Farmorubicin rapid dissolution 10mg
Artikli sisukord
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Järgnev informatsioon on mõeldud peamiselt meditsiinipersonalile või tervishoiutöötajale.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu arsti või apteekriga.
1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg, süste- või infusioonilahuse pulber ja lahusti
Farmorubicin Rapid Dissolution 50 mg, süste- või infusioonilahuse pulber
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Farmorubicin Rapid Dissolution süste- või infusioonilahuse pulber:
Üks viaal sisaldab 10 mg või 50 mg epirubitsiinvesinikkloriidiPeale lahustamist sisaldab iga viaal 2
mg/ml epirubitsiinvesinikkloriidi.
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus:
Üks viaal sisaldab 10 mg või 50 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.
INN. Epirubicinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1
3. RAVIMVORM
Süste- või infusioonilahuse pulber ja lahusti
Süste- või infusioonilahuse pulber
Süste- või infusioonilahus
4. KLIINILISED
ANDMED
4.1. Näidustused
Rinnanäärmevähk
Maovähk
Munasarjavähk
Kopsuvähk
Mitte-Hodgkin"i lümfoomid
Pindmine põievähk
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Farmorubicin on tsütotoksiline ravim, mida tavaliselt manustatakse vähihaigetele intravenoosselt. On
leitud ka, et intravesikaalne manustamisviis on efektiivne pindmise põievähi ravis ja retsidiivide
profülaktikas pärast transuretraalset resektsiooni.
Intravenoosne manustamine
Annus arvutatakse tavaliselt kehapinna alusel (mg/m2). Ühes ravitsüklis manustatav Farmorubicin"i
koguannus võib olla erinev sõltuvalt raviskeemist (nt monoravina või kombinatsioonis teiste
1
tsütotoksiliste preparaatidega) või ravi näidustusest (nt kopsuvähi ravis kasutatakse Farmorubicin"i
tavalistest suuremates annustes).
Tavaline annus
Kui Farmorubicin"i kasutatakse monoravina, on soovitatav annus tsükli kohta täiskasvanul 60...90
mg/m2 kehapinna kohta.
Ravitsükli koguannuse võib manustada ühe süstena või jagatuna 2...3 järjestikusele päevale. Kui
ravimi toksilisuse nähud (eriti luuüdi depressioon ja stomatiit) mööduvad normaalselt, tuleb ravitsüklit
korrata iga kolme nädala järel.
Suur annus
Kopsuvähk: Kopsuvähi monoravis Farmorubicin"i suurte annustega tuleks ravimit manustada
järgmiste skeemide kohaselt:
Väikeserakuline kopsuvähk (varem ravimata): 120 mg/m2 1. päeval, iga 3 nädala järel.
Mitte-väikeserakuline kopsuvähk (skvamoosne suurerakuline ja adenokartsinoom, varem ravimata):
135 mg/m2 1. päeval või 45 mg/m2 1., 2. ja 3. päeval iga 3 nädala järel.
Rinnanäärmevähk:annused kuni 135 mg/m2 monoravina ja 120 mg/m2 kombinatsioonis iga 3...4
nädala järel on osutunud efektiivseks ja hästi talutavaks rinnavähi ravis. Varase rinnanäärmevähi
lisaravis haigetel positiivsete lümfisõlmedega soovitatakse annuseid 100...120 mg/m2 iga 3...4 nädala
järel.
Annuse muudatused
Neerufunktsiooni häire
Piiratud olemasolevate andmete tõttu neerukahjustusega patsientide kohta ei saa anda konkreetseid
annustamissoovitusi, siiski tuleb raske neerukahjustusega (seerumi kreatiniin >5 mg/dl) patsientidel
kaaluda väiksemaid algannuseid.
Maksafunktsiooni häire
Annuse vähendamist soovitatakse järgmiste seerumi keemiaanalüüside väärtustega patsientidel:
·
bilirubiin 1,2...3 mg/dl või AST 2...4 korda suurem normi ülemisest piirist:
pool soovitatavast algannusest;
·
bilirubiin >3 mg/dl või AST >4 korda suurem normi ülemisest piirist:
neljandik soovitatavast algannusest.
Muud eripopulatsioonid
Väiksemaid algannuseid või pikemaid ajavahemikke tsüklite vahel võib olla vajalik kaaluda tugevat
varasemat ravi saanud patsientide või neoplastilise luuüdi infiltratsiooniga patsientide puhul (vt lõik
4.4). Eakatel patsientidel on kasutatud standardseid algannuseid ja skeeme.
Kuna ravimi ekstravasatsiooni korral tekivad tõsised lokaalsed kahjustused, soovitatakse ravimit
süstida vabalt voolava intravenoosse infusioonilahuse (isotooniline naatriumkloriid või 5% glükoos)
süsteemi 3 kuni 5 minuti jooksul (lühiaegne) või kuni 30 minuti jooksul (vt ka lõik 6.6).
Intravesikaalne manustamine
Papillaarse transitoorrakulise põievähi raviks soovitatakse raviskeemi 8 nädalaste vahedega
instillatsiooni annuses 50 mg (25...50 ml isotoonilises NaCl lahuses). Lokaalse toksilisuse korral
(keemiline tsüstiit) on soovitatav annuse vähendamine kuni 30 mg-ni. Carcinoma in situ korral võib
sõltuvalt individuaalsest taluvusest annust tõsta kuni 80 mg-ni. Retsidiivide profülaktikas pärast
pindmiste tuumorite transuretraalset resektsiooni soovitatakse 4 nädalaste vahedega instillatsiooni
annuses 50 mg, millele järgneb 11 instillatsiooni samas annuses kuuajaliste vahedega. Üldiselt peaks
instillaati põies hoidma ühe tunni ja sellel ajal patsiendiasendit muutma patsienti pöörates, et
kindlustada lahuse ulatuslik kokkupuude põie limaskestaga. Et vältida ravimi lahjenemist uriiniga, ei
tohiks patsient juua 12 tundi enne instillatsiooni.
2
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus epirubitsiini või ravimi abiainete suhtes, ülitundlikkus antratsükliinidele või
antratseendioonidele.
Intravenoosne kasutamine:
-
Püsiv müelosupressioon;
-
Raske maksakahjustus;
-
Raske müokardi puudulikkus;
-
Hiljutine müokardiinfarkt;
-
Rasked arütmiad
-
Varasem ravi epirubitsiini ja/või muude antratsükliinide ja antratsenedioonide suurimate
kumulatiivsete annustega (vt lõik 4.4);
-
Rasedus ja imetamine (vt lõik 4.6.)
Intravesikaalne kasutamine:
-
Invasiivsed tuumorid, mis on penetreerunud põie seina;
-
Kuseteede infektsioonid;
-
Põiepõletik;
-
Hematuuria.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Üldine
Farmorubicin"i tohib manustada ainult kvalifitseeritud, tsütotoksilises ravis vilunud arsti järelvalve all.
Enne ravi alustamist Farmorubicin"iga peavad patsiendid olema taastunud varasema tsütotoksilise ravi
võimalikest ägedatest toksilistest toimetest (näiteks stomatiit, neutropeenia, trombotsütopeenia ja
generaliseerunud infektsioonid).
Kui ravi Farmorubicin"i suurte annustega (nt 90 mg/m2 iga 3...4 nädala järel) põhjustab
kõrvaltoimeid, mis on üldiselt sarnased standardannuste (<90 mg/m2 iga 3...4 nädala järel) puhul
täheldatutega, võib neutropeenia ja stomatiidi/mukosiidi raskusaste olla süvenenud. Ravi
Farmorubicin"i suurte annustega vajab erilist tähelepanu väljendunud müelosupressiooni tõttu tekkida
võivate kliiniliste tüsistuste tõttu.
Südamefunktsioon
Kardiotoksilisus on antratsükliinraviga kaasnev oht, mis võib ilmneda varase (st ägeda) või hilise (st
kroonilise) kardiotoksilisusena.
Varased (st ägedad) sündmused
Farmorubicin"i varase kardiotoksilisuse peamised väljendused on siinustahhükardia ja/või EKG
muutused, nagu mittespetsiifilised ST-T laine muutused. Samuti on täheldatud tahhüarütmiaid,
sealhulgas enneaegset vatsakeste kontraktsiooni ja ventrikulaarset tahhükardiat, bradükardiat ning
atrioventrikulaarset ja Hisi kimbu sääre blokaadi. Need toimed ei ennusta tavaliselt ette järgnevat
kroonilise kardiotoksilisuse teket, neil on harva kliiniline tähtsus ja tavaliselt ei peeta neid
Farmorubicin"i ravi katkestamise näidustuseks.
Hilised (st kroonilised) sündmused
Hiline kardiotoksilisus areneb tavaliselt ravi hilises järgus või 2...3 kuud pärast ravi lõppu, ent on
teatatud ka hilisematest sündmustest (mitu kuud kuni aastat pärast ravi lõppu). Hiline kardiomüopaatia
väljendub südame vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni (LVEF) vähenemisena ja/või kongestiivse
südamepuudulikkuse (CHF) sümptomite või nähtudena, nagu düspnoe, kopsuturse, perifeersed tursed,
kardiomegaalia ja hepatomegaalia, oliguuria, astsiit, pleuraefusioon ja südame galopprütm. Eluohtlik
kongestiivne südamepuudulikkus on antratsükliinide põhjustatud kardiomüopaatia kõige raskem
avaldumisvorm ja ravimi kumulatiivset annust limiteeriv toksilisuse väljendus.
3
Kongestiivse südamepuudulikkuse tekkerisk suureneb kiiresti Farmorubicin"i kumulatiivse
koguannuse suurenemisel üle 900 mg/m2, seda kumulatiivset annust tohib ületada ainult äärmise
ettevaatusega (vt lõik 5.1).
Enne ravi alustamist Farmorubicin"iga ja aeg-ajalt kogu ravi vältel tuleb hinnata patsientide
südamefunktsiooni, et vähendada südame raske talitlushäire tekkeriski. Riski saab vähendada südame
vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni (LVEF) regulaarse jälgimisega kogu raviaja vältel ja
Farmorubicin"i kohese katkestamisega südamefunktsiooni kahjustuse esimeste nähtude ilmnemisel.
Sobivad kvantitatiivsed meetodid südametalitluse (südame vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni,
LVEF) korduvateks hindamisteks on mitmeväravaline radionukliidangiograafia (MUGA
skaneerimine) või ehhokardiograafia. Enne ravi alustamist on soovitatav hinnata lähtetasandi
südamefunktsiooni EKG ja MUGA skaneerimise või ehhokardiograafia abil, eelkõige patsientidel,
kellel esinevad kardiotoksilisuse suurenenud riskitegurid. Südame vasaku vatsakese
väljutusfraktsiooni (LVEF) tuleb MUGA skaneerimise või ehhokardiograafia abil hinnata korduvalt,
eriti antratsükliinide suuremate kumulatiivsete annuste korral. Patsiendi hindamiseks tuleb jälgimise
ajal kasutada ühte ja sama tehnikat.
Arvestades kardiomüopaatia riski võib kumulatiivset Farmorubicin"i annust 900 mg/m2 ületada ainult
äärmise ettevaatusega.
Kardiotoksilisuse riskitegurid on aktiivne või latentne südame-veresoonkonna haigus, varasem või
kaasuv mediastiinumi/perikardi piirkonna kiiritusravi, varasem ravi teiste antratsükliinide või
antratseendioonidega ning samaaegne ravi südame kontraktiilsust pärssivate või kardiotoksiliste
ravimitega (näiteks trastusumab). Antratsükliine, sealhulgas epirubitsiini, ei tohi manustada koos teiste
kardiotoksiliste ravimitega, kui samal ajal ei jälgita hoolikalt patsiendi südametalitlust. Patsientidel,
kes saavad antratsükliine pärast ravi lõpetamist teiste kardiotoksiliste ravimitega, eelkõige selliste
ravimitega, millel on pikk poolväärtusaeg (nagu näiteks trastusumab), võib olla suurem risk
kardiotoksilisuse tekkeks. Trastusumabi poolväärtusaeg on umbes 28,5 päeva ja see võib püsida
vereringes veel kuni 24 nädalat pärast ravi lõpetamist. Võimaluse korral tuleb antratsükliinide
kasutamisel põhinevat ravi vältida kuni 24 nädala vältel pärast trastusumabi kasutamise lõpetamist.
Kui antratsükliine kasutatakse enne seda tähtaega, siis on soovitatav hoolikalt jälgida patsiendi
südametalitlust.
Südametalitlust tuleb eriti hoolikalt jälgida patsientidel, kes saavad suuri kumulatiivseid annuseid või
kellel esineb mõni riskitegur. Samas võib kardiotoksilisus Farmorubicin"iga esineda ka väiksemate
kumulatiivsete annuste kasutamisel koos riskitegurite esinemisega või ilma.
On tõenäoline, et Farmorubicin"i ja teiste antratsükliinide või antratsenedioonide toksilisus on
aditiivne.
Hematoloogiline toksilisus
Samamoodi nagu teised tsütotoksilised ravimid võib ka Farmorubicin põhjustada müelosupressiooni.
Enne ravi alustamist Farmorubicin"iga ja iga ravitsükli ajal tuleb hinnata patsiendi hematoloogilist
seisundit, sealhulgas kontrollida vere valgeliblede eri vormide sisaldust. Farmorubicin"i
hematoloogilise toksilisuse peamine väljendus on annusest sõltuv mööduv leukopeenia ja/või
granulotsütopeenia (neutropeenia), mis on kõige sagedasem Farmorubicin"i annust piirav ägeda
toksilisuse näht. Leukopeenia ja neutropeenia on tavaliselt raskemad suurte annustega skeemide puhul
ja saavutavad enamikul juhtudest maksimumi 10...14 päeva pärast ravimi manustamist. Tavaliselt on
see mööduv ja leukotsüütide/neutrofiilide arv muutub enamikul juhtudest normaalseks 21. päevaks.
Samuti võivad esineda trombotsütopeenia ja aneemia. Raske müelosupressiooni kliinilised tulemused
võivad olla palavik, infektsioonid, sepsis/septitseemia, septiline sokk, verejooks, kudede hüpoksia või
surm.
Sekundaarne leukeemia
Antratsükliinidega, sealhulgas Farmorubicin"iga ravitud patsientidel on täheldatud sekundaarset
leukeemiat koos preleukeemilise faasiga või ilma selleta. Sekundaarne leukeemia on sagedasem
juhtudel, kui neid ravimeid on kasutatud kombinatsioonis DNA-d kahjustavate antineoplastiliste
4
ravimitega, kui patsiente on varem intensiivselt ravitud tsütotoksiliste ravimitega või kui on kasutatud
suuri antratsükliinide annuseid. Sekundaarsel leukeemial võib olla 1...3-aastane peiteperiood. (vt lõik
5.1).
Gastrointestinaalsed häired
Farmorubicin"il on oksendamist esilekutsuv toime. Mukosiit/stomatiit tekib tavaliselt juba üsna varsti
pärast ravimi manustamist, rasketel juhtudel võib see mõne päeva jooksul progresseeruda limaskesta
haavandumisteni. Enamik patsiente paraneb sellest kõrvaltoimest kolmandaks ravinädalaks.
Maksafunktsioon
Peamine Farmorubicin"i eliminatsioonitee on hepatobiliaarne süsteem. Enne ravi Farmorubicin"iga ja
selle ajal tuleb hinnata seerumi üldbilirubiini ja AST väärtusi. Bilirubiini või AST suurenenud
väärtustega patsientidel võib esineda aeglasem ravimi kliirens koos suurenenud üldise toksilisusega.
Neile patsientidele soovitatakse väiksemaid annuseid (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Raske maksakahjustusega
patsientidele ei tohi Farmorubicin"i manustada (vt lõik 4.3).
Neerufunktsioon
Enne ravi ja selle ajal tuleb korrapäraselt hinnata seerumi kreatiniinisisaldust. Patsientide puhul, kelle
seerumi kreatiniin >5 mg/dl, on vajalik annuse kohandamine (vt lõik 4.2).
Manustamiskoha reaktsioonid
Väikesesse veresoonde süstimisel või korduval manustamisel samasse veeni võib tekkida
fleboskleroos. Soovitatavate manustamisprotseduuride järgimine võib vähendada
flebiidi/tromboflebiidi tekkeriski manustamiskohas (vt lõik 4.2).
Ekstravasatsioon
Farmorubicin"i ekstravasatsioon intravenoosse süstimise ajal võib põhjustada lokaalset valu, tõsiseid
koekahjustusi (vesikulatsioon, raske tselluliit) ja nekroosi. Kui Farmorubicin"i intravenoosse
manustamise ajal tekivad ekstravasatsiooni nähud või sümptomid, tuleb ravimi infusioon kohe
katkestada..
Muu
Nagu kõigi tsütotoksiliste ainete puhul, on ka Farmorubicin"i kasutamise ajal täheldatud tromboflebiiti
ja trombemboolilisi tüsistusi, sealhulgas kopsuembooliat (mõnel juhul fataalset).
Tuumori lüüsi sündroom
Farmorubicin võib ulatusliku puriinide katabolismi pärast, mis kaasneb ravimi tõttu esile kutsutud
kasvajarakkude kiire lüüsumisega (nn tuumori lüüsi sündroom), põhjustada hüperurikeemiat. Pärast
esmast ravi tuleb kontrollida vere kusihappe-, kaaliumi-, kaltsiumfosfaadi- ja kreatiniinisisaldust.
Rohke vedeliku manustamine, uriini alkaliseerimine ja profülaktiline allopurinooli manustamine
hüperurikeemia ärahoidmiseks võivad vähendada tuumori lüüsi sündroomi võimalikke tüsistusi.
Immunosupressiivsed toimed / suurenenud tundlikkus infektsioonide suhtes
Elus- või nõrgestatud vaktsiinide manustamine kemoterapeutikumide, sealhulgas epirubitsiini poolt
nõrgestatud immuunsüsteemiga patsientidele võib põhjustada tõsiseid või surmavaid infektsioone.
Epirubitsiinravi saavaid patsiente ei tohi vaktsineerida elusvaktsiiniga. Surmatud või inaktiveeritud
vaktsiine on lubatud manustada, kuid selliste vaktsiinide toime võib olla nõrgenenud.
5
Lisahoiatused ja ettevaatusabinõud muude manustamisteede jaoks
Intravesikaalne manustamistee
Farmorubicin"i manustamine võib põhjustada keemilise tsüstiidi sümptomeid (nagu düsuuria,
polüuuria, noktuuria, stranguuria, hematuuria, ebamugavustunne põies, põieseina nekroos) ja põie
konstriktsiooni. Erilist tähelepanu nõuavad kateteriseerimisprobleemid (st ureetra obstruktsioon
massiivsete intravesikaalsete tuumorite korral).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmorubicin"i kasutatakse peamiselt kombinatsioonis teiste tsütotoksiliste ravimitega. Aditiivne
toksilisus võib esineda eriti seoses luuüdi / hematoloogiliste ja gastrointestinaalsete toimetega (vt lõik
4.4). Farmorubicin"i kasutamine kombineeritud kemoteraapias koos teiste potentsiaalselt
kardiotoksiliste ravimitega, samuti ka muude kardioaktiivsete ravimite (nt kaltsiumikanalite
blokaatorite) samaaegne kasutamine nõuab südamefunktsiooni jälgimist kogu ravi jooksul.
Farmorubicin metaboliseerub ulatuslikult maksas. Samal ajal kasutatavate ravimite põhjustatud
muutused maksatalitluses võivad mõjutada Farmorubicin"i metabolismi, farmakokineetikat,
ravitõhusust ja/või toksilisust (vt lõik 4.4).
Tsimetidiin suurendas Farmorubicin"i AUC-d 50% võrra ja selle kasutamine tuleb ravi ajal
Farmorubicin"iga lõpetada.
Manustatuna enne Farmorubicin"i võib paklitakseel põhjustada muutumatu Farmorubicin"i ja selle
metaboliitide (mis ei ole siiski toksilised ega aktiivsed) plasmasisalduse suurenemist. Manustamine
koos paklitakseeli või dotsetakseeliga ei mõjutanud epirubitsiini farmakokineetikat, kui epirubitsiini
manustati enne taksaani.
4.6 Rasedus ja imetamine
(Vt lõik 5.3)
Toime fertiilsusele
Farmorubicin võib inimese spermatosoidides esile kutsuda kromosoomide kahjustusi.
Farmorubicin"iga ravitavad mehed peavad kasutama tõhusaid kontratseptiivseid meetodeid.
Farmorubicin võib premenopausaalsetel naistel põhjustada amenorröad või enneagset menopausi.
Rasedus
Loomkatsete andmed viitavad sellele, et Farmorubicin võib rasedatele manustamisel põhjustada
lootekahjustusi. Kui Farmorubicin"i kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub selle ravimi
võtmise ajal, tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele.
Uuringuid rasedatel ei ole tehtud. Farmorubicin"i võib raseduse ajal kasutada üksnes juhul, kui sellest
oodatav kasu emale kaalub üles võimalikud ohud lootele.
Imetamine
Ei ole teada, kas Farmorubicin eritub inimese rinnapiima. Et paljud ravimid, sealhulgas muud
antratsükliinid, erituvad inimese rinnapiima ja Farmorubicin"i tõsiste kõrvaltoimete võimaluse tõttu
imikutele, peavad emad katkestama enne selle ravimi võtmist rinnaga toitmise.
4.7 Toime
reaktsioonikiirusele
Farmorubicin"i toimet autojuhtimise või masinatega töötamise võimele ei ole süstemaatiliselt
hinnatud.
4.8 Kõrvaltoimed
6
Kliinilised uuringud
Läbi on viidud suur hulk kliinilisi uuringuid Farmorubicin"iga, mida on manustatud erinevatel
näidustustel nii konventsionaalsetes kui ka suurtes annustes. Tõsised ravimiga seotud kõrvaltoimed,
mis esinesid kliiniliste uuringute jooksul, on toodud allpool.
Infektsioonid ja infestatsioonid: infektsioon.
Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid): äge lümfotsütaarne
leukeemia, äge müelogeenne leukeemia.
Vere- ja lümfisüsteemi häired: leukopeenia, neutropeenia, aneemia, trombotsütopeenia.
Ainevahetus- ja toitumishäired: anoreksia.
Silmakahjustused: konjunktiviit/keratiit.
Südame häired: kongestiivne südamepuudulikkus.
Vaskulaarsed häired: kuumahood.
Seedetrakti häired: iiveldus/oksendamine, mukosiit/stomatiit, kõhulahtisus.
Naha ja nahaaluskoe häired: alopeetsia, lokaalne toksilisus, lööve/sügelus, nahamuutused.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired: amenorröa.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: halb enesetunne või asteenia, palavik.
Uuringud: asümptomaatilised langused vasaku vatsakese väljutusfraktsioonis, muutused
transaminaaside sisalduses.
Turustamisjärgne kogemus
Immuunsüsteemi häired: anafülaksia.
Ainevahetus- ja toitumishäired: dehüdratsioon.
Vaskulaarsed häired: flebiit, tromboflebiit, sokk.
Seedetrakti häired: valu või põletustunne, erosioonid, haavandid, verejooks, suu limaskesta
hüperpigmentatsioon.
Naha ja nahaaluskoe häired: erüteem, nahaõhetus, naha ja küünte hüperpigmentatsioon,
valgustundlikkus, kiiritatud naha ülitundlikkus (kiirituse taastumise reaktsioon), urtikaaria.
Neerude ja kuseteede häired: uriini värvumine punakaks 1 kuni 2 päeva pärast manustamist.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: palavik, külmavärinad.
7
4.9 Üleannustamine
Farmorubicin"i äge üleannustamine põhjustab raske müelosupressiooni (peamiselt leukopeenia ja
trombotsütopeenia), gastrointestinaalseid toksilisi toimeid (peamiselt mukosiiti) ja ägedaid
kardiaalseid tüsistusi.
5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised
omadused.
Farmakoterapeutiline grupp: Antratsükliinid; ATC-kood: L01DB03
Epirubitsiin on tsütotoksiline antratsükliin. Kuigi on teada, et antratsükliinid võivad sekkuda
eukarüootsete rakkude mitmetesse biokeemilistesse ja bioloogilistesse funktsioonidesse, ei ole
epirubitsiini tsütotoksiliste ja/või antiproliferatiivsete omaduste täpsed mehhanismid täielikult välja
selgitatud.
Epirubitsiin moodustab kompleksi DNA-ga, interkaleerides oma tasapinnalised tsüklid
nukleotiidaluste paaride vahele, mille tulemuseks on nukleiinhapete (DNA ja RNA) ning valkude
sünteesi pärssimine. Selline interkaleerimine vallandab DNA lõigustamise topoisomeraas II poolt,
mille tulemuseks on tsütotsiidne aktiivsus. Epirubitsiin inhibeerib samuti DNA helikaasi aktiivsust,
vältides kaksikahelalise DNA ensümaatilist separeerimist ning segades replikatsiooni ja
transkriptsiooni. Epirubitsiin osaleb ka oksüdeerimis-/redutseerimisreaktsioonides, genereerides
tsütotoksilisi vabu radikaale. Arvatakse, et epirubitsiini antiproliferatiivne ja tsütotoksiline aktiivsus
tuleneb neist või muudest võimalikest mehhanismidest.
Epirubitsiin on in vitro tsütotoksiline erinevate kindlaksmääratud hiire ja inimese rakuliinide ning
inimese kasvajate primaarkultuuride suhtes. Ta on samuti in vivo aktiivne erinevate hiire kasvajate ja
inimese ksenograftide suhtes atüümilistel hiirtel, sealhulgas rinnakasvajate suhtes.
5.2 Farmakokineetilised
omadused
Epirubitsiini farmakokineetika on lineaarne annuse ulatuses 60...150 mg/m2 ja plasmakliirensit ei
mõjuta infusiooni kestus ega manustamisskeem.
Jaotumine
Pärast intravenoosset manustamist jaotub epirubitsiin kiiresti ja laialdaselt kudedesse. Epirubitsiin
seondub plasmavalkude, peamiselt albumiiniga umbes 77% ulatuses ja seda ei mõjuta ravimi
kontsentratsioon. Samuti tundub epirubitsiin kontsentreeruvat erütrotsüütides, kontsentratsioonid
täisveres on umbes kaks korda suuremad plasmakontsentratsioonidest.
Metabolism
Epirubitsiin metaboliseerub ulatuslikult ja kiiresti maksas ning samuti teistes organites ja rakkudes,
sealhulgas erütrotsüütides. Kindlaks on tehtud neli peamist metaboolset teed:
(1) C-13 ketorühma redutseerimine 13(S)-dihüdroderivaat epirubitsinooli tekkimisega;
(2) nii muutumatu ravimi kui ka epirubitsinooli konjugeerimine glükuroonhappega;
(3) aminosuhkru rühma kaotus hüdrolüütilise protsessi tulemusena koos doksorubitsiini ja
doksorubitsinoolaglükoonide tekkimisega ja
(4) aminosuhkru rühma kaotus redoksprotsessi tulemusena koos 7-deoksüdoksorubitsiinaglükooni ja
7-deoksüdoksorubitsinoolaglükooni tekkimisega. Epirubitsinoolil on in vitro epirubitsiinist kümme
korda väiksem tsütotoksiline aktiivsus. Et epirubitsinooli plasmakontsentratsioon on väiksem kui
8
muutumatul ravimil, ei jõua see tõenäoliselt in vivo tsütotoksilisuseks vajaliku sisalduseni. Teiste
metaboliitide puhul pole olulisest aktiivsusest või toksilisusest teatatud.
Eritumine
Epirubitsiin ja tema peamised metaboliidid eritatakse sapiga ja vähemal määral uriiniga.
Massitasakaalu andmed ühelt patsiendilt leidsid 60% radioaktiivsest koguannusest väljaheites (34%) ja
uriinis (27%). Need andmed vastavad andmetele, mis pärinevad kolmelt patsiendilt ekstrahepaatilise
obstruktsiooniga ja perkutaanse drenaaziga, kellel umbes 35% ja 20% manustatud annusest leiti
vastavalt epirubitsiini või selle peamiste metaboliitidena sapis ja uriinis 4 päeva pärast ravi.
Farmakokineetika patsientide erirühmades
Maksakahjustus
Epirubitsiin elimineeritakse nii maksa metabolismi kui ka sapiga eritumisega ja selle kliirens on
maksapuudulikkusega patsientidel langenud. Maksapuudulikkuse mõju uuringus jaotati soliidsete
kasvajatega patsiendid kolme rühma. 1. rühma patsientidel (n=22) oli seerumi AST (SGOT) väärtused
kõrgemad normi ülemisest piirist (keskmine: 93 RÜ/l) ning normaalne seerumi bilirubiinisisaldus
(keskmine: 0,5 mg/dl) ja neile manustati epirubitsiini annuses 12,5...90 mg/m2. 2. rühma patsientidel
olid muutunud nii seerumi AST (keskmine: 175 RÜ/l) kui ka bilirubiinisisaldus (keskmine 2,7 mg/dl)
ja neid raviti epirubitsiiniga annuses 25 mg/m2 (n=8). Nende farmakokineetikat võrreldi patsientidega,
kelle seerumi AST ja bilirubiini väärtused olid tavapärased ning kes olid saanud epirubitsiini annuses
12,5...120 mg/m2. Keskmine epirubitsiini plasmakliirens oli vähenenud võrreldes normaalse
maksafunktsiooniga patsientidega umbes 30% võrra 1. rühmas ja 50% võrra 2. rühmas. Raskema
maksapuudulikkusega patsiente ei ole uuritud (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Neerukahjustus
Epirubitsiini või tema peamise metaboliidi epirubitsinooli farmakokineetika olulisi muutusi ei ole
täheldatud patsientidel seerumi kreatiniiniga alla 5 mg/dl. 50%-lisest plasmakliirensi vähenemisest
teatati neljal patsiendil, kelle seerumi kreatiniinisisaldus oli 5 mg/dl (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Dialüüsi
saavaid patsiente ei ole uuritud.
5.3 Prekliinilised
ohutusandmed
Epirubitsiin on katseloomadel mutageenne, klastogeenne ja kartsinogeenne.
6. FARMATSEUTILISED
ANDMED
6.1 Abiainete
loetelu
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg and 50 mg, süste- või infusioonilahuse pulber:
Laktoos
Metüülparahüdroksübensoaat
Lahusti (ainult Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg jaoks):
Süstevesi
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus:
Naatriumkloriid
Soolhape
Süstevesi
6.2 Sobimatus
Epirubitsiini ei tohi segada teiste ravimitega. Lahus ei tohi kokku puutuda mitte mingisuguse aluselise
pH-ga lahusega, sest see põhjustab epirubitsiini hüdrolüüsumist. Epirubitsiini lahust ei tohi segada
hepariiniga, tingituna keemilisest sobimatusest, mis võib põhjustada pretsipitatsiooni.
9
6.3 Kõlblikkusaeg
Kõlblikkusaeg müügipakendile:
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg ja 50 mg: 4 aastat.
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus: 3 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast esmast müügipakendi avamist/lahustamist vastavalt juhistele:
Kuna Farmorubicin süste- või infusioonilahus ei sisalda antibakteriaalset säilitusainet, on lahus ainult
ühekordseks kasutamiseks ning üle jäänud lahus tuleb ära visata.
Mikrobioloogilisest vaatepunktist lähtudes tuleks lahus ära kasutada kohe pärast esmast kummikorgi
läbistamist. Kui lahust ei kasutata kohe, on säilitusaeg ja -tingimused kasutaja vastutusel.
6.4 Säilitamise
eritingimused
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg ja 50 mg:
Hoida temperatuuril kuni 25ºC.
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus:
Hoida külmkapis (2ºC...8ºC).
Valmis süste- või infusioonilahus:
Süste- või infusioonilahuse hoidmine külmikus võib põhjustatud geelistunud toote tekkimist. See
geelistunud toode muutub tagasi kergelt viskoosseks kuni mobiilseks lahuseks pärast kahe- kuni kõige
enam neljatunnist hoidmist kontrollitud toatemperatuuril (15ºC...25ºC).
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg süste- või infusioonilahuse pulber viaalis:
III tüüpi värvitud klaasviaalid, mis on suletud klorobutüülkummist korgiga ja alumiiniumist rõnga ja
polüpropüleenist kettaga klõpsatava korgiga. 1 viaal pakendis.
Lahusti:
I tüüpi läbipaistvast klaasist 5 ml ampull. 1 ampull pakendis.
Farmorubicin Rapid Dissolution 50 mg süste- või infusioonilahuse pulber viaalis:
I tüüpi värvitud klaasviaalid, mis on suletud klorobutüülkummist korgiga ja alumiiniumist rõnga ja
polüpropüleenist kettaga klõpsatava korgiga. 1 viaal pakendis.
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus:
I tüüpi värvitudklaasviaalid, mis on suletud teflonkattega hallist klorobutüülkummist korgiga ja
alumiiniumist rõnga ja polüpropüleenist kettaga klõpsatava korgiga. 1 viaal 5 ml või 1 viaal 25 ml
pakendis.
6.6 Kasutamis-/käsitlemisjuhend.
Lahuse valmistamine
Lahustada naatriumkloriidi lahuses/süstevees. Viaali sisu on negatiivse rõhu all. Aerosooli tekkimise
vähendamiseks ravimi valmissegamise ajal tuleb olla eriti ettevaatlik nõela sisseviimisel. Tuleb vältida
ravimi valmissegamise ajal tekkinud aerosooli sissehingamist.
Farmorubicin PFS on kasutamiseks valmis lahusena.
Epirubitsiin tuleb ära kasutada 24 tunni jooksul pärast esimest kummikorgi läbistamist. Kasutamata
lahus tuleb hävitada.
10
Ohutusreeglid
Ravimi toksilise iseloomu tõttu soovitatakse järgmisi ohutusreegleid:
·
Personal peab saama väljaõppe ravimi lahustamiseks ja käsitlemiseks;
·
Rasedad ei tohi ravimiga tegeleda;
·
Farmorubicin"i käsitlev personal peab kandma kaitseriietust: kaitseprille, kitlit, ühekordseid
kindaid ja maske;
·
Ravimi lahustamiseks peab kasutama spetsiaalset ala (eelistatult laminaarse õhuvoolu
süsteemiga). Tööpind peab olema kaitstud ühekordselt kasutatava, plastikkihiga
absorbentpaberiga;
·
Kõik ravimi lahustamisel, manustamisel või puhastamisel kasutatud abivahendid, kaasa arvatud
kindad, tuleb asetada spetsiaalsesse jäätmekotti ja hävitada kõrgel temperatuuril (põletamiseks).
·
Väljaloksumisel või lekkimisel tuleb vastavat pinda töödelda, leotades seda varem lahjendatud
naatriumhüpokloriti lahusega (1% vaba kloori). Seejärel tuleb pinda veega pesta .
·
Kõik puhastamisel kasutatud materjalid tuleb hävitada eelpool kirjeldatud viisil.
·
Kokkupuutel nahaga tuleb kahjustatud pind hoolikalt loputada vee ja seebi või
naatriumbikarbonaadi lahusega. Siiski ei tohi kasutada nahka kriipivat harja.
·
Silma(desse) sattumisel hoidke silmalaugu silmast eemal ja loputage suure koguse veega
vähemalt 15 minuti jooksul. Seejärel pöörduge arsti poole.
·
Peske alati pärast kinnaste eemaldamist käsi.
7.
MÜÜGILOA HOIDJA JA TOOTJA
Müügiloa hoidja
Pfizer Enterprises SARL
Rond-Point du Kirchberg
51, Avenue J.F. Kennedy
L-1855 Luxembourg
Luksemburg
Tootja
Actavis Italy S.p.A.
Viale Pasteur, 10
20014 Nerviano, Milano
Itaalia
8. MÜÜGILOA
NUMBRID
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg, süste- või infusioonilahuse pulber ja lahusti
255699
Farmorubicin Rapid Dissolution 50 mg, süste- või infusioonilahuse pulber
255799
Farmorubicin PFS,
2mg/1ml
süste-
või
infusioonilahus
302400
9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg, süste- või infusioonilahuse pulber ja lahusti
09.04.1999/19.08.2009
Farmorubicin Rapid Dissolution 50 mg, süste- või infusioonilahuse pulber
09.04.1999/19.08.2009
Farmorubicin PFS 2 mg/1ml süste- või infusioonilahus
25.02.2000/19.08.2009
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
11
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja
poole.
Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaal
Pirita tee 20
10127 Tallinn
Tel. 6 405 328
Faks 6 405 327
Infoleht on viimati kooskõlastatud oktoobris 2009
12
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg, süste- või infusioonilahuse pulber ja lahusti
Farmorubicin Rapid Dissolution 50 mg, süste- või infusioonilahuse pulber
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Farmorubicin Rapid Dissolution süste- või infusioonilahuse pulber:
Üks viaal sisaldab 10 mg või 50 mg epirubitsiinvesinikkloriidiPeale lahustamist sisaldab iga viaal 2
mg/ml epirubitsiinvesinikkloriidi.
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus:
Üks viaal sisaldab 10 mg või 50 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.
INN. Epirubicinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1
3. RAVIMVORM
Süste- või infusioonilahuse pulber ja lahusti
Süste- või infusioonilahuse pulber
Süste- või infusioonilahus
4. KLIINILISED
ANDMED
4.1. Näidustused
Rinnanäärmevähk
Maovähk
Munasarjavähk
Kopsuvähk
Mitte-Hodgkin"i lümfoomid
Pindmine põievähk
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Farmorubicin on tsütotoksiline ravim, mida tavaliselt manustatakse vähihaigetele intravenoosselt. On
leitud ka, et intravesikaalne manustamisviis on efektiivne pindmise põievähi ravis ja retsidiivide
profülaktikas pärast transuretraalset resektsiooni.
Intravenoosne manustamine
Annus arvutatakse tavaliselt kehapinna alusel (mg/m2). Ühes ravitsüklis manustatav Farmorubicin"i
koguannus võib olla erinev sõltuvalt raviskeemist (nt monoravina või kombinatsioonis teiste
tsütotoksiliste preparaatidega) või ravi näidustusest (nt kopsuvähi ravis kasutatakse Farmorubicin"i
tavalistest suuremates annustes).
Tavaline annus
1
Kui Farmorubicin"i kasutatakse monoravina, on soovitatav annus tsükli kohta täiskasvanul 60...90
mg/m2 kehapinna kohta.
Ravitsükli koguannuse võib manustada ühe süstena või jagatuna 2...3 järjestikusele päevale. Kui
ravimi toksilisuse nähud (eriti luuüdi depressioon ja stomatiit) mööduvad normaalselt, tuleb ravitsüklit
korrata iga kolme nädala järel.
Suur annus
Kopsuvähk: Kopsuvähi monoravis Farmorubicin"i suurte annustega tuleks ravimit manustada
järgmiste skeemide kohaselt:
Väikeserakuline kopsuvähk (varem ravimata): 120 mg/m2 1. päeval, iga 3 nädala järel.
Mitte-väikeserakuline kopsuvähk (skvamoosne suurerakuline ja adenokartsinoom, varem ravimata):
135 mg/m2 1. päeval või 45 mg/m2 1., 2. ja 3. päeval iga 3 nädala järel.
Rinnanäärmevähk:annused kuni 135 mg/m2 monoravina ja 120 mg/m2 kombinatsioonis iga 3...4
nädala järel on osutunud efektiivseks ja hästi talutavaks rinnavähi ravis. Varase rinnanäärmevähi
lisaravis haigetel positiivsete lümfisõlmedega soovitatakse annuseid 100...120 mg/m2 iga 3...4 nädala
järel.
Annuse muudatused
Neerufunktsiooni häire
Piiratud olemasolevate andmete tõttu neerukahjustusega patsientide kohta ei saa anda konkreetseid
annustamissoovitusi, siiski tuleb raske neerukahjustusega (seerumi kreatiniin >5 mg/dl) patsientidel
kaaluda väiksemaid algannuseid.
Maksafunktsiooni häire
Annuse vähendamist soovitatakse järgmiste seerumi keemiaanalüüside väärtustega patsientidel:
·
bilirubiin 1,2...3 mg/dl või AST 2...4 korda suurem normi ülemisest piirist:
pool soovitatavast algannusest;
·
bilirubiin >3 mg/dl või AST >4 korda suurem normi ülemisest piirist:
neljandik soovitatavast algannusest.
Muud eripopulatsioonid
Väiksemaid algannuseid või pikemaid ajavahemikke tsüklite vahel võib olla vajalik kaaluda tugevat
varasemat ravi saanud patsientide või neoplastilise luuüdi infiltratsiooniga patsientide puhul (vt lõik
4.4). Eakatel patsientidel on kasutatud standardseid algannuseid ja skeeme.
Kuna ravimi ekstravasatsiooni korral tekivad tõsised lokaalsed kahjustused, soovitatakse ravimit
süstida vabalt voolava intravenoosse infusioonilahuse (isotooniline naatriumkloriid või 5% glükoos)
süsteemi 3 kuni 5 minuti jooksul (lühiaegne) või kuni 30 minuti jooksul (vt ka lõik 6.6).
Intravesikaalne manustamine
Papillaarse transitoorrakulise põievähi raviks soovitatakse raviskeemi 8 nädalaste vahedega
instillatsiooni annuses 50 mg (25...50 ml isotoonilises NaCl lahuses). Lokaalse toksilisuse korral
(keemiline tsüstiit) on soovitatav annuse vähendamine kuni 30 mg-ni. Carcinoma in situ korral võib
sõltuvalt individuaalsest taluvusest annust tõsta kuni 80 mg-ni. Retsidiivide profülaktikas pärast
pindmiste tuumorite transuretraalset resektsiooni soovitatakse 4 nädalaste vahedega instillatsiooni
annuses 50 mg, millele järgneb 11 instillatsiooni samas annuses kuuajaliste vahedega. Üldiselt peaks
instillaati põies hoidma ühe tunni ja sellel ajal patsiendiasendit muutma patsienti pöörates, et
kindlustada lahuse ulatuslik kokkupuude põie limaskestaga. Et vältida ravimi lahjenemist uriiniga, ei
tohiks patsient juua 12 tundi enne instillatsiooni.
2
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus epirubitsiini või ravimi abiainete suhtes, ülitundlikkus antratsükliinidele või
antratseendioonidele.
Intravenoosne kasutamine:
-
Püsiv müelosupressioon;
-
Raske maksakahjustus;
-
Raske müokardi puudulikkus;
-
Hiljutine müokardiinfarkt;
-
Rasked arütmiad
-
Varasem ravi epirubitsiini ja/või muude antratsükliinide ja antratsenedioonide suurimate
kumulatiivsete annustega (vt lõik 4.4);
-
Rasedus ja imetamine (vt lõik 4.6.)
Intravesikaalne kasutamine:
-
Invasiivsed tuumorid, mis on penetreerunud põie seina;
-
Kuseteede infektsioonid;
-
Põiepõletik;
-
Hematuuria.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Üldine
Farmorubicin"i tohib manustada ainult kvalifitseeritud, tsütotoksilises ravis vilunud arsti järelvalve all.
Enne ravi alustamist Farmorubicin"iga peavad patsiendid olema taastunud varasema tsütotoksilise ravi
võimalikest ägedatest toksilistest toimetest (näiteks stomatiit, neutropeenia, trombotsütopeenia ja
generaliseerunud infektsioonid).
Kui ravi Farmorubicin"i suurte annustega (nt 90 mg/m2 iga 3...4 nädala järel) põhjustab
kõrvaltoimeid, mis on üldiselt sarnased standardannuste (<90 mg/m2 iga 3...4 nädala järel) puhul
täheldatutega, võib neutropeenia ja stomatiidi/mukosiidi raskusaste olla süvenenud. Ravi
Farmorubicin"i suurte annustega vajab erilist tähelepanu väljendunud müelosupressiooni tõttu tekkida
võivate kliiniliste tüsistuste tõttu.
Südamefunktsioon
Kardiotoksilisus on antratsükliinraviga kaasnev oht, mis võib ilmneda varase (st ägeda) või hilise (st
kroonilise) kardiotoksilisusena.
Varased (st ägedad) sündmused
Farmorubicin"i varase kardiotoksilisuse peamised väljendused on siinustahhükardia ja/või EKG
muutused, nagu mittespetsiifilised ST-T laine muutused. Samuti on täheldatud tahhüarütmiaid,
sealhulgas enneaegset vatsakeste kontraktsiooni ja ventrikulaarset tahhükardiat, bradükardiat ning
atrioventrikulaarset ja Hisi kimbu sääre blokaadi. Need toimed ei ennusta tavaliselt ette järgnevat
kroonilise kardiotoksilisuse teket, neil on harva kliiniline tähtsus ja tavaliselt ei peeta neid
Farmorubicin"i ravi katkestamise näidustuseks.
Hilised (st kroonilised) sündmused
Hiline kardiotoksilisus areneb tavaliselt ravi hilises järgus või 2...3 kuud pärast ravi lõppu, ent on
teatatud ka hilisematest sündmustest (mitu kuud kuni aastat pärast ravi lõppu). Hiline kardiomüopaatia
väljendub südame vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni (LVEF) vähenemisena ja/või kongestiivse
südamepuudulikkuse (CHF) sümptomite või nähtudena, nagu düspnoe, kopsuturse, perifeersed tursed,
kardiomegaalia ja hepatomegaalia, oliguuria, astsiit, pleuraefusioon ja südame galopprütm. Eluohtlik
kongestiivne südamepuudulikkus on antratsükliinide põhjustatud kardiomüopaatia kõige raskem
avaldumisvorm ja ravimi kumulatiivset annust limiteeriv toksilisuse väljendus.
3
Kongestiivse südamepuudulikkuse tekkerisk suureneb kiiresti Farmorubicin"i kumulatiivse
koguannuse suurenemisel üle 900 mg/m2, seda kumulatiivset annust tohib ületada ainult äärmise
ettevaatusega (vt lõik 5.1).
Enne ravi alustamist Farmorubicin"iga ja aeg-ajalt kogu ravi vältel tuleb hinnata patsientide
südamefunktsiooni, et vähendada südame raske talitlushäire tekkeriski. Riski saab vähendada südame
vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni (LVEF) regulaarse jälgimisega kogu raviaja vältel ja
Farmorubicin"i kohese katkestamisega südamefunktsiooni kahjustuse esimeste nähtude ilmnemisel.
Sobivad kvantitatiivsed meetodid südametalitluse (südame vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni,
LVEF) korduvateks hindamisteks on mitmeväravaline radionukliidangiograafia (MUGA
skaneerimine) või ehhokardiograafia. Enne ravi alustamist on soovitatav hinnata lähtetasandi
südamefunktsiooni EKG ja MUGA skaneerimise või ehhokardiograafia abil, eelkõige patsientidel,
kellel esinevad kardiotoksilisuse suurenenud riskitegurid. Südame vasaku vatsakese
väljutusfraktsiooni (LVEF) tuleb MUGA skaneerimise või ehhokardiograafia abil hinnata korduvalt,
eriti antratsükliinide suuremate kumulatiivsete annuste korral. Patsiendi hindamiseks tuleb jälgimise
ajal kasutada ühte ja sama tehnikat.
Arvestades kardiomüopaatia riski võib kumulatiivset Farmorubicin"i annust 900 mg/m2 ületada ainult
äärmise ettevaatusega.
Kardiotoksilisuse riskitegurid on aktiivne või latentne südame-veresoonkonna haigus, varasem või
kaasuv mediastiinumi/perikardi piirkonna kiiritusravi, varasem ravi teiste antratsükliinide või
antratseendioonidega ning samaaegne ravi südame kontraktiilsust pärssivate või kardiotoksiliste
ravimitega (näiteks trastusumab). Antratsükliine, sealhulgas epirubitsiini, ei tohi manustada koos teiste
kardiotoksiliste ravimitega, kui samal ajal ei jälgita hoolikalt patsiendi südametalitlust. Patsientidel,
kes saavad antratsükliine pärast ravi lõpetamist teiste kardiotoksiliste ravimitega, eelkõige selliste
ravimitega, millel on pikk poolväärtusaeg (nagu näiteks trastusumab), võib olla suurem risk
kardiotoksilisuse tekkeks. Trastusumabi poolväärtusaeg on umbes 28,5 päeva ja see võib püsida
vereringes veel kuni 24 nädalat pärast ravi lõpetamist. Võimaluse korral tuleb antratsükliinide
kasutamisel põhinevat ravi vältida kuni 24 nädala vältel pärast trastusumabi kasutamise lõpetamist.
Kui antratsükliine kasutatakse enne seda tähtaega, siis on soovitatav hoolikalt jälgida patsiendi
südametalitlust.
Südametalitlust tuleb eriti hoolikalt jälgida patsientidel, kes saavad suuri kumulatiivseid annuseid või
kellel esineb mõni riskitegur. Samas võib kardiotoksilisus Farmorubicin"iga esineda ka väiksemate
kumulatiivsete annuste kasutamisel koos riskitegurite esinemisega või ilma.
On tõenäoline, et Farmorubicin"i ja teiste antratsükliinide või antratsenedioonide toksilisus on
aditiivne.
Hematoloogiline toksilisus
Samamoodi nagu teised tsütotoksilised ravimid võib ka Farmorubicin põhjustada müelosupressiooni.
Enne ravi alustamist Farmorubicin"iga ja iga ravitsükli ajal tuleb hinnata patsiendi hematoloogilist
seisundit, sealhulgas kontrollida vere valgeliblede eri vormide sisaldust. Farmorubicin"i
hematoloogilise toksilisuse peamine väljendus on annusest sõltuv mööduv leukopeenia ja/või
granulotsütopeenia (neutropeenia), mis on kõige sagedasem Farmorubicin"i annust piirav ägeda
toksilisuse näht. Leukopeenia ja neutropeenia on tavaliselt raskemad suurte annustega skeemide puhul
ja saavutavad enamikul juhtudest maksimumi 10...14 päeva pärast ravimi manustamist. Tavaliselt on
see mööduv ja leukotsüütide/neutrofiilide arv muutub enamikul juhtudest normaalseks 21. päevaks.
Samuti võivad esineda trombotsütopeenia ja aneemia. Raske müelosupressiooni kliinilised tulemused
võivad olla palavik, infektsioonid, sepsis/septitseemia, septiline sokk, verejooks, kudede hüpoksia või
surm.
Sekundaarne leukeemia
Antratsükliinidega, sealhulgas Farmorubicin"iga ravitud patsientidel on täheldatud sekundaarset
leukeemiat koos preleukeemilise faasiga või ilma selleta. Sekundaarne leukeemia on sagedasem
juhtudel, kui neid ravimeid on kasutatud kombinatsioonis DNA-d kahjustavate antineoplastiliste
4
ravimitega, kui patsiente on varem intensiivselt ravitud tsütotoksiliste ravimitega või kui on kasutatud
suuri antratsükliinide annuseid. Sekundaarsel leukeemial võib olla 1...3-aastane peiteperiood. (vt lõik
5.1).
Gastrointestinaalsed häired
Farmorubicin"il on oksendamist esilekutsuv toime. Mukosiit/stomatiit tekib tavaliselt juba üsna varsti
pärast ravimi manustamist, rasketel juhtudel võib see mõne päeva jooksul progresseeruda limaskesta
haavandumisteni. Enamik patsiente paraneb sellest kõrvaltoimest kolmandaks ravinädalaks.
Maksafunktsioon
Peamine Farmorubicin"i eliminatsioonitee on hepatobiliaarne süsteem. Enne ravi Farmorubicin"iga ja
selle ajal tuleb hinnata seerumi üldbilirubiini ja AST väärtusi. Bilirubiini või AST suurenenud
väärtustega patsientidel võib esineda aeglasem ravimi kliirens koos suurenenud üldise toksilisusega.
Neile patsientidele soovitatakse väiksemaid annuseid (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Raske maksakahjustusega
patsientidele ei tohi Farmorubicin"i manustada (vt lõik 4.3).
Neerufunktsioon
Enne ravi ja selle ajal tuleb korrapäraselt hinnata seerumi kreatiniinisisaldust. Patsientide puhul, kelle
seerumi kreatiniin >5 mg/dl, on vajalik annuse kohandamine (vt lõik 4.2).
Manustamiskoha reaktsioonid
Väikesesse veresoonde süstimisel või korduval manustamisel samasse veeni võib tekkida
fleboskleroos. Soovitatavate manustamisprotseduuride järgimine võib vähendada
flebiidi/tromboflebiidi tekkeriski manustamiskohas (vt lõik 4.2).
Ekstravasatsioon
Farmorubicin"i ekstravasatsioon intravenoosse süstimise ajal võib põhjustada lokaalset valu, tõsiseid
koekahjustusi (vesikulatsioon, raske tselluliit) ja nekroosi. Kui Farmorubicin"i intravenoosse
manustamise ajal tekivad ekstravasatsiooni nähud või sümptomid, tuleb ravimi infusioon kohe
katkestada..
Muu
Nagu kõigi tsütotoksiliste ainete puhul, on ka Farmorubicin"i kasutamise ajal täheldatud tromboflebiiti
ja trombemboolilisi tüsistusi, sealhulgas kopsuembooliat (mõnel juhul fataalset).
Tuumori lüüsi sündroom
Farmorubicin võib ulatusliku puriinide katabolismi pärast, mis kaasneb ravimi tõttu esile kutsutud
kasvajarakkude kiire lüüsumisega (nn tuumori lüüsi sündroom), põhjustada hüperurikeemiat. Pärast
esmast ravi tuleb kontrollida vere kusihappe-, kaaliumi-, kaltsiumfosfaadi- ja kreatiniinisisaldust.
Rohke vedeliku manustamine, uriini alkaliseerimine ja profülaktiline allopurinooli manustamine
hüperurikeemia ärahoidmiseks võivad vähendada tuumori lüüsi sündroomi võimalikke tüsistusi.
Immunosupressiivsed toimed / suurenenud tundlikkus infektsioonide suhtes
Elus- või nõrgestatud vaktsiinide manustamine kemoterapeutikumide, sealhulgas epirubitsiini poolt
nõrgestatud immuunsüsteemiga patsientidele võib põhjustada tõsiseid või surmavaid infektsioone.
Epirubitsiinravi saavaid patsiente ei tohi vaktsineerida elusvaktsiiniga. Surmatud või inaktiveeritud
vaktsiine on lubatud manustada, kuid selliste vaktsiinide toime võib olla nõrgenenud.
