Bexsero

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bexsero süstesuspensioon süstlis

B-grupi meningokoki vaktsiin (rDNA, komponent, adsorbeeritud)

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks annus (0,5 ml) sisaldab:

rekombinantne B-grupi Neisseria meningitidis'e NHBA-fusioonvalk 1, 2, ³ 50 mikrogrammi

rekombinantne B-grupi Neisseria meningitidis'e NadA-valk 1, 2, ³ 50 mikrogrammi

rekombinantne B-grupi Neisseria meningitidis'e fHbp-fusioonvalk 1, 2, ³ 50 mikrogrammi

välismembraani vesiikulid (OMV, outer membrane vesicles) B-grupi Neisseria

meningitidis'e tüvest NZ98/254, mõõdetuna poriini (PorA P1,4) sisaldavate

valkude koguhulgana 2 25 mikrogrammi

1 toodetud E. coli rakkudes rekombinantse DNA-tehnoloogiaga

2 adsorbeeritud alumiiniumhüdroksiidile (0,5 mg Al³+)

³ NHBA (Neisseria hepariini siduv antigeen), NadA (neisseriaalne adhesiin A),

fHbp (faktor H-d siduv valk)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstesuspensioon.

Valge poolläbipaistev vedel suspensioon.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Bexsero on näidustatud 2 kuuste ja vanemate isikute aktiivseks immuniseerimiseks invasiivse

meningokokilise haiguse vastu, mida põhjustab B-grupi Neisseria meningitidis. Vaktsineerimisel tuleb

arvestada invasiivse haiguse mõju erinevatele vanuserühmadele ja B-grupi tüve antigeeni

epidemioloogilist varieerumist erinevates geograafilistes piirkondades. Teavet teatud B-grupi tüvede

vastu kaitsmise kohta vt lõik 5.1. Seda vaktsiini tuleks kasutada vastavalt ametlikele soovitustele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Manustamisviis

Vaktsiini manustatakse sügava intramuskulaarse süstina eelistatult reie anterolateraalsesse piirkonda

imikutel või õlavarre deltalihase piirkonda vanematel isikutel.

Mitme vaktsiini samaaegsel manustamisel tuleb neid süstida erinevate süstekohtade kaudu.

Vaktsiini ei tohi süstida intravenoosselt, subkutaanselt või intradermaalselt ning segada samas süstlas

teiste vaktsiinidega.

Vaktsiini käsitsemise juhiseid enne manustamist vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nagu ka teiste vaktsiinide korral, tuleks Bexsero manustamine edasi lükata isikute puhul, kes põevad

tõsist febriilset haigust. Samas ei pea mõne väiksema infektsiooni, näiteks külmetuse korral

vaktsineerimist edasi lükkama.

Ärge süstige vaktsiini intravaskulaarselt.

Nagu kõikide süstitavate vaktsiinide puhul, peaks sobilik meditsiiniline ravi ja järelevalve alati vabalt

kättesaadav olema, juhuks kui vaktsiini manustamise järel peaks tekkima anafülaktiline reaktsioon.

Seda vaktsiini ei tohi manustada isikutele, kellel esineb trombotsütopeenia või muu vere hüübimise

häire, mille puhul on intramuskulaarne süst vastunäidustatud, välja arvatud juhul kui võimalik kasu

kaalub üles manustamisega seotud riski.

Bexsero ei anna eeldatavasti kaitset kõikide liikvel olevate B-grupi meningokoki tüvede vastu

(vt lõik 5.1).

Nagu paljude vaktsiinide puhul, peaksid tervishoiutöötajad teadma, et imikutel ja lastel

(alla 2-aastastel) võib vaktsineerimise järel kehatemperatuur tõusta. Antipüreetikumide profülaktiline

manustamine vaktsineerimise ajal ja vahetult pärast seda võib vähendada vaktsineerimisjärgsete

febriilsete reaktsioonide esinemist ja intensiivsust. Antipüreetikumide manustamisel imikutele ja

lastele (alla 2-aastastele) tuleb järgida kohalikke juhiseid.

Puuduvad andmed Bexsero kasutamise kohta halvenenud immuunreaktsiooniga isikutel.

Immunokomprimeeritud isikute puhul ei pruugi vaktsineerimine antikehade kaitsereaktsiooni tagada.

Bexsero kasutamise kohta üle 50-aastastel või krooniliste meditsiiniliste seisunditega patsientidel

andmed puuduvad.

Väga enneaegsete imikute (sündinud ≤ 28. rasedusnädalal) ja eriti nende imikute esmasel

immuniseerimisel, kelle hingamisteed on olnud välja arenemata, tuleks arvesse võtta võimalikku

apnoe tekkimise riski ja hingamise jälgimise vajadust 48–72 tunni jooksul. Kuna vaktsineerimisest

saadav kasu on selles imikute rühmas suur, ei tohiks vaktsineerimisest loobuda ega seda edasi lükata.

Süstlaotsa kork võib sisaldada looduslikku kummilateksit. Kuigi allergiliste reaktsioonide tekkeoht on

väga väike, peaksid tervishoiutöötajad kaaluma riski-kasu suhet enne vaktsiini manustamist isikutele,

kes on teadaolevalt lateksi suhtes ülitundlikud.

Varajases tootmisprotsessis kasutatakse kanamütsiini ning see eemaldatakse tootmise hilisemates

etappides. Võimalik kanamütsiinitase valmis vaktsiinis jääb alla 0,01 mikrogrammi annuse kohta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kasutamine koos teiste vaktsiinidega

Bexserot võib manustada samaaegselt järgmiste vaktsiini antigeenidega kas monovalentsena või

kombineeritud vaktsiinina: difteeria, teetanus, atsellulaarne läkaköha, B-tüüpi Haemophilus

influenzae, inaktiveeritud poliomüeliit, B-hepatiit, seitsmevalentne konjugeeritud pneumokokk,

leetrid, mumps, punetised ja tuulerõuged.

Kliinilised uuringud näitasid, et Bexsero samaaegne manustamine ei mõjutanud tavapäraste

vaktsiinide immuunvastust võrreldes tavapäraste vaktsiinide eraldi manustamise korral tekkinud

samaväärsete antikehade vastusmääraga. Uuringutes täheldati 2. tüüpi inaktiveeritud polioviiruse ja

konjugeeritud pneumokoki serotüübi 6B suhtes ebaühtlasi tulemusi, samuti võis märgata madalamaid

antikeha tiitreid läkaköha pertaktiini antigeeni suhtes, kuid need andmed ei viita kliiniliselt olulisele

häirele.

Kuna Bexsero samaaegsel manustamisel koos ülalmainitud vaktsiinidega suurenes risk palaviku

esinemise, süstekoha helluse, söömisharjumuste muutuste ja ärrituvuse tekkeks, võib vajadusel

kaaluda eraldi manustamist. Paratsetamooli profülaktiline kasutamine vähendab palaviku esinemist ja

tõsidust, mõjutamata sealjuures Bexsero või tavapäraste vaktsiinide immunogeensust. Peale

paratsetamooli, ei ole teiste antipüreetikumide mõju immuunreaktsioonile uuritud.

Bexsero manustamist koos vaktsiinidega, mida pole eespool mainitud, ei ole uuritud.

Muude vaktsiinidega samaaegsel süstimisel tuleb Bexserot manustada teiste süstekohtade kaudu

(vt lõik 4.2).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Andmed vaktsiini kasutamise kohta raseduse korral on ebapiisavad.

Võimalik oht rasedatele pole teada. Sellele vaatamata ei peaks vaktsineerimisest loobuma, kui on selge

oht puutuda kokku meningokokist põhjustatud infektsiooniga.

