Zinforo

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Zinforo, 600 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab tseftaroliinfosamiili äädikhappe lahuse monohüdraati, mis vastab 600 mg

tseftaroliinfosamiilile.

Lahustamise järgselt sisaldab 1 ml lahust 30 mg tseftaroliinfosamiili.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraadi pulber.

Kahvatukollakas-valge või helekollane pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Zinforo on näidustatud täiskasvanutel järgmiste infektsioonide raviks (vt lõik 4.4 ja 5.1):

• tüsistunud naha ja pehmete kudede infektsioonid (cSSTI);

• keskkonnatekkene pneumoonia (CAP).

Tähelepanu tuleb pöörata ametlikele juhenditele antibakteriaalsete ravimite korrektse kasutamise

kohta.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

cSSTI ja CAP ravi korral on soovitatav annus vähemalt 18-aastastele patsientidele 600 mg, mida

manustatakse iga 12 tunni järel veenisisese 60-minutilise infusioonina. Soovitatav ravi kestus cSSTI

puhul on 5-14 päeva ja CAP puhul 5-7 päeva.

Patsientide erirühmad

Eakad patsiendid (≥ 65-aastased)

Eakatel patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on > 50 ml/min, ei ole vaja annust kohandada (vt lõik

5.2).

Neerupuudulikkus

Kui kreatiniini kliirens (CrCL) on ≤50 ml/min, tuleb annust kohandada, nagu allpool esitatud (vt lõik

4.4 ja 5.2).

Kreatiniini kliirens (ml/min) Annustamisrežiim Sagedus

> 30…≤ 50 400 mg veenisiseselt (60 minuti

jooksul)

Iga 12 tunni järel

Spetsiifilisteks annuse kohandamise soovitusteks raske neerupuudulikkusega (CrCL ≤ 30 ml/min) ja

lõppstaadiumis neeruhaigusega (ESRD), sh hemodialüüsravi saavatel patsientidel, on andmeid

ebapiisavalt (vt lõik 4.4).

Maksapuudulikkus

Maksapuudulikkusega patsientidel ei peeta annuse kohandamist vajalikuks (vt lõik 5.2).

Lapsed

Zinforo ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0-18 eluaastat ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad (vt

lõik 5.2).

Manustamisviis

Zinforot manustatakse veenisisese infusioonina 60 minuti jooksul (vt lõik 6.6).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Ülitundlikkus tsefalosporiinide rühma antibiootikumide suhtes.

Kiire ja raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon) iga muud tüüpi beetalaktaam-antibiootikumi

(nt penitsilliinide või karbapeneemide) suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid

Võimalikud on rasked ja mõnikord surmaga lõppevad ülitundlikkusreaktsioonid (vt lõik 4.3 ja 4.8).

Patsiendid, kel on anamneesis ülitundlikkus tsefalosporiinide, penitsilliinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide

suhtes, võivad olla ülitundlikud ka tseftaroliinfosamiili suhtes. Zinforo on

vastunäidustatud patsientidel, kellel on esinenud ülitundlikkust tsefalosporiinide suhtes. Lisaks on see

ravim vastunäidustatud patsientidel, kellel on esinenud kiiret ja rasket ülitundlikkusreaktsiooni (nt

anafülaktiline reaktsioon) mõnda muud tüüpi beetalaktaam-antibiootikumi suhtes (vt lõik 4.3).

Zinforot tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on esinenud mõnda muud tüüpi

ülitundlikkusreaktsiooni penitsilliinile või karbapeneemrühma antibiootikumidele. Raske allergilise

reaktsiooni esinemisel Zinforo ravi ajal tuleb ravimi kasutamine lõpetada ning rakendada sobivaid

meetmeid.

Clostridium difficile põhjustatud kõhulahtisus

Tseftaroliinfosamiilikasutamisega seoses on täheldatud antibiootikumist põhjustatud koliiti ja

pseudomembranoosset koliiti, mis võib raskusastmelt ulatuda kergest kuni eluohtlikuni. Seega on

oluline arvestada selle diagnoosiga patsientide puhul, kel esineb tseftaroliinfosamiili kasutamise ajal

või pärast seda kõhulahtisus (vt lõik 4.8). Sellises olukorras tuleb arvestada tseftaroliinfosamiilravi

lõpetamise ja toetavate meetmete rakendamise vajadusega koos Clostridium difficile spetsiifilise

raviga.

Mittetundlikud organismid

Zinforo ravi jooksul või selle järgselt võivad esineda superinfektsioonid.

Kaasuva epilepsiaga patsiendid

Krampe on esinenud toksikoloogilistes uuringutes, kus tseftaroliini plasmakontsentratsioon ületas 7-25

korda inimesel kasutatavat maksimaalset kontsentratsiooni (Cmax) (vt lõik 5.3). Kaasuva epilepsiaga

patsientidel on kliiniliste uuringute kogemus tseftaroliinfosamiiliga väga piiratud. Seetõttu tuleb

Zinforot kasutada sellistel patsientidel ettevaatusega.

Neerukahjustus

Puudub piisav hulk andmeid spetsiaalsete annuste soovitamiseks raske neerukahjustusega (CrCL ≤30

ml/min) ja lõppstaadiumis neeruhaigusega (ESRD), sealhulgas hemodialüüsi saavatele, patsientidele.

Seega ei soovitata sel patsiendirühmal Zinforot kasutada (vt lõik 5.2).

Otsese antiglobuliinitesti (Coombsi testi) serokonversioon ja võimalik risk hemolüütilise aneemia

tekkeks

Ravi ajal tsefalosporiinidega võib otsene antiglobuliinitest (DAT) muutuda positiivseks.

Tseftaroliinfosamiili saavate patsientide hulgas oli kogutud kesksetes uuringutes DAT

serokonversiooni esinemissagedus 10,7 %. Kliinilistes uuringutes ei esinenud hemolüüsi tunnuseid

ühelgi ravi saanud patsiendil, kel arenes positiivne DAT. Siiski ei saa välistada võimalust, et

hemolüütiline aneemia võib tekkida seoses tsefalosporiin-, sealhulgas Zinforo, raviga. Selle riski

suhtes tuleb uurida patsiente, kellel on tekkinud aneemia Zinforo ravi ajal või järgselt.

Kliiniliste andmete piiratus

Tseftaroliiniga puuduvad kogemused keskkonnatekkese pneumoonia (CAP) ravis järgmistel

patsiendirühmadel: immuunpuudulikkusega, raske sepsisega/septilise šokiga või raske kopsuhaigusega

patsiendid, PORT V riskiklassi patsiendid, CAP tõttu ventilatsiooni vajavad patsiendid,

metitsilliinresistentsest S. aureus’est põhjustatud CAP-iga või intensiivravi vajavate patsientidega.

Selliste patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.

Tseftaroliiniga puuduvad kogemused tüsistunud naha- ja pehmete kudede infektsioonide (cSSTI) ravis

järgmistel patsiendirühmadel: immuunpuudulikkusega, raske sepsisega/septilise šokiga,

nekrotiseeruva fastsiidiga, perirektaalse abstsessiga ning kolmanda astme põletuse ja laiaulatusliku

põletuspinnaga patsiendid. Diabeetilise jala infektsioonidega patsientide ravis on piiratud kogemused.

Selliste patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tseftaroliinfosamiiliga ei ole läbi viidud kliinilisi ravimkoostoimete uuringuid.

Tseftaroliini või tseftaroliinfosamiili koostoimete potentsiaal P450 rühma ensüümide abil

metaboliseeruvate ravimitega on arvatavasti madal, kuna in vitro nad ei inhibeeri ega indutseeri P450

rühma ensüüme. Tseftaroliin ega tseftaroliinfosamiil ei metaboliseeru in vitro P450 ensüümide abil,

mistõttu samaaegselt manustatud P450 indutseerijad või inhibiitorid ei mõjusta tõenäoliselt

tseftaroliini farmakokineetikat.

Tseftaroliin ei ole in vitro renaalsete transportvalkude (OCT2, OAT1, ja OAT3) substraat ega

inhibiitor. Seega ei ole ootuspärased koostoimed tseftaroliini ja selliste ravimite vahel, mis on nende

transportvalkude substraadid või inhibiitorid (nt probenetsiid).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Tseftaroliinfosamiili kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või need on piiratud. Rottide ja

küülikutega läbiviidud loomuuringud ei ole näidanud terapeutilistele kontsentratsioonidele sarnaste

ekspositsioonide korral kahjulikke toimeid reproduktsioonitoksilisusele. Ravimi manustamine

emasrottidele tiinuse- ja laktatsiooniperioodil ei avaldanud toimet poegade sünnikaalule ega kasvule,

kuigi organogeneesi ajal manustatud tseftaroliinfosamiil tekitas väiksemaid muutusi lootekaalus ning

interparietaalluu luustumise aeglustumist (vt lõik 5.3).

Ettevaatusabinõuna on eelistatav vältida Zinforo kasutamist raseduse ajal, välja arvatud juhul kui naise

kliiniline seisund vajab ravi Zinforo antibakteriaalse profiiliga antibiootikumiga.

Imetamine

Ei ole teada, kas tseftaroliinfosamiil või tseftaroliin eritub rinnapiima. Tuleb otsustada, kas katkestada

imetamine või katkestada/hoiduda Zinforo-ravist, arvestades ravi kasulikkust naisele.

Fertiilsus

Tseftaroliinfosamiili toimeid inimese fertiilsusele ei ole uuritud. Tseftaroliinfosamiiliga läbiviidud

loomuuringud ei ole näidanud kahjulikke toimeid seoses fertiilsusega (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid autojuhtimist ja masinatega töötamist mõjustavate toimete kohta ei ole läbi viidud. Võib

esineda pearinglus ning see võib mõjustada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Neljas keskses kliinilises uuringus raviti Zinforoga 1305 täiskasvanud patsienti (600 mg manustatuna

iga 12 tunni järel 60 minuti jooksul).

Kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks, mis esinesid ≥3% Zinforoga ravitud patsientidel, olid

kõhulahtisus, peavalu, iiveldus ja sügelus; nimetatud kõrvaltoimed olid üldiselt kerged või keskmise

raskusega.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Zinforoga läbiviidud kliinilistes uuringutes tehti kindlaks järgmised kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed on

klassifitseeritud vastavalt organsüsteemi klassidele ja esinemissagedusele. Esinemissageduse

kategooriad on määratletud vastavalt järgmisele tavale: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10),

aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000).

4.9 Üleannustamine

Piiratud andmete põhjal on soovitatust suuremaid Zinforo annuseid saanud patsientidel ilmnenud

mittesoovitavad toimed sarnased nende patsientidega, kes on kasutanud soovituslikke annuseid.

Suhteline üleannustamine võib ette tulla mõõduka neerukahjustusega patsientidel. Üleannustamise

ravimisel tuleb järgida kohalikke standardseid meditsiinitavasid.

Tseftaroliin on eemaldatav hemodialüüsi abil. 21,6 % annusest eemaldati 4-tunnilise dialüüsiperioodi

jooksul.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, teised

tsefalosporiinid, ATC-kood: J01DI02

Zinforo manustamise järgselt on aktiivne ühend tseftaroliin.

Toimemehhanism

In vitro uuringud on näidanud, et tseftaroliin on bakteritsiidne ning inhibeerib bakteriraku seina

sünteesi metitsilliinresistentsetel Staphylococcus aureus (MRSA) ja penitsilliinile mittetundlikel

Streptococcus pneumoniae (PNSP), kuna omab afiinsust neis mikroobides leiduvate penitsilliini

siduvate valkude (PBP) suhtes. Selle tulemusel toimivad tseftaroliini minimaalsed inhibeerivad

kontsentratsioonid (MIC) hulga katsetatud mikroorganismide suhtes (vt Resistentsuse lõik allpool).

Resistentsus

Tseftaroliin ei toimi Enterobacteriaceae tüvedesse, mis produtseerivad TEM, SHV või CTX-M

perekondade laia spektriga beetalaktamaase (ESBL), seriinkarbapenemaase (nagu KPC), B klassi

metallo-beetalaktamaase või C klassi tsefalosporinaase (AmpC). Nimetatud ensüüme produtseerivate

ja seetõttu tseftaroliinresistentsete organismide hulk varieerub laialdaselt riigiti ning riigisiseselt

tervishoiuteenust osutavate asutuste vahel. Kui tseftaroliinikuuri alustatakse enne antibiogrammi

tulemuste selgumist, tuleb arvestada kohaliku teabega tseftaroliinresistentsuse osas. Resistentsust võib

suurendada ka bakteriseina mitteläbitavus või ravimi eemaldamine bakterirakust rakuseinas oleva

pumbasüsteemi abil. Ühes ja samas bakteriaalses isolaadis võib eksisteerida samaaegselt üks või

rohkem neist mehhanismidest.

Koostoime teiste antibakteriaalsete ravimitega

In vitro uuringud ei ole näidanud mingit antagonismi tseftaroliini ja teiste sageli kasutatavate

antibakteriaalsete ravimite (nt amikatsiin, asitromütsiin, astreonaam, daptomütsiin, levofloksatsiin,

linesoliid, meropeneem, tigetsükliin ja vankomütsiin) vahel.

Tundlikkuse piirid testimisel

Allpool on esitatud Euroopa Komisjoni antibakteriaalse tundlikkuse testimise (EUCAST) kliinilised

tundlikkuse piirid MIK testimiseks.

Organismid MIC tundlikkuse piirid (mg/l) Tundlik (≤S) Resistentne (R>)

Staphylococcus aureus 1 1

Streptococcus pneumoniae 0,25 0,25

Streptococcus A, B, C, G-rühmad* Märkus1 Märkus1

Haemophilus influenzae 0,03 0,03

Enterobacteriaceae 0,5 0,5

Liigiga mitteseotud tundlikkuse piirid2 0,5 0,5

Märkused:

1väiksem tundlikkus kui ensüülpenitsilliini suhtes

2vastavalt gramnegatiivsete bakterite farmakokineetilis-farmakodünaamilisele eesmärgile

Farmakokineetika/Farmakodünaamika vahekord

Sarnaselt teiste beetalaktaam-antibiootikumidega on tseftaroliini puhul näidatud infitseeriva organismi

minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni (MIK) ületavat ajaprotsenti annustamisintervalli jooksul

(%T > MIK) parameetrina, mis on kõige paremini korrelatsioonis tseftaroliini efektiivsusega.

Kliiniline efektiivsus spetsiifiliste patogeenide suhtes

Efektiivsust on tõestatud kliinilistes uuringutes patogeenide suhtes, mis on loetletud iga näidustuse all,

mis olid in vitro uuringutes tseftaroliini suhtes tundlikud.

Tüsistunud naha- ja pehmete kudede infektsioonid

Grampositiivsed mikroobid

• Staphylococcus aureus (sh metitsilliinresistentsed tüved)

• Streptococcus pyogenes

• Streptococcus agalactiae

• Streptococcus anginosus group (sh S. anginosus, S. intermedius, ja S. constellatus)

• Streptococcus dysgalactiae

Gramnegatiivsed mikroobid

• Escherichia coli

• Klebsiella pneumoniae

• Klebsiella oxytoca

• Morganella morganii

Keskkonnatekkene pneumoonia (CAP)

Uuringutes ei kaasatud MRSA-st tingitud CAP juhte. Olemasolevad kliinilised andmed ei

tõenda penitsilliinresistentsete S. pneumoniae tüvede vastast toimet.

Grampositiivsed mikroobid

• Streptococcus pneumoniae

• Staphylococcus aureus (ainult metitsilliintundlikud tüved)

Gramnegatiivsed mikroobid

• Escherichia coli

• Haemophilus influenzae

• Haemophilus parainfluenzae

• Klebsiella pneumoniae

Antibakteriaalne efektiivsus teiste oluliste patogeenide suhtes

Kliinilist efektiivsust ei ole tõestatud järgmiste patogeenide suhtes, ehkki in vitro uuringud vihjavad, et

nad on tseftaroliini suhtes tundlikud, kui puuduvad omandatud resistentsuse mehhanismid:

Anaeroobsed mikroobid

Grampositiivsed mikroobid

• Peptostreptococcus spp.

Gramnegatiivsed mikroobid

• Fusobacterium spp.

In vitro andmed näitavad, et järgmised liigid ei ole tseftaroliini suhtes tundlikud:

• Chlamydophila spp.

• Legionella spp.

• Mycoplasma spp.

• Proteus spp.

• Pseudomonas aeruginosa

Informatsioon kliinilistest uuringutest

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Zinforoga läbi viidud uuringute tulemusi lastel vanuses 0-18

eluaastat (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Tseftaroliini Cmax ja AUC suurenevad ühekordse annuse vahemikus 50…1000 mg ligikaudu annusega

proportsionaalselt. Pärast mitmekordseid 600 mg infusioone iga 12 tunni järel 60 minuti vältel kuni 14

päeva jooksul tervetele normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutele ei täheldatud märgatavat

tseftaroliini kumuleerumist.

Jaotumine

Tseftaroliini seonduvus plasmavalkudega on väike (ligikaudu 20 %) ja tseftaroliin ei jaotu

erütrotsüütidesse. Tseftaroliini keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni korral tervetel

täiskasvanud meestel pärast tseftaroliinfosamiili radioaktiivselt märgistatud 600 mg veenisisese

üksikannuse manustamist oli 20,3 l, mis sarnanes rakuvälise vedeliku mahule.

Biotransformatsioon

Tseftaroliinfosamiil (eelravim) konverteeritakse fosfataas-ensüümide poolt plasmas aktiivseks

tseftaroliiniks ning eelravimi kontsentratsioonid on plasmas mõõdetavad peamiselt veenisisese

infusiooni ajal. Tseftaroliini beetalaktaam-ringi hüdrolüüsi käigus moodustub mikrobioloogiliselt

inaktiivne avatud ringiga metaboliit tseftaroliin M-1. Tervetel inimestel on keskmine plasma

tseftaroliin M1 suhe tseftaroliini AUC-sse pärast ühekordset 600 mg tseftaroliinfosamiili veenisisest

infusiooni ligikaudu 20-30 %.

Tseftaroliini metaboolne muundumine inimese maksa mikrosoomide segus oli vähene, mis näitab, et

tseftaroliin ei metaboliseeru maksa P450 ensüümide abil.

Eritumine

Tseftaroliin elimineerub peamiselt neerude kaudu. Tseftaroliini renaalne kliirens on ligikaudne võrdne

või veidi aeglasem kui glomerulaarfiltratsiooni kiirus ja in vitro transportvalkude uuringud on

näidanud, et aktiivne sekretsioon ei aita kaasa tseftaroliini renaalsele eliminatsioonile.

Tseftaroliini keskmine lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg täiskasvanutel on ligikaudu 2,5 tundi.

Pärast ühekordse radioaktiivselt märgistatud 600 mg veenisisese annuse tseftaroliinfosamiili

manustamist tervetele täiskasvanud meestele tuvastati 88 % radioaktiivsusest uriinis ja 6 %

väljaheites.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus

Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (CrCL > 30…50 ml/min) on vaja annust kohandada.

Spetsiifilisteks annuse kohandamise soovitusteks raske neerukahjustusega (CrCL ≤ 30 ml/min) ja

neeruhaiguse lõppstaadiumis, sh hemodialüüsravi saavatele patsientidele on andmeid ebapiisavalt.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole tseftaroliini farmakokineetikat kindlaks tehtud. Kuna tseftaroliin

ei läbi ilmselt oluliselt hepaatilist metabolismi, ei mõjusta maksakahjustus oodatavasti oluliselt

tseftaroliini süsteemset kliirensit. Seega ei soovitata maksakahjustusega patsientidel annust

kohandada.

Eakad patsiendid (≥ 65-aastased)

Pärast tseftaroliinfosamiili ühekordse 600 mg veenisisese annuse manustamist oli tseftaroliini

farmakokineetika eakatel (≥ 65 aastat) ja tervetel noortel täiskasvanutel (18-45-aastastel) sarnane.

Eakatel esines AUC0-∞ 33 %-line tõus, mis omistati peamiselt ealistele neerufunktsiooni muutustele.

Zinforo annust ei ole vaja kohandada eakatel patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min.

Lapsed

Zinforo ohutust ja efektiivsust lastel vanuses sünnist kuni 18. eluaastani ei ole veel kindlaks tehtud.

Sugu

Tseftaroliini farmakokineetika on meestel ja naistel sarnane. Soopõhiselt ei ole vaja annust kohandada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Neerud olid peamiseks toksilisuse sihtorganiks nii ahvidel kui rottidel. Histopatoloogilisteks leidudeks

olid pigmendi deponeerumine ja tubulaarepiteeli põletik. Muutused neerudes ei olnud pöörduvad, kuid

vähenesid raskusastmelt pärast 4-nädalast paranemisperioodi.

Krampe on täheldatud suhteliselt kõrgete kontsentratsioonide korral ühekordse annuse ja

korduvannuste uuringutes nii rottidel kui ahvidel (≥ 7-kordne hinnanguline Cmax tase annusega 600 mg

kaks korda ööpäevas).

Muudeks olulisteks toksikoloogilisteks leiudeks, mida täheldati rottidel ja ahvidel, olid

histopatoloogilised muutused kusepõies ja põrnas.

Genotoksilisus

Tseftaroliinfosamiil ja tseftaroliin olid in vitro kromosomaalaberratsiooni testis klastogeensed, kuid

Amesi, hiire lümfoomi ja plaanivälisest DNA sünteesi testist ei saadud tõendeid mutageense aktiivsuse

kohta. Lisaks olid in vivo roti ja hiire mikrotuuma testid negatiivsed. Kartsinogeensusuuringuid ei ole

läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus

Kuni 5 korda terapeutilist plasmakontsentratsiooni ületavate annuste manustamisel rottidele ei

ilmnenud fertiilsusega ega sünnijärgse arenguga seotud kõrvalnähte. Rottidele organogeneesi ajal

manustatud tseftaroliin tekitas väiksemaid muutusi lootekaalus ning interparietaalluu luustumise

aeglustumist, kui kasutati annuseid, mis olid väiksemad kui terapeutiline plasmakontsentratsioon.

Ravimi manustamine emasrottidele tiinuse- ja laktatsiooniperioodil ei avaldanud toimet poegade

sünnikaalule ega kasvule. Tseftaroliini manustamisel tiinetele küülikutele annustes, mis vastasid

terapeutilisele plasmakontsentratsioonile, esines loodetel sagedamini nurgiti asetsevaid keeleluu tiibu,

mis on küüliku loodetel sage skeleti hälve.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Arginiin

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus

6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Kuivpulber: 2 aastat

Pärast lahustamist:

Lahustatud viaali sisu tuleb koheselt ära kasutada.

Pärast lahjendamist:

Kui veenisisene lahus on lahjendatud lõigus 6.6 loetletud lahjendusvahenditega, tuleb seda kasutada 6

tunni jooksul pärast valmistamist. Kasutusel oleva lahuse keemiline ja füüsikaline stabiilsus on

tõestatud kuni 24 tunni jooksul temperatuuril 2-8°C. Kui lahjendatud preparaat on toodud külmkapist

toatemperatuurile, tuleb see ära kasutada 6 tunni jooksul

Mikrobioloogilisest seisukohast tuleb ravimit kasutada otsekohe. Kui seda ei kasutata koheselt, jäävad

kasutusvalmis lahuse säilitusaeg ja –tingimused kuni kasutamiseni kasutaja vastutusele ning ei tohi

tavaliselt olla kauem kui 24 tundi temperatuuril 2-8°C, välja arvatud juhul, kui

lahustamine/lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril alla 30°C.

Hoida originaalpakendis, et kaitsta valguse eest.

Manustamiskõlblikuks muudetud ja lahustatud ravimpreparaadi säilitamistingimused vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

20 ml (1. tüüpi) klaasist viaal, mis on suletud alumiiniumkattega kummikorgiga (halobutüül).

Ravim on müügil 10 viaaliga pakendites.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Pulber tuleb lahustada süsteveega ning saadud kontsentraat tuleb seejärel otsekohe enne kasutamist

lahjendada. Valmislahus on helekollast värvi ja selles ei ole nähtavaid osakesi.

Lahuse valmistamisel ja manustamisel tuleb järgida standardset aseptilist tehnikat.

Zinforo pulbrit tuleb lahustada 20 ml steriilse süsteveega. Saadud lahust tuleb loksutada, enne kui see

viiakse veenisisese manustamise kotti või pudelisse, milles paikneb kas naatriumkloriidi 9 mg/ml

(0,9%) süstelahus, dekstroosi 50 mg/ml (5%) süstelahus, naatriumkloriidi 4,5 mg/ml ja dekstroosi

25 mg/ml süstelahus (0,45% naatriumkloriidi ja 2,5% dekstroosi) või Ringer-laktaat lahus. Tavaliselt

kasutatakse infusiooniks 250 ml infusioonikotti ning ainult erandlikel juhtudel, kui infundeeritud

lahuse hulka tuleb piirata, kasutatakse 50 või 100 ml infusioonikotte. Kogu ajaline intervall alates

lahustamise alustamisest kuni veenisisese infusiooni ettevalmistamise lõpuni ei tohi ületada 30

minutit.

Iga viaal on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AstraZeneca AB

S-151 85 Södertälje

Rootsi

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel