Firdapse
Artikli sisukord
Firdapse
Firdapse on ravim, mis sisaldab toimeainena amifampridiini. Ravimit turustatakse valgete ümmarguste tablettidena (10 mg).
Firdapse
Mis on Firdapse?
Firdapse on ravim, mis sisaldab toimeainena amifampridiini. Ravimit turustatakse valgete ümmarguste tablettidena (10 mg).
Milleks Firdapset kasutatakse?
Firdapset kasutatakse Lamberti-Eatoni müasteenilise sündroomi (LEMS) sümptomaatiliseks raviks täiskasvanutel. LEMS on haigus, mis kahjustab närviimpulsside ülekannet lihastele, mille tagajärjeks on lihasnõrkus.
Et LEMSiga patsientide arv on väike ja see haigus esineb harva, nimetati Firdapse 18. detsembril 2002 harvikravimiks.
Firdapse on retseptiravim.
Kuidas Firdapset kasutatakse?
Ravi Firdapsega võib alustada üksnes LEMSi ravis kogenud arsti järelevalve all.
Firdapset tuleb manustada ühesuurusteks annusteks jaotatuna kolm või neli korda ööpäevas. Soovitatav algannus on 15 mg ööpäevas, mida võib suurendada iga 4–5 päeva järel 5 mg kaupa suurima annuseni 60 mg ööpäevas. Üksikannus ei tohi ületada 20 mg. Firdapset tuleb võtta koos toiduga.
1 Varasem nimetus Zenas.
Kuidas Firdapse toimib?
Lihaste kokkutõmbumiseks peavad närviimpulsid jõudma keemilise virgatsaine atsetüülkoliini abil lihastesse. Atsetüülkoliin vabaneb närvilõpmetest depolarisatsiooni ajal, kui neisse sisenevad atsetüülkoliini vabastamiseks vajalikud kaltsiumiioonid.
Firdapse toimeaine amifampridiin on kaaliumikanalite blokaator, mis takistab kaaliumiioonide väljumist närvirakkudest, pikendades seega depolarisatsiooni aega. Seetõttu saab närvirakkudesse siseneda rohkem kaltsiumiioone ja närvirakkudel on rohkem aega vabastada atsetüülkoliini, et stimuleerida lihaste kokkutõmbumist.
Euroopa Liidu haiglates on üle 20 aasta kasutatud spetsiaalselt LEMSi raviks toodetud amifampridiini sisaldavaid ravimeid.
Kuidas Firdapset uuriti?
Et amifampridiini on Euroopa Liidus kasutatud aastaid, esitas ettevõte Firdapse kasutamise toetuseks uuringute tulemused teaduskirjandusest. Kahes avaldatud uuringus, mis hõlmasid 38 LEMSiga täiskasvanut, võrreldi amifampridiini platseeboga (näiv ravim). Efektiivsuse põhinäitajana hinnati lihasetalitlust, kasutades punktisüsteemi, milleks oli kas neuroloogilise häire punktisumma (NDS) või kvantitatiivne myasthenia gravis’e (QMG) punktisumma. Väiksema NDS- või QMG-punktisummaga patsientide lihasetalitlus on parem.
Ühes teises uuringus ühendati kahe avaldatud uuringu andmed ja analüüsiti lihasetalitluse koondpotentsiaali (CMAP). CMAP on lihaste elektrilise talitluse näitaja.
Milles seisneb uuringute põhjal Firdapse kasulikkus?
Firdapse oli LEMSiga patsientide ravis efektiivsem kui platseebo. Ühes uuringus vähenes Firdapset saanud patsientide NDS-summa 40-lt 22 punktile ja platseebot saanud patsientide NDS-summa 35 punktile. Teises uuringus vähenes Firdapset saanud patsientide QMG-summa 2 punkti võrra ja platseebot saanud patsientidel suurenes summa 0,25 punkti võrra.
Kolmandas, ühenduuringus paranes Firdapset saanud patsientidel lihastalitluse koondpotentsiaal (CMAP) rohkem kui platseebot saanud patsientidel.
Mis riskid Firdapsega kaasnevad?
Firdapse kõige sagedamad kõrvalnähud on avaldatud kirjanduse põhjal paresteesia (vääraistingud, nt torkiv valu) ja seedetrakti häired, nt epigastraalne (ülakõhu) valu, kõhulahtisus, iiveldus ja kõhuvalu. Firdapse kohta teatatud kõrvalnähtude täielik loetelu on pakendi infolehel.
Firdapset ei tohi kasutada patsiendid, kes võivad olla amifampridiini või selle ravimi mis tahes muu koostisaine suhtes ülitundlikud (allergilised). Ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on olnud epilepsia (langetõbi), on ravile allumatu astma või kaasasündinud QT-sündroomid (südame rütmihäired). Ravimit ei tohi kasutada koos sultopriidi (psühhoosivastane ravim) ega ravimitega, mis pikendavad QTc-intervalli (muudavad südame elektrilist talitlust). Firdapset ei tohi kasutada ka koos ravimitega, mille terapeutiline vahemik on väike. Sellised ravimid võivad kergesti põhjustada kõrvalnähte, kui neid manustada soovituslikust annusest veidi suuremas koguses.
Miks Firdapse heaks kiideti?
Inimravimite komitee otsustas, et Firdapse kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid, ja soovitas anda müügiloa.
Firdapse müügiluba on antud erandkorras. Et see haigus esineb harva, ei ole olnud võimalik saada Firdapse kohta täielikku teavet. Euroopa Ravimiamet vaatab kõik võimalikud uued andmed igal aastal läbi ja vajaduse korral uuendab käesolevat kokkuvõtet.
Milliseid andmeid Firdapse kohta veel oodatakse?
Firdapse tootja uurib, kuidas ravim mõjutab QT-intervalli (südame elektrilist talitlust) ja milline on ravimi koostoime toiduga, ning koostab LEMSiga patsientide registri. Samuti teeb ettevõte katselised vähiuuringud.
Muu teave Firdapse kohta
Euroopa Komisjon andis Zenase müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, 23. detsembril 2009. Ravimi nimetus muudeti Firdapseks 28. jaanuaril 2010. Müügiloa hoidja on BioMarin Europe Ltd. Müügiluba kehtib viis aastat ja seda on võimalik pikendada.
Kokkuvõtte viimane uuendus: 04-2010.
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
FIRDAPSE 10 mg tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga tablett sisaldab amifampridiinfosfaati koguses, mis vastab 10 mg amifampridiinile.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Tablett.
Valge ümmargune lameda pinnaga tablett poolitusjoonega ühel küljel.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Lamberti-Eatoni müasteenilise sündroomi (LEMS) sümptomaatiline ravi täiskasvanutel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi peab alustama selle haiguse ravis kogenud arsti järelevalve all.
FIRDAPSEt tuleb manustada üksikannusteks jaotatuna kolm või neli korda ööpäevas. Soovitatav algannus on 15 mg ööpäevas, mida võib suurendada iga 4…5 päeva järel 5 mg kaupa maksimumannuseni 60 mg ööpäevas. Üksikannus ei tohi ületada 20 mg.
Tablette tuleb võtta koos toiduga. Lisateavet Firdapse biosaadavuse kohta tühja ja täis kõhuga vt lõik 5.2.
Ainult suukaudne.
Lapsed ja noorukid
FIRDAPSEt ei soovitata kasutada lastel vanuses alla 18 eluaasta ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu (vt lõik 5.2).
Neeru- või maksakahjustusega patsiendid
FIRDAPSE kasutamisel neeru- või maksakahjustusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik. Mõõduka või raske neeru- või maksatalitluse häire korral on soovitatav FIRDAPSE algannus 5 mg päevas. Kerge neeru- või maksatalitluse häirega patsientidel on soovitatav FIRDAPSE algannus 10 mg päevas. Selliseid patsiente tuleb tiitrida aeglasemalt kui neid, kellel neeru- või maksakahjustust ei ole. Annust suurendatakse 5 mg kaupa iga 7 päeva järel. Kõrvaltoimete tekkimisel tuleb annuse suurendamine katkestada (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
4.3 Vastunäidustused
• Ülitundlikkus toimeaine või ravimi mis tahes abiaine suhtes.
• Epilepsia.
• Ravimata astma.
• Samaaegne tarvitamine koos sultopriidiga (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
• Samaaegne tarvitamine koos kitsa terapeutilise aknaga ravimpreparaatidega (vt lõik 4.5).
• Samaaegne tarvitamine koos teadaolevalt QTc-intervalli pikendavate ravimpreparaatidega.
• Kaasasündinud QT-sündroomidega patsiendid (vt lõik 4.4)
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Neeru- või maksakahjustusega patsientidel uuringuid läbi viidud ei ole. Võttes arvesse märkimisväärselt suurenenud ravimi kokkupuuteriski, tuleb neeru- või maksakahjustusega patsiente hoolikalt jälgida. Amifampridiini annust tuleb neeru- ja maksakahjustusega patsientidel tiitrida aeglasemalt kui normaalse neeru- ja maksatalitlusega haigetel. Kõrvaltoimete tekkimisel tuleb annuse suurendamine katkestada (vt lõik 4.2).
Kokkupuudet amifampridiiniga seostatakse epileptiliste hoogude suurenenud tekkeriskiga. Hoogude tekkerisk on annusest sõltuv ja on epileptilist läve alandavate riskiteguritega patsientidel tõusnud; soodustav tegur on ka kooskasutamine teiste ravimitega, mis teadaolevalt langetavad epileptilist läve (vt lõik 4.5). Hoogude tekkel tuleb ravi katkestada.
Amifampridiini ei ole kartsinogeensuse mudelites veel piisavalt uuritud, mistõttu raviga seotud kartsinogeensuse risk ei ole kindlaks määratud. Amifampridiini kasutamine LEMSi mitteparaneoplastilise vormiga patsientidel on lubatud alles pärast põhjalikku riski-kasulikkuse suhte hindamist konkreetsel patsiendil.
Kliiniline ja elektrokardiogrammi (EKG) jälgimine on näidustatud ravi alguses ning seejärel aastaste intervallidega. Südame rütmihäiretele viitavate tunnuste ja sümptomite tekkel tuleb EKG-uuring teha kohe.
Patsientidele tuleb öelda, et nad teavitaksid ravimi tarvitamisest kõiki arste, kelle vastuvõtule nad satuvad, sest vajalikuks võib osutuda kaasuva haiguse (eelkõige astma) hoolikas jälgimine.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmakokineetilised koostoimed
Ainevahetuse või aktiivse sekretsiooni abil elimineeritavad ravimpreparaadid
Amifampridiini toime kohta teiste ravimpreparaatide ainevahetusele või aktiivsele sekretsioonile andmed puuduvad. Seetõttu tuleb olla eriti ettevaatlik patsientidega, kes saavad samaaegset ravi metabolismi või aktiivse sekretsiooni abil erituvate ravimpreparaatidega. Võimaluse korral on soovitatav patsiente jälgida. Samal ajal manustatava ravimpreparaadi annust tuleb vajaduse korral kohandada. Kitsa terapeutilise aknaga ravimpreparaatide samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Ained, mis pärsivad olulisel määral ravimpreparaate metaboliseerivate ensüümide toimet (vt lõik 5.2)
Tugevad ensüümi tsütokroom P450 (CYP450) inhibiitorid (nt tsimetidiin, ketokonasool) tõenäoliselt ei pärsi amifampridiini metabolismi inimese N-atsetüültransferaaside (NAT) toimel, mistõttu suureneks kokkupuude amifampridiiniga. In vitro CYP450 inhibeerimise uuringu tulemuste kohaselt ei osale amifampridiin tõenäoliselt ainevahetusel põhinevates kliinilistes ravimite koostoimetes, mis on seotud CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6, CYP2E1 ja CYP3A4 kaudu
toimuva samaaegselt manustatavate ravimite metabolismi pärssimisega. Tugeva ensüümiinhibiitori või renaalse transporteri inhibiitoriga ravi alustamisel tuleb patsiente siiski hoolikalt jälgida kõrvaltoimete suhtes. Tugeva inhibiitoriga ravi katkestamisel tuleb patsiente jälgida ravi tõhususe suhtes, sest vajalikuks võib osutuda amifampridiini annuse suurendamine.
Ained, mis tugevdavad olulisel määral ravimpreparaate metaboliseerivate ensüümide toimet (vt lõik 5.2)
In vitro uuringute tulemuste kohaselt on vähe potentsiaali ravimite koostoimete tekkimiseks, mis on põhjustatud amifampridiini poolsest ensüümide CYP1A2, CYP2B6 ja CYP3A4 indutseerimisest.
Farmakodünaamilised koostoimed
FIRDAPSE farmakodünaamilisi omadusi arvesse võttes on kooskasutamine sultopriidiga vastunäidustatud, sest selline kombinatsioon võib viia ventrikulaarse tahhükardia, eriti aga torsades de pointes’i riski suurenemisele (vt lõigud 4.3 ja 5.1).
Kombinatsioonid, mis nõuavad kasutamisel ettevaatust
Ravimpreparaadid, mis teadaolevalt alandavad epileptilist läve
FIRDAPSE kooskasutamine ainetega, mis teadaolevalt alandavad epileptilist läve, võib suurendada hoogude tekkeriski. Otsus lisada raviskeemile prokonvulsante või epileptilist läve alandavaid aineid peab seotud riskide tõsidust arvesse võttes olema hoolikalt läbi mõeldud. Nende ainete hulka kuulub enamik antidepressante (tritsüklilised antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid), neuroleptikumid (fenotiasiinid ja butürofenoonid), meflokviin, bupropioon ja tramadool (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Kombinatsioonid, mis väärivad eraldi tähelepanu
Atropiinsete toimetega ravimpreparaadid
FIRDAPSE kooskasutamine atropiinseid toimeid omavate ravimpreparaatidega võib vähendada mõlema aktiivse toimeaine tõhusust, mistõttu väärib eraldi tähelepanu. Atropiinsete toimetega ravimpreparaatide hulka kuuluvad tritsüklilised antidepressandid, enamik H1 atropiinseid antihistamiinikume, antikolinergikumid, parkinsonismivastased ained, atropiinsed spasmolüütikumid, disopüramiid, fenotiasiinsed neuroleptikumid ja klosapiin.
Kolinergiliste toimetega ravimpreparaadid
FIRDAPSE kooskasutamine kolinergiliste ravimpreparaatidega (nt otsese või kaudse toimega koliinesteraasi inhibiitorid) võib põhjustada mõlema ravimi toime tugevnemist, mistõttu tuleb seda eraldi silmas pidada.
Mittedepolariseeriva toimega lihasrelaksandid
FIRDAPSE ja mittedepolariseeriva toimega lihasrelaksantide (nt mivakuurium, piperkuurium) kooskasutamine võib põhjustada mõlema ravimi toime nõrgenemist, mistõttu tuleb seda eraldi silmas pidada.
Depolariseeriva toimega lihasrelaksandid
FIRDAPSE ja depolariseeriva toimega lihasrelaksantide (nt suksametoon) kooskasutamine võib põhjustada mõlema ravimi toime nõrgenemist, mistõttu tuleb seda eraldi silmas pidada.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Amifampridiini kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavalt kliinilisi andmeid. Mittekliinilised ohutusandmed amifampridiini toimete kohta reproduktiivsele funktsioonile puuduvad (vt lõik 5.3).
