Pavulon

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Järgnev informatsioon on mõeldud peamiselt meditsiinipersonalile või tervishoiutöötajale.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu arsti või apteekriga.


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pavulon, 2 mg/ml süstelahus


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Süstelahuse 1 ml sisaldab 2 mg pankurooniumbromiidi.

INN. Pancuronii bromidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Süstelahus.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiendavalt üldanesteesiale endotrahheaalse intubatsiooni kergendamiseks ja skeletilihaste
lõõgastamiseks keskmiste ja pikaajaliste kirurgiliste operatsioonide ajal.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine
Sarnaselt teistele müorelaksantidele, tuleb ka Pavulon"i manustada kogenud anestesioloogide poolt või
nende järelvalve all, kes tunnevad selliste ravimite toimet ja kasutamist.
Nii nagu kõigi närvi-lihase ülekannet blokeerivate ainetega, peab ka Pavulon"i annus olema igal
patsiendil individuaalne. Annuse määramisel tuleb arvestada kasutatavat anesteesia meetodit,
kirurgilise operatsiooni oletatavat kestust, võimalikku koostoimet teiste ravimitega, mida on
manustatud enne anesteesiat või selle ajal ning patsiendi seisundit. Neuromuskulaarse blokaadi ja
sellest taastumise jälgimiseks on soovitatav kasutada sobivat neuromuskulaarse monitooringu tehnikat.
Inhalatsioonianesteetikumid tugevdavad Pavulon"i neuromuskulaarset blokeerivat toimet. Selle
kliiniline tähtsus avaldub anesteesia käigus, kui inhalatsioonianesteetikumi kontsentratsioon kudedes
on saavutanud koostoimeks vajaliku taseme. Seega tuleb inhalatsioonianesteesia ajal manustada
Pavulon"i väiksemates säilitusannustes väiksema sagedusega intervallidega (vt lõik 4.5).
Järgnevalt on toodud üldised annustamisjuhised täiskasvanud patsientidele trahheaalseks
intubatsiooniks ja lihasrelaksatsiooniks keskmise või pikaajalise kirurgilise protseduuri ajal.

Trahheaalne intubatsioon
Pankurooniumbromiidi soovitatav annus intubatsiooniks rutiinse anesteesia ajal on 0,08...0,1 mg/kg.
Kliiniliselt aktsepteeritavad intubatsioonitingimused saabuvad 90...120 sekundi jooksul pärast 0,1
mg/kg pankurooniumbromiidi intravenoosset manustamist ning 120...180 sekundi jooksul pärast 0,08
mg/kg pankurooniumbromiidi intravenoosset manustamist. Aeg veeni manustamisest kuni
lihaskontraktsiooni amplituudi taastumiseni vähemalt 25% kontrollväärtusest on ligikaudu 75 minutit

pärast pankurooniumbromiidi manustamist annuses 0,08 mg/kg ja ligikaudu 100 minutit pärast
pankurooniumbromiidi manustamist annuses 0,1 mg/kg.

Pavulon"i säilitusannus müorelaksatsiooniks
Soovitatav pankurooniumbromiidi säilitusannus on 0,01...0,02 mg/kg. Kumulatiivse toime
vähendamiseks on soovitatav manustada Pavulon"i säilitusannuseid ainult juhul, kui
lihaskontraktsiooni amplituud on taastunud vähemalt 25% kontrollväärtusest.

Pavulon"i annus kirurgiliseks operatsiooniks pärast suksametooni kasutamist intubatsiooniks.
Soovitatav pankurooniumbromiidi annus on 0,04...0,06 mg/kg. Nende annuste kasutamisel on aeg
veeni manustamisest kuni lihaskontraktsiooni amplituudi taastumiseni vähemalt 25%
kontrollväärtusest ligikaudu 22...35 minutit, olenevalt manustatud suksametooni annusest. Pavulon"i
manustamisega peaks ootama, kuni patsient on suksametooni poolt põhjustatud neuromuskulaarsest
blokaadist kliiniliselt taastunud.

Annustamine eakatel patsientidel
Võib kasutada samu intubatsiooni- ja säilitusannuseid nagu noorematel täiskasvanutel (vastavalt
0,08...0,1 mg/kg ja 0,01...0,02 mg/kg). Siiski on vanematel inimestel farmakokineetiliste omaduste
muutuste tõttu toime kestvus pikem võrreldes noortega.

Annustamine lastel
Kliinilised uuringud on näidanud, et vastsündinute (0...1 kuu vanuste) ja väikelaste (1...12 kuu
vanuste) annused on võrreldavad täiskasvanutega. Tingituna erinevast tundlikkusest mitte-
depolariseerivate müorelaksantide suhtes, soovitatakse vastsündinutel kasutada prooviannust
0,01...0,02 mg/kg. Lastel (1...14 aastastel) soovitatakse kasutada ligikaudu 25% suuremat annust.

Annustamine ülekaalulistel ja rasvtõvega patsientidel
Ülekaalulistel või rasvtõvega patsientidel (patsiendid, kelle kehakaal on 30% või rohkem üle
ideaalkaalu) tuleb annust vähendada, võttes arvesse ideaalkaalu.

Maksa- ja neerufunktsiooni kahjustus
Erilist tähelepanu peab pöörama maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele (vt lõik 4.4).
Hüperdiurees võib põhjustada neuromuskulaarse blokaadi efektiivsuse vähenemist.

Manustamisviis
Pavulon"i manustatakse ainult veeni, soovitatavalt boolussüstina jooksvasse infusioonisüsteemi.

4.3 Vastunäidustused

Varasemad anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid pankurooniumi- või bromiidiooni suhtes või
ülitundlikkus Pavulon"i ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Pavulon põhjustab hingamislihaste lõõgastumist, mistõttu ravimi manustamise ajal tuleb rakendada
kunstlikku ventilatsiooni senikaua, kuni adekvaatne spontaanne hingamine on taastunud.

Sarnaselt teiste neuromuskulaarsete blokaatoritega, on ka Pavulon"i puhul teatatud
jääkrelaksatsioonist. Et vältida sellest toimest tekkivaid komplikatsioone, on patsient soovitatav
ekstubeerida ainult pärast neuromuskulaarse blokaadi täielikku möödumist. Peab arvestama ka teiste
post-operatiivses perioodis pärast ekstubatsiooni jääkrelaksatsiooni tekitavate faktoritega (nt ravimite
koostoimed ja patsiendi üldseisund). Kui juba ei ole kasutatud standardse kliinilise töö käigus, võib
kaaluda ka antagonisti kasutamist, eriti nendel juhtudel, kus jääkrelaksatsiooni teke on eriti tõenäoline.

Müorelaksantide kasutamisel on teatatud anafülaktiliste reaktsioonide esinemisest. Selliste
reaktsioonide raviks peavad alati olema tarvitusele võetud vastavad ettevaatusabinõud. Kuna
neuromuskulaarsete müorelaksantide suhtes on täheldatud ristuvat allergiat, siis eelneva allergilise

reaktsiooni korral neuromuskulaarsete müorelaksantide suhtes tuleb tarvitusele võtta vastavad
ettevaatusabinõud.

