Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Lendrate

Artikli sisukord

Ravimi Nimetus: Lendrate Ravimi Nimetus: Lendrate

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
Lendrate, 70 mg tabletid
Alendroonhape (alendroonaatnaatriumtrihüdraadina)


Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi
kui haigussümptomid on sarnased.
- Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
- Enne ravimi võtmist on eriti oluline saada aru teabest, mis on toodud lõigus 3. Kuidas Lendrate"t võtta


Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Lendrate ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Lendrate võtmist
3.
Kuidas Lendrate"t võtta
4. Võimalikud
kõrvaltoimed
5. Kuidas
Lendrate"t
säilitada
6. Lisainfo


1.
MIS RAVIM ON LENDRATE JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Lendrate kuulub mitte-hormonaalsete ravimite gruppi, mida nimetatakse bisfosfonaatideks. Lendrate
hoiab ära luukoe kao, mis tekib naistel pärast menopausi ning aitab luukoel taastuda. See ravim vähendab
lülisamba ja puusaluu murude riski.

Milleks Lendrate"t kasutatkse?
Teie arst on Lendate määranud teile osteoporoosi raviks. Lendrate vähendab lülisamba ja puusaluu
murude riski.

Lendrate"t võetakse raviks üks kord nädalas.

Mis on osteoporoos?
Osteoporoos on luukoe hõrenemine ja nõrgenemine. Seda esineb sagedamini naistel pärast menopausi.
Menopausi ajal lõpetavad munasarjad naissuguhormooni östrogeeni tootmise, mis aitab hoida naise
luustikku tervena. Selle tulemusena tekib luude hõrenemine ja luud muutuvad nõrgemaks. Mida varem
saabub naisel menopaus, seda suurem on tal osteoporoosi tekkerisk.

Alguses ei ole osteoporoosil tavaliselt mingeid haigusnähtusid. Kui seda aga ei ravita, võib see viia
luumurdude tekkeni. Kuigi luumurdudega kaasneb tavaliselt valu, võivad lülisamba murrud jääda
märkamatuks nii kaua, kuni nad põhjustavad kehapikkuse vähenemist. Luumurrud võivad tekkida
tavaliste, igapäevaste toimingute juures, nagu näiteks tõstmisel või väikeste vigastuste korral, mille puhul
terve luu ei murdu. Sagedamini tekivad reieluu-, lülisamba- või randmemurrud, millega ei kaasne ainult
valu, vaid ka märkimisväärsed luudeformatsioonid (nt küürus asend) ja liikumisvõimetus.

Kuidas saab osteoporoosi ravida?
Osteoporoosi saab ravida ning ravi alustada pole kunagi liiga hilja. Lendrate mitte ainult ei väldi luukoe
hõrenemist, vaid aitab ka luukude taastada ning vähendab võimalike lülisamba ja reieluu murdude
tekkeriski.
Lisaks ravile Lendrate"ga võib arst teie tervise paranemise huvides soovitada eluviiside muutmist, näiteks:
Loobuda suitsetamisest
Suitsetamine kiirendab luukoe hõrenemist ja võib seeläbi suurendada
luumurdude tekkeriski.
Liikuda
Sarnaselt lihastega vajavad ka luud pidevat liikumist, et püsida tervete ja
tugevatena. Enne harjutusprogrammiga tegelema hakkamist pidage nõu
arstiga.
Toituda tasakaalustatult
Arst annab teile nõu toitumise või toidulisandite kasutamise osas (eriti,
mis puudutab kaltsiumi ja vitamiin D preparaate).


2.

MIDA ON VAJA TEADA ENNE LENDRATE VÕTMIST

Ärge võtke Lendrate"t
1.
kui te olete allergiline (ülitundlik) alendronaatnaatriumtrihüdraadi või Lendrate mõne koostisosa
suhtes;
2.
kui teil on mõni söögitoru haigus (söögitoru on elund, mis ühendab suuõõnt maoga), nt söögitoru
ahenemine või neelamisraskused;
3.
kui te ei saa sirgelt seista või istuda järjest vähemalt 30 minutit;
4.
kui arst on öelnud, et teil on madal vere kaltsiumisisaldus.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Lendrate
Enne Lendrate võtmist tuleb arsti informeerida:
- kui teil on mõni neeruhaigus,
- kui teil esineb allergiaid,
- kui teil esineb neelamis- või seedimisprobleeme,
- kui teie vere kaltsiumisisaldus on madal,
-kui teil on igemed haiged,
-kui teil on plaanis hamba väljatõmbamine.

Enne ravi algust Lendrate"ga on vajalik hambaarsti konsultatsioon juhul, kui teil on allpool nimetatud
seisundid:
- kui teil on vähk,
- kui te saate keemiaravi või kiiritusravi,
- kui te võtate steroide,
- kui te ei saa tavapärast hambaravi,
- kui teil on probleeme igemetega.

Kogu ravi ajal tuleb jätkata vastavalt arsti soovitusele profülaktilist hammaste eest hoolitsemist.

Tekkida võivad söögitoru (elund, mis ühendab suuõõnt maoga) ärritusnähud, põletik või haavandid, mille
sagedasteks sümptomiteks on valu rinnus, kõrvetised või neelamisraskus või ­valulikkus, eriti kui
patsiendid ei joo tervet klaasitäit vett ja/või kui nad heidavad pikali varem, kui 30 minutit pärast Lendrate
võtmist. Need kõrvaltoimed võivad halveneda, kui patsiendid jätkavad Lendrate võtmist pärast nimetatud
sümptomite ilmnemist.

Võtmine koos teiste ravimitega
On tõenäoline, et kaltsiumipreparaadid, antatsiidid ja mõned suukaudsed ravimid võivad samaaegsel
kasutamisel takistada Lendrate imendumist. Seetõttu on tähtis järgida lõigus 3. ,,Kuidas Lendrate"t võtta"
toodud juhiseid.

Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Lendrate võtmine koos toidu ja joogiga
On tõenäoline, et toit ja jook (sh mineraalvesi) võivad samaaegsel kasutamisel vähendada Lendrate toimet.
Seetõttu on tähtis järgida lõigus 3. ,,Kuidas Lendrate"t võtta" toodud juhiseid.

Lapsed ja noorukid
Lendrate"t ei kasutata lastel ja noorukitel.

Rasedus ja imetamine
Lendrate on ettenähtud kasutamiseks ainult postmenopausis naistel. Ärge võtke Lendrate"t, kui te olete
rase või arvate, et võite olla rase või kui te toidate last rinnaga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Lendrate ei tohiks mõjutada autojuhtimise või masinatega töötamise võimet.

Oluline teave mõningate Lendrate koostisainete suhtes
Lendrate sisaldab laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi
kasutamist konsulteerima arstiga.


3.
KUIDAS LENDRATE"T VÕTTA

Võtke Lendrate"t alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma
arstiga.

Võtke üks Lendrate tablett üks kord nädalas.

Järgige tähelepanelikult allpool toodud juhiseid, et saada maksimaalset kasu ravist Lendrate"ga.

a)
Valige nädalapäev, mis sobib teie ajakavaga kõige paremini. Igal nädalal võtke valitud päeval üks
Lendrate tablett.

Väga oluline on järgida käesoleva juhise punkte b, c, d ja e, et tagada Lendrate kiire makku jõudmine ning
vältida söögitoru (söögitoru on elund, mis ühendab suuõõnt maoga) võimalikke ärritusnähte.

b)
Lendrate"t tuleb võtta ainult koos terve klaasitäie (vähemalt 200 ml) tavalise veega (mitte
mineraalveega) hommikul pärast ülestõusmist ning enne söömist, joomist või teiste ravimite võtmist.
- Ärge võtke koos mineraalveega (gaseerimata või gaseeritud).
- Ärge võtke koos kohvi või teega.
- Ärge võtke koos mahla või piimaga.

Ärge närige tabletti suus, ega laske sel ka suus lahustuda.

c)
Ärge heitke pärast tableti allaneelamist pikali ­ olge püstises asendis (istuge, seiske või kõndige)
vähemalt 30 minutit. Ärge heitke pikali enne, kui olete söönud päeva esimese eine.

d)
Ärge võtke Lendrate"t õhtul enne magamaminekut või hommikul enne lõplikku ülestõusmist.

e)
Kui teil ilmneb neelamisraskus või -valulikkus, valu rinnus, kõrvetiste teke või ägenemine, siis
lõpetage Lendrate kasutamine ja võtke ühendust oma arstiga.

f)
Pärast Lendrate allaneelamist oodake vähemalt 30 minutit enne, kui sööte päeva esimese eine, joote
midagi või võtate teisi ravimeid, sh antatsiide, kaltsiumipreparaate ja vitamiine. Lendrate on
efektiivne vaid juhul, kui seda võtta tühja kõhuga.

Kui te võtate Lendrate"t rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate kogemata liiga palju tablette, jooge peale klaasitäis piima ja võtke otsekohe ühendust oma
arstiga. Ärge kutsuge esile oksendamist ega heitke pikali.
Üleannustamise tunnused on seedetrakti ülaosa ärritusnähud, nagu maoärritus, kõrvetised, söögitoru
põletik maopõletik või haavand.

Kui te unustate Lendrate"t võtta
Kui unustate annuse manustamata, võtke lihtsalt üks tablett meenumisele järgneval hommikul. Ärge võtke
samal päeval kahte tabletti.
Seejärel jätkake ühe tableti võtmist nädalas selleks esialgu valitud päeval.

Kui te lõpetate Lendrate võtmise
On oluline, et te jätkaksite Lendrate võtmist seni, kuni arst on teile seda ravimit määranud. Lendrate"ga
saab ravida teie osteoporoosi ainult siis, kui te jätkate tablettide võtmist.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Lendrate põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimete esinemissageduse kirjeldamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid:
Väga sage (esinemissagedus vähemalt ühel patsiendil 10-st).
Sage (esinemissagedus vähemalt ühel patsiendil 100-st patsiendist ja vähem kui ühel patsiendil 10-st).
Aeg-ajalt (esinemissagedus vähemalt ühel patsiendil 1000-st patsiendist ja vähem kui ühel patsiendil
100-st).
Harv (esinemissagedus vähemalt ühel patsiendil 10000-st patsiendist ja vähem kui ühel patsiendil
1000-st).
Väga harv (esinemissagedus vähem kui ühel patsiendil 10000-st patsiendist), teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel).

Sage
Seedetrakti häired: kõhuvalu; söömise järgne ebamugavustunne maos või röhatused; kõhukinnisus; täis
või puhitus tunne maos; kõhulahtisus; kõhupuhitus; kõrvetised; neelamisraskused; valu neelamisel;
söögitoru haavandid (söögitoru on elund, mis ühendab suuõõnt maoga), mis põhjustavad valu rinnus,
kõrvetised või raskused või valulikkus neelamisel.
Närvisüsteemi häired: peavalu.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: luude, lihaste ja/või liigeste valu.

Aeg-ajalt
Seedetrakti häired: iiveldus, oksendamine, mao või söögitoru ärritus või põletik (söögitoru on elund, mis
ühendab suuõõnt maoga); must või tõrvataoline väljaheide.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: lööve; sügelus; nahapunetus.

Harv
Immuunsüsteemi häired: allergilised reaktsioonid nagu kublad; näo, huulte, keele ja/või kõri turse, mis
võivad põhjustada hingamis- või neelamisraskust.
Ainevahetus- ja toitumishäired: vere madala kaltsiumisisalduse sümptomid, sh lihaskrambid või -spasmid
ja/või surisemise tunne sõrmedes või suuümbruses.
Silmakahjustused: nägemishäired, silmade valu või punetus.
Seedetrakti häired: söögitoru ahenemine (söögitoru on elund, mis ühendab suuõõnt maoga); suuõõne
haavandid, kui tablette on näritud või imetud; mao või peptilised haavandid (mao- või seedehaavandid
(mõnikord tõsised või verejooksuga)).
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: lööve, mis tugevneb päikesevalgusega kokkupuutel.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: lõualuuprobleemid, mis on seotud aeglase paranemise ja nakkusega,
sageli hamba väljatõmbamise järgselt; tõsine luude, lihaste ja/või liigeste valu.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: mööduvad gripilaadsed sümptomid, nagu lihaste
valulikus, üldine halb enesetunne ja mõnikord palavik (tavaliselt ravi alguses).

Väga harv
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: rasked nahareaktsioonid.

Müügiloa saamise järgsel perioodil on kirjeldatud järgmisi reaktsioone (esinemissagedus teadmata):

Närvisüsteemi häired: pearinglus.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: liigeste turse.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: väsimus, käte-jalgade turse.

Väga sage
Muutused laboratoorsetes analüüsides: kaltsiumi ja fosfaadi taseme kerge ja mööduv langus, see jääb
tavaliselt küll normipiiresse.

Teavitage oma arsti või apteekrit kohe nendest või mistahes muudest ebatavalistest sümptomitest.

Abiks on see, kui märgite kogetu üles, samuti selle algusaja ja kestuse.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles
infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5.
KUIDAS LENDRATE"T SÄILITADA


Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge kasutage Lendrate"t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile või blistrile pärast "Kõlblik
kuni". Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt,
kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6. LISAINFO

Mida Lendrate sisaldab:

- Toimeaine on alendroonhape. Üks tablett sisaldab 91,36 mg alendronaatnaatriumtrihüdraati, mis
vastab 70 mg alendroonhappele.
- Abiained on cellactose 80 (laktoosmonohüdraat ja pulbristatud tselluloos), kolloidne veevaba
ränidioksiid (E551), kroskarmelloosnaatrium (E468) ja magneesiumstearaat (E470b).

Kuidas Lendrate välja näeb ja pakendi sisu
Lendrate tabletid on ümmargused ja valged, sissepressitud märgisega "70" ühel poolel.
Iga pakend sisaldab PVC/alumiinium blistreid, kus on 2, 4 või 12 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootjad
Müügiloa hoidja
Actavis Group PTC ehf
Reykjavikurvegi 76-78
220 Hafnarfjordur
Island

Tootjad
Actavis UK Ltd
Whiddon Valley
Barnstaple
North Devon EX32 8NS
Ühendkuningriik

või

Actavis Nordic A/S
Ørnegårdsvej 16
2820 Gentofte
Taani


See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:

Austria
Alendronat
Actavis
70
mg
Tabletten
Bulgaaria, Taani, Island, Norra, Rootsi:
Alendronat Actavis
Tsehhi vabariik, Slovakkia Vabariik: Alendronat Actavis 70 mg
Saksamaa: Alendronsäure-Actavis 70 mg Tabletten
Eesti,
Malta:
Lendrate
Iirima:
Fostolin
Once
Weekly
70
mg
Tablets
Soome:
Alendronat
Actavis
PTC
Ungari:
OSTEDRON
70
mg
tabletta
Itaalia: ALENDRONATO ACTAVIS 70 mg compresse
Leedu,
Läti,
Sloveenia:
Lendrate
70
mg
tablets
Holland: Alendroninezuur
Actavis
70
mg
Poola:




LENDRATE
Portugal: Caldronate

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
UAB Actavis Baltics Eesti Filiaal
Tiigi 28/ Kesk tee 23a,
Rae vald, 75301 Harjumaa
Tel: (+372) 6100 565

Infoleht on viimati kooskõlastatud
novembris 2008.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI

NIMETUS

Lendrate, 70 mg tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 70 mg alendroonhapet (alendronaatnaatriumtrihüdraadina).
INN. Acidum alendronicum

Abiaine: laktoosmonohüdraat.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett.
Ümmargune, valge, kaksikkumer, ühel poolel sissepressitud märgis "70".


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Postmenopausaalne osteoporoos. Alendroonhape vähendab lülisamba ja reieluu proksimaalse osa
murdude riski.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Soovitatav annus on üks 70 mg tablett 1 kord nädalas.

Alendronaadi adekvaatseks imendumiseks:
Lendrate tuleb sisse võtta ainult tavalise veega, vähemalt pool tundi enne hommikusööki, jooki või
muu ravimi võtmist. Teised joogid (ka mineraalvesi), toit ja mõned ravimid võivad vähendada
alendronaadi imendumist (vt lõik 4.5).

Tingimused, mis aitavad tagada ravimi jõudmise makku ja vähendada söögitoru võimalike
ärritusnähtude/kõrvaltoimete tekke riski (vt lõik 4.4):
- Lendrate tuleb sisse võtta vahetult pärast ärkamist terve klaasitäie (vähemalt 200 ml) veega;
- võimalike söögitoru haavandite tekkeriski tõttu ei tohi patsiendid tabletti närida või suus imeda;
- patsiendid ei tohi pikali heita enne päeva esimest söögikorda, mis peab olema vähemalt 30 minutit
pärast tableti sissevõtmist;
- pärast Lendrate sissevõtmist ei tohi patsiendid enne 30 min möödumist pikali heita;
- Lendrate"t ei tohi sisse võtta õhtul ega enne lõplikku hommikust ülestõusmist.

Juhul kui igapäevane toit ei sisalda piisavas koguses kaltsiumi ja D-vitamiini, peavad patsiendid lisaks
saama vastavaid toidulisandeid (vt lõik 4.4).

Kasutamine eakatel
Kliinilistes uuringutes ei ole esinenud vanusega seotud erinevust alendronaadi efektiivsuses ja
ohutuses. Seetõttu ei ole vajalik eakatel patsientidel annust korrigeerida.

Kasutamine neerukahjustusega patsientidel

Patsientidel kreatiniini kliirensiga üle 35 ml/min ei ole annuse korrigeerimine vajalik. Alendronaati ei
soovitata raske neerukahjustusega patsientidele kreatiniini kliirensiga < 35 ml/min, sest kliinilise
kasutuse kogemus on ebapiisav.

Kasutamine lastel ja noorukitel
Alendronaati on uuritud vähestel alla 18-aastastel osteogenesis imperfecta"ga patsientidel. Tulemused
on ebapiisavad, et toetada selle kasutamist lastel ja noorukitel.

Lendrate kasutamist glükokortikosteroididest tingitud osteoporoosi ravis ei ole uuritud.

4.3 Vastunäidustused

- Söögitoru tühjenemist takistavad seisundid, nt striktuur või akalaasia.
- Võimetus istuda või seista vähemalt 30 minutit järjest.
- Ülitundlikkus alendronaadi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
- Hüpokaltseemia.
- Vt ka lõik 4.4.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Alendronaat võib põhjustada seedetrakti ülaosa limaskesta lokaalseid ärritusnähte. Kuna alendronaat
võib põhjustada olemasoleva haiguse süvenemist, siis peab patsientidele, kellel esineb seedetrakti
ülaosas probleeme, nagu düsfaagia, söögitoru haigus, gastriit, duodeniit, haavandid või viimase aasta
jooksul esinenud raske seedetrakti haigus, nagu peptiline haavand või seedetrakti verejooks või
operatsioon seedetrakti ülaosas, v.a püloroplastika, manustama ravimit ettevaatusega (vt lõik 4.3).

Alendronaadiga ravitud patsientidel on esinenud järgmisi kõrvaltoimeid söögitorus (mõnikord raskeid
ja hospitaliseerimist nõudnud) nagu ösofagiit, söögitoru haavandid ja erosioonid, mis on harva
lõppenud söögitoru striktuuriga. Seetõttu peavad arstid olema tähelepanelikud kõikide söögitoru
võimalikule kahjustusele viitavate sümptomite suhtes ning patsientidele tuleb selgitada, et söögitoru
ärritusnähtude nagu düsfaagia, neelamisvalulikkus, valu rinnaku taga, kõrvetised või nende
süvenemine, tekkimisel tuleb alendronaadi kasutamine lõpetada ja pöörduda arsti poole.

Raskete kõrvaltoimete tekkeoht söögitoru osas tundub olevat suurem nendel haigetel, kes ei võta
alendronaati sisse vastavalt juhistele ja/või jätkavad kasutamist pärast söögitoru ärritusele viitavate
sümptomite tekkimist. Seetõttu on eriti oluline anda haigele põhjalik alendronaadi kasutamisõpetus ja
jälgida, et haige instruktsioonist õigesti aru saaks (vt lõik 4.2). Patsientidele tuleb selgitada, et juhistest
mitte kinnipidamisel suureneb söögitoru ärritusnähtude risk.
Ravimi müügiletuleku järgselt on harva teatatud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite tekkest, millest
mõned olid rasked ja komplitseerunud, kuigi laiahaardelistes kliinilistes uuringutes riski suurenemist
ei täheldatud.

Kasvajatevastast ravikuuri, sh peamiselt intravenoosselt manustatavaid bisfosfonaate saavatel
patsientidel on teatatud lõualuu osteonekroosist, mis üldjuhul on olnud seotud hamba
väljatõmbamisega ja/või paikse nakkusega (k.a osteomüeliit). Paljud neist patsientidest said ka
kemoteraapiat ja kortikosteroide. Lõualuu osteonekroosist on teatatud ka osteoporoosi patsientidel, kes
on saanud suukaudseid bisfosfonaate.

Kaasnevate riskiteguritega (nt kasvaja, kemoteraapia, kiiritusravi, kortikosteroidid, halb suuhügieen)
patsientidel tuleb kaaluda enne ravi bisfosfonaatidega hammaste läbivaatust kohase ennetava
hambaraviga.

Ravi ajal peavad need patsiendid võimalusel vältima invasiivseid hambaravi protseduure. Patsientidel,
kellel tekib lõualuu osteonekroos ravi ajal bisfosfonaadiga võib hambakirurgia muuta seisundi
ägedamaks. Hambaravi vajavate patsientide kohta puuduvad andmed, mis viitaksid, kas bisfosfonaadi
ravi katkestamine vähendab lõualuu osteonekroosi tekkeriski.
Raviarsti kliiniline hinnang peab juhtima iga patsiendi raviplaani lähtudes individuaalsest kasu/riski
suhte määramisest.

Bisfosfonaate saavatel patsientidel on kirjeldatud luu-, liigese- ja/või lihasevalu. Müügiletuleku järgse
kogemuse põhjal on need sümptomid harva olnud raskekujulised ja/või liikumisvõimetust põhjustavad
(vt lõik 4.8). Sümptomite avaldumise aeg varieerus ühest päevast mitme kuuni pärast ravi alustamist.
Enamikel patsientidel leevenesid sümptomid pärast ravi lõpetamist. Osadel patsientidel kordusid
sümptomid sama ravimi või mõne teise bisfosfonaadi uuesti kasutusele võtmisel.

Patsiente tuleb juhendada, et Lendrate sissevõtmise unustamisel, võtaksid nad selle sisse meelde
tulemisele järgneva päeva hommikul. Samal päeval patsient kahte tabletti sisse võtta ei tohi ning
edaspidi tuleb ravimit manustada kord nädalas - esialgselt nende poolt valitud päeval.

Alendronaati ei soovitata kasutada neerukahjustuse korral, kui kreatiniini kliirens on vähem kui
35 ml/min (vt lõik 4.2).

Tuleb arvestada, et osteoporoos võib tekkida ka teistel põhjustel kui östrogeeni defitsiit ja vananemine.

Hüpokaltseemiat tuleb korrigeerida enne ravi alustamist alendronaadiga (vt lõik 4.3). Teisi
mineraalainete metabolismihäireid (nt D-vitamiini vaegus ja hüpoparatüreoidism) tuleb samuti ravida.
Nende seisunditega patsiente tuleb ravi ajal Lendrate"ga jälgida seerumi kaltsiumisisalduse ja
hüpokaltseemia sümptomite suhtes.

Kuna alendronaat suurendab luu mineraalset tihedust, siis võib patsientidel esineda seerumis kerget
asümptomaatilist kaltsiumi- ja fosfaadisisalduse langust. Need on olnud tavaliselt vähesed ja
asümptomaatilised. Kuid harva on olnud teateid sümptomaatilisest hüpokaltseemiast, mis on mõnikord
olnud raske kuluga ja tekkinud sageli eelsoodumusega patsientidel (nt hüpoparatüreoidism,
D-vitamiini vaegus ja kaltsiumi imendumise häire). Piisava hulga kaltsiumi ja D-vitamiini
manustamine on eriti oluline glükokortikosteroide kasutavatel patsientidel.

Abiained
See ravim sisaldab laktoosi. Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik
galaktoosi talumatus, laktaasi vaegus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Toit ja jook (sh mineraalvesi), kaltsiumipreparaadid, antatsiidid ja mõned suu kaudu manustatavad
ravimid mõjutavad samaaegselt võetuna tõenäoliselt alendroonhappe imendumist. Seetõttu peab
alendroonhappe ja teiste ravimite manustamisintervall olema vähemalt 30 minutit (vt lõigud 4.2 ja
5.2).

Teisi kliinilist tähtsust omavaid koostoimeid teiste ravimitega ei esine. Mõned patsiendid said
kliiniliste uuringute käigus alendroonhappele lisaks östrogeeni (intravaginaalselt, transdermaalselt või
suukaudselt). Nende ravimite samaaegsest kasutamisest tingitud kõrvaltoimeid ei täheldatud.

Kuigi spetsiaalseid ravimite koostoime uuringuid läbi ei viidud, kasutati alendroonhapet kliiniliste
uuringute käigus samaaegselt paljude erinevate sagedamini väljakirjutatavate ravimitega ning kliinilisi
kõrvaltoimeid ei ilmnenud.

4.6
Rasedus ja imetamine

Kasutamine raseduse ajal
Alendroonhappe kasutamise kohta rasedatel naistel puuduvad piisavad andmed.
Loomkatsed näitasid kahjulikku toimet loote luude arengule suurte annuste kasutamisel.
Tiinetele rottidele manustatud alendroonhape põhjustas hüpokaltseemiaga seotud düstookiat (vt lõik
5.3). Antud näidustuse korral ei tohi raseduse ajal alendroonhapet kasutada.

Kasutamine rinnaga toitmise ajal
Ei ole teada, kas alendroonhape eritub inimese rinnapiima. Antud näidustuse korral ei tohi rinnaga
toitvad naised alendroonhapet kasutada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Uuringuid autojuhtimise ja seadmete käsitlemise võimele ei ole läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Üheaastases uuringus postmenopausis osteoporoosiga naistel, oli alendroonhappe 70 mg (n = 519) ja
alendroonhappe 10 mg ööpäevas (n = 370) ohutusprofiil sarnane.

Postmenopausis naiste kahes 3-aastases sarnase disainiga uuringus (alendroonhape 10 mg: n = 196,
platseebo: n = 397) oli alendroonhapperühmas (10 mg ööpäevas) ja platseeborühmas registreeritud
üldine ohutusprofiil sarnane.

Võimalikult, tõenäoliselt või kindlasti ravimiga seotud kõrvaltoimed, mis esinesid 1-aastases uuringus
1% patsientidest kummaski ravigrupis või 3-aastases uuringus alendroonhapet 10 mg/ööpäevas
saanud 1% patsientidest ja sagedamini kui platseebot saanud patsientidel, on toodud allolevas
tabelis:

Ühe-aastane
uuring
Kolme-aastased
uuringud
Alendroonhape
Alendronaat
Alendronaat
Platseebo
70 mg (n = 519)
10 mg/päevas
10 mg/päevas
(n = 397)

(n = 370)
(n = 196)

%
%
%
%
Seedetrakti häired





kõhuvalu 3,7
3,0
6,6
4,8
düspepsia 2,7
2,2
3,6
3,5
happe regurgitatsioon
1,9
2,4
2,0
4,3
iiveldus 1,9
2,4
3,6
4,0
kõhupuhitus 1,0 1,4
1,0
0,8
kõhukinnisus 0,8 1,6 3,1 1,8
kõhulahtisus 0,6 0,5
3,1
1,8
düsfaagia 0,4
0,5
1,0
0
flatulents 0,4
1,6
2,6
0,5
gastriit 0,2
1,1
0,5
1,3
maohaavand 0 1,1
0 0
söögitoru haavand
0
0
1,5
0
Lihas-skeleti ja




sidekoe kahjustused

Liikumisaparaadi (luude,
2,9 3,2 4,1
2,5
lihaste või liigeste) valud
lihaskrambid 0,2 1,1 0 1,0
Närvisüsteemi häired





peavalu 0,4
0,3
2,6
1,5

Kliiniliste uuringute ja/või ravimi müügiletuleku järgselt on teatatud ka alljärgnevate kõrvaltoimete
esinemisest.
Sage (1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100), harv (1/10000 kuni <1/1000), väga harv
(<1/10000), teadmata (ei saahinnata olemasolevate andmete alusel)


Immuunsüsteemi häired
Harv:

ülitundlikkusreaktsioonid k.a urtikaaria ja angioödeem.

Ainevahetus ja toitumishäired
Harv:

sümptomaatiline hüpokaleemia, sageli seoses predisponeeritud
seisunditega (vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi häired
Sage:


peavalu.

Silma kahjustused
Harv:

uveiit, skleriit, episkleriit.

Seedetrakti häired
Sage:

kõhuvalu, düspepsia, kõhukinnisus, kõhulahtisus, flatulents, söögitoru
haavandid*, düsfaagia*, pinge kõhus, happe regurgitatsioon.
Aeg-ajalt:
iiveldus, oksendamine, gastriit, ösofagiit*, söögitoru erosioonid*,
meleena.
Harv:
söögitoru striktuur*, suu-neelu haavandid*, seedetrakti ülaosa
perforatsioonid, haavandid, verejooksud (vt lõik 4.4).
*Vt lõigud 4.2 ja 4.4

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: nahalööve, kihelus, erüteem.
Harv:

nahalööbega kulgev fotosensitiivsus.
Väga harvad ja üksikjuhud:
üksikud rasked nahareaktsioonid, sh Stevensi-Johnsoni sündroom ja
toksiline epidermaalnekrolüüs.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage:


lihas-skeleti (luu-, lihase- või liigese-) valu.
Harv:
bisfosfonaatidega ravi saavatel patsientidel on teatatud lõualuu
osteonekroosist. Enamus neist teadetest viitavad vähihaigetele, kuid
selliseid juhtumeid on teatatud ka patsientidel, kellel on ravitud
osteoporoosi. Üldiselt seostatakse lõualuu osteonekroosi hamba
väljatõmbamisega ja/või paikse nakkusega (sh luuüdipõletikuga).
Riskiteguriteks peetakse ka kasvaja diagnoosi, kemoteraapiat,
kiiritusravi ja halba suuhügieeni; tugev lihas-skeleti (luu-, lihase- või
liigese-) valu (vt lõik 4.4).

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Harv:

Tüüpiliselt ravi algusega seonduvad mööduvad sümptomid nagu
immuunvastuse ägedas faasis (müalgia, väsimus ning harva palavik).

Ravimi müügiletuleku järgsel perioodil on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid (esinemissagedus
teadmata):

Närvisüsteemi häired:
pearinglus.
Kõrva ja labürindi kahjustused: vertiigo.
Lihas-skeleti ja
sidekoe kahjustused:

liigeste turse.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
asteenia, perifeersed tursed.

Muutused laboratoorsetes analüüsides
Kliinilistes uuringutes on esinenud mööduvat, sümptomiteta kulgevat kaltsiumi- ja fosfaadisisalduse
vähenemist seerumis alendronaati 10 mg/ööpäevas saanud haigetest vastavalt 18% ja 10%-l,
platseebot saanud haigetest vastavalt 12% ja 3%-l. Kuid kaltsiumisisalduse vähenemist seerumis kuni
< 8,0 mg/dl (2,0 mmol/l) ja fosfaadisisalduse vähenemist kuni 2,0 mg/dl (0,65 mmol/l) esines
mõlemas grupis võrdse sagedusega.

4.9 Üleannustamine


Suukaudse üleannustamise korral võivad tekkida hüpokaltseemia, hüpofosfateemia ning järgmised
seedetrakti ülaosa kõrvaltoimed nagu seedehäired, kõrvetised, ösofagiit, gastriit või haavand.

Alendronaadi üleannustamise ravi kohta spetsiifiline informatsioon puudub. Alendronaadi sidumiseks
tuleb manustada piima või antatsiide. Söögitoru ärritusnähtude tekkeohu tõttu ei tohi oksendamist esile
kutsuda ja haige peab jääma püstiasendisse.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Bisfosfonaadid, luuhaiguste raviks kasutatavad ravimid, ATC-kood:
M05BA04

Lendrate toimeaine alendronaatnaatriumtrihüdraat on bisfosfonaat, mis inhibeerib osteoklastidega
seotud luuresorptsiooni ning ei oma otsest toimet luu formeerumisele. Prekliinilistes uuringutes on
täheldatud, et alendronaat eelistatult koguneb aktiivse resorptsiooni kohtadesse. Osteoklastide
aktiivsus on pärsitud, kuid osteoklastide juurdetekkimine või kinnitumine ei muutu. Alendronaatravi
ajal formeerub normaalse kvaliteediga luu.

Postmenopausaalse osteoporoosi ravi
Osteoporoosi kriteeriumiks on luu mineraalse tiheduse (LMT, BMD) langus lülisambas või reieluu
proksimaalses osas 2,5 standardhälvet alla terve noore populatsiooni keskmise või luuhõrenemisest
tingitud luumurd olenemata LMT väärtusest.

Alendroonhappe 70 mg võetuna üks kord nädalas (n = 519) ja alendronaadi 10 mg/ööpäevas (n = 370)
terapeutilist ekvivalentsust hinnati 1-aastases multitsentrilises uuringus osteoporoosiga
postmenopausis naistel. Aasta möödudes oli lülisamba nimmepiirkonna LMT võrreldes algväärtusega
tõusnud 70 mg üks kord nädalas ravigrupis 5,1% (95% CI, 4,8%; 5,4%) ning 10 mg üks kord päevas
ravigrupis 5,4% (95% CI: 5,0%; 5,8%). Keskmine LMT tõus reieluukaelas oli 70 mg üks kord nädalas
ja 10 mg üks kord päevas gruppides vastavalt 2,3% ja 2,9% ning reieluu proskimaalses osas 2,9% ja
3,1%. Luustiku teistes piirkondades oli LMT tõus mõlemas ravigrupis samuti sarnane.

Alendronaadi toimet luumassile ning luumurdude esinemissagedusele hinnati postmenopausis naistel
(n = 994) esimeses kahes sarnase ülesehitusega kliinilises uuringus ja samuti FIT-uuringus (Fracture
Intervention Trial, FIT,
Luumurdude vältimise uuring) (n = 6495).

Esimestes efektiivsuse uuringutes suurenes kolmandal raviaastal LMT alendronaati 10 mg/ööpäevas
saanud patsientidel lülisambas, reieluukaelas ja pöörlis vastavalt 8,8%, 5,9% ja 7,8% võrreldes
platseebot saanutega. Üldine LMT suurenes ka märkimisväärselt. Alendronaadiga ravitud patsientide
hulgas vähenes võrreldes platseebot saanutega ühe või enama vertebraalse luumurruga patsientide
osakaal 48% (alendronaadi rühmas 3,2% vs platseebo rühmas 6,2%). Uuringu jätkamisel veel kaks
aastat tõusis jätkuvalt lülisamba ja pöörli LMT ning säilus reieluukaela ning üldine LMT.

FIT-uuring koosnes kahest platseeboga kontrollitud uuringust alendronaadiga üks kord päevas (5 mg
päevas kaks aastat ja 10 mg päevas üks või kaks aastat veel lisaks).

-
FIT 1. Kolmeaastane uuring 2027 patsiendil, kellel oli vähemalt üks eelnev lülisamba
(kompressioon) murd. Selles uuringus vähendas alendronaat üks kord päevas manustatuna 1 uue
lülisamba murru esinemissagedust 47% (alendronaadi rühmas 7,9% vs platseeborühmas 15,0%).
Lisaks leiti statistiliselt oluline reieluu proksimaalse osa murdude esinemissageduse vähenemine
(1,1% vs 2,2%, vähenemine 51%).

-
FIT 2. Nelja-aastane uuring 4432 patsiendil, kellel oli madal luu mass, kuid polnud eelnevaid
lülisamba murdusid. Selles uuringus leiti osteoporoosiga naiste (37% kogupopulatsioonist vastas
ülaltoodud osteoporoosi definitsioonile) alagrupi analüüsimisel oluline erinevus reieluu proksimaalse
osa murdude (alendronaadiga 1% vs platseeboga 2,2%, vähenemine 56%) ning 1 lülisamba murru
esinemissageduses (2,9% vs 5,8%, vähenemine 50%).

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Veenisisesele referentsannusele vastavalt oli ööjärgse tühja kõhuga ja kaks tundi enne standardset
hommikueinet 5...70 mg annuste suukaudsel manustamisel alendronaadi keskmine biosaadavus naistel
0,64%. Alendronaadi manustamisel üks tund või pool tundi enne standardset hommikueinet ravimi
biosaadavus vähenes ning oli vastavalt 0,46% ja 0,39%. Osteoporoosi uuringutes oli alendronaat
efektiivne, kui seda manustati vähemalt 30 minutit enne päeva esimest sööki või jooki.

Koos hommikueinega või kuni kaks tundi pärast einet manustamisel oli biosaadavus väga madal või
peaaegu olematu. Alendronaadi manustamisel koos kohvi või apelsinimahlaga vähenes biosaadavus
umbes 60%.

Tervetele vabatahtlikele suukaudselt manustatud prednisoon (20 mg kolm korda päevas 5 päeva
jooksul) ei mõjutanud kliiniliselt oluliselt alendronaadi suukaudset biosaadavust (suurenes keskmiselt
20...44%).

Jaotumine
Uuringud rottidega näitavad, et pärast 1 mg/kg veenisisest manustamist võib alendronaati ajutiselt
leida pehmetes kudedes, kuid seejärel jaotub ta kiiresti luudesse või eritub uriiniga. Keskmine
jaotusruumala tasakaalukontsentratsioonil, kui luu välja arvata, on inimesel vähemalt 28 liitrit.
Alendronaadi kontsentratsioon plasmas pärast raviannuse suukaudset manustamist on määramiseks
liiga madal (< 5 ng/ml).
Seonduvus inimese plasmavalkudega on ligikaudu 78%.

Biotransformatsioon
Andmed alendronaadi metaboliseerumise kohta loomade või inimeste organismis puuduvad.

Eritumine

14
Pärast ühekordset veenisisest C-alendronaadi manustamist eritus 72 tunniga umbes 50%
radioaktiivsusest uriiniga; roojas ei leitud radioaktiivsust üldse või leiti vähesel määral. Pärast
ühekordset 10 mg alendronaadi veenisisest manustamist oli renaalne kliirens 71 ml/min ning
süsteemne kliirens ei ületanud 200 ml/min. Pärast veenisisest manustamist vähenes
plasmakontsentratsioon 6 tunniga rohkem kui 95%. Terminaalne poolväärtusaeg inimesel on rohkem
kui 10 aastat, peegeldades alendronaadi vabanemist luustikust. Alendronaat ei eritu rottidel neerude
happeliste või aluseliste transpordisüsteemide kaudu ja seega ei mõjuta teiste ravimite eritumist nende
süsteemide kaudu inimesel.

Patsientide erigrupid
Prekliinilised uuringud on näidanud, et alendronaat, mis ei deponeeru luudes, eritub kiiresti uriiniga.
Pärast pikaajalist kumulatiivsete annuste - kuni 35 mg/kg, veenisisest manustamist loomadel ei
ilmnenud küllastumist luudes. Kuigi vastav kliiniline informatsioon puudub, on väga tõenäoline, et
nagu ka loomadel, väheneb neerufunktsiooni häirega patsientidel alendronaadi eritumine neerude
kaudu. Seetõttu on neerufunktsiooni häirega haigetel oodata alendronaadi suuremat kuhjumist luudes
(vt lõik 4.2).

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised
uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Uuringud rottidega on näidanud, et raseduse
ajal manustatav alendronaat võib põhjustada emasloomal hüpokaltseemiast tingitud düstookiat. Suurte
annuste manustamisel rottidele suurenes loote mittetäieliku luustumise esinemissagedus. Nende
leidude tähtsus inimesele ei ole teada.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tsellaktoos 80 (laktoosmonohüdraat ja pulbristatud tselluloos,)
Kroskarmelloosnaatrium (E468)
Kolloidne ränidioksiid, veevaba (E551)
Magneesiumstearaat (E470b)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiinium blister, mis sisaldab 2, 4 või 12 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded
hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Actavis Group PTC ehf
Reykjavikurvegi 76-78
220 Hafnarfjordur
Island


8.
MÜÜGILOA NUMBER

603708

9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.10.2008

10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud novembris 2008.