Emaste küülikutega tehtud uuringus, milles manustati küülikutele Bexserot umbes 10-kordse

inimannuse ulatuses vastavalt kehakaalule, ei leitud tõendeid vaktsiini toksilisuse kohta ema või loote

suhtes ning mõju kohta rasedusele, ema käitumisele ja fertiilsusele või vastsündinu sünnijärgsele

arengule.

Imetamine

Andmed vaktsiini ohutuse kohta naistele ja nende lastele imetamise ajal on puudulikud. Otsust

vaktsineerida imetamise ajal, tuleb kaaluda arvestades võimalikku riski-kasu suhet.

Vaktsineeritud emastel küülikutel ja nende poegadel ei täheldatud 29 imetamispäeva jooksul ühtki

kõrvaltoimet. Enne imetamist vaktsineeritud emastel loomadel oli Bexsero immunogeenne ja nende

poegadel tuvastati antikehad, kuid antikehade tasemeid piimas ei määratud.

Fertiilsus

Andmed toime kohta inimeste fertiilsusele puuduvad.

Loomkatsetes ei täheldatud mõju emaste loomade fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Bexserol ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Samas võivad mõned lõigus 4.8 „Kõrvaltoimed” nimetatud kõrvaltoimed ajutiselt mõjutada

autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Bexsero ohutust hinnati 8 uuringus, millest 7 olid randomiseeritud kontrollitud kliinilised uuringud,

kus osales 6427 katsealust (vanuses alates 2 elukuust), kellele manustati vähemalt üks annus Bexserot.

Bexseroga vaktsineeritutest 4843 olid imikud ja väikelapsed ning 1584 olid noorukid ja

täiskasvanud. 1630-le katsealusele, kellele manustati imikuna esmase immuniseerimise käigus

Bexsero vaktsiini, süstiti teisel eluaastal kordusannus.

Imikute ja laste (alla 2-aastaste) puhul osutusid kliinilistes uuringutes kõige sagedamini täheldatud

paikseteks ja süsteemseteks kõrvaltoimeteks süstekoha hellus ja erüteem, palavik ja ärrituvus.

Imikutega teostatud kliinilistes uuringutes esines palavikku sagedamini siis, kui Bexserot manustati

koos tavapäraste vaktsiinidega (mis sisaldasid järgmisi antigeene: seitsmevalentne konjugeeritud

pneumokokk, difteeria, teetanus, atsellulaarne läkaköha, B-hepatiit, inaktiveeritud poliomüeliit ja

B-tüüpi Haemophilus influenzae), võrreldes selle eraldi manustamisega. Samuti teatati, et imikute

puhul, kellele manustati Bexserot samaaegselt tavapäraste vaktsiinidega, kasutati rohkem

antipüreetikume. Kui Bexserot manustati üksinda, esines palavikku sama sagedasti kui kliinilistes

uuringutes manustatud tavapäraste imikuvaktsiinide puhul. Kui palavik tekkis, siis võis üldiselt selle

kulgu ette ennustada ning suuremal osal juhtudest kadus palavik päev pärast vaktsineerimist.

Noorukite ja täiskasvanute puhul osutusid kõige sagedamini täheldatud paikseteks ja süsteemseteks

kõrvaltoimeteks valu süstekohas, halb enesetunne ja peavalu.

Järgmiste vaktsiiniannuste manustamisel ei täheldatud kõrvaltoimete ägenemist või esinemissageduse

suurenemist.

Kõrvaltoimete tabel

Tabelis on esinemissageduse kaupa toodud kõrvaltoimed (pärast esmast immuniseerimist või

kordusannuse manustamist), mida peetakse vähemalt potentsiaalselt vaktsineerimisega seotuks.

Sagedused on määratletud järgmiselt.

Väga sage: (≥ 1/10)

Sage: (≥ 1/100 kuni < 1/10)

Aeg-ajalt: (≥ 1/1000 kuni < 1/100)

Harv: (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)

Väga harv: (< 1/10 000)

Kõrvaltoimed on esitatud igas sagedusrühmas tõsiduse vähenemise järjekorras.

Imikud ja lapsed (kuni 10-aastased)

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga sage: söömishäired

Närvisüsteemi häired

Väga sage: unisus, ebatavaline nutmine

Aeg-ajalt: krambid (sh palavikukrambid)

Vaskulaarsed häired

Aeg-ajalt: kahvatus (pärast revaktsineerimist esineb harva)

Harv: Kawasaki sündroom

Seedetrakti häired

Väga sage: kõhulahtisus, oksendamine (pärast revaktsineerimist esineb aeg-ajalt)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Väga sage: lööve (pärast revaktsineerimist esineb aeg-ajalt)

Aeg-ajalt: ekseem, urtikaaria

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: palavik (≥ 38 °C), süstekoha hellus (sh tõsine süstekoha hellus, mille tagajärjel hakkab laps

nutma, kui süsti saanud jäset liigutada), süstekoha erüteem, süstekoha paistetus, süstekoha kõvaks

muutumine, ärrituvus

Aeg-ajalt: palavik (≥ 40 °C)

Noorukid (alates 11-aastased) ja täiskasvanud

Närvisüsteemi häired

Väga sage: peavalu

Seedetrakti häired

Väga sage: iiveldus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: valu süstekohas (sh tõsine süstekoha valu, mis takistab igapäevaste toimingute tegemist),

süstekoha paistetus, süstekoha kõvaks muutumine, süstekoha erüteem, halb enesetunne

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Väga sage: müalgia, artralgia

4.9 Üleannustamine

Teave üleannustamise kohta on piiratud. Üleannustamise korral on soovitatav jälgida elutalitlust ja

ravida võimalikke sümptomeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: meningokoki vaktsiin, ATC-kood: J07AH09

Toimemehhanism

Bexseroga immuniseerimisel stimuleeritakse bakteritsiidsete antikehade tootmist, mis tunnevad ära

vaktsiini antigeenid NHBA, NadA, fHbp ja PorA P1,4 (OMV komponendis olev immunodominantne

antigeen) ning tagavad eeldatavasti kaitse invasiivse meningokokilise haiguse (IMD, Invasive

Meningococcal Disease) eest. Kuna nende antigeenide avaldumine erinevates tüvedes varieerub, on

meningokokid, milles nende avaldumine on piisav, vastuvõtlikud vaktsiini toimel tekkinud antikehade

põhjustatud hävitamisele.

Meningokoki antigeeni tüübi määramise süsteem (MATS, Meningococcal Antigen Typing System)

loodi B-grupi meningokokibakteri erinevate tüvede antigeeniprofiilide seostamiseks tüvede

hävitamisega seerumi bakteritsiidses analüüsis inimese komplemendi (hSBA) olemasolu korral.

Uuring, mille käigus koguti 2007.–2008. aastal 5 Euroopa riigis umbes 1000 erinevat invasiivse

B-grupi meningokoki isolaati, näitas, et olenevalt päritoluriigist oli 73–87%-l B-grupi meningokoki

isolaatidest vaktsiini jaoks sobiv MATS-i antigeeni profiil. Leiti, et kokku 78% (95% usaldusvahemik

alates 63–90%-st) ligikaudu 1000-st tüvest on potentsiaalselt vastuvõtlikud vaktsiini toimel tekkinud

antikehade suhtes.

Kliiniline efektiivsus

Bexsero efektiivsust pole kliinilistes uuringutes hinnatud. Järeldusi vaktsiini efektiivsuse kohta on

tehtud näidates seerumi bakteritsiidsete antikehade tundlikkust igale vaktsiini antigeenile (vt lõik

„Immunogeensus”).

Immunogeensus

Seerumi bakteritsiidsete antikehade vastust iga vaktsiini antigeeni (NadA, fHbp, NHBA ja PorA P1,4)

suhtes, hinnati neljast B-grupi meningokoki referentstüvest koosneva kogumi abil. Bakteritsiidseid

antikehi mõõdeti nende tüvede suhtes seerumi bakteritsiidse analüüsi abil, kasutades komplemendi

allikana inimseerumit (hSBA). Kõikidest vaktsineerimisplaanidest, mis kasutavad

referentstüve NHBA suhtes, pole andmeid saadaval.

Enamik esmase immunogeensuse uuringutest olid randomiseeritud, kontrollitud, mitmekeskuselised

kliinilised uuringud. Immunogeensust hinnati imikutel, lastel, noorukitel ja täiskasvanutel.

Immunogeensus imikutel ja lastel

Imikutel tehtud uuringutes manustati uuringus osalejatele kolm Bexsero annust, kui imikud olid

kas 2-, 4- ja 6-kuused või 2-, 3- ja 4-kuused ning kordusannus teisel eluaastal, kui katsealused oli

vähemalt 12-kuused. Neilt võeti seerumid enne vaktsineerimist, kuu aega pärast kolmandat

vaktsineerimist (vt tabel 2) ja kuu aega pärast revaktsineerimist (vt tabel 3). Jätku-uuringus hinnati

immuunreaktsiooni püsivust aasta pärast kordusannuse manustamist (vt tabel 3). Varem

vaktsineerimata lastele manustati ka teisel eluaastal kaks annust, kusjuures antikehade püsivust

mõõdeti ühe aasta möödudes teisest annusest (vt tabel 4). Immunogeensust kahe annuse järel on

dokumenteeritud ka ühes teises uuringus, mis tehti imikutel, kes olid registreerimise ajal 6…8 kuu

vanused (vt tabel 4).

Immunogeensus 2…6 kuu vanustel imikutel

Tabelis 2 on toodud kokkuvõte immunogeensuse tulemustest kuu aega pärast kolme Bexsero annuse

manustamist 2, 3, 4 ja 2, 4, 6 kuu vanustele imikutele. Bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid olid

kuu aega pärast kolmandat vaktsineerimist meningokoki referentstüvede suhtes kõrged, olles suunatud

mõlema Bexsero vaktsineerimisplaani korral antigeenide fHbp, NadA ja PorA P1,4 vastu.

Bakteritsiidsed reaktsioonid antigeeni NHBA suhtes olid kõrged ka 2, 4, 6 kuu plaani järgi

vaktsineeritud imikutel, kuid 2, 3, 4 kuu plaani puhul osutus see antigeen vähem immunogeenseks.

NHBA-antigeeni vähenenud immunogeensuse kliinilised tagajärjed selle plaani puhul pole teada.

Tabelis 3 on toodud kokkuvõte bakteritsiidse antikeha püsivuse andmetest 8 kuud pärast 2, 3 ja 4 kuu

vanuste imikute vaktsineerimist Bexseroga ning 6 kuud pärast 2, 4 ja 6 kuu vanuste imikute

vaktsineerimist Bexseroga (revaktsineerimise-eelne ajapunkt), samuti revaktsineerimise andmetest

pärast neljandat Bexsero annust, mis manustati 12 kuu vanuses. Tabelis 3 on toodud ka

immuunreaktsiooni püsivus aasta pärast kordusannuse manustamist. Vajadust täiendavate

kordusannuste järele pikemaajalise kaitsva immuunsuse säilitamiseks pole tõestatud.

Immunogeensus 6…11 kuu, 12…23 kuu ja 2…10 aasta vanustel lastel

Immunogeensust kahe annuse järel, mida manustati kahekuulise vahega 6…26 kuu vanustele lastele,

on dokumenteeritud kolmes uuringus, mille tulemuste kokkuvõtte leiate tabelist 4. Seroreaktsiooni

määrad ja hSBA GMT-d olid iga vaktsiini antigeeni suhtes kõrged ning pärast kahe annuse

manustamist 6…8 kuu vanustele imikutele ja 13…15 ning 24…26 kuu vanustele lastele sarnased.

Tabelis 4 on toodud ka kokkuvõte antikehade püsivuse andmetest aasta pärast kahe annuse

manustamist 13…15 kuu vanustele lastele.

Kahes jätku-uuringus uuriti täiendavalt 67 lapsest koosnevat rühma (vastavalt N=36 ja N=29…31),

keda vaktsineeriti Bexseroga 40…44 kuu vanuselt, ning täheldati hSBA tiitrite suurenemist nelja

referentsantigeeni puhul. Seropositiivsete katsealuste protsent oli fHbp ja NadA puhul 100%, PorA

P1,4 puhul 94% ja 90% ning NHBA puhul 89% ja 72%.

Immunogeensus noorukitel (alates 11-aastased) ja täiskasvanutel

Noorukitele manustati ühe-, kahe- või kuuekuulise intervalliga kaks Bexsero annust. Nende andmete

kokkuvõte on toodud tabelites 5 ja 6. Täiskasvanutel tehtud uuringutes saadi andmed samuti pärast

kahe Bexsero annuse manustamist ühe- või kahekuulise intervalliga (vt tabel 5).

Ühe- või kahekuulise intervalliga manustatud kahe annuse vaktsineerimisplaanid näitasid sarnaseid

immuunreaktsioone nii täiskasvanutel kui ka noorukitel. Sarnaseid reaktsioone täheldati ka noorukitel,

kellele manustati kuuekuulise intervalliga kaks Bexsero annust.

Noorukitega teostatud uuringus stratifitseeriti bakteritsiidseid reaktsioone pärast kahe Bexsero annuse

manustamist hSBA algväärtuse järgi, mis oli väiksem kui 1:4, sellega võrdne või suurem kui 1:4.

Tabelis 6 on toodud kokkuvõte nende katsealuste seroreaktsiooni määradest ja protsentidest, kelle

puhul suurenes hSBA tiiter kuu aega pärast teist Bexsero annust algväärtuse suhtes 4 korda. Bexseroga

vaktsineerimise järel olid protsentuaalselt suur osa katsealustest seropositiivsed ja saavutasid

vaktsineerimiseelsest olekust sõltumata hSBA tiitrite 4-kordse suurenemise.

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada laste ühel või mitmel alarühmal Bexseroga läbi

viidud uuringute tulemused Neisseria meningitidis‘e B-grupi põhjustatud meningokokilise haiguse

preventsiooni kohta (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ei ole kohaldatav.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud

kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid

Histidiin

Sahharoos

Süstevesi

Teavet adsorbendi kohta vt lõik 2.

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2C.8C).

Mitte lasta külmuda.

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

0,5 ml suspensiooni kolvi (I tüüpi bromobutüülkummist) ja kaitsekorgiga (I või II tüüpi kummist)

nõeltega või nõelteta süstlis (I tüüpi klaasist).

Pakendis on 1 süstel või 10 süstlit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Säilitamisel võib suspensiooni sisaldavas süstlis täheldada peent valkjat sadet.

Raputage süstlit enne kasutamist hoolikalt, et moodustuks homogeenne suspensioon.

Vaktsiini tuleks enne manustamist visuaalselt kontrollida veendumaks, et selles ei esine nähtavaid

osakesi ja selle värv pole muutunud. Kui märkate vaktsiinis võõrkehi ja/või muutusi selle

väljanägemises, hävitage vaktsiin.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Novartis Vaccines and Diagnostics S.r.l.,

Via Fiorentina 1,

53100 Siena,

Itaalia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: PP. kuu AAAA

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

PP/KK/AAAA

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel