotike sisaldab 12,5 mg imikvimoodi 250 mg kreemis (5%). 100 mg kreemi sisaldab 5 mg imikvimoodi. Teadaolevat toimet omavad abiained: metüülhüdroksübensoaat (E218) 2,0 mg/g kreem propüülhüdroksübensoaat (E216) 0,2 mg/g kreem tsetüülalkohol 22,0 mg/g kreem stearüülalkohol 31,0 mg/g kreem bensüülalkohol 20,0 mg/g kreem

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kreem. Valge kuni kollakas kreem.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Imikvimoodkreem on näidustatud paikseks raviks: Välissuguorganite ja anaalpiirkonna teravad kondüloomid (Condylomata acuminata) täiskasvanutel.

Pindmised basaalrakulised kartsinoomid täiskasvanutel.

Näol või peanahal esinevate kliiniliselt tüüpiliste mittehüperkeratootiliste, mittehüpertroofiliste aktiiniliste keratooside paikseks raviks immuunkompetentsetel täiskasvanud patsientidel, juhul kui lesioonide suurus ja hulk limiteerivad krüoteraapia efektiivsust ja/või sobivust ning teised paiksed ravivõimalused on vastunäidustatud või vähem sobivad.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Imikvimoodkreemi manustamise sagedus ja ravi kestus sõltub näidustusest.

Välissuguorganite kondüloomid täiskasvanutel:

Imikvimoodkreem tuleb kanda nahale 3 korda nädalas (näiteks esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel; või teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval) enne tavalist magamaminekuaega ja jätta nahale 6...10 tunniks. Ravi imikvimoodkreemiga tuleb jätkata kuni teravate kondüloomide kadumiseni välistelt suguelunditelt või pärakuümbrusest või mitte üle 16 nädala iga kondüloomi episoodi puhul. Manustatava koguse kohta vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom täiskasvanutel:

Manustada imikvimoodkreemi 6 nädala jooksul, 5 korda nädalas (näiteks esmaspäevast reedeni) enne magamaminekut ja jätta ligikaudu 8 tunniks nahale. Manustatava koguse kohta vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis.

Aktiiniline keratoos täiskasvanutel Ravi tuleb alustada arsti soovitusel ja ravi ajal on vajalik arstlik kontroll. Imikvimoodkreem tuleb kanda nahale 3 korda nädalas (näiteks: esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel) nelja nädala jooksul enne tavalist magamaminekuaega ja jätta nahale ligikaudu 8 tunniks. Kreemi tuleb kanda nahale piisavas koguses, et katta ravitav pind. Pärast 4-nädalast ravivaba perioodi tuleb hinnata aktiinilise keratoosi taandumist. Kui esineb veel lesioone, tuleb ravi korrata järgmise 4 nädala jooksul. Kui tekib tugev paikne põletikuline reaktsioon (vt lõik 4.4) või kui ravitaval kohal tekib infektsioon, tuleb kaaluda annustamise katkestamist. Viimasel juhul tuleb kasutada muid sobivaid ravimeetmeid. Olenemata vahelejäänud annustest või puhkeperioodidest ei tohi üks raviperiood kesta kauem kui 4 nädalat.

Kui ravitav piirkond ei ole täielikult tervenenud järelkontrolli ajaks, mis toimub 8 nädalat pärast viimast 4 nädalat kestnud ravikuuri, võib kaaluda neljanädalase täiendava ravikuuri teostamist.

Kui tulemus Aldara’ga on ebapiisav, on soovitatav kaaluda mõnda teist ravi. Pärast üht või kaht ravikuuri kadunud ja hiljem uuesti ilmunud aktiiniliste keratooside uuesti ravimine Aldara kreemi ühe või kahe korduva ravikuuriga on lubatud, kuid ravikuuride vahe peab olema vähemalt 12 nädalat (vaata lõik 5.1)

Teave kõikide näidustuste kohta:

Kui üks annus on vahele jäänud, peab patsient kandma kreemi nahale niipea, kui see talle meelde tuleb, ja ta peab jätkama siis tavalist ajakava. Siiski ei tohi kanda kreemi nahale ühel päeval rohkem kui ühel korral.

Lapsed Imikvimoodi ei soovitata kasutada pediaatrilistel patsientidel. Puuduvad andmed imikvimoodi kasutamise kohta kinnitatud näidustustel lastel ja noorukitel. Aldarat ei tohi kasutada lastel kontagioosse molluski korral efektiivsuse puudumise tõttu nimetatud näidustusel (vt lõik 5.1). Manustamisviis

Välissuguorganite kondüloomid:

Imikvimoodkreemi tuleb kanda nahale õhukese kihina ja hõõruda puhtale tüükapiirkonnale kuni kreemi imendumiseni. Kandke ainult haigele piirkonnale ja vältige kreemi sattumist limaskestadele. Imikvimoodkreem tuleb kanda nahale enne magamaminekut öötundideks. 6...10-tunnise toimeaja jooksul tuleb vältida duši all või vannis pesemist. Pärast selle toimeaja möödumist tuleb imikvimoodkreem pehmetoimelise seebi ja veega eemaldada. Kreemi ülemäärane kasutamine või selle pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada ägeda reaktsiooni manustamiskohal (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 4.9). Ühest ühekordselt kasutatavast kotikesest piisab 20 cm2-lise kondüloomide piirkonna katmiseks. Kotikesi ei tohi pärast avamist uuesti kasutada. Enne ja pärast kreemi kasutamist peske hoolikalt käsi. Ümberlõikamata mehed peavad eesnaha all paiknevate kondüloomide ravimiseks eesnaha tagasi tõmbama ja seda piirkonda iga päev pesema (vt lõik 4.4). Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Enne imikvimoodkreemi manustamist peab patsient pesema ravitavat piirkonda pehmetoimelise seebi ja veega ja põhjalikult kuivatama. Kreemi tuleb kanda nahale piisavalt, et katta ravitav pind ja ühe

sentimeetri ulatuses nahka kasvaja ümber. Kreem tuleb hõõruda ravitavasse pinda, kuni see imendub. Kreemi tuleb manustada enne magamaminekut ja see peab jääma nahale ligikaudu 8 tunniks. Selle aja jooksul tuleb vältida duši all pesemist või vannis käimist. Pärast seda ajavahemikku on tähtis imikvimoodkreem pehmetoimelise seebi ja veega eemaldada. Kotikesi ei tohi pärast avamist uuesti kasutada. Enne ja pärast kreemi manustamist pesta hoolikalt käed.

Ravitava kasvaja vastust imikvimoodkreemile tuleb hinnata 12 nädala möödumisel ravi lõpetamisest. Kui ravitud kasvaja vastus on ebapiisav, tuleb kasutada muud ravi (vt lõik 4.4). Kui paikne nahareaktsioon imkvimoodkreemile tekitab patsiendile liigset ebamugavust või kui ravitaval kohal täheldatakse infektsiooni, tuleb teha mõnepäevane puhkeperiood. Viimasel juhul tuleb kasutada muid sobivaid ravimeetmeid.

Aktiiniline keratoos:

Enne imikvimoodkreemi manustamist peab patsient pesema ravitavat piirkonda pehmetoimelise seebi ja veega ja põhjalikult kuivatama. Kreemi tuleb kanda nahale piisavas koguses, et katta ravitav pind. Kreem tuleb hõõruda ravitavale pinnale, kuni see imendub. Kreemi tuleb manustada enne magamaminekut ja see peab jääma nahale ligikaudu 8 tunniks. Selle aja jooksul tuleb vältida duši all pesemist või vannis käimist. Pärast seda ajavahemikku on tähtis imikvimoodkreem pehmetoimelise seebi ja veega pesta. Kotikesi ei tohi pärast avamist uuesti kasutada. Enne ja pärast kreemi manustamist pesta hoolikalt käed.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Välissuguorganite kondüloomid, pindmine basaalrakuline kartsinoom ja aktiiniline keratoos: Vältige silmasattumist ja kokkupuudet huulte ja ninasõõrmetega.

Imikvimoodkreemi toimel võivad naha põletikulised seisundid ägeneda.

Autoimmuunse seisundiga patsientidel tuleb olla imikvimoodkreemi kasutamisega ettevaatlik (vt lõik 4.4). Neil patsientidel tuleb kaaluda imikvimoodravi oodatava kasu ning nende autoimmuunse seisundi võimaliku halvenemise riski suhet.

Imikvimoodkreemi kasutamisel siirdatud elunditega patsientidel tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.5). Neil patsientidel tuleb kaaluda imikvimoodravi oodatava kasu ning siiriku võimaliku äratõukereaktsiooni või transplantaat-peremehe-vastu reaktsiooni riski suhet. Imikvimoodkreemi ei ole soovitatav kasutada enne, kui nahk on eelmise medikamentoosse või kirurgilise ravi järel tervenenud. Manustamine katkisele nahale võib tuua kaasa imikvimoodi suurenenud süsteemse imendumise, millega kaasub suurenenud risk kõrvaltoimete tekkeks (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Rõhksideme kasutamine ravimisel imikvimoodkreemiga ei ole soovitatav.

Abiained metüülhüdroksübensoaat (E218) ja propüülhüdroksübensoaat (E216) võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi). Tsetüülalkohol ja stearüülalkohol võivad põhjustada paikseid nahareaktsioone (nt kontaktdermatiiti). Bensüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone ja kerget paikset ärritust.

Harva võivad tekkida vaid mõnel korral kasutatud imikvimoodkreemi järgselt intensiivsed paiksed põletikulised reaktsioonid, sealhulgas vesine nahk või nahaerosioon. Paiksete põletikuliste reaktsioonidega võivad kaasneda või isegi neile eelneda gripilaadsed süsteemsed nähud ja sümptomid, sealhulgas halb enesetunne, püreksia, iiveldus, müalgiad ja külmavärinad. Sel juhul tuleb kaaluda ravimi kasutamise katkestamist.

Imikvimoodi tuleb kasutada ettevaatusega madala hematoloogilise reserviga patsientidel (vt lõik 4.8d).

Välissuguorganite kondüloomid: Imikvimoodkreemi kasutamisest eesnahal paiknevate kondüloomide ravis meestel on vähe kogemusi. Kolm korda nädalas imikvimoodkreemiga ravitud ja iga päev eesnaha hügieeni eest hoolitsenud ümberlõikamata meeste kohta sisaldab ohutusalane andmebaas andmeid vähem kui 100 patsiendi kohta. Muudes uuringutes, milles igapäevaseid eesnahahügieeni nõudeid ei järgitud, esines kaks raske fimoosi juhtu ja üks ümberlõikusele viinud ahenemise juhtum. Seepärast soovitatakse ravimit kasutada selle patsiendipopulatsiooni ravimisel ainult neil meestel, kes on võimelised või valmis täitma igapäevase eesnaha hügieeni nõudeid. Eesnaha ahenemise varajasteks nähtudeks on naha lokaalne reaktsioon (nt erosioon, haavand, turse, elastsuse kadumine) või eesnaha tagasitõmbamise üha suurenev raskendatus. Nende sümptomite ilmnemisel tuleb ravi kohe katkestada. Praeguste teadmiste põhjal ei ole soovitatav kasutada ravimit kusiti-, tupesiseste, emaka, päraku või pärasoolesiseste kondüloomide raviks. Imikvimoodkreemiga ei tohi ravida lahtiste villide või haavadega kudesid kuni piirkonna tervenemiseni. Lokaalsed nahareaktsioonid, näiteks erüteem, erosioon, marrastus, naha mahakoorumine ja turse, on sagedad . Teatatud on ka muudest lokaalsetest reaktsioonidest, näiteks kõvenditest, haavanditest, korpatõmbumisest ja vesivillide tekkimisest. Talumatu nahareaktsiooni tekkimisel tuleb kreem eemaldada, pestes nahapiirkonda pehmetoimelise seebi ja veega. Kui nahareaktsioon on mõõdukaks taandunud, võib ravi imikvimoodkreemiga jätkata. Raskete lokaalsete nahareaktsioonide oht võib suureneda imikvimoodi kasutamisel soovitatust suuremates annustes (vt lõik 4.2). Harva on esinenud raskeid lokaalseid reaktsioone, mis on vajanud ravi ja/või põhjustanud ajutist töövõimetust, ka patsientidel, kes on kasutanud imokvimoodi vastavalt juhistele. Selliste reaktsioonide tekkimisel kusitiava juures on mõnedel naistel tekkinud raskusi urineerimisega, mille puhul on mõnikord osutunud vajalikuks erakorraline kateteriseerimine ja haige piirkonna ravi. Imikvimoodkreemi kasutamisega genitaalide või pärakuümbruse kondüloomide ravis kohe pärast ravi muude nahale kantavate ravimitega kliinilised kogemused puuduvad. Enne seksuaalvahekorda tuleb imikvimoodkreem nahalt maha pesta. Imikvimoodkreem võib nõrgendada kondoome ja pessaare, mistõttu neid ei ole soovitatav kasutada samaaegselt imikvimoodkreemiga. Tuleb kaaluda alternatiivsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist.

Nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidel ei ole korduv ravi imikvimoodkreemiga soovitatav.

Kuigi piiratud andmed on näidanud kondüloomide vähenemist HIV-positiivsetel patsientidel, ei ole imikvimoodkreem osutunud selle patsientiderühma kondüloomide eemaldamisel sama tõhusaks. Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Imikvimoodkreemi kasutamist basaalrakulise kartsinoomi raviks 1 cm ulatuses laugudest, ninast, huultest või juuksepiirist ei ole hinnatud.

Ravi ajal ja kuni tervenemiseni võib haige nahapiirkond näida normaalsest nahast tunduvalt erinev. Sageli esineb paikseid nahareaktsioone, kuid ravi ajal nende reaktsioonide intensiivsus üldiselt väheneb või need kaovad pärast imikvimoodkreemiga ravi lõpetamist. Täieliku paranemise määr ja paiksete nahareaktsioonide (nt erüteemi) intensiivsus on omavahel seotud. Need paiksed nahareaktsioonid võivad olla seotud paikse immuunvastuse stimuleerimisega. Kui patsiendi

ebamugavustunne või paikne nahareaktsioon seda nõuavad, tuleb teha mõnepäevane puhkeperiood. Ravi imikvimoodkreemiga võib jätkata pärast nahareaktsiooni järeleandmist.

Ravi kliinilise tulemuse võib kindlaks määrata pärast ravitud naha taastumist, ligikaudu 12 nädala möödumisel ravi lõpetamisest.

Imikvimoodkreemi kasutamisega nõrgestatud immuunsüsteemiga patsientidel kliinilised kogemused puuduvad. Korduva ja varem ravitud pindmise basaalrakulise kartsinoomiga patsientidega kliinilised kogemused puuduvad, mistõttu seda ravimit varem ravitud kasvajate ravimiseks ei ole soovitatav kasutada.

Avatud kliiniliste uuringute andmed näitavad, et suured kasvajad (>7,25 cm2) reageerivad imikvimoodravile väiksema tõenäosusega.

Ravitavat nahapinda tuleb kaitsta päikesekiirgusega kokkupuutumise eest.

Aktiiniline keratoos

Kliiniliselt ebatüüpilistest aktiinilisest keratoosist või pahaloomulisuse kahtlusega lesioonidest tuleb võtta sobiva ravi määramiseks biopsia. Imikvimoodi ei ole hinnatud aktiiniliste keratooside ravimiseks laugudel, sõõrmetes või kõrvades ega huulte huulepunapiirist sissepoole jääval alal.

Andmed imikvimoodi kasutamise kohta aktiiniliste keratooside ravimiseks muudes anatoomilistes piirkondades peale näo ja peanaha on väga piiratud. Küünarvarte ja käelabade aktiinilise keratoosi ravi efektiivsus imikvimoodiga pole piisavalt tõestatud, mistõttu ravimit selleks kasutada ei soovitata.

Imikvimoodi ei soovitata kasutada märgatava hüperkeratoosiga või hüpertroofiliste aktiiniliste keratooside lesioonide ravimiseks, nagu neid esineb nahasarvedes. Ravi ajal ja kuni tervenemiseni võib haigestunud nahapiirkond normaalsest nahast märgatavalt erineda. Sageli esineb paikseid nahareaktsioone, kuid nende reaktsioonide intensiivsus ravi ajal üldiselt väheneb või need kaovad pärast imikvimoodkreemiga ravi lõpetamist. Täieliku kadumise määr on seotud paiksete nahareaktsioonide (nt erüteemi) intensiivsusega. Need paiksed nahareaktsioonid võivad olla seotud paikse immuunvastuse stimuleerimisega. Patsiendi tõsise ebamugavustunde või paikse nahareaktsiooni korral võib osutuda vajalikuks teha mõnepäevane ravivaba periood. Ravi imikvimoodkreemiga võib jätkata pärast nahareaktsiooni mõõdukaks taandumist.

Raviperiood ei tohiks kesta vahelejäänud annuste või ravivabade perioodide tulemusena üle 4 nädala.

Ravi kliinilise tulemuse võib määrata kindlaks pärast ravitud naha taastumist, ligikaudu 4–8 nädala möödumisel ravi lõpetamisest. Imikvimoodkreemi kasutamise kohta vähenenud immuunsusega patsientidel kliinilised kogemused puuduvad.

Pärast üht või kaht ravikuuri kadunud ja hiljem uuesti ilmunud aktiiniliste keratooside uuesti ravimise kohta on andmed toodud lõikudes 4.2 ja 5.1.

Ühe avatud kliinilise uuringu andmete kohaselt oli rohkem kui 8 aktiinilise keratoosi lesiooniga patsientidel täieliku paranemise määr väiksem kui vähem kui 8 lesiooniga patsientidel.

Ravitavat nahapinda tuleb kaitsta päikesekiirguse eest.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid teiste ravimitega ei ole uuritud. Sealhulgas ka mitte immunosupressantidega. Koostoimeid süsteemsete ravimitega piirab imikvimoodkreemi minimaalne imendumine läbi naha.

Imikvimoodkreemi immuunsust stimuleerivate omaduste tõttu peab olema selle kasutamisel immunosupressioonravi saavatel patsientidel ettevaatlik (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Imikvimoodi kasutamise kohta raseduse ajal ei ole kliinilisi andmeid. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Raseduse ajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Imetamine Et ühe ja mitme lokaalse annuse järel ei ole imikvimoodi mõõdetavaid tasemeid (>5 ng/ml) seerumis leitud, ei saa selle kasutamise või mittekasutamise kohta rinnaga toitvatel emadel konkreetset nõu anda.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Aldara kreem ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

a) Üldine kirjeldus:

Välissuguelundite kondüloomid:

Pöördelise tähtsusega uuringutes annustega 3 korda nädalas olid ravimi kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed, mille seost imikvimoodkreemiga raviga peeti tõenäoliseks või võimalikuks, lokaalsed reaktsioonid kondüloomide ravimise kohal (33,7%-l imikvimoodiga ravitud patsientidest). Teatatud on ka imikvimoodkreemiga ja platseebokreemiga ravitud patsientide mõningatest süsteemsetest kõrvaltoimetest, näiteks peavalust (3,7%), gripilaadsetest sümptomitest (1,1%) ja lihasevalust (1,5%). Allpool on esitatud patsientide teatatud kõrvaltoimed 2292 patsiendil, keda raviti platseeboga kontrollitud ja avatud kliinilistes uuringutes imikvimoodkreemiga. Nende kõrvaltoimete põhjuslikku seost imikvimoodraviga loetakse vähemalt võimalikuks.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Uuringutes annustega 5 korda nädalas koges vähemalt 58% patsientidest vähemalt üht kõrvaltoimet. Uuringutes kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed, millel arvati olevat tõenäoline või võimalik seos imikvimoodkreemiga, on manustamiskoha häired sagedusega 28,1%. Imikvimoodkreemiga ravitud patsiendid teatasid ka mõningatest süsteemsetest kõrvaltoimetest nagu seljavalu (1,1%) ja gripilaadsed sümptomid (0,5%). Allpool on esitatud patsientide teatatud kõrvaltoimed 185 patsiendil, kellel raviti imikvimoodkreemiga pindmist basaalrakulist kartsinoomi platseebo kontrolliga III faasi kliinilistes uuringutes. Nende kõrvaltoimete põhjuslikku seost imikvimoodraviga loetakse vähemalt võimalikuks.

Aktiiniline keratoos

Pöördelise tähtsusega uuringutes, milles kasutati imikvimoodi 3 korda nädalas kuni kahe 4 nädala pikkuse ravikuuri jooksul, tekkis 56%-l patsientidest vähemalt üks kõrvaltoime. Neis uuringutes kõige sagedamini esinenud kõrvaltoime, millel arvati olevat tõenäoline või võimalik seos imikvimoodkreemiga, oli nahareaktsioon manustamiskohal (22% imikvimoodkreemiga ravitud

patsientidest). Imikvimoodkreemiga ravitud patsientidel esines ka mõningaid süsteemseid kõrvaltoimeid, sealhulgas müalgiat (2%).

Allpool on esitatud imikvimoodkreemiga ravitud 252 patsiendi poolt teatatud kõrvaltoimed, mis ilmnesid vehiikliga kontrollitud III faasi kliinilistes uuringutes. Nende kõrvaltoimete põhjuslikku seost imikvimoodraviga loetakse vähemalt võimalikuks.

b) Kõrvaltoimete loetelu tabeli kujul: Sagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1,000 kuni <1/100). Kliinilistes uuringutes harvemini esinenud kõrvaltoimeid ei ole siin esitatud.

Infektsioonid ja infestatsioonid: Infektsioon sage sage aeg-ajalt Pustulid sage aeg-ajalt Herpes simplex aeg-ajalt Suguelundite kandidoos aeg-ajalt Vaginiit aeg-ajalt Bakteriaalne infektsioon aeg-ajalt Seeninfektsioon aeg-ajalt Ülemiste hingamisteede aeg-ajalt infektsioon Vulviit aeg-ajalt Riniit aeg-ajalt Gripp aeg-ajalt Vere ja lümfisüsteemi häired: Lümfadenopaatia aeg-ajalt sage aeg-ajalt Ainevahetus- ja toitumishäired: Anoreksia aeg-ajalt sage Psühhiaatrilised häired: Unetus aeg-ajalt Depressioon aeg-ajalt aeg-ajalt Ärrituvus aeg-ajalt Närvisüsteemi häired: Peavalu sage sage Paresteesia aeg-ajalt Pearinglus aeg-ajalt Migreen aeg-ajalt Unisus aeg-ajalt Silma kahjustused Konjunktiivi ärritus aeg-ajalt Silmalau turse aeg-ajalt Kõrva ja labürindi kahjustused: Tinnitus aeg-ajalt Vaskulaarsed häired: Õhetus aeg-ajalt Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: Farüngiit aeg-ajalt

Riniit aeg-ajalt Ninakinnisus aeg-ajalt Kurgu- ja kõrivalu aeg-ajalt Seedetrakti häired: Iiveldus sage aeg-ajalt sage Kõhuvalu aeg-ajalt Diarröa aeg-ajalt aeg-ajalt Oksendamine aeg-ajalt Pärasoole häired aeg-ajalt Pärasoole valulik pakitsus aeg-ajalt Suukuivus aeg-ajalt Naha ja nahaaluskoe kahjustused: Kihelus aeg-ajalt Dermatiit aeg-ajalt aeg-ajalt Follikuliit aeg-ajalt Erüteem aeg-ajalt Ekseem aeg-ajalt Lööve aeg-ajalt Suurenenud higistamine aeg-ajalt Nõgestõbi aeg-ajalt Aktiiniline keratoos aeg-ajalt Erüteem aeg-ajalt Näoturse aeg-ajalt Nahahaavand aeg-ajalt Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: Lihasevalu sage sage Artralgia aeg-ajalt sage Seljavalu aeg-ajalt sage Jäsemete valu aeg-ajalt Neerude ja kuseteede häired: Düsuuria aeg-ajalt Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired: Suguelundite valu meestel aeg-ajalt Peenise kahjustused aeg-ajalt Düspareuunia aeg-ajalt Erektsioonihäired aeg-ajalt Emaka ja tupe väljalange aeg-ajalt Tupevalu aeg-ajalt Atroofiline vaginiit aeg-ajalt Häbeme kahjustus aeg-ajalt Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: Kihelus manustamiskohal väga sage väga sage väga sage Valu manustamiskohal väga sage sage sage Põletustunne manustamiskohal sage sage sage Ärritus manustamiskohal sage sage sage Erüteem manustamiskohal sage sage Reaktsioon manustamiskohal sage Manustamiskoha veritsemine sage aeg-ajalt Paapulid manustamiskohal sage aeg-ajalt Paresteesia manustamiskohal sage aeg-ajalt Lööve manustamiskohal sage

Väsimus sage sage Palavik aeg-ajalt aeg-ajalt Gripilaadne haigus aeg-ajalt aeg-ajalt Valu aeg-ajalt Asteenia aeg-ajalt aeg-ajalt Ebamugavustunne aeg-ajalt Külmavärinad aeg-ajalt aeg-ajalt Dermatiit manustamiskohal aeg-ajalt Eritis manustamiskohast aeg-ajalt aeg-ajalt Manustamiskoha hüperesteesia aeg-ajalt Manustamiskoha põletik aeg-ajalt Manustamiskoha turse aeg-ajalt aeg-ajalt Manustamiskoha korbatamine aeg-ajalt aeg-ajalt Arm manustamiskohal aeg-ajalt Naha lagunemine aeg-ajalt manustamiskohal Manustamiskoha paistetus aeg-ajalt aeg-ajalt Manustamiskoha haavand aeg-ajalt Villid manustamiskohal aeg-ajalt aeg-ajalt Manustamiskoha soojenemine aeg-ajalt Letargia aeg-ajalt Ebamugavustunne aeg-ajalt Põletik aeg-ajalt c) Sagedased kõrvaltoimed

Välissuguelundite kondüloomid:

Platseebo kontrolliga kliinilistes uuringutes pidid uurijad hindama uuringuplaanis ette nähtud kliinilisi nähte (nahareaktsioone). Uuringuplaanis ette nähtud kliiniliste nähtude hindamisel selgus, et platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes, mille jooksul imikvimoodkreemi kanti nahale kolm korda nädalas (vt lõik 4.4), olid sagedased lokaalsed nahareaktsioonid, sealhulgas nahapunetus (61%), erosioon (30%), marrastus/naha mahakoorumine/kestendamine (23%) ja turse (14%). Lokaalsed nahareaktsioonid, näiteks punetus, tulenevad tõenäoliselt imikvimoodkreemi farmakoloogilisest toimest. Platseebo kontrolliga uuringutes teatati ka haiguskoldest väljaspool asuvate nahapiirkondade reaktsioonidest, põhiliselt punetusest (44%). Need reaktsioonid tekkisid kondüloomideta piirkondades, mis puutusid ilmselt imikvimoodkreemiga kokku. Enamik nahareaktsioone olid kerged kuni mõõduka raskusega ja kadusid 2 nädala jooksul pärast ravi katkestamist. Mõnel juhul on need reaktsioonid olnud ka rasked, vajades ravi ja/või põhjustades töövõimetust. Väga harva on tugevad reaktsioonid kusitiava lähedal põhjustanud naistel urineerimishäireid (vt lõik 4.4). Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes pidid uurijad hindama uuringuplaanis ette nähtud kliinilisi nähte (nahareaktsioone). Uuringuplaanis ette nähtud kliiniliste nähtude hindamisel selgus, et platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes, mille jooksul imikvimoodkreemi kanti nahale viis korda nädalas, olid väga sagedased lokaalsed nahareaktsioonid, sealhulgas tugev nahapunetus (31%), tugev erosioon (13%) ja tugev naha korbatamine ja koorumine (19%). Lokaalsed nahareaktsioonid, näiteks punetus, tulenevad tõenäoliselt imikvimoodkreemi farmakoloogilisest toimest.

Imikvimoodravi ajal on täheldatud nahainfektsioone. Kuigi tõsiseid tüsistusi selle tulemusena ei tekkinud, tuleb alati arvestada haavandunud naha infektsiooni võimalusega. Aktiiniline keratoos

Imikvimoodkreemi kliinilistes uuringutes, kus ravimit manustati 3 korda nädalas 4 või 8 nädala jooksul, olid kõige sagedamini esinevad reaktsioonid manustamiskohal kihelus (14%) ja põletustunne (5%). Väga sageli esines tõsist erüteemi (24%) ja tõsist koorikute moodustumist (20%). Paiksed nahareaktsioonid, nagu erüteem, tulenevad tõenäoliselt imikvimoodkreemi farmakoloogilisest toimest. Teavet ravivabade perioodide kohta vt lõigud 4.2 ja 4.4.

Ravi ajal imikvimoodiga on täheldatud nahainfektsioone. Kuigi tõsiseid tüsistusi ei ole tekkinud, tuleks alati arvesse võtta infektsiooni tekkimise võimalust nahavigastustes. d) Kõikide näidustuste puhul esinevad kõrvatoimed:

Teatatud on ka lokaalsest hüpopigmentatsioonist ja hüperpigmentatsioonist pärast imikvimoodkreemi kasutamist. Edasised andmed on näidanud, et need muutused naha värvuses võivad olla mõnedel patsientidel püsivad. 162 täiskasvanud patsiendi läbivaatlusel, kellel oli möödunud 5 aastat pindmiste basaalrakuliste kartsinoomide (sBCC) ravist, täheldati kerget hüpopigmentatsiooni 37% patsientidest ning mõõdukat hüpopigmentatsiooni 6% ravitutest. 56% patsientidel hüpopigmentatsiooni ei esinenud; hüperpigmentatsiooni pole täheldatud.

Kliinilistes uuringutes on aktiinilise keratoosi ravimisel imikvimoodiga leitud alopeetsiat 0,4% (5/1214) ravitud kohtadel või ümbritseval alal. Turule toomise järgsel perioodil on teatatud alopeetsia tekkimise võimalikkusest pindmise basaalrakulise kartsinoomi ja välissuguelundite kondüloomide ravi ajal. Kliinilistes uuringutes on täheldatud hemoglobiinitaseme, leukotsüütide arvu, absoluutsete neutrofiilide ja trombotsüütide arvu vähenemist. Neid vähenemisi ei peetud normaalse hematoloogilise reserviga patsientidel kliiniliselt olulisteks. Vähenenud hematoloogilise reserviga patsiente ei ole kliinilistes uuringutes uuritud. Turule toomise järgsel perioodil on esinenud kliinilist sekkumist vajavaid hematoloogiliste parameetrite langust. Turustamisjärgselt on teatatud maksaensüümide aktiivsuse suurenemisest.

Harva on teatatud ka autoimmuunsete seisundite süvenemisest. Kliinilistes uuringutes on harvadel juhtudel teatatud haiguskoldest väljaspool tekkivaid nahareaktsioone, sealhulgas multiformset erüteemi. Turustamisjärgselt on teatatud rasketest nahareaktsioonidest, sealhulgas multiformset erüteemi, Stevens-Johnsoni sündroomi ja diskoidset erütematoosset luupust.

e) Pediaatrilised patsiendid:

Imikvimoodi toimet uuriti pediaatrilistel patsientidel kontrollitud kliinilistes uuringutes (vt lõigud 4.2 ja 5.1). Süsteemsete reaktsioonide esinemisest tõendeid pole. Manustamiskoha reaktsioonid esinesid sagedamini pärast imikvimoodi kui vehiikli kasutamist, kuigi nende reaktsioonide esinemissagedus ning intensiivsus ei olnud erinevad kasutamisel täiskasvanutel litsentseeritud näidustustel. Imikvimoodi kasutamisest pediaatrilistel patsientidel tõsiste kõrvaltoimete esinemisest tõendid puuduvad. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Lokaalselt manustatuna on imikvimoodkreemi süsteemne üleannustamine minimaalse imendumise tõttu läbi naha ebatõenäoline. Uuringutes küülikutel oli letaalne dermaalne annus üle 5 g/kg. Pidev dermaalne üleannustamine imikvimoodkreemiga võib põhjustada raskeid lokaalseid nahareaktsioone.

Pärast 200 mg imikvimoodi (vastab ligikaudu 16 kotikese sisule) kogemata ühe annusena allaneelamist võib tekkida iiveldus, oksendamine, peavalu, lihasevalu ja palavik. Kliiniliselt kõige raskem kõrvaltoime pärast mitme ‡ 200 mg suukaudse annuse võtmist on olnud hüpotensioon, mis kadus pärast vedeliku suukaudset või veenisisest manustamist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kemoterapeutikumid paikseks kasutamiseks, viirusvastased ained, ATC- kood: D06BB10.

Imikvimood on immuunvastuse modulaator. Küllastuva sideme uuringud näitavad, et reageerivates immuunrakkudes on olemas imikvimoodi jaoks membraani retseptor. Imikvimoodil ei ole otsest viirustevastast aktiivsust. Loomkatsetes on imikvimoodil tõhus viirusinfektsioonide vastane toime, mis põhineb kasvajatevastasele ainele sarnaselt alfa-interferooni ja teiste tsütokiinide tekke indutseerimisel. Ka kliinilistes uuringutes on tõestatud alfa-interferooni ja muude tsütokiinide esilekutsumist genitaalide kondüloomide koes pärast imikvimoodkreemi kandmist nahale. Farmakokineetiline uuring näitas alfainterferooni ja teiste tsütokiinide süsteemsete tasemete tõusu pärast imikvimoodi paikset manustamist. Välissuguelundite kondüloomid:

Kliiniline toime:

Kolme pöördelise III faasi efektiivsusuuringu tulemused on näidanud, et ravi imikvimoodiga 16 nädala jooksul oli tunduvalt tõhusam kui ravi vehiikliga, mõõdetuna ravitud kondüloomide kadumisega.

119 imikvimoodiga ravitud naispatsiendil oli kondüloomide kadumise kombineeritud määr kokku 60%, võrreldes 20%-ga 105 vehiikliga ravitud haigel (95% CI määra vahe: 20%...61% , p<0,001). Neil imikvimoodiga ravitud patsientidel, kelle tüükad kadusid täielikult, oli nende keskmine kadumisaeg 8 nädalat. 157 imikvimoodiga ravitud meespatsiendil oli kondüloomide kadumise kombineeritud määr kokku 23%, võrreldes 5%-ga 161 vehiikliga ravitud haigel (95% CI määra vahe: 3%...36% , p<0,001). Neil imikvimoodiga ravitud patsientidel, kelle tüükad kadusid täielikult, oli nende keskmine kadumisaeg 12 nädalat.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Kliiniline toime:

Imikvimoodi toimet manustamisel 5 korda nädalas 6 nädala jooksul uuriti kahes topeltpimedas vehiikliga kontrollitud kliinilises katses. Kasvajad, millele ravi oli suunatud, olid histoloogiliselt kinnitust leidnud üksikud esmased pindmised basaalrakulised kartsinoomid minimaalse suurusega 0,5 cm2 ja maksimaalse diameetriga 2 cm. Välistati kasvajad, mis paiknesid 1 cm ümbruses silmadest, ninast, suust, kõrvadest või juuksepiirist. Nende kahe uuringu ühises analüüsis täheldati histoloogilist paranemist 82%-l patsientidest (152/185). Kui lisati ka kliiniline hinnang, täheldati selle koondhinnanguga paranemist 75%-l (139/185) patsientidest. Need tulemused olid statistiliselt olulised (p<0,001) võrreldes vehiikli rühmaga, vastavalt 3% (6/179) ja 2% (3/179). Ravi ajal täheldatud paiksete nahareaktsioonide (nt nahapunetus) intensiivsuse ja basaalrakulise kartsinoomi täieliku kadumise vahel oli oluline seos.

Pikaajalise avatud kontrollimata uuringu viie aasta tulemused näitavad, et hinnanguliselt 77.9% [95% CI (71.9%, 83.8%)] kõigist algselt ravi saanud patsientidest kliiniliselt paranes ja nende haigus polnud kordunud pärast 60 kuu möödumist.

Aktiiniline keratoos:

Kliiniline toime:

Imikvimoodi toimet uuriti kahes topeltpimedas vehiikliga kontrollitud kliinilises uuringus, kus ravimit manustati 3 korda nädalas nelja nädala jooksul või kahe 4-nädalase kuuri jooksul, mille vahel oli 4- nädalane ravivaba periood. Mõlemas uuringus olid patsientidel kliiniliselt tüüpilised nähtavad diskreetsed mittehüperkeratootilised, mittehüpertroofilise aktiinilise keratoosi lesioonid 25 cm2-l alal kiilaneval peanahal või näol, millel esines 4...8 aktiinilise keratoosi lesiooni. Kombineeritud uuringus oli täieliku paranemise määr (imikvimood miinus platseebo) 46,1% (CI 39,0%, 53,1%). Kahest ühendatud vaatlusuuringust ühe aasta jooksul kogutud andmed näitavad, et neil patsientidel, kes pärast üht või kaht ravikuuri kliiniliselt paranesid, tekkis 27%-l (35/128) taas aktiinilisi keratoose. Üksikute lesioonide taastekke määr oli 5,6% (41/737). Vehiikli puhul olid lesioonide taastekke määrad vastavalt 47% (8/17 patsienti) ja 7,5% (6/80 lesiooni).

Kahe avatud, randomiseeritud, kontrolliga kliinilise uringu käigus võrreldi imikvimoodi ja paikset diklofenaki ravi saavate aktiinilise keratoosi patsientide riski in situ või insvasiivse lamerakulise kartsinoomi (SCC) edaiseks arenguks. Ravimeid manustati ametliku raviskeemi alusel. Kui ravitav ala ei olnud aktiinilise keratoosi lesioonidest täielikult paranenud, oli lubatud tsükli kordamine. Kõiki patsiendid alates ravi katkestamisest või kuni kolm aastat peale ravi läbisid järelkontrolli. Tulemused mõlemast uuringust on esitatud metaanalüüsina. Kokku osales uuringutes 482 patsienti, 481 patsienti sai võrreldavaid ravimeid ning neist 243 patsienti raviti imikvimoodiga ja 238 patsienti paikse diklofenakiga. Ravitavad AK piirkonnad asusid kiilaneval peanahal või näoga külgnevates piirkondades 40 cm2 laiuselt, mõlemas ravirühmas esines keskmiselt 7 kliiniliselt tüüpilist AK lesiooni patsiendi kohta. Kliiniline kogemus on olemas 90 patsiendiga, keda raviti 3 imikvimoodi ravitsükliga; 80 patsiendiga, keda raviti 5 või enama ravitsükliga kolme aastase perioodi vältel. Vatsavalt esmasele tulemusnäitajale, 13 patsiendil 242st (5,4%) imikvimoodi grupis ja 26 patsiendil 237st (11,0%) diklofenaki grupist arenes histoloogiliselt välja in situ või invasiivne lamerakuline kartsinoom kolme aasta jooksul, vahe –5,6% (95% CI:–10,7% kuni –0,7%). 4 patsiendil 242st (1,7%) imikvimoodi grupist ning 7 patsiendil 237st patsiendist diklofenaki grupist arenes histoloogiliselt invasiivne lamerakuline kartsinoom kolme aasta jooksul. Kokku 126 patsienti 242st (52,1%), keda raviti imikvimoodiga ning 84 patsienti 237st, keda raviti paikse diklofenakiga (35,4%) paranesid täielikult 20. nädalaks (seega umbes 8 nädalat pärast esimese ravitsükli lõppu); erinevus 16.6% (95% CI: 7.7 kuni 25.1%). Patsientide puhul, kes vabanesid AK lesioonidest täielikult, hinnati AK lesioonide taasteket. Taasteket defineeriti kui täielikult paranenud pinnal esinenud vähemalt ühe vana või täiesti uue tekkinud lesiooni esinemist mistahes AK piirkonnas. AK lesioonide taastekke risk imikvimoodiga ravitud alal 12 kuu vältel (nagu defineeritud eespool) oli 39,7% (50 patsienti 126st) võrreldes 50,0% (42 patsienti 84st) paikse diklofenakiga, erinevus –10,3% (95% CI: –23,6 kuni 3,3%) ja 66,7% (84 patsienti 126st) imikvimoodi ravirühmast ja 73,8% (62 patsienti 84st) patsientidest diklofenaki ravirühmast, kellel esines taasteke 36 kuu jooksul, erinevus –7,1% (95% CI: –19,0% kuni 5,7%). Patsiendid, kellel esines AK lesioonide taasteke (defineeritud eespool) eelnevalt täielikult paranenud ravitud alal, oli imikvimoodi ravirühmas 80% tõenäosus järgneva ravitsükli jooksul täielikult paraneda võrreldes 50% paikse diklofenaki rühmas. Lapsed

Kinnitatud näidustused nagu väliste suguelundite kondüloomid, aktiinkeratoos ja pindmine basaalrakuline kartsinoom, on seisundid, mida lastel üldiselt ei esine ja neid pole ka uuritud.

Aldara kreemi on hinnatud nelja randomiseeritud, kreemialusega kontrollitud topelt-pimeda uuringu käigus kontagioosse molluski korral lastel vanuses 2 kuni 15 aastat (imikvimood n = 576, kreemialus n = 313). Need uuringud ei näidanud imikvimoodi tõhusust ühegi testitud annustamisskeemi korral (3x/nädalas ≤ 16 nädala jooksul ja 7x/nädalas ≤ 8 nädala jooksul).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Väliste suguelundite kondüloomid, pindmine basaalrakuline kartsinoom ja aktiiniline keratoos: Katsealuste naha kaudu imendus vähem kui 0,9% lokaalselt manustatud radiomärgistusega imikvimoodist. Süsteemsesse vereringesse imendunud väike ravimikogus eritus kohe uriini ja roojaga keskmise suhtega ligikaudu 3 : 1. Ravimi ühe ega mitme lokaalse annuse (>5 ng/ml) järel seerumis mõõdetavaid tasemeid ei leitud.

Süsteemne kokkupuude (tungimine läbi naha) arvutati süsinik-14 tagasisaamise põhjal [14C] imikvimoodist uriinis ja roojas.

5%-lise imikvimoodkreemi manustamisel 3 korda nädalas 16 nädala jooksul täheldati minimaalset süsteemset imendumist 58 aktiinilise keratoosiga patsiendi nahalt. Nahakaudse imendumise määr ei muutunud oluliselt selle uuringu esimesest kuni viimase annuseni. Ravimi maksimaalseid kontsentratsioone seerumis 16. nädala lõpul täheldati 9...12 tunni möödumisel ning need olid nahale (12,5 mg, 1 ühekordselt kasutatav kotike), peanahale (25 mg, 2 kotikest) ja käelabadele/käsivartele (75 mg, 6 kotikest) manutamisel vastavalt 0,1, 0,2 ja 1,6 ng/ml. Manustamispinda peanaha ja käte/käsivarte rühmades ei kontrollitud. Annuse proportsionaalsust ei jälgitud. Arvutati välja näiv poolväärtusaeg, mis oli ligikaudu 10 korda pikem kui eelmises uuringus nahaaluse manustamisega täheldatud 2-tunnine poolväärtusaeg, mis näitab ravimi pikaajalist püsimist nahas. Uriiniga eritus neil patsientidel 16. nädalal vähem kui 0,6% kasutatud annusest.

Lapsed

Lastel on uuritud imikvimoodi farmakokineetilisi omadusi pärast ühe ja mitmekordset paikset manustamist kontagioosse molluski (KM) korral. Süsteemse ekspositsiooni andmed näitasid, et imikvimoodi paikse, KM haiguskolletega nahale manustamise järgne imendumine lastel vanuses 6...12 aastat on madal ja võrreldav tervete ning aktiinkeratoosiga või pindmise basaalrakulise kartsinoomiga täiskasvanute puhusega. Noorematel patsientidel vanusega 2...5 aastat oli imendumine C väärtuste alusel hinnatuna võrreldes täiskasvanutega suurem.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, mutageensuse ja teratogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Neljakuulises dermaalse toksilisuse uuringus rottidel täheldati 0,5 ja 2,5 mg/kg annuse puhul kehakaalu olulist vähenemist ja põrna kaalu suurenemist; neljakuulises dermaalses uuringus hiirtega samasuguseid toimeid ei täheldatud. Mõlemal loomaliigil täheldati lokaalset nahaärritust, eriti suuremate annuste puhul. Kaheaastases kantserogeensuse uuringus hiirtel, mille käigus manustati ravimit dermaalselt kolmel päeval nädalas, ei kutsunud ravim manustamiskohal esile kasvajaid. Kuid ravitud loomadel oli maksarakkude kasvajaid rohkem kui kontrollgrupis. Selle mehhanism ei ole teada, kuid imikvimoodi vähese süsteemse imendumise tõttu inimese nahalt ning mittemutageensuse tõttu on süsteemne kokkupuude inimesele tõenäoliselt väheohtlik. Peale selle ei täheldatud kasvajaid kaheaastases kantserogeensuseuuringus, milles rottidele manustati ravimit suukaudselt.

Imikvimoodkreemi hinnati fotokantserogeensuse bioproovis karvadeta albiinohiirtega, kelle suhtes rakendati simuleeritud päikese ultraviolettkiirgust. Loomadele manustati imikvimoodkreemi kolm korda nädalas ja neid kiiritati 5 päeva nädalas 40 nädala jooksul. Hiiri hoiti veel 12 nädalat, kokku 52 nädalat. Hiirte rühmal, kellele manustati vehiiklikreemi, ilmusid kasvajad varem ja neid oli rohkem kui madala ultraviolettkiirgusega kontrollrühmal. Selle olulisus inimesele ei ole teada. Imikvimoodkreemi paikse manustamise tulemusena kasvaja ei paranenud üheski annuses võrreldes vehiiklikreemi rühmaga.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

isosteariinhape bensüülalkohol tsetüülalkohol stearüülalkohol valge pehme parafiin polüsorbaat 60 sorbitaanstearaat glütserool metüülhüdroksübensoaat (E218) propüülhüdroksübensoaat (E216) ksantaankummi puhastatud vesi.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Avatud kotikesi ei tohi uuesti kasutada.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Karbid 12 või 24 ühekordselt kasutatava polüester/alumiiniumfooliumkotikesega, mis sisaldavad 250 mg kreemi. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Viatris Healthcare Limited Damastown Industrial Park Mulhuddart Dublin 15 DUBLIN

Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/98/080/001-002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 18. september 1998 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03. september 2008

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europe.eu

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress

Swiss Caps GmbH Grassingerstraße 9 83043 Bad Aibling Saksamaa B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele. Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel; kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

Kui perioodilise ohutusaruande esitamine ja riskijuhtimiskava ajakohastamise kuupäevad kattuvad, võib need esitada samal ajal.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Aldara 5% kreem imikvimood

2. TOIMEAINETE SISALDUS

Üks kotike sisaldab 12,5 mg imikvimoodi 250 mg kreemis (5%). 100 mg kreemi sisaldab 5 mg imikvimoodi.

3. ABIAINED

Abiained: isosteariinhape, bensüülalkohol, tsetüülalkohol, stearüülalkohol, valge pehme parafiin, polüsorbaat 60, sorbitaanstearaat, glütserool, metüülhüdroksübensoaat (E218), propüülhüdroksübensoaat (E216), ksantaankummi, puhastatud vesi.

Lisateavet lugege pakendi infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Kreem 12 kotikest. Üks kotike sisaldab 250 mg kreemi. 24 kotikest. Üks kotike sisaldab 250 mg kreemi.

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Kutaanne.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Pärast kasutamist kõrvaldage kotikesse jäänud kreem.

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida temperatuuril kuni 25(cid:176) C

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Viatris Healthcare Limited Damastown Industrial Park Mulhuddart Dublin 15 DUBLIN Iirimaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/98/080/001 12 kotikest EU/1/98/080/002 24 kotikest

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Aldara

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

KOTIKESE TEKST

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE

Aldara 5% kreem imikvimood Kutaanne

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI KOGUSE JÄRGI

250 mg kreem

6. MUU