Xagrid

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Xagrid 0,5 mg kõvakapslid.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 0,5 mg anagreliidi (anagreliidvesinikkloriidina).

Abiained

Üks kõvakapsel sisaldab laktoosmonohüdraati (53,7 mg) ja veevaba laktoosi (65,8 mg).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Valge läbipaistmatu kapsel märgendiga S 063.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Xagridi kapslid on näidustatud trombotsüütide suurenenud arvu vähendamiseks riskirühma kuuluvatel

essentsiaalse trombotsüteemiaga (ET) haigetel, kes ei talu hetkel kasutatavat ravimit või kelle

suurenenud trombotsüütide arv pole ravi tulemusel langenud vastuvõetava tasemeni.

Riskirühma kuuluv patsient

Riskirühma kuuluv essentsiaalse trombotsüteemiaga haige on defineeritud ühe või mitme alltoodud

tunnusjoonega:

• vanus > 60 aasta

• trombotsüütide arv > 1000 x 109/l või

• varem esinenud trombohemorraagilised juhud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi Xagridiga peaks alustama arst, kellel on piisavalt kogemusi essentsiaalse trombotsüteemiaga

patsientide ravi osas.

Anagreliidi soovitatav algannus on 1 mg/päevas, mida manustatakse peroraalselt kahe eraldi annusena

(0,5 mg/annus).

Algannust tuleb manustada vähemalt üks nädal. Nädala pärast võib annust individuaalselt muuta, et

leida väikseim toimet avaldav raviannus, mis on vajalik trombotsüütide koguarvu vähendamiseks või

hoidmiseks alla 600 x 109/l, ideaalne oleks vahemik 150 x 109/l ja 400 x 109/l. Annuse inkrement ei

tohi nädala jooksul ületada 0,5 mg/päevas ja soovitatav maksimaalne üksikannus ei tohi olla üle

2,5 mg (vt lõik 4.9). Kliiniliste uuringute ajal kasutati annust 10 mg/päevas.

Anagreliidi ravi efektiivsust tuleb pidevalt monitoorida (vt lõik 4.4). Algannuse korral > 1 mg/päevas

tuleks trombotsüütide arvu mõõta esimesel ravinädalal iga kahe päeva tagant ja seejärel vähemalt kord

nädalas kuni stabiilse säilitusannuse saavutamiseni. Trombotsüütide arv hakkab vähenema tavaliselt

14 kuni 21 päeva pärast ravi alustamist ja enamiku patsientide puhul hakkab ravi mõju ilmnema

annuse juures 1 kuni 3 mg/päevas, mis tavaliselt jääb ka edasiseks raviannuseks (ravi toime kohta vt

5.1).

Eakad

Essentsiaalse trombotsüteemiaga eakate ja noorte patsientide vahel täheldatud farmakokineetilised

erinevused (vt lõik 5.2) ei nõua erinevate raviskeemide kasutamist ravi alustamisel või erinevate

tiitrimissammude kasutamist anagreliidi raviskeemi individuaalseks optimeerimiseks patsientidele.

50% patsientidest, keda kliiniliste uuringute käigus raviti anagreliidiga, olid üle 60 aasta vanused,

kusjuures nende patsientide puhul ei kasutatud spetsiifilisi, vanusest lähtuvaid annuseid. Siiski, nagu

võiski arvata, esines selle vanuserühma patsientidel kaks korda rohkem kõrvaltoimeid (peamiselt

südamega seotud).

Neerukahjustus

Kuna farmakokineetilised andmed selle patsiendirühma kohta praegu puuduvad, tuleb

neerukahjustustega patsientidel enne ravi määramist hinnata anagreliidi kahju ja kasu suhet.

Maksakahjustus

Farmakokineetilised andmed selle patsiendirühma kohta momendil puuduvad. Samas kujutab maksa

metabolism endast ravimi põhilist väljutusteed ja seega võib oodata selle protsessi mõjustamist

maksafunktsiooni poolt. Sellepärast ei ole mõõduka või raske maksakahjustusega patsientide ravi

anagreliidiga soovitatav. Kerge või mõõduka maksakahjustustega patsientidele tuleb enne ravi

määramist teostada anagreliidi ohu/kasu analüüs (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Pediaatrilised patsiendid

Lastel on kasutamise kogemus piiratud; anagreliidi kasutamisel selles patsiendirühmas tuleb olla

ettevaatlik (vt lõigud 5.1 ja 5.2).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus anagreliidi või ükskõik millise abiaine suhtes.

Mõõduka või raske maksakahjustusega patsiendid.

Mõõduka või raske neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens < 50 ml/min).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Maksakahjustus

Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidele tuleb enne ravi määramist teostada anagreliidi

ohu/kasu analüüs. Ravimit ei soovitata patsientidele, kellel transaminaaside aktiivsus on suurenenud

(> 5 korda üle normi ülemise piiri) (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

Neerukahjustus

Neerukahjustustega patsientidel tuleb enne ravi määramist teostada anagreliidi ohu/kasu analüüs (vt

lõigud 4.2 ja 4.3).

Jälgimine

Raviga peab kaasnema patsiendi põhjalik kliiniline uuring, kaasa arvatud täielik vereanalüüs

(hemoglobiin, valgeliblede ja trombotsüütide arv) ning maksafunktsioonide (ALT ja AST) ning

neerufunktsioonide (kreatiniini ja uurea seerum) testid.

Trombotsüüdid

Trombotsüütide arv hakkab tõusma 4 päeva pärast Xagridiga ravi lõpetamist ja saavutab ravieelse

taseme 10 kuni 14 päeva pärast.

Kardiovaskulaarsed häired

Teatatud on kardiomegaalia ja südame paispuudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.8). Ükskõik mis vanuses

südamehaigete ja südamehaiguse kahtlusega patsientide puhul peab anagreliidiravisse suhtuma

ettevaatusega ning ravi võib alustada vaid siis, kui ravist oodatav kasu ületab võimalikud ohud.

Anagreliid on tsüklilise AMP fosfodiesteraas III inhibiitor ning kuna tal on positiivne inotroopne

mõju, soovitatakse enne ravi alustamist läbi viia kardiovaskulaarne uuring (kaasa arvatud

ehhokardiograafia, elektrokardiogramm). Lisauuringuid nõudvate kardiovaskulaarsete häirete

kindlaksmääramiseks tuleb patsiente ravikuuri ajal monitoorida.

Lapsed

Anagreliidi kasutamise kohta lastel on andmeid vähe ning ravimi kasutamisse peaks selles

patsiendirühmas suhtuma ettevaatusega (vt lõigud 5.1 ja 5.2) .

Kliiniliselt olulised koostoimed

Anagreliid on tsüklilise AMP fosfodiesteraas III inhibiitor (PDE III). Anagreliidi kasutamist koos

muude PDEIII inhibiitoritega, näiteks milrinooni, amrinooni, enoksimooni, olprinooni ja

tsilostasooliga, ei soovitata.

Abiained

Xagrid sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik mittetaluvus galaktoosi suhtes,

Lappi laktaasipuudulikkus või glükoos-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohiks seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilisi ja/või farmakodünaamilisi uuringuid ravimpreparaadi koostoime kohta muude

ravimitega on piiratud arvul.

Ravimi koostoime: muude ainete mõju anagreliidile

• Anagreliidi metaboliseerimine toimub peamiselt CYP1A2 poolt. On teada, et CYP1A2 pärsivad

mitmed ravimid, kaasa arvatud fluvoksamiin ja omeprasool ja sellised ravimid võivad

teoreetiliselt mõjuda ebasoodsalt anagreliidi kliirensile.

• In vivo uuringud koostoime kohta inimestel näitasid, et digoksiin ja varfariin ei mõjuta

anagreliidi farmakokineetilisi omadusi.

Ravimi koostoime: anagreliidi mõju muudele ainetele

• Anagreliidil on mõningane pärssiv toime CYP1A2-le, mis võib teoreetiliselt tähendada

koostoimet muude samal ajal manustatavate ravimitega, millel on samasugune kliirensi

mehhanism, näiteks teofülliin.

• Anagreliid on PDE III inhibiitor. Anagreliid võib halvendada (vähendada) sarnaste omadustega

ravimite mõju, näiteks inotroopse toimega milrinoon, enoksimoon, amrinoon, olprinoon ja

tsilostasool.

• In vivo uuringud koostoime kohta inimestel näitasid, et anagreliid ei mõjuta digoksiini ja

varfariini farmakokineetilisi omadusi.

• Annuste juures, mida soovitatakse kasutada essentsiaalse trombotsüteemia ravil, võib anagreliid

võimendada muude ravimpreparaatide toimet, mis pärsivad või muudavad trombotsüütide

funktsiooni, näiteks atsetüülsalitsüülhape.

• Kliinilise koostoime uuring tervete uuringus osalejatega näitas, et anagreliidi korduva annuse

1 mg ja atsetüülsalitsüülhappe 75 mg üks kord päevas koos manustamisel võib tekkida

kummalgi ravimil suurem trombotsüütide agregatsiooni vastane toime kui ainult

atsetüülsalitsüülhappe manustamisel. Mõnel essentsiaalse trombotsütopeeniaga patsiendil, keda

raviti atsetüülsalitsüülhappe ja anagreliidiga, tekkisid suured verejooksud. Seetõttu tuleb hinnata

enne ravi alustamist anagreliidi ja atsetüülsalitsüülhappe koos kasutamise potentsiaalseid riske,

eelkõige patsientidel, kellel on suur verejooksude tekkimise risk.

• Anagreliid võib mõnel inimesel põhjustada soolestikuhäireid ja raskendada suukaudsete

hormonaalsete rasestumisvastaste ravimite imendumist.

Toidu koostoime

• Toit aeglustab anagreliidi imendumist, kuid ei muuda oluliselt süsteemset ravimi hulka.

• Toidu mõju biosaadavusele ei loeta anagreliini puhul oluliseks.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus

Anagreliidi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole

teada.

Xagridi kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav. Kui Xagridi kasutatakse raseduse ajal või kui

patsient rasestub ravimi võtmise ajal, tuleb patsienti teavitada potentsiaalsest riskist lootele.

Rasestumisvõimelised naised peavad anagreliidravi ajal kasutama rasestusvastaseid vahendeid.

Imetamine

Anagreliidvesinikkloriidi imendumise kohta rinnapiima andmed puuduvad. Siiski peaks imetav ema

Xagridiga ravi ajal katkestama rinnaga toitmise, sest teatavasti erituvad mitmed ravimid rinnapiima ja

imikutel võivad tekkida kõrvaltoimed.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Ravi ajal täheldati patsientidel pearinglust. Pearingluse esinemisel soovitatakse Xagridiga ravi ajal

mitte juhtida autot ja käsitseda masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Anagreliidi ohutust kontrolliti 4 avatud kliinilises uuringus. Kolmes uuringus, mille käigus hinnati

ravimi ohutust, osales 942 patsienti, kes said anagreliidi umbes 2 mg/päevas (keskmine annus). 22

uuringus osalenud patsienti said anagreliidi 4 aasta jooksul.

Ravimi ohutust hinnati ka hilisemas uuringus, kus 3660 patsiendile manustati anagreliidi umbes

2 mg/päevas (keskmine annus). 34 uuringus osalenud patsienti said anagreliidi 5 aastat. Peamised

ravimiga seotud kõrvaltoimed olid järgmised: peavalu, mis esines umbes 14%, südamepekslemine –

umbes 9%, vedelikupeetus ja iiveldus – kumbki umbes 6% ja kõhulahtisus – umbes 5%. Selliseid,

ravimi farmakoloogial põhinevaid kõrvaltoimeid võiski eeldada (PDE III inhibitsioon). Neid mõjusid

on võimalik annuse järk-järgulise tiitrimisega vähendada (vt lõik 4.2).

Ravimi kõrvaltoimet hinnati järgmise skaala järgi: Väga sage (≥ 1/10); Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10);

Aeg-ajalt (≥ 1/1 000 kuni < 1/100); Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1 000); Väga harv (< 1/10 000),

teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere- ja lümfisüsteemi häired

Sage: aneemia

Aeg-ajalt: trombotsütopeenia, pantsütopeenia, ekhümoos, verejooks

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage: vedelikupeetus

Aeg-ajalt: tursed, kehakaalu langus

Harv: kehakaalu tõus

Närvisüsteemi häired

Väga sage: peavalu

Sage: peapööritus

Aeg-ajalt: parasteesia, unetus, depressioon, segasus, hüpoesteeria, närvilisus, suukuivus,

amneesia

Harv: somnolentsus, koordinatsiooni häired, düsartria, migreen

Silma kahjustused

Harv: ebanormaalne nägemine, kahelinägemine

Kõrva ja labürindi häired

Harv: tinnitus

Südame häired

Sage: südamepekslemine, tahhükardia

Aeg-ajalt: südame paispuudulikkus, hüpertensioon, arütmia, kodade virvendus,

supraventikulaarne tahhükardia, ventikulaartahhükardia, minestus

Harv: stenokardia, müokardi infarkt, kardiomegaalia, kardiomüopaatia, perikardi efusioon,

vasodilatatsioon, posturaalne hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt: düspnoe, ninaverejooks, pleuraefusioon, kopsupõletik

Harv: pulmonaalhüpertensioon, kopsuinfiltraadid

Teadmata: allergiline alveoliit.

Seedetrakti häired

Sage: iiveldus, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhupuhitus, oksendamine

Aeg-ajalt: düspepsia, anoreksia, pankreatiit, kõhukinnisus, verejooks seedetraktist, seedetrakti

häire

Harv: koliit, gastriit, igemeverejooks,

Maksa ja sapiteede häired

Harv: maksaensüümide kõrgenenud tase

Teadmata: hepatiit

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage: lööve

Aeg-ajalt: kiilaspäisus, naha värvimuutused, naha sügelemine

Harv: kuiv nahk

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Aeg-ajalt: müalgia, artralgia, seljavalu

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt: impotentsus

Harv: noktuuria, neerupuudulikkus

Teadmata: tubulointerstitsiaalne nefriit

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Sage: väsimus

Aeg-ajalt: valu rinnas, nõrkus, külmavärinad, halb enesetunne, palavik

Harv: jõuetus, valu, gripitaoline sündroom

Uuringud

Harv: vere kreatiniinisisalduse suurenemine

4.9 Üleannustamine

On esinenud mõningaid turustusejärgseid teateid juhtumitest, kus on olnud tegu anagreliidi tahtliku

üledoosiga. Muuhulgas on teavitatud sümptomitest nagu tahhükardia ja oksendamine. Sümptomeid

leevendatakse konservatiivse raviga.

Anagreliidi antidooti pole kindlaks tehtud. Üleannustamise korral tuleb patsienti kliiniliselt jälgida;

sealhulgas trombotsüütide arvu monitooring trombotsütopeenia tuvastamiseks. Vastavalt tuleb kas

vähendada raviannust või lõpetada ravimi manustamine seni, kuni trombotsüütide arv saavutab

normaalse taseme.

Soovitatust suuremad Xagridi annused võivad põhjustada vererõhu alanemist, vahel ka hüpotensiooni.

5 mg anagreliidiannus võib alandada vererõhku, millega sageli kaasneb pearinglus.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: muud antineoplastilised ained, ATC kood: L01XX35

Kuigi anagreliidi trombotsüütide arvu vähendavat toimemehhanismi pole senini täielikult mõistetud,

kinnitavad in vitro ja in vivo uuringud, et anagreliidi mõju trombotsüütidele on selektiivne.

Inimese megakarüotsüütide in vitro uuringutega tuvastati, et anagreliidi pärssiv toime inimese

trombotsüütide moodustamisele on tingitud megakarüotsüütide aeglasest küpsemisest ning nende

suuruse ja ploidsuse vähenemisest. In vivo uuringus täheldati samasuguseid tulemusi anagreliidiga

ravitud patsientide luuüdi biopsia puhul.

Anagreliid on tsüklilise AMP fosfodiesteraas III inhibiitor.

Anagreliidi ohutust ja efektiivsust trombotsüüte vähendava ainena hinnati neljas avatud

mittekontrollitud kliinilises uuringus (uuringu numbrid 700-012, 700-014, 700-999 ja 13970-301), kus

osales üle 4000 müeloproliferatiivse häirega patsiendi (MPD). Essentsiaalse trombotsüteemiaga

patsientidel defineeriti täielikku ravivastust järgmiselt: trombotsüütide arvu vähenemine kuni

≤ 600x109/l või ≥ 50% vähenemine võrreldes normaaltasemega ning saavutatud seisu säilitamine 4

nädala jooksul. Täieliku ravivastuse saavutamise aeg oli uuringute 700-012, 700-014, 700-999 ja

13970-301 põhjal 4 kuni 12 nädalat. Ravimi kliiniline kasu trombohemorraagiliste juhtude puhul ei ole

leidnud veenvat kinnitust.

Pediaatrilised patsiendid:

Avatud märgistatud kliiniline uuring koos kolmekuulise raviperioodiga ei suurendanud ET-ga 17 laps-

/noorukist patsientide (vanuses 7–14 aastat) riske anagreliidi suhtes võrreldes 18 täiskasvanud

patsiendiga. Varasema kliinilise arengu käigus, milles osales piiratud arv (12) essentsiaalse

trombotsüteemiaga lapsi (vanuses 5–17 aastat), raviti neid anagreliidiga.

Ravimpreparaat on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel.

See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole olnud võimalik saada täielikku informatsiooni

ravimpreparaadi kohta.

Euroopa Ravimiamet (EMEA) vaatab igal aastal üle ravimi kohta saadud uue informatsiooni ning

vajadusel ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse/uuendatakse.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Anagreliidi suukaudsel manustamisel imendub vähemalt 70% seedetraktist. Patsientidel, kes

manustasid ravimit tühja kõhuga (enne sööki), saavutas plasmatase oma tipu 1 tund pärast 0,5 mg

annuse manustamist, plasma poolväärtusaeg on lühike, umbes 1,3 tundi. Annuse proportsionaalsus

leiti annuste vahemikus 0,5 mg kuni 2 mg.

Anagreliidi metaboliseerimine toimub peamiselt CYP1A2 poolt; alla 1% on anagreliidina määratav

uriinis. Tuvastatud on kaks peamist uriini metaboliiti, 2-amino-5,6-dikloro-3,4-dihüdrokinasoliin ja 3-

hüdroksüanagreliid. 2-amino-5,6-dikloro-3,4-dihüdrokinasoliini eraldub uriini umbes 18-35%

manustatud annusest.

Tervetel isikutel saadud farmakokineetilised andmed kinnitavad, et toidu toimel väheneb anagreliidi

Cmax 14% võrra, AUC suureneb aga 20% võrra. Toidul on märkimisväärsem toime aktiivsele

metaboliidile, vähendades selle Cmax 29% võrra, kuid AUC-le toimet ei ole.

Plasma lühikese poolväärtusaja tõttu ei kumuleeru anagreliid plasmas. Tulemused ei viita ka

anagreliidi kliirensi autoinduktsioonile.

Konkreetsed elanikkonnarühmad

Pediaatrilised patsiendid

Farmakokineetilised andmed essentsiaalse trombotsüteemiaga laste ja noorukite paastumisest (vanuses

7–14 aastat) osundavad, et standardiseeritud Cmax ja AUC vaatlusel olid laste ja noorukite anagreliidi

annused ja kehakaal väiksemad võrreldes täiskasvanutega. Ilmnes ka madalama aktiivse metaboliidi

trend. Need vaatlused võivad olla efektiivsema metaboolse kliirensi peegelduseks noorematel isikutel.

Eakad

Essentsiaalse trombotsüteemiaga eakate patsientide (vanuses 65–75 aastat) tühja kõhuga saadud

farmakokineetiliste andmete võrdlus täiskasvanud patsientide (vanuses 22–50 aastat) kohta tühja

kõhuga saadud andmetega näitab, et eakatel olid anagreliidi Cmax ja AUC vastavalt 36% ja 61% võrra

suuremad, kuid aktiivse metaboliidi 3-hüdroksüanagreliidi Cmax ja AUC olid eakatel vastavalt 42% ja

37% võrra väiksemad. Neid erinevusi põhjustas tõenäoliselt anagreliidi vähesem presüsteemne

metaboliseerumine eakatel võrreldes 3-hüdroksüanagreliidiga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Krooniline toksilisus

Anagreliidi korduval manustamisel koertele 1 mg/kg/päevas või suuremas koguses, tekkis koertel

subendokardiaalne verejooks ja fokaalne müokardi neuroos.

Reproduktsioonitoksilisus

Toksilised anagreliidi annused (60 mg/kg/päevas ja enam) rottidel ja küülikutel väljendusid embrüo

suurenenud resorptsioonis ja loote suremises.

Mutageenne ja kartsinogeenne toime

Anagreliidi genotoksilised uuringud ei tuvastanud mutageenset või klastogeenset toimet.

Kaks aastat kestnud kantserogeensusuuring rottidel andis tulemuseks mitteneoplastilised ja

neoplastilised leiud, mida seostati või mida omistati liigsele farmakoloogilisele toimele. Nähtude

hulgas oli mh neerupealise feokromotsütoomide esinemissageduse tõus isasisenditel kõigil

doositasanditel (≥ 3 mg/kg/päevas) ning emastel, kes said 10 mg/kg/päevas ja rohkem. Isaste

madalaim doos (3 mg/kg/päevas) vastab inimesel 37-kordsele ekspositsioonile (AUC põhjal) 1 mg

kaks korda päevas manustamisel. Emaka epigeneetilist päritolu adenokartsinoome võib seostada

CYP1-perekonna ensüümide induktsiooniga. Neid täheldati emastel, kes said 30 mg/kg/päevas, mis

vastab 572-kordsele ekspositsioonile inimesel 1 mg kaks korda päevas manustamisel.

Hetkel pole kliinilist tõestust, et need tulemused on olulised inimestel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli koostis

Povidoon (E1201)

Veevaba laktoos

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalne tselluloos (E460)

Krospovidoon

Magneesiumstearaat

Kapsli kate

Želatiin

Titaandioksiid (E171)

Trükitint

Šellak

Tugev ammooniumilahus

Kaaliumhüdroksiid (E525)

Must raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kõrge tihedusega polüeteenpudel koos lastekindla tihendiga korgiga ja kuivatusainega sisaldab 100

kapslit.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Shire Pharmaceutical Contracts Ltd

Hampshire International Business Park

Chineham

Basingstoke

Hampshire RG24 8EP

Ühendkuningriik

8. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/04/295/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 16-11-2004

Müügiloa uuendamise kuupäev: 16-11-2009

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

05/2011

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMEA) kodulehel