Viacoram 3,5 mg2,5 mg - tablett (3,5mg +2,5mg)

ATC Kood: C09BB04
Toimeaine: perindopriil +amlodipiin
Tootja: Les Laboratoires Servier

Artikli sisukord

VIACORAM 3,5 MG2,5 MG
tablett (3,5mg +2,5mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Viacoram 3,5 mg/2,5mg tabletid Viacoram 7 mg/5 mg tabletid perindopriilarginiin/amlodipiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Viacoram ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Viacoram´i võtmist
  3. Kuidas Viacoram’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Viacoram’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Viacoram ja milleks seda kasutatakse

Viacoram on kahe toimeaine, perindopriili ja amlodipiini, kombinatsioon. Mõlemad toimeained aitavad langetada teie kõrget vererõhku.

Perindopriil on AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitor. Amlodipiin on kaltsiumi antagonist (dihüdropüridiinide gruppi kuuluv ravim). Koos toimides need laiendavad ja lõõgastavad teie veresooni, et veri neist kergemini läbi saaks voolata ning seetõttu on ka verevool südames parem.

Viacoram´i kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensioon) raviks täiskasvanutel.

Mida on vaja teada enne Viacoram´i võtmist

Ärge võtke Viacoram’i:

  • kui olete perindopriili või mõne muu AKE inhibiitori, amlodipiini või mõne muu kaltsiumi antagonisti või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline (ülitundlik),
  • kui teil on rasked neeruprobleemid,
  • kui teil on esinenud eelneval AKE inhibiitori kasutamisel selliseid sümptomeid, nagu hingeldus, näo või keeleturse, tugev sügelus või raske nahalööve või kui teil või teie perekonnaliikmel on esinenud need sümptomid mõnes muus olukorras (seisund, mida nimetatakse angioödeemiks),
  • kui teil on südame aordiklapi kitsenemine (aordistenoos) või kardiogeenne šokk (seisund, kus süda ei ole võimeline keha varustama piisava koguse verehulgaga),
  • kui teil on väga madal vererõhk (hüpotensioon),
  • kui te põete müokardiinfarkti järgset südamepuudulikkust,
  • kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (samuti on parem vältida Viacoram´i kasutamist raseduse algstaadiumis vt raseduse lõik),
  • kui teil on suhkurtõbi või neerufunktsiooni häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni,
  • kui te saate dialüüsi või teostatakse teile teist tüüpi vere filtreerimise protseduuri. Sõltuvalt kasutatavast masinast, ei pruugi Viacoram teile sobida,
  • kui teil on neeruprobleemid, mistõttu verevool neerudes on vähenenud (neeruarteri stenoos).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Viacoram´i võtmist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

  • kui teil on hüpertroofiline kardiomüopaatia (südamelihasehaigus),
  • kui teil on südamepuudulikkus,
  • kui teil on märkimisväärne vererõhu tõus (hüpertensiivne kriis),
  • kui teil on muud südameprobleemid,
  • kui teil on maksaprobleemid,
  • kui teil on neeruprobleemid (sealhulgas neerusiirdamine),
  • kui teie veres on suurenenud hormooni tase, mida nimetatakse aldosterooniks (primaarne aldosteronism),
  • kui teil on vaskulaarne kollageenhaigus (sidekoe haigus), nagu süsteemne erütematoosne luupus või sklerodermia,
  • kui teil on diabeet,
  • kui te olete soolavabal dieedil või kui te kasutate soolaasendajat, mis sisaldab kaaliumi (hästi tasakaalustatud vere kaaliumitase on olulise tähtsusega),
  • kui te olete eakas ja teie annus vajab suurendamist,
  • kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:
  • angiotensiin II retseptori antagonist (AIIRA) (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid.
  • aliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerufunktsiooni, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres.

Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Viacoram´i“,

  • kui te olete mustanahaline, kuna teil võib esineda suurem risk angioödeemi tekkeks, samuti võib selle ravimi vererõhku langetav toime olla vähem efektiivne võrreldes mitte mustanahaliste patsientidega,
  • kui te kasutate mõnda järgmistest ravimitest, suureneb risk angioödeemi tekkeks:
  • siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja teised ravimid, mis kuuluvad nn mTOR inhibiitorite ravimirühma (kasutatakse siirdatud organite äratõukereaktsiooni vältimiseks).

Angioödeem

Patsientidel, keda on ravitud AKE-inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga, on teatatud angioödeemi tekkest (raske allergiline reaktsioon, mille käigus tekib näo, huulte, keele või kõri turse koos neelamis- või hingamisraskustega). See võib ilmneda mistahes ajal ravi jooksul. Kui teil tekivad sellised sümptomid, peate te lõpetama Viacoram´i võtmise ja pöörduma otsekohe arsti poole. Vt ka lõik 4.

Te peate informeerima oma arsti, kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). Viacoram´i ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib selles staadiumis kasutamisel põhjustada tõsist kahju teie lapsele (vt raseduse lõik).

Kui te võtate Viacoram´i, siis informeerige samuti oma arsti või meditsiinipersonali:

  • kui teil seisab ees üldanesteesia ja/või kirurgiline operatsioon,
  • kui teil on hiljuti esinenud kõhulahtisus või oksendamine,
  • kui teil seisab ees desensibiliseeriv ravi, vähendamaks allergiat mesilase või herilase mürgile.

Lapsed ja noorukid

Viacoram´i ei tohi kasutada lastel ja noorukitel.

Muud ravimid ja Viacoram

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Te peaksite vältima Viacoram´i kasutamist koos:

  • liitiumiga (kasutatakse depressiooni või mania raviks),
  • estramustiiniga (kasutatakse vähi raviks),
  • ravimitega, mida tavaliselt kasutatakse siirdatud organi äratõukereaktsiooni vältimiseks (siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja teised ravimid, mis kuuluvad nn mTOR inhibiitorite ravimirühma). Vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“,
  • kaaliumi säästvate diureetikumidega (nt triamtereen, amiloriid), kaaliumit sisaldavate toidulisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajatega,
  • aliskireeniga (kasutatakse kõrge vererõhu raviks) (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Viacoram´i“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”),
  • angiotensiin II retseptori blokaatoritega (AIIRA) (kasutatakse kõrge vererõhu raviks) (nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan),
  • dandroleeniga (infusioon), (kasutatakse lihasjäikuse raviks sclerosis multiplex´i korral või anesteesia ajal tekkida võiva maliigse hüpertermia raviks, mille sümptomiteks on väga kõrge palavik ja lihasjäikus).

Ravi Viacoram’iga võivad mõjutada teised ravimid. Kindlasti öelge oma arstile, kui te kasutate mõnda järgnevalt loetletud ravimitest, kuna see võib nõuda erijälgimist:

  • teised kõrgvererõhutõve ravimid, sealhulgas diureetikumid (ravimid, mis suurendavad neerude poolt toodetava uriini hulka),
  • mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) valu leevendamiseks või aspiriin suurtes annustes,
  • diabeediravimid (nt insuliin, gliptiinid),
  • vaimsete häirete, nagu depressioon, ärevus, skisofreenia jms, raviks kasutatavad ravimid (nt tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid, imipramiinisarnased antidepressandid, neuroleptikumid),
  • immunosupressandid (ravimid, mida kasutatakse organismi kaitsemehhanismi langetamiseks), mida kasutatakse autoimmuunhäirete raviks või siirdamisjärgselt äratõukereaktsiooni ärahoidmiseks (tsüklosporiin, takroliimus),
  • allopurinool (podagra raviks),
  • prokaiinamiid (ebaregulaarse südamerütmi raviks),
  • vasodilataatorid, sealhulgas nitraadid (veresooni laiendavad ravimid),
  • hepariin (vere vedeldaja),
  • efedriin, noradrenaliin või adrenaliin (madala vererõhu, šoki või astma raviks kasutatavad ravimid),
  • baklofeen, mida kasutatakse lihasjäikuse raviks, mis võib ilmneda nt sclerosis multiplexi korral;
  • mõned antibiootikumid, nagu rifampitsiin, erütromütsiin, klaritromütsiin (bakteriaalsete infektsioonide raviks),
  • antiepileptilised ravimid, nagu karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, fosfenütoiin, primidoon,
  • itrakonasool, ketokonasool (seeninfektsioonide raviks kasutatavad ravimid),
  • suurenenud eesnäärme raviks kasutatavad alfablokaatorid, nagu prasosiin, alfusosiin, doksasosiin, tamsulosiin, terasosiin,
  • amifostiin (kasutatakse teistest ravimitest või vähi raviks kasutatavast kiiritusravist tekkivate kõrvaltoimete ennetamiseks või vähendamiseks),
  • kortikosteroidid (kasutatakse erinevate seisundite, sealhulgas raskekujulise astma ja reumatoidartriidi raviks),
  • kullasoolad, eriti intravenoosselt manustatavad (kasutatakse reumatoidartriidi raviks),
  • ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir (nn proteaasi inhibiitorid, mida kasutatakse HIV raviks),
  • kaaliumi säästvad diureetikumid, mida kasutatakse südamepuudulikkuse raviks: eplerenoon ja spironolaktoon annustes 12,5 mg kuni 50 mg ööpäevas,
  • trimetoprim ja Cotrimoxazole (infektsioonide raviks),
  • estramustiin (kasutatakse vähi raviks),
  • hypericum perforatum (naistepunaürt, taimne ravim, mida kasutatakse depressiooni raviks).

Viacoram koos toidu ja joogiga

Vt lõik 3.

Inimesed, kes kasutavad Viacoram´i, ei tohi samaaegselt tarvitada greipfruudi mahla ja greipfruuti. Seda seetõttu, et greipfruudi mahl ja greipfruut võivad põhjustada toimeaine amlodipiini taseme

suurenemist veres, mis võib põhjustada ettenägematult Viacoram vererõhku langetava toime tugevnemist.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus

Te peate informeerima oma arsti, kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). Teie arst soovitab teil tõenäoliselt lõpetada Viacoram´i kasutamine juba enne rasestumist või kohe peale rasedaks jäämist ning soovitab teil selle asemel tarvitada mõnda muud ravimit. Viacoram´i ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib kasutamisel pärast raseduse kolmandat kuud põhjustada tõsist kahju teie lapsele.

Imetamine

Amlodipiin eritub väheses koguses rinnapiima. Informeerige oma arsti, kui te toidate või planeerite alustada lapse rinnaga toitmist. Viacoram´i ei ole soovitatav kasutada imetavatel emadel. Juhul, kui te soovite oma last rinnaga toita, siis soovitab arst teile mõnda muud ravimit, eriti kui soovite imetada vastsündinut või enneaegset imikut.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Viacoram võib mõjutada teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kui tabletid tekitavad teil iiveldust, pearinglust, nõrkust või väsimust või põhjustavad peavalu, ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid ning võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Viacoram sisaldab laktoosmonohüdraati

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

Kuidas Viacoram´i võtta

Võtke Viacoram’i alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus on üks Viacoram 3,5 mg/2,5 mg tablett üks kord ööpäevas.

Kui teil on mõõduka raskusega neeruprobleemid, võib teie arst teil soovitada ravi alguses võtta üks Viacoram 3,5 mg/2,5 mg tablett ülepäeviti.

Sõltuvalt teie ravivastusest, võib teie arst otsustada pärast 1-kuulist ravi annust suurendada annuseni üks Viacoram 7 mg/5 mg tablett üks kord ööpäevas.

Üks Viacoram 7 mg/5 mg tablett üks kord ööpäevas on maksimaalne soovitatav annus kõrge vererõhu raviks.

Võtke tablett eelistatult iga päev samal ajal, hommikul enne sööki.

Ärge ületage soovituslikku annust.

Kui te võtate Viacoram’i rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud rohkem tablette kui vaja, võtke kohe ühendust lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga või oma arstiga. Üleannustamise korral tekib kõige suurema tõenäosusega vererõhu langus, mistõttu võite tunda pearinglust või minestada. Kui see tekib, võib aidata pikaliheitmine üles tõstetud jalgadega.

Kui te unustate Viacoram’i võtta

Oluline on võtta ravimit iga päev, kuna regulaarne manustamine on efektiivsem. Juhul kui siiski unustate Viacoram’i võtta, siis võtke järgmine annus tavalisel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Viacoram´i võtmise

Kuna ravi Viacoram’iga on tavaliselt eluaegne, siis pidage kindlasti nõu oma arstiga, enne kui katkestate ravimi võtmise.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Viacoram põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib ükskõik milline järgnevatest kõrvaltoimetest, mis võib olla tõsine, katkestage ravimi võtmine ja pöörduge otsekohe arsti poole:

  • äkiline vilistav hingamine, valu rinnus, hingeldamine või hingamisraskused (bronhospasm) (Aeg ajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100st),
  • silmalaugude, näo või huulte turse (Aegajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100st),
  • keele ja kõriturse, mis põhjustab suuri hingamisraskusi (angioödeem) (Aegajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100st),
  • rasked nahareaktsioonid, sealhulgas intensiivne nahalööve, nõgestõbi, nahapunetus üle kogu keha, tugev sügelus (multiformne erüteem) (Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10000st), villid, nahaketendus ja –turse (eksfoliatiivne dermatiit) (Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10000 st), limaskestade põletik (StevensiJohnsoni sündroom) (Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10000st), toksiline epidermaalne nekrolüüs (Teadmata) või teised allergilised reaktsioonid (Aeg ajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100st),
  • tugev pearinglus või minestus madala vererõhu tõttu (Sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10st),
  • käte või jalgade nõrkus või kõnehäired, mis võivad olla võimalikud insuldi sümptomid (Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10000st),
  • südameinfarkt, valu rinnus (rinnaangiin) (Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10000st), ebaharilikult kiired või ebatavalised südamelöögid (Sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10st),
  • kõhunäärmepõletik, mis võib võib põhjustada tugevat kõhu ja seljavalu, millega kaasneb väga halb enesetunne (Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10000st),
  • naha või silmade kollasus (ikterus), mis võivad olla hepatiidi sümptomid (Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10000st).

Teatatud on järgmistest kõrvaltoimetest Viacoram´i kasutamisel. Kui mõni nendest põhjustab teile probleeme, võtke ühendust oma arstiga:

  • Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10st): peapööritustunne, köha, turse (vedelikupeetus).
  • Aegajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100st): kõrge kaaliumi tase veres (hüperkaleemia), mis võib põhjustada südame rütmihäireid, vere suhkrusisalduse suurenemine (hüperglükeemia), väsimus.

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud seoses perindopriili või amlodipiini manustamisega, mitte Viacoram´i kasutamisega, või need on esinenud suurema sagedusega kui Viacoram´i kasutamisel. Need kõrvaltoimed võivad esineda ka Viacoram´i kasutamise korral. Kui mõni nendest põhjustab teile probleeme, võtke ühendust oma arstiga:

  • Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võib mõjutada rohkem kui 1 inimest 10st): turse (vedelikupeetus).
  • Sageli esinevad kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 inimest 10st): peavalu, unisus (eriti ravi alguses), maitsetundlikkuse häired, tuimus või surisemise tunne jäsemetes, peapööritus, nägemishäired (sealhulgas topeltnägemine), tinnitus (kumin kõrvus), palpitatsioonid (enda südamelöökide tundmine), nahaõhetus, õhupuudus (düspnoe), kõhuvalu, iiveldus, oksendamine,

düspepsia või seedehäired, muutused soolestiku tegevuses, kõhukinnisus, kõhulahtisus, sügelus, nahalööve, nahapunetus, kihelus, pahkluude paistetus, lihaskrambid, väsimus, nõrkus.

  • Aegajalt esinevad kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 inimest 100st): teatud valgete vererakkude arvu suurenemine (eosinofiilia), madal naatriumitase veres (hüponatreemia), madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia), meeleolu muutused, ärevus, unetus, depression, unehäired, minestamine, valuaistingu kadumine, värinad, vaskuliit (veresoonte põletik), riniit (kinnine või vesine nina), suukuivus, suurenenud higistamine, juuste väljalangemine, punased laigud nahal, nahavärvuse muutused, villide kogumite moodustumine nahale, valgustundlikkus, seljavalu, lihas või liigesvalu, urineerimishäired, suurenenud urineerimisvajadus öösel, suurenenud urineerimissagedus, neeruprobleemid, impotentsus, ebamugavustunne rinnus või rindade suurenemine meestel, valu rinnus, halb enesetunne, valu, kehakaalu tõus või langus, uurea taseme suurenemine veres, kreatiniini taseme suurenemine veres, kukkumine.
  • Harva esinevad kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000st): segasus, kõrge bilirubiini tase seerumis, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine.
  • Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 inimest 10000st): muutused verenäitajates, nagu madal punaste ja valgete vererakkude tase, madal hemoglobiinitase, vereliistakute arvu langus, suurenenud lihaspinge, närvide häired, mis võivad põhjustada nõrkust, tuimust või surinat, eosinofiilne kopsupõletik (harvaesinev kopsupõletiku vorm), igemete turse, täistunne kõhus (gastriit), naha kollasus (ikterus), äge neerupuudulikkus.
  • Sagedus teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): värisemine, jäik kehahoiak, maskilaadne nägu, aeglased liigutused ja lohisev, tasakaalutu kõnnak, kontsentreeritud uriin (tumedat värvi), iiveldus või oksendamine, lihaskrambid, segasus ja krambihood, mis võivad tekkida ebaadekvaatse ADH (antidiureetilise hormooni) sekretsiooni tõttu. Kui teil on need sümptomid, võtke oma arstiga ühendust nii kiiresti kui võimalik.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Viacoram´i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja pudelil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pärast avamist tuleb Viacoram 10 tabletti sisaldav pakend ära kasutada 10 päeva jooksul, 28 või 30 tabletti sisaldav pakend ära kasutada 30 päeva jooksul, 50 tabletti sisaldav pakend 50 päeva jooksul ja 100 tabletti sisaldav pakend 90 päeva jooksul.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Viacoram sisaldab

  • Toimeained on perindopriilarginiin ja amlodipiin.

Üks Viacoram 3,5 mg/2,5 mg tablett sisaldab 2,378 mg perindopriili, mis vastab 3,5 mg-le perindopriilarginiinile ja 3,4675 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 2,5 mg-le amlodipiinile.

Üks Viacoram 7 mg/5 mg tablett sisaldab 4,756 mg perindopriili, mis vastab 7 mg-le perindopriilarginiinile ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg-le amlodipiinile.

- Abiained on laktoosmonohüdraat, magneesiumstearaat (E470B), mikrokristalliline tselluloos (E460), kolloidne veevaba ränidioksiid (E551).

Kuidas Viacoram välja näeb ja pakendi sisu

Viacoram 3,5 mg/2,5 mg: valge, ümmargune 5 mm diameetriga tablett.

Viacoram 7 mg/5 mg: valge, ümmargune 6 mm diameetriga tablett, mille ühele küljele on pressitud „“.

Viacoram 3,5 mg/2,5 mg ja 7 mg/ 5 mg tabletid on saadaval karpides, mis sisaldavad 10, 28, 30, 60 (kaks 30 tabletti sisaldavat pakendit), 84 (kolm 28 tabletti sisaldavat pakendit), 90 (kolm 30 tabletti sisaldavat pakendit), 100 (kaks 50 tabletti sisaldavat pakendit) 100 või 500 (viis 100 tabletti sisaldavat pakendit).

Pakendi kork sisaldab niiskust imavat geeli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Les Laboratoires Servier 50 rue Carnot

92284 Suresnes cedex Prantsusmaa

Tootjad

Servier (Ireland) Industries Ltd

Gorey Road

Arklow - Co. Wicklow

Iirimaa

ja

Les Laboratoires Servier Industrie 905 route de Saran

45520 Gidy

Prantsusmaa

ja

Anpharm Przedsiebiorstwo Farmaceutyczne S.A.

Ul. Annopol 6B

03-236 Warsaw

Poola

ja

Egis Pharmaceuticals Private Limited Company

Site 3: H-9900, Körmend

Mátyás király u. 65

Ungari

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Servier Laboratories OÜ

Rotermanni 8, 10111 Tallinn

Tel: +372 664 5040Viacoram, Tabletten Prestarium Co start, таблетки Viacoram, tableteViacoram, δισκία Prestalia, tablety Viacoram Viacoram Viacoram, tabletti Amplival, comprimé Viacoram, Tabletten Viacoram, δισκία Viacoram, tabletViacoram, compresse Viacoram, tabletes Viacoram, tabletės Viacoram, tablet Viacoram, tabletten Co-Prestarium Initio ViacoramViacoram, comprimate Viacoram, tablety Viacoram tablete Viacoram comprimidos

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Austria

Bulgaaria

Horvaatia

Küpros

Tšehhi Vabariik Taani

Eesti

Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Iirimaa Itaalia

Läti

Leedu

Malta

Holland

Poola Portugal Rumeenia Slovakkia Sloveenia Hispaania

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Viacoram 3,5 mg/2,5 mg, tabletid

Viacoram 7 mg/5 mg, tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3,5 mg/2,5 mg: Üks tablett sisaldab 2,378 mg perindopriili, mis vastab 3,5 mg-le perindopriilarginiinile ja 3,4675 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 2,5 mg-le amlodipiinile.

7 mg/5 mg: Üks tablett sisaldab 4,756 mg perindopriili, mis vastab 7 mg-le perindopriilarginiinile ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg-le amlodipiinile.

INN. Perindoprilum, amlodipinum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

3,5 mg/2,5 mg: 31,62 mg laktoosmonohüdraati.

7 mg/5 mg: 63,23 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

3,5 mg/2,5 mg: Valge, ümmargune 5 mm diameetriga tablett.

7 mg/5 mg: Valge, ümmargune 6 mm diameetriga tablett, mille ühele küljele on pressitud „“.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Suukaudne.

Viacoram 3,5 mg/2,5 mg on mõeldud kasutamiseks esmavaliku ravimina arteriaalse hüpertensiooniga patsientidel.

Soovitatav algannus on Viacoram 3,5 mg/2,5 mg tablett üks kord ööpäevas.

Patsientidel, kellel ei ole Viacoram 3,5 mg/2,5 mg tabletiga saavutatud piisavat vererõhu langust, võib pärast vähemalt 4-nädalast ravi annust suurendada 7mg/5 mg-ni üks kord ööpäevas.

Eripopulatsioonid

Neerukahjustusega patsiendid (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2)

Viacoram on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) (vt lõik 4.3).

Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30 ml/min kuni 60 ml/min) on soovitatav algannus Viacoram 3,5 mg/2,5 mg tablett ülepäeviti. Patsiendid, kellel ei saavutata adekvaatset vererõhu kontrolli, võivad võtta Viacoram 3,5 mg/2,5 mg tableti üks kord ööpäevas. Patsientidel, kellel ei saavutata piisavat kontrolli, võib vajadusel annust suurendada. Tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmab kreatiniini ja kaaliumitaseme jälgimist (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõigud 4.4 ja 5.2)

Viacoram´i määramisel raske maksakahjustusega patsientidele tuleb olla ettevaatlik.

Eakad (vt lõigud 4.4 ja 5.2)

Viacoram´i efektiivsus ja ohutus eakatel on tõestatud. Ravi alustamisel tuleb ettevaatust rakendada sõltuvalt neerufunktsioonist.

Pärast ravi alustamist tuleb neerufunktsiooni jälgida enne igat annuse suurendamist, eriti 75-aastastel ja vanematel patsientidel. Tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmab kreatiniini ja kaaliumitaseme jälgimist.

Lapsed

Viacoram´i ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Viacoram´i tablett tuleb manustada ühekordse annusena, eelistatult hommikul enne sööki.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • Ülitundlikkus toimeainete, teiste AKE inhibiitorite, dihüdropüridiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes,
  • Raske neerukahjustus (vt lõigud 4.2 ja 4.4),
  • Anamneesis AKEinhibiitorraviga seotud angioneurootiline ödeem,
  • Pärilik või idiopaatiline angioödeem,
  • Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6),
  • Raske hüpotensioon,
  • Šokk, sh kardiogeenne šokk,
  • Vasaku vatsakese väljavoolu takistus (nt kõrge raskusastmega aordistenoos),
  • Hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus pärast ägedat müokardi infarkti,
  • Viacoram´i samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m) patsientidel (vt lõigud 4.5 ja 5.1),
  • Kehavälised ravimeetodid, mistõttu on tekkinud vere kokkupuude negatiivselt laetud pindadega (vt lõik 4.5),
  • Märkimisväärne bilateraalne neeruarterite stenoos või unilateraalne stenoos üheainsa neeru olemasolul (vt lõik 4.4).

Erihoiatused

Ülitundlikkus/angioödeem:

AKE inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga ravi saavatel patsientidel on harva teatatud näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, häälepaelte ja/või kõri angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8). See võib tekkida ükskõik millal ravi ajal. Sellistel juhtudel tuleb ravi Viacoram´iga koheselt katkestada ja jälgida patsienti

kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Juhtudel, mil turse piirneb näo ja huultega, taandub see tavaliselt ilma ravita, kuigi antihistamiinikumide kasutamine leevendab neid sümptomeid.

Angioödeem, mis on seotud kõritursega, võib osutuda fataalseks. Juhul kui turse haarab keele, häälepaelad või kõri ning võib tekkida hingamistakistus, tuleb otsekohe anda esmaabi. See hõlmab adrenaliini manustamist ja/või hingamisteede hoidmist avatuna. Patsient peab jääma pideva arstliku järelvalve alla kuni sümptomite täieliku taandumiseni.

Kui anamneesis on esinenud angioödeemi, mis ei ole seotud AKE inhibiitoriga, siis on suurem tõenäosus angioödeemi tekkeks ravi ajal Viacoram´iga (vt lõik 4.3).

Intestinaalsest angioödeemist on AKE inhibiitoritega ravi saavatel patsientidel teatatud harva. Neil patsientidel on esinenud ülakõhu valu (iivelduse või oksendamisega või ilma selleta); mõnedel juhtudel ei eelnenud sellele näo angioödeemi ja C1-esteraasi tase oli normaalne. Angioödeem diagnoositi ülakõhu CT uuringu, ultraheli või kirurgilise protseduuri käigus ja sümptomid kadusid peale AKE inhibiitorite kasutamise lõpetamist. AKE inhibiitoritega ravi saavatel patsientidel, kellel ilmneb ülakõhu valu, peab arvestama intestinaalse angioödeemi diferentsiaaldiagnoosiga (vt lõik 4.8).

Samaaegne kasutamine koos mTOR inhibiitoritega (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus):

Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt mTOR inhibiitoreid (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) võib esineda suurenenud risk angioödeemi (nt hingamisteede või keele turse koos hingamisraskusega või ilma) tekkeks (vt lõik 4.5).

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal:

On andmeid anafülaktoidsete reaktsioonide kohta patsientidel, kes saavad AKE inhibiitorravi ajal desensibiliseerivat ravi (nt kiletiivaliste mürgiga). Samadel patsientidel ei tekkinud neid reaktsioone, kui ravi AKE inhibiitoriga ajutiselt katkestati, kuid tekkisid uuesti tähelepanuta jätmisel.

Neutropeenia/agranulotsütoos/trombotsütopeenia/aneemia:

AKE inhibiitorravi saavatel patsientidel on esinenud neutropeeniat/agranulotsütoosi, trombotsütopeeniat ja aneemiat. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, kellel ei ole muid komplikatsioone, esineb neutropeeniat harva. Viacoram´i tuleb kasutada äärmise ettevaatlikusega veresoonte kollageenhaiguse, immuunosupressantravi, allopurinool- või prokaiinamiidravi või nende komplitseerivate tegurite kombinatsiooni korral, eriti eelneva teadaoleva neerupuudulikkuse korral. Mõnedel sellistel patsientidel arenes raske infektsioon, mis mõnel juhul ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui Viacoram´i kasutatakse sellistel patsientidel, on soovitav perioodiliselt kontrollida leukotsüütide arvu ja patsiente tuleb teavitada, et nad teataksid igast võimalikust infektsiooninähust (nt valus kurk, palavik).

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad:

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni languse (sh äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerufunktsiooni, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Primaarne aldosteronism:

Patsientidel, kellel on primaarne hüperaldosteronism, ei teki üldiselt ravivastust antihüpertensiivsetele ravimitele, mis toimivad reniin-angiotensiin süsteemi kaudu. Seetõttu ei ole selle ravimi kasutamine soovitatav.

Rasedus:

Ravi Viacoram´iga ei tohi alustada raseduse ajal. Juhul, kui ravi jätkamist Viacoram´iga ei peeta esmavajalikuks, peavad rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi Viacoram´iga kohe katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Kasutamine neerukahjustusega patsientidel:

Viacoram on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) (vt lõik 4.3).

Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30 ml/min kuni 60 ml/min) on soovitatav algannus Viacoram 3,5 mg/2,5 mg tablett ülepäeviti (vt lõik 4.2). Tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmab kreatiniini ja kaaliumitaseme jälgimist (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Uni- või bilateraalse neeruarteri stenoosiga patsientidel, keda on ravitud AKE inhibiitoritega, on täheldatud uurea ja kreatiniini sisalduse tõusu veres, mis taandub pärast ravi lõpetamist. See on eriti tõenäoline neerupuudulikkusega patsientidel. Kui sellele lisandub renovaskulaarne hüpertensioon, siis on suurenenud risk raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Mõnedel eelneva neeruhaiguseta hüpertensiivsetel patsientidel on tõusnud uurea- ja kreatiniini sisaldus veres, mis on tavaliselt tagasihoidlik ja mööduva iseloomuga, eriti kui perindopriili on manustatud koos diureetikumiga. See on eriti tõenäoline eelnevalt esinenud neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel.

Amlodipiini võib kasutada neerupuudulikkusega patsientidel tavalistes annustes. Muutused amlodipiini plasmakontsentratsioonides ei ole seotud neerukahjustuse raskusastmega. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Neerusiirdamine:

Puuduvad kogemused Viacoram´i manustamise kohta hiljuti neerusiirdamise läbiteinud patsientidele, mistõttu ravi Viacoram´iga ei ole soovitatav.

Renovaskulaarne hüpertensioon:

Uni- või bilateraalse neeruarteristenoosiga patsientidel, kes saavad ravi AKE-inhibiitoritega, esineb suurenenud risk hüpotensiooni või neerupuudulikkuse tekkeks (vt lõik 4.3). Ravi diureetikumidega võib olla soodustavaks faktoriks. Neerufunktsiooni halvenemine võib ilmneda vaid väikse muutusena plasma kreatiniini sisalduses, isegi patsientide puhul, kellel on unilateraalne neeruarteristenoos.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel:

AKE inhibiitoreid on harva seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikterusega ja progresseerub fulminantseks maksanekroosiks, mis võib (mõnikord) lõppeda surmaga. Selle sündroomi mehhanism ei ole teada. Viacoram´i saavad patsiendid, kellel areneb ikterus või tõuseb märkimisväärselt maksaensüümide aktiivsus, peavad lõpetama ravi Viacoram´iga ja saama vastavat meditsiinilist abi (vt lõik 4.8).

Maksakahjustusega patsientidel on amlodipiini poolestusaeg pikenenud ning AUC väärtused suurenenud.

Kasutamine eakatel:

Ravi alustamisel ja annuse suurendamisel eakatel tuleb olla ettevaatlik, lähtuda tuleb neerufunktsioonist. Neerufunktsiooni tuleb jälgida enne igat annuse suurendamist. Tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmab seega kreatiniini ja kaaliumitaseme jälgimist (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Ettevaatusabinõud ravimi kasutamisel

Hüpertensiivne kriis:

Amlodipiini ohutust ja efektiivsust hüpertensiivse kriisi puhul ei ole tõestatud.

Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel:

Südamepuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatusega.

Viacoram´i tuleb kasutada ettevaatusega südame paispuudulikkusega patsientidel, kuna amlodipiin võib suurendada tulevaste kardiovaskulaarsete juhtude ja suremuse riski.

Hüpotensioon:

AKE inhibiitorid võivad põhjustada ülemäärast vererõhu langust. Sümptomaatiline hüpotensioon esineb mittekomplitseeritud kõrgvererõhuhaigetel harva ning võib tõenäolisemalt esineda patsientidel, kellel on tekkinud vedelikuvaegus, nt pärast diureetikumravi, soolavaba dieeti, dialüüsi, kõhulahtisust või oksendamist, või kellel on raske reniinsõltuv hüpertensioon (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilise hüpotensiooni kõrge tekkeriskiga patsientidel tuleb ravi ajal Viacoram´iga pidevalt kontrollida vererõhku, neerufunktsiooni ning seerumi kaaliumitaset.

Südame isheemiatõve või tserebrovaskulaarse puudulikkusega patsientidel, kellel võib liigne vererõhu langus põhjustada müokardi või tserebrovaskulaarset infarkti, tuleb arvestada samade hoiatustega.

Kui vererõhk langeb, tuleb haige asetada selili lamama ja vajadusel tuleb manustada intravenoosselt 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahust. Mööduva hüpotensiooni teke pärast algannuse manustamist ei ole vastunäidustuseks edasiste annuste manustamisel ning seda võib probleemideta teha juba siis, kui vererõhk on taastunud pärast intravenoosse lahuse manustamist.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia:

AKE inhibiitoreid tuleb manustada ettevaatusega mitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakese väljavoolu takistuse, näiteks aordistenoosi või hüpertroofilise kardiomüopaatia korral.

Rass:

AKE inhibiitorid põhjustavad mustanahalistel patsientidel angioödeemi sagedamini kui mitte mustanahalistel patsientidel.

AKE-inhibiitorite vererõhku alandav toime võib mustanahalistel patsientidel olla väiksem kui mitte mustanahalistel, tõenäoliselt madalama reniinisisalduse suurema esinemissageduse tõttu mustanahaliste hüpertoonikute populatsioonis.

Köha:

Ravi ajal Viacoram´iga võib esineda köha. Köha on mitteproduktiivne ja kuiv, mis kaob pärast ravi katkestamist. AKE inhibiitoritest indutseeritud köha tuleb käsitleda osana köha diferentsiaaldiagnostikas.

Kirurgia/anesteesia:

Ulatuslike operatsioonide või anesteesia ajal, mida viiakse läbi ainetega, mis võivad põhjustada hüpotensiivset šokki, võib perindopriil blokeerida angiotensiin II moodustumist, mis mõjutab omakorda reniini vabastamist. Ravi Viacoram´iga tuleb katkestada üks päev enne operatsiooni. Kui tekib oletatavasti selle mehhanismi järgi hüpotensioon, tuleb tagada organismi piisav vedelikumaht.

Hüperkaleemia:

Ravi ajal AKE inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga, on mõnedel patsientidel esinenud seerumi kaaliumisisalduse tõusu. Hüperkaleemia riskifaktorid on neerupuudulikkus, langenud neerufunktsioon, vanus (> 70 aasta), diabetes mellitus, sellega seonduvad nähud, eriti dehüdratsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ja kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid üksi või kombinatsioonis), kaaliumilisandite või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine; või need patsiendid, kes kasutavad teisi seerumi kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid (nt hepariin, teised AKE-inhibiitorid, angiotensiin II antognistid, atsetüülsalitsüülhape 3 g ööpäevas, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d, immunosupressandid, nagu tsüklosporiin või takroliimus, tripetoprim). Kaaliumilisandite, kaaliumi säästvate diureetikumide või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kasutamine neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel võib viia seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärsele suurenemisele. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga lõppevaid arütmiaid. Kui Viacoram ja eelpool

nimetatud ainete samaaegne kasutamine on vältimatu, tuleb seda teha ettevaatusega ning sageli kontrollida kaaliumi sisaldust seerumis (vt lõik 4.5).

Diabeeti põdevad patsiendid:

Suukaudseid suhkrutõvevastaseid ravimeid või insuliini kasutavatel patsientidel tuleb Viacoram’iga ravi esimesel kuul jälgida pidevalt vere glükoositaset (vt lõik 4.5).

Kaaliumit säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad:

Kaaliumit säästvate diureetikumide, kaaliumilisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kombinatsioon Viacoram´iga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Abiained:

See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel esineb pärilik galaktoositalumatus, täielik laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire ei tohi seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni languse (k.a äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Hüperkaleemiat indutseerivad ravimid

Osad ravimid või ravimite rühmad võivad suurendada hüperkaleemia teket: aliskireen, kaaliumisoolad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, MSPVA-d, hepariinid, immunosupressandid, nagu tsüklosporiin või takroliimus, trimetoprim ja kombinatsioon sulfametoksasooli fikseeritud annusega (Co-trimoxazole). Nende ravimite kombineerimine Viacoram´iga suurendab hüperkaleemia riski.

Kombinatsioonid, mis on vastunäidustatud (vt lõik 4.3)

Aliskireen:

Diabeetikutel või neerukahjustusega patsientidel on risk hüperkaleemia, neerufunktsiooni halvenemise ja kardiovaskulaarse haigestumise ja suremuse riski suurenemiseks.

Kehavälised ravimeetodid:

Kehavälised ravimeetodid, mis on põhjustanud vere kokkupuudet negatiivselt laetud pindadega, nt dialüüs või hemofiltratsioon teatud tüüpi high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid) ja madala tihedusega lipoproteiin-aferees dekstraansulfaadiga, suurendavad riski anafülaktoidsete reaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.3). Kui selline ravi on vajalik, tuleb kaaluda teist tüüpi dialüüsimembraanide või teise klassi kuuluvate antihüpertensiiivsete ravimite kasutamist.

Kombinatsioonid, mida ei soovitata kasutada (vt lõik 4.4)

Estramustiin:

Suurenenud kõrvaltoimete risk, nt angioneurootiline ödeem (angioödeem).

mTOR inhibiitorid (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus):

Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt mTOR inhibiitoreid, võib esineda suurenenud risk angioödeemi tekkeks (vt lõik 4.4).

Kaaliumi säästvad diureetikumid (triamtereen, amiloriid), kaalium (soolad):

Hüperkaleemia (potentsiaalselt eluohtlik), eriti samaaegse neerukahjustuse esinemise korral (aditiivsed hüperkaleemilised toimed). AKE-inhibiitoreid ei tohi ühendada hüperkaleemiliste toimeainetega, välja arvatud hüpokaleemia korral.

Viacoram´i kasutamine koos eelpool mainitud ravimitega ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). Kui samaaegne manustamine on vältimatu, tuleb seda teha ettevaatusega ja kontrollides sageli seerumi kaaliumisisaldust. Spironolaktooni kasutamise kohta südamepuudulikkuse korral, vt allpool.

Liitium:

Liitiumi ja AKE inhibiitori koosmanustamisel on täheldatud liitiumisisalduse mööduvat tõusu seerumis ja toksilisust. Viacoram´i manustamist koos liitiumiga ei soovitata, kuid kombineerimise vajadusel tuleb seerumi liitiumisisaldust hoolikalt kontrollida (vt lõik 4.4).

Dantroleen (infusioon):

Loomadel on pärast verapamiili manustamist koos intravenoosse dantroleeniga täheldatud hüperkaleemiast tingitud letaalse vatsakeste fibrillatsiooni ja kardiovaskulaarse kollapsi teket. Hüperkaleemia riski tõttu on soovitatav vältida kaltsiumikanali blokaatorit, amlodipiini, sisaldava Viacoram´i manustamist patsientidele, kes on vastuvõtlikud maliigse hüpertermia tekkeks ja neile, kes saavad maliigse hüpertermia ravi.

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist hoolikust

Antidiabeetilised ravimid (insuliinid, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid):

Epidemioloogilised uuringud on viidanud, et AKE-inhibiitorite ja antidiabeetiliste ravimite (insuliinid, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid) samaaegne manustamine võib põhjustada suurenenud vere glükoositaset langetavat toimet ja seega hüpoglükeemia riski. See võib tõenäolisemalt ilmneda selle kombinatsiooni kasutamise esimeste nädalate ajal ning neerukahjustusega patsientidel.

Baklofeen:

Suurenenud antihüpertensiivne toime. Jälgida vererõhku ja vajadusel kohandada antihüpertensiivset annust.

Kaaliumi mittesäästvad diureetikumid:

Diureetikume kasutavad patsiendid, eriti need, kellel on soolade ja/või vedeliku puudus, võivad pärast AKE inhibiitorravi alustamist kogeda järsku vererõhu langust. Hüpotensiooni tekkevõimalust saab vähendada, katkestades diureetilise ravi, suurendades vedeliku või soolade manustamist enne ravi algust Viacoram´iga.

Arteriaalse hüpertensiooni korral, kui eelnev ravi diureetikumiga võib olla põhjustanud soola/vedeliku puudust, tuleb diureetikumravi enne Viacoram´i manustamist katkestada, mille järel võib alustada kaaliumi mittesäästva diureetikumiga uuesti.

Esimestel ravinädalatel Viacoram´iga tuleb jälgida neerufunktsiooni (kreatiniini tase).

Kaaliumi säästvad diureetikumid (eplerenoon, spironolaktoon):

Eplerenoon või spironolaktoon annuses 12,5 mg kuni 50 mg ööpäevas ja AKE inhibiitor väikeses annuses: Eelnevalt AKE inhibiitorite ja lingudiureetikumidega ravitud II…IV klassi (NYHA) <40% väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientidel esineb risk potentsiaalselt letaalse hüperkaleemia tekkeks, eriti juhul, kui selle kombinatsiooni puhul ei jälgita soovitatud annustamissoovitusi.

Enne kombinatsiooniga alustamist tuleb kontrollida hüperkaleemia ja neerukahjustuse puudumist.

Ravi esimese kuu jooksul soovitatakse hoolikalt jälgida kaleemia ja kreatineemia suhtes esialgu üks kord nädalas ja pärast üks kord kuus.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), sealhulgas atsetüülsalitsüülhape ≥ 3 g ööpäevas:

AKE inhibiitorite manustamisel koos mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (atsetüülsalitsüülhape põletikuvastase annustamisskeemiga, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võib tekkida antihüpertensiivse toime vähenemine. AKE inhibiitorite kasutamine koos mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega võib põhjustada neerufunktsiooni languse suurenenud riski, sh võimalikku ägedat neerupuudulikkust ja kaaliumisisalduse tõusu seerumis, eriti olemasoleva neerufunktsiooni langusega patsientidel. Seda kombinatsiooni tuleb manustada ettevaatusega, eriti eakatel. Patsientidele tuleb manustada küllaldaselt vedelikku ja jälgida neerufunktsiooni pärast kombinatsioonravi alustamist ning perioodiliselt ravi ajal.

CYP3A4 indutseerijad:

Teadaolevate CYP3A4 indutseerijate samaaegsel manustamisel võib amlodipiini kontsentratsioon kõikuda. Seega tuleb jälgida vererõhku ja kaaluda annuse kohandamist teiste ravimite, eriti tugevate CYP3A4 indutseerijate (nt rifampitsiin, liht-naistepuna), samaaegsel kasutamisel kui ka pärast seda.

CYP3A4 inhibiitorid:

Amlodipiini samaaegne kasutamine koos mõõdukate või tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, asoolitüüpi seenevastased ained, makroliidid, nagu erütromütsiin või klaritromütsiin, verapamiil või diltiaseem) võib olulisel määral suurendada amlodipiini kontsentratsiooni. Sellised farmakokineetilised variatsioonid võivad eakatel olla kliiniliselt rohkem väljendunud. Seega võib olla vajalik patsiendi kliiniline jälgimine ja annuse kohandamine.

Patsientidel, kes saavad klaritromütsiini samaaegselt amlodipiiniga, suureneb risk hüpotensiooniks. Amlodipiini samaaegsel manustamisel klaritromütsiiniga on vajalik patsientide pidev jälgimine.

Kombinatsioonid, mille kasutamine nõuab mõningast ettevaatlikkust

Antihüpertensiivsed ained (nagu beetablokaatorid) ja vasodilataatorid:

Nende ainete samaaegne kasutamine võib suurendada Viacoram´i hüpotensiivset toimet. Samaaegne kasutamine koos nitroglütseriiniga ja teiste nitraatide või vasodilataatoritega võib liigselt langetada vererõhku, mistõttu tuleb rakendada ettevaatust.

Gliptiinid (linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin):

Suurenenud angioödeemi risk patsientidel, keda ravitakse samaaegselt AKE inhibiitoriga, kuna gliptiin vähendab dipeptidüül peptidaas IV (DPP-IV) aktiivsust.

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid:

Teatud tüüpi anesteetikumide, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide kasutamine koos Viacoram´iga võib põhjustada liigset vererõhu langust.

Sümpatomimeetikumid:

Sümpatomimeetikumid võivad vähendada Viacoram´i antihüpertensiivset toimet.

Kortikosteroidid, tetrakosaktiid:

Antihüpertensiivse toime nõrgenemine (kortikosteroididest põhjustatud soola ja vee retentsioon).

Alfablokaatorid (prasosiin, alfusosiin, doksasosiin, tamsulosiin, terasosiin): Antihüpertensiivse toime suurenemine ja ortostaatilise hüpotensiooni suurenenud risk.

Amifostiin:

Võib potentseerida amlodipiini antihüpertensiivset toimet.

Kuld:

Süstitava kulla (naatriumaurotiomalaat) ja AKE inhibiitori, selhulgas perindopriili, koosmanustamine on harva põhjustanud patsientidel nitritoidseid reaktsioone (sümptomiteks on näo õhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).

Greipfruut:

Viacoram´i manustamine koos greipfruudi või greipfruudi mahlaga ei ole soovitatav, kuna mõnedel patsientidel võib suureneda amlodipiini biosaadavus, mille tulemusena tugevnevad vererõhku langetavad toimed.

Takroliimus:

Amlodipiiniga koosmanustamisel esineb risk takroliimuse taseme tõusuks veres. Et ära hoida takroliimuse toksilisust, tuleb amlodipiinravi saavatel patsientidel, keda ravitakse takroliimusega, jälgida takroliimuse sisaldust veres ja vajaduse korral takroliimuse annust kohandada.

Rapamütsiini märklaua (mTOR) inhibiitorid:

mTOR inhibiitorid, nagu siroliimus, temsiroliimus ja everoliimus on CYP3A substraadid. Amlodipiin on nõrk CYP3A4 inhibiitor. mTOR inhibiitoritega samaaegsel kasutamisel võib amlodipiin suurendada mTOR inhibiitorite kontsentratsiooni.

Tsüklosporiin:

Tsüklosporiini ja amlodipiini koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud tervetel vabatahtlikel ega teistel populatsioonidel, välja arvatud siirdatud neeruga patsientidel, kellel täheldati tsüklosporiini suurenenud (keskmine 0...40%) muutuvat minimaalset kontsentratsiooni. Siirdatud neeruga patsienditel, kes saavad amlodipiini, tuleb jälgida tsüklosporiini kontsentratsiooni; vajadusel vähendada tsüklosporiini annust.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Arvestades selles ravimis sisalduvate toimeainete toimet rasedusele ja imetamisele:

Viacoram´i ei soovitata raseduse esimesel trimestril kasutada. Raseduse teisel ja kolmandal trimestril on Viacoram´i kasutamine vastunäidustatud.

Viacoram´i kasutamine ei ole rinnaga toitmise ajal soovitatav. Otsus, kas imetamine lõpetada või katkestada Viacoram´i kasutamine, tuleb teha, arvestades ravist saadavat kasu emale.

Rasedus:

Perindopriiliga seotud:

AKE inhibiitorite kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). AKE inhibiitorite kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogiline tõendusmaterjal AKE inhibiitorite teratogeensuse riski kohta kasutamise korral raseduse esimesel trimestril ei ole lõplik, kuigi väikest riski suurenemist ei saa siiski välistada. Juhul kui ravi jätkamist AKE inhibiitoriga ei peeta esmavajalikuks, peavad rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega koheselt katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.

AKE inhibiitori kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril indutseerib teadaolevalt inimese lootetoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, koljuluude deformatsioon) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).

Kui AKE inhibiitorit on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, siis on soovitatav neerufunktsiooni ja kolju ultraheliuuring.

Imikuid, kelle emad on kasutanud AKE inhibiitoreid, peab hoolikalt jälgima hüpotensiooni tekke osas (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Amlodipiiniga seotud:

Amlodipiini kasutamise ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud.

Loomkatsete käigus täheldati reproduktiivset toksilisust kõrgete annuste kasutamisel (vt lõik 5.3). Kasutamine raseduse ajal on soovitatav vaid juhul, kui puudub ohutum alternatiiv ning kui haiguse ravimata jätmine kujutab emale ja lootele suuremat ohtu.

Imetamine:

Perindopriiliga seotud:

Kuna ei ole saadaval infot perindopriili kasutamise kohta rinnaga toitmise ajal, ei ole perindopriil soovitatav ning eelistatult tuleks kasutada alternatiivset ravi, mille ohutuse profiil rinnaga toitmise ajal on paremini tõestatud, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Amlodipiiniga seotud:

Amlodipiin eritub rinnapiima. Hinnanguliselt jääb imiku saadav annus ema annusega võrreldes kvartiilide vahemikku 3...7%, maksimaalselt 15%. Amlodipiini toime imikutele ei ole teada. Otsus, kas jätkata/katkestada imetamine või kas jätkata/katkestada ravi amlodipiiniga, tuleb teha arvestades imetamise kasulikkust lapsele ning amlodipiinravi vajadust emale.

Fertiilsus:

Perindopriiliga seotud:

Toime reproduktiivsusele või fertiilsusele puudub.

Amlodipiiniga seotud:

Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravi saavatel patsientidel on teatatud spermatosoidide pöörduvatest biokeemilistest muutustest. Kliinilised andmed amlodipiini võimalikust toimest fertiilsusele on puudulikud. Ühes rottidega teostatud uuringus täheldati kõrvaltoimeid isasel rotil (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid Viacoram´i toimest autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud.

Perindopriil ja amlodipiin võivad mõjutada kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kui patsiendil tekib pearinglus, peavalu, väsimus, kurnatus või iiveldus, võib reaktsioonivõime olla halvenenud.

Ravi ajal Viacoram’iga on soovitatav ettevaatus, eriti ravi alguses.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Viacoram´i ohutusprofiili on hinnatud 6-kuulises kontrolliga uuringus, mis hõlmas 1771 patsienti, kellest 887 said Viacoram´i, 6-nädalases kontrolliga uuringus, mis hõlmas 837 patsienti, kellest 279 said Viacoram´i ning 8-nädalases platseebokontrolliga uuringus, mis hõlmas 1581 patsienti, kellest 249 patsienti said Viacoram´i.

Nende kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud selle kombinatsiooni kasutamisel olulisi uusi kõrvaltoimeid võrreldes nendele toimeainetele iseloomulike kõrvaltoimetega.

Kliiniliste uuringute käigus leiti, et kõige sagedamini teatud kõrvaltoimed olid järgmised: pearinglus, köha ja turse.

Allolevas tabelis on loetletud kõrvaltoimed, mida on eelnevate kliiniliste uuringute ja/või turuletulekujärgsete kogemuste käigus teatatud seoses Viacoram´i toimeainetega (perindopriil ja amlodipiin), kuna need võivad ilmneda ka nende fikseeritud kombinatsiooni kasutamisel.

Kõrvaltoimete tabel

Ravi ajal Viacoram´iga või perindopriili või amlodipiini eraldi kasutamise ajal on esinenud järgmisi kõrvaltoimeid, mis on reastatud MedDRA organsüsteemi klassifikatsiooni ning järgneva esinemissageduse järgi:

Väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA

Kõrvaltoimed

 

Esinemissagedus

organsüsteemi

 

 

Viacoram

 

Amlodipiin

Perindopriil

klassifikatsioon

 

 

 

 

(perindopriil

 

 

 

 

 

/amlodipiin)

 

 

 

Infektsioonid ja

Riniit

-

 

Aeg-ajalt

Väga harv

infestatsioonid

 

 

 

 

 

Vere ja lümfisüsteemi

Eosinofiilia

-

 

-

Aeg-ajalt*

häired

Leukopeenia/neutropeenia (vt lõik 4.4)

-

 

Väga harv

Väga harv

 

 

 

Agranulotsütoos või pantsütopeenia (vt lõik 4.4)

-

 

-

Väga harv

 

Trombotsütopeenia (vt lõik 4.4)

-

 

Väga harv

Väga harv

 

Ensüümspetsiifiline hemolüütiline aneemia

-

 

-

Väga harv

 

patsientidel, kellel on kaasasündinud G-6PDH

 

 

 

 

 

puudulikkus (vt lõik 4.4)

 

 

 

 

Immuunsüsteemi

Ülitundlikkus

-

 

Väga harv

Aeg-ajalt

häired

 

 

 

 

 

Endokriinsüsteemi

Antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom

-

 

-

Teadmata

häired

(SIADH)

 

 

 

 

Ainevahetus- ja

Hüperkaleemia (vt lõik 4.4)

Aeg-ajalt

 

-

Aeg-ajalt

toitumishäired

Hüperglükeemia

Aeg-ajalt

 

Väga harv

-

 

 

 

Hüponatreemia

-

 

-

Aeg-ajalt*

 

Hüpoglükeemia (vt lõigud 4.4 ja 4.5)

-

 

-

Aeg-ajalt*

Psühhiaatrilised

Meeleolumuutused (sealhulgas ärevus)

-

 

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

häired

Unetus

-

 

Aeg-ajalt

-

 

 

 

Depressioon

-

 

Aeg-ajalt

-

 

Unehäired

-

 

-

Aeg-ajalt

 

Segasusseisund

-

 

Harv

Väga harv

Närvisüsteemi häired

Pearinglus (eriti ravi alguses)

Sage

 

Sage

Sage

 

Peavalu (eriti ravi alguses)

-

 

Sage

Sage

 

Unisus (eriti ravi alguses)

-

 

Sage

Aeg-ajalt*

MedDRA

Kõrvaltoimed

 

Esinemissagedus

organsüsteemi

 

 

Viacoram

 

Amlodipiin

Perindopriil

klassifikatsioon

 

 

 

 

(perindopriil

 

 

 

 

 

/amlodipiin)

 

 

 

 

Maitsetundlikkuse häired

-

 

Aeg-ajalt

Sage

 

Paresteesia

-

 

Aeg-ajalt

Sage

 

Sünkoop

-

 

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

 

 

Vähenenud tundlikkus

-

 

Aeg-ajalt

-

 

Treemor

-

 

Aeg-ajalt

-

 

Hüpertoonia

-

 

Väga harv

-

 

Perifeerne neuropaatia

-

 

Väga harv

-

 

Tserebrovaskulaarsed juhud, tõenäoliselt

-

 

-

Väga harv

 

sekundaarselt liigse hüpotensiooni tõttu kõrge

 

 

 

 

 

riskiga patsientidel (vt lõik 4.4)

 

 

 

 

 

Ekstrapüramidaalsed häired

-

 

Teadmata

-

 

(ekstrapüramidaalsündroom)

 

 

 

 

Silma kahjustused

Nägemiskahjustus

-

 

Sage

Sage

 

Diploopia

-

 

Sage

-

Kõrva ja labürindi

Tinnitus

-

 

Aeg-ajalt

Sage

kahjustused

Vertiigo

-

 

-

Sage

 

 

Südame häired

Südamepekslemine

-

 

Sage

Aeg-ajalt*

 

Tahhükardia

-

 

-

Aeg-ajalt*

 

Stenokardia

-

 

-

Väga harv

 

Müokardiinfarkt, tõenäoliselt sekundaarselt liigse

-

 

Väga harv

Väga harv

 

hüpotensiooni tõttu kõrge riskiga patsientidel (vt

 

 

 

 

 

lõik 4.4)

 

 

 

 

 

Arütmia (sealhulgas bradükardia, ventrikulaarne

-

 

Aeg-ajalt

Väga harv

 

tahhükardia ja kodade virvendusarütmia)

 

 

 

 

Vaskulaarsed häired

Nahaõhetus

-

 

Sage

-

 

Hüpotensioon (ja sellega seotud toimed)

-

 

Aeg-ajalt

Sage

 

 

 

 

 

 

 

Vaskuliit

-

 

Väga harv

Aeg-ajalt*

Respiratoorsed,

Köha

Sage

 

Aeg-ajalt

Sage

rindkere ja

Düspnoe

-

 

Sage

Sage

mediastiinumi häired

 

Bronhospasm

-

 

-

Aeg-ajalt

 

 

 

Eosinofiilne kopsupõletik

-

 

-

Väga harv

Seedetrakti häired

Kõhuvalu

-

 

Sage

Sage

 

Iiveldus

-

 

Sage

Sage

MedDRA

Kõrvaltoimed

 

Esinemissagedus

organsüsteemi

 

 

Viacoram

 

Amlodipiin

Perindopriil

klassifikatsioon

 

 

 

 

(perindopriil

 

 

 

 

 

/amlodipiin)

 

 

 

 

Oksendamine

-

 

Aeg-ajalt

Sage

 

Düspepsia

-

 

Sage

Sage

 

Kõhulahtisus

-

 

Sage

Sage

 

Kõhukinnisus

-

 

Sage

Sage

 

Sooletegevuse muutused

-

 

Sage

-

 

Suukuivus

-

 

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

 

Igemete hüperplaasia

-

 

Väga harv

-

 

Pankreatiit

-

 

Väga harv

Väga harv

 

 

 

 

Gastriit

-

 

Väga harv

-

 

 

 

Maksa ja sapiteede

Maksapõletik, kollatõbi

-

 

Väga harv

-

häired

Tsütolüütiline või kolestaatiline maksapõletik (vt

-

 

-

Väga harv

 

 

 

lõik 4.4)

 

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe

Lööve, eksanteem

-

 

Aeg-ajalt

Sage

kahjustused

Sügelus

-

 

Aeg-ajalt

Sage

 

 

 

Hüperhidroos

-

 

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

 

Alopeetsia

-

 

Aeg-ajalt

-

 

 

 

 

Purpur

-

 

Aeg-ajalt

-

 

 

 

 

Naha värvuse muutused

-

 

Aeg-ajalt

-

 

 

 

 

Pemfigoid

-

 

-

Aeg-ajalt*

 

Näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele,

-

 

Väga harv

Aeg-ajalt

 

häälepaelte ja/või kõri angioödeem (vt lõik 4.4)

 

 

 

 

 

Urtikaaria

-

 

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

 

Valgustundlikkusreaktsioon

-

 

Väga harv

Aeg-ajalt*

 

Multiforme erüteem

Aeg-ajalt

 

Väga harv

Väga harv

 

Quincke ödeem

-

 

Väga harv

-

 

 

 

 

Stevensi-Johnsoni sündroom

-

 

Väga harv

-

 

 

 

 

Eksfoliatiivne dermatiit

-

 

Väga harv

-

 

 

 

 

Toksiline epidermaalne nekrolüüs

-

 

Teadmata

-

 

 

 

Lihas-skeleti ja

Seljavalu

-

 

Aeg-ajalt

-

sidekoe kahjustused

Liigeste turse (pahkluu turse)

-

 

Sage

-

 

 

 

Lihaskrambid

-

 

Sage

Sage

 

Artralgia, lihasvalu

-

 

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt*

MedDRA

Kõrvaltoimed

 

Esinemissagedus

organsüsteemi

 

 

Viacoram

 

Amlodipiin

Perindopriil

klassifikatsioon

 

 

 

 

(perindopriil

 

 

 

 

 

/amlodipiin)

 

 

 

Neerude ja kuseteede

Urineerimishäired, noktuuria, pollakisuuria

-

 

Aeg-ajalt

-

häired

Neerupuudulikkus

-

 

-

Aeg-ajalt

 

 

 

Äge neerupuudulikkus

-

 

-

Väga harv

Reproduktiivse

Erektsioonihäired

-

 

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

süsteemi ja

Günekomastia

-

 

Aeg-ajalt

-

rinnanäärme häired

 

 

 

 

 

 

Üldised häired ja

Perifeerne turse

Sage

 

-

Aeg-ajalt*

manustamiskoha

Turse

-

 

Väga sage

-

reaktsioonid

 

Väsimus

Aeg-ajalt

 

Sage

-

 

 

 

Asteenia

-

 

Sage

Sage

 

Valu rinnus

-

 

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt*

 

Halb enesetunne

-

 

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt*

 

Valu

-

 

Aeg-ajalt

-

Uuringud

Kehakaalu tõus, kehakaalu langus

-

 

Aeg-ajalt

-

 

Vere uureasisalduse suurenemine

-

 

-

Aeg-ajalt*

 

Vere kreatiniinisisalduse suurenemine

-

 

-

Aeg-ajalt*

 

Vere bilirubiinisisalduse suurenemine

-

 

-

Harv

 

Maksaensüümide aktiivsuse tõus

-

 

Väga harv

Harv

 

Hemoglobiini ja hematokriti langus

-

 

-

Väga harv

Vigastus, mürgistus

Kukkumine

-

 

-

Aeg-ajalt*

ja protseduuri

 

 

 

 

 

tüsistused

 

 

 

 

 

* Esinemissagedus arvutatud kliinilistest uuringutest pärinevate spontaansete kõrvaltoime teatise alusel

Lisateave perindopriili/amlodipiini kombinatsiooni kohta

Randomiseeritud, topeltpime, platseebokontrolliga 8 nädalat kestnud uuring näitas, et amlodipiini teadaolevat kõrvaltoimet, perifeerset turset, ilmnes vähem patsientidel, kes said perindopriil 3,5 mg/ amlodipiin 2,5 mg kombinatsiooni, võrreldes nendega, kes said 5 mg amlodipiini monoteraapiana (vastavalt 1,6% ja 4,9%).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Andmed Viacoram´i üleannustamise kohta puuduvad.

Kogemused amlodipiini tahtliku üleannustamise kohta inimestel on piiratud.

Sümptomid: olemasolevad andmed viitavad, et üleannustamine võib tekitada liigset perifeerset vasodilatatsiooni ja tõenäoliselt ka reflekstahhükardiat. On teatatud märkimisväärse ja tõenäoliselt pikenenud süsteemse hüpotensiooni tekkest kuni letaalse lõppega šokini.

Ravi: amlodipiini üleannustamise tagajärjel tekkinud kliiniliselt oluline hüpotensioon vajab aktiivset kardiovaskulaarset tuge, sealhulgas pidevat südame ja respiratoorse funktsiooni jälgimist, jäsemete ülestõstmist ning tsirkuleeriva vedelikumahu ning uriinierituse jälgimist.

Veresooni ahendavate ainete manustamine võib aidata taastada soonte toonust ja vererõhku, tingimusel, et nende kasutamine ei ole vastunäidustatud. Kasulik võib olla ka kaltsiumglükonaadi intravenoosne manustamine, kuna sel on vastupidine toime kaltsiumikanali blokaadile.

Mõningatel juhtudel võib kasu olla maoloputusest. On täheldatud, et aktiivsöe manustamine tervetele vabatahtlikele 2 tunni jooksul pärast 10 mg amlodipiini manustamist vähendas amlodipiini imendumist. Kuna amlodipiin seondub valkudega suurel määral, ei anna dialüüsi tegemine tõenäoliselt mingit kasu.

Perindopriili üleannustamise kohta inimestel on andmed piiratud. Sümptomid, mis kaasnevad AKE inhibiitorite üleannustamisega, võivad olla hüpotensioon, tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, südamepekslemine, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha.

Üleannustamise raviks soovitatakse manustada infusioonina tavalist soolalahust. Hüpotensiooni tekkimisel tuleb haige asetada lamavasse asendisse ning tõsta jalad peast kõrgemale. Võimalusel võib kaaluda angiotensiin II lahuse ja/või intravenoosse katehhoolamiini manustamist. Perindopriili on võimalik üldtsirkulatsioonist eemaldada ka hemodialüüsi teel (vt lõik 4.4). Ravile allumatu bradükardia puhul on näidustatud ravi kardiostimulaatoriga. Elulisi märke, seerumi elektrolüütide ja kreatiniini sisaldust tuleb pidevalt jälgida.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja kaltsiumikanali blokaatorid, ATC-kood: C09BB04.

Toimemehhanism

Viacoram sisaldab kahte antihüpertensiivset toimeainet, mis täiendavad üksteise toimet vererõhu langetamisel essentsiaalse hüpertensiooniga patsientidel: amlodipiin kuulub kaltsiumikanali blokaatorite klassi ja perindopriil AKE-inhibiitorite klassi.

Nende toimeainete kombinatsioonil on aditiivne antihüpertensiivne toime.

Farmakodünaamilised toimed

Perindopriil

Perindopriil on ensüümi inhibiitor, mis muudab angiotensiin I angiotensiin II-ks (angiotensiini konverteeriv ensüüm – AKE). Konverteeriv ensüüm ehk kinaas on eksopeptidaas, mis võimaldab muuta angiotensiin I vasokonstriktoorseks angiotensiin II-ks, lagundades veresooni laiendava bradükiniini inaktiivseks heptapeptiidiks. AKE pärssimise tulemuseks on angiotensiin II sisalduse vähenemine plasmas, mis aktiveerib plasma reniini, inhibeerides reniini vallandumise negatiivset tagasisidet ja vähendab aldosterooni sekretsiooni. Kuna AKE inaktiveerib bradükiniini, põhjustab AKE inhibiitori kasutamine bradükiniini suurema aktiivsuse ringlevates ja lokaalsetes kallikreiinkiniini süsteemides (ja seega ka prostaglandiinsüsteemi aktiveerumise). Võimalik, et selline mehhanism aitab kaasa AKE

inhibiitorite vererõhku alandavale toimele ja on osaliselt vastutav tema mõnede kõrvaltoimete eest (nt köha).

Perindopriil toimib oma aktiivse metaboliidi – perindoprilaadi – kaudu. Teised metaboliidid ei oma in vitro mitte mingisugust AKE aktiivsust pärssivat toimet.

Amlodipiin

Amlodipiin on dihüdropüridiinide gruppi kuuluv kaltsiumioonide sisenemisinhibiitor (aeglase kanali blokaator või kaltsiumioonide antagonist), mis takistab kaltsiumioonide transmembraanset transporti südame ja veresoonte silelihasrakkudesse.

Amlodipiini vererõhku alandav toime on tingitud veresoonte seinte silelihaste otsesest lõõgastamisest. Täpne mehhanism, kuidas amlodipiin leevendab stenokardiat, ei ole veel täielikult välja selgitatud, kuid on teada, et ta alandab kogu isheemilist koormust kahel järgneval viisil:

  • amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole ning seeläbi alandab perifeerset vaskulaarset resistentsust (järelkoormus), mille vastu süda pidevalt töötab. Kuna südame löögisagedus jääb samaks, väheneb alanenud koormusega südames energiatarbimine ning hapnikuvajadus.
  • amlodipiini toimemehhanism hõlmab tõenäoliselt ka peamiste koronaararterite ja arterioolide laiendamist, seda nii normaalsetes kui ka isheemilistes piirkondades. Veresoonte laienemine suurendab südamelihase hapnikuvarustust koronaarspasmi (Prinzmetali või variantne stenokardia) korral.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Perindopriil/amlodipiin

8- nädalane, mitmekeskuseline, randomiseeritud, topeltpime, platseebokontrolliga, paralleelrühmadega faktoriaalne uuring, mis viidi läbi 1582-l kerge kuni mõõduka hüpertensiooniga patsiendil, näitas, et perindopriil 3,5 mg/amlodipiin 2,5 mg kombinatsioon vähendas kliiniliselt ja statistiliselt olulisel määral keskmist süstoolset/diastoolset vererõhku 22,0/13,6 mmHg võrra võrreldes platseeboga (14,2/9,3 mmHg), perindopriiliga annuses 3,5 mg (16,3/9,7 mmHg) ja amlodipiiniga 2,5 mg (16,0/10,3 mmHg) (p<0,001 kõikide võrdluste puhul).

6-kuulises, mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, aktiivkontrolliga uuringus said 1774 kerge kuni mõõduka hüpertensiooniga patsienti kas 3,5 mg perindopriili/2,5 mg amlodipiini, mis tiitriti annuseni 7 mg/5 mg kuni 14 mg/10 mg kombineerituna 1,5 mg indapamiidiga või valsartaan-amlodipiinravi (80 mg valsartaani, mis tiitriti 160 mg-ni ning edasi valsartaan/amlodipiini kombinatsioonini annuses 160 mg/5 mg ning seejärel annuseni 160 mg/10 mg).

  1. kuul täheldati Viacoram-ravi puhul kliiniliselt ja statistiliselt olulist langust süstoolses/diastoolses vererõhus (25,9/16,9 mmHg) võrreldes valsartaan-amlodipiinraviga (23,6/15,5 mmHg) (p<0.001 kõikide võrdluste puhul).

Viacoram-ravi puhul oli vererõhk kontrollitud 56,4%-l patsientidest võrreldes 49%-ga valsartaan- amlodipiin-ravi puhul (p=0.002), ja ravivastuste määrad olid vastavalt 87,4% versus 81,6%, (p<0,001). Viacoram-ravi paremust vererõhu langusele ja ravivastuste määrale võrreldes valsartaan-amlodipiin strateegiaga täheldati alates 1. kuust ning see püsis igal visiidil kuni 6. kuuni.

Tulemusi kinnitas 24-tunnine automaatne vererõhu jälgimine, mis teostati 1029 patsiendil. 3.-l ja 6.-l kuul oli Viacoram´i ravirühmas keskmine süstoolse ja diastoolse vererõhu langus 24 tunni jooksul suurem (vastavalt 15,5/9,4 mmHg ja 17/10,4 mmHg) võrreldes valsartaan-amlodipiin ravirühmaga (vastavalt 12,7/8,0 mmHg ja 14,7/9,2 mmHg) (p≤0,001).

8-kuulisel avatud jälgimisel 1554 patsiendil vastas Viacoram´i ohutusprofiil perindopriili ja amlodipiini ohutusprofiilidele.

9-kuulises, mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, aktiivkontrolliga uuringus said 3270 kerge kuni raske hüpertensiooniga patsienti kas 3,5 mg perindopriili/2,5 mg amlodipiini, mis tiitriti annuseni 7

mg/5 mg kuni 14 mg/10 mg või irbesartaan-hüdroklorotiasiidravi (150 mg irbesartaani, seejärel irbesartaan-hüdroklorotiasiidravi annustes 150 mg/12,5 mg, 300 mg/12,5 mg and 300 mg/25 mg). Patsientide osakaal, kellel saavutati vererõhu kontroll, suurenes statistiliselt olulisel määral iga perindopriili/amlodipiini annuse puhul kogu hindamisperioodi vältel (p<0,001 kuni 3 kuud ja p≤0,003 kuni 6 kuud).

Pärast 6-kuulist ravi oli keskmine vererõhu langus sarnane perindopriil/amlodipiin rühmas (22,0/10,1 mmHg) ja irbesartaan/hüdroklorotiasiidrühmas (22,5/9,6 mmHg) nii süstoolse (p=0,116) kui diastoolse (p=0,050) rõhu puhul.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks kliinilistes uuringutes olid pearinglus, köha ja turse (vt lõik 4.8).

Kliiniliste uuringute käigus teatatud kõrvaltoimed olid vastavuses perindopriili ja amlodipiini ohutusprofiiliga.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordse blokaadi kliiniliste uuringute andmed:

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerufunktsiooni häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Farmakokineetilised omadused

Amlodipiini ja perindopriili imendumise kiirus ja määr Viacoram´i tabletist ei erine oluliselt sellest, kuidas see toimuks vastavalt vaid amlodipiini või perindopriili sisaldavast tabletist.

Perindopriil

Imendumine

Perindopriil imendub suukaudse manustamise järgselt kiiresti, plasmakontsentratsiooni maksimum saabub 1 tunni jooksul. Perindopriili poolestuaeg plasmas on ligikaudu 1 tund.

Perindopriil on eelravim, 27% manustatud ravimist jõuab vereringesse selle aktiivse metaboliidi perindoprilaadina. Lisaks aktiivsele perindoprilaadile, tekib veel 5 inaktiivset metaboliiti. Perindoprilaadi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 3...4 tunni jooksul.

Kuna toit vähendab perindopriili muutmist perindoprilaadiks ning sellest tulenevalt ka biosaadavust, tuleks perindopriilarginiini päevane annus manustada hommikuti enne sööki.

On tõestatud, et perindopriili annus ja selle kontsentratsioon plasmas on lineaarselt seotud.

Jaotumine

Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 l/kg. Perindoprilaat seondub plasmavalkudega, peamiselt angiotensiini konverteeriva ensüümiga (see on kontsentratsioonist sõltuv), 20% ulatuses.

Eritumine

Perindoprilaat eritub uriiniga, mitteseotud fraktsiooni poolväärtusaeg on 17 tundi, mistõttu tasakaalukontsentratsioon saabub 4 päeva jooksul.

Amlodipiin

Imendumine, jaotumine, seondumine plasmavalkudega

Amlodipiin imendub terapeutilistes annustes pärast suukaudset manustamist hästi ning maksimaalne tase plasmas saabub 6...12 tundi pärast manustamist. Absoluutne biosaadavus kõigub vahemikus 64...80%. Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringud on näidanud, et ligikaudu 97,5% ringlevast amlodipiinist on seotud plasmavalkudega.

Toit ei mõjuta amlodipiini biosaadavust.

Biotransformatsioon, eritumine

Lõplik plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on 35...50 tundi ning on seetõttu sobiv ühekordse ööpäevase annuse manustamisega. Amlodipiin metaboliseerub peamiselt maksas, kus see muudetakse inaktiivseteks metaboliitideks, millest 10% eritub muutumatul kujul ning 60% metaboliitidena uriiniga.

Eripopulatsioonid

Lapsed (alla 18-aastased)

Farmakokineetilised andmed lastel puuduvad.

Eakad

Amlodipiini maksimaalse plasmasisalduse saavutamiseks kuluv aeg on eakatel ja noorematel patsientidel ühesugune. Eakatel patsientidel aeglustub amlodipiini kliirens paralleelselt AUC ja eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemisega.

Ravi alustamine ja annuse suurendamine peab eakatel toimuma ettevaatusega, kuna see sõltub neerufunktsioonist.

Perindoprilaadi eritumine on eakatel vähenenud. Enne annuse suurendamist tuleb kontrollida neerufunktsiooni. Tavapärane meditsiiniline jälgimine hõlmab seetõttu kreatiniini ja kaaliumitaseme jälgimist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Neerukahjustus

Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30 ml/min kuni 60 ml/min) on soovitatav Viacoram algannus 3,5 mg/2,5 mg ülepäeviti (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus ei mõjuta amlodipiini farmakokineetikat olulisel määral. Amlodipiin ei ole dialüüsitav. Perindoprilaadi eliminatsioon on vähenenud südame- või neerupuudulikkusega patsientidel.

Seetõttu hõlmab tavapärane meditsiiniline jälgimine kreatiniini ja kaaliumitaseme jälgimist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksakahjustus

Maksahaigusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Amlodipiini kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel on saadaval väga piiratud hulgal andmeid. Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini kliirens vähenenud, mille tulemusena pikenes poolväärtusaeg ja suurenes AUC ligikaudu 40...60 %.

Perindoprilaadi kliirens dialüüsil on 70 ml/min. Perindoprilaadi farmakokineetika on muutunud maksatsirroosiga haigetel: perindopriili maksakliirens on vähenenud poole võrra. Samas ei ole tekkiva perindoprilaadi moodustumine vähenenud ja annust ei ole vaja korrigeerida (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Prekliinilised ohutusandmed

Perindopriil/amlodipiin

Prekliinilised ohutusuuringud on näidanud, et perindopriili ja amlodipiini kombinatsioon oli rottidel hästi talutav. 13. nädalase toksilisuse suukaudse uuringu käigus saadud leiud rottidel olid vastavuses andmetega perindopriili ja amlodipiini kohta, kui neid mõlemaid toimeaineid manustati eraldi. Ei esinenud uusi toksilisusi või toksilisuse raskuse suurenemist, mis olid seotud kummagi toimeainega.

Perindopriil

Korduvtoksilisuse suukaudsetes uuringutes (rotid ja ahvid) olid märklaudorganiks neerud, kuid neerukahjustus oli mööduv.

In vitro ja in vivo uuringutes ei ole täheldatud mutageensust.

Reproduktsioonitoksikoloogia uuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) ei ilmnenud embrüotoksilisust ega teratogeensust. Siiski on andmeid, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid mõjutavad loote arengut hilises faasis, mis võib viia näriliste ja küülikute loote surmani ja kaasasündinud toimeteni: on täheldatud neerukahjustusi ja loote- ning sünnijärgset surma.

Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaaegsetes uuringutes ei täheldatud. Fertiilsus ei halvenenud ei emastel ega isastel rottidel.

Amlodipiin

Reproduktiivsustoksikoloogia:

Reproduktiivsusuuringud rottidel ja hiirtel näitasid, et ligikaudu 50 korda suurema annuse manustamisel inimese maksimaalsest soovituslikust annusest mg/kg kohta, pikenes tiinus- ning poegimisaeg ning vähenes poegade elulemus.

Fertiilsuse halvenemine:

  1. Amlodipiiniga ravitud rottidel (isastele 64 päeva jooksul ning emastele 14 päeva jooksul enne paaritumist) annuses 10 mg/kg ööpäevas (põhinedes mg/m2 kohta, oli see 8 korda* suurem annus võrreldes inimese maksimaalse soovitusliku annusega 10 mg) puudus toime fertiilsusele. Teises uuringus, kus isased rotid said amlodipiinbesilaati 30 päeva jooksul annuses, mis on võrreldav inimese soovitusliku annusega mg/m2 suhtes, leiti, et vähenes follikulit stimuleeriva hormooni ja testosterooni hulk plasmas, samuti vähenes ka sperma tihedus ning küpsete spermatosoidide ja Sertoli rakkude arv.

Kartsinogenees, mutagenees:

  1. Rottidel ja hiirtel, kes said amlodipiini toiduga 2 aasta jooksul kontsentratsioonis, mis ümberarvutatuna annab ööpäevaseks annusevahemikuks 0,5 mg, 1,25 mg ja 2,5 mg kg/kehakaalu kohta päevas, ei leitud viited kartsinogeensusele. Kõrgeim annus (oli ligikaudne inimese maksimaalse soovitusliku annusega 10 mg mg/m2 kohta hiirtel, rottidel kahekordne*) oli lähedal hiirte maksimaalsele talutavale annusele, mis rottidel on aga suurem.

Mutageensusuuringud ei viidanud ravimiga seotud kõrvaltoimetele ei geeni ega kromosoomitasandil.

* vastavalt patsiendile kehakaaluga 50 kg.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos (E460), kolloidne veevaba ränidioksiid (E551), magneesiumstearaat (E470B).

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

10 tabletti sisaldav pakend: Viacoram tuleb ära kasutada 10 päeva jooksul pärast avamist.

28 või 30 tabletti sisaldav pakend: Viacoram tuleb ära kasutada 30 päeva jooksul pärast avamist. 50 tabletti sisaldav pakend: Viacoram tuleb ära kasutada 50 päeva jooksul pärast avamist.

100 tabletti sisaldav pakend: Viacoram tuleb ära kasutada 90 päeva jooksul pärast avamist.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

10, 28, 30, 50 või 100 tabletti polüpropüleenist pakendis, mis on varustatud madala tihedusega polüetüleenist takistiga, mis sisaldab voolavuse vähendajat ning niiskust imavat geeli.

Karp ühe 10 tabletti sisaldava pakendiga. Karp ühe 28 tabletti sisaldava pakendiga. Karp kolme 28 tabletti sisaldava pakendiga. Karp ühe 30 tabletti sisaldava pakendiga. Karp kahe 30 tabletti sisaldava pakendiga. Karp kolme 30 tabletti sisaldava pakendiga. Karp kahe 50 tabletti sisaldava pakendiga. Karp ühe 100 tabletti sisaldava pakendiga. Karp viie 100 tabletti sisaldava pakendiga.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Les Laboratoires Servier 50 rue Carnot

92284 Suresnes cedex Prantsusmaa

MÜÜGILOA NUMBRID

3,5 mg/2,5 mg: 877715

7 mg/5 mg: 877815

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 02.07.2015

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2018