Atrovent - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ATROVENT, inhalatsioonilahus


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml (20 tilka) 0,025% inhalatsioonilahust tilgutiga pudelis sisaldab 261 µg (8r)-3-hüdroksü-8-
isopropüül-1H,5H-tropaaniumbromiid (+)-tropaatmonohüdraati (ipratroopiumbromiidi), mis vastab
250 µg veevabale ipratroopiumbromiidile.


3. RAVIMVORM

Inhalatsioonilahus.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Bronhiaalastma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega seotud bronhospasmi säilitusravi.

Märkus:
Ägeda bronhospasmi (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, bronhiaalastma) korral on
soovitatav koosmanustamine inhaleeritavate beeta-agonistidega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

(20 tilka = umbes 1 ml; 1 tilk = 0,0125 mg veevaba ipratroopiumbromiidi).

Annustamine on individuaalne, ravi peab toimuma arstliku kontrolli all. Kui ei ole ordineeritud teisiti,
soovitatakse alljärgnevaid annuseid:

Püsiravi
Täiskasvanud (sh vanurid) ja noorukid vanuses üle 12-eluaasta:
2,0 ml (40 tilka = 0,5 mg) 3...4 korda ööpäevas

6...12-aastased lapsed:
Kuna selle vanusegrupi kohta on informatsioon vähene, soovitatakse arstliku kontrolli all järgmist
annust: 1,0 ml (20 tilka = 0,25 mg) 3...4 korda ööpäevas

Alla 6- aasta vanused lapsed:
Kuna selle vanusegrupi kohta on informatsioon vähene, soovitatakse arstliku kontrolli all järgmist
annust: 0,4...1,0 ml (8...20 tilka = 0,1...0,25 mg) 3...4 korda ööpäevas

Ägeda bronhospasmi ravi:
Täiskasvanud (sh vanurid) ja üle 12- eluaasta vanused noorukid:
2,0 ml (40 tilka = 0,5 mg); võib manustada korduvaid annuseid kuni patsiendi seisundi
stabiliseerumiseni. Annustevahelise intervalli määrab arst.

ATROVENT"i võib ordineerida kombinatsioonis koos inhaleeritavate -agonistidega.

6...12-aastased lapsed:
BPI Atrovent Solution, 0014-06, dated 27, July 2005

Kuna selle vanusegrupi kohta on informatsioon vähene, soovitatakse arstliku kontrolli all järgmist
annust: 1 ml (20 tilka = 0,25 mg); võib manustada korduvaid annuseid kuni patsiendi seisundi
stabiliseerumiseni kuid mitte rohkem kui 4 korda ööpäevas. Annustevahelise intervalli määrab arst.

ATROVENT"i võib manustada kombinatsioonis koos inhaleeritavate -agonistidega

Alla 6- aasta vanused lapsed:
Kuna selle vanusegrupi kohta on informatsioon vähene, soovitatakse arstliku kontrolli all järgmist
annust: 0,4...1 ml (8...20 tilka = 0,1...0,25 mg); korduvaid annuseid võib manustada kuni patsiendi
seisundi stabiliseerumiseni, kuid mitte rohkem kui 4 korda ööpäevas. Annustevahelise intervalli
määrab arst.

ATROVENT"i võib manustada kombinatsioonis koos inhaleeritavate -agonistidega

Soovitatav ravimi annus tuleb lahjendada füsioloogilises (naatriumkloriidi 0,9%) lahuses koguseni
3...4 ml ning inhaleerida pihustatult kogu valmistatud lahus. Lahus tuleb lahjendada iga kord enne
kasutamist, varasemast jäänud lahjendatud lahus tuleb ära visata.
Annustamine võib sõltuda inhaleerimise viisist ja pihustamise kvaliteedist.
Inhaleerimise kestvust saab kontrollida vedeliku koguse järgi.
Ööpäevaseid annuseid, mis ületavad täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel 2 mg ja alla 12-stel lastel
1 mg, tohib manustada arstliku kontrolli all.

Soovitatavaid ööpäevaseid annuseid ei tohi oluliselt ületada ägeda haigushoo ravis ega püsiravi korral.

Juhul kui ravi ei anna olulist tulemust või kui patsiendi seisund halveneb, tuleb raviplaani korrigeerida
arsti juures. Ägeda või kiiresti süveneva hingelduse korral tuleb kiiresti konsulteerida arstiga.

ATROVENT inhalatsioonilahust saab manustada mitmete müügil olevate pihustusseadmetega
(nebulisaatoritega). Tsentraalse hapniku olemasolu korral on lahust kõige otstarbekam manustada
kiirusega 6...8 liitrit minutis.

ATROVENT inhalatsioonilahust sobib ordineerida samaaegselt koos sekreeti lahustavate ravimitega,
nt ambroksooli (Lasolvan"i, Bisolvon"i) lahusega ja BEROTEC"i inhalatsioonilahustega.

ATROVENT inhalatsioonilahust ja dinaatriumkromoglükaadi inhalatsioonilahust ei tohi sademe
tekkimise ohu tõttu ühe ja sama nebulisaatoriga manustada.

4.3 Vastunäidustused

ATROVENT on vastunäidustatud ülitundlikkuse korral atropiini, tema derivaatide või ravimi mõne
abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

ATROVENT 0,025% inhalatsioonilahus sisaldab antimikroobset säilitusainet bensalkooniumkloriidi
ja stabilisaatorit dinaatriumedetaati. Need ained võivad mõnel patsiendil põhjustada
bronhokonstriktsiooni.

Ettevaatusega tuleb kasutada ATROVENT"i neil patsientidel, kellel esineb eelsoodumus kitsanurgaga
glaukoomiks, prostata hüpertroofiaks või põiekaela obstruktsiooniks.

Tsüstilist fibroosi põdevatel patsientidel võib suurema tõenäosusega esineda soolemotoorika häireid.

Harva võivad ATROVENT"i manustamise järgselt tekkida kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid, nagu
urtikaaria, angioödeem, lööve, bronhospasm, orofarüngeaalne turse ja anafülaksia.

Silmakomplikatsioonid
BPI Atrovent Solution, 0014-06, dated 27, July 2005

Ipratroopiumbromiidi inhalatsioonilahuse või kombineeritud beeta2-agonistiga lahuse
silmapihustamisel võivad tekkida silmakahjustused (müdriaas, silmasisese rõhu tõus, kitsanurgaga
glaukoom, silmavalu).

Valu või ebamugavustunne silmas, hägune nägemine, visuaalsed halod või värvilised kujutised koos
konjunktiivi ja sarvkesta tursest tingitud punetavate silmadega võivad olla akuutse kitsanurgaga
glaukoomi sümptomiteks. Iga sellise sümptomi tekkimise korral tuleb viivitamatult manustada
miootilisi silmatilku ja pöörduda silmaarsti poole.

Patsiente tuleb õpetada ATROVENT inhalatsioonilahust õigesti manustama. Hoolikalt peab vältima
lahuse või piiskade sattumist silma. Pihustatud lahust soovitatakse inhaleerida suuhuulikuga. Maski
kasutamisel peab jälgima, et see hästi sobiks. Glaukoomist ohustatud haigeid peab hoiatama, et nad
kaitseksid oma silmi.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Beeta-adrenergilised ained ja ksantiini preparaadid võivad tugevdada ATROVENT"i bronhe
lõõgastavat toimet.

4.6 Rasedus ja imetamine.

ATROVENT"i ohutust raseduspuhuse kasutamise korral ei ole tõestatud. Kindla või tõenäolise
raseduse korral tuleb ATROVENT"i ordineerimisel kaaluda ravimi efektiivsuse ja võimaliku riski
suhet. Prekliinilistes uuringutes ei ole ravimi lubatud annuste ületamisel leitud embrüotoksilist või
teratogeenset toimet.

Ei ole teada, kas ATROVENT eritub rinnapiima. Kuigi rasvlahustumatud kvaternaarsed ühendid
erituvad rinnapiima, on vähe tõenäoline, et inhaleeritav ATROVENT jõuaks imikuni toimivas
annuses. Ravimit tuleb imetavale emale vaatamata sellele ordineerida ettevaatusega , kuna paljud
ravimid erituvad rinnapiima.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele.


Ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed.


Kliiniliste uuringute andmetel kõige sagedamini esinenud mitte-respiratoorsed kõrvaltoimed olid
seedetrakti motoorika häired (nt kõhukinnisus, kõhulahtisus ja oksendamine), peavalu ja suukuivus.

ATROVENT"il on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid: tahhükardia, südamepekslemine,
supraventrikulaarne tahhükardia ja kodade fibrillatsioon tundlikel patsientidel, silma
akommodatsioonihäired, iiveldus, uriini retentsioon ja peapööritus. Uriini retentsiooni risk võib olla
suurem patsientidel, kellel on varem esinenud kuseteede obstruktsiooni.

Silmade poolt tekkida võivaid tüsistusi on eespool käsitletud (vt 4.4).

Sarnaselt teistele inhaleeritavatele ravimitele, k.a. bronhodilataatoritele, on registreeritud köha,
hingamisteede ärritust ning harvem ka paradoksaalset bronhospasmi.

Võib esineda allergilisi reaktsioone, nt nahalööve, pruriitus, keele-, huulte- ja näoturse, urtikaaria,
kõriturse ja anafülaktilised reaktsioonid.

4.9 Üleannustamine
.

Üleannustamise spetsiifilisi sümptomeid ei ole teada. Tänu laiale terapeutilisele vahemikule ja
lokaalsele manustamisele on tõsiste antikolinergiliste sümptomite tekkimine vähetõenäoline. Võivad
BPI Atrovent Solution, 0014-06, dated 27, July 2005

tekkida nõrgad antikolinergilise toime sümptomid nagu suukuivus, visuaalsed akommodatsioonihäired
ja tahhükardia.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED.

5.1 Farmakodünaamilised omadused

ATC-kood: R03B B01

ATROVENT on kolinoblokeerivate (parasümpatolüütiliste) omadustega kvaternaarne
ammooniumiühend. Prekliiniliste uuringute andmetel inhibeerib ta vagaalselt vahendatud reflekse,
olles antagonistiks atsetüülkoliinile, vagusest vabanevale transmitterile. Kolinoblokaatorid blokeerivad
atsetüülkoliini ja bronhide silelihaste muskariinretseptorite koostoimest tingitud tsüklilise
guanosiinmonofosfaadi (cGMF) kontsentratsiooni tõusu rakusiseses ruumis.

ATROVENT"i inhalatsioonile järgnev bronhodilatatsioon on seotud peamiselt lokaalse,
kohaspetsiifilise toimega bronhide silelihastele, mitte süsteemse toimega.

90 päeva kestnud kontrollitud uuringus bronhospasmiga kulgeva kroonilise obstruktiivse
kopsuhaigusega patsientidel (krooniline bronhiit ja emfüseem) saadi kopsufunktsiooni oluline
paranemine (FEV1 ja FEV25-75% suurenes 15% ja enam) 15 minutiga, maksimumiga 1...2 tunni pärast,
püsides enamikul patsientidest kuni 6 tundi.

Prekliinilised ja kliinilised andmed ei viita ATROVENT"i kahjustavale toimele hingamisteede
limaskesta sekretsioonile, mukotsiliaarsele kliirensile või gaasivahetusele.

ATROVENT"i bronhelõõgastavat toimet ägeda bronhospasmi ravis on näidatud täiskasvanud ja üle 6-
aastastel astmahaigetel lastel. Enamikes nendes uuringutes manustati ATROVENT"i kombinatsioonis
inhaleeritava beeta-agonistiga.

5.2 Farmakokineetilised omadused

ATROVENT"i terapeutiline toime efekt on lokaalne, st ravim toimib hingamisteedes. Seepärast ei
kulge bronhodilatatsioon ja süsteemne farmakokineetika paralleelselt.

Inhaleerimise järgselt satub sõltuvalt ravimvormist ja sissehingamise tehnikast kopsudesse 10...30%
preparaadist. Suurem osa annusest neelatakse alla ning see satub mao-sooletrakti.

Tingituna ipratroopiumbromiidi tühisest imendumisest mao-sooletraktis on allaneelatud annuse
biosaadavus ainult ca 2%. See kogus ei mõjusta oluliselt toimeaine kontsentratsiooni plasmas.
Kopsudesse hingatud ravim jõuab kiiresti (mõne minuti jooksul) vereringesse ning süsteemne
biosaadavus on peaaegu täielik. Renaalse ekskretsiooni andmetel (0...24 tundi) on inhaleeritava
ipratroopiumbromiidi annuste summaarne süsteemne biosaadavus (pulmonaalne ja mao-sooletrakti
annus) vahemikus 7...28% inhaleeritud annusest.

Peamised farmakokineetilised parameetrid arvutati seerumi kontsentratsiooni andmete alusel pärast
ravimi intravenoosset manustamist.

Ipratroopiumi puhul esineb kiire bifaasiline plasmakontsentratsiooni langus. Jaotusruumala (Vz) on
338 l (4,61 l/kg). Ravim seondub plasmavalkudega minimaalselt (<20%). Molekuli kvaternaalse
ammooniumstruktuuri tõttu ei läbi ipratroopiumi ioon hematoentsefaalbarjääri.
Terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg on umbes 1,6 tundi.

Aktiivse toimeaine kliirens on 2,3 l/min. Umbes 60% süsteemsest annusest elimineeritakse metaboolse
degradatsiooni teel, ilmselt maksas. Peamised uriinis leiduvad metaboliidid seonduvad halvasti
muskariinretseptoritega, olles inaktiivsed.
BPI Atrovent Solution, 0014-06, dated 27, July 2005


Ligikaudu 40% süsteemselt ringlevast annusest eritub neerude kaudu, mis vastab katseliselt tuvastatud
renaalsele kliirensile 0,9 l/min. Pärast suukaudset manustamist eritub neerude kaudu alla 1% annusest,
mis näitab, et ipratroopiumbromiidi imendumine seedetraktist on tähtsusetu.

Ekskretsiooniuuringutes tuvastati, et pärast radioaktiivse annuse intravenoosset manustamist eritub
alla 10% radioaktiivselt märgistatud ravimist (nii ühendist kui ka kõigist metaboliitidest) sapi ja
väljaheitega. Radioaktiivselt märgistatud ravim eritub valdavalt neerude kaudu.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ägedat mürgistust on 14-päevaste perioodidena uuritud mitmetel närilistel ja teistel liikidel.
Inhalatsiooni teel manustatuna oli isastel merisigadel minimaalne letaalne annus 199 mg/kg. Rottidel
ei täheldatud surmajuhtumeid suurimate tehniliselt võimalike annustega (nt 0,05 mg/kg pärast 4 tundi
manustamist või ATROVENT"i 160 inhalatsiooni annuses 0,02 mg/inhalatsioon).

DL50 suukaudse ja intravenoosse manustamise järgselt kõikus vahemikus 17,5 mg/kg koertel (i.v.) ja
2050 mg/kg hiiretl (suukaudne).
Küllalt madal toksilisus suukaudse manustamise järgselt võrreldes intravenoosse manustamisega
seletub preparaadi halva imendumisega mao-sooletraktist.

Loomuuringud on tehtud rottide, küülikute, koerte ja reesusahvidega.
Kuni 6 kuud kestnud uuringutes rottide, koerte ja reesusahvidega oli kõrvaltoimeid mittetekitav annus
vastavalt 0,384 mg/kg/ööpäevas ,0,18 mg/kg/ööpäevas ja 0,8 mg/kg/ööpäevas. Bronhopulmonaalses
süsteemis ei sedastatud ravimist tingitud histopatoloogilisi kahjustusi. Rottide puhul oli suukaudsel
manustamisel kõrvaltoimeid mittetekitavaks annuseks 18 kuud kestnud manustamise järgselt 0,5
mg/kg/ööpäevas.

Rottidel kuni 6 kuu jooksul ja koertel kuni 3 kuu jooksul teostatud korduvate inhalatsiooniannuste
toksilisuse uuringutes uue ravimvormiga (alternatiivse propellandi HFA 134 ja laktoosipulbri vorm) ei
lisanud ATROVENT"i üldisele toksilisuse profiilile uusi andmeid.
26 nädalat kestnud intranasaalse manustamise korral oli kõrvaltoimeid mittetekitavaks annuseks
koertel >20 mg/kg/ööpäevas ja see kinnitab varem teostatud kuni 13 nädalat kestnud intranasaalse
manustamise uuringute tulemusi.

ATROVENT"i vesilahus inhalatsioonina oli rottidele ühekordselt manustatuna (0,05mg/kg 4 tunni
vältel) lokaalselt hästi talutav . Korduvas uuringus toksilises annuses oli ATROVENT lokaalselt hästi
talutav.

Merisigadel ei täheldatud aktiivset anafülaksiat ega passiivseid naha anafülaktilisi reaktsioone.
In vitro ei täheldatud bakterite uuringutes mutageenseid omadusi. In vivo uuringute tulemused
(mikronukleuse testid, dominantsed letaalsed testid hiirtel, luuüdi testid hiina hamstritel) ei sedastanud
kromosomaalsete hälvete suurenenud sagedust.
Pikaajalised uuringud hiirte ja rottidega ei ole viidanud tumorigeensetele ja kartsinogeensetele
omadustele.
Hiirte, rottide ja küülikutega on läbi viidud uuringud ATROVENT"i võimaliku mõju suhtes
fertiilsusele, embrüo-fetotoksilisusele ja peri/postnataalsele arengule. Isegi suurimad kasutatud
suukaudsed annused (1000 mg/kg/ööpäevas rottidel ja 125 mg/kg/ööpäevas küülikutel), mis osutusid
toksiliseks emasloomale, ei põhjustanud malformatsioone järglastel.
Suurimad võimalikud inhaleeritavad annused, 1,5 mg/kg/ööpäevas rottidel ja 1,8 mg/kg/ööpäevas
küülikutel ei omanud kõrvaltoimet reproduktiivsusele.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu


BPI Atrovent Solution, 0014-06, dated 27, July 2005

nger Ingelheim International GmbH
Binger Strae 173
nger Ingelheim Pharma Eesti filiaal
Peterburi mnt. 53
Tallinn 11415


8. MÜÜGILOA NUMBER

124296


9. ESMASE MÜÜGILOA KUUPÄEV

10. jaanuar 1996/01. aprill 2002


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

mai 2006


Ravimiametis kinnitatud juunis 2006
BPI Atrovent Solution, 0014-06, dated 27, July 2005