Vancomycin sandoz 1000 mg - infusioonilahuse pulber (1000mg) - Pakendi infoleht

ATC Kood: J01XA01
Toimeaine: vankomütsiin
Tootja: Sandoz Pharmaceuticals d.d.

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Vancomycin Sandoz 1000 mg, infusioonilahuse pulber

Vankomütsiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Vancomycin Sandoz ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Vancomycin Sandoze kasutamist
  3. Kuidas Vancomycin Sandozt kasutada
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Vancomycin Sandozt säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Vancomycin Sandoz ja milleks seda kasutatakse

Vankomütsiin on antibiootikum, mis kuulub glükopeptiidideks nimetatud antibiootikumide rühma. Vankomütsiin toimib hävitades teatud baktereid, mis põhjustavad infektsioone.

Vankomütsiini kasutatakse kõigis vanuserühmades infusiooni teel, et ravida järgmisi raskeid infektsioone:

  • naha ja pehmete kudede infektsioonid;
  • luude ja liigeste infektsioonid;
  • kopsupõletik (pneumoonia);
  • südame sisekesta infektsioon (endokardiit) ja endokardiidi ennetamiseks selle riskiga patsientidel enne ulatuslikke kirurgilisi protseduure;
  • kesknärvisüsteemi infektsioonid;
  • ülaltoodud infektsioonidega seotud infektsioonid veres.

Vankomütsiini võib kasutada kõigis vanuserühmades.

Vankomütsiini võidakse teile manustada ka teatud kirurgiliste protseduuride ajal, et ennetada bakteriaalse endokardiidi (südame infektsioon) teket, kui teil on suur risk selle tekkeks ja teil ei saa kasutada teist tüüpi antibiootikume.

Ravim on saadaval lahuse valmistamiseks mõeldud pulbri kujul. Enne manustamist tuleb see lahustada ning lahjendada ning arst või meditsiiniõde manustavad ravimi aeglase tilkinfusioonina veeni.

Mida on vaja teada enne Vancomycin Sandoze kasutamist

Ärge kasutage Vancomycin Sandozt:

  • kui olete vankomütsiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Vancomycin Sandoze kasutamist pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga, kui:

  • teil on esinenud allergilist reaktsiooni teikoplaniini suhtes, sest see võib tähendada, et olete allergiline ka vankomütsiini suhtes;
  • teil on kuulmiskahjustus, eriti kui te olete eakas (teile võib ravi ajal olla vajalik teha kuulmiskatseid);
  • teil on neerukahjustus (teil on vaja ravi ajal teha vereanalüüse ja kontrollida neerufunktsiooni); te saate vankomütsiini infusioonina Clostridium difficile infektsiooniga seotud kõhulahtisuse raviks suukaudse ravi asemel.

Ravi ajal vankomütsiiniga rääkige oma arsti, haiglaapteekri või meditsiiniõega, kui:

  • te saate vankomütsiini pikka aega (teil võib ravi ajal olla vajalik teha vereanalüüse ja kontrollida maksa ning neerufunktsiooni);
  • teil tekib ravi ajal mistahes nahareaktsioon;
  • teil tekib vankomütsiini kasutamise ajal või pärast seda raske ja pikaajaline kõhulahtisus, pöörduge kohe oma arsti poole. See võib olla sooleinfektsiooni (pseudomembranoosne koliit) sümptom ja see võib tekkida pärast ravi antibiootikumidega.

Lapsed

Vankomütsiini kasutatakse enneaegsetel ja vastsündinud lastel erilise ettevaatusega, sest nende neerud ei ole täielikult välja arenenud ja neil võib veres vankomütsiin kuhjuda. Selles vanuserühmas võib olla vajalik teha vankomütsiini sisalduse kontrollimiseks vereanalüüse.

Lastel on vankomütsiini ja anesteetikumide koosmanustamist seostatud naha punetuse (erüteemi) ja allergiliste reaktsioonidega. Samuti võib teiste ravimite, näiteks aminoglükosiidantibiootikumide, mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA, nt ibuprofeen) või amfoteritsiin B (seennakkuste vastane ravim) samaaegne kasutamine suurendada neerukahjustuse riski ja seega võivad olla vajalikud sagedasemad vereanalüüsid ja neerufunktsiooni testid.

Muud ravimid ja Vancomycin Sandoz

Teatage oma arstile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Ärge võtke mis tahes uusi ravimeid ilma oma arstiga nõu pidamata.

Järgmiselt loetletud ravimid võivad samaaegsel võtmisel vankomütsiiniga reageerida. Neid ravimeid kasutatakse järgmiste seisundite ravis:

  • bakterite põhjustatud infektsioonid (streptomütsiin, neomütsiin, gentamütsiin, kanamütsiin, amikatsiin, batsitratsiin, tobramütsiin, polümüksiin B ja kolistiin),
  • tuberkuloos (viomütsiin),
  • seentest tingitud infektsioonid (amfoteritsiin B),
  • kasvaja (tsisplatiin)

ja:

  • anesteesia ajal lihaste lõõgastamiseks kasutatavad ravimid,
  • anesteetikumid (kui te saate üldanesteesiat).

Vankomütsiini samaaegsel manustamisel teiste ravimitega võib arst kontrollida vankomütsiini sisaldust teie veres ning annust kohandada.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Rasedus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga. Vankomütsiini võib raseduse ajal manustada ainult kindlal vajadusel. Rasedatel võivad olla vajalikud oluliselt suuremad annused, et saavutada piisav ravimi sisaldus veres.

Imetamine

Teavitage oma arsti, kui toidate last rinnaga, kuna Vancomycin Sandoz eritub rinnapiima. Teie arst otsustab, kas vankomütsiin on hädavajalik või kas te peate imetamise lõpetama.

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Viljakus

Lõplikke otsustavaid viljakusuuringuid ei ole läbi viidud.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Vankomütsiin ei mõjuta või mõjutab väga vähe teie autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kuidas Vancomycin Sandozt kasutada

Teile antakse Vancomycin Sandozt haiglas viibimise ajal.

Teie arst otsustab, kui palju ravimit te peate iga päev saama ning kui kaua ravi kestab.

Annustamine

Teile manustatava ravimi annus sõltub

  • teie vanusest,
  • teie kehakaalust,
  • teil esinevast infektsioonist,
  • neerude funktsioonivõimest,
  • kuulmisfunktsioonist,
  • teistest ravimitest, mida te võibolla kasutate.

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed:

Annus arvutatakse teie kehakaalu põhjal. Tavaline infusiooni annus on 15...20 mg kg kehakaalu kohta. Tavaliselt manustatakse see iga 8...12 tunni järel. Mõnel juhul võib teie arst otsustada anda teile algannuse kuni 30 mg kg kehakaalu kohta. Ööpäevane koguannus ei tohi ületada 2 g.

Lapsed

1-kuused kuni 12-aastased lapsed

Annus arvutatakse teie kehakaalu põhjal. Tavaline infusiooni annus on 10...15 mg kg kehakaalu kohta. Tavaliselt manustatakse see iga 6 tunni järel.

Enneaegsed ja ajalised vastsündinud (0...27-päevased)

Annus arvutatakse postmenstruaalse vanuse (aeg viimase menstruatsiooni esimesest päevast kuni sünnini (gestatsioonivanus) pluss sünnist möödunud aeg (postnataalne vanus)) põhjal.

Eakad, rasedad ja neerukahjustusega patsiendid, sealhulgas dialüüsi saavad patsiendid, võivad vajada erinevat annust.

Manustamisviis

Veenisisene infusioon tähendab, et ravim voolab infusioonipudelist või -kotist läbi vooliku teie veresoonde ning sealt teie organismi. Arst või meditsiiniõde manustab vankomütsiini alati veresoonde ning mitte kunagi lihasesse. Vancomycin Sandozt manustatakse veeni vähemalt 60 minuti jooksul.

Ravi kestus

Ravikuuri pikkus sõltub ravitavast infektsioonist ning võib kesta mitmeid nädalaid. Ravi kestus võib erineda sõltuvalt iga patsiendi individuaalsest vastusest ravile.

Ravi ajal võidakse teile teha vere- ja uriinianalüüse ning kuulmiskatseid, et tuvastada võimalikke kõrvaltoimeid.

Kui teile manustatakse Vancomycin Sandozt rohkem kui ette nähtud

Kuna seda ravimit manustatakse teile haiglas viibimise ajal, on ebatõenäoline, et saate liiga palju vankomütsiini. Murede korral rääkige koheselt oma arsti või meditsiiniõega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Vankomütsiin võib põhjustada allergilisi reaktsioone, kuigi tõsised allergilised reaktsioonid (anafülaktiline šokk) esinevad harva. Öelge kohe oma arstile, kui teil tekib ootamatult vilisev hingamine, hingamisraskus, ülakeha punetus, lööve või sügelus.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):

  • vererõhu alanemine;
  • hingeldus, vilisev hingamine (kõrge heