Actonel - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI

NIMETUS

Actonel 75 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 75 mg risedronaatnaatriumi (ekvivalentne 69,6 mg
risedroonhappega).

INN. Acidum risedronicum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Ovaalne roosa õhukese polümeerikattega tablett, ühel küljel on tähed RSN ja teisel 75 mg.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused



Osteoporoosi ravi luumurru kõrge riskiga postmenopausaalsetel naistel (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Soovitatav annus täiskasvanutele on üks 75 mg tablett suukaudselt kahel järjestikusel päeval kuus.
Esimene tablett tuleb võtta iga kuu samal kuupäeval, millele järgneb teine tablett järgmisel päeval.
- Toit ja mitmevalentsed katioonid (vt lõik 4.5) mõjutavad risedronaatnaatriumi imendumist,
seetõttu peavad patsiendid piisava imendumise tagamiseks võtma Actonel 75 mg tablette enne
hommikusööki: vähemalt 30 minutit enne päeva esimest toidukorda, muude ravimite
manustamist või joomist (v.a vesi). Actonel 75 mg tableti võib võtta ainult koos puhta veega.
Arvestage, et mõned mineraalveed võivad sisaldada kõrgemat kaltsiumi sisaldust ning seetõttu
ei tohi neid kasutada (vt lõik 5.2).
- Kui patsient unustab võtta Actonel 75 mg annuse, peab ta võtma Actonel 75 mg tableti
järgmisel hommikul pärast meeldetulemist, välja arvatud juhul, kui järgmise kuu plaanitud
annusteni on 7 või vähem päeva. Edasi peab patsient jätkama Actonel 75 mg tablettide võtmist
kahel järjestikusel päeval kuus, samadel kuupäevadel nagu algselt.
- Kui järgmise kuu plaanitud annusteni on 7 või vähem päeva, tuleb oodata järgmise kuu
planeeritud annusteni ja siis jätkata Actonel 75 mg tablettide võtmist kahel järjestikusel päeval
kuus, samadel kuupäevadel nagu algselt.
- Samal nädalal ei tohi võtta kolme tabletti.

Tablett tuleb tervena alla neelata, seda ei tohi imeda ega närida. Actonel 75 mg tablette tuleb võtta
püstises asendis koos klaasitäie puhta veega (vähemalt 120 ml), et hõlbustada ravimi liikumist makku.
Patsiendid ei tohi 30 minuti jooksul pärast tableti võtmist pikali heita (vt lõik 4.4).
Kui toit ei sisalda piisavalt kaltsiumi ja vitamiini D, peab kaaluma nende täiendavat manustamist.

Eakad:
Annuse kohandamine ei ole vajalik, kuna toimeaine biosaadavus, jaotumine ja eritumine on
eakatel (üle 60-aastastel) sarnane, võrreldes nooremate patsientidega.
1/8
See kehtib ka üle 75-aastastel patsientide ja menopausijärgses eas naiste kohta.

Neerukahjustus: kerge kuni mõõduka neerukahjustuse korral ei ole annuse kohandamine vajalik.
Risedronaatnaatrium on vastunäidustatud raskekujulise neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini
kliirens alla 30 ml/min) (vt lõigud 4.3 ja 5.2).

Lapsed: Actonel 75 mg ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

4.3 Vastunäidustused


Ülitundlikkus risedronaatnaatriumi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Hüpokaltseemia (vt lõik 4.4).
Rasedus ja imetamine.
Raskekujuline neerukahjustus (kreatiniini kliirens <30 ml/min).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toit, joogid (v.a puhas vesi) ja mitmevalentseid katioone (nt kaltsium, magneesium, raud ja
alumiinium) sisaldavad ravimid mõjutavad bisfosfonaatide imendumist ning neid ei tohi võtta samal
ajal Actonel 75 mg tablettidega (vt lõik 4.5). Soovitud toime saavutamiseks peab annustamissoovitusi
rangelt järgima (vt lõik 4.2).
Bisfosfonaatide tõhusus osteoporoosi ravis on seotud madala luutiheduse ja/või varasema luumurru
olemasoluga.
Kõrge iga või kliinilised riskifaktorid luumurdude tekkeks üksi ei ole piisavaks põhjuseks
osteoporoosi ravi alustamiseks bisfosfonaatidega.
Tõendid bisfosfonaatide, sh risedronaatnaatriumi, efektiivsuse kohta väga eakatel (üle 80-aastased) on
piiratud (vt lõik 5.1).

Bisfosfonaate on seostatud ösofagiidi, gastriidi, ösofageaalsete ja gastroduodenaalsete haavanditega.
Seega tuleb olla ettevaatlik:
- patsientidega, kellel on anamneesis söögitoruga seotud häired, mis pikendavad söögitoru
läbimist või tühjenemist, nt striktuurid või akalaasia;
- patsientidega, kes pole võimelised olema püstises asendis vähemalt 30 minutit pärast
tableti võtmist;
- kui risedronaati antakse patsientidele, kellel on äge või hiljutine söögitoru või
gastrointestinaaltrakti ülemise osa probleem.
Ravimi väljakirjutajad peavad rõhutama patsientidele ravimi annustamise juhendi järgimise tähtsust ja
valvsust ükskõik milliste võimalike söögitoru nähtude ja sümptomite osas. Patsiente tuleb juhendada
otsima õigeaegset meditsiinilist abi juhul, kui neil tekivad söögitoru ärrituse nähud nagu düsfaagia,
valu neelamisel, retrosternaalne valu või äsjatekkinud/süvenevad kõrvetisenähud.

Hüpokaltseemia tuleb välja ravida enne ravi alustamist Actonel 75 mg tablettidega. Teisi luu- ja
mineraalide ainevahetushäireid (nt paratüroidnäärme düsfunktsioon, vitamiin D hüpovitaminoos) tuleb
ravida ravi alustamisel Actonel 75 mg-ga.

Lõualuu osteonekroosi, tavaliselt seotud hamba väljatõmbamisega ja/või lokaalse infektsiooniga (sh
osteomüeliit), on täheldatud vähkkasvajaga patsientidel, kelle raviskeem sisaldab intravenoosselt
manustatavat bisfosfonaati. Paljud nendest patsientidest saavad lisaks kemoteraapiat ja kortikosteroide.
Lõualuu osteonekroosi on samuti täheldatud osteoporoosiga patsientidel, kes saavad suukaudset ravi
bisfosfonaatidega.

Kaasnevate riskifaktoritega (nt vähk, kemoteraapia, radioteraapia, kortikosteroidid, halb suuhügieen)
patsientidel tuleb enne ravi bisfosfonaatidega läbi viia hammaste kontroll koos sobiva profülaktikaga.

Ravi ajal peavad need patsiendid võimalusel vältima invasiivseid hambaraviprotseduure. Patsientidel,
kellel tekib ravi ajal bisfosfonaatidega lõualuu osteonekroos, võib lõualuukirurgia seisundit
2/8
halvendada. Hambaravi protseduure vajavate patsientide osas puuduvad andmed, mille alusel võiks
soovitada bisfosfonaatide ravi katkestamist lõualuu osteonekroosi riski vähendamiseks. Raviarsti
kliiniline otsus iga patsiendi raviplaani koostamisel peab juhinduma individuaalsel kasu/kahju
riskihinnangul.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Eraldi ravimite koostoimete uuringuid ei ole tehtud, kuid kliiniliste uuringute käigus ei ole leitud
kliiniliselt olulisi koostoimeid teiste ravimitega. III faasi osteoporoosi uuringutes, kus
risedronaatnaatriumi manustati iga päev, kasutasid atsetüülsalitsüülhapet või teisi mittesteroidseid
põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA) vastavalt 33% ja 45% patsientidest. III faasi uuringus, kus
võrreldi 75 mg manustamist kahel järjestikusel päeval kuus 5 mg manustamisega iga päev
menopausijärgsetel naistel, kasutasid atsetüülsalitsüülhapet/MSPVA-d 54,8% patsientidest.
Seedetrakti ülemise osa kõrvaltoimeid esines sarnasel hulgal patsientidest, sõltumata MSPVA ja
atsetüülsalitsülaatide manustamisest.
Vajadusel võib risedronaatnaatriumi kasutada samaaegselt östrogeenidega.
Samaaegselt manustatud mitmevalentseid katioone (nt kaltsium, magneesium, raud ja alumiinium)
sisaldavad ravimid mõjutavad risedronaatnaatriumi imendumist (vt lõik 4.4).

Risedronaatnaatrium ei metaboliseeru, ei indutseeri tsütokroom P450 ensüümi ja seondub
plasmavalkudega vähesel määral.

4.6 Rasedus ja imetamine

Risedronaatnaatriumi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud
kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Loomkatsetes
selgus, et väike kogus risedronaatnaatriumi eritub piima.
Risedronaatnaatriumi ei tohi manustada naistele raseduse ajal või imetamisperioodil.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed

Risedronaatnaatriumi on uuritud III faasi kliinilistes uuringutes, milles osales üle 15000 patsiendi.
Enamus kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimetest olid kerged või keskmise raskusastmega ega
vajanud ravi lõpetamist.

Alljärgnevalt on loetletud risedronaatnaatriumiga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed,
mida täheldati III faasi kliinilistes uuringutes osteoporoosiga menopausijärgses eas naiste 36-kuulisel
ravil risedronaatnaatriumiga 5mg/päevas (n=5020) või platseeboga (n=5048). Kõrvaltoimed on
esitatud (esinemissagedus versus platseebo), kasutades kõrvaltoimete esinemissageduse tavakohast
jaotust: väga sage (1/10); sage (1/100; <1/10); aeg-ajalt (1/1000; <1/100); harv (1/10000;
<1/1000); väga harv (<1/10000).

Närvisüsteemi häired:
Sage: peavalu (1,8% vs. 1,4%)

Silma kahjustused:
Aeg-ajalt: iriit*

Seedetrakti häired:
Sage: kõhukinnisus (5,0% vs. 4,8%), düspepsia (4,5% vs. 4,1%), iiveldus (4,3% vs. 4,0%), kõhuvalu
(3,5% vs. 3,3%), diarröa (3,0% vs. 2,7%)
3/8
Aeg-ajalt: gastriit (0,9% vs. 0,7%), ösofagiit (0,9% vs. 0,9%), düsfaagia (0,4% vs.0,2%), duodeniit
(0,2% vs. 0,1%), söögitoru haavand (0,2% vs. 0,2%)
Harv: glossiit (<0,1% vs 0,1%), söögitoru ahenemine (<0,1% vs. 0,0%)

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:

Sage: luu- ja lihasvalu (2,1% vs. 1,9%)

Uuringud
Harv: maksafunktsiooni näitajate kõrvalekalded normist*

* III faasi osteoporoosi uuringutes ei esinenud vastavaid kõrvaltoimeid; esinemissagedus põhineb
varasemate kliiniliste uuringute käigus tekkinud kõrvaltoimetel/laboratoorsetel/taastekke leidudel.

Kaheaastases topeltpimedas mitmekeskuselises võrdlevas uuringus menopausijärgsetel osteoporoosiga
naistel, milles võrreldi risedronaatnaatriumi 5 mg iga päev (n=613) ja risedronaatnaatriumi 75 mg
kahel järjestikusel päeval kuus (n=616), oli üldine ohutuseprofiil sarnane. Lisaks raporteeriti järgmisi
kõrvaltoimeid, mida uuringuarstid võimalikult või tõenäoliselt ravimiga seotuks hindasid ning mille
esinemissagedus oli vähemalt 1% (esinemissagedus 75 mg risedronaatnaatriumiga suurem kui 5 mg
risedronaatnaatriumiga): erosiivne gastriit (1,5% vs 0,8%), oksendamine (1,3% vs 1,1%), artralgia
(1,5% vs 1,0%), luuvalu (1,1% vs 0,5%) ja jäsemevalu (1,1% vs 0,5%).

Laboratoorsed leiud: mõnel patsiendil täheldati varast, mööduvat, asümptomaatilist ja kergekujulist
kaltsiumi- ja fosfaadisisalduse langust seerumis.

Järgnevatest kõrvaltoimetest on teatatud ravimi turustamise käigus (esinemissagedus ei ole teada):

Silma kahjustused:
Iriit, uveiit

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:
Lõualuu osteonekroos

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Ülitundlikkus ja nahareaktsioonid, sh angioödeem, generaliseerunud lööve, urtikaaria ja bulloossed
nahareaktsioonid, sh mõned üksikud raskekujulised Stevens Johnson"i sündroomi ja toksilise
epidermaalse nekrolüüsi juhtumid.
Juuste väljalangemine.

Immuunsüsteemi häired:
Anafülaktiline reaktsioon

Maksa ja sapiteede häired:
Tõsine maksahaigus. Enamuses raporteeritud juhtudest oli patsiente ravitud ka teiste ravimitega, mis
teadaolevalt põhjustavad maksahaigust.

4.9 Üleannustamine



Risedronaatnaatriumi üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline informatsioon.

Olulise üleannustamise korral võib tekkida seerumi kaltsiumisisalduse langus. Mõnel patsiendil võivad
ilmneda ka hüpokaltseemia nähud ja sümptomid.

Üleannustamise korral tuleb patsientidele anda juua piima või manustada magneesiumi, kaltsiumi või
alumiiniumi sisaldavaid antatsiide, et siduda risedronaati ja vähendada risedronaatnaatriumi
imendumist. Olulise üleannustamise korral võib teha maoloputust, et eemaldada imendumata
risedronaatnaatriumi.
4/8


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: bisfosfonaadid.
ATC-kood: M05BA07.

Risedronaatnaatrium on püridinüül-bisfosfonaat, mis seondub luu hüdroksüapatiidiga ja inhibeerib
osteoklastide aktiivsusest tingitud luuresorptsiooni. Luuresorptsioon väheneb, samal ajal kui
osteoblastide aktiivsus ja luukoe mineraliseerumine säilivad. Prekliinilistes uuringutes avaldas
risedronaatnaatrium tugevat osteoklastide ja luuresorptsioonivastast toimet ning suurendas annusest
sõltuvalt luukoe massi ja skeleti biomehhaanilist tugevust. Risedronaatnaatriumi toimet tõestati
luukoe ainevahetuse biokeemiliste markerite mõõtmisega farmakodünaamilistes ja kliinilistes
uuringutes. Uuringutes menopausijärgses eas naispatsientidega täheldati luukoe ainevahetuse
biokeemiliste markerite langust 1 kuuga, mis saavutas maksimumi 3...6 kuu jooksul. 2 aastases
uuringus oli luu ainevahetuse biokeemiliste markerite (uriinis kollageeni N-telopeptiid ja seerumis luu-
spetsiifiline aluseline fosfataas) langus sarnane 75 mg risedronaatnaatriumi manustamisel kahel
järjestikusel päeval kuus ja 5 mg risedronaatnaatriumi manustamisel üks kord päevas 24 kuu jooksul.

Menopausijärgse osteoporoosi ravi
Menopausijärgse osteoporoosi teket soodustavad mitmed riskifaktorid, sh väike luumass, madal
luutihedus, varem esinenud luumurrud, varajane menopaus, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja
osteoporoosi pärilik esinemine. Osteoporoosi kliiniliseks tagajärjeks on luumurrud. Mida rohkem on
riskifaktoreid, seda suurem on tõenäosus luumurdude tekkeks.

Selgroo nimmepiirkonna BMD (luu mineraalne tihedus) keskmiste protsentide muutuse alusel
kaheaastases topeltpimemeetodil teostatud mitmekeskuselises uuringus menopausijärgse
osteoporoosiga naistel oli 75 mg risedronaatnaatrium (n=524) manustatuna kahel järjestikusel päeval
kuus ekvivalentne 5 mg risedronaatnaatriumiga (n=527) manustatuna iga päev. Mõlemal grupil oli ravi
algusega võrreldes selgroo nimmepiirkonna BMD keskmise protsendi statistiliselt oluline tõus 6ndal,
12ndal ja 24ndal kuul ning lõpus.

Kliinilises programmis uuriti üks kord päevas manustatava risedronaatnaatriumi mõju reieluu
proksimaalse osa ja lülisambamurru tekke riskile varase ja hilise menopausiga naistel varasema
luumurruga või mitte. Uuriti päevaannuseid 2,5 mg ja 5 mg ning kõik grupid, sealhulgas
kontrollgrupid, said lisaks kaltsiumi ja vitamiini D, kui lähteväärtused olid madalad. Uue lülisamba ja
reieluu proksimaalse osa murru absoluutset ja suhtelist riski hinnati esimese juhuni kulunud aja
analüüsi põhjal.

- Kahte platseebogrupiga uuringusse kaasati 3661 menopausijärgses eas naist vanuses alla 85 aasta,
kellel oli olnud selgroolülimurd. 3-aastane ravi risedronaatnaatriumiga 5 mg päevas vähendas uute
selgroolülimurdude esinemist kontrollgrupiga võrreldes. Vähemalt 2 selgroolüli murruga naistel
vähenes suhteline risk 49% (uusi selgroolüli murde risedronaatnaatriumi rühmas 18,1% ja
platseeborühmas 29,0%) ning 1 selgroolüli murruga naistel 41% (uusi selgroolüli murde
risedronaatnaatriumi rühmas 11,3% ja platseeborühmas 16,3%). Ravi mõju oli märgatav juba
esimese raviaasta lõpus. Ravi kasulikkust demonstreeriti ka naistel, kellel oli varem esinenud
mitmeid murde. Risedronaatnaatrium 5 mg päevas vähendas ka aastast kehapikkuse kadu
kontrollgrupiga võrreldes.
- Kahte järgnevasse platseebogrupiga uuringusse kaasati menopausijärgses eas naisi vanuses üle 70
aasta, kellest osadel oli varasemaid selgroolülide murde ja osadel mitte. Uuritud naistel vanuses
70...79 aastat oli reieluukaela BMD T-skoor <-3 SD (tootjaskaalal, st -2,5 SD, kui kasutada
NHANES III), ning vähemalt üks täiendav riskifaktor. 80 aastased ja vanemad naised kaasati
uuringusse, kui neil oli vähemalt üks reieluu proksimaalse osa murru mitte-luustikuline riskifaktor
või reieluukaela madal luutihedus. Risedronaatnaatriumi efektiivsuse statistiliselt oluline erinevus
5/8
platseebost ilmneb üksnes 2,5 mg ja 5 mg päevaste annustega ravitud gruppide ühendandmetes.
Alljärgnevad tulemused põhinevad vaid kliinilise praktika ja osteoporoosi praeguse definitsiooni
alusel määratletud alagruppide a-posteriori analüüsil:
- Alagrupis, kus patsientidel on reieluukaela BMD T-skoor -2,5 SD (NHANES III) ja
vähemalt üks varasem selgroolüli murd, vähendas 3-aastane ravi risedronaatnaatriumiga
reieluu proksimaalse osa murdude tekke riski 46% kontrollgrupiga võrreldes
(risedronaatnaatriumi 2,5 ja 5 mg annustega ühendgrupis oli reieluu proksimaalse osa
murdude esinemissagedus 3,8% ja platseeborühmas 7,4%);
-Andmete alusel võib eeldada, et väga eakate, 80-aastaste ja vanemate, patsientide puhul on
protektiivne toime vähem väljendunud. Selle põhjuseks võib olla reieluu proksimaalse
osa murru mitte-luustikuliste riskifaktorite osakaalu tõus vananedes.
Uuringute teisese tulemusnäitaja analüüs näitas uute selgroolüli murru tekke riski
vähenemist madala reieluu kaela luutihedusega patsientidel nii varasema selgroolüli
murru esinemisel kui ilma selleta.

- 3-aastane ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg iga päev suurendas luutihedust kontrollgrupiga
võrreldes selgroo nimmepiirkonnas, reieluukaelas, pöörlas ja randmes ning hoidis ära luukao
kodarluus.
- 3-aastase risedronaatnaatriumi manustamisega 5 mg/päevas saavutatud luukao pidurdumine osutus
kiiresti pöörduvaks 1-aastase jälgimisperioodi vältel, mil ravimit ei manustatud.
- Pärast menopausijärgses eas naiste 2...3 aastast ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg/päevas
võetud luubiopsiates täheldati ootuspäraselt mõõdukalt vähenenud luukadu. Ravi käigus
moodustunud luu oli normaalse lamellaarse struktuuri ja luumineralisatsiooniga. Need andmed
koos osteoporoosist tingitud selgroomurdude esinemissageduse vähenemisega osteoporoosiga
naistel näitavad, et kahjulik mõju luukvaliteedile puudub.
- Mitmete patsientide endoskoopiline uurimine nii risedronaatnaatriumi kui ka kontrollgrupis, kellel
esines mõõdukaid kuni tõsiseid seedetrakti kaebusi, ei tõendanud raviga seotud mao-,
kaksteistsõrmiksoole- ega söögitoru haavandite teket, kuigi risedronaatnaatriumi grupis täheldati
aeg-ajalt duodeniiti.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine:
Pärast suukaudset manustamist on imendumine suhteliselt kiire (tmax ~1 tund) ja see on
annusest sõltumatu uuritud vahemiku piires (ühekordse annuse uuring 2,5...30 mg; mitmekordse
annuse uuringud 2,5...5 mg päevas ning kuni 75 mg kahel järjestikusel päeval kuus manustatuna).
Tableti keskmine suukaudne biosaadavus on 0,63% ja väheneb, kui risedronaatnaatriumi manustatakse
koos toiduga. Võrreldes 4 tunnise paastuga pärast ravimi manustamist vähenes biosaadavus vastavalt
50% ja 30% kui hommikusöök söödi 30 minutit või 1 tund pärast risedronaaditableti manustamist. 75
mg tableti neelamisel koos kareda veega langes biosaadavus ligikaudu 60% võrreldes pehme veega.
Biosaadavus meestel ja naistel oli sarnane.

Jaotumine: Keskmine jaotusruumala püsitasakaalu tingimustes on inimestel 6,3 l/kg. 24% seondub
plasmavalkudega.

Metabolism: Risedronaatnaatriumi süsteemse metabolismi kohta puuduvad tõendid.

Eritumine: Ligikaudu pool imendunud annusest eritub uriiniga 24 tunni jooksul ja 85%
intravenoossest annusest eritub uriiniga 28 päevaga. Keskmine neerukliirens on 105 ml/min ja
keskmine üldine kliirens 122 ml/min, erinevus tuleneb tõenäoliselt imendumisest luudesse.
Neerukliirens ei ole sõltuv kontsentratsioonist ja see on lineaarses seoses kreatiniini kliirensiga.
Imendumata ravim eritub muutumatul kujul väljaheitega. Pärast suukaudset manustamist näitab
kontsentratsiooni - aja graafik eliminatsiooni 3-faasilisust lõpliku poolväärtusajaga 480 tundi.

Patsientide erigrupid:
Eakad:
annuse kohandamine ei ole vajalik.

6/8
Atsetüülsalitsüülhappe/MSPVA-de kasutajad: atsetüülsalitsüülhappe või MSPVA-de regulaarsetel
kasutajatel (3 või enam päeva nädalas) oli seedetrakti ülaosa kõrvaltoimete esinemissagedus
risedronaatnaatriumiga ravitud patsientidel ja kontrollgrupis sarnane.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Toksikoloogilistes uuringutes rottide ja koertega täheldati risedronaatnaatriumi annusest sõltuvat
toksilist mõju maksale, rottidel ensüümide aktiivsuse tõusu koos histoloogiliste muutustega.
Nimetatud tähelepanekute kliiniline tähtsus on teadmata. Inimese terapeutilist annust ületavate annuste
manustamisel rottidele ja koertele täheldati toksilist toimet munanditele. Närilistel esines sageli
annusest sõltuvat ülemiste hingamisteede ärritust. Samasugust toimet on täheldatud ka teistel
bisfosfonaatidel. Pikemaajalistes uuringutes närilistega täheldati kahjulikku toimet alumistele
hingamisteedele, kuid nende leidude kliiniline tähendus on teadmata. Reproduktsioonitoksilisuse
uuringutes täheldati kliinilistele annustele lähedaste annustega ravitud rottide loodetel rinnaluu ja/või
koljuluu luustumismuutusi ning hüpokaltseemiat ja suremust tiinuse lõpule kandnud emasloomade
hulgas. Teratogeensust ei ilmnenud manustamisel rottidele annustes 3,2 mg/kg/päevas ja küülikutele
10 mg/kg/päevas, kusjuures andmed on olemas vaid väikese arvu küülikute kohta. Toksilisus
emasloomale takistas suuremate annuste uurimist. Genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringud ei

näidanud märkimisväärseid riske inimestele.


6. FARMATSEUTILISED

ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu:
mikrokristalne tselluloos,
krospovidoon,
magneesiumstearaat.

Tableti kate:
hüpromelloos,
makrogool,
hüproloos,
ränidioksiid,
titaandioksiid E171,
punane raudoksiid E172.

6.2 Sobimatus


Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg


3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistev PVC/alumiiniumkattega blistrid pappkarbis.
Pakend sisaldab 2, 4, 6 või 8 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
7/8

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt. 139 E/2
11317 Tallinn
Eesti


8. MÜÜGILOA

NUMBER

573008


9.

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

08.02.2008


10.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud
novembris 2008

8/8