FIRDAPSE kasutamine raseduse ajal ei ole lubatud.
Nii fertiilses eas mehed kui ka naised peavad ravi ajal FIRDAPSEga kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid.
Amifampridiini eritumine inimese rinnapiimaga ei ole teada. Amifampridiini eritumist piimaga ei ole loomkatsetes uuritud. FIRDAPSE kasutamine imetamise ajal ei ole lubatud.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Sellele vaatamata võib FIRDAPSE põhjustada kõrvaltoimeid (nt unisus, peapööritus, krambid ja nägemise hägustumine), millel võib olla kerge või mõõdukas toime autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele (vt lõik 4.8).
4.8 Kõrvaltoimed
Lamberti-Eatoni müasteeniline sündroom on väga harvaesinev häire. Seetõttu on vähe teavet ka amifampridiinravi kõrvaltoimete kohta, sest patsientide hulk on väike.
Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on avaldatud andmete põhjal paresteesiad (nt perifeersed ja peribukaalsed paresteesiad) ja seedetrakti häired (nt epigastralgia, kõhulahtisus, iiveldus ja kõhuvalu). Enamiku kõrvaltoimete tugevus ja esinemissagedus on annusest sõltuv.
Kirjeldatud on ka järgmisi kõrvaltoimeid:
• psühhiaatrilised häired: unehäired;
• närvisüsteemi häired: krambid, ärevus, uimasus, peapööritus, nõrkus, väsimus, peavalu, korea, müokloonia;
• silma kahjustused: nägemise hägustumine;
• südame häired: südame rütmihäired, südamepekslemine;
• vaskulaarsed häired: Raynaud’ sündroom, jäsemete külmetamine;
• respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: köha, bronhiaalne hüpersekretsioon, astmahoog astmaatikutel või astma anamneesiga patsientidel;
• maksa ja sapiteede häired: maksaensüümide (transaminaaside) aktiivsuse suurenemine.
Et olemasolevad andmed on väga piiratud, ei ole individuaalsete kõrvaltoimete esinemissagedust võimalik hinnata.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamise kohta on kliinilisi andmeid vähe. Et toimed on annusest sõltuvad, tekib ägeda üleannustamise korral tõenäoliselt üldine nõrkustunne koos difuussete paresteesiate, iivelduse, oksendamise, krampide ja südame rütmihäiretega. Üleannustamise korral peab patsient ravi katkestama. Spetsiifiline vastumürk ei ole teada. Toetav ravi, sh patsiendi tähtsamate elutunnuste ja kardiaalse seisundi hoolikas jälgimine tuleb tagada kliinilise näidustuse olemasolu põhjal.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: muud närvisüsteemi ravimpreparaadid. ATC-kood: N07XX05.
Amifampridiin blokeerib potentsiaalisõltuvaid kaaliumikanaleid, pikendades seeläbi presünaptilise rakumembraani depolarisatsiooni. Toimepotentsiaali pikendamine parandab kaltsiumi transporti närvilõpmetesse. Tulemuseks olev rakusisese kaltsiumisisalduse suurenemine soodustab atsetüülkoliini sisaldavate vesiikulite eksotsütoosi, mis omakorda parandab neuromuskulaarset ülekannet.
Toimeaine suurendab lihasjõudu ja lihase puhkeoleku summaarse aktsioonipotentsiaali (ingl compound muscle action potential, CMAP) amplituudi, mille (kaalutud) keskmine erinevus on 1,69 mV (95% UI 0,60–2,77).
Amifampridiini farmakodünaamilist profiili on uuritud erinevate annuste korral. Prospektiivses, platseebokontrollitud ja randomiseeritud uuringus kahekümne kuue Lamberti-Eatoni müasteenilist sündroomi (LEMS) põdeva patsiendiga näidati amifampridiini kliinilist tõhusust standardse soovitatava maksimumannuse (60 mg ööpäevas) kasutamisel (Sanders jt 2000). Kahes täiendavas uuringus, millest võttis osa kokku 57 LEMSiga patsienti, kirjeldati suuremate amifampridiiniannuste kasutamist. McEvoy jt (1999) avaldasid lühiajalise uuringu andmed 12 LEMSiga patsiendil ning näitasid, et amifampridiini manustamisel annustes kuni 100 mg ööpäevas 3 päeva jooksul oli preparaat tõhus LEMSi autonoomsete ja motoorsete sümptomite leevendamisel. Sanders jt (1998) kirjeldasid amifampridiini tõhusus- ja ohutusandmeid kuni 100 mg annuste ööpäevasel manustamisel 45-le LEMSiga patsiendile keskmiselt 31 kuu vältel. Seetõttu võib erandlikes olukordades olla kasu suuremate annuste (kõige enam kuni 80 mg ööpäevas) manustamisest tingimusel, et on tagatud asjakohane jälgimine. Annuse tiitrimist vahemikus 60…80 mg ööpäevas soovitatakse läbi viia 5 mg kaupa iga 7 päeva järel. Annuse suurendamine tuleb katkestada ükskõik millise kõrvaltoime tekkel või EKG kõrvalekalde ilmnemisel.
Ravimpreparaat on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel.
See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole olnud võimalik saada täielikku informatsiooni
ravimpreparaadi kohta.
Euroopa Ravimiamet (EMA) vaatab igal aastal üle ravimi kohta saadud uue informatsiooni ning
vajadusel ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse/uuendatakse.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Amifampridiin imendub suukaudsel manustamisel inimesele kiiresti, selle maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 0,6 kuni 1,3 tunni pärast (keskmised väärtused).Inimesel mõjutab toit amifampridiini imendumise määra ja ulatust. Teave amifampridiini farmakokineetiliste parameetrite kohta tervetel vabatahtlikel on esitatud allpool tabelis 1. Amifampridiinfosfaadi manustamisel koos toiduga võrreldes ilma toiduta manustamisega Cmax ja AUC vähenesid ning Tmax pikenes (2-kordselt). Tabelis 1 esitatud farmakokineetiliste parameetrite vahemike põhjal on Cmax tühja kõhuga vahemikus 16–137 ng/ml ja täis kõhuga 2,81–132. AUC0-∞ vahemik tühja kõhuga on 22,1–271 ng/ml ja täis kõhuga 9,66–292.
Toidu mõju uuringus olid plasma emilinatsiooni näiva lõpliku poolväärtusaja erinevused uuringus osalejate vahel 3–4-kordsed. Biosaadavus on metaboliseerumata ravimi ja amifampridiini põhilise 3-N-atsetüülitud metaboliidi väljumise põhjal uriiniga ligikaudu 93–100%.
* Pärast standardset suure rasvasisaldusega toidukorda
Jaotumine
Amifampridiini jaotumist uuriti rottidel. Pärast radiomärgistatud [14C]-amifampridiini suukaudset manustamist imendub radioaktiivne materjal seedetraktist kiiresti ja jaotub kogu kehas laialdaselt. Kontsentratsioonid kudedes on üldiselt sarnased plasmakontsentratsioonidele või kõrgemad ning suurimad on kontsentratsioonid erituselundites (maksas, neerudes ja seedetraktis) ja teatavates näärme funktsiooniga kudedes (pisara-, sülje-, limanäärmed, hüpofüüs ja kilpnääre).
Biotransformatsioon
In vitro ja in vivo uuringud inimestel näitavad, et amifampridiin metaboliseerub üheks põhiliseks 3-N-atsetüülitud amifampridiini metaboliidiks.
Eritumine
Amifampridiinist eritub 24 tunni jooksul pärast annustamist 93,2–100% uriini kaudu lähteravimina (19%) ja selle 3-N-atsetüülitud amifampridiini metaboliidina (74,0% kuni 81,7%). Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on lähteravimil ligikaudu 2,5 tundi ja 3-N-atsetüülitud amifampridiini metaboliidil 4 tundi.
Patsientide erirühmad
Amifampridiini farmakokineetika kohta lastel ja neeru- või maksakahjustusega patsientidel andmed puuduvad (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Vanuse mõju amifampridiini farmakokineetikale ei ole uuritud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Olemasolevad prekliinilised andmed amifampridiini kohta on piiratud.
Rottide ohutuseuuringutes ei täheldatud annustes kuni 40 mg/kg kesknärvisüsteemiga seotud toimeid.
Rottide ja koerte korduvtoksilisuse uuringutes täheldati toimeid kesknärvisüsteemile, maksa ja neeru kaalu tõusu ning toimeid südamele (teise astme atrioventrikulaarne blokaad). Et kasutatud loommudelid olid liialt tundlikud, ei õnnestunud loomuuringute abil selgitada ka annuste ohutuspiire inimesel kasutamiseks.
Pikaajalisi, üle 4 nädala kestvaid toksilisuse uuringuid tehtud ei ole.
Amifampridiin ei olnud küll standardsetes in vitro ja in vivo testides geenitoksiline, ent täielikke kartsinogeensuse uuringute tulemusi siiski saadaval ei ole.
Reproduktiivtoksilisuse või kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud ei ole.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mikrokristalne tselluloos
Veevaba kolloidne ränidioksiid
Kaltsiumstearaat
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, hoida valguse ja niiskuse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Ühikannuste kaupa perforeeritud ja termoformeeritud blisterpakendid (termoformeeritud alumiinium-PVC/PVDC laminaatlehed), mis sisaldavad 10 tabletti.
Üks karp sisaldab 100 tabletti, mis on jaotatud 10 ravimilehele 10 tableti kaupa.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
BioMarin Europe Limited, 164 Shaftesbury Avenue
London, WC2H 8HL
Ühendkuningriik
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/09/601/001
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
23. detsember 2009
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMA) kodulehel
LISA II
A. TOOTMISLOA HOIDJA, KES VASTUTAB RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST
B. MÜÜGILOA TINGIMUSED
C. MÜÜGILOA HOIDJA ERIKOHUSTUSED
A. TOOTMISLOA HOIDJA, KES VASTUTAB RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST
Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress
ETABLISSEMENT PHARMACEUTIQUE DE L'AP-HP (ASSISTANCE PUBLIQUE-HOPITAUX DE PARIS)
AGEPS
7, rue du Fer à Moulin
F-75005 Paris
Prantsusmaa
Catalent UK Packaging Ltd.
Wingates Industrial Park,
Westhoughton, Bolton,
Lancs, BL5 3XX
Ühendkuningriik
Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.
B. MÜÜGILOA TINGIMUSED
• MÜÜGILOA HOIDJALE ESITATUD HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED JA -PIIRANGUD
Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt lisa I: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).
• TINGIMUSED VÕI PIIRANGUD, MIS PUUDUTAVAD RAVIMI OHUTUT JA TÕHUSAT KASUTAMIST
Ei ole kohaldatav.
• MUUD TINGIMUSED
Ravimiohutuse järelevalvesüsteem
Müügiloa hoidja peab tagama, et ravimiohutuse järelevalve süsteem, nagu on kirjeldatud müügiloa moodulis 1.8.1, on loodud ja toimib enne toote turuletulekut ja toote turustamise ajal.
Riskijuhtimise plaan
Müügiloa hoidja kohustub teostama uuringuid ja täiendavaid ravimiohutusalaseid tegevusi vastavalt ravimiohutuse plaanis kirjeldatule, nagu on kokkulepitud müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud riskijuhtimise plaanis ja igas järgnevas inimravimite komitee poolt heakskiidetud ajakohastatud riskijuhtimise plaanis.
Vastavalt inimravimite komitee inimravimite riskijuhtimise süsteemi juhendile peab iga uuendatud riskijuhtimise plaan olema esitatud samaaegselt perioodilise ohutusaruandega.
Lisaks peab uuendatud riskijuhtimise plaan olema esitatud
• kui on laekunud uus informatsioon, mis võib avaldada mõju kehtivale ohutuse spetsifikatsioonile, ravimiohutuse plaanile või riski minimeerimise tegevusele;
• 60 päeva jooksul, kui oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk on saavutatud;
• Euroopa Ravimiameti palvel.
C. MÜÜGILOA HOIDJA ERIKOHUSTUSED
Müügiloa hoidja viib läbi selleks ettenähtud aja jooksul järgmised uuringud, mille tulemuste põhjal toimub iga-aastane ravimist saadava kasu ja võimaliku kahju kordusekspertiis.
Valdkond1
Kirjeldus
Hiliseim algus-/lõpukuupäev2
Kliiniline
Põhjaliku QT/QTC uuringu läbiviimine tervetel vabatahtlikel ICH E14 juhiste kohaselt.
Uuringu lõpparuanne: august 2012
Kliiniline
Moodustada Lamberti-Eatoni müasteenilist sündroomi põdevate patsientide register riskijuhtimise plaanis sätestatu järgi, mh hõlmatakse ka tõhususe näitajad.
Aastaaruanded: iga-aastase kordusekspertiisi dokumentatsioonis
Mittekliiniline
Viia läbi kartsinogeensuse testimine sobival mudelil.
Uuringu lõpparuanne: juuli 2015
1. Valdkonnad: mittekliiniline, kliiniline, ravimiohutuse järelvalve
2. Järelkontrolli meetme või esimese vahearuande tähtaeg, kui täpse kuupäeva osas ei ole võimalik kohustust võtta.
LISA III
PAKENDI MÄRGISTUS JA INFOLEHT
A. PAKENDI MÄRGISTUS
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
PAPPKARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
FIRDAPSE 10 mg tabletid
Amifampridiin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Iga tablett sisaldab amifampridiinfosfaati koguses, mis vastab 10 mg amifampridiinile.
3. ABIAINED
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
100 tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne.
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni {KK/AAAA}
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
Hoida originaalpakendis, hoida valguse ja niiskuse eest kaitstult.
10. VAJADUSEL ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT RAVIMPREPARAADILE ESITATUD NÕUETELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
BioMarin Europe Limited, 164 Shaftesbury Avenue
London, WC2H 8HL
Ühendkuningriik
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/09/601/001
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. INFORMATSIOON BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
FIRDAPSE
MINIMAALSED NÕUDED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
Ühikannuste kaupa perforeeritud ja termoformeeritud blisterpakend
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
FIRDAPSE 10 mg
Amifampridiin
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
BioMarin Europe Limited
3. KÕLBLIKKUSAEG
EXP
4. PARTII NUMBER
Lot
5. MUU
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
FIRDAPSE 10 mg tabletid
Amifampridiin
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
• Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on FIRDAPSE ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne FIRDAPSE kasutamist
3. Kuidas FIRDAPSEt kasutada
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas FIRDAPSEt säilitada
6. Lisainfo
1. MIS RAVIM ON FIRDAPSE JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
FIRDAPSEt kasutatakse sümptomite ravimiseks täiskasvanutel närvide ja lihaste haiguse puhul, mida nimetatakse Lamberti-Eatoni müasteeniliseks sündroomiks (LEMS). See haigus kahjustab närviimpulsside ülekannet lihastele, mille tagajärjeks on lihasnõrkus. Haigus võib olla seotud teatud kasvajavormidega (LEMSi paraneoplastiline vorm) ja võib esineda ka nende puudumisel (LEMSi mitte-paraneoplastiline vorm).
Selle haiguse all kannatavatel patsientidel on häiritud keemilise aine atsetüülkoliini vabanemine, mis vahendab närviimpulsse lihastele, mistõttu osad või kõik närvisignaalid ei jõua lihaseni.
FIRDAPSE toime seisneb atsetüülkoliini vabanemise soodustamises ja see aitab närvisignaalidel jõuda lihasteni.
2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE FIRDAPSE KASUTAMIST
Ärge kasutage FIRDAPSEt
• kui te olete allergiline (ülitundlik) amifampridiini või FIRDAPSE mõne koostisosa suhtes;
• kui teil on ravimata astma;
• kui te põete epilepsiat;
• koos sultopriidiga (ravim, mida kasutatakse täiskasvanutel teatud tüüpi käitumishäirete raviks);
• koos ravimitega, mis võivad muuta teie südame elektrilist aktiivsust (pikendada QT-intervalli, see on nähtav elektrokardiogrammis);
• koos ravimitega, mille korral raviannuste ja suurima ohutu annuse erinevused on väikesed;
• kui teil esineb kaasasündinud südamerikkeid (kaasasündinud QT-sündroomid).
Kahtluste tekkimisel pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga FIRDAPSE
• kui teil esineb astma;
• kui teil on varem olnud krampe;
• kui teil on neeruprobleemid;
• kui teil on maksaprobleemid.
Sellistel juhtudel teavitage oma raviarsti.
Teie raviarst jälgib tähelepanelikult FIRDAPSE toimet ja võib vajaduse korral muuta teie teiste ravimite annuseid. Arst jälgib ka teie südame tööd ravi algul ja kord aastas edaspidi.
Kui teil esineb LEMS, ent te ei põe vähktõbe, hindab teie raviarst enne ravi alustamist hoolikalt vähi võimalikku riski FIRDAPSE võtmisel.
Teavitage FIRDAPSE võtmisest kõiki arste, kellega ravi ajal kokku puutute.
Ravi tuleb katkestada ja teavitada viivitamatult oma raviarsti, kui on tekkinud:
• krambid,
• astma.
Kasutamine koos teiste ravimitega
FIRDAPSE tarvitamisel koos mõnede teiste ravimitega võivad olla vajalikud erilised ettevaatusabinõud või FIRDAPSE annuse muutmine. Eriti oluline on teavitada oma raviarsti juhul, kui tarvitate mõnda järgnevatest ravimitest.
• Malaariaravimid (nt halofantriin ja meflokviin)
• Disopürimiid (rütmihäirete ravim)
• Tramadool (valuvaigisti)
• Antidepressandid – tritsüklilised antidepressandid (nt klomipramiin, amoksapiin), selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (nt tsitalopraam, dapoksetiin) ja atüüpilised antidepressandid (nt bupropioon)
• Ravimid vaimsete häirete korral (nt haloperidool, karbamasepiin, kloorpromasiin, klosapiin)
• Parkinsoni tõve ravimiseks kasutatavad ravimid – antikolinergikumid (nt triheksüülfenidüül, mesülaat), MAO-B inhibiitorid (nt selegiliin, deprenüül), KOMTi inhibiitorid (nt entakapoon)
• Allergiaravimid – antihistamiinikumid (nt terfenadiin, astemisool, tsimetidiin)
• Seedeprobleemide ravimid (nt tsisapriid, domperidoon)
• Infektsiooniravimid – antibiootikumid (nt rifampitsiin) ja seenevastased ained (nt ketokonasool)
• Lihaslõõgastid (nt mivakuurium, piperkuurium, suksametoon)
• Rahustid (nt barbituraadid)
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Rasedus ja imetamine
FIRDAPSE tarvitamine raseduse ajal ei ole lubatud. Kogu ravi kestel tuleb kasutada tõhusat rasestumisvastast meetodit. Kui rasedus ilmneb alles ravi käigus, tuleb sellest kohe teavitada oma raviarsti.
Selle ravimi võtmise ajal ei ole imetamine lubatud.
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
See ravim võib põhjustada unisust, peapööritust, krampe ja nägemise hägustumist, mis võivad mõjutada teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Nimetatud kõrvaltoimete tekkel ärge juhtige autot ega töötage masinatega.
3. KUIDAS FIRDAPSET KASUTADA
Kasutage FIRDAPSEt alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Teie ravimiannuse on määranud raviarst teie sümptomite tugevuse põhjal. See annus sobib ainult teile.
Algannus on 5 mg (pool tabletti) kolm korda ööpäevas (15 mg ööpäevas). Teie raviarst võib seda annust aeglaselt suurendada algul 5 mg (poole tableti) kaupa nelja korrani päevas (20 mg ööpäevas). Seejärel võib raviarst annuse suurendamist jätkata, lisades 5 mg (pool tabletti) ööpäevas iga 4…5 päeva järel.
Suurim soovitatav annus on 60 mg ööpäevas (kokku kuus tabletti, mis on jagatud eri manustamiskordade vahel). Kui ööpäevane annus ületab 20 mg, tuleb see jaotada kaheks kuni neljaks eraldi annuseks. Üksikannus ei tohi ületada 20 mg (kaks tabletti).
Tablettidel on poolitusjoon, mis võimaldab neid jagada kaheks. Tabletid tuleb alla neelata koos klaasi veega ning võtta toidukorra ajal.
Maksa-/neeruprobleemidega patsiendid
FIRDAPSE kasutamisel maksa- või neeruprobleemidega patsientidel tuleb olla ettevaatlik. Mõõduka või raske maksa- või neerutalitluse kahjustusega patsientidel on soovitatav algannus 5 mg. Kerge maksa- või neerutalitluse kahjustusega patsientidel on soovitatav algannus 10 mg. Nendel patsientidel tuleb annust suurendada aeglasemalt (5 mg kaupa iga 7 päeva järel) kui maksa- või neeruprobleemideta patsientidel. Ükskõik milliste kõrvaltoimete tekkel pidage nõu oma raviarstiga, sest annuse suurendamine tuleb võib-olla peatada.
Kui te võtate FIRDAPSEt rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate FIRDAPSEt rohkem kui ette nähtud, võite tunda nõrkust, iiveldust ja kerget kipitustunnet või tuimust mõnes kehaosas. Sõltuvalt FIRDAPSE annusest võivad esineda ka krambid, oksendamine või südameprobleemid (südame rütmihäired). Nimetatud sümptomite tekkimisel pöörduge kohe oma arsti või apteekri poole.
Kui te unustate FIRDAPSEt võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Jätkake ravi arsti ettekirjutuste kohaselt.
Kui te lõpetate FIRDAPSE võtmise
Ravi lõpetamisel võite tunda selliseid sümptomeid nagu väsimus, reflekside aeglustumine ja kõhukinnisus. Ärge katkestage ravi arstiga nõu pidamata.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka FIRDAPSE põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Ravi tuleb katkestada ja pöörduda kohe oma arsti poole, kui on tekkinud:
• krambid,
• astma.
Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on:
• kipitustunne ja tuimus suu ja jäsemete (käe- ja jalalabade) piirkonnas;
• maovalu, kõhulahtisus, iiveldus ja kõhuvalu.
Muud kõrvaltoimed
Enamiku kõrvaltoimete tugevus ja esinemissagedus sõltub teile määratud annusest. On esinenud ka järgmisi kõrvaltoimeid (esinemissagedusi ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
• krambid;
• köha, liigne või viskoosne lima hingamisteedes, astmahoog astmaatikutel või varem astmat põdenud patsientidel;
• Raynaud’ sündroom (vereringehäired sõrmedes ja varvastes), käte ja jalgade külmetamine;
• nägemise hägustumine;
• südame rütmihäired, kiired või ebaregulaarsed südamelöögid (südamepekslemine);
• nõrkus, väsimus, peavalu;
• ärevus, peapööritus, unehäired, uimasus;
• korea (liikumishäire), müokloonia (lihasspasm või -tõmblus);
• teatud maksaensüümide (transaminaaside) aktiivsuse suurenemine veres.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
5. KUIDAS FIRDAPSET SÄILITADA
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage FIRDAPSEt pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast ‘Kõlblik kuni’. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, hoida valguse ja niiskuse eest kaitstult.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. LISAINFO
Mida FIRDAPSE sisaldab
• Toimeaine on amifampridiin. Iga tablett sisaldab amifampridiinfosfaati koguses, mis vastab 10 mg amifampridiinile.
• Abiained on mikrokristalne tselluloos, veevaba kolloidne ränidioksiid ja kaltsiumstearaat.
Kuidas FIRDAPSE välja näeb ja pakendi sisu
Valge ümmargune lameda pinnaga tablett poolitusjoonega ühel küljel.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
Ühikannuste kaupa perforeeritud ja termoformeeritud blisterpakendid (termoformeeritud alumiinium-PVC/PVDC laminaatlehed), mis sisaldavad 10 tabletti.
Üks karp sisaldab 100 tabletti, mis on jaotatud 10 ravimilehele 10 tableti kaupa.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
BioMarin Europe Limited, 164 Shaftesbury Avenue
London, WC2H 8HL
Ühendkuningriik
Tootja:
ETABLISSEMENT PHARMACEUTIQUE DE L'AP-HP (ASSISTANCE PUBLIQUE-HOPITAUX DE PARIS)
AGEPS
7, rue du Fer à Moulin – BP 09
F-75221 Paris Cedex 05
PRANTSUSMAA
Catalent UK Packaging Ltd.
Wingates Industrial Park,
Westhoughton, Bolton,
Lancs, BL5 3XX
Ühendkuningriik
Infoleht on viimati kooskõlastatud {KK/AAAA}.
Ravim on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel.
See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole olnud võimalik saada täielikku informatsiooni selle
ravimi kohta.
Euroopa Ravimiamet (EMA) vaatab igal aastal üle ravimi kohta saadud uue informatsiooni ning
vajadusel seda infolehte uuendatakse.
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMA) kodulehel
|
Müügiloa nr Euroopa Liidus |
Ravimi väljamõeldud nimetus |
Tugevus |
Ravimvorm |
Manustamistee |
Pakendi iseloomustus |
Pakendi suurus |
|
EU/1/09/601/001 |
Firdapse |
10 mg |
Tablett |
Suukaudne |
blisterpakend (alumiinium/PVC/PVDC) |
100 x 1 tabletti |