Dotur 100 mg

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Dotur 100 mg, tabletid
doksütsükliin


Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud isiklikult teile ja seda ei tohi anda kellelegi teisele. Ravim võib olla
neile kahjulik isegi kui haigussümptomid on sarnased.
- Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile.


Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Dotur 100 mg ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Dotur 100 mg kasutamist
3.
Kuidas Dotur 100 mg kasutada
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas Dotur 100 mg säilitada
6.
Lisainfo


1.
MIS RAVIM ON DOTUR 100 MG JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
cis, Bartonella, Borrelia, Brucella,
Campylobacter, Chlamydia, Erlichia, Haemophilus, Leptospira, Moraxella, Mycoplasma,

Propionibacterium acnes, Rickettsia, Staphylococcus (esineb resistentseid tüvesid), Streptococcus
(esineb resistentseid tüvesid),Treponema, Ureaplasma, Vibrio, Yersinia pestis.
Uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral: Escherichia coli, Klebsiella.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE DOTUR 100 MG KASUTAMIST

Ärge kasutage Dotur 100 mg:
- kui te olete ülitundlik tetratsükliinide või Dotur 100 mg mõne koostisosa suhtes.
- kui teil on raske maksafunktsiooni häire
- kui te olete rase või toidate rinnaga last
- kui ravitav on alla 8 aastane

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Dotur 100 mg:
- kui te soovite ravi ajal päevitada või käia solaariumis ­ tugevate fototoksiliste reaktsioonide tekke
oht (punetus, villid nahal, turse värvi muutus)
- kui teie ravi kestab kauem kui 21 päeva, tuleb kontrollida regulaarselt vere-, maksa- ja
neerunäitajaid

- kui ravi ajal tekib raske ja püsiv kõhulahtisus. Sellisel juhul tuleb ravikuur viivitamatult katkestada
ja võtta ühendust arstiga. Soole peristaltikat pärssivad ravimid on vastunäidustatud.

Dotur 100 mg kasutamine koos toidu ja joogiga:
Dotur 100 mg tablette ei soovitata võtta koos piimaga.

Rasedus ja imetamine
Rasedus
Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga.
Doksütsükliin on raseduse ajal vastunäidustatud.
Raseduse ajal on tõusnud risk maksakahjustuse tekkeks.
Doksütsükliin võib põhjustada hammaste värvusemuutusi, hambaemaili defekte ja luude kasvu
aeglustumist alates 4. raseduskuust ja lastel kuni kaheksanda eluaastani doksütsükliini ladestumise
tõttu.

Imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga. Doksütsükliin läbib platsentaarbarjääri ja
eritub rinnapiima. Ravim on imetamise ajal vastunäidustatud.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine:
Doksütsükliin omab kerget või mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Tetratsükliinravi ajal on teatatud üksikutest mööduvatest lühinägelikkuse juhtudest, mille tulemusena
väheneb autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime.

Kasutamine koos teiste ravimitega:
Palun informeerige oma arsti, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa
arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Doksütsükliini imendumist soolestikus võivad vähendada kahe- ja kolmevalentsed katioonid nagu
alumiinium, kaltsium (piim, piimaproduktid ja kaltsiumit sisaldavad puuviljamahlad) ja magneesium
antatsiidides või rauapreparaadid nagu ka aktiivsüsi ja kolestüramiin.
Seetõttu tuleb vastavaid aineid manustada kaks-kolm tundi enne või pärast doksütsükliini võtmist.
Märkus
Harvadel juhtudel võib hormonaalsete kontratseptiivide doksütsükliinravi aegne ohutus olla küsitav.
Seetõttu on doksütsükliinravi ajal soovitatav kasutada lisaks mittehormonaalseid
kontratseptsioonimeetodeid.

Teadmiseks diabeetikutele
Üks tablett sisaldab süsivesikuid alla 0,01 leivaühiku.


3.
KUIDAS DOTUR 100 MG KASUTADA

Kasutage Dotur 100 mg alati vastavalt arstilt saadud juhistele. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu
arsti või apteekriga.
Tavaline annus noorukitele ja täiskasvanutele kehakaaluga vahemikus 50 kuni 70 kg on esimesel
päeval 200 mg ja järgmistel päevadel 100 mg doksütsükliini igal järgneval päeval.

Raske infektsiooni puhul ja üle 70 kg kaaluvate patsientide korral on annuseks 200 mg terve ravikuuri
vältel.

Lapsed
Ravim on vastunäidustatud alla 8-aastastel lastel (vt lõik 2 - Ärge kasutage Dotur 100 mg)
Antud ravimvorm ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu lastele kehakaaluga alla 50 kg, kelle puhul on
annuseks 4 mg/kg 2 esimesel ravipäeval, seejärel 2 mg/kg ööpäevas.

Annused spetsiifiliste haigustekitajate poolt põhjustatud haiguste raviks:


süüfilis (primaarne ja sekundaarne vorm penitsilliinallergia korral):
300 mg doksütsükliini ööpäevas (võib võtta ka ühekordse annusena) 15 päeva jooksul.

infitseerunud Acne vulgaris`e ja Rosacea rasked vormid:
100 mg doksütsükliini 6 kuud ja enam

puukborrelioos e Lyme`i tõbi (I staadium):
200 mg doksütsükliini ööpäevas vähemalt 3 nädalat)

Annustamine neerukahjustusega patsientidel
Halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel ei ole doksütsükliini annuse alandamine üldiselt vajalik.

Manustamisviis
Dotur 100 mg peab võtma regulaarselt hommikusöögi ajal või muu söögikorra ajal koos suure koguse
vedelikuga (v.a piim). Ravimi võtmine söögi ajal vähendab seedetrakti ärritusnähtude tekkimise
sagedust.

Ravi pikkus tavaliste bakteriaalsete infektsioonide korral sõltub haiguse kulust ja raskusest. Enamasti
on piisav ravi pikkus 5...21 päeva.

Juhul kui ravitakse mikrobioloogiliselt kinnitatud ß-hemolüütilise streptokoki infektsiooni, peab ravi
pikkus olema vähemalt 10 päeva, et vältida komplikatsioone (nt reumaatiline palavik,
glomerulonefriit).

Kui teil on tunne, et Dotur 100 mg toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest arstile või
apteekrile.

Kui te kasutate Dotur 100 mg rohkem kui ette nähtud:
Üleannustamine võib põhjustada parenhümatoosset maksa- ja neerukahjustust ja ka
kõhunäärmepõletikku.

Kui te unustate Dotur 100 mg kasutada :
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.


4.
VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Dotur 100 mg põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Vereloome
Väga harvadel juhtudel võivad tekkida järgmised pöörduvad veresüsteemi kõrvaltoimed: leukopeenia,
leukotsütoos, trombotsütopeenia, aneemia, lümfotsütopeenia, lümfadenopaatia, atüüpilised
lümfotsüüdid ja granulotsüütide toksilised granulatsioonid.

Seedetrakt
Doksütsükliinravi ajal võivad tekkida järgmised seedetrakti häired: kõrvetised, täiskõhutunne
oksendamine, kõhupuhitus, rasvroe ja vähene kõhulahtisus. Ravimi võtmine söögi ajal või pärast sööki
vähendab nende kõrvaltoimete teket (imendumist see oluliselt ei mõjuta).

Lisaks võivad ilmneda: suu ja neelu limaskesta põletik, hääle kähedus, neelamisraskused, harva tume
ja karune keel.

Üksikutel juhtudel võib doksütsükliinravi käigus areneda rasekujuline sooltepõletik
pseudomembranoosne koliit.

Nahk ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt esinevad allergilised nahareaktsioonid pärast doksütsükliini kasutamist.

Päikesevalguse toimel võivad naha valgustundlikuks muutumise tagajärjel tekkida fototoksilised
reaktsioonid päikesele avatud kehapiirkondades (tugeva päikesepõletuse sümptomitega, nagu nt.
punetus, turse, villide teke, värvi muutus), väga harva on haaratud ka küüned (küünte eraldumine,
värvuse muutus). Seega ei ole soovitatav doksütsükliinravi ajal päevitada ega käia solaariumis.

Maks ja kõhunääre
Üleannustamisel on maksakahjustuse ja kõhunäärmepõletiku tekke oht.
Raseduseaegne tetratsükliinide kasutamine tõstab maksakahjustuse tekke ohtu.

Närvisüsteem
Harva esineb koljusisese rõhu tõusu (tserebraalset pseudotuumorit) ja see on ravi lõpetamisel pöörduv.
Kõrvalnähtudena ilmnevad siis peavalu, iiveldus, oksendamine ja võimalik papilliödeemist tulenev
nõrgenenud nägemine.

Neerud
Tetratsükliinid võivad esile kutsuda neerukahjustust või halvendada juba olemasolevat
neerufunktsioonihäiret (äratuntav kõrgenenud kreatiniini ja uurea väärtustena seerumis). Seoses
doksütsükliin-raviga on üksikutel juhtudel kirjeldatud neerukahjustuse teket (nt intestitsiaalne nefriit,
äge neerupuudulikkus ja anuuria).

Ülitundlikkusreaktsioonid
Allergilisi reaktsioone doksütsükliinile esineb harva, nendeks võivad olla üldine nahalööve,
nahapunetus, nõgeslööve, nahasügelus, eksudatiivne multiformne erüteem, kudede lokaalne turse,
astma, anafülaktiline sokk, lokaliseerunud lööve suguelunditel ja muudel kehaosadel, samuti
seerumtõvele sarnanev reaktsioon palaviku, pea- ja liigesvaluga.

Võimalikud on rasked ülitundlikkusreaktsioonid. Need võivad avalduda näo tursena, keele tursena,
hingamisteede ahenemisega kõritursena, südamepekslemisena, õhupuudusena (düspnoe), vererõhu
langemisena eluohtliku vereringe kollapsi ja südameseiskuseni. Selliste potentsiaalselt eluohtlike
seisundite ilmnemisel on vajalik viivitamatult kutsuda kiirabi.

Harvadel juhtudel on kirjeldatud doksütsükliini kasutamisega ajalises seoses olevate nahalöövete
tekkimist koos üldiste eluohtlike reaktsioonidega (nt eksfoliatiivne dermatiit, Lyelli sündroom).
Tetratsükliinide grupis esineb täielik ristuv allergia.

Muud kõrvaltoimed
Doksütsükliinravi ajal võib ilmneda pärmseente (Candida) vohamine nahal ja limaskestadel (eriti
suguelundites ja suu ning soole limaskestal) koos põletikunähtudega suu ja neelu limaskestal (keele ja
suupõletik); ägeda välissuguorganite ja tupepõletikuga (vulvovaginiit) naistel ning sügelemisega
(pruritus) pärakupiirkonnas.

Harvadel juhtudel on pärast doksütsükliini manustamist alla 8-aastastele lastele järgnenud hammaste
pöördumatu värvuse muutumine, hambavaaba defektid ja luude kasvu pöörduv pidurdumine.

Vähestel kordadel on kirjeldatud vähenenud hüübimist ja vere esinemist uriinis.

Doksüstükliini manustamisega ajalises seoses olevana on teatatud üksikutest tundlikkusehäirete,
südame löögisageduse tõusu, lihasvalu, liigesvalu, rahutuse ja ärevusseisundite juhtudest.

Pärast doksütsükliini suukaudset kasutamist on teatatud üksiku epileptilise hoo tekkimisest; pärast
intravenooset manustamist on seda kõrvaltoimet kirjeldatud mitmel korral.

Üksikutel juhtudel on kirjeldatud lõhna ja maitsetundlikkuse kadumist. Häire oli pöörduv ainult osadel
juhtudel ja ka siis mittetäielikult.

Kui täheldate endal mistahes kõrvaltoimeid, mida ei ole loetletud selles infolehes, informeerige sellest
oma arsti või apteekrit.



5.
KUIDAS DOTUR 100 MG SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Mitte kasutada pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg
viitab kuu viimasele päevale.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.



6.
LISAINFO

Mida Dotur 100 mg sisaldab:
Üks tablett sisaldab 104,1 mg doksütsükliinmonohüdraati, mis vastab 100 mg doksütsükliinile.
Abiained on mikrokristalne tselluloos, magneesiumstearaat, polü (O-karboksümetüül)tärklis naatrium,
polüvidoon, kastoorõli, kõrgdispersne ränidioksiid.

Kuidas Dotur 100 mg välja näeb ja pakendi sisu
Originaalpakend sisaldab 10 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja:
Müügiloa hoidja:
Sandoz d.d.
Verovskova 57
1000 Ljubljana
Sloveenia

Tootja:
Salutas Pharma GmbH
Otto-von-Guericke-Allee 1
D-39179 Barleben
Saksamaa


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Eesti
Sandoz d.d. Eesti filiaal
Pärnu mnt 105
11312 TALLINN
Tel: 665 2400
Faks: 665 2410


Infoleht on viimati kooskõlastatud veebruaris 2010

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Dotur 100mg, tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 104,1 mg doksütsükliinmonohüdraati, mis on ekvivalentne 100 mg
doksütsükliinile.
INN. Doxycyclinum

Abiained vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tabletid.


4. KLIINILISED
ANDMED
cis, Bartonella, Borrelia, Brucella,
Campylobacter, Chlamydia, Erlichia, Haemophilus, Leptospira, Moraxella, Mycoplasma,
Propionibacterium acnes, Rickettsia, Staphylococcus (esineb resistentseid tüvesid), Streptococcus
(esineb resistentseid tüvesid), Treponema, Ureaplasma, Vibrio, Yersinia pestis.
Uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral: Escherichia coli, Klebsiella.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Annustamine
Noorukid ja täiskasvanud kehakaaluga vahemikus 50 kuni 70 kg esimesel päeval 200 mg ja järgmistel
päevadel 100 mg doksütsükliini igal järgneval päeval.

Raske infektsiooni puhul ja üle 70 kg kaaluvate patsientide korral on annuseks 200 mg terve ravikuuri
vältel.

Lapsed
Ravim on vastunäidustatud alla 8-aastastel lastel (vt lõik 4.3)
Antud ravimvorm ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu lastele kehakaaluga alla 50 kg, kelle puhul on
annuseks 4 mg/kg 2 esimesel ravipäeval, seejärel 2 mg/kg ööpäevas.


Annused spetsiifiliste haigustekitajate poolt põhjustatud haiguste raviks:


süüfilis (primaarne ja sekundaarne vorm penitsilliinallergia korral):
300 mg doksütsükliini ööpäevas (võib võtta ka ühekordse annusena) 15 päeva jooksul.

infitseerunud Acne vulgaris`e ja Rosacea rasked vormid:
100 mg doksütsükliini 6 kuud ja enam

puukborrelioos e Lyme`i tõbi (I staadium):
200 mg doksütsükliini ööpäevas vähemalt 3 nädalat)

Annustamine neerukahjustusega patsientidel
Halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel ei ole .doksütsükliini annuse alandamine üldiselt vajalik.

Manustamisviis
Dotur 100 mg peab võtma regulaarselt hommikusöögi ajal või muu söögikorra ajal koos suure koguse
vedelikuga (v.a. piim). Ravimi võtmine söögi ajal vähendab seedetrakti ärritusnähtude tekkimise
sagedust.

Ravi pikkus tavaliste bakteriaalsete infektsioonide korral sõltub haiguse kulust ja raskusest.. Enamasti
on piisav ravi pikkus 5...21 päeva.

Juhul kui ravitakse mikrobioloogiliselt kinnitatud ß-hemolüütilise streptokoki infektsiooni, peab ravi
pikkus olema vähemalt 10 päeva, et vältida komplikatsioone (nt reumaatiline palavik,
glomerulonefriit).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus tetratsükliinide või abiainete suhtes, raske maksafunktsiooni häire.
Doksütsükliin on vastunäidustatud raseduse ja imetamise ajal ja alla 8-aastastele lastele.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Doksütsükliini ei tohi määrata noorematele kui kaheksa-aastastele lastele, kuna kaltsiumorthofosfaadi
komplekside ladestumine enne dentifikatsiooni lõppu võib viia püsiva hammaste värvuse muutuse ja
hambavaaba defektide tekkimiseni.

Päikesevalguse toimel võivad tekkida fotosensibilisatsioon tõttu fototoksilised reaktsioonid päikesele
avatud kehapiirkondades (tugeva päikesepõletuse sümptomitega, nagu nt. punetus, turse, villide teke,
värvi muutus), väga harva on haaratud ka küüned (küünte eraldumine, värvuse muutus). Seega ei ole
soovitatav doksütsükliinravi ajal päevitada ega käia solaariumis.

Mittetundlike mikroorganismide võimaliku ülekasvu tagajärjel võivad tekkida superinfektsioonid
(kandidoos) - sellisel juhul peab rakendama sobivat ravi.

Raske ja püsiva kõhulahtisuse põhjusena tuleb arvestada ka antibiootikumist tingitud
pseudomembranoosse koliidi võimalusega, mis võib olla eluohtlik. Sellisel juhul tuleb ravikuur
viivitamatult katkestada ja rakendada vastavat ravi (nt vankomütsiiniga). Peristaltikat pärssivad
ravimid on vastunäidustatud.

Pikemaajalise ravi korral (st rohkem kui 21 päeva) peab reeglipäraselt kontrollima vere-, maksa- ja
neerunäitajaid.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Doksütsükliinravi efektiivsust mõjutavad järgnevad ravimid:
Doksütsükliini imendumist soolestikus võivad vähendada kahe- ja kolmevalentsed katioonid nagu
alumiinium, kaltsium (piim, piimaproduktid ja kaltsiumit sisaldavad puuviljamahlad) ja magneesium

antatsiidides või rauapreparaadid nagu ka aktiivsüsi ja kolestüramiin.
Seetõttu tuleb vastavaid aineid manustada kaks-kolm tundi enne või pärast doksütsükliini võtmist.

Antibiootikum rifampitsiin, barbituraadid ja muud krambivastased ravimid nagu karbamasepiin,
difenüülhüdantoiin ja primidoon, samuti krooniline alkoholi kuritarvitamine võivad kiirendada
doksütsükliini metabolismi maksaensüümide induktsiooni tõttu ­ tulenevalt sellest ei saavutata
doksütsükliini terapeutilist kontsentratsiooni tavaliste annustega.

Doksütsükliin mõjutab järgmiste ravimite efektiivsust:
Doksütsükliin võib suurendada sulfonüüluurea derivaatide (peroraalsed antidiabeetikumid) ja
dikumarooli tüüpi antikoagulantide toimet. Samaaegsel manustamisel tuleb kontrollida vere
glükoosisisaldust ja verehüübivuse näitajaid ja annuseid vastavalt korrigeerida.

Kombineeritud doksütsükliini ja tsüklosporiin A manustamine võib suurendada immunosupressandi
toksilist toimet.

Muud koostoimed
Potentsiaalselt nefrotoksilise metoksüfluraananesteesia kombineeriminel doksütsükliinraviga võib
tekkida neerupuudulikkus.

Doksütsükliini ei tohi võtta vahetult enne, samal ajal või pärast akne isotretinoiinravi, kuna üksikutel
juhtudel võivad mõlemad ravimid esile kutsuda pöörduva koljusisese rõhu tõusu (Pseudotumor
cerebri).

Samaaegset doksütsükliini ja beeta-laktaamantibiootikumide manustamist peaks vältima, kuna selline
kombinatsioon viib antibakteriaalse efekti vähenemisele.

Üheaegne teofülliini ja tetratsükliinide kasutamine võib tõsta kõrvaltoimete esinemist mao-
sooletraktis.

Märkus
Harvadel juhtudel võib hormonaalsete kontratseptiivide doksütsükliinravi aegne ohutus olla küsitav.
Seetõttu on doksütsükliinravi ajal soovitatav kasutada lisaks mittehormonaalseid
kontratseptsioonimeetodeid.

Valed laborianalüüside tulemused
Tetratsükliinide kasutamine võib häirida suhkru, valgu, urobilinogeeni ja katehoolamiinide avastamist
uriinis.

4.6 Rasedus ja imetamine

Doksütsükliin on raseduse ja imetamise ajal vastunäidustatud. Raseduse ajal on tõusnud risk
maksakahjustuse tekkeks.
Doksütsükliini võib põhjustada hammaste värvusemuutusi, hambaemaili defekte ja luude kasvu
aeglustumist alates 4. raseduskuust ja lastel kuni kaheksanda eluaastani doksütsükliini ladestumise
tõttu (vt ka lõik 5.3).
Doksütsükliin läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Kontsentratsioon rinnapiimas on umbes
30...40 % ema plasmas olevast doksütsükliini sisaldusest.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

On teatatud üksikutest mööduvatest lühinägelikkuse (müoopia) juhtudest tetratsükliinravi ajal, mille
tulemusena väheneb autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime.

4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on klassifitseeritud esinemissageduse alusel:
- väga sage (>1/10),

- sage (1/100, 1/10),
- aeg-ajalt (1/1000, 1/100),
- harv (1/10 000, 1/1000),
- väga harv (1/10 000), sh üksikjuhud).

Vere- ja lümfisüsteemi häired
Väga harva võivad tekkida järgmised pöörduvad hematoloogilised muutused: leukopeenia,
leukotsütoos, trombotsütopeenia, aneemia, lümfotsütopeenia, lümfadenopaatia, atüüpilised
lümfotsüüdid ja granulotsüütide toksiline granulatsioon.

Seedetrakti häired
Sage: kõrvetised, täiskõhutunne oksendamine, meteorism, steatorröa, ja vähene kõhulahtisus. Ravimi
võtmine söögi ajal või pärast sööki vähendab nende kõrvaltoimete teket (imendumist see oluliselt ei
mõjuta).

Aeg-ajalt: suu ja neelu limaskesta põletik, hääle kähedus, neelamisraskused, harva tume ja karune
keel.

Üksikutel juhtudel võib doksütsükliinravi käigus areneda pseudomembranoosne koliit (vt ka 4.9).

Nahk ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt esinevad allergilised nahareaktsioonid pärast doksütsükliini kasutamist.
Päikesevalguse toimel võivad tekkida fotosensibilisatsioon tõttu fototoksilised reaktsioonid päikesele
avatud kehapiirkondades (tugeva päikesepõletuse sümptomitega, nagu nt. punetus, turse, villide teke,
värvi muutus), väga harva on haaratud ka küüned (küünte eraldumine, värvuse muutus). Seega ei ole
soovitatav doksütsükliinravi ajal päevitada ega käia solaariumis.

Maksa ja sapiteede häired
Üleannustamisel on maksakahjustuse ja pankreatiidi tekke oht.
Raseduseaegne tetratsükliinide kasutamine tõstab maksakahjustuse tekke ohtu.

Närvisüsteemi häired
Harva esineb koljusisese rõhu tõusu (tserebraalset pseudotuumorit) ja see on ravi lõpetamisel pöörduv.
Kõrvalnähtudena ilmnevad siis peavalu, iiveldus, oksendamine ja võimalik papilliödeemist tulenev
nõrgenenud nägemine.

Neerude ja kuseteede häired
Tetratsükliinid võivad esile kutsuda nefrotoksilist kahjustust või halvendada juba olemasolevat
neerude funktsioonihäiret (äratuntav kõrgenenud kreatiniini ja uurea väärtustena seerumis).
Seoses doksütsükliini tarvitamisega on üksikjuhtudel kirjeldatud neerukahjustuse teket (nt
intestitsiaalne nefriit, äge neerupuudulikkus ja anuuria).

Ülitundlikkusreaktsioonid
Aeg-ajalt on kirjeldatud allergilisi reaktsioone, nendeks võivad olla generaliseerunud eksanteem,
erüteem, urtikaaria, nahasügelus, eksudatiivne multiformne erüteem, angioödeem, astma,
anafülaktiline sokk, fikseerunud lööve genitaalidel ja muudel kehaosadel, samuti seerumtõvele
sarnanev reaktsioon palaviku, pea- ja liigesvaluga.

Võimalikud on rasked ülitundlikkusreaktsioonid. Need võivad avalduda näotursena, keeletursena,
hingamisteede stenoosiga kõritursena, südamepekslemisena, õhupuudusena (düspnoe), vererõhu
langemisena eluohtliku vereringe kollapsi ja südameseiskuseni. Selliste potentsiaalselt eluohtlike
seisundite ilmnemisel on vaja kiire esmaabi (vt lõik 4.9).

Harvadel juhtudel on kirjeldatud doksütsükliini kasutamisega ajalises seoses olevate nahalöövete
tekkimist koos generaliseerunud eluohtlike reaktsioonidega (nt eksfoliatiivne dermatiit, Lyelli
sündroom).
Tetratsükliinide grupis esineb täielik ristuv allergia.


Muud kõrvaltoimed
Doksütsükliinravi ajal võib ilmneda Candida kolonisatsioon nahal ja limaskestadel (eriti
genitaaltraktis ja suu ning soole limaskestal) koos põletikunähtudega suu ja neelu limaskestal (glossiit,
stomatiit); ägeda välissuguorganite ja tupepõletikuga (vulvovaginiit) naistel ning sügelemisega
(pruritus) analpiirkonnas.

Harvadel juhtudel on pärast doksütsükliini manustamist alla 8-aastastele lastele järgnenud hammaste
pöördumatu värvuse muutumine, hambavaaba defektid ja luude kasvu pöörduv pidurdumine (vt lõik
4.3).

Vähestel kordadel on kirjeldatud vähenenud hüübimist ja hematuuriat.

Doksüstükliini manustamisega ajalises seoses olevana on teatatud üksikutest paresteesia, tahhükardia,
lihasvalu, liigesvalu, rahutuse ja ärevusseisundite juhtudest.

Pärast doksütsükliini suukaudset kasutamist on teatatud üksiku epileptilise hoo tekkimisest; pärast
intravenooset manustamist on seda kõrvaltoimet kirjeldatud mitmel korral.

Üksikutel juhtudel on kirjeldatud lõhna ja maitsemeele kadumist. Häire oli pöörduv ainult osadel
juhtudel ja ka siis mittetäielikult.

4.9 Üleannustamine

Mürgistuse sümptomid
Suukaudne doksütsükliini mitmekordse raviannuse ühekordne võtmine ei oma ägedat toksilist toimet.
Ägedat doksütsükliini mürgistust ei ole siiani kirjeldatud. Siiski on oht, et üleannustamine võib
põhjustada parenhümatoosset maksa- ja neerukahjustust ja ka pankreatiiti.

Üleannustamise ravi
Doksütsükliini suukaudsel üleannustamisel tuleb imendumata ravim siduda mitteimenduvateks
kelaatkompleksideks, manustades antatsiide või kaltsiumi-, magneesiumisooli. Pärast kohest ravimi
manustamise lõpetamist võib olla vajalik sümptomaatiline ravi. Doksütsükliin ei ole piisavalt
dialüüsitav, nii et hemodialüüs ega peritoneaaldialüüs ei ole eriti efektiivsed.

Pseudomembranoosne enterokoliit.
Tuleb kaaluda ravi katkestamise vajadust, arvestades näidustust, ja võimalikult kiiresti alustada sobiva
raviga (nt määrata tõestatud toimega antibiootikume/kemoterapeutikume). Soole liikuvust
(peristaltikat) pidurdavad ained on vastunäidustatud.

Rasked, ägedad ülitundlikkusreaktsioonid (nt. anafülaksia)
Doksütsükliinravi tuleb viivitamatult katkestada ja rakendada vastavaid esmaabivõtteid (nt
antihistamiinikud, kortikosteroidid, sümpatomimeetikud; vajadusel kunstlik hingamine).


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp:laiatoimespektriga antibiootikumid, ATC-kood. J01AA02

Doksütsükliin kuulub tetratsükliinide ravimgruppi.

Plasmas ja kudedes saavutatavas kontsentratsioonis avaldab doksütsükliin peamiselt bakteriostaatilist
toimet. Toimemehhanism põhineb ribosomaalse valgusünteesi inhibeerimisel, millega doksütsükliini
toime mõjutab nii ekstratsellulaarseid kui ka intratsellulaarseid nakkusetekitajaid.


Madal toksilisus tuleneb oletatavalt doksütsükliini oluliselt suuremast afiinsusest bakteriaalsete
ribosoomide kui imetajate kudede ribosoomide suhtes.

Doksütsükliini toimespekter ei erine teiste tetratsükliinide toimespektrist. See hõlmab paljusid
grampositiivseid ja gramnegatiivseid baktereid, kaasa arvatud anaeroobid ja spoore moodustavad
bakterid.

Kliiniliselt omab suurimat tähtsust tetratsükliinide toime rakusisestesse mikroobidesse (mükoplasmad,
riketsiad, klamüüdiad).
Tetratsükliinid omavad ainult vähest toimet mükobakteritesse.

Tetratsükliinide grupis eksisteerib ulatuslik ristuv allergia.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Suukaudsel manustamisel imendub doksütsükliin peaaegu täielikult kaksteistsõrmiksoole ülemises
osas (>90% annusest).

Kliiniliselt oluline plasmakontsentratsioon saavutatakse juba 30 minutit pärast manustamist,
maksimaalne plasmakontsentratsioon 1...2 tunni pärast. Pärast 200-milligrammise ühekordse annuse
manustamist mõõdeti maksimaalsed plasmakontsentratsioonid vahemikus 3...5,3 mg/l. Tavaliste
ravitingimuste juures määratakse enamasti 200 mg annus esimesel ravipäeval ja järgnevatel päevadel
üksikannusena (24 tunniste vahedega) 100 mg. Sellisel viisil saavutakse tasakaalukontsentratsioonid
kiiresti 200 mg/ 100 mg skeemina, need on umbes sama kõrged kui pärast 200 mg üksikannuse
manustamist.

Umbes sama kõrged kontsentratsioonid saavutatakse pärast 200 mg doosi ühekordset intravenoosset
infusiooni. Poolväärtusaeg tervetel inimestel on umbes 16±6 tundi; see võib veidi pikeneda
halvenenud neerufunktsiooniga patisentidel ja tunduvalt maksahaigusega patsientidel. Doksütsükliini
seonduvus plasmavalkudega on 80...90%.

Kiire jaotumine leiab aset terves organismis; tungimine kesknärvisüsteemi (ka läbi põletikulise
ajukelme) on suhteliselt vähene. Kõrged kontsentratsioonid tekivad eriti sapis, maksas, neerudes,
kopsus, põrnas, luudes ja genitaalorganites. Doksütsükliini jaotusruumala on umbes 0,75 l/kg.

Ainult vähene osa doksütsükliinist metaboliseerub inimorganismis (<10% annusest). Eritumine toimub
olulisel määral bioloogiliselt aktiivsel kujul soolestiku kaudu (transintestinaalse sekretsiooni ja sapi
kaudu) ja teatud hulgani (30...55%) ka neerude kaudu.

Doksütsükliini annusest ca 41% (vahemikus 22...60%) on 24 tunni pärast uriinis tuvastatavad.
Vastavalt farmakokineetilistele omadustele ei ole raske neerukahjustusega patsientidel doksütsükliini
poolväärtusaeg eriti pikenenud.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Äge toksilisus
Uuringud ei ole näidanud ägeda toksilisuse esinemist (vt ka 4.9).

Krooniline toksilisus
Mitmete loomaliikidega (ahvid, rotid, koerad, hamstrid) teostatud aasta kestnud uuringud ei näidanud
olulisi patoloogilisi muutusi. Mao-sooletrakti häired tekkisid gruppides, mis said väga kõrgeid
annuseid.

Tumorigeenne ja mutageenne potentsiaal
Rottidega läbiviidud 18-kuuline uuring ei näidanud mingeid tumorigeense potentsiaali tunnuseid.
Doksütsükliiniga ei ole läbi viidud piisavalt uuringud mutageensuse kohta. Seni teostatud in vivo ja in
vitro testide tulemused on negatiivsed.


Reproduktsioonitoksilisus
Mitmete loomaliikidega (rotid, hiired, ahvid, küülikud)on läbi viidud teratoloogilised uuringud. Ei ole
ilmnenud ühtegi kaasasündinud väärarengut.

Alates neljandast raseduskuust võib doksütsükliini ladestumine lootel viia hammaste värvuse
muutuseni, hambaemaili defektide tekkimiseni ja aeglustunud luukasvuni.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Mikrokristalne tselluloos, magneesiumstearaat, polü (O-karboksümetüül)tärklis naatrium, polüvidoon,
kastoorõli, kõrgdispersne ränidioksiid.

Teadmiseks diabeetikutele
Üks tablett sisaldab süsivesikuid alla 0.01 leivaühiku.

6.2 Sobimatus

Doksütsükliin võib moodustada kahe- ja kolmevalentsete katioonidega seedetraktist mitteimenduvaid
kelaate.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Originaalpakend sisaldab 10 tabletti.

6.6
Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.
Retseptiravim.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Sandoz d.d.
Verovskova 57
1000 Ljubljana
Sloveenia


8.
MÜÜGILOA NUMBER

281399


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV


28.10.1999/


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2010