Azromite - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS

AZROMITE 35 mg õhukese polümeerikattega tabletid.


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 35 mg risedronaatnaatriumi, mis on ekvivalentne
32,5 mg risedroonhappega.
INN. Acidum risedronicum

Abiaine: iga tablett sisaldab 1,9 mg laktoosi
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Valged ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille läbimõõt on 11,2 mm,
paksus 5 mm ja mille ühele küljele on pressitud "35".


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Menopausijärgse osteoporoosi ravi, et vähendada selgroolülide murdude riski. Menopausijärgse
väljendunud osteoporoosi ravi, et vähendada reieluu proksimaalse osa murdude riski (vt lõik 5.1).

Osteoporoosi ravi luumurru kõrge riskiga meestel (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Soovitatav annus täiskasvanutele on üks 35 mg tablett üks kord nädalas suu kaudu. Tablett tuleb võtta
iga nädal samal nädalapäeval. Toit mõjutab risedronaatnaatriumi imendumist, mistõttu peavad
patsiendid piisava imendumise tagamiseks võtma tableti:
· enne hommikusööki: vähemalt 30 minutit enne päeva esimest toidukorda, muude ravimite
manustamist või joomist (v.a puhas vesi).

Patsientidele peab selgitama, et kui üks annus jääb võtmata, tuleb võtta üks tablett sel päeval, mil
võtmata jäänud tablett meenub. Siis peaksid patsiendid pöörduma tagasi ühe tableti võtmise juurde
kord nädalas päeval, mil tavaliselt tablett võetakse. Kunagi ei tohi võtta kahte tabletti päevas.

Tabletid tuleb tervena alla neelata, neid ei tohi imeda ega närida. Tablett tuleb võtta püstises asendis
(seistes või istudes) koos klaasitäie puhta veega (> 120 ml), et hõlbustada ravimi liikumist makku.
Patsiendid ei tohi 30 minuti jooksul pärast tableti võtmist pikali heita (vt lõik 4.4).

Kui toit ei sisalda piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini, peab kaaluma nende täiendavat manustamist.

Eakad
Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest toimeaine biosaadavus, jaotumine ja eritumine on eakatel
(> 60-aastastel) sarnane võrreldes nooremate patsientidega.

Neerukahjustus
Kerge ja mõõduka neerukahjustuse korral ei ole annuse kohandamine vajalik. Risedronaatnaatrium on
vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) (vt lõigud
4.3 ja 5.2).

Lapsed ja noorukid
Risedronaati ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel ohutus- ja tõhususandmete puudumise tõttu.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus risedronaatnaatriumi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Hüpokaltseemia (vt lõik 4.4).
Rasedus ja imetamine.
Raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens < 30ml/min).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toit, joogid (v.a puhas vesi) ja mitmevalentseid katioone (nt kaltsiumi, magneesiumi, rauda ja
alumiiniumi) sisaldavad ravimid mõjutavad bisfosfonaatide imendumist ning neid ei tohi võtta samal
ajal risedronaatnaatriumiga (vt lõik 4.5). Soovitud toime saavutamiseks peab rangelt
annustamissoovitusi järgima (vt lõik 4.2).

Bisfosfonaatide tõhusus osteoporoosi ravis on seotud luu väikse mineraalse tiheduse (BMD T-skoor
puusa- või lülisamba nimmepiirkonnas ­2,5 SD) ja/või varasema murru olemasoluga.
Kõrge iga üksi või kliinilised riskitegurid murdude tekkeks ei ole piisavaks põhjuseks osteoporoosi
ravi alustamiseks bisfosfonaadiga. Tõendid bisfosfonaatide, sh risedronaadi tõhususe kohta väga
eakatel (> 80-aastased) on piiratud (vt lõik 5.1). Bisfosfonaadid võivad põhjustada söögitoru ja mao
põletiku ning tekitada söögitoru haavandeid. Seepärast peavad patsiendid pöörama erilist tähelepanu
annustamisjuhistele (vt lõik 4.2).

Patsiendid, kellel on esinenud söögitoruga seotud häireid, mis aeglustavad söögitoru läbimist või
tühjendamist (nt ahenemine või akalaasia), kes ei ole suutelised olema püstiasendis vähemalt 30
minutit pärast tableti võtmist või kellel on aktiivsed või hiljutised söögitoru või seedekulgla ülaosa
probleemid, peavad piiratud kliiniliste kogemuste tõttu kasutama risedronaatnaatriumi erilise
ettevaatusega.

Ravimit välja kirjutav arst peab sellistele patsientidele rõhutama annustamisjuhiste järgimise tähtsust
ja olema tähelepanelik võimalike söögitoru reaktsioonide suhtes.Patsientidele tuleb öelda, et nad
peavad kohe arsti poole pöörduma, kui neil tekivad söögitoru ärrituse sümptomid, nagu düsfaagia,
valu neelamisel, retrosternaalne valu või uued/süvenenud kõrvetised.

Hüpokaltseemia tuleb välja ravida enne ravi alustamist risedronaatnaatriumiga. Teisi luu- ja
mineraalide ainevahetushäireid (nt paratüroidnäärme düsfunktsioon, vitamiin D hüpovitaminoos) tuleb
ravida ravi alustamisel risedronaatnaatriumiga.

Lõualuu osteonekroos on tavaliselt seotud hamba väljatõmbamise ja/või paikse infektsiooniga (sh
osteomüeliit), mida on täheldatud vähkkasvajaga patsientidel, kes saavad peamiselt intravenoosset ravi
bisfosfonaatidega. Paljud nendest patsientidest saavad lisaks kemoteraapiat ja kortikosteroide. Lõualuu
osteonekroosi on samuti täheldatud osteoporoosiga patsientidel, kes saavad suukaudset ravi
bisfosfonaatidega.

Kaasnevate riskiteguritega (nt vähk, kemoteraapia, radioteraapia, kortikosteroidid, halb suuhügieen)
patsientidel tuleb enne ravi bisfosfonaatidega kontrollida hambaid ja teha sobivat profülaktikat.


Ravi ajal peavad need patsiendid võimaluse korral vältima invasiivseid hambaraviprotseduure.
Patsientidel, kellel tekib bisfosfonaatravi ajal lõualuu osteonekroos, võib hamba operatsioon seisundit
halvendada. Puuduvad andmed bisfosfonaatravi katkestamiseks, et vähendada hambaravi vajavate
patsientide lõualuu osteonekroosi riski.
Iga patsiendi individuaalne raviplaan peab põhinema raviarsti kliinilisel otsusel, mis arvestab ka kasu-
riski suhet.

See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus,
laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud, kuid kliiniliste uuringute käigus ei ole leitud kliiniliselt olulisi
koostoimeid teiste ravimitega. III faasi osteoporoosi uuringutes, kus risedronaatnaatriumi manustati
iga päev, kasutasid atsetüülsalitsüülhapet või teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid
(MSPVA) vastavalt 33% ja 45% patsientidest. III faasi uuringus menopausijärgses eas naistel kasutas
atsetüülsalitsüülhapet või teisi MSPVA-sid üks kord nädalas vastavalt 57% ja 40% patsientidest.
Atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de regulaarsete kasutajate hulgas (manustasid 3 või enam
päeva nädalas), keda raviti risedronaatnaatriumiga, oli seedekulgla ülaosa kõrvaltoimete
esinemissagedus sarnane kontrollrühma patsientide omaga.

Vajaduse korral võib risedronaatnaatriumi kasutada samal ajal östrogeenidega (ainult naistel).

Ühekorraga manustatud mitmevalentseid katioone (nt kaltsiumi, magneesiumi, rauda ja alumiiniumi)
sisaldavad ravimid mõjutavad Risedronate"i imendumist (vt lõik 4.4).

Risedronaatnaatrium ei metaboliseeru süsteemselt, ei indutseeri tsütokroom P450 ensüümi ja seondub
vähesel määral plasmavalkudega.

4.6 Rasedus ja imetamine

Risedronaatnaatriumi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud
kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Loomkatsed
on näidanud, et väike kogus risedronaatnaatriumi eritub rinnapiimaga. Ei ole teada, kas
risedronaatnaatrium eritub inimese rinnapiimaga.
Risedronaati ei tohi kasutada rasedad ega naised, kes imetavad last.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Toimet autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed

Risedronaatnaatriumi on uuritud III faasi kliinilistes uuringutes, milles osales üle 15 000 patsiendi.
Enamus kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimetest olid kerge või keskmise raskusastmega ega
vajanud ravi katkestamist.

Allpool on toodud risedronaadiga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed, mida täheldati III
faasi kliinilistes uuringutes osteoporoosiga menopausijärgses eas naiste 36-kuulise ravi jooksul
risedronaatnaatriumiga 5 mg ööpäevas (n = 5020) või platseeboga (n = 5048). Kõrvaltoimed on
esitatud järgmiselt (sulgudes on toodud esinemissagedus võrreldes platseeboga).
Väga sage ( 1/10); sage ( 1/100; < 1/10); aeg-ajalt ( 1/1000; < 1/100); harv ( 1/10 000; < 1/1000);
väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Närvisüsteemi häired

Sage: peavalu (1,8% vs. 1,4%).

Silma kahjustused
Aeg-ajalt: iriit*.

Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus (5,0% vs. 4,8%), düspepsia (4,5% vs. 4,1%), iiveldus (4,3% vs. 4,0%), kõhuvalu
(3,5% vs. 3,3%), diarröa (3,0% vs. 2,7%).
Aeg-ajalt: gastriit (0,9% vs. 0,7%), ösofagiit (0,9% vs. 0,9%), düsfaagia (0,4% vs. 0,2%), duodeniit
(0,2% vs. 0,1%), söögitoru haavand (0,2% vs. 0,2%).
Harv: glossiit (< 0,1% vs. 0,1%), söögitoru ahenemine (< 0,1% vs. 0,0%).

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: luu- ja lihasvalu (2,1% vs. 1,9%).

Uuringud
Harv: maksafunktsiooni näitajate kõrvalekalded normist*.

* III faasi osteoporoosi uuringutes ei olnud esinemissagedus oluline; esinemissagedus põhineb
varasemate kliiniliste uuringute käigus tekkinud kõrvalnähtudel või laboratoorsetel või taastekke
leidudel.

Üheaastases topeltpimemeetodil tehtud mitmekeskuselises uuringus, milles võrreldi
risedronaatnaatriumi annuses 5 mg üks kord ööpäevas (n = 480) ja risedronaatnaatriumi annuses
35 mg üks kord nädalas (n = 485) osteoporoosiga menopausijärgses eas naistel, olid ohutus- ja
talutavusprofiilid kummagi annuse puhul sarnased.
Lisaks teatasid uurijad järgmistest võimalikult või tõenäoliselt ravimiga seonduvatest kõrvaltoimetest
(esinemissagedus suurem risedronaatnaatriumi 35 mg rühmas võrreldes risedronaatnaatriumi 5 mg
rühmaga): seedetrakti häired (1,6% vs. 1,0%) ja valu (1,2% vs. 0,8%).

Kaheaastases osteoporoosi uuringus meestel olid üldine ohutus ning talutavus ravi- ja platseeborühmas
sarnased. Kõrvaltoimed olid sarnased naistel esinenud kõrvaltoimetega.

Laboratoorsed leiud Mõnel patsiendil täheldati varast, mööduvat, asümptomaatilist ning kergekujulist
seerumi kaltsiumi- ja fosfaadisisalduse vähenemist.

Järgnevatest kõrvaltoimetest on teatatud ravimi turustamisjärgse kasutamise käigus (esinemissagedus
ei ole teada).

Silma kahjustused
Iriit, uveiit

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Lõualuu osteonekroos.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Ülitundlikkus ja nahareaktsioonid, sh angioödeem, generaliseerunud lööve ja bulloossed
nahareaktsioonid, mõned üksikud raskekujulised juhud.

4.9 Üleannustamine

Risedronaatnaatriumi üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline teave.


Märkimisväärse üleannustamise korral võib tekkida seerumi kaltsiumisisalduse vähenemine. Mõnel
patsiendil võivad ilmneda hüpokaltseemia nähud ja sümptomid. Hüpokaltseemia varaseim sümptom
on surin kätes ja jalgades. Teiste sümptomite hulka kuuluvad lihas- või kõhupiirkonna krambid.

Patsientidele tuleb anda juua piima või manustada magneesiumi, kaltsiumi või alumiiniumi sisaldavaid
antatsiide, et siduda risedronaati ja vähendada risedronaatnaatriumi imendumist. Olulise
üleannustamise korral võib teha maoloputust, et eemaldada imendumata risedronaatnaatriumi.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: bisfosfonaadid
ATC-kood: M05BA07.

Risedronaatnaatrium on püridinüülbisfosfonaat, mis seondub luu hüdroksüapatiidiga ja inhibeerib
osteoklastide aktiivsusest tingitud luuresorptsiooni. Luuresorptsioon väheneb, samal ajal kui
osteoblastide aktiivsus ja luukoe mineraliseerumine säilivad. Prekliinilistes uuringutes avaldas
risedronaatnaatrium tugevat osteoklastide ja luuresorptsioonivastast toimet ning suurendas annusest
sõltuvalt luukoe massi ja skeleti biomehaanilist tugevust. Risedronaatnaatriumi toimet tõestati luukoe
ainevahetuse biokeemiliste markerite mõõtmisega farmakodünaamilistes ja kliinilistes uuringutes.
Menopausijärgses eas naispatsientide uuringutes täheldati luukoe ainevahetuse biokeemiliste markerite
langust 1 kuuga, mis saavutas maksimumi 3...6 kuu jooksul. Luukoe biokeemiliste markerite langus
oli sarnane risedronaatnaatrium 35 mg ja risedronaatnaatrium 5 mg üks kord päevas manustamisega 12
kuu jooksul.
Uuringus osteoporoosiga meestel täheldati luukoe biokeemiliste markerite esmast langust kõige varem
3 kuu jooksul ning languse jätkumist 24. kuul.

Menopausijärgse osteoporoosi ravi ja ennetamine
Menopausijärgse osteoporoosi teket soodustavad mitmed riskitegurid, sh väike luumass, väike
luutihedus, varajane menopaus, suitsetamine ja osteoporoosi pärilik esinemine. Osteoporoosi
kliiniliseks tagajärjeks on luumurrud. Mida rohkem on riskitegureid, seda tõenäosem on luumurru teke.

Selgroo nimmepiirkonna BMD (luu mineraalne tihedus) alusel üheaastases topeltpimemeetodil
teostatud paljukeskuselises uuringus menopausijärgse osteoporoosiga naistel oli risedronaatnaatrium
annus 35 mg (üks kord nädalas) (n = 485) terapeutiliselt ekvivalentne risedronaatnaatriumi annusega
5 mg üks kord ööpäevas (n = 480).
Kliinilises programmis uuriti üks kord ööpäevas manustatava risedronaatnaatriumi mõju reieluukaela
ja lülisambamurru tekke riskile varase ja hilise menopausiga naistel, kellel esines varasem luumurd või
mitte. Uuringus kasutati päevaannuseid 2,5 mg ja 5 mg ning kõik grupid, sealhulgas kontrollgrupid,
said lisaks kaltsiumi ja vitamiini D-d, kui lähteväärtused olid madalad. Uue lülisamba ja reieluukaela
murru absoluutset ja suhtelist riski hinnati esimese juhuni kulunud aja analüüsi põhjal.

· Kahte platseeborühmaga uuringusse (n = 3,661) kaasati menopausijärgses eas alla 85-aastased
naised, kellel oli olnud selgroolülimurd. Kolmeaastane ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg
ööpäevas vähendas uute selgroolülimurdude esinemist võrreldes kontrollrühmaga.
Vähemalt kahe selgroolüli murruga naistel vähenes suhteline risk 49% (uusi selgroolüli murde
risedronaatnaatriumirühmas 18,1% ja platseeborühmas 29,0%) ning vähemalt ühe selgroolüli
murruga naistel 41% (uusi selgroolüli murde risedronaadirühmas 11,3% ja platseeborühmas
16,3%). Ravi mõju oli märgatav juba esimese raviaasta lõpus. Ravi kasulikkust demonstreeriti ka
naiste puhul, kellel oli varem esinenud mitmeid luumurde. Annuses 5 mg ööpäevas vähendas
risedronaatnaatrium ka aastast kehapikkuse kadu võrreldes kontrollrühmaga.
· Kahte järgnevasse platseeborühmaga uuringusse kaasati menopausijärgses eas naisi vanuses üle 70
aasta, kellest osadel oli varasemaid selgroolülide murde ja osadel mitte. Uuritud naistel vanuses

70...79 aastat oli reieluukaela BMD T-skoor < ­3 SD (­2,5 SD, kui kasutada NHANES III) ning
vähemalt üks täiendav riskitegur. 80 aasta vanused naised kaasati uuringusse, kui neil oli
vähemalt üks reieluu kaela mitteluustikuline riskitegur või reieluukaela väike luutihedus.
Risedronaatnaatriumi tõhususe statistiliselt oluline erinevus platseebost ilmneb üksnes 2,5 mg ja
5 mg ööpäevaste annustega ravitud rühmade ühendandmetes. Alljärgnevad tulemused põhinevad
vaid kliinilise praktika ja osteoporoosi praeguste definitsioonide alusel määratletud alarühmade a
posteriori analüüsil.
- Alarühmas, kus patsientidel on reieluukaela BMD T-skoor < ­2,5 SD (NHANES III) ja vähemalt
üks varasem selgroolüli murd, vähendas kolmeaastane ravi risedronaatnaatriumiga reieluukaela
murdude tekkeriski 46% võrreldes kontrollrühmaga (risedronaatnaatriumi 2,5 mg ja 5 mg
annustega ühendrühmas oli reieluukaela murdude esinemissagedus 3,8% ja platseeborühmas
7,4%).
- Andmete alusel võib eeldada, et väga eakate (> 80-aastaste) patsientide puhul on kaitsev toime
vähem väljendunud. Selle põhjuseks võib olla reieluukaela murru mitteluustikuliste riskitegurite
osakaalu suurenemine vananedes. Uuringute teisese tulemusnäitaja analüüs näitas uute selgroolüli
murdude tekkeriski vähenemist reieluukaela väikese luutihedusega patsientidel nii varasema
selgroolüli murru esinemisel kui ka ilma selleta.

· Kolmeaastane ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg ööpäevas suurendas luutihedust (BMD)
kontrollrühmaga võrreldes selgroo nimmepiirkonnas, reieluukaelas, pöörlas ja randmes ning
hoidis ära luukao kodarluus.
· Kolmeaastase risedronaatnaatriumi manustamisega annuses 5 mg ööpäevas saavutatud luukao
pidurdumine osutus kiiresti pöörduvaks üheaastase jälgimisperioodi vältel, mil ravimit ei
manustatud.
· Pärast menopausijärgses eas naiste 2...3-aastast ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg
ööpäevas võetud luubiopsiates täheldati ootuspäraselt mõõdukalt vähenenud luukadu.
Risedronaatnaatriumravi käigus moodustunud luu oli normaalse lamellaarse struktuuri ja
luumineralisatsiooniga. Need andmed koos osteoporoosist tingitud selgroomurdude
esinemissageduse vähenemisega osteoporoosiga naistel näitavad, et kahjulik mõju luukvaliteedile
puudub.
· Mitmete mõõdukate kuni tõsiste seedetrakti kaebustega patsientide endoskoopiline uurimine nii
risedronaatnaatriumi- kui ka kontrollrühmas ei tõendanud raviga seotud mao, kaksteistsõrmiksoole
ega söögitoru haavandite teket kummaski rühmas, kuigi risedronaatnaatriumirühmas täheldati aeg-
ajalt duodeniiti.

Osteoporoosi ravi meestel
Kaheaastane topeltpimemeetodil tehtud platseebokontrollitud uuring 284 patsiendil näitas, et
risedronaatnaatrium annuses 35 mg üks kord nädalas (n = 191) on osteoporoosiga meespatsientidel
(vanuses 36...84 aastat) tõhus. Kõik patsiendid said lisaks kaltsiumi ja vitamiin D-d.

BMD suurenemist täheldati juba 6 kuu möödudes pärast ravi alustamist risedronaatnaatriumiga.
Kaheaastane ravi risedronaatnaatriumiga annuses 35 mg üks kord nädalas suurendas selgroo
nimmeosa, reieluukaela, pöörla ja kogu puusaluu mineraalset tihedust (BMD) võrreldes platseeboga.
Luumurde vähendavat toimet selles uuringus ei täheldatud.
Risedronaatnaatriumi toime luule (BMD suurenemine ja BTM vähenemine) on meestel ja naistel
sarnane.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist on imendumine suhteliselt kiire (tmax ~1 tund) ja see on annusest
sõltumatu uuritud vahemiku piires (ühekordse annuse uuringus 2,5...30 mg; mitmekordse annuse
uuringutes 2,5...5 mg ööpäevas ning kuni 50 mg manustatuna üks kord nädalas). Tableti keskmine
suukaudne biosaadavus on 0,63% ja väheneb, kui risedronaatnaatriumi manustatakse koos toiduga.
Biosaadavus meestel ja naistel on sarnane.


Jaotumine
Tasakaalukontsentratsiooni juures on keskmine jaotusruumala inimestel 6,3 l/kg.
Seondumine plasmavalkudega on umbes 24%.

Metabolism
Risedonaatnaatriumi süsteemse metabolismi kohta puuduvad tõendid.

Eliminatsioon
Ligikaudu pool imendunud annusest eritub uriiniga 24 tunni jooksul ja 85% intravenoossest annusest
eritub uriiniga 28 päevaga. Keskmine neerukliirens on 105 ml/min ja keskmine üldine kliirens
122 ml/min, erinevus tuleneb tõenäoliselt imendumisest luudesse. Neerukliirens ei ole sõltuv
kontsentratsioonist ja see on lineaarses seoses kreatiniini kliirensiga. Imendumata risedonaat eritub
muutumatul kujul väljaheitega. Pärast suukaudset manustamist näitab kontsentratsiooni-aja graafik
kolmefaasilist eliminatsiooni lõpliku poolväärtusajaga 480 tundi.

Erilised patsientide rühmad
Eakad
Annuste kohandamine ei ole vajalik.

Atsetüülsalitsüülhappe/MSPVA-de kasutajad
Atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de regulaarsete kasutajate hulgas (manustasid 3 või enam
päeva nädalas), keda raviti risedronaatnaatriumiga, oli seedekulgla ülaosa kõrvaltoimete
esinemissagedus sarnane kontrollrühma patsientidel täheldatuga.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Toksikoloogilistes uuringutes rottide ja koertega täheldati risedronaatnaatriumi annusest sõltuvat
toksilist mõju maksale, rottidel täheldati ensüümide aktiivsuse tõusu koos histoloogiliste muutustega.
Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada. Inimeste terapeutilist annust ületavate annuste
manustamisel rottidele ja koertele täheldati toksilist toimet munanditele. Närilistel esines sageli
annusest sõltuvat ülemiste hingamisteede ärritust. Samasugust toimet on täheldatud ka teiste
bisfosfonaatide kasutamisel. Pikemaajalistes uuringutes närilistega täheldati kahjulikku toimet
alumistele hingamisteedele, kuid nende leidude kliiniline tähendus on teadmata.
Reproduktiivtoksilisuse uuringutes täheldati kliinilistele annustele lähedaste annustega ravitud rottide
loodetel rinnaluu ja/või koljuluu luustumismuutusi ning hüpokaltseemiat ja suremust tiinuse lõpule
kandnud emasloomade hulgas. Teratogeensust ei ilmnenud manustamisel rottidele annustes 3,2 mg/kg
ööpäevas ja küülikutele 10 mg/kg ööpäevas, kusjuures andmed on olemas vaid väikese arvu küülikute
kohta. Toksilisus emasloomale takistas suuremate annuste uurimist. Prekliinilised genotoksilisuse ja
kartsinogeensuse uuringud ei näidanud märkimisväärseid riske inimestele.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
prezelatineeritud maisitärklis,
mikrokristalne tselluloos,
krospovidoon,
magneesiumstearaat.

Tableti kate:
hüpromelloos,
laktoosmonohüdraat,

titaandioksiid (E171),
makrogool 4000.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendi iseloomustus: läbipaistmatu PVC/PE/PVDC/alumiiniumblister pappkarbis.
Pakendis
4 või 12 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded hävitamiseks ja käsitsemiseks
Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Gedeon Richter Plc.
Gyömri út 19-21
1103 Budapest
Ungari


8. MÜÜGILOA
NUMBER

618809


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

06.02.2009


10. TEKSTI ÜLEVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2009