Mxl 120 mg - toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel (120mg)

ATC Kood: N02AA01
Toimeaine: morfiin
Tootja: MUNDIPHARMA Ges.m.b.H.

Artikli sisukord

MXL 120 MG
toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel (120mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

MXL 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

MXL 120 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Morfiinsulfaat

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on MXL ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne MXL’i võtmist
  3. Kuidas MXL’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas MXL’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on MXL ja milleks seda kasutatakse

MXL sisaldab morfiinsulfaati, mis on tugev valuvaigisti ning kuulub opioidide ravimrühma.

MXL’i kasutatakse tugeva valu raviks.

Mida on vaja teada enne MXL’i võtmist

Ärge võtke MXL’i:

  • kui olete morfiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui teil on seisund, mille korral teie sooled on blokeeritud (paralüütiline iileus);
  • kui teil on teadmata põhjusega äge kõhuvalu (äge kõht).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne MXL’i kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga MXL:

  • kui te olete varem aineid kuritarvitanud;
  • kui teil on teadvushäired;
  • kui teil on seisund, mille korral esinevad või peab vältima hingamiskeskuse ja hingamisfunktsiooni häireid (hingamisdepressioon);
  • kui teil on südamehaigus, mis tuleneb kopsuvereringe kroonilisest ülekoormusest (raskekujuline kopssüda);
  • kui teil on hingamisprobleemid, nagu nt raske bronhiaalastma või krooniline raske obstruktiivne hingamisteede haigus;
  • kui teil on seisund, mille korral on suurenenud aju/koljusisene rõhk;
  • kui teil on madal vererõhk, mis on seotud ringleva vere vähese mahuga;
  • kui teil on eesnäärme suurenemine koos kusepõie tühjendamise järgse jääkuriiniga (risk kusepõie rebendi tekkeks (st kusepõis võib lõhkeda) uriinipeetuse tõttu);
  • kui teil on kuseteede kitsenemine või koolik;
  • kui teil on sapiteede haigus;
  • kui teil on soolte kitsenemisega seotud ja põletikuline soolte haigus;
  • kui teil on neerupealise kasvaja;
  • kui teil on pankrease põletik;
  • kui teil on raske neerufunktsiooni häire;
  • kui teil on rasked maksaprobleemid;
  • kui teil on kilpnäärme alatalitlus;
  • kui teil on epilepsia või suurenenud krambivalmidus (sest morfiin võib alandada teie krambiläve).

Rääkige oma arsti, apteekriga või meditsiiniõega, kui teil esineb MXL’i võtmise ajal ükskõik milline alljärgnevast:

  • Suurenenud valutundlikkus, olenemata sellest, et suurendate annust (hüperalgeesia). Teie arst otsustab, kas annust on vaja muuta või kasutada muud tugevatoimelist analgeetikumi (valuvaigisti) (vt lõik 2).
  • Nõrkus, väsimus, isutus, iiveldus, oksendamine või madal vererõhk. See võib viidata, et neerupealistes tekib liiga vähe hormooni kortisooli ja võibolla peate võtma seda hormooni lisaks.
  • Sugutungi vähenemine, impotentsus, menstruatsiooni ärajäämine. Neid sümptomeid võib põhjustada suguhormoonide tekke vähenemine.
  • Varasem ravimi või alkoholisõltuvus. Samuti rääkige sellest, kui tunnete MXL’i ravi ajal, et teil hakkab tekkima sõltuvus, näiteks kui mõtlete tihti järgmise annuse võtmisest, isegi kui teil ei ole seda valu vaigistamiseks vaja.
  • Võõrutussümptomid või sõltuvus. Kõige sagedamad võõrutussümptomid on loetletud lõigus 3. Kui teil tekivad need sümptomid, võib arst määrata teile teist tüüpi ravimi või muuta annustevahelist aega.

Peamine risk opioidide liigsel kasutamisel on hingamisdepressioon.

Morfiini tuleb võtta ettevaatusega, kui te võtate kesknärvisüsteemi pärssivaid ravimeid.

Toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid võib alla neelata tervelt (koos piisava koguse veega) või avada ja puistata sisu pehme külma toidu peale ning sisse võtta. Kapsleid ja kapslite sisu ei tohi närida ega peenestada, sest see võib põhjustada toimeaine kiire vabanemise koos morfiini potentsiaalselt surmava annuse imendumisega.

Pika-ajaline MXL’i kasutamine võib viia taluvuse (tolerantsi) kujunemisele ning sellest tuleneva vajaduseni kasutada soovitava valuvaigistava toime saavutamiseks suuremaid annuseid. Pikaajaline MXL’i kasutamine kasutamine võib viia füüsilise sõltuvuse tekkeni ja järsk ravi lõpetamine võib tekitada võõrutusnähte. Kui ravi morfiiniga ei ole enam vajalik, võib olla soovitav annuse järk- järguline vähendamine, et vältida võõrutussündroomi teket – teie arst räägib teile, kuidas annust aja jooksul vähendada, kui te ei vaja enam ravi morfiiniga.

Morfiinsulfaadi puhul on võimalik kuritarvitamine nagu teistegi tugevate opioidide korral. Esineb võimalus psühholoogilise sõltuvuse tekkeks. MXL’i peab seetõttu kasutama erilise ettevaatusega patsientidel, kellel on esinenud alkoholi või ravimite kuritarvitamist. Võimalik on suukaudsete ravimvormide kuritarvitamine süstimise teel, mis põhjustab tõsiseid kõrvaltoimeid ja võib lõppeda surmaga.

MXL’i tuleb kasutada ettevaatusega enne ja 24 tunni jooksul pärast operatsiooni (kuna esineb risk soole liikuvuse pidurdumiseks või hingamisdepressiooni tekkeks).

Väga harva, eriti suurte annuste korral, tekib valutundlikkuse suurenemine, mis ei allu morfiini annuse edasisele tõstmisele. Teie arst otsustab, kas annuse vähendamine või muutus (opioid)valuvaigisti ravis on sellises olukorras vajalik.

Kui teil on neerupealise koore haigus (nt Addisoni tõbi), kontrollib arst neerupealiste koore hormooni sisaldust veres ja vajadusel määrab teile sobiva ravimi (kortikosteroidi).

Enne ravi MXL’iga

Morfiiniravile tüüpiline kõrvaltoime on kõhukinnisus. Te peaksite hakkama lahtistit võtma juba alates morfiiniravi algusest, eriti kui teil on enne morfiini kasutamist esinenud probleeme soole liikuvusega. Konsulteerige oma arstiga.

Fertiilses eas mehed ja naised

Morfiinil on mutageensed omadused (mis tähendab, et see põhjustab geneetilisi muutusi) ja seetõttu tohib seda fertiilses eas meestele ja naistele manustada ainult juhul, kui nad kasutavad tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid.

Lapsed

Üldreeglina ei tohiks MXL 120 mg kasutada alla 12-aastastel lastel, sest toimeaine sisaldus on liiga suur. Samuti puudub piisav hulk dokumenteeritud kogemust MXL 120 mg kasutamise kohta vähem kui 12-aastastel lastel. MXL kapsleid ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel.

Eakad patsiendid

Eakatele tuleb MXL’i manustada erilise ettevaatusega (vt Kuidas MXL’i võtta).

Dopingukontroll

MXL’i kasutamine võib anda dopingukontrollis positiivse tulemuse.

Muud ravimid ja MXL

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Eriti oluline on see siis, kui võtate mõnda alljärgnevatest ravimitest või alljärgnevalt loetletud näidustuste ravimeid:

  • Rifampitsiin, nt tuberkuloosi raviks.
  • MXL’i ja rahustite, nt bensodiasepiinide või sarnaste ravimite samaaegne kasutamine suurendab unisuse, hingamisraskuste (hingamisdepressioon) ja kooma tekkeriski ning võib olla eluohtlik. Seetõttu tuleb samaaegset kasutamist kaalutleda ainult siis, kui muud ravivalikud puuduvad. Kui teie arst määrab teile siiski MXL’i koos rahustitega, peab ta piirama ravimite annust ja samaaegse kasutamise kestust. Rääkige oma arstile kõikidest rahustitest, mida võtate, ning järgige hoolikalt arsti annusesoovitusi. Abiks võib olla, kui palute sõpradel või sugulastel olla valvsad eespool nimetatud nähtude ja sümptomite suhtes. Selliste sümptomite esinemisel pöörduge arsti poole.

Morfiini ja teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite (ravimid, mis vähendavad aju funktsiooni) [nt ärevushäirete, depressiooni, vaimsete häirete ravimid (neuroleptikumid, sh fenotiasiinid), tuimestuses kasutatavad ravimid, unehäirete ravimid (uinutid ja rahustid, sh bensodiasepiinid), gabapentiin või teised tugevad valuvaigistid (opioidid)] või alkoholi samaaegne kasutamine võib suurendada morfiini kõrvaltoimete tekkeriski, eriti hingamisdepressioon, tugev sedatsioon, kooma või surm.

Antikolinergilise toimega ravimid (nagu psühhoaktiivse toimega ravimid, allergiaravimid, oksendamise vastased ravimid, Parkinsoni tõve ravimid) võivad suurendada opioidide antikolinergilisi kõrvaltoimeid (nagu kõhukinnisus, suukuivus, urineerimishäired).

Tsimetidiin (kasutusel maohaavandite ravis) ja teised ravimid, mis kõrvaltoimena mõjutavad maksas toimuvat ainevahetust, võivad pidurdada morfiini lagundamist ja seega tõsta morfiini kontsentratsiooni veres.

MXL’i ei tohi kasutada koos monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitoritega (depressiooni ravimid) või 14 päeva jooksul pärast sellist ravi.

Morfiin võib tugevdada lihaseid lõõgastavate ravimite (lihaslõõgastite) toimet.

Samaaegne rifampitsiini (tuberkuloosi ravim) kasutamine võib morfiini toimet vähendada.

MXL koos toidu, joogi ja alkoholiga

Kui te joote MXL’i võtmise ajal alkoholi, võite te tunda ennast rohkem unisemalt või suureneb tõsiste kõrvaltoimete (nagu pindmine hingamine koos hingamisseisaku ja teadvusekaoga) tekkerisk. Soovitatav on MXL’i võtmise ajal alkoholi mitte juua.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus ja sünnitus

Te ei tohi MXL’i raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul kui teie arst peab morfiinravi tingimata vajalikuks ja sellest saadav kasu teile on palju suurem kui risk lapsele. Kui MXL’i kasutatakse pikaajaliselt raseduse ajal, on vastsündinul risk vastsündinu võõrutussündroomi tekkeks, mis vajab ravi.

Morfiin võib lühendada või pikendada sünnituse kestust.

Viljakus

Morfiinil on mutageensed omadused (mis tähendab, et see põhjustab geneetilisi muutusi) ja seetõttu tohib seda fertiilses eas meestele ja naistele manustada vaid juhul, kui nad kasutavad efektiivset rasestumisvastast vahendit.

Imetamine

Morfiin eritub rinnapiima ja saavutab lapse jaoks toimiva kontsentratsiooni. Seetõttu ei ole rinnaga toitmine soovitatav.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

MXL võib muuta halvemaks tähelepanuvõimet ja reaktsiooniaega. Sel juhul ei ole te enam võimeline reageerima piisavalt kiiresti ja efektiivselt ootamatutele ja äkilistele sündmustele.

Konsulteerige oma arstiga, kas ja mis tingimustel te võite nt autot juhtida.

Tugevam negatiivne toime on eriti tõenäoline ravi alustamisel, annuse suurendamisel või üleminekul teisele ravimile ja kombinatsioonis koos alkoholiga või trankvillisaatorite kasutamisega. Sellises olukorras ärge juhtige autot ega teisi mootorsõidukeid. Ärge käsitsege elektrilisi tööriistu ega masinaid. Ärge töötage kõrgustes.

MXL sisaldab värvaineid

MXL’i kapslid sisaldavad värvaineid. Vt lõik 6. Kui olete allergiline värvainete suhtes, pidage palun nõu oma arstiga.

Kuidas MXL’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis

Võtta suu kaudu üks kord ööpäevas 24-tunniste ajavahemike järel. Toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid võib neelata tervelt (koos piisava koguse veega) või avada ja puistata kapsli sisu pehmele külmale toidule ja sisse võtta. Kapsleid ja kapsli sisu ei tohi närida või peenestada, sest see põhjustab toimeaine kiiret vabanemist ja morfiini potentsiaalselt surmavate koguste imendumist. MXL 30/120 mg on ainult suukaudseks kasutamiseks. Tulenevalt abiainetest (eriti talgist) võib MXL 30/120 mg parenteraalne kasutamine põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt letaalseid kõrvaltoimeid (nt kopsu granuloom).

Annustamine

MXL’i annus peab põhinema valu tugevusel, patsiendi vanusel ja varasemal valuvaigistite vajadusel ning patsiendi individuaalsel tundlikkusel. Teie arst määrab teile õige annuse.

Reeglina võtavad täiskasvanud ühe toimeainet prolongeeritult vabastava MXL’i kõvakapsli üks kord ööpäevas.

Ravi alustatakse tavaliselt lühitoimelise morfiiniga (tablett või lahus), et selgitada välja valu kontrollimiseks vajalik annus. Seejärel viiakse patsient üle vastavale MXL’i ööpäevasele annusele. Säilinud valu (läbilöögivalu) ravitakse lühitoimelise morfiini annustega (tableti või lahusega).

Maksa- või neeruprobleemidega patsiendid

Maksa- või neeruprobleemidega või arvatava aeglustunud mao-soolepassaažiga patsientidel tuleb MXL’i annust tiitrida erilise ettevaatusega.

Eakad patsiendid

Eakad patsiendid (reeglina vanemad kui 75 eluaastat) ja halvas üldseisundis patsiendid võivad olla morfiinile tundlikumad. Seega tuleb annuseid kohandada suurema ettevaatlikkusega ja/või manustada annuseid pikema ajavahemikuga. Võib osutuda vajalikuks kasutada väiksemaid toimeaine tugevusi.

Lapsed

MXL’i ei ole soovitatav kasutada alla 12-aastastel lastel.

Ravi kestus

Ravi kestuse otsustab teie arst sõltuvalt teie valust.

MXL’i ei tohi kunagi kasutada kauem kui tingimata vajalik. Patsientidel, kellel haigusseisundi iseloomu ja raskuse tõttu on vajalik pikaajaline valuravi MXL’iga, peab seda vajadust regulaarselt lühikeste intervallide järel hindama (vt lõik „Kui te lõpetate MXL’i võtmise“) kas ja kui suures ulatuses on säilinud meditsiiniline vajadus valu kontrolliks selle ravimiga. Patsient võib vajada üleviimist sobivamale ravimvormile.

Kroonilise valu ravis on eelistatud fikseeritud skeemiga manustamine.

Erijuhised annuse tiitrimisel

Teie arst kindlustab, et teie annus on õige. See tähendab, et algul võite kasutada teist ravimvormi ning alles seejärel minna üle toimeainet prolongeeritult vabastavatele kapslitele. Teie arst teeb kindlaks väikseima annuse, mis on piisav teie valu leevendamiseks.

Kui te saate muud täiendavat valuravi (nt operatsioon, närvipõimiku blokaad), peab annust pärast protseduuri tõenäoliselt uuesti tiitrima. Vajadusel teeb seda teie arst.

Kui teil on tunne, et MXL’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arstiga.

Kui te võtate MXL’i rohkem kui ette nähtud

Kui te võtate MXL’i rohkem kui ette nähtud, peate otsekohe pöörduma lähima arsti poole.

Kõige suurem oht opioidide üleannustamisel on hingamisdepressioon.

Teil võib tekkida mõni järgmistest sümptomitest: aspiratsioonist põhjustatud kopsupõletik, silma pupillide ahenemine, hingamise kahjustus kuni hingamise peatumiseni, teadvushäire kuni koomani, vererõhu langus, kiirenenud südame töö, aeglustunud südame töö, krambid ja lihaste kahjustus kuni lihaste lagunemiseni (koos võimaliku järgneva neerupuudulikkusega), langenud kehatemperatuur. Tugevate opioidide üleannustamine võib olla surmav.

Patsientidel, kes on ravimit võtnud liiga palju, võib okse või võõrkehade sattumisel kopsudesse tekkida kopsupõletik, mille sümptomid võivad olla näiteks raskendatud hingamine, köha ja palavik.

Üleannustusega patsientidel võib esineda ka hingamisraskusi, mis võivad põhjustada teadvusekaotust või isegi surma.

Ärge osalege tegevustes, mis nõuavad kõrgendatud tähelepanu, nt autojuhtimine.

Üleannustamise puhul võib arsti tulekut oodates kasu olla järgmistest toimingutest: hoidke patsient ärkvel, käskige hingata, abistage hingamisel.

Arst manustab antidooti, mis võitleb morfiini toimega.

Kui te unustate MXL’i võtta

Kui te võtate väiksema annuse MXL’i kui peaks või kui te unustate ühe annuse võtmata, võib kontroll valu üle väheneda või kaduda.

Kui te unustasite võtmata üksikannuse, võite te unustatud annuse võtta, kui järgmise annuse võtmiseni on jäänud rohkem kui 16 tundi. Seejärel võite pöörduda tagasi fikseeritud raviskeemi juurde.

Kui järgmise regulaarse annuse võtmiseni on vähem kui 16 tundi, tuleb siiski annustamise režiimi muuta. Rääkige oma arstiga, kuidas edasi toimida.

Tavaliselt ei tohi MXL’i võtta sagedamini kui iga 24 tunni järel. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate MXL’i võtmise

Kui te soovite ravi katkestada või lõpetada, rääkige alati oma arstile katkestamise põhjustest ja arutage oma edasist ravi.

MXL’i pikaajaline kasutamine võib põhjustada füüsilist sõltuvust.

Ärge lõpetage MXL’i ravi ilma oma arsti nõusolekuta. Kui soovite lõpetada MXL’i ravi, küsige oma arstilt, kuidas annust järk-järgult vähendada, et vältida võõrutussümptomeid. Võõrutussümptomid võivad muu hulgas olla valu kehas, värinad, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus, gripilaadsed sümptomid, kiire pulss ja pupillide laienemine. Psühholoogilised sümptomid võivad olla näiteks tugev rahulolematuse tunne, ärevus ja ärrituvus.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Olulised kõrvaltoimed või nähud, millest te peate olema teadlik ning meetmed nende tekkimise korral

Kui teil tekib mõni järgmistest olulistest kõrvaltoimetest, võtke otsekohe ühendust arstiga.

  • Raske allergiline reaktsioon, mis põhjustab hingamisraskust või peapööritust. Opioidi üleannustamisel on peamine oht pinnapealne ja aeglustunud hingamine

(hingamisdepressioon). See tekib peamiselt eakatel või halvas üldseisundis patsientidel.

Muud võimalikud kõrvaltoimed

Väga sage (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

Kõhukinnisus, iiveldus

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st)

Muutunud aktiivsustase (tavaliselt patsiendi aktiivsus väheneb, kuid võib ka suureneda), unetus, segasus

Peavalu, pearinglus, tahtmatud lihaskokkutõmbed, unisus

Oksendamine (eriti ravi alustamisel), kõhuvalu, söömishäired, suukuivus Liigne higistamine, nahalööve

Üldine nõrkus, väsimus, halb enesetunne, sügelus

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st) Allergilised reaktsioonid (ülitundlikkus)

Rahutus, ülemäärane õnnetunne, hallutsinatsioonid, meeleolu muutused Krambid, suurenenud lihaspinge, torkimistunne nahal, minestus Nägemishäired

Pöörlemistunne

Suurenenud pulsisagedus (tahhükardia), vähenenud pulsisagedus (bradükardia) Vererõhu langus, vererõhu tõus, näo õhetus

Kopsuturse (vesi kopsus), pindmine ja aeglane hingamine (hingamisdepressioon), hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest (bronhospasm)

Soolte ummistus soolesulgus, maitsetundlikkuse muutused, seedehäire Maksaensüümide aktiivsuse tõus

Nõgestõbi

Uriinipeetus

Vedeliku kogunemine (tursed) labakätes, labajalgades, pahkluudes

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st)

Kõhunäärme ensüümide aktiivsuse tõus, kõhunäärme põletik

Neerukoolik (valulik)

Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st)

Antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom

Lihasvärinad, ebatavaline valutundlikkus

Hingeldus

Hammaste kahjustused, kuigi põhjuslik seos morfiinraviga ei ole kindel

Lihaste jäikus

Külmavärinad

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Allergilised reaktsioonid, sh järsku tekkiv hingamisraskus, nahaturse ja/või vererõhu järsk langus (anafülaktilised reaktsioonid, anafülaktoidsed reaktsioonid)

Mõtlemishäired, ravimsõltuvus, liigne õnnetuolek Uimasus, suurenenud valutundlikkus (hüperalgeesia) Silma pupillide kitsenemine

Tuntav südamepekslemine, südamepuudulikkus Köha vähenemine (köharefleksi pärssimine) Sapikoolik (valulik)

Libiido langus, impotentsus (erektsioonihäired), menstruatsioonide puudumine Ravimtolerantsus

Võõrutussümptomid või sõltuvus (sümptomid on loetletud lõigus 3 „Kui te lõpetate MXL’i võtmise“) Ravimi võõrutussümptomid vastsündinul (vt lõik 2 „Rasedus, imetamine ja viljakus“)

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas MXL’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida MXL sisaldab

Toimeaine on morfiinsulfaat.

Üks MXL toimeainet prolongeeritult vabastav kapsel sisaldab 30 mg või 120 mg morfiinsulfaati, mis vastab vastavalt 22,5 või 90,0 mg morfiinile.

Abiained on hüdrogeenitud taimeõli, talk, želatiin, polüetüleenglükool, magneesiumstearaat, naatriumdodetsüülsulfaat, šellak, must raudoksiid (E172) ja propüleenglükool.

Samuti sisaldavad kapslid järgmisi värvaineid:

30 mg kapslid: indigokarmiin (E132) ja titaandioksiid (E171).

120 mg kapslid: indigokarmiin (E132), titaandioksiid (E171) ja raudoksiid (E172).

Kuidas MXL välja näeb ja pakendi sisu

MXL 30 mg kapslid:

Suurus 4, helesinised želatiinist kõvakapslid, mis sisaldavad valgeid kuni kreemikasvalgeid graanuleid ning millele on märgitud «MS OD30».

MXL 120 mg kapslid:

Suurus 1, oliivrohelised želatiinist kõvakapslid, mis sisaldavad valgeid kuni kreemikasvalgeid graanuleid ning millele on märgitud «MS OD120».

30 mg kapslid: Igas karbis on 10, 14, 28 või 30 kapslit. 120 mg kapslid: Igas karbis on 10, 14, 28 või 30 kapslit.

Kapslid on pakendatud ühel viisil järgnevatest:

  1. polüetüleenkorgiga suletud polüpropüleenpakend
  2. PVdC-kihiga kaetud PVC blisterpakend alumiiniumfooliumis. Blisterpakendid on paigutatud kartongkarpidesse.

Müügiloa hoidja ja tootja:

Müügiloa hoidja:

Mundipharma Gesellschaft m.b.H., Apollogasse 16-18, A-1070 Viin, Austria.

ootja:

Fidelio Healthcare Limburg GmbH, Mundipharmastraße 2, 65549 Limburg, Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

OÜ KBM Pharma

Tähtvere 4

51007 Tartu

Tel: +372 733 8080

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

MXL 30 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

MXL 120 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kapsel sisaldab:

MXL 30 mg − 30 mg morfiinsulfaati, mis vastab 22,5 mg morfiinile; MXL 120 mg − 120 mg morfiinsulfaati, mis vastab 90,0 mg morfiinile.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel.

MXL 30 mg kapslid:

Suurus 4, helesinised želatiinist kõvakapslid, mis sisaldavad valgeid kuni kreemikasvalgeid graanuleid ning millele on märgitud «MS OD30».

MXL 120 mg kapslid:

Suurus 1, oliivrohelised želatiinist kõvakapslid, mis sisaldavad valgeid kuni kreemikasvalgeid graanuleid ning millele on märgitud «MS OD120».

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Tugev valu.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Ravi alustatakse tavaliselt morfiini toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga (tablett või lahus), et selgitada välja valu kontrollimiseks piisav annus. Seejärel viiakse patsient üle MXL 30/120 mg ekvivalentsele annusele. Säilinud valu (läbilöögivalu) tuleb ravida morfiini toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga (tablett või lahus).

Annus sõltub valu tugevusest ja patsiendi vanusest ning eelnevast analgeesia vajadustest. Valuga patsientidel, kes saavad nõrgemaid opioide, võib ravi alustada annusega:

  • 60 mg üks kord ööpäevas (kui patsient kaalub rohkem kui 70 kg)
  • 30 mg üks kord ööpäevas, kui patsient kaalub vähem kui 70 kg, on nõrgestatud organismiga või eakas

Täiskasvanud ja vanemad kui 12-aastased noorukid

Reeglina võtavad täiskasvanud 1 MXL 30/120 mg toimeainet prolongeeritult vabastava kõvakapsli ööpäevas. Kui on vajalik suurema annuse kasutamine, siis ei tohi ajavahemik annuste manustamise vahel olla lühem kui 12 tundi. Annust tuleb suurendada sõltuvalt tolerantsusest ja valu tugevusest. Iga üksikpatsiendi puhul on õige annus selline, mis leevendab valu ilma kõrvaltoimete tekketa või talutavate kõrvaltoimetega kogu 24-tunnise ajavahemiku jooksul.

Maksa- või neerukahjustus

Maksa- või neerufunktsiooni häirega patsientidel ja arvatava seedetrakti passaaži aeglustumise korral, peab MXL 30/120 mg manustama erilise ettevaatusega.

Eakad patsiendid

Eakad patsiendid (reeglina vanemad kui 75 eluaastat) ja halvas üldseisundis patsiendid võivad olla morfiinile tundlikumad. Seega tuleb suuremat ettevaatlikkust rakendada annuste tiitrimisel ja/või manustada annuseid pikema ajavahemikuga. Vajadusel võib üle minna väiksema tugevusega annustele.

Lapsed

Puudub piisav ravikogemus MXL 30/120 mg kasutamise kohta noorematel kui 12-aastastel lastel. MXL kapsleid ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel.

Erijuhised annuse tiitrimisel

Annuse esmaseks tiitrimiseks peab kasutama morfiini lühitoimelist ravimvormi. Annuse järgnevaks kohandamiseks võib vajadusel kasutada ravimvorme, milles toimeaine sisaldus on väiksem, kombineerides neid olemasoleva raviga toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega.

