Aldara - Aldara toote info LISA I

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ALDARA 5% kreem

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga kotike sisaldab 12,5 mg imikvimoodi 250 mg kreemis (5%).

100 mg kreemi sisaldab 5 mg imikvimoodi.

Abiained:

tsetüülalkohol

stearüülalkohol

metüülhüdroksübensoaat (E218)

propüülhüdroksübensoaat (E216)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kreem

Valge kuni kollakas kreem.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Imikvimoodkreem on näidustatud paikseks raviks:

Välissuguorganite ja anaalpiirkonna teravad kondüloomid (Condylomata acuminata) täiskasvanutel.

Pindmised basaalrakulised kartsinoomid täiskasvanutel.

Näol või peanahal esinevate kliiniliselt tüüpiliste mittehüperkeratootiliste, mittehüpertroofiliste

aktiiniliste keratooside paikseks raviks immuunkompetentsetel täiskasvanud patsientidel, juhul kui

lesioonide suurus ja hulk limiteerivad krüoteraapia efektiivsust ja/või sobivust ning teised paiksed

ravivõimalused on vastunäidustatud või vähem sobivad.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Imikvimoodkreemi manustamise sagedus ja ravi kestus sõltub näidustusest.

Välissuguorganite kondüloomid täiskasvanutel:

Imikvimoodkreem tuleb kanda nahale 3 korda nädalas (näiteks esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel;

või teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval) enne tavalist magamaminekuaega ja jätta nahale 6...10

tunniks. Ravi imikvimoodkreemiga tuleb jätkata kuni teravate kondüloomide kadumiseni välistelt

suguelunditelt või pärakuümbrusest või mitte üle 16 nädala iga kondüloomi episoodi puhul.

Manustatava koguse kohta vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom täiskasvanutel:

Manustada imikvimoodkreemi 6 nädala jooksul, 5 korda nädalas (näiteks esmaspäevast reedeni) enne

magamaminekut ja jätta ligikaudu 8 tunniks nahale.

Manustatava koguse kohta vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis.

Aktiiniline keratoos täiskasvanutel

Ravi tuleb alustada arsti soovitusel ja ravi ajal on vajalik arstlik kontroll. Imikvimoodkreem tuleb

kanda nahale 3 korda nädalas (näiteks: esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel) nelja nädala jooksul enne

tavalist magamaminekuaega ja jätta nahale ligikaudu 8 tunniks. Kreemi tuleb kanda nahale piisavas

koguses, et katta ravitav pind. Pärast 4-nädalast ravivaba perioodi tuleb hinnata aktiinilise keratoosi

taandumist. Kui esineb veel lesioone, tuleb ravi korrata järgmise 4 nädala jooksul.

Maksimaalne soovitatav annus on üks kotike. Maksimaalne soovitatav ravi kestvus on 8 nädalat.

Kui tekib tugev paikne põletikuline reaktsioon (vt lõik 4.4) või kui ravitaval kohal tekib infektsioon,

tuleb kaaluda annustamise katkestamist. Viimasel juhul tuleb kasutada muid sobivaid ravimeetmeid.

Olenemata vahelejäänud annustest või puhkeperioodidest ei tohi üks raviperiood kesta kauem kui 4

nädalat.

Kui lesiooni(de) vastus on 4...8 nädala möödumisel pärast teist raviperioodi teostataval järelkontrollil

ebapiisav, tuleb kasutada muud ravi (vt lõik 4.4).

Teave kõikide näidustuste kohta:

Kui üks annus on vahele jäänud, peab patsient kandma kreemi nahale niipea, kui see talle meelde

tuleb, ja ta peab jätkama siis tavalist ajakava. Siiski ei tohi kanda kreemi nahale ühel päeval rohkem

kui ühel korral.

Pediaatrilised patsiendid

Imikvimoodi ei soovitata kasutada pediaatrilistel patsientidel. Puuduvad andmed imikvimoodi

kasutamise kohta kinnitatud näidustustel lastel ja noorukitel.

Aldarat ei tohi kasutada lastel kontagioosse molluski korral efektiivsuse puudumise tõttu nimetatud

näidustusel (vt lõik 5.1).

Manustamisviis

Välissuguorganite kondüloomid:

Imikvimoodkreemi tuleb kanda nahale õhukese kihina ja hõõruda puhtale tüükapiirkonnale kuni

kreemi imendumiseni. Kandke ainult haigele piirkonnale ja vältige kreemi sattumist limaskestadele.

Imikvimoodkreem tuleb kanda nahale enne magamaminekut öötundideks. 6...10-tunnise toimeaja

jooksul tuleb vältida duši all või vannis pesemist. Pärast selle toimeaja möödumist tuleb

imikvimoodkreem pehmetoimelise seebi ja veega eemaldada. Kreemi ülemäärane kasutamine või selle

pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada ägeda reaktsiooni manustamiskohal (vt lõigud 4.4, 4.8

ja 4.9). Ühest ühekordselt kasutatavast kotikesest piisab 20 cm2-lise kondüloomide piirkonna

katmiseks. Kotikesi ei tohi pärast avamist uuesti kasutada. Enne ja pärast kreemi kasutamist peske

hoolikalt käsi.

Ümberlõikamata mehed peavad eesnaha all paiknevate kondüloomide ravimiseks eesnaha tagasi

tõmbama ja seda piirkonda iga päev pesema (vt lõik 4.4).

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Enne imikvimoodkreemi manustamist peab patsient pesema ravitavat piirkonda pehmetoimelise seebi

ja veega ja põhjalikult kuivatama. Kreemi tuleb kanda nahale piisavalt, et katta ravitav pind ja ühe

sentimeetri ulatuses nahka kasvaja ümber. Kreem tuleb hõõruda ravitavasse pinda, kuni see imendub.

Kreemi tuleb manustada enne magamaminekut ja see peab jääma nahale ligikaudu 8 tunniks. Selle aja

jooksul tuleb vältida duši all pesemist või vannis käimist. Pärast seda ajavahemikku on tähtis

imikvimoodkreem pehmetoimelise seebi ja veega eemaldada.

Kotikesi ei tohi pärast avamist uuesti kasutada. Enne ja pärast kreemi manustamist pesta hoolikalt

käed.

Ravitava kasvaja vastust imikvimoodkreemile tuleb hinnata 12 nädala möödumisel ravi lõpetamisest.

Kui ravitud kasvaja vastus on ebapiisav, tuleb kasutada muud ravi (vt lõik 4.4).

Kui paikne nahareaktsioon imkvimoodkreemile tekitab patsiendile liigset ebamugavust või kui

ravitaval kohal täheldatakse infektsiooni, tuleb teha mõnepäevane puhkeperiood. Viimasel juhul tuleb

kasutada muid sobivaid ravimeetmeid.

Aktiiniline keratoos:

Enne imikvimoodkreemi manustamist peab patsient pesema ravitavat piirkonda pehmetoimelise seebi

ja veega ja põhjalikult kuivatama. Kreemi tuleb kanda nahale piisavas koguses, et katta ravitav pind.

Kreem tuleb hõõruda ravitavale pinnale, kuni see imendub. Kreemi tuleb manustada enne

magamaminekut ja see peab jääma nahale ligikaudu 8 tunniks. Selle aja jooksul tuleb vältida duši all

pesemist või vannis käimist. Pärast seda ajavahemikku on tähtis imikvimoodkreem pehmetoimelise

seebi ja veega pesta. Kotikesi ei tohi pärast avamist uuesti kasutada. Enne ja pärast kreemi

manustamist pesta hoolikalt käed.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Välissuguorganite kondüloomid, pindmine basaalrakuline kartsinoom ja aktiiniline keratoos:

Vältige silmasattumist ja kokkupuudet huulte ja ninasõõrmetega.

Imikvimoodkreemi toimel võivad naha põletikulised seisundid ägeneda.

Autoimmuunse seisundiga patsientidel tuleb olla imikvimoodkreemi kasutamisega ettevaatlik (vt lõik

4.4). Neil patsientidel tuleb kaaluda imikvimoodravi oodatava kasu ning nende autoimmuunse

seisundi võimaliku halvenemise riski suhet.

Imikvimoodkreemi kasutamisel siirdatud elunditega patsientidel tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.5).

Neil patsientidel tuleb kaaluda imikvimoodravi oodatava kasu ning siiriku võimaliku

äratõukereaktsiooni või transplantaat-peremehe-vastu reaktsiooni riski suhet.

Imikvimoodkreemi ei ole soovitatav kasutada enne, kui nahk on eelmise medikamentoosse või

kirurgilise ravi järel tervenenud. Manustamine katkisele nahale võib tuua kaasa imikvimoodi

suurenenud süsteemse imendumise, millega kaasub suurenenud risk kõrvaltoimete tekkeks (vt lõik 4.8

ja 4.9).

Rõhksideme kasutamine ravimisel imikvimoodkreemiga ei ole soovitatav.

Abiained metüülhüdroksübensoaat (E218), propüülhüdroksübensoaat (E216), tsetüülalkohol ja

stearüülalkohol võivad tekitada allergilisi reaktsioone.

Harva võivad tekkida vaid mõnel korral kasutatud imikvimoodkreemi järgselt intensiivsed paiksed

põletikulised reaktsioonid, sealhulgas vesine nahk või nahaerosioon. Paiksete põletikuliste

reaktsioonidega võivad kaasneda või isegi neile eelneda gripilaadsed süsteemsed nähud ja sümptomid,

sealhulgas halb enesetunne, püreksia, iiveldus, müalgiad ja külmavärinad. Sel juhul tuleb kaaluda

ravimi kasutamise katkestamist.

Imikvimoodi tuleb kasutada ettevaatusega madala hematoloogilise reserviga patsientidel (vt lõik 4.8d).

Välissuguorganite kondüloomid:

Imikvimoodkreemi kasutamisest eesnahal paiknevate kondüloomide ravis meestel on vähe kogemusi.

Kolm korda nädalas imikvimoodkreemiga ravitud ja iga päev eesnaha hügieeni eest hoolitsenud

ümberlõikamata meeste kohta sisaldab ohutusalane andmebaas andmeid vähem kui 100 patsiendi

kohta. Muudes uuringutes, milles igapäevaseid eesnahahügieeni nõudeid ei järgitud, esines kaks raske

fimoosi juhtu ja üks ümberlõikusele viinud ahenemise juhtum. Seepärast soovitatakse ravimit kasutada

selle patsiendipopulatsiooni ravimisel ainult neil meestel, kes on võimelised või valmis täitma

igapäevase eesnaha hügieeni nõudeid. Eesnaha ahenemise varajasteks nähtudeks on naha lokaalne

reaktsioon (nt erosioon, haavand, turse, elastsuse kadumine) või eesnaha tagasitõmbamise üha

suurenev raskendatus. Nende sümptomite ilmnemisel tuleb ravi kohe katkestada. Praeguste teadmiste

põhjal ei ole soovitatav kasutada ravimit kusiti-, tupesiseste, emaka, päraku või pärasoolesiseste

kondüloomide raviks. Imikvimoodkreemiga ei tohi ravida lahtiste villide või haavadega kudesid kuni

piirkonna tervenemiseni.

Lokaalsed nahareaktsioonid, näiteks erüteem, erosioon, marrastus, naha mahakoorumine ja turse, on

sagedad . Teatatud on ka muudest lokaalsetest reaktsioonidest, näiteks kõvenditest, haavanditest,

korpatõmbumisest ja vesivillide tekkimisest. Talumatu nahareaktsiooni tekkimisel tuleb kreem

eemaldada, pestes nahapiirkonda pehmetoimelise seebi ja veega. Kui nahareaktsioon on mõõdukaks

taandunud, võib ravi imikvimoodkreemiga jätkata.

Raskete lokaalsete nahareaktsioonide oht võib suureneda imikvimoodi kasutamisel soovitatust

suuremates annustes (vt lõik 4.2). Harva on esinenud raskeid lokaalseid reaktsioone, mis on vajanud

ravi ja/või põhjustanud ajutist töövõimetust, ka patsientidel, kes on kasutanud imokvimoodi vastavalt

juhistele. Selliste reaktsioonide tekkimisel kusitiava juures on mõnedel naistel tekkinud raskusi

urineerimisega, mille puhul on mõnikord osutunud vajalikuks erakorraline kateteriseerimine ja haige

piirkonna ravi.

Imikvimoodkreemi kasutamisega genitaalide või pärakuümbruse kondüloomide ravis kohe pärast ravi

muude nahale kantavate ravimitega kliinilised kogemused puuduvad.

Enne seksuaalvahekorda tuleb imikvimoodkreem nahalt maha pesta. Imikvimoodkreem võib

nõrgendada kondoome ja pessaare, mistõttu neid ei ole soovitatav kasutada samaaegselt

imikvimoodkreemiga. Tuleb kaaluda alternatiivsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist.

Nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidel ei ole korduv ravi imikvimoodkreemiga soovitatav.

Kuigi piiratud andmed on näidanud kondüloomide vähenemist HIV-positiivsetel patsientidel, ei ole

imikvimoodkreem osutunud selle patsientiderühma kondüloomide eemaldamisel sama tõhusaks.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Imikvimoodkreemi kasutamist basaalrakulise kartsinoomi raviks 1 cm ulatuses laugudest, ninast,

huultest või juuksepiirist ei ole hinnatud.

Ravi ajal ja kuni tervenemiseni võib haige nahapiirkond näida normaalsest nahast tunduvalt erinev.

Sageli esineb paikseid nahareaktsioone, kuid ravi ajal nende reaktsioonide intensiivsus üldiselt

väheneb või need kaovad pärast imikvimoodkreemiga ravi lõpetamist. Täieliku paranemise määr ja

paiksete nahareaktsioonide (nt erüteemi) intensiivsus on omavahel seotud. Need paiksed

nahareaktsioonid võivad olla seotud paikse immuunvastuse stimuleerimisega. Kui patsiendi

ebamugavustunne või paikne nahareaktsioon seda nõuavad, tuleb teha mõnepäevane puhkeperiood.

Ravi imikvimoodkreemiga võib jätkata pärast nahareaktsiooni järeleandmist.

Ravi kliinilise tulemuse võib kindlaks määrata pärast ravitud naha taastumist, ligikaudu 12 nädala

möödumisel ravi lõpetamisest.

Imikvimoodkreemi kasutamisega nõrgestatud immuunsüsteemiga patsientidel kliinilised kogemused

puuduvad.

Korduva ja varem ravitud pindmise basaalrakulise kartsinoomiga patsientidega kliinilised kogemused

puuduvad, mistõttu seda ravimit varem ravitud kasvajate ravimiseks ei ole soovitatav kasutada.

Avatud kliiniliste uuringute andmed näitavad, et suured kasvajad (>7,25 cm2) reageerivad

imikvimoodravile väiksema tõenäosusega.

Ravitavat nahapinda tuleb kaitsta päikesekiirgusega kokkupuutumise eest.

Aktiiniline keratoos

Kliiniliselt ebatüüpilistest aktiinilisest keratoosist või pahaloomulisuse kahtlusega lesioonidest tuleb

võtta sobiva ravi määramiseks biopsia.

Imikvimoodi ei ole hinnatud aktiiniliste keratooside ravimiseks laugudel, sõõrmetes või kõrvades ega

huulte huulepunapiirist sissepoole jääval alal.

Andmed imikvimoodi kasutamise kohta aktiiniliste keratooside ravimiseks muudes anatoomilistes

piirkondades peale näo ja peanaha on väga piiratud. Küünarvarte ja käelabade aktiinilise keratoosi ravi

efektiivsus imikvimoodiga pole piisavalt tõestatud, mistõttu ravimit selleks kasutada ei soovitata.

Imikvimoodi ei soovitata kasutada märgatava hüperkeratoosiga või hüpertroofiliste aktiiniliste

keratooside lesioonide ravimiseks, nagu neid esineb nahasarvedes.

Ravi ajal ja kuni tervenemiseni võib haigestunud nahapiirkond normaalsest nahast märgatavalt

erineda. Sageli esineb paikseid nahareaktsioone, kuid nende reaktsioonide intensiivsus ravi ajal

üldiselt väheneb või need kaovad pärast imikvimoodkreemiga ravi lõpetamist. Täieliku kadumise määr

on seotud paiksete nahareaktsioonide (nt erüteemi) intensiivsusega. Need paiksed nahareaktsioonid

võivad olla seotud paikse immuunvastuse stimuleerimisega. Patsiendi tõsise ebamugavustunde või

paikse nahareaktsiooni korral võib osutuda vajalikuks teha mõnepäevane ravivaba periood. Ravi

imikvimoodkreemiga võib jätkata pärast nahareaktsiooni mõõdukaks taandumist.

Raviperiood ei tohiks kesta vahelejäänud annuste või ravivabade perioodide tulemusena üle 4 nädala.

Ravi kliinilise tulemuse võib määrata kindlaks pärast ravitud naha taastumist, ligikaudu 4–8 nädala

möödumisel ravi lõpetamisest.

Imikvimoodkreemi kasutamise kohta vähenenud immuunsusega patsientidel kliinilised kogemused

puuduvad.

Pärast üht või kaht ravikuuri kadunud ja hiljem uuesti ilmunud aktiiniliste keratooside uuesti ravimise

kohta andmed puuduvad ja seepärast ei ole ravimit soovitatav sel otstarbel kasutada.

Ühe avatud kliinilise uuringu andmete kohaselt oli rohkem kui 8 aktiinilise keratoosi lesiooniga

patsientidel täieliku paranemise määr väiksem kui vähem kui 8 lesiooniga patsientidel.

Ravitavat nahapinda tuleb kaitsta päikesekiirguse eest.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid teiste ravimitega ei ole uuritud. Sealhulgas ka mitte immunosupressantidega.

Koostoimeid süsteemsete ravimitega piirab imikvimoodkreemi minimaalne imendumine läbi naha.

Imikvimoodkreemi immuunsust stimuleerivate omaduste tõttu peab olema selle kasutamisel

immunosupressioonravi saavatel patsientidel ettevaatlik (vt lõiku 4.4).

4.6 Rasedus ja imetamine

Imikvimoodi kasutamise kohta raseduse ajal ei ole kliinilisi andmeid. Loomkatsed ei näita otsest või

kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule

(vt 5.3). Raseduse ajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Et ühe ja mitme lokaalse annuse järel ei ole imikvimoodi mõõdetavaid tasemeid (>5 ng/ml) seerumis

leitud, ei saa selle kasutamise või mittekasutamise kohta rinnaga toitvatel emadel konkreetset nõu

anda.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Arvestades lõigus 4.8 märgitud kõrvaltoimeid, on ravimi toime reaktsioonikiirusele ebatõenäoline.

4.8 Kõrvaltoimed

a) Üldine kirjeldus:

Välissuguelundite kondüloomid:

Pöördelise tähtsusega uuringutes annustega 3 korda nädalas olid ravimi kõige sagedamini teatatud

kõrvaltoimed, mille seost imikvimoodkreemiga raviga peeti tõenäoliseks või võimalikuks, lokaalsed

reaktsioonid kondüloomide ravimise kohal (33,7%-l imikvimoodiga ravitud patsientidest). Teatatud on

ka imikvimoodkreemiga ja platseebokreemiga ravitud patsientide mõningatest süsteemsetest

kõrvaltoimetest, näiteks peavalust (3,7%), gripilaadsetest sümptomitest (1,1%) ja lihasevalust (1,5%).

Allpool on esitatud patsientide teatatud kõrvaltoimed 2292 patsiendil, keda raviti platseeboga

kontrollitud ja avatud kliinilistes uuringutes imikvimoodkreemiga. Nende kõrvaltoimete põhjuslikku

seost imikvimoodraviga loetakse vähemalt võimalikuks.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Uuringutes annustega 5 korda nädalas koges vähemalt 58% patsientidest vähemalt üht kõrvaltoimet.

Uuringutes kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed, millel arvati olevat tõenäoline või võimalik seos

imikvimoodkreemiga, on manustamiskoha häired sagedusega 28,1%. Imikvimoodkreemiga ravitud

patsiendid teatasid ka mõningatest süsteemsetest kõrvaltoimetest nagu seljavalu (1,1%) ja gripilaadsed

sümptomid (0,5%).

Allpool on esitatud patsientide teatatud kõrvaltoimed 185 patsiendil, kellel raviti imikvimoodkreemiga

pindmist basaalrakulist kartsinoomi platseebo kontrolliga III faasi kliinilistes uuringutes. Nende

kõrvaltoimete põhjuslikku seost imikvimoodraviga loetakse vähemalt võimalikuks.

Aktiiniline keratoos

Pöördelise tähtsusega uuringutes, milles kasutati imikvimoodi 3 korda nädalas kuni kahe 4 nädala

pikkuse ravikuuri jooksul, tekkis 56%-l patsientidest vähemalt üks kõrvaltoime. Neis uuringutes kõige

sagedamini esinenud kõrvaltoime, millel arvati olevat tõenäoline või võimalik seos

imikvimoodkreemiga, oli nahareaktsioon manustamiskohal (22% imikvimoodkreemiga ravitud

patsientidest). Imikvimoodkreemiga ravitud patsientidel esines ka mõningaid süsteemseid

kõrvaltoimeid, sealhulgas müalgiat (2%).

Allpool on esitatud imikvimoodkreemiga ravitud 252 patsiendi poolt teatatud kõrvaltoimed, mis

ilmnesid vehiikliga kontrollitud III faasi kliinilistes uuringutes. Nende kõrvaltoimete põhjuslikku seost

imikvimoodraviga loetakse vähemalt võimalikuks.

b) Kõrvaltoimete loetelu tabeli kujul:

Sagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 to <1/10), aeg-ajalt (≥1/1,000 to

<1/100). Kliinilistes uuringutes harvemini esinenud kõrvaltoimeid ei ole siin esitatud.

Väliste suguelundite kondüloomid (3 x nädalas/16 nädalat)

N = 2292

Pindmine basaalrakuline kartsinoom (5 x nädalas, 6 nädalat) N = 185

Aktiiniline keratoos (3 x nädalas, 4 või kaheksa nädalat) N = 252 Infektsioonid ja infestatsioonid:

Infektsioon sage sage aeg-ajalt

Pustulid sage aeg-ajalt

Herpes simplex aeg-ajalt

Suguelundite kandidoos aeg-ajalt

Vaginiit aeg-ajalt

Bakteriaalne infektsioon aeg-ajalt

Seeninfektsioon aeg-ajalt

Ülemiste hingamisteede

infektsioon

aeg-ajalt

Vulviit aeg-ajalt

Riniit aeg-ajalt

Gripp aeg-ajalt

Vere ja lümfisüsteemi häired:

Lümfadenopaatia aeg-ajalt sage aeg-ajalt

Ainevahetus- ja toitumishäired:

Anoreksia aeg-ajalt sage

Psühhiaatrilised häired:

Unetus aeg-ajalt

Depressioon aeg-ajalt aeg-ajalt

Ärrituvus aeg-ajalt

Närvisüsteemi häired:

Peavalu sage sage

Paresteesia aeg-ajalt

Pearinglus aeg-ajalt

Migreen aeg-ajalt

Unisus aeg-ajalt

Silma kahjustused

Konjunktiivi ärritus aeg-ajalt

Silmalau turse aeg-ajalt

Kõrva ja labürindi kahjustused:

Tinnitus aeg-ajalt

Vaskulaarsed häired:

Õhetus aeg-ajalt

Respiratoorsed, rindkere ja

mediastiinumi häired:

Farüngiit aeg-ajalt

Riniit aeg-ajalt

Ninakinnisus aeg-ajalt

Kurgu- ja kõrivalu aeg-ajalt

Seedetrakti häired:

Iiveldus sage aeg-ajalt sage

Kõhuvalu aeg-ajalt

Diarröa aeg-ajalt aeg-ajalt

Oksendamine aeg-ajalt

Pärasoole häired aeg-ajalt

Pärasoole valulik pakitsus aeg-ajalt

Suukuivus aeg-ajalt

Naha ja nahaaluskoe

kahjustused:

Kihelus aeg-ajalt

Dermatiit aeg-ajalt aeg-ajalt

Follikuliit aeg-ajalt

Erüteem aeg-ajalt

Ekseem aeg-ajalt

Lööve aeg-ajalt

Suurenenud higistamine aeg-ajalt

Nõgestõbi aeg-ajalt

Aktiiniline keratoos aeg-ajalt

Erüteem aeg-ajalt

Näoturse aeg-ajalt

Nahahaavand aeg-ajalt

Lihas-skeleti ja sidekoe

kahjustused:

Lihasevalu sage sage

Artralgia aeg-ajalt sage

Seljavalu aeg-ajalt sage

Jäsemete valu aeg-ajalt

Neerude ja kuseteede häired:

Düsuuria aeg-ajalt

Reproduktiivse süsteemi ja

rinnanäärme häired:

Suguelundite valu meestel aeg-ajalt

Peenise kahjustused aeg-ajalt

Düspareuunia aeg-ajalt

Erektsioonihäired aeg-ajalt

Emaka ja tupe väljalange aeg-ajalt

Tupevalu aeg-ajalt

Atroofiline vaginiit aeg-ajalt

Häbeme kahjustus aeg-ajalt

Üldised häired ja

manustamiskoha reaktsioonid:

Kihelus manustamiskohal väga sage väga sage väga sage

Valu manustamiskohal väga sage sage sage

Põletustunne manustamiskohal sage sage sage

Ärritus manustamiskohal sage sage sage

Erüteem manustamiskohal sage sage

Reaktsioon manustamiskohal sage

Manustamiskoha veritsemine sage aeg-ajalt

Paapulid manustamiskohal sage aeg-ajalt

Paresteesia manustamiskohal sage aeg-ajalt

Lööve manustamiskohal sage

Väsimus sage sage

Palavik aeg-ajalt aeg-ajalt

Gripilaadne haigus aeg-ajalt aeg-ajalt

Valu aeg-ajalt

Asteenia aeg-ajalt aeg-ajalt

Ebamugavustunne aeg-ajalt

Külmavärinad aeg-ajalt aeg-ajalt

Dermatiit manustamiskohal aeg-ajalt

Eritis manustamiskohast aeg-ajalt aeg-ajalt

Manustamiskoha hüperesteesia aeg-ajalt

Manustamiskoha põletik aeg-ajalt

Manustamiskoha turse aeg-ajalt aeg-ajalt

Manustamiskoha korbatamine aeg-ajalt aeg-ajalt

Arm manustamiskohal aeg-ajalt

Naha lagunemine

manustamiskohal

aeg-ajalt

Manustamiskoha paistetus aeg-ajalt aeg-ajalt

Manustamiskoha haavand aeg-ajalt

Villid manustamiskohal aeg-ajalt aeg-ajalt

Manustamiskoha soojenemine aeg-ajalt

Letargia aeg-ajalt

Ebamugavustunne aeg-ajalt

Põletik aeg-ajalt

c) Sagedased kõrvaltoimed

Välissuguelundite kondüloomid:

Platseebo kontrolliga kliinilistes uuringutes pidid uurijad hindama uuringuplaanis ette nähtud kliinilisi

nähte (nahareaktsioone). Uuringuplaanis ette nähtud kliiniliste nähtude hindamisel selgus, et

platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes, mille jooksul imikvimoodkreemi kanti nahale kolm

korda nädalas (vt lõik 4.4), olid sagedased lokaalsed nahareaktsioonid, sealhulgas nahapunetus (61%),

erosioon (30%), marrastus/naha mahakoorumine/kestendamine (23%) ja turse (14%). Lokaalsed

nahareaktsioonid, näiteks punetus, tulenevad tõenäoliselt imikvimoodkreemi farmakoloogilisest

toimest.

Platseebo kontrolliga uuringutes teatati ka haiguskoldest väljaspool asuvate nahapiirkondade

reaktsioonidest, põhiliselt punetusest (44%). Need reaktsioonid tekkisid kondüloomideta piirkondades,

mis puutusid ilmselt imikvimoodkreemiga kokku. Enamik nahareaktsioone olid kerged kuni mõõduka

raskusega ja kadusid 2 nädala jooksul pärast ravi katkestamist. Mõnel juhul on need reaktsioonid

olnud ka rasked, vajades ravi ja/või põhjustades töövõimetust. Väga harva on tugevad reaktsioonid

kusitiava lähedal põhjustanud naistel urineerimishäireid (vt lõik 4.4).

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes pidid uurijad hindama uuringuplaanis ette nähtud

kliinilisi nähte (nahareaktsioone). Uuringuplaanis ette nähtud kliiniliste nähtude hindamisel selgus, et

platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes, mille jooksul imikvimoodkreemi kanti nahale viis

korda nädalas, olid väga sagedased lokaalsed nahareaktsioonid, sealhulgas tugev nahapunetus (31%),

tugev erosioon (13%) ja tugev naha korbatamine ja koorumine (19%). Lokaalsed nahareaktsioonid,

näiteks punetus, tulenevad tõenäoliselt imikvimoodkreemi farmakoloogilisest toimest.

Imikvimoodravi ajal on täheldatud nahainfektsioone. Kuigi tõsiseid tüsistusi selle tulemusena ei

tekkinud, tuleb alati arvestada haavandunud naha infektsiooni võimalusega.

Aktiiniline keratoos

Imikvimoodkreemi kliinilistes uuringutes, kus ravimit manustati 3 korda nädalas 4 või 8 nädala

jooksul, olid kõige sagedamini esinevad reaktsioonid manustamiskohal kihelus (14%) ja põletustunne

(5%). Väga sageli esines tõsist erüteemi (24%) ja tõsist koorikute moodustumist (20%). Paiksed

nahareaktsioonid, nagu erüteem, tulenevad tõenäoliselt imikvimoodkreemi farmakoloogilisest toimest.

Teavet ravivabade perioodide kohta vt lõigud 4.2 ja 4.4.

Ravi ajal imikvimoodiga on täheldatud nahainfektsioone. Kuigi tõsiseid tüsistusi ei ole tekkinud,

tuleks alati arvesse võtta infektsiooni tekkimise võimalust nahavigastustes.

d) Kõikide näidustuste puhul esinevad kõrvatoimed:

Teatatud on ka lokaalsest hüpopigmentatsioonist ja hüperpigmentatsioonist pärast imikvimoodkreemi

kasutamist. Edasised andmed on näidanud, et need muutused naha värvuses võivad olla mõnedel

patsientidel püsivad. 162 täiskasvanud patsiendi läbivaatlusel, kellel oli möödunud 5 aastat pindmiste

basaalrakuliste kartsinoomide (sBCC) ravist, täheldati kerget hüpopigmentatsiooni 37% patsientidest

ning mõõdukat hüpopigmentatsiooni 6% ravitutest. 56% patsientidel hüpopigmentatsiooni ei

esinenud; hüperpigmentatsiooni pole täheldatud.

Kliinilistes uuringutes on aktiinilise keratoosi ravimisel imikvimoodiga leitud alopeetsiat 0,4%

(5/1214) ravitud kohtadel või ümbritseval alal. Turule toomise järgsel perioodil on teatatud alopeetsia

tekkimise võimalikkusest pindmise basaalrakulise kartsinoomi ja välissuguelundite kondüloomide ravi

ajal.

Kliinilistes uuringutes on täheldatud hemoglobiinitaseme, leukotsüütide arvu, absoluutsete

neutrofiilide ja trombotsüütide arvu vähenemist. Neid vähenemisi ei peetud normaalse hematoloogilise

reserviga patsientidel kliiniliselt olulisteks. Vähenenud hematoloogilise reserviga patsiente ei ole

kliinilistes uuringutes uuritud. Turule toomise järgsel perioodil on esinenud kliinilist sekkumist

vajavaid hematoloogiliste parameetrite langust. Turustamisjärgselt on teatatud maksaensüümide

aktiivsuse suurenemisest.

Harva on teatatud ka autoimmuunsete seisundite süvenemisest.

Kliinilistes uuringutes on harvadel juhtudel teatatud haiguskoldest väljaspool tekkivaid

nahareaktsioone, sealhulgas multiformset erüteemi. Turustamisjärgselt on teatatud rasketest

nahareaktsioonidest, sealhulgas multiformset erüteemi, Stevens-Johnsoni sündroomi ja diskoidset

erütematoosset luupust.

e) Pediaatrilised patsiendid:

Imikvimoodi toimet uuriti pediaatrilistel patsientidel kontrollitud kliinilistes uuringutes ( vt. lõigud 4.2

ja 5.1). Süsteemsete reaktsioonide esinemisest tõendeid pole. Manustamiskoha reaktsioonid esinesid

sagedamini pärast imikvimoodi kui vehiikli kasutamist, kuigi nende reaktsioonide esinemissagedus

ning intensiivsus ei olnud erinevad kasutamisel täiskasvanutel litsentseeritud näidustustel.

Imikvimoodi kasutamisest pediaatrilistel patsientidel tõsiste kõrvaltoimete esinemisest tõendid

puuduvad.

4.9 Üleannustamine

Lokaalselt manustatuna on imikvimoodkreemi süsteemne üleannustamine minimaalse imendumise

tõttu läbi naha ebatõenäoline. Uuringutes küülikutel oli letaalne dermaalne annus üle 5 g/kg. Pidev

dermaalne üleannustamine imikvimoodkreemiga võib põhjustada raskeid lokaalseid nahareaktsioone.

Pärast 200 mg imikvimoodi (vastab ligikaudu 16 kotikese sisule) kogemata ühe annusena

allaneelamist võib tekkida iiveldus, oksendamine, peavalu, lihasevalu ja palavik. Kliiniliselt kõige

raskem kõrvaltoime pärast mitme  200 mg suukaudse annuse võtmist on olnud hüpotensioon, mis

kadus pärast vedeliku suukaudset või veenisisest manustamist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: kemoterapeutikumid lokaalseks kasutamiseks, viirustevastased ained:

ATC-kood: D06BB10.

Imikvimood on immuunvastuse modulaator. Küllastuva sideme uuringud näitavad, et reageerivates

immuunrakkudes on olemas imikvimoodi jaoks membraani retseptor. Imikvimoodil ei ole otsest

viirustevastast aktiivsust. Loomkatsetes on imikvimoodil tõhus viirusinfektsioonide vastane toime, mis

põhineb kasvajatevastasele ainele sarnaselt alfa-interferooni ja teiste tsütokiinide tekke

indutseerimisel. Ka kliinilistes uuringutes on tõestatud alfa-interferooni ja muude tsütokiinide

esilekutsumist genitaalide kondüloomide koes pärast imikvimoodkreemi kandmist nahale.

Farmakokineetiline uuring näitas alfainterferooni ja teiste tsütokiinide süsteemsete tasemete tõusu

pärast imikvimoodi paikset manustamist.

Välissuguelundite kondüloomid:

Kliiniline toime:

Kolme pöördelise III faasi efektiivsusuuringu tulemused on näidanud, et ravi imikvimoodiga 16

nädala jooksul oli tunduvalt tõhusam kui ravi vehiikliga, mõõdetuna ravitud kondüloomide

kadumisega.

119 imikvimoodiga ravitud naispatsiendil oli kondüloomide kadumise kombineeritud määr kokku

60%, võrreldes 20%-ga 105 vehiikliga ravitud haigel (95% CI määra vahe: 20%...61% , p<0,001).

Neil imikvimoodiga ravitud patsientidel, kelle tüükad kadusid täielikult, oli nende keskmine

kadumisaeg 8 nädalat.

157 imikvimoodiga ravitud meespatsiendil oli kondüloomide kadumise kombineeritud määr kokku

23%, võrreldes 5%-ga 161 vehiikliga ravitud haigel (95% CI määra vahe: 3%...36% , p<0,001). Neil

imikvimoodiga ravitud patsientidel, kelle tüükad kadusid täielikult, oli nende keskmine kadumisaeg 12

nädalat.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Kliiniline toime:

Imikvimoodi toimet manustamisel 5 korda nädalas 6 nädala jooksul uuriti kahes topeltpimedas

vehiikliga kontrollitud kliinilises katses. Kasvajad, millele ravi oli suunatud, olid histoloogiliselt

kinnitust leidnud üksikud esmased pindmised basaalrakulised kartsinoomid minimaalse suurusega 0,5

cm2 ja maksimaalse diameetriga 2 cm. Välistati kasvajad, mis paiknesid 1 cm ümbruses silmadest,

ninast, suust, kõrvadest või juuksepiirist.

Nende kahe uuringu ühises analüüsis täheldati histoloogilist paranemist 82%-l patsientidest (152/185).

Kui lisati ka kliiniline hinnang, täheldati selle koondhinnanguga paranemist 75%-l (139/185)

patsientidest. Need tulemused olid statistiliselt olulised (p<0,001) võrreldes vehiikli rühmaga,

vastavalt 3% (6/179) ja 2% (3/179). Ravi ajal täheldatud paiksete nahareaktsioonide (nt nahapunetus)

intensiivsuse ja basaalrakulise kartsinoomi täieliku kadumise vahel oli oluline seos.

Pikaajalise avatud kontrollimata uuringu viie aasta tulemused näitavad, et hinnanguliselt 77.9%

[95% CI (71.9%, 83.8%)] kõigist algselt ravi saanud patsientidest kliiniliselt paranes ja nende haigus

polnud kordunud pärast 60 kuu möödumist.

Aktiiniline keratoos:

Kliiniline toime:

Imikvimoodi toimet uuriti kahes topeltpimedas vehiikliga kontrollitud kliinilises uuringus, kus ravimit

manustati 3 korda nädalas nelja nädala jooksul või kahe 4-nädalase kuuri jooksul, mille vahel oli 4-

nädalane ravivaba periood. Mõlemas uuringus olid patsientidel kliiniliselt tüüpilised nähtavad

diskreetsed mittehüperkeratootilised, mittehüpertroofilise aktiinilise keratoosi lesioonid 25 cm2-l alal

kiilaneval peanahal või näol, millel esines 4...8 aktiinilise keratoosi lesiooni. Kombineeritud uuringus

oli täieliku paranemise määr (imikvimood miinus platseebo) 46,1% (CI 39,0%, 53,1%).

Kahest ühendatud vaatlusuuringust ühe aasta jooksul kogutud andmed näitavad, et neil patsientidel,

kes pärast üht või kaht ravikuuri kliiniliselt paranesid, tekkis 27%-l (35/128) taas aktiinilisi keratoose.

Üksikute lesioonide taastekke määr oli 5,6% (41/737). Vehiikli puhul olid lesioonide taastekke

määrad vastavalt 47% (8/17 patsienti) ja 7,5% (6/80 lesiooni). Lesioonide progressiooni

lamerakuliseks kartsinoomiks esines 1,6%-l (2/128 patsienti).

Puuduvad andmed taastekke ja progressiooni määrade kohta kauem kui 1 aasta.

Pediaatrilised patsiendid

Kinnitatud näidustused nagu väliste suguelundite kondüloomid, aktiinkeratoos ja pindmine

basaalrakuline kartsinoom, on seisundid, mida lastel üldiselt ei esine ja neid pole ka uuritud.

Aldara kreemi on hinnatud nelja randomiseeritud, kreemialusega kontrollitud topelt-pimeda uuringu

käigus kontagioosse molluski korral lastel vanuses 2 kuni 15 aastat (imikvimood n = 576, kreemialus

n = 313). Need uuringud ei näidanud imikvimoodi tõhusust ühegi testitud annustamisskeemi korral

(3x/nädalas ≤ 16 nädala jooksul ja 7x/nädalas ≤ 8 nädala jooksul).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Väliste suguelundite kondüloomid, pindmine basaalrakuline kartsinoom ja aktiiniline keratoos:

Katsealuste naha kaudu imendus vähem kui 0,9% lokaalselt manustatud radiomärgistusega

imikvimoodist. Süsteemsesse vereringesse imendunud väike ravimikogus eritus kohe uriini ja roojaga

keskmise suhtega ligikaudu 3 : 1. Ravimi ühe ega mitme lokaalse annuse (>5 ng/ml) järel seerumis

mõõdetavaid tasemeid ei leitud.

Süsteemne kokkupuude (tungimine läbi naha) arvutati süsinik-14 tagasisaamise põhjal 14C

imikvimoodist uriinis ja roojas.

5%-lise imikvimoodkreemi manustamisel 3 korda nädalas 16 nädala jooksul täheldati minimaalset

süsteemset imendumist 58 aktiinilise keratoosiga patsiendi nahalt. Nahakaudse imendumise määr ei

muutunud oluliselt selle uuringu esimesest kuni viimase annuseni. Ravimi maksimaalseid

kontsentratsioone seerumis 16. nädala lõpul täheldati 9–12 tunni möödumisel ning need olid nahale

(12,5 mg, 1 ühekordselt kasutatav kotike), peanahale (25mg, 2 kotikest) ja käelabadele/käsivartele

(75mg, 6 kotikest) manutamisel vastavalt 0,1, 0,2 ja 1,6 ng/mL

Manustamispinda peanaha ja käte/käsivarte rühmades ei kontrollitud. Annuse proportsionaalsust ei

jälgitud. Arvutati välja näiv poolväärtusaeg, mis oli ligikaudu 10 korda pikem kui eelmises uuringus

nahaaluse manustamisega täheldatud 2-tunnine poolväärtusaeg, mis näitab ravimi pikaajalist püsimist

nahas. Uriiniga eritus neil patsientidel 16. nädalal vähem kui 0,6% kasutatud annusest.

Pediaatrilised patsiendid

Pediaatrilistel patsiendidel on uuritud imikvimoodi farmakokineetilisi omadusi pärast ühe ja

mitmekordset paikset manustamist kontagioosse molluski (KM) korral. Süsteemse ekspositsiooni

andmed näitasid, et imikvimoodi paikse, KM haiguskolletega nahale manustamise järgne imendumine

pediaatrilistel patsientidel vanusega 6-12 aastat on madal ja võrreldav tervete ning aktiinkeratoosiga

või pindmise basaalrakulise kartsinoomiga täiskasvanute puhusega. Noorematel patsientidel vanusega

2-5 aastat oli imendumine Cmax väärtuste alusel hinnatuna võrreldes täiskasvanutega suurem.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, mutageensuse ja teratogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud

kahjulikku toimet inimesele.

Neljakuulises dermaalse toksilisuse uuringus rottidel täheldati 0,5 ja 2,5 mg/kg annuse puhul

kehakaalu olulist vähenemist ja põrna kaalu suurenemist; neljakuulises dermaalses uuringus hiirtega

samasuguseid toimeid ei täheldatud. Mõlemal loomaliigil täheldati lokaalset nahaärritust, eriti

suuremate annuste puhul.

Kaheaastases kantserogeensuse uuringus hiirtel, mille käigus manustati ravimit dermaalselt kolmel

päeval nädalas, ei kutsunud ravim manustamiskohal esile kasvajaid. Kuid ravitud loomadel oli

maksarakkude kasvajaid rohkem kui kontrollgrupis. Selle mehhanism ei ole teada, kuid imikvimoodi

vähese süsteemse imendumise tõttu inimese nahalt ning mittemutageensuse tõttu on süsteemne

kokkupuude inimesele tõenäoliselt väheohtlik. Peale selle ei täheldatud kasvajaid kaheaastases

kantserogeensuseuuringus, milles rottidele manustati ravimit suukaudselt.

Imikvimoodkreemi hinnati fotokantserogeensuse bioproovis karvadeta albiinohiirtega, kelle suhtes

rakendati simuleeritud päikese ultraviolettkiirgust. Loomadele manustati imikvimoodkreemi kolm

korda nädalas ja neid kiiritati 5 päeva nädalas 40 nädala jooksul. Hiiri hoiti veel 12 nädalat, kokku 52

nädalat. Hiirte rühmal, kellele manustati vehiiklikreemi, ilmusid kasvajad varem ja neid oli rohkem

kui madala ultraviolettkiirgusega kontrollrühmal. Selle olulisus inimesele ei ole teada.

Imikvimoodkreemi paikse manustamise tulemusena kasvaja ei paranenud üheski annuses võrreldes

vehiiklikreemi rühmaga.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

isosteariinhape

bensüülalkohol

tsetüülalkohol

stearüülalkohol

valge pehme parafiin

polüsorbaat 60

sorbitaanstearaat

glütserool

metüülhüdroksübensoaat (E218)

propüülhüdroksübensoaat (E216)

ksantaankummi

puhastatud vesi.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Avatud kotikesi ei tohi uuesti kasutada.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Karbid 12 või 24 ühekordselt kasutatava polüester/alumiiniumfooliumkotikesega, mis sisaldavad 250

mg kreemi. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Meda AB

Pipers väg 2

170 73 Solna

Rootsi

8. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/98/080/001-002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise: 18/09/1998

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03/09/2008

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV