Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Quadropril - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Quadropril, 6 mg tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 6,21 mg spirapriilvesinikkloriidmonohüdraati (vastab 6 mg spirapriilvesinikkloriidile).
INN. Spiraprilum

Ravim sisaldab abiainena laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3.
RAVIMVORM

Tablett.


4.

KLIINILISED OMADUSED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Märkus: Quadropril-ravi alustamisel, eriti soolade- ja vedelikudefitsiidiga patsientidel (oksendamise,
kõhulahtisuse, ravi korral diureetikumidega) ning kaasneva südamepuudulikkusega korral võib tekkida
ülemäärane vererõhu langus.
Võimalusel tuleb soolade- või vedelikudefitsiit kompenseerida ravile eelnevalt või vähendada/katkestada
ravi diureetikumidega. Pärast esimese annuse manustamist, samuti Quadropril"i ja/või
lingudiureetikumide annuse suurendamisel tuleb patsiente hüpotensiivse reaktsiooni ärahoidmiseks jälgida
vähemalt 6 tunni jooksul.

Hüpertensiivse kriisi või kaasuva südamepuudulikkuse korral tuleb ravi Quadropril"iga alustada
statsionaarsetes tingimustes.

Algannuseks on soovitatav manustada 3 mg spirapriilvesinikkloriidi hommikuti (vastavalt ½ Quadropril"i
tabletti). Kui selle annusega ei saavutata vererõhu normaliseerumist, võib annust suurendada kuni 6 mg-ni
(vastavalt 1 Quadropril"i tabletini). Annust ei tohiks suurendada enne 3 nädala möödumist. Reeglina
manustatakse 6 mg spirapriilvesinikkloriidi (vastab 1 Quadropril"i tabletile) ka säilitusannusena.

Annustamine raske neerufunktsiooni häire korral (kreatiniini kliirens 10...30 ml/min):
Soovitatav annus on 3 mg (½ Quadropril"i tabletti) spirapriilvesinikkloriidi hommikuti. Ravi tuleb
alustada kliinilise kontrolli all. Vastavalt neerufunktsiooni näitajatele võib annust suurendada
individuaalsetel juhtudel maksimaalselt 6 mg-ni (1 Quadropril"i tabletini) spirapriilvesinikkloriidini
hommikuti.

Patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens <10 ml/min, Quadropril-ravi ei soovitata.


1
Kerge neerufunktsiooni häirega (kreatiniini kliirens 30...60 ml/min) või maksafunktsiooni häirega
patsientidel, samuti vanemaealistel patsientidel ei ole annuse vähendamine vajalik.
Raske neerupuudulikkuse korral on ravim vastunäidustatud.

Tablette võetakse koos vähese koguse vedelikuga sõltumata söögiaegadest. Ravi kestuse määrab arst.

4.3 Vastunäidustused

Quadropril"i ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:
-
ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,
-
angioneurootiline turse (nt anamneesis eelneva AKE inhibiitori kasutamisel),
-
neeruarteri stenoos (bilateraalselt või ainult ühe neeru olemasolu korral),
-
raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens <10 ml/min),
-
neeru transplantatsioonijärgne seisund,
-
hemodünaamiliselt oluline aordi- või mitraalklapi stenoos ja hüpertroofiline kardiomüopaatia,
-
primaarne hüperaldosteronism,
-
raseduse 2. ja 3. trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

Ebapiisava kliinilise kogemuse tõttu ei ole Quadropril soovitatav ka järgmistel juhtudel:
-
dialüüsipatsiendid,
-
dekompenseerunud südamepuudulikkus,
-
lapsed.

Quadropril"i ei tohi kasutada kombinatsioonis ""high flux""
polüakrüülnitriilmetallüülsulfonaatmembraanidega (nt AN69®), LDL-plasmafereesi ajal
dekstraansulfaatidega ja desensibiliseeriva ravi teostamisel putukamürkidega (vt lõik 4.4).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Quadropril"i võib kasutada alles pärast hoolikat riski ja võimaliku kasu kaalumist, kliiniliste ja
laboratoorsete parameetrite regulaarse kontrolli all järgmistel juhtudel:
-
kliiniliselt avalduv elektrolüütide tasakaalu häire,
-
immuunsüsteemi häirete või kollageenhaiguste esinemine (nt erütematoosne luupus, sklerodermia),
-
kaasuv süsteemne ravi immunosupressantidega (nt glükokortikoidid, tsütostaatikumid,
antimetaboliidid), samuti ravi allopurinooli, prokaiinamiidi või liitiumiga,
-
kliiniliselt oluline proteinuuria (>1 g ööpäevas),
-
primaarne maksahaigus või maksapuudulikkus,
-
mõõdukas neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens 10...30 ml/min).

Rasedus:
AKE inhibiitoreid ei tohi määrata raseduse ajal. Patsiendid, kes saavad ravi AKE inhibiitoriga ja
plaanivad rasestuda, peavad minema üle muule antihüpertensiivsele ravile, mille ohutus raseduse ajal on
tõestatud. Kui patsient on rasestunud ravi ajal AKE inhibiitoriga, tuleb AKE inhibiitori võtmine koheselt
lõpetada ja vajadusel alustada muu vererõhku langetava raviga (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Märkus.
Enne ravi alustamist Quadropril"iga peab olema välistatud bilateraalne neeruarteri stenoos (või
ühe neeru olemasolu korral unilateraalne) ning uuritud neerufunktsioon.

Quadropril-ravi tohib alustada ainult vererõhu monitooringu ja laboratoorste parameetrite kontrolli
tingimustes järgmistel juhtudel:
-
soolade- ja vedelikudefitsiit,
-
raske hüpertensioon,
-
kaasuv südamepuudulikkus,
-
üle 65-aastased patsiendid.

2

Quadropril-ravi ajal tuleb eriti vältida dialüüsi või hemofiltratsiooni ""high-flux""
polüakrüülnitriilmetallüülsulfonaatmembraanidega (nt AN69®), kuna nendel patsientidel esineb
suurenenud risk ülitundlikkusreaktsioonide (anafülaktiliste reaktsioonide) tekkeks, mille tulemuseks võib
olla eluohtlik sokk. Seetõttu on vajalik vältimatutel juhtudel enne hemodialüüsi või hemofiltratsiooni
muuta antihüpertensiivset ravi (vältida AKE inhibiitorit) või kasutada teisi dialüüsimembraane (vt lõik
4.3).

Madala tihedusega (LDL-) lipoproteiinide plasmafereesil dekstraansulfaatidega patsientidel, keda
ravitakse AKE inhibiitoritega, võib tekkida eluohtlik anafüktiline reaktsioon.

Ka desensibiliseeriva ravi korral putukamürkidega (nt mesilase- ja herilasemürk) võib samaaegsel AKE
inhibiitori kasutamisel tekkida eluohtlik anafülaktiline reaktsioon (vererõhu langus, hingamishäired,
oksendamine, naha allergilised reaktsioonid). Seega, LDL-plasmafereesi ja putukamürkidega
desensibiliseeriva ravi vajadusel tuleb AKE inhibiitor asendada mõne teise antihüpertensiivse ravimiga,
v.a beetablokaatoritega (vt lõik 4.3).

Tabletid sisaldavad abiainena laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega patsiendid, samuti
Lapp"i laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi imendumishäiretega patsiendid ei tohiks seda ravimit
võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Quadropril"i või teiste AKE inhibiitorite koosmanustamisel järgmiste ravimitega on täheldatud järgmisi
koostoimeid:

-
Naatriumkloriid:
Spirapriili antihüpertensiivne toime väheneb.

-
Antihüpertensiivsed ravimid:
Spirapriili toime tugevneb, eriti diureetikumide kasutamisel.

-
Analgeetikumid, antiflogistikumid (nt atsetüülsalitsüülhape, indometatsiin):
Spirapriili antihüpertensiivne toime võib väheneda.

-
Kaalium, kaaliumi säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, amiloriid, triamtereen), samuti teised
ravimid, mis suurendavad kaaliumisisaldust vereplasmas (nt hepariin):
Kaaliumi plasmakontsentratsioon suureneb.

-
Alkohol:
Tugevneb vererõhu langus ja alkoholi toime.

-
Liitium:
Liitiumi plasmakontsentratsioon suureneb manustamisel koos spirapriiliga (vajalik regularne kontroll).

-
Unerohud, narkootilised valuvaigistid, anesteetikumid:
Tugevneb vererõhu langus (informeerida anestesioloogi spirapriili kasutamisest).

-
Allopurinool, tsütostaatikumid, immunosupressandid, süsteemsed glükokortikoidid, prokaiinamiid:
Väheneb leukotsüütide arv veres, leukopeenia.

-
Insuliin, suukaudsed antidiabeetikumid (biguaniidid, sulfonüüluurea preparaadid, akarboos):
Tugevneb hüpoglükeemiline toime (hüpoglükeemia).

3

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus:
AKE inhibiitoreid ei ole soovitatav kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). AKE inhibiitorite
kasutamine on vastunäidustatud raseduse 2. ja 3. trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

AKE inhibiitorite teratogeenne toime raseduse esimesel trimestril ei ole epidemioloogiliselt tõestatud,
kuid välistada seda ei saa. Kui patsiendid, kes saavad AKE inhibiitorit, plaanivad rasestuda, peavad nad
minema üle muule antihüpertensiivsele ravile, mille ohutus raseduse ajal on tõestatud. Kui patsient on
rasestunud ravi ajal AKE-inhibiitoriga, tuleb AKE inhibiitori võtmine koheselt lõpetada ja vajadusel
alustada ravi muu antihüpertensiivse ravimiga.
AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab teadaolevalt püsivaid
kahjustusi lootele (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju luustumise aeglustumine) ja
vastsündinule (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).
Kui ilmneb, et patsient on võtnud AKE inhibiitorit raseduse teisel trimestril, on soovitatav kontrollida
loote koljut ja neerufunktsiooni ultraheliuuringu abil. Vastsündinuid, kelle emad on võtnud AKE
inhibiitorit raseduse ajal, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine:
Kuna puuduvad andmed spirapriili kasutamise kohta rinnaga toitmise ajal, ei soovitata spirapriili
imetavatel emadel kasutada, eelistama peaks neid ravimeid, mille ohutus imetamise ajal on paremini
tõestatud, seda eriti, kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Hüpertensiooni ravi selle ravimiga peab toimuma arsti järelevalve all. Individuaalselt on võimalik
erinevate reaktsioonide teke, mis võivad häirida aktiivset osalemist liikluses ning töötamist liikuvate
mehhanismidega. Ebasoovitav toime võib olla tugevam ravi alustamisel, annuse suurendamisel,
üleminekul mõne teise ravimi kasutamisele ning koostoimes alkoholiga.

4.8 Kõrvaltoimed

Quadropril"i või mõne teise AKE inhibiitori kasutamisel võivad tekkida järgmised kõrvaltoimed:

Kardiovaskulaarne süsteem:
mõnikord on tekkinud, eelkõige ravi alustamisel, samuti soolade või
vedelikudefitsiidiga (nt eelnev ravi diureetikumidega), südamepuudulikkusega patsientidel, raske (või
renaalne) hüpertensioon, samuti diureetikumide ja/või Quadropril"i annuse suurendamise tagajärjel
ülemäärane vererõhu langus (hüpotensioon, ortostaas), mis väljendub pearingluse, roidumuse,
nägemishäirete ja isegi teadvusekaotuse hoogudena (minestus).

AKE inhibiitoritega läbi viidud uuringutes on esinenud vererõhu ülemäärase languse korral järgmisi
kõrvaltoimeid: tahhükardia, palpitatsioonid, südame rütmihäired, stenokardia, müokardiinfarkt, TIA,
ajuinfarkt.

Neerud:
mõnikord on tekkinud või süvenenud neerupuudulikkus, üksikjuhtudel on tekkinud äge
neerupuudulikkus.
Harva on tekkinud proteinuuria, mis on osaliselt seotud neerufunktsiooni halvenemisega.

Respiratoorne süsteem: aeg-ajalt on täheldatud kuiva köha ja bronhiiti, harva hingamishäireid, sinusiiti,
riniiti, üksikjuhtudel bronhospasmi, glossiiti ja suukuivust.
Üksikjuhtudel on esinenud AKE inhibiitorist põhjustatud angioneurootilist ödeemi kurgu, neelu ja keele
haaratusega.

4

Mao-sooletrakt: võib tekkida iiveldus, vaevused ülakõhus ja seedehäired, harva oksendamine,
kõhulahtisus, kõhukinnisus ja isutus.
Harvadel juhtudel on tekkinud AKE inhibiitori ravi ajal sündroom, mis algab kolestaatilise ikterusega ja
lõpeb maksanekroosi kujunemisega (mõnikord letaalse lõppega). Põhjuslik seos ravimiga ei ole siiski
kindel.
Ikteruse ja maksaensüümide sisalduse suurenemise korral plasmas tuleks ravi AKE inhibiitoriga
katkestada ja jälgida patsienti olukorra lahenemiseni. Üksikjuhtudel on AKE inhibiitori ravi ajal esinenud
maksafunktsiooni häireid, hepatiiti, pankreatiiti ja iileust.

Nahk, vaskulaarne süsteem: on esinenud allergilisi nahareaktsioone nagu punetust, harvem urtikaariat,
sügelemist ja angioneurootilist ödeemi huulte näo ja/või jäsemete haaratusega.
Erandjuhtudel on tekkinud raskeid nahareaktsioone nagu multiformne erüteem. Nahanähud võivad esineda
koos palaviku, müalgia, artralgia, vaskuliidi, eosinofiilia ja/või kõrgenenud ANA-tiitriga. Nahanähtude
tekkimisel tuleb koheselt konsulteerida arstiga ning vajadusel Quadropril-ravi katkestada.

AKE inhibiitorite kõrvaltoimena on täheldatud ka psoriaasilaadseid nahanähte, fotosensibilisatsiooni,
alopeetsiat, onühholüüsi ja Raynaud" tõve süvenemist.

Närvisüsteem:
mõnikord on esinenud peavalu, väsimust, harvem uimasust, depressiooni, unehäired,
impotentsust, paresteesiaid, tasakaaluhäireid, segasust, suminat kõrvus, nägemise ähmasust,
maitsetundlikkuse muutusi ja mööduvat maitsetundlikkuse kadumist.

Laboratoorsed analüüsid: harvadel juhtudel on vähenenud hemoglobiinisisaldus, hematokrit,
leukotsüütide ja trombotsüütide hulk.
Eriti neerufunktsiooni häirega, kollageenhaigustega või samaaegselt allopurinool-, prokaiinamiid- või
immunosupressantravi saavatel patsientidel võivad harva tekkida aneemia, trombotsütopeenia,
neutropeenia, eosinofiilia; erandjuhtudel agranulotsütoos või pantsütopeenia.
Üksikjuhtudel on tekkinud hemolüüs/hemolüütiline aneemia, mis esines seoses glükoos-6-fosfaadi
dehüdrogenaasi defitsiidiga ning mille põhjuslikku seost AKE inhibiitoriga pole lõplikult kindlaks tehtud.
Üksikjuhtudel on neerufunktsiooni häirega patsientidel tekkinud uurea, kreatiniini ja kaaliumi
kontsentratsiooni suurenemine vereplasmas, samuti naatriumi kontsentratsiooni vähenemine.
Suhkruhaigetel on esinenud kaaliumi plasmasisalduse suurenemist ning proteinuuriat. Erandjuhtudel on
suurenenud bilirubiini ja maksaensüümide plasmatase.

Märkus
. Eespoolnimetatud laboratoorseid väärtusi tuleb kontrollida enne Quadropril-ravi alustamist ja
regulaarselt ravi ajal. Eriti ravi alustamisel ja riskipatsientidel (neerufunktsiooni häirega,
kollageenhaigusega, immunosupressante, tsütostaatikume, allopurinooli ja prokaiinamiidi kasutavad
patsiendid) tuleb elektrolüütide ja kreatiniini väärtusi ning verenäitajaid kontrollida lühikeste
intervallidega.

Quadropril-ravi käigus tekkiva palaviku, lümfisõlmede suurenemise ja kurguvalu korral tuleb koheselt
kontrollida leukotsütoosi.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid
Vastavalt üleannustamise suurusele võivad tekkida järgmised sümptomid: raske hüpotensioon,
bradükardia, tsirkulatoorsed häired, elektrolüütide tasakaalu häired, neerufunktsiooni häired.

Ravi
Eluohtliku keelt ja kõri haarava angioneurootilise ödeemi tekkimisel soovitatakse järgmisi
inensiivravimeetmeid: koheselt manustada subkutaanselt 0,3...0,5 mg epinefriini või aeglaselt

5
intravenoosselt 0,1 mg epinefriini (vt lahjendamisjuhiseid) samaaegse EKG ja vererõhu monitoorimisega,
samuti manustada süsteemselt glükokortikoide.
Intravenoosselt võib manustada ka antihistamiinikume.
Teadaoleva C1-inaktivaatori puudulikkusega patsientidel võib arvesse tulla C1-inaktivaatori manustamine
lisaks epinefriinile.

Mürgistuse ravi sõltub üleannustamise suurusest ja ajast ning tekkinud sümptomaatikast.
Koos spirapriili eliminatsiooni soodustavate meetmetega (nt maoloputus, adsorbentide ja naatriumsulfaadi
manustamine 30 minuti jooksul pärast Quadropril"i üleannustamist) tuleb intensiivravi tingimustes
kontrollida ja korrigeerida elutähtsaid parameetreid.
Spirapriil ja spiraprilaat on dialüüsitavad.
Hüpotensiooni tekkimisel on vajalik jälgida vedeliku- ja soolade tasakaalu säilimist. Vajadusel manustada
intravenoosselt katehhoolamiine. Ravile allumatu bradükardia tekkimisel on vajalik ajutine
kardiostimulatsioon. Kontrollida elektrolüütide ja kreatiniini kontsentratsiooni.


5.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid
ATC-kood: C09AA11

Spirapriilvesinikkloriid hüdrolüüsub maksas spiraprilaadiks, mis inhibeerib AKE-d. Viimane on
peptidüüldipeptidaas, mis katalüüsib angiotensiin I konverteerimist angiotensiin II-ks, mis on tugev
vasokonstriktor. AKE inhibeerimise tulemusena väheneb angiotensiin II sisaldus, mis põhjustab
vasodilatatsiooni; samuti väheneb aldosterooni sekretsioon ning suureneb kaaliumi kontsentratsioon
vereplasmas. Seoses angiotensiin II negatiivse tagasisidega reniini sekretsioonile suureneb reniini
aktiivsus plasmas.
AKE põhjustab aktiivse vasodilataatori bradükiniini lõhustumist, AKE inhibeerimise tagajärjel suureneb
ka bradükiniini aktiivsus tsirkuleerivas ja lokaalses kallikreiini-kiniini süsteemis (prostaglandiini süsteemi
aktivatsioon). Nimetatud mehhanism võib olla vastutav AKE inhibiitorite vererõhku langetava toime ja
teatud kõrvaltoimete eest.

Hüpertooniahaigetel põhjustab spirapriil vererõhu langust lamades ja püstiasendis ilma südame
löögisagedust kompensatoorselt suurendamata.
Ravimi manustamine tekitab perifeerse arteriaalse resistentsuse langust. Neerude verevarustus ja
glomerulaarfiltratsiooni kiirus ei muutu.
Vererõhku langetav toime kestab 24 tundi, mis võimaldab Quadropril"i manustada 1 kord ööpäevas.
Antihüpertensiivne toime kestab ka pikaajalisel ravil. Spirapriili kasutamise järsk katkestamine põhjustab
ülemäärast vererõhu tõusu (rebound-efekt).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pärast suukaudset manustamist imendub spirapriil 45% ulatuses seedetraktist. Maksimaalne spirapriili
plasmakontsentratsioon saabub 45...90 minuti pärast.
Spirapriil transformeerub peaaegu täielikult aktiivseks metaboliidiks spiraprilaadiks, mis saavutab
maksimaalse plasmakontsentratsiooni 2...3 tunni jooksul pärast Quadropril"i manustamist. Nii spirapriil
kui ka spiraprilaat seonduvad plasmavalkudega 90% ulatuses. Spirapriili jaotusruumala on 25 liitrit ja
eliminatsiooni poolväärtusaeg on 20...30 minutit. Spiraprilaadi eliminatsioon on 2-faasiline: -faas 2
tundi ning -faas 40 tundi. Spirapriili ja spiraprilaadi eritumise ulatus on sarnane nii uriinis kui ka roojas:
ligikaudu 44% suukaudsest annusest on leitud uriinist ning 51% roojast. Spiraprilaadi plasmakliirensi ja
kreatiniini kliirensi vahel esineb lineaarne seos.

6

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus
Rottidel ja hiirtel oli DL50 väärtus pärast suukaudset manustamist vastavalt >3000 ja >2500 mg/kg. Üle
2000 mg/kg annuste juures esines koertel kergeid seedetrakti häireid.

Krooniline toksilisus
Rottidel ja koertel on spirapriil pikaajalisel kasutamisel põhjustanud muutusi jukstaglomerulaaraparaadis
(hüpertroofia, hüperplaasia). Neid muutusi võib selgitada farmakodünaamikaga. Maksimaalseks
mittetoksiliseks annuseks on 12 mg/kg/ööpäevas 12 kuu jooksul, mis vastab ligikaudu 100-kordsele
terapeutilisele annusele inimesel.

Tumorigeenne ja mutageenne potentsiaal
Kartsinogeensusuuringud rottidel ja hiirtel ei tuvastanud ravimil olulisi teratogeenseid omadusi. Uuringud
geenmutatsioonide suhtes in vitro ja kromosoomaberratsioonide suhtes in vivo on olnud negatiivsed. Väga
suurte (toksiliste) annustega in vitro uuringutes on ilmnenud kromosoomaberratsioone. See toime ei ole
tõenäoliselt põhjustatud spirapriili otsesest toimest DNA-le, mistõttu terapeutilisel kasutamisel võib
välistada mutageense toime inimesele.

Reproduktsioonitoksilisus
Rottidel ja küülikutel ei leitud emasloomapoolseid, embrüotoksilisi ega teratogeenseid toimeid. Pre- ja
postnataalsed reproduktsiooniuuringud rottidel väga suurte annustega on näidanud hüdronefroosi- ja
püelektaasiajuhtude sagenemist järglastel.


6.
FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiained

Laktoosmonohüdraat, maisitärklis, polüvidoon K30, glütsiinvesinikkloriid, algiinhape, kõrgdispersne
ränidioksiid, magneesiumstearaat, punane raud-III-oksiid (E172).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PA/Al/PVC blisterpakend, ühes lehes on 10 tabletti perforeeritavas vajutuspakendis.
Pakendis on 30 tabletti.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.

7


7.

MÜÜGILOA HOIDJA

AWD Pharma GmbH & Co. KG
Wasastraße 50
01445 Radebeul
Saksamaa


8.

MÜÜGILOA NUMBER

331500


9.

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

21.12.2000/30.09.2005


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2009.


8