Patsiente, kes on parenteraalselt morfiinilt üle viidud ravile morfiini toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormiga, tuleb ravida ettevaatusega, võttes arvesse individuaalset tundlikkuse erinevust, st et ööpäevast vajadust ei tohi ülehinnata.

Kui valu muutub tugevamaks, on vajalik suurema morfiini annuse kasutamine.

Patsiendil on saavutatud optimaalne annus ravimiga MXL 30/120 mg, kui valu on leevendatud 24 tunni vältel ilma kõrvaltoimeteta või kõrvaltoimetega, mis on õigustatud.

Üldiselt tuleb patsiendil kasutada väikseimat annust, mille analgeetiline toime on piisavalt tõhus.

Patsientidel, kes saavad täiendavat valuravi (nt operatsioon, närvipõimiku blokaad), tuleb annust pärast meetme teostamist kohandada.

Manustamisviis

Võtta suu kaudu üks kord ööpäevas ühekordse annusena 24-tunniste ajavahemike järel. Toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid võib tervelt alla neelata (koos piisava hulga vedelikuga) või avada ja puistata kapsli sisu külmale pehmele toidule ning sisse võtta. Kapsleid ja kapslite sisu ei tohi närida ega peenestada.

Arst määrab ravi kestuse vastavalt valu sümptomitele.

MXL 30/120 mg ei tohi kunagi kasutada kauem kui see on tingimata vajalik Kui seisundi iseloomu ja raskuse tõttu osutub vajalikuks veel pikaajalisem valuravi ravimiga MXL 30/120 mg, tuleb regulaarsete lühikeste intervallidega hoolikalt kontrollida (nt ravi katkestamise teel), kas ja kui suures ulatuses on säilinud kliiniline vajadus selle järele. Vajadusel tuleb üle minna sobivamatele annustele. Kroonilise valu seisundis on eelistatud fikseeritud manustamise režiim.

Ravi katkestamine

Opioidi manustamise järsk katkestamine võib soodustada võõrutussündroomi teket. Seetõttu tuleb annust enne ravi katkestamist järk-järgult vähendada.

Vastunäidustused

MXL 30/120 mg ei tohi kasutada järgmiste seisundite korral:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes;
  • paralüütiline iileus;
  • äge kõht.

Morfiini tuleb manustada ettevaatusega (eriti hoolika meditsiinilise jälgimise ja vajadusel annuse vähendamisega) patsientidele, kellel esineb:

  • anamneesis ainete kuritarvitamine;
  • teadvusseisundi häire;
  • seisundid, millega kaasnevad või mille puhul tuleb vältida hingamiskeskuse ja hingamisfunktsiooni häireid, nagu nt raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, hingamisdepressioon ja raske bronhiaalastma;
  • seisundid, millega kaasneb intrakraniaalse rõhu tõus, kui mehaanilist ventilatsiooni ei teostata;
  • raske cor pulmonale;
  • hüpotensioon, mida seostatakse hüpovoleemiaga;
  • prostata hüperplaasia koos kusepõie tühjendamise järgse jääkuriiniga (risk kusepõie rebendi tekkeks uriini retentsiooni tõttu);
  • kuseteede stenoos või koolik;
  • sapiteede häire;
  • obstruktiivne ja põletikuline soolte haigus;
  • feokromotsütoom;
  • pankreatiit;
  • raske neerufunktsiooni häire;
  • raske maksafunktsiooni kahjustus;
  • hüpotüreoidism;
  • epilepsia või suurenenud krambivalmidus (sest morfiin võib alandada krambiläve epilepsia anamneesiga patsientidel).

Kõige suurem oht opioidide üleannustamisel on hingamisdepressioon.

Morfiini tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kes võtavad kesknärvisüsteemi pärssivaid ravimeid või monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoreid (vt lõik 4.5).

Risk rahustite (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimite samaaegsel kasutamisel

MXL’i samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimitega võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tohib neid rahusteid samaaegselt määrata ainult alternatiivsete ravivalikuteta patsientidele. Kui MXL’i otsustatakse siiski määrata samaaegselt rahustitega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ning ravi peab olema võimalikult lühike.

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid vajadusest neid sümptomeid teadvustada (vt lõik 4.5).

Vältimaks kapslis olevate graanulite toimeainet prolongeeritult vabastava omaduse rikkumist, tuleb kapslid või nende sisu (graanulid) neelata tervelt, neid ei tohi purustada, närida, lahustada või peenestada. Purustatud, näritud või peenestatud morfiinigraanulite manustamine põhjustab toimeaine kiiret vabanemist ja potentsiaalselt surmava morfiini annuse imendumist (vt lõik 4.9).

Alkoholi ja MXL’i samaaegne kasutamine võib suurendada MXL’i kõrvaltoimeid. Samaaegset kasutamist tuleb vältida.

Pikaajalisel kasutamisel võib patsiendil kujuneda ravimtaluvus ja kontrolli säilitamiseks valu üle võivad olla vajalikud progresseeruvalt suuremad annused. Selle ravimi pikaajaline kasutamine võib põhjustada füüsilist sõltuvust ja võõrutussündroomi teket ravi järsul katkestamisel. Kui ravi morfiiniga ei ole enam vajalik, võib olla soovitatav vähendada annust järk-järgult, et vältida võõrutussümptomeid.

Sõltuvus ja võõrutussündroom

Opioidanalgeetikumide kasutamisega võidakse seostada füüsilist ja/või psühholoogilist sõltuvust või tolerantsust. Mida pikem on ravimi kasutamise kestus ja suurem annus, seda suurem on risk. Sümptomeid on võimalik vähendada annuse muutmise või ravimvormi vahetamisega ning morfiini järkjärgulise ärajätmisega. Sümptomid on loetletud lõigus 4.8.

Nagu teistel tugevatoimelistel opioidagonistidel, on ka morfiinil kuritarvitamise potentsiaal ning seda tuleb kasutada eriti ettevaatlikult patsientidel, kes on varem kuritarvitanud alkoholi või ravimeid. Latentse või avaldunud sõltuvushäirega isikud võivad seda tahtlikult kuritarvitada. Opioidanalgeetikumide, ka morfiini suhtes võib kujuneda psühholoogiline sõltuvus.

MXL 30/120 mg kapslid on ainult suukaudseks manustamiseks. Tulenevalt abiainetest (eriti talgist), võib MXL 30/120 mg parenteraalne kasutamine põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt letaalseid kõrvaltoimeid (nt kopsu granuloom).

MXL 30/120 mg ei ole soovitatav kasutada enne operatsiooni või 24 tunni jooksul pärast seda, kuna esineb suurem risk iileuse või hingamisedepressiooni tekkeks võrreldes isikutega, kes ei ole operatsiooni läbinud.

Morfiini analgeetilise toime tõttu võivad maskeeruda rasked intraabdominaalsed komplikatsioonid nagu soolte perforatsioon.

Eelkõige suurte annuste korral võib tekkida hüperalgeesia, mis ei allu morfiiniannuse täiendavale suurendamisele. Vaja võib olla morfiini annust vähendada või kasutada muud opioidi.

Äge rindkeresündroom sirprakkaneemiaga patsientidel

Arvestades ägeda rindkeresündroomi ja morfiini kasutamise võimalikku seost vaso-oklusiivse kriisi ajal morfiini kasutavatel sirprakkaneemiaga patsientidel, tuleb patsiente hoolikalt jälgida ägeda rindkeresündroomi sümptomite suhtes.

Neerupealiste puudulikkus

Opioidanalgeetikumid võivad põhjustada pöörduvat neerupealiste puudulikkust, mis nõuab jälgimist ja glükokortikoid-asendusravi. Neerupealiste puudulikkuse sümptomid võivad muu hulgas olla iiveldus, oksendamine, isutus, väsimus, nõrkus, peapööritus ja madal vererõhk.

Suguhormoonide sisalduse vähenemine ja prolaktiinisisalduse suurenemine

Pikaajalist opioidanalgeetikumide kasutamist võidakse seostada suguhormoonide sisalduse vähenemise ja prolaktiinisisalduse suurenemisega. Sümptomid on muu hulgas libiido vähenemine, impotentsus ja amennorröa.

Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda toimeainet anda fertiilses eas meestele ja naistele ainult juhul, kui kasutatakse usaldusväärset kontratseptiivset meetodit (vt lõik 4.6).

MXL 30/120 mg kasutamine võib dopingukontrollis anda positiivseid analüüsitulemusi.

Rifampitsiin võib vähendada morfiini plasmakontsentratsiooni. Rifampitsiinravi ajal ja pärast ravi tuleb jälgida morfiini analgeetilist toimet ja kohandada morfiini annuseid.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Rahustid (nt bensodiasepiinid) või sarnased ravimid

Opioidide samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimitega suurendab sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ja surma riski kesknärvisüsteemi pärssiva aditiivse toime tõttu. Samaaegsel kasutamisel tuleb ravimite annust ja kasutamise kestust piirata (vt lõik 4.4).

Kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite hulka kuuluvad, kuid mitte ainult: teised opioidid, anksiolüütikumid, uinutid ja rahustid (sh bensodiasepiinid), antipsühhootilised ained, antidepressandid, üldanesteetikumid, fenotiasiinid, gabapentiin ja alkohol.

Morfiini ei tohiks manustada samaaegselt MAO inhibiitoritega ega kahe nädala jooksul pärast sellist ravi.

Alkohol võib tugevdada MXL’i farmakodünaamilisi toimeid; samaaegset kasutamist tuleks vältida.

Antikolinergilise toimega ravimid (nt psühhotroopsed ravimid, antihistamiinid, antiemeetikumid, Parkinsoni tõve ravimid) võivad suurendada opioidide antikolinergilisi kõrvaltoimeid (nt kõhukinnisus, suu kuivus või urineerimishäired).

Tsimetidiin ja teised ravimid, mis kõrvaltoimena mõjutavad maksas toimuvat metabolismi, võivad läbi metabolismi inhibeerimise tõsta morfiini kontsentratsiooni vereplasmas.

Morfiin võib tugevdada lihaslõõgastite toimet.

Rifampitsiini samaaegne kasutamine võib morfiini toimet nõrgendada.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus ja sünnitus

Rasedate ja imetavate emade puhul tuleb võimalikul määral hoiduda selle ravimi kasutamisest. Morfiinsulfaadi pikaajaline kasutamine raseduse ajal võib põhjustada vastsündinu opioidi võõrutussündroomi.

Raseduse ajal opioidanalgeetikume kasutanud naiste vastsündinuid tuleb jälgida vastsündinu võõrutussündroomi nähtude suhtes. Ravi võib hõlmata opioid- ja toetusravi.

Morfiin võib sünnituse kestust pikendada või lühendada. Vastsündinuid, kelle emad said sünnituse ajal opioidanalgeesiat, tuleb jälgida hingamisdepressiooni või võõrutussümptomite osas ja vajadusel ravida spetsiifilise opioidi antagonistiga.

Imetamine

Morfiin eritub rinnapiima, kus tekivad suuremad kontsentratsioonid kui ema plasmas. Kuna lastel võivad tekkida kliiniliselt olulised kontsentratsioonid, ei ole rinnaga toitmine soovitatav.

Fertiilsus

Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda anda fertiilses eas meestele ja naistele ainult juhul kui kasutatakse tõhusat kontratseptsiooni meetodit.

Loomkatsetes on tõendatud, et morfiin võib vähendada fertiilsust (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Morfiin võib muuta tähelepanu ja reaktsioone sellisel määral, et võime osaleda aktiivselt tänavaliikluses või käsitseda masinaid võib olla kahjustatud või puududa.

See kehtib eriti ravi algul, annuse suurendamisel ja ravimite vahetamisel, samuti kasutamisel koos alkoholi või trankvillisaatoritega.

Igal individuaalsel juhul peab olukorda hindama raviarst. Kui ravi on stabiilne, ei ole autojuhtimise keelamine tingimata vajalik.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimeid hinnatakse järgmiste sageduste alusel:

 

Väga sage

 

( ≥ 1/10)

 

 

 

 

Sage

 

(≥ 1/100 kuni < 1/10)

 

 

 

Aeg-ajalt

 

(≥ 1/1000 kuni < 1/100)

 

 

Harv

 

(≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)

 

 

Väga harv

 

(< 1/10 000)

 

 

 

Teadmata

 

(sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Organsüsteemi klass

 

Sagedus

Kõrvaltoime

 

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt

Ülitundlikkus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Teadmata

Anafülaktiline reaktsioon, anafülaktoidsed reaktsioonid

 

 

 

 

 

Endokriinsüsteemi häired

Väga

Antidiureetilise hormooni väärsekretsiooni sündroom

 

 

 

 

harv

(SIADH; peamiseks sümptomiks hüponatreemia)

 

Psühhiaatrilised häired

Sage

Muutused aktiivsuses (reeglina vähenenud aktiivsus,

 

 

 

 

 

kuid ka psühhomotoorne hüperaktiivsus), unetus,

 

 

 

 

 

segasus

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Ärritatus, eufooria, hallutsinatsioonid, tujumuutused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Teadmata

Mõtlemishäired, ravimsõltuvus, düsfooria

 

Närvisüsteemi häired

 

Sage

Peavalu, pearinglus, tahtmatud lihaskontraktsioonid,

 

 

 

 

 

unisus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Krambid, hüpertoonia, paresteesia, minestus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Väga

Treemor, allodüünia

 

 

 

 

harv

 

 

 

 

 

 

Teadmata

Sedatsioon (annusest sõltuv), hüperalgeesia (vt lõik 4.4)

 

 

 

 

 

 

Silma kahjustused

 

Aeg-ajalt

Nägemishäired

 

 

 

 

Teadmata

Mioos

 

 

 

 

 

 

Kõrva ja labürindi

 

Aeg-ajalt

Peapööritus

 

kahjustused

 

 

 

 

 

Südame häired

 

Aeg-ajalt

Tahhükardia, bradükardia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Teadmata

Palpitatsioonid, südamepuudulikkus

 

 

 

 

 

 

Vaskulaarsed häired

 

Aeg-ajalt

Hüpotensioon, tõusnud vererõhk, näo õhetus

 

Respiratoorsed, rindkere ja

Aeg-ajalt

Kopsuturse, hingamisdepressioon, bronhospasm

 

mediastiinumi häired

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Väga

Düspnoe

 

 

 

 

harv

 

 

 

 

 

 

Teadmata

Vähenenud köha

 

 

 

 

 

 

Seedetrakti häired

 

Väga

Kõhukinnisus, iiveldus

 

 

 

 

sage

 

 

 

 

 

 

Sage

Oksendamine (eriti ravi alguses), kõhuvalu, anoreksia,

 

 

 

 

 

suukuivus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Soolesulgus, maitsetundlikkuse muutused, düspepsia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Harv

Kõhunäärme ensüümide aktiivsuse tõus või pankreatiit

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Organsüsteemi klass

Sagedus

Kõrvaltoime

 

Väga

Hammaste kahjustused, kuigi seos morfiin-raviga ei ole

 

harv

kindel

 

 

 

Maksa ja sapiteede häired

Aeg-ajalt

Maksaensüümide aktiivsuse tõus

 

Teadmata

Sapikoolikud

Naha ja nahaaluskoe

Sage

Liighigistamine, lööve

kahjustused

Aeg-ajalt

Urtikaaria

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Väga

Lihasjäikus

kahjustused

harv

 

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt

Uriinipeetus

 

 

 

 

Harv

Neerukoolik

Reproduktiivse süsteemi ja

Teadmata

Amenorröa, vähenenud libiido, erektsioonihäired

rinnanäärme häired

 

 

Üldised häired ja

Sage

Asteenia, väsimus, halb enesetunne, kihelus

manustamiskoha reaktsioonid

 

 

Aeg-ajalt

Perifeersed tursed

 

 

 

 

Väga

Külmavärinad

 

harv

 

 

Teadmata

Ravimtaluvus, ravimi võõrutussündroom, vastsündinu

 

 

ravimi võõrutussündroom

 

 

 

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

 

 

Ravimisõltuvus ja ravimivõõrutussündroom

Opioidanalgeetikumide kasutamisega võidakse seostada füüsilist ja/või psühholoogilist sõltuvust või tolerantsust. Opioidi manustamise järsk lõpetamine või opioidiantagonisti manustamine võib soodustada võõrutussündroomi teket; mõnikord võib see tekkida annustevahelisel ajal. Ravijuhised on lõigus 4.4.

Füüsilised võõrutussümptomid on muu hulgas: valu kehas, treemor, rahutute jalgade sündroom, kõhulahtisus, gaasivalud, iiveldus, gripilaadsed sümptomid, tahhükardia ja müdriaas. Psühholoogilised sümptomid on muu hulgas düsfooriline meeleolu, ärevus ja ärrituvus. Ravimisõltuvusega kaasneb sageli ravimi äärmuslik vajadus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Mürgistuse sümptomid

Kuna tundlikkus morfiinile on erinevatel isikutel väga erinev, võivad mürgistuse sümptomid täiskasvanutel tekkida alates üksikannusest, mis vastab ligikaudu 30 mg manustamisele subkutaanselt või intravenoosselt. Vähipatsientidel ületatakse neid väärtusi sageli ilma tõsiste kõrvaltoimete tekketa.

Morfiini äge üleannustamine võib avalduda aspiratsioonipneumoonia, hingamisdepressiooni, stuupori või koomani areneva somnolentsuse, miootiliste pupillide, neerupuudulikkuseni areneva rabdomüolüüsi, skeletilihaste lõtvuse, bradükardia, hüpotensiooni ja surmana.

Kui algul on pupillid nööpnõelapea suurused, siis väljendunud hüpoksia esinemisel need laienevad. Hingamine on tugevalt pärsitud (kuni 2...4 hingetõmmet minutis). Seejärel muutub patsient tsüanootiliseks.

Mürgistuse ravi

Tuleb säilitada patsiendi hingamisteede avatus. Opioidi üleannustamisel on spetsiifiliseks antidoodiks puhtad opioidantagonistid. Teadvusetutele hingamispeetusega patsientidele on näidustatud ventileerimine, intubatsioon ja opioidi antagonisti intravenoosne manustamine (nt 0,4 mg naloksooni intravenoosselt). Kui hingamispuudulikkus püsib, peab üksikannuse manustamist kordama 1...3 korda 3-minutiliste intervallidega kuni hingamissagedus on normaliseerunud ja patsient reageerib valulikule stiimulile.

Vastavalt vajadusele tuleb rakendada teisi toetavaid meetmeid.

Vajalik on hoolikas monitoorimine (vähemalt 24 h vältel), kuna opioidantagonisti toime on lühem kui morfiinil, võib oodata hingamispuudulikkuse taasteket.

Opioidantagonisti annus lastele on 0,01 mg/kg kehakaalu kohta üksikannusena.

Lisaks on vajalik rakendada meetmeid kehasoojuse kao vältimiseks ja veremahu ravi tagamiseks.

Toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi purustamine põhjustab morfiini kiire vabanemise, mis võib lõppeda surmava üleannustamisega.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA01.

Toimemehhanism

Morfiin (unimaguna (Papaver somniferum) fenantreenalkaloid) on opioidagonist, millel puudub antagonistlik toime. Sellel on väljendunud afiinsus µ-retseptorite suhtes.

Kesknärvisüsteem

Morfiini põhilised terapeutilise väärtusega toimed on analgeesia ja sedatsioon.

Morfiin põhjustab hingamisdepressiooni vahetu toime tõttu ajutüve hingamiskeskusele.

Morfiin pärsib köharefleksi vahetu toime kaudu köhakeskusele piklikajus. Köhavastane toime võib ilmneda väiksemate annuste juures kui tavaliselt analgeesiaks vajalik. Morfiin põhjustab mioosi, isegi täielikus pimeduses. Nööpnõelapea suurused pupillid on narkootilise aine üleannustamise tunnuseks, kuid ei pruugi olla patognomoonseks tunnuseks (nt võivad samasuguseid leide põhjustada ka hemorraagilise või isheemilise etioloogiaga ajusilla kahjustused). Morfiini üleannustamisel esineva hüpoksia korral esineb pigem märkimisväärne müdriaas, mitte mioos.

Seedetrakt ja muud silelihased

Morfiin põhjustab motiilsuse vähenemist, mis on seotud silelihaste toonuse langusega mao antrumis ja kaksteistsõrmiksooles. Toidu seedimine peensooles on hilinenud ning propulsiivsed kokkutõmbed vähenenud. Propulsiivsed peristaltilised lained käärsooles vähenevad, samas kui toonus suureneb spasmini, mis põhjustab kõhukinnisust.

Kardiovaskulaarne süsteem

Morfiin võib põhjustada histamiini vabanemist koos kaasneva perifeerse vasodilatsiooniga või ilma. Histamiini vabanemise ja/või perifeerse vasodilatsiooni tunnusteks võivad olla kihelus, õhetus, silmade punetus, higistamine ja/või ortostaatiline hüpotensioon.

Endokriinsüsteem

Vt lõik 4.4.

Muud farmakoloogilised toimed

In vitro ja loomkatsed on näidanud looduslike opioidide nagu morfiin erinevaid toimeid immuunsüsteemi osadele; selle leiu kliiniline tähendus on teadmata.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist imendub morfiin suhteliselt kiiresti – peamiselt peensoole ülemisest osast ja väiksemal hulgal ka maost. Madal absoluutne biosaadavus (20...40%) tuleneb väljendunud esmasest maksapassaažist. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub üldiselt 2...6 tundi pärast manustamist ja efektiivne plasmakontsentratsioon püsib kogu 24-tunnise annustamisintervalli jooksul. Biosaadavus on täielik võrreldes toimeainet kiiresti vabastava suukaudse lahuse või morfiini toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide ekvivalentse annusega.

Jaotumine

Pärast intravenoosset üksikannust 4...10 mg on teatatud morfiini jaotusruumalast 1,0...4,7 l/kg. Suuri kontsentratsioone kudedes on täheldatud maksas, neerudes, seedetraktis ja lihastes. Morfiin läbib hematoentsefaalbarjääri.

Biotransformatsioon

Morfiin läbib märkimisväärse esmapassaaži metabolismi maksas. Metabolism toimub ka soole epiteelis/limaskestas ja neerudes. Põhiline etapp on fenoolse hüdroksüülgrupi glükuroniseerimine maksa UDP-glükuronüültransferaasi poolt ja N-demetüleerimine.

Peamised metaboliidid on, esimene ja peamine, morfiin-3-glükuroniid ja väiksemal hulgal morfiin-6- glükuroniid. Samuti tekivad teiste hulgas sulfaatkonjugaadid ja oksüdatsiooni metaboliidid, nagu normorfiin, morfiin-N-oksiid ja 2. asendis hüdroksüleeritud morfiin. Glükuroniidide poolestusaeg on oluliselt pikem kui vabal morfiinil. Morfiin-6-glükuroniid on bioloogiliselt aktiivne. On võimalik, et pikenenud toime neerupuudulikkusega patsientidel tuleneb nendest metaboliitidest.

Eritumine

Pärast suukaudset või parenteraalset manustamist on ligikaudu 80% manustatud morfiinist tuvastatav uriinis (10% muutumatu morfiinina, 4% normorfiinina ja 65% glükuroniididena, morfiin-3-glükuroniidi ja morfiin-6-glükuroniidina suhtega 10:1). Morfiini eliminatsiooni poolväärtusaeg varieerub patsientide vahel suurel määral. Keskmised väärtused pärast parenteraalset manustamist on vahemikus 1,7...4,5 h, kuigi aeg-ajalt on täheldatud ligikaudu 9 h väärtusi. Ligikaudu 10% morfiinglükuroniididest eritub sapiga koos väljaheitega.

Morfiini farmakokineetika on lineaarne väga suures annusevahemikus.

Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisus

Morfiini mutageensuse hindamiseks ei ole uuringuid läbi viidud. Kirjanduses on leitud morfiini in vitro mutageenne toime - DNA fragmentatsiooni suurendamine inimese T-rakkudes. Morfiini mutageensusest in vivo on teatatud hiire mikrotuuma analüüsil ning kromosoomide aberratsiooni indutseerimisest hiire spermatosoidides ja hiirlaste lümfotsüütides. Mehhanistlikud uuringud viitavad, et morfiini klastogeensed toimed hiirtel in vivo võivad olla seotud morfiini poolt põhjustatud glükokortikoidide taseme tõusuga. Kontrastina positiivsetele leidudele näitavad kirjanduses in vitro katsete andmed, et morfiin ei indutseeri kromosoomide aberratsiooni inimeste leukotsüütides ega translokatsiooni või letaalseid mutatsioone Drosophila’l.

Kartsinogeensus

Loomkatseid morfiini kartsinogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus

Kirjanduses on andmed loomkatse kohta emaste rottidega, keda raviti i.p. kuni 15 mg/kg/d morfiiniga enne paaritumist, kuni 30 mg/kg/d raseduse ajal ja kuni 40 mg/kg/d pärast sünnitust. Katse näitas fertiilsuse langust emasloomadel ja surnultsündide sageduse tõusu ning elusatel järglastel kasvupeetust, morfiini võõrutusnähte ning spermatosoidide tootmise pärssumist. Isasrottidel on täheldatud fertiilsuse vähenemist ja sugurakkude kromosoomikahjustusi.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Hüdrogeenitud taimeõli, makrogool 6000, talk, magneesiumstearaat.

Kapsli kest: želatiin (sisaldab naatriumdodetsüülsulfaati).

Samuti on kasutatud järgmisi värvaineid:

30 mg kapslid: indigokarmiin (E132), titaandioksiid (E171).

120 mg kapslid: indigokarmiin (E132), titaandioksiid (E171), raudoksiid (E172).

Trükivärv: šellak, must raudoksiid (E172), propüleenglükool.

Sobimatus

Ei ole teada.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

  1. Polüetüleenkorgiga suletud polüpropüleenpakend.
  2. PVdC-kihiga (> 40 gsm) kaetud PVC (250 µm) blisterpakend alumiiniumfooliumis. Blisterpakendid on paigutatud kartongkarpidesse.

30 mg kapslid: Igas karbis on 10, 14, 28 või 30 kapslit. 120 mg kapslid: Igas karbis on 10, 14, 28 või 30 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Mundipharma Gesellschaft m.b.H., Apollogasse 16-18, A-1070 Viin, Austria.

MÜÜGILOA NUMBRID

30 mg kapslid: 266599

120 mg kapslid: 266299

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14.06.1999

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2018