Andmed, mis võimaldaksid soovitada Pavulon"i kasutamist intensiivravis, on praegusel hetkel
ebapiisavad. Üldiselt on pärast pikaajalist müorelaksantide kasutamist intensiivravis täheldatud
pikenenud paralüüsi ja/või skeletilihaste nõrkust. Selleks, et aidata välistada neuromuskulaarse
blokaadi pikenemist ja/või üleannustamist, on tungivalt soovitatav, et müorelaksantide kasutamise
jooksul jälgitaks neuromuskulaarset ülekannet. Lisaks sellele peaks patsiendid saama adekvaatset
analgeesiat ja sedatsiooni. Veelgi enam, müorelaksante tuleb manustada individuaalsele patsiendile
hoolikalt tiitritud annustes arsti järelevalve all, kes on tuttav nende toimega ning tunneb vastavaid
neuromuskulaarse monitooringu tehnikaid.

Pavulon"i farmakokineetikat ja/või farmakoloogiat võivad mõjutada järgmised haigusseisundid:

Neerupuudulikkus
Pankuroonium eritub põhiliselt neerude kaudu, mistõttu neerupuudulikkusega patsientidel pikeneb
eliminatsiooni poolväärtusaeg ja väheneb plasmakliirens. Pikenenud eliminatsiooni poolväärtusaeg on
neerupuudulikkusega patsientidel sageli, kuid mitte alati, seotud pikenenud neuromuskulaarse
blokaadiga. Sellistel patsientidel võib taastumisaeg neuromuskulaarsest blokaadist olla ka
aeglustunud.

Maksa- ja/või sapiteede haigused
Kuigi pankuroonium eritub maksa kaudu ebaolulisel määral, on maksahaigustega patsientidel
täheldatud suuri farmakokineetilisi muutusi. Pavulon"i neuromuskulaarse blokaadi aktiivsuse suhtes
võib tekkida resistentsus, sest ravimi jaotusruumala suureneb märgatavalt (kuni 50%). Maksa- ja/või
sapiteede haiguse korral võib pikeneda pankurooniumi eliminatsiooni poolväärtusaeg. Pavulon"i
kasutamisel nendel haigetel tuleb arvestada toime aeglasema algusega, suuremate annuste vajadusega
ja neuromuskulaarse blokaadi ning taastumisaja pikenemisega.

Tsirkulatsiooniaja muutumine
Tsirkulatsiooniaja pikenemisega seotud seisundite korral, nt kardiovaskulaarne haigus, kõrge iga,
tursed, millest tuleneb jaotusruumala suurenemine, võib toime algus aeglustuda.

Neuromuskulaarne haigus
Sarnaselt teistele müorelaksantidele, tuleb Pavulon"i kasutada suure ettevaatusega neuromuskulaarsete
haiguste korral või pärast poliomüeliiti, sest nendel patsientidel võib olulisel määral muutuda vastus
müorelaksandi toimele. Muutused võivad indiviiditi olla väga erineva tugevuse ja sisuga.
Myasthenia gravis" e või müasteenilise (Eaton Lambert"i) sündroomi korral võivad ka Pavulon"i
väikesed annused põhjustada tugevat toimet, mistõttu neil haigetel tuleks annus tiitrida vastuse
saamiseni.

Hüpotermia
Hüpotermia tingimustes tehtava operatsiooni ajal tugevneb Pavulon"i müorelakseeriv toime ja pikeneb
toime kestus.

Rasvtõbi
Sarnaselt teistele müorelaksantidele on Pavulon"i toime- ja taastumisaeg pikem rasvtõvega
patsientidel, kui annused on arvestatud tegeliku kehakaalu järgi.

Põletused
On teada, et põletushaavadega patsientidel areneb resistentsus mittedepolariseerivate müorelaksantide
suhtes. Sel juhul on soovitatav annus tiitrida vastuse saamiseni.

Pavulon"i toimet võivad tugevdada järgmised seisundid:
hüpokaleemia (nt pärast rasket oksendamist, diarröad, diureetilist ravi), hüpermagneseemia,
hüpokaltseemia (nt pärast rohkeid transfusioone), hüpoproteineemia, dehüdratsioon, atsidoos,
hüperkapnia, kahheksia.


Rasked elektrolüütide tasakaalu häired. Vere pH muutused või dehüdratsioon tuleb enne
müorelaksandi kasutamist võimalusel korrigeerida.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgmised ravimid mõjutavad mitte-depolariseerivate müorelaksantide toime tugevust ja/või kestust:

Toime tugevnemine:
Halogeenitud lenduvad üldanesteetikumid potentseerivad Pavulon"i lihaslõõgastavat toimet. See toime
avaldub ainult säilitusannustel (vt lõik 4.2). Blokaadist väljumist võivad inhibeerida ka
antikoliinesteraasi inhibiitorid.

Pärast intubatsiooni suksametooniga (vt lõik 4.2)

Pavulon"i pikaaegne kooskasutamine kortikosteroididega intensiivraviosakonnas võib tekitada
pikenenud närvilihasblokaadi või müopaatiat (vt ka lõigud 4.4 ja 4.8).

Teised ravimid:
·
antibiootikumid: aminoglükosiidid, linkosamiid- ja polüpeptiidantibiootikumid, atsüülamino-
penitsilliinantibiootikumid.
· diureetikumid, kinidiin, kiniin, magneesiumisoolad, kaltsiumikanali blokaatorid, liitiumisoolad,
lokaalanesteetikumid (lidokaiin i.v, bupivakaiin epiduraalselt) ja fenütoiini või beeta-blokaatorite
ühekordne manustamine.
Rekurariseerumisest on teatatud kui post-operatiivselt manustati: aminoglükosiide, linkosamiide,
polüpeptiide ja atsüülamino-penitsiliin antibiootikume, kinidiini, kiniini ja magneesiumisooli (vt lõik
4.4).

Toime nõrgenemine:
·
fenütoiini ja karbamasepiini eelnev krooniline manustamine.
·
Proteaasi inhibiitorid (gabeksaat, ulinastatiin)


Toime muutumine:

Teiste mittedepolariseeriva toimega lihasrelaksantide manustamine kombineerituna
Pavulon"iga võib põhjustada neuromuskulaarse blokaadi tugevnemise või nõrgenemise, sõltuvalt
manustamise järjekorrast ja kasutatud lõõgastist.
·
Suksametoon manustatuna pärast Pavulon"i võib põhjustada Pavulon"i neuromuskulaarse
blokaadi tugevnemise või nõrgenemise.

Pavulon"i toime teistele ravimitele
Pavulon kombineerituna lidokaiiniga võib põhjustada lidokaiini toime kiirema alguse. .
Mivakuuriumi toimeaeg võib pikeneda, kui seda manustada koos Pavulon"iga, sest plasma
koliinesteraasi aktiivusus langeb.

4.6 Rasedus ja imetamine

Pavulon"i kasutamisest tiinetel loomadel või rasedatel naistel on vähe andmeid, mistõttu ohutus lootele
ei ole tõestatud. Ravimit võib rasedale naisele manustada ainult siis, kui raviarst otsustab, et oodatav
kasu kaalub üles võimaliku riski.
Uuringud on näidanud, et Pavulon"i kasutamine keisrilõikuse ajal on ohutu. Pavulon ei mõjuta
vastsündinu Apgar"i hinnet, lihastoonust ega kardiorespiratoorset kohanemist väliskeskkonnaga.
Pavulon"i kontsentratsiooni nabaväädi veres mõõtnud uuringud on näidanud, et Pavulon läbib
platsentaarbarjääri ainult vähesel määral ja sellele ei järgne märgatavaid kliinilisi kõrvaltoimeid
vastsündinul.
Pavulon"i neuromuskulaarse blokaadi taandumine võib olla pärsitud või ebarahuldav
rasedustokseemiaga patsientidel, kellele manustatakse magneesiumisoolasid, sest magneesiumisoolad

tugevdavad neuromuskulaarset blokaadi. Seetõttu tuleb neil patsientidel, vähendada Pavulon"i annust
ning reguleerida seda vastavalt lihaskontraktsiooni amplituudile.
Andmed Pavulon"i kasutamisest inimestel imetamise ajal puuduvad. Pavulon"i võib kasutada
imetavatel naistel ainult juhul, kui raviarst otsustab, et oodatav kasu kaalub üles võimaliku riski.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kuna Pavulon"i kasutatakse üldanesteesias ühe täiendava ravimina, tuleb ambulatoorsetel patsientidel
jälgida tavalisi üldanesteesia järgseid ettevaatusabinõusid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemate kõrvaltoimete hulka kuuluvad muutused eluliselt tähtsates funktsioonides ja
pikenenud lihaslõõgastuse aeg. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime turustamisjärgse
ohutusjärelvalve ajal, kuigi selle üldine esinemissagedus on väga harv, on olnud ,,anafülaktilised ja
anafülaktoidsed reaktsioonid" ning sellega seotud sümptomaatika. Vt ka seletust allpool olevas tabelis.

MedDRA organsüsteemi
Eelistatud termin¹
klassid
Aeg-ajalt/harv²
Väga harv (<1/10 000)
(<1/100, >1/10 000)
Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkus
Anafülaktilised
reaktsioonid
Anafülaktoidsed
reaktsioonid
Anafülaktiline
sokk
Anafülaktoidne
sokk
Närvisüsteemi häired

Lõtv halvatus
Südame häired
Tahhükardia

Vaskulaarsed häired
Hüpotensioon
Vereringe kollaps ja sokk


Kuumahood
Respiratoorsed, rindkere
Bronhospasm
ja mediastiinumi häired
Naha ja nahaaluskoe
Angioneurootiline
turse
kahjustused
Urtikaaria
Lööve
Erütematoosne
lööve
Lihas-skeleti ja sidekoe
Lihasnõrkus³
kahjustused
Steroidmüopaatia
Üldised häired ja
Ravimi toimet ei ilmne
Näo turse
manustamiskoha
Ravimi toime/terapeutilise Süstekoha valu
reaktsioonid
vastuse vähenemine
Ravimi toime/terapeutilise Süstekoha reaktsioon
vastuse suurenemine
Vigastus, mürgistus ja
Pikenenud
Anesteesiast tingitud
protseduuri tüsistused
neuromuskulaarne blokaad hingamisteede tüsistused
Pikem anesteesiast

ärkamine
MedDRA versioon 9.0

¹Esinemissagedused on saadud turustusjärgse ohtusjärelvalve kõrvaltoime teadetest ja kirjanduse
andmetest.

²Turustusjärgse ohtusjärelvalve andmed ei võimalda täpset esinemissagedust määrata, mistõttu on
need jagatud pigem kahe kui viie kategooria vahel.
³Pärast pikaaegset kasutamist intensiivravi osakonnas.

Anafülaksia
Väga harva, on teatatud tõsistest anafülaktilistest reaktsioonidest lihaslõõgastitele, k.a Pavulon"ile.
Anafülaktilise/anafülaktoidse reaktsiooni näiteks on: bronhospasm, kardiovaskulaarsed muutused (nt
hüpotensioon, tahhükardia, vereringe kollaps - sokk), ja nahamuutused (nt angiödeem, urtikaaria).
Need reaktsioonid on mõnedel kordadel lõppenud surmaga. Nende reaktsiooinde kulu raskuse tõttu
peab alati arvestama nende tekke võimalusega ja rakendama vastavaid ettevaatusabinõusid.

Kuna teadaolevalt omavad lihaslõõgastid histamiini vabastavat toimet, nii paikselt süstekohal kui ka
süsteemselt, tuleb nende ravimite kasutamisel alati arvestada võimalike sügeluse ja erütematoossete
reaktsioonide tekkega süstekohal ja/või generaliseerunud histamiini (anafülaktoidse) reaktsiooni
tekkega.

Eksperimentaalsed uuringud Pavulon"i intradermaalse manustamisega on näidanud, et sellel ravimil
on nõrk histamiini paikselt vabastav toime. Kontrolluuringud inimestel ei näidanud histamiini
plasmasisalduse märkimisväärset tõusu Pavulon"i intravenoosse manustamise järgselt.

Neuromuskulaarse blokaadi kestuse pikenemine
Mitte-depolariseerivate müorelaksantide kõige sagedasem kõrvaltoime on farmakoloogilise toimeaja
pikenemine üle soovitud aja. See võib varieeruda skeletilihaste nõrkusest kuni sügava ja pikenenud
neuromuskulaarse blokaadini, mille tulemuseks on hingamispuudulikkus või apnoe.

Müopaatia
Pärast Pavulon"i"manustamist intensiivravi osakonnas kombineerituna koos kortikosteroididega on
üksikutel juhtudel teatatud müopaatia tekkest (vt lõik 4.4 ja lõik 4.5).

Postoperatiivsed pulmonaalsed komplikatsioonid
Ühes avaldatud kliinilises uuringus oli pankurooniumbromiidiga ravitud ja jääkrelaksatsiooniga
patsientidel suurenenud postoperatiivsete kopsukomplikatsioonide esinemissagedus võrreldes
patsientidega, kellel jääkrelaksatsiooni ei esinenud. Seetõttu on oluline vältida jääkrelaksatsiooni teket
(vt lõik 4.4).

Toime silmale
Kuigi turustamisjärgsetes uuringutes pole nimetatud kõrvaltoimest teatatud, võib kirjanduse andmetel
mõni minut pärast manustamist märkimisväärselt langeda nii normaalne kui ka kõrgenenud
silmasisene rõhk ning tekkida mioos. Seetõttu võib väheneda larüngoskoopiast või endotrahhheaalsest
intubatsioonist tingitud silmasisese rõhu tõus. Pavulon"i võib seetõttu kasutada silmakirurgias.

Kardiovaskulaarne toime
Pavulon omab ainult vähest kardiovaskulaarset toimet, suurendades mõõdukalt südame löögisagedust,
arteriaalset vererõhku ja südame löögimahtu. Toime on tingitud ravimi nõrgast kardioselektiivsest
vagolüütilisest toimest ning seda tuleb eriti arvestada juhul, kui manustatakse soovitatust suuremaid
annuseid ning kaalutakse vagolüütiliste ravimite annuse suurust ja/või kasutamist aneesteesia
premedikatsiooniks või induktsiooniks.
Lähtuvalt oma vagolüütilisest toimest, antagoniseerib Pavulon mõnedest inhalatsiooni
anesteetikumidest tingitud kardiaalset depressiooni. Lisaks sellele korrigeerib Pavuloni manustamine
mõnede tugevatoimeliste anesteetikumide ja analgeetikumide poolt tekitatud bradükardiat.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise ja pikenenud neuromuskulaarse blokaadi korral tuleb jätkata patsiendi kunstlikku
ventileerimist ja sedatsiooni. Spontaanse taastumise alguseni tuleks manustada vajalikus koguses
koliinesteraasi inhibiitorit (nt neostigmiin, edrofoonium, püridostigmiin). Juhul kui koliinesteraasi

inhibiitori manustamine ei anna tulemusi, tuleb jätkata kunstlikku ventileerimist kuni spontaanse
hingamise taastumiseni. Korduv koliinesteraasi manustamine võib olla ohtlik.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: perifeerse toimega müorelaksandid, ATC-kood: M03AC01

Pavulon (pankurooniumbromiid) on mitte-depolariseeriv müorelaksant, mille keemiline nimetus on
aminosteroid 1,1"-(3,17ß-diatseetoksü-5-androstaan-2ß,16ß-üleen) bis (1-metüülpiperidiinium)
dibromiid. Pavulon seondub vöötlihaste motoorse lõpp-plaadi piirkonnas asuvate n-
kolinoretseptoritega, konkureerides atsetüülkoliiniga ning blokeerib sellega närviimpulsside
neuromuskulaarse ülekande motoorsete närvide lõpmete ja vöötlihaste vahel.
Erinevalt depolariseeriva toimega müorelaksantidest (nt suksametoon) ei põhjusta Pavulon
lihastõmblusi (fastsikulatsioone).
Pavulon"il ei ole hormonaalset aktiivsust.
Pavulon"il on nõrk, annusest sõltuv vagolüütiline toime. Kliiniliste annuste kasutamisel puudub
ganglione blokeeriv toime.
Koliinesteraasi inhibiitorid (nt neostigmiin, püridostigmiin, edrofoonium) antagoniseerivad Pavulon"i
toimet.
ED95 (annus, mis on vajalik elektrostimulatsioonil lihaskontraktsiooni amplituudi 95%-liseks
pärssimiseks) on neuroleptanesteesia tingimustes umbes 0,06 mg/kg pankurooniumbromiidi.
90...120 sekundit pärast pankurooniumbromiidi annuse 0,1 mg/kg veenisisest manustamist saadakse
kliiniliselt aktsepteeritavad intubatsioonitingimused. 2...4 minuti pärast saabub üldine lihasparalüüs,
mis on piisav igat tüüpi protseduuride läbiviimiseks. Selle annuse kasutamisel kestab kliiniline toime
(toime kestus kuni lihaskontraktsiooni amplituudi taastumiseni 25% kontrollväärtusest) ligikaudu 100
minutit. Kogu toime kestus (aeg lihaskontraktsiooni amplituudi taastumiseni 90% kontrollväärtusest)
on 120...180 minutit. Pankurooniumbromiidi väiksemate annuste kasutamisel saabub maksimaalne
müorelakseeriv toime aeglasemalt ning toime kestus väheneb.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pankurooniumi (näiline) jaotusruumala tasakaalutingimustes on 180...290 ml/kg. Metabolism toimub
peamiselt deatsetüleerimise teel, kusjuures moodustub 3-OH pankuroonium ja väiksemas koguses 17-
OH ja 3,17-OH pankuroonium. Need metaboliidid ei mõjuta märkimisväärselt pärast Pavulon"i
manustamist tekkivat neuromuskulaarset blokaadi.
Peamine eliminatsioonitee on renaalne ekskretsioon. 40...70% pankurooniumi algannusest eritatakse
uriiniga, peamiselt muutumatul kujul. 5...15% eritatakse sapiga. Vähem kui 5% annusest eritatakse
uriiniga 17-OH ja 3,17-OH pankurooniumina ja ligikaudu 20% uriini ja sapiga 3-OH
pankurooniumina. Pankurooniumi plasma kliirens on 0,8...3,0 ml/min/kg ja plasma eliminatsiooni
poolväärtusaeg on 110...190 min.
Vanuritel on pankurooniumi plasmakliirens vähenenud tingituna east sõltuvast renaalse ekskretsiooni
vähenemisest.
Neerupuudulikkus võib suurendada plasma eliminatsiooni poolväärtusaega (kuni 4 korda).
Maksapuudulikkuse korral suureneb lisaks võimalikule jaotusruumala suurenemisele (u 50%)
peamiselt plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg. Sapiteede obstruktsiooni korral võib kliirens ka
väheneda.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomuuringud ei ole näidanud märkimisväärseid tulemusi.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED


6.1 Abiainete loetelu

· naatriumatsetaat (E262)
· naatriumkloriid
· äädikhape (E260)
· süstevesi.

6.2 Sobimatus

Sarnaselt paljudele teistele ravimitele on Pavulon"i lisamisel tiopentaalile kirjeldatud sobimatust.
Peale lahuste, millega sobimatust ei ole kirjeldatud (vt lõik 6.6), ei soovitata Pavulon"i segada teiste
lahuste ega ravimitega samas süstlas või infusioonikotis.
Kui Pavulon"i manustatakse läbi sellise infusioonivooliku, mida on kasutatud ka teiste ravimite
manustamiseks, on oluline, et seda infusioonivoolikut on piisavalt läbi voolutatud (nt 0,9% NaCl-ga)
Pavulon"i manustamise ja temaga tõestatud kokkusobimatute või tõestamata kokkusobivusega
ravimite manustamise vahel.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat
Lahuse peab ära kasutama kohe pärast ampulli avamist.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril 2...8 °C, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi klaasampullid sisaldavad 2 ml süstelahust kontsentratsioonis 2 mg/ml.
Pakendis 1, 10, 25, 50 või 100 ampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Pavulon 2 mg/ml süstelahust võib kokku segada samas infusioonisüsteemis 0,9%
naatriumkloriidilahusega, veevaba glükoosi 5% lahusega ja Ringer-laktaadilahusega. Manustamine
peab algama kohe pärast kokkusegamist.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

N. V. Organon
Kloosterstraat 6
PO Box 20
5340 BH Oss,
Holland

Tootjad:

Organon S.A.
N.V. Organon
Usine Saint Charles
Kloosterstraat 6, P.O.Box 20
60590 Eragnyl sur Epte
5349 AB Oss
Prantsusmaa
Holland
Tel: +33 232 277 140
Tel: +31 412 661 222
Fax: +33 232 271 948
Fax: +31 412 662 617


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja
poole.

Schering-Plough Central East AG
Eesti filiaal
Järvevana tee 9
11314 Tallinn
T +372 6 549 686

Infoleht on viimati kooskõlastatud septembris 2008

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pavulon, 2 mg/ml süstelahus


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Süstelahuse 1 ml sisaldab 2 mg pankurooniumbromiidi.

INN. Pancuronii bromidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Süstelahus.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiendavalt üldanesteesiale endotrahheaalse intubatsiooni kergendamiseks ja skeletilihaste
lõõgastamiseks keskmiste ja pikaajaliste kirurgiliste operatsioonide ajal.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine
Sarnaselt teistele müorelaksantidele, tuleb ka Pavulon"i manustada kogenud anestesioloogide poolt või
nende järelvalve all, kes tunnevad selliste ravimite toimet ja kasutamist.
Nii nagu kõigi närvi-lihase ülekannet blokeerivate ainetega, peab ka Pavulon"i annus olema igal
patsiendil individuaalne. Annuse määramisel tuleb arvestada kasutatavat anesteesia meetodit,
kirurgilise operatsiooni oletatavat kestust, võimalikku koostoimet teiste ravimitega, mida on
manustatud enne anesteesiat või selle ajal ning patsiendi seisundit. Neuromuskulaarse blokaadi ja
sellest taastumise jälgimiseks on soovitatav kasutada sobivat neuromuskulaarse monitooringu tehnikat.
Inhalatsioonianesteetikumid tugevdavad Pavulon"i neuromuskulaarset blokeerivat toimet. Selle
kliiniline tähtsus avaldub anesteesia käigus, kui inhalatsioonianesteetikumi kontsentratsioon kudedes
on saavutanud koostoimeks vajaliku taseme. Seega tuleb inhalatsioonianesteesia ajal manustada
Pavulon"i väiksemates säilitusannustes väiksema sagedusega intervallidega (vt lõik 4.5).
Järgnevalt on toodud üldised annustamisjuhised täiskasvanud patsientidele trahheaalseks
intubatsiooniks ja lihasrelaksatsiooniks keskmise või pikaajalise kirurgilise protseduuri ajal.

Trahheaalne intubatsioon
Pankurooniumbromiidi soovitatav annus intubatsiooniks rutiinse anesteesia ajal on 0,08...0,1 mg/kg.
Kliiniliselt aktsepteeritavad intubatsioonitingimused saabuvad 90...120 sekundi jooksul pärast 0,1
mg/kg pankurooniumbromiidi intravenoosset manustamist ning 120...180 sekundi jooksul pärast 0,08
mg/kg pankurooniumbromiidi intravenoosset manustamist. Aeg veeni manustamisest kuni
lihaskontraktsiooni amplituudi taastumiseni vähemalt 25% kontrollväärtusest on ligikaudu 75 minutit
pärast pankurooniumbromiidi manustamist annuses 0,08 mg/kg ja ligikaudu 100 minutit pärast
pankurooniumbromiidi manustamist annuses 0,1 mg/kg.

Pavulon"i säilitusannus müorelaksatsiooniks
Soovitatav pankurooniumbromiidi säilitusannus on 0,01...0,02 mg/kg. Kumulatiivse toime
vähendamiseks on soovitatav manustada Pavulon"i säilitusannuseid ainult juhul, kui
lihaskontraktsiooni amplituud on taastunud vähemalt 25% kontrollväärtusest.


1

Pavulon"i annus kirurgiliseks operatsiooniks pärast suksametooni kasutamist intubatsiooniks.
Soovitatav pankurooniumbromiidi annus on 0,04...0,06 mg/kg. Nende annuste kasutamisel on aeg
veeni manustamisest kuni lihaskontraktsiooni amplituudi taastumiseni vähemalt 25%
kontrollväärtusest ligikaudu 22...35 minutit, olenevalt manustatud suksametooni annusest. Pavulon"i
manustamisega peaks ootama, kuni patsient on suksametooni poolt põhjustatud neuromuskulaarsest
blokaadist kliiniliselt taastunud.

Annustamine eakatel patsientidel
Võib kasutada samu intubatsiooni- ja säilitusannuseid nagu noorematel täiskasvanutel (vastavalt
0,08...0,1 mg/kg ja 0,01...0,02 mg/kg). Siiski on vanematel inimestel farmakokineetiliste omaduste
muutuste tõttu toime kestvus pikem võrreldes noortega.

Annustamine lastel
Kliinilised uuringud on näidanud, et vastsündinute (0...1 kuu vanuste) ja väikelaste (1...12 kuu
vanuste) annused on võrreldavad täiskasvanutega. Tingituna erinevast tundlikkusest mitte-
depolariseerivate müorelaksantide suhtes, soovitatakse vastsündinutel kasutada prooviannust
0,01...0,02 mg/kg. Lastel (1...14 aastastel) soovitatakse kasutada ligikaudu 25% suuremat annust.

Annustamine ülekaalulistel ja rasvtõvega patsientidel
Ülekaalulistel või rasvtõvega patsientidel (patsiendid, kelle kehakaal on 30% või rohkem üle
ideaalkaalu) tuleb annust vähendada, võttes arvesse ideaalkaalu.

Maksa- ja neerufunktsiooni kahjustus
Erilist tähelepanu peab pöörama maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele (vt lõik 4.4).
Hüperdiurees võib põhjustada neuromuskulaarse blokaadi efektiivsuse vähenemist.

Manustamisviis
Pavulon"i manustatakse ainult veeni, soovitatavalt boolussüstina jooksvasse infusioonisüsteemi.

4.3 Vastunäidustused

Varasemad anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid pankurooniumi- või bromiidiooni suhtes või
ülitundlikkus Pavulon"i ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Pavulon põhjustab hingamislihaste lõõgastumist, mistõttu ravimi manustamise ajal tuleb rakendada
kunstlikku ventilatsiooni senikaua, kuni adekvaatne spontaanne hingamine on taastunud.

Sarnaselt teiste neuromuskulaarsete blokaatoritega, on ka Pavulon"i puhul teatatud
jääkrelaksatsioonist. Et vältida sellest toimest tekkivaid komplikatsioone, on patsient soovitatav
ekstubeerida ainult pärast neuromuskulaarse blokaadi täielikku möödumist. Peab arvestama ka teiste
post-operatiivses perioodis pärast ekstubatsiooni jääkrelaksatsiooni tekitavate faktoritega (nt ravimite
koostoimed ja patsiendi üldseisund). Kui juba ei ole kasutatud standardse kliinilise töö käigus, võib
kaaluda ka antagonisti kasutamist, eriti nendel juhtudel, kus jääkrelaksatsiooni teke on eriti tõenäoline.

Müorelaksantide kasutamisel on teatatud anafülaktiliste reaktsioonide esinemisest. Selliste
reaktsioonide raviks peavad alati olema tarvitusele võetud vastavad ettevaatusabinõud. Kuna
neuromuskulaarsete müorelaksantide suhtes on täheldatud ristuvat allergiat, siis eelneva allergilise
reaktsiooni korral neuromuskulaarsete müorelaksantide suhtes tuleb tarvitusele võtta vastavad
ettevaatusabinõud.

Andmed, mis võimaldaksid soovitada Pavulon"i kasutamist intensiivravis, on praegusel hetkel
ebapiisavad. Üldiselt on pärast pikaajalist müorelaksantide kasutamist intensiivravis täheldatud
pikenenud paralüüsi ja/või skeletilihaste nõrkust. Selleks, et aidata välistada neuromuskulaarse
blokaadi pikenemist ja/või üleannustamist, on tungivalt soovitatav, et müorelaksantide kasutamise
jooksul jälgitaks neuromuskulaarset ülekannet. Lisaks sellele peaks patsiendid saama adekvaatset

2

analgeesiat ja sedatsiooni. Veelgi enam, müorelaksante tuleb manustada individuaalsele patsiendile
hoolikalt tiitritud annustes arsti järelevalve all, kes on tuttav nende toimega ning tunneb vastavaid
neuromuskulaarse monitooringu tehnikaid.

Pavulon"i farmakokineetikat ja/või farmakoloogiat võivad mõjutada järgmised haigusseisundid:

Neerupuudulikkus
Pankuroonium eritub põhiliselt neerude kaudu, mistõttu neerupuudulikkusega patsientidel pikeneb
eliminatsiooni poolväärtusaeg ja väheneb plasmakliirens. Pikenenud eliminatsiooni poolväärtusaeg on
neerupuudulikkusega patsientidel sageli, kuid mitte alati, seotud pikenenud neuromuskulaarse
blokaadiga. Sellistel patsientidel võib taastumisaeg neuromuskulaarsest blokaadist olla ka
aeglustunud.

Maksa- ja/või sapiteede haigused
Kuigi pankuroonium eritub maksa kaudu ebaolulisel määral, on maksahaigustega patsientidel
täheldatud suuri farmakokineetilisi muutusi. Pavulon"i neuromuskulaarse blokaadi aktiivsuse suhtes
võib tekkida resistentsus, sest ravimi jaotusruumala suureneb märgatavalt (kuni 50%). Maksa- ja/või
sapiteede haiguse korral võib pikeneda pankurooniumi eliminatsiooni poolväärtusaeg. Pavulon"i
kasutamisel nendel haigetel tuleb arvestada toime aeglasema algusega, suuremate annuste vajadusega
ja neuromuskulaarse blokaadi ning taastumisaja pikenemisega.

Tsirkulatsiooniaja muutumine
Tsirkulatsiooniaja pikenemisega seotud seisundite korral, nt kardiovaskulaarne haigus, kõrge iga,
tursed, millest tuleneb jaotusruumala suurenemine, võib toime algus aeglustuda.

Neuromuskulaarne haigus
Sarnaselt teistele müorelaksantidele, tuleb Pavulon"i kasutada suure ettevaatusega neuromuskulaarsete
haiguste korral või pärast poliomüeliiti, sest nendel patsientidel võib olulisel määral muutuda vastus
müorelaksandi toimele. Muutused võivad indiviiditi olla väga erineva tugevuse ja sisuga.
Myasthenia gravis" e või müasteenilise (Eaton Lambert"i) sündroomi korral võivad ka Pavulon"i
väikesed annused põhjustada tugevat toimet, mistõttu neil haigetel tuleks annus tiitrida vastuse
saamiseni.

Hüpotermia
Hüpotermia tingimustes tehtava operatsiooni ajal tugevneb Pavulon"i müorelakseeriv toime ja pikeneb
toime kestus.

Rasvtõbi
Sarnaselt teistele müorelaksantidele on Pavulon"i toime- ja taastumisaeg pikem rasvtõvega
patsientidel, kui annused on arvestatud tegeliku kehakaalu järgi.

Põletused
On teada, et põletushaavadega patsientidel areneb resistentsus mittedepolariseerivate müorelaksantide
suhtes. Sel juhul on soovitatav annus tiitrida vastuse saamiseni.

Pavulon"i toimet võivad tugevdada järgmised seisundid:
hüpokaleemia (nt pärast rasket oksendamist, diarröad, diureetilist ravi), hüpermagneseemia,
hüpokaltseemia (nt pärast rohkeid transfusioone), hüpoproteineemia, dehüdratsioon, atsidoos,
hüperkapnia, kahheksia.

Rasked elektrolüütide tasakaalu häired. Vere pH muutused või dehüdratsioon tuleb enne
müorelaksandi kasutamist võimalusel korrigeerida.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgmised ravimid mõjutavad mitte-depolariseerivate müorelaksantide toime tugevust ja/või kestust:


3

Toime tugevnemine:
Halogeenitud lenduvad üldanesteetikumid potentseerivad Pavulon"i lihaslõõgastavat toimet. See toime
avaldub ainult säilitusannustel (vt lõik 4.2). Blokaadist väljumist võivad inhibeerida ka
antikoliinesteraasi inhibiitorid.

Pärast intubatsiooni suksametooniga (vt lõik 4.2)

Pavulon"i pikaaegne kooskasutamine kortikosteroididega intensiivraviosakonnas võib tekitada
pikenenud närvilihasblokaadi või müopaatiat (vt ka lõigud 4.4 ja 4.8).

Teised ravimid:
·
antibiootikumid: aminoglükosiidid, linkosamiid- ja polüpeptiidantibiootikumid, atsüülamino-
penitsilliinantibiootikumid.
· diureetikumid, kinidiin, kiniin, magneesiumisoolad, kaltsiumikanali blokaatorid, liitiumisoolad,
lokaalanesteetikumid (lidokaiin i.v, bupivakaiin epiduraalselt) ja fenütoiini või beeta-blokaatorite
ühekordne manustamine.
Rekurariseerumisest on teatatud kui post-operatiivselt manustati: aminoglükosiide, linkosamiide,
polüpeptiide ja atsüülamino-penitsiliin antibiootikume, kinidiini, kiniini ja magneesiumisooli (vt lõik
4.4).

Toime nõrgenemine:
·
fenütoiini ja karbamasepiini eelnev krooniline manustamine.
·
Proteaasi inhibiitorid (gabeksaat, ulinastatiin)


Toime muutumine:

Teiste mittedepolariseeriva toimega lihasrelaksantide manustamine kombineerituna
Pavulon"iga võib põhjustada neuromuskulaarse blokaadi tugevnemise või nõrgenemise, sõltuvalt
manustamise järjekorrast ja kasutatud lõõgastist.
·
Suksametoon manustatuna pärast Pavulon"i võib põhjustada Pavulon"i neuromuskulaarse
blokaadi tugevnemise või nõrgenemise.

Pavulon"i toime teistele ravimitele
Pavulon kombineerituna lidokaiiniga võib põhjustada lidokaiini toime kiirema alguse. .
Mivakuuriumi toimeaeg võib pikeneda, kui seda manustada koos Pavulon"iga, sest plasma
koliinesteraasi aktiivusus langeb.

4.6 Rasedus ja imetamine

Pavulon"i kasutamisest tiinetel loomadel või rasedatel naistel on vähe andmeid, mistõttu ohutus lootele
ei ole tõestatud. Ravimit võib rasedale naisele manustada ainult siis, kui raviarst otsustab, et oodatav
kasu kaalub üles võimaliku riski.
Uuringud on näidanud, et Pavulon"i kasutamine keisrilõikuse ajal on ohutu. Pavulon ei mõjuta
vastsündinu Apgar"i hinnet, lihastoonust ega kardiorespiratoorset kohanemist väliskeskkonnaga.
Pavulon"i kontsentratsiooni nabaväädi veres mõõtnud uuringud on näidanud, et Pavulon läbib
platsentaarbarjääri ainult vähesel määral ja sellele ei järgne märgatavaid kliinilisi kõrvaltoimeid
vastsündinul.
Pavulon"i neuromuskulaarse blokaadi taandumine võib olla pärsitud või ebarahuldav
rasedustokseemiaga patsientidel, kellele manustatakse magneesiumisoolasid, sest magneesiumisoolad
tugevdavad neuromuskulaarset blokaadi. Seetõttu tuleb neil patsientidel, vähendada Pavulon"i annust
ning reguleerida seda vastavalt lihaskontraktsiooni amplituudile.
Andmed Pavulon"i kasutamisest inimestel imetamise ajal puuduvad. Pavulon"i võib kasutada
imetavatel naistel ainult juhul, kui raviarst otsustab, et oodatav kasu kaalub üles võimaliku riski.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele


4

Kuna Pavulon"i kasutatakse üldanesteesias ühe täiendava ravimina, tuleb ambulatoorsetel patsientidel
jälgida tavalisi üldanesteesia järgseid ettevaatusabinõusid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemate kõrvaltoimete hulka kuuluvad muutused eluliselt tähtsates funktsioonides ja
pikenenud lihaslõõgastuse aeg. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime turustamisjärgse
ohutusjärelvalve ajal, kuigi selle üldine esinemissagedus on väga harv, on olnud ,,anafülaktilised ja
anafülaktoidsed reaktsioonid" ning sellega seotud sümptomaatika. Vt ka seletust allpool olevas tabelis.

MedDRA organsüsteemi
Eelistatud termin¹
klassid
Aeg-ajalt/harv²
Väga harv (<1/10 000)
(<1/100, >1/10 000)
Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkus
Anafülaktilised
reaktsioonid
Anafülaktoidsed
reaktsioonid
Anafülaktiline
sokk
Anafülaktoidne
sokk
Närvisüsteemi häired

Lõtv halvatus
Südame häired
Tahhükardia

Vaskulaarsed häired
Hüpotensioon
Vereringe kollaps ja sokk


Kuumahood
Respiratoorsed, rindkere
Bronhospasm
ja mediastiinumi häired
Naha ja nahaaluskoe
Angioneurootiline
turse
kahjustused
Urtikaaria
Lööve
Erütematoosne
lööve
Lihas-skeleti ja sidekoe

Lihasnõrkus³
kahjustused
Steroidmüopaatia
Üldised häired ja
Ravimi toimet ei ilmne
Näo turse
manustamiskoha
Ravimi toime/terapeutilise Süstekoha valu
reaktsioonid
vastuse vähenemine
Ravimi toime/terapeutilise Süstekoha reaktsioon
vastuse suurenemine
Vigastus, mürgistus ja
Pikenenud
Anesteesiast tingitud
protseduuri tüsistused
neuromuskulaarne blokaad hingamisteede tüsistused
Pikem anesteesiast

ärkamine
MedDRA versioon 9.0

¹Esinemissagedused on saadud turustusjärgse ohtusjärelvalve kõrvaltoime teadetest ja kirjanduse
andmetest.
²Turustusjärgse ohtusjärelvalve andmed ei võimalda täpset esinemissagedust määrata, mistõttu on
need jagatud pigem kahe kui viie kategooria vahel.
³Pärast pikaaegset kasutamist intensiivravi osakonnas.

Anafülaksia

5

Väga harva, on teatatud tõsistest anafülaktilistest reaktsioonidest lihaslõõgastitele, k.a Pavulon"ile.
Anafülaktilise/anafülaktoidse reaktsiooni näiteks on: bronhospasm, kardiovaskulaarsed muutused (nt
hüpotensioon, tahhükardia, vereringe kollaps - sokk), ja nahamuutused (nt angiödeem, urtikaaria).
Need reaktsioonid on mõnedel kordadel lõppenud surmaga. Nende reaktsiooinde kulu raskuse tõttu
peab alati arvestama nende tekke võimalusega ja rakendama vastavaid ettevaatusabinõusid.

Kuna teadaolevalt omavad lihaslõõgastid histamiini vabastavat toimet, nii paikselt süstekohal kui ka
süsteemselt, tuleb nende ravimite kasutamisel alati arvestada võimalike sügeluse ja erütematoossete
reaktsioonide tekkega süstekohal ja/või generaliseerunud histamiini (anafülaktoidse) reaktsiooni
tekkega.

Eksperimentaalsed uuringud Pavulon"i intradermaalse manustamisega on näidanud, et sellel ravimil
on nõrk histamiini paikselt vabastav toime. Kontrolluuringud inimestel ei näidanud histamiini
plasmasisalduse märkimisväärset tõusu Pavulon"i intravenoosse manustamise järgselt.

Neuromuskulaarse blokaadi kestuse pikenemine
Mitte-depolariseerivate müorelaksantide kõige sagedasem kõrvaltoime on farmakoloogilise toimeaja
pikenemine üle soovitud aja. See võib varieeruda skeletilihaste nõrkusest kuni sügava ja pikenenud
neuromuskulaarse blokaadini, mille tulemuseks on hingamispuudulikkus või apnoe.

Müopaatia
Pärast Pavulon"i"manustamist intensiivravi osakonnas kombineerituna koos kortikosteroididega on
üksikutel juhtudel teatatud müopaatia tekkest (vt lõik 4.4 ja lõik 4.5).

Postoperatiivsed pulmonaalsed komplikatsioonid
Ühes avaldatud kliinilises uuringus oli pankurooniumbromiidiga ravitud ja jääkrelaksatsiooniga
patsientidel suurenenud postoperatiivsete kopsukomplikatsioonide esinemissagedus võrreldes
patsientidega, kellel jääkrelaksatsiooni ei esinenud. Seetõttu on oluline vältida jääkrelaksatsiooni teket
(vt lõik 4.4).

Toime silmale
Kuigi turustamisjärgsetes uuringutes pole nimetatud kõrvaltoimest teatatud, võib kirjanduse andmetel
mõni minut pärast manustamist märkimisväärselt langeda nii normaalne kui ka kõrgenenud
silmasisene rõhk ning tekkida mioos. Seetõttu võib väheneda larüngoskoopiast või endotrahhheaalsest
intubatsioonist tingitud silmasisese rõhu tõus. Pavulon"i võib seetõttu kasutada silmakirurgias.

Kardiovaskulaarne toime
Pavulon omab ainult vähest kardiovaskulaarset toimet, suurendades mõõdukalt südame löögisagedust,
arteriaalset vererõhku ja südame löögimahtu. Toime on tingitud ravimi nõrgast kardioselektiivsest
vagolüütilisest toimest ning seda tuleb eriti arvestada juhul, kui manustatakse soovitatust suuremaid
annuseid ning kaalutakse vagolüütiliste ravimite annuse suurust ja/või kasutamist aneesteesia
premedikatsiooniks või induktsiooniks.
Lähtuvalt oma vagolüütilisest toimest, antagoniseerib Pavulon mõnedest inhalatsiooni
anesteetikumidest tingitud kardiaalset depressiooni. Lisaks sellele korrigeerib Pavuloni manustamine
mõnede tugevatoimeliste anesteetikumide ja analgeetikumide poolt tekitatud bradükardiat.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise ja pikenenud neuromuskulaarse blokaadi korral tuleb jätkata patsiendi kunstlikku
ventileerimist ja sedatsiooni. Spontaanse taastumise alguseni tuleks manustada vajalikus koguses
koliinesteraasi inhibiitorit (nt neostigmiin, edrofoonium, püridostigmiin). Juhul kui koliinesteraasi
inhibiitori manustamine ei anna tulemusi, tuleb jätkata kunstlikku ventileerimist kuni spontaanse
hingamise taastumiseni. Korduv koliinesteraasi manustamine võib olla ohtlik.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED


6

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: perifeerse toimega müorelaksandid, ATC-kood: M03AC01

Pavulon (pankurooniumbromiid) on mitte-depolariseeriv müorelaksant, mille keemiline nimetus on
aminosteroid 1,1"-(3,17ß-diatseetoksü-5-androstaan-2ß,16ß-üleen) bis (1-metüülpiperidiinium)
dibromiid. Pavulon seondub vöötlihaste motoorse lõpp-plaadi piirkonnas asuvate n-
kolinoretseptoritega, konkureerides atsetüülkoliiniga ning blokeerib sellega närviimpulsside
neuromuskulaarse ülekande motoorsete närvide lõpmete ja vöötlihaste vahel.
Erinevalt depolariseeriva toimega müorelaksantidest (nt suksametoon) ei põhjusta Pavulon
lihastõmblusi (fastsikulatsioone).
Pavulon"il ei ole hormonaalset aktiivsust.
Pavulon"il on nõrk, annusest sõltuv vagolüütiline toime. Kliiniliste annuste kasutamisel puudub
ganglione blokeeriv toime.
Koliinesteraasi inhibiitorid (nt neostigmiin, püridostigmiin, edrofoonium) antagoniseerivad Pavulon"i
toimet.
ED95 (annus, mis on vajalik elektrostimulatsioonil lihaskontraktsiooni amplituudi 95%-liseks
pärssimiseks) on neuroleptanesteesia tingimustes umbes 0,06 mg/kg pankurooniumbromiidi.
90...120 sekundit pärast pankurooniumbromiidi annuse 0,1 mg/kg veenisisest manustamist saadakse
kliiniliselt aktsepteeritavad intubatsioonitingimused. 2...4 minuti pärast saabub üldine lihasparalüüs,
mis on piisav igat tüüpi protseduuride läbiviimiseks. Selle annuse kasutamisel kestab kliiniline toime
(toime kestus kuni lihaskontraktsiooni amplituudi taastumiseni 25% kontrollväärtusest) ligikaudu 100
minutit. Kogu toime kestus (aeg lihaskontraktsiooni amplituudi taastumiseni 90% kontrollväärtusest)
on 120...180 minutit. Pankurooniumbromiidi väiksemate annuste kasutamisel saabub maksimaalne
müorelakseeriv toime aeglasemalt ning toime kestus väheneb.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pankurooniumi (näiline) jaotusruumala tasakaalutingimustes on 180...290 ml/kg. Metabolism toimub
peamiselt deatsetüleerimise teel, kusjuures moodustub 3-OH pankuroonium ja väiksemas koguses 17-
OH ja 3,17-OH pankuroonium. Need metaboliidid ei mõjuta märkimisväärselt pärast Pavulon"i
manustamist tekkivat neuromuskulaarset blokaadi.
Peamine eliminatsioonitee on renaalne ekskretsioon. 40...70% pankurooniumi algannusest eritatakse
uriiniga, peamiselt muutumatul kujul. 5...15% eritatakse sapiga. Vähem kui 5% annusest eritatakse
uriiniga 17-OH ja 3,17-OH pankurooniumina ja ligikaudu 20% uriini ja sapiga 3-OH
pankurooniumina. Pankurooniumi plasma kliirens on 0,8...3,0 ml/min/kg ja plasma eliminatsiooni
poolväärtusaeg on 110...190 min.
Vanuritel on pankurooniumi plasmakliirens vähenenud tingituna east sõltuvast renaalse ekskretsiooni
vähenemisest.
Neerupuudulikkus võib suurendada plasma eliminatsiooni poolväärtusaega (kuni 4 korda).
Maksapuudulikkuse korral suureneb lisaks võimalikule jaotusruumala suurenemisele (u 50%)
peamiselt plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg. Sapiteede obstruktsiooni korral võib kliirens ka
väheneda.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomuuringud ei ole näidanud märkimisväärseid tulemusi.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

· naatriumatsetaat (E262)
· naatriumkloriid
· äädikhape (E260)
· süstevesi.

7


6.2 Sobimatus

Sarnaselt paljudele teistele ravimitele on Pavulon"i lisamisel tiopentaalile kirjeldatud sobimatust.
Peale lahuste, millega sobimatust ei ole kirjeldatud (vt lõik 6.6), ei soovitata Pavulon"i segada teiste
lahuste ega ravimitega samas süstlas või infusioonikotis.
Kui Pavulon"i manustatakse läbi sellise infusioonivooliku, mida on kasutatud ka teiste ravimite
manustamiseks, on oluline, et seda infusioonivoolikut on piisavalt läbi voolutatud (nt 0,9% NaCl-ga)
Pavulon"i manustamise ja temaga tõestatud kokkusobimatute või tõestamata kokkusobivusega
ravimite manustamise vahel.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat
Lahuse peab ära kasutama kohe pärast ampulli avamist.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril 2...8 °C, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi klaasampullid sisaldavad 2 ml süstelahust kontsentratsioonis 2 mg/ml.
Pakendis 1, 10, 25, 50 või 100 ampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Pavulon 2 mg/ml süstelahust võib kokku segada samas infusioonisüsteemis 0,9%
naatriumkloriidilahusega, veevaba glükoosi 5% lahusega ja Ringer-laktaadilahusega. Manustamine
peab algama kohe pärast kokkusegamist.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

N. V. Organon
Kloosterstraat 6, PO Box 20, 5340 BH Oss,
Holland


8. MÜÜGILOA NUMBER

231798


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

30.10.1998/6.02.2009


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2009



8