5
Lisahoiatused ja ettevaatusabinõud muude manustamisteede jaoks
Intravesikaalne manustamistee
Farmorubicin"i manustamine võib põhjustada keemilise tsüstiidi sümptomeid (nagu düsuuria,
polüuuria, noktuuria, stranguuria, hematuuria, ebamugavustunne põies, põieseina nekroos) ja põie
konstriktsiooni. Erilist tähelepanu nõuavad kateteriseerimisprobleemid (st ureetra obstruktsioon
massiivsete intravesikaalsete tuumorite korral).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmorubicin"i kasutatakse peamiselt kombinatsioonis teiste tsütotoksiliste ravimitega. Aditiivne
toksilisus võib esineda eriti seoses luuüdi / hematoloogiliste ja gastrointestinaalsete toimetega (vt lõik
4.4). Farmorubicin"i kasutamine kombineeritud kemoteraapias koos teiste potentsiaalselt
kardiotoksiliste ravimitega, samuti ka muude kardioaktiivsete ravimite (nt kaltsiumikanalite
blokaatorite) samaaegne kasutamine nõuab südamefunktsiooni jälgimist kogu ravi jooksul.
Farmorubicin metaboliseerub ulatuslikult maksas. Samal ajal kasutatavate ravimite põhjustatud
muutused maksatalitluses võivad mõjutada Farmorubicin"i metabolismi, farmakokineetikat,
ravitõhusust ja/või toksilisust (vt lõik 4.4).
Tsimetidiin suurendas Farmorubicin"i AUC-d 50% võrra ja selle kasutamine tuleb ravi ajal
Farmorubicin"iga lõpetada.
Manustatuna enne Farmorubicin"i võib paklitakseel põhjustada muutumatu Farmorubicin"i ja selle
metaboliitide (mis ei ole siiski toksilised ega aktiivsed) plasmasisalduse suurenemist. Manustamine
koos paklitakseeli või dotsetakseeliga ei mõjutanud epirubitsiini farmakokineetikat, kui epirubitsiini
manustati enne taksaani.
4.6 Rasedus ja imetamine
(Vt lõik 5.3)
Toime fertiilsusele
Farmorubicin võib inimese spermatosoidides esile kutsuda kromosoomide kahjustusi.
Farmorubicin"iga ravitavad mehed peavad kasutama tõhusaid kontratseptiivseid meetodeid.
Farmorubicin võib premenopausaalsetel naistel põhjustada amenorröad või enneagset menopausi.
Rasedus
Loomkatsete andmed viitavad sellele, et Farmorubicin võib rasedatele manustamisel põhjustada
lootekahjustusi. Kui Farmorubicin"i kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub selle ravimi
võtmise ajal, tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele.
Uuringuid rasedatel ei ole tehtud. Farmorubicin"i võib raseduse ajal kasutada üksnes juhul, kui sellest
oodatav kasu emale kaalub üles võimalikud ohud lootele.
Imetamine
Ei ole teada, kas Farmorubicin eritub inimese rinnapiima. Et paljud ravimid, sealhulgas muud
antratsükliinid, erituvad inimese rinnapiima ja Farmorubicin"i tõsiste kõrvaltoimete võimaluse tõttu
imikutele, peavad emad katkestama enne selle ravimi võtmist rinnaga toitmise.
4.7 Toime
reaktsioonikiirusele
Farmorubicin"i toimet autojuhtimise või masinatega töötamise võimele ei ole süstemaatiliselt
hinnatud.
4.8 Kõrvaltoimed
6
Kliinilised uuringud
Läbi on viidud suur hulk kliinilisi uuringuid Farmorubicin"iga, mida on manustatud erinevatel
näidustustel nii konventsionaalsetes kui ka suurtes annustes. Tõsised ravimiga seotud kõrvaltoimed,
mis esinesid kliiniliste uuringute jooksul, on toodud allpool.
Infektsioonid ja infestatsioonid: infektsioon.
Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid): äge lümfotsütaarne
leukeemia, äge müelogeenne leukeemia.
Vere- ja lümfisüsteemi häired: leukopeenia, neutropeenia, aneemia, trombotsütopeenia.
Ainevahetus- ja toitumishäired: anoreksia.
Silmakahjustused: konjunktiviit/keratiit.
Südame häired: kongestiivne südamepuudulikkus.
Vaskulaarsed häired: kuumahood.
Seedetrakti häired: iiveldus/oksendamine, mukosiit/stomatiit, kõhulahtisus.
Naha ja nahaaluskoe häired: alopeetsia, lokaalne toksilisus, lööve/sügelus, nahamuutused.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired: amenorröa.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: halb enesetunne või asteenia, palavik.
Uuringud: asümptomaatilised langused vasaku vatsakese väljutusfraktsioonis, muutused
transaminaaside sisalduses.
Turustamisjärgne kogemus
Immuunsüsteemi häired: anafülaksia.
Ainevahetus- ja toitumishäired: dehüdratsioon.
Vaskulaarsed häired: flebiit, tromboflebiit, sokk.
Seedetrakti häired: valu või põletustunne, erosioonid, haavandid, verejooks, suu limaskesta
hüperpigmentatsioon.
Naha ja nahaaluskoe häired: erüteem, nahaõhetus, naha ja küünte hüperpigmentatsioon,
valgustundlikkus, kiiritatud naha ülitundlikkus (kiirituse taastumise reaktsioon), urtikaaria.
Neerude ja kuseteede häired: uriini värvumine punakaks 1 kuni 2 päeva pärast manustamist.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: palavik, külmavärinad.
7
4.9 Üleannustamine
Farmorubicin"i äge üleannustamine põhjustab raske müelosupressiooni (peamiselt leukopeenia ja
trombotsütopeenia), gastrointestinaalseid toksilisi toimeid (peamiselt mukosiiti) ja ägedaid
kardiaalseid tüsistusi.
5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised
omadused.
Farmakoterapeutiline grupp: Antratsükliinid; ATC-kood: L01DB03
Epirubitsiin on tsütotoksiline antratsükliin. Kuigi on teada, et antratsükliinid võivad sekkuda
eukarüootsete rakkude mitmetesse biokeemilistesse ja bioloogilistesse funktsioonidesse, ei ole
epirubitsiini tsütotoksiliste ja/või antiproliferatiivsete omaduste täpsed mehhanismid täielikult välja
selgitatud.
Epirubitsiin moodustab kompleksi DNA-ga, interkaleerides oma tasapinnalised tsüklid
nukleotiidaluste paaride vahele, mille tulemuseks on nukleiinhapete (DNA ja RNA) ning valkude
sünteesi pärssimine. Selline interkaleerimine vallandab DNA lõigustamise topoisomeraas II poolt,
mille tulemuseks on tsütotsiidne aktiivsus. Epirubitsiin inhibeerib samuti DNA helikaasi aktiivsust,
vältides kaksikahelalise DNA ensümaatilist separeerimist ning segades replikatsiooni ja
transkriptsiooni. Epirubitsiin osaleb ka oksüdeerimis-/redutseerimisreaktsioonides, genereerides
tsütotoksilisi vabu radikaale. Arvatakse, et epirubitsiini antiproliferatiivne ja tsütotoksiline aktiivsus
tuleneb neist või muudest võimalikest mehhanismidest.
Epirubitsiin on in vitro tsütotoksiline erinevate kindlaksmääratud hiire ja inimese rakuliinide ning
inimese kasvajate primaarkultuuride suhtes. Ta on samuti in vivo aktiivne erinevate hiire kasvajate ja
inimese ksenograftide suhtes atüümilistel hiirtel, sealhulgas rinnakasvajate suhtes.
5.2 Farmakokineetilised
omadused
Epirubitsiini farmakokineetika on lineaarne annuse ulatuses 60...150 mg/m2 ja plasmakliirensit ei
mõjuta infusiooni kestus ega manustamisskeem.
Jaotumine
Pärast intravenoosset manustamist jaotub epirubitsiin kiiresti ja laialdaselt kudedesse. Epirubitsiin
seondub plasmavalkude, peamiselt albumiiniga umbes 77% ulatuses ja seda ei mõjuta ravimi
kontsentratsioon. Samuti tundub epirubitsiin kontsentreeruvat erütrotsüütides, kontsentratsioonid
täisveres on umbes kaks korda suuremad plasmakontsentratsioonidest.
Metabolism
Epirubitsiin metaboliseerub ulatuslikult ja kiiresti maksas ning samuti teistes organites ja rakkudes,
sealhulgas erütrotsüütides. Kindlaks on tehtud neli peamist metaboolset teed:
(1) C-13 ketorühma redutseerimine 13(S)-dihüdroderivaat epirubitsinooli tekkimisega;
(2) nii muutumatu ravimi kui ka epirubitsinooli konjugeerimine glükuroonhappega;
(3) aminosuhkru rühma kaotus hüdrolüütilise protsessi tulemusena koos doksorubitsiini ja
doksorubitsinoolaglükoonide tekkimisega ja
(4) aminosuhkru rühma kaotus redoksprotsessi tulemusena koos 7-deoksüdoksorubitsiinaglükooni ja
7-deoksüdoksorubitsinoolaglükooni tekkimisega. Epirubitsinoolil on in vitro epirubitsiinist kümme
korda väiksem tsütotoksiline aktiivsus. Et epirubitsinooli plasmakontsentratsioon on väiksem kui
8
muutumatul ravimil, ei jõua see tõenäoliselt in vivo tsütotoksilisuseks vajaliku sisalduseni. Teiste
metaboliitide puhul pole olulisest aktiivsusest või toksilisusest teatatud.
Eritumine
Epirubitsiin ja tema peamised metaboliidid eritatakse sapiga ja vähemal määral uriiniga.
Massitasakaalu andmed ühelt patsiendilt leidsid 60% radioaktiivsest koguannusest väljaheites (34%) ja
uriinis (27%). Need andmed vastavad andmetele, mis pärinevad kolmelt patsiendilt ekstrahepaatilise
obstruktsiooniga ja perkutaanse drenaaziga, kellel umbes 35% ja 20% manustatud annusest leiti
vastavalt epirubitsiini või selle peamiste metaboliitidena sapis ja uriinis 4 päeva pärast ravi.
Farmakokineetika patsientide erirühmades
Maksakahjustus
Epirubitsiin elimineeritakse nii maksa metabolismi kui ka sapiga eritumisega ja selle kliirens on
maksapuudulikkusega patsientidel langenud. Maksapuudulikkuse mõju uuringus jaotati soliidsete
kasvajatega patsiendid kolme rühma. 1. rühma patsientidel (n=22) oli seerumi AST (SGOT) väärtused
kõrgemad normi ülemisest piirist (keskmine: 93 RÜ/l) ning normaalne seerumi bilirubiinisisaldus
(keskmine: 0,5 mg/dl) ja neile manustati epirubitsiini annuses 12,5...90 mg/m2. 2. rühma patsientidel
olid muutunud nii seerumi AST (keskmine: 175 RÜ/l) kui ka bilirubiinisisaldus (keskmine 2,7 mg/dl)
ja neid raviti epirubitsiiniga annuses 25 mg/m2 (n=8). Nende farmakokineetikat võrreldi patsientidega,
kelle seerumi AST ja bilirubiini väärtused olid tavapärased ning kes olid saanud epirubitsiini annuses
12,5...120 mg/m2. Keskmine epirubitsiini plasmakliirens oli vähenenud võrreldes normaalse
maksafunktsiooniga patsientidega umbes 30% võrra 1. rühmas ja 50% võrra 2. rühmas. Raskema
maksapuudulikkusega patsiente ei ole uuritud (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Neerukahjustus
Epirubitsiini või tema peamise metaboliidi epirubitsinooli farmakokineetika olulisi muutusi ei ole
täheldatud patsientidel seerumi kreatiniiniga alla 5 mg/dl. 50%-lisest plasmakliirensi vähenemisest
teatati neljal patsiendil, kelle seerumi kreatiniinisisaldus oli 5 mg/dl (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Dialüüsi
saavaid patsiente ei ole uuritud.
5.3 Prekliinilised
ohutusandmed
Epirubitsiin on katseloomadel mutageenne, klastogeenne ja kartsinogeenne.
6. FARMATSEUTILISED
ANDMED
6.1 Abiainete
loetelu
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg and 50 mg, süste- või infusioonilahuse pulber:
Laktoos
Metüülparahüdroksübensoaat
Lahusti (ainult Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg jaoks):
Süstevesi
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus:
Naatriumkloriid
Soolhape
Süstevesi
9
6.2 Sobimatus
Epirubitsiini ei tohi segada teiste ravimitega. Lahus ei tohi kokku puutuda mitte mingisuguse aluselise
pH-ga lahusega, sest see põhjustab epirubitsiini hüdrolüüsumist. Epirubitsiini lahust ei tohi segada
hepariiniga, tingituna keemilisest sobimatusest, mis võib põhjustada pretsipitatsiooni.
6.3 Kõlblikkusaeg
Kõlblikkusaeg müügipakendile:
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg ja 50 mg: 4 aastat.
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus: 3 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast esmast müügipakendi avamist/lahustamist vastavalt juhistele:
Kuna Farmorubicin süste- või infusioonilahus ei sisalda antibakteriaalset säilitusainet, on lahus ainult
ühekordseks kasutamiseks ning üle jäänud lahus tuleb ära visata.
Mikrobioloogilisest vaatepunktist lähtudes tuleks lahus ära kasutada kohe pärast esmast kummikorgi
läbistamist. Kui lahust ei kasutata kohe, on säilitusaeg ja -tingimused kasutaja vastutusel.
6.4 Säilitamise
eritingimused
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg ja 50 mg:
Hoida temperatuuril kuni 25ºC.
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus:
Hoida külmkapis (2ºC...8ºC).
Valmis süste- või infusioonilahus:
Süste- või infusioonilahuse hoidmine külmikus võib põhjustatud geelistunud toote tekkimist. See
geelistunud toode muutub tagasi kergelt viskoosseks kuni mobiilseks lahuseks pärast kahe- kuni kõige
enam neljatunnist hoidmist kontrollitud toatemperatuuril (15ºC...25ºC).
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg süste- või infusioonilahuse pulber viaalis:
III tüüpi värvitud klaasviaalid, mis on suletud klorobutüülkummist korgiga ja alumiiniumist rõnga ja
polüpropüleenist kettaga klõpsatava korgiga. 1 viaal pakendis.
Lahusti:
I tüüpi läbipaistvast klaasist 5 ml ampull. 1 ampull pakendis.
Farmorubicin Rapid Dissolution 50 mg süste- või infusioonilahuse pulber viaalis:
I tüüpi värvitud klaasviaalid, mis on suletud klorobutüülkummist korgiga ja alumiiniumist rõnga ja
polüpropüleenist kettaga klõpsatava korgiga. 1 viaal pakendis.
Farmorubicin PFS, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus:
I tüüpi värvitudklaasviaalid, mis on suletud teflonkattega hallist klorobutüülkummist korgiga ja
alumiiniumist rõnga ja polüpropüleenist kettaga klõpsatava korgiga. 1 viaal 5 ml või 1 viaal 25 ml
pakendis.
6.6 Kasutamis-/käsitlemisjuhend.
Lahuse valmistamine
Lahustada naatriumkloriidi lahuses/süstevees. Viaali sisu on negatiivse rõhu all. Aerosooli tekkimise
vähendamiseks ravimi valmissegamise ajal tuleb olla eriti ettevaatlik nõela sisseviimisel. Tuleb vältida
ravimi valmissegamise ajal tekkinud aerosooli sissehingamist.
10
Farmorubicin PFS on kasutamiseks valmis lahusena.
Epirubitsiin tuleb ära kasutada 24 tunni jooksul pärast esimest kummikorgi läbistamist. Kasutamata
lahus tuleb hävitada.
Ohutusreeglid
Ravimi toksilise iseloomu tõttu soovitatakse järgmisi ohutusreegleid:
·
Personal peab saama väljaõppe ravimi lahustamiseks ja käsitlemiseks;
·
Rasedad ei tohi ravimiga tegeleda;
·
Farmorubicin"i käsitlev personal peab kandma kaitseriietust: kaitseprille, kitlit, ühekordseid
kindaid ja maske;
·
Ravimi lahustamiseks peab kasutama spetsiaalset ala (eelistatult laminaarse õhuvoolu
süsteemiga). Tööpind peab olema kaitstud ühekordselt kasutatava, plastikkihiga
absorbentpaberiga;
·
Kõik ravimi lahustamisel, manustamisel või puhastamisel kasutatud abivahendid, kaasa arvatud
kindad, tuleb asetada spetsiaalsesse jäätmekotti ja hävitada kõrgel temperatuuril (põletamiseks).
·
Väljaloksumisel või lekkimisel tuleb vastavat pinda töödelda, leotades seda varem lahjendatud
naatriumhüpokloriti lahusega (1% vaba kloori). Seejärel tuleb pinda veega pesta .
·
Kõik puhastamisel kasutatud materjalid tuleb hävitada eelpool kirjeldatud viisil.
·
Kokkupuutel nahaga tuleb kahjustatud pind hoolikalt loputada vee ja seebi või
naatriumbikarbonaadi lahusega. Siiski ei tohi kasutada nahka kriipivat harja.
·
Silma(desse) sattumisel hoidke silmalaugu silmast eemal ja loputage suure koguse veega
vähemalt 15 minuti jooksul. Seejärel pöörduge arsti poole.
·
Peske alati pärast kinnaste eemaldamist käsi.
7. MÜÜGILOA
HOIDJA
Pfizer Enterprises SARL
Rond-Point du Kirchberg
51, Avenue J.F. Kennedy
L-1855 Luxembourg
Luksemburg
8. MÜÜGILOA
NUMBRID
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg, süste- või infusioonilahuse pulber ja lahusti
255699
Farmorubicin Rapid Dissolution 50 mg, süste- või infusioonilahuse pulber
255799
Farmorubicin PFS,
2mg/1ml
süste-
või
infusioonilahus
302400
9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Farmorubicin Rapid Dissolution 10 mg, süste- või infusioonilahuse pulber ja lahusti
09.04.1999/19.08.2009
Farmorubicin Rapid Dissolution 50 mg, süste- või infusioonilahuse pulber
09.04.1999/19.08.2009
Farmorubicin PFS 2 mg/1ml süste- või infusioonilahus
25.02.2000/419.08.2009
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2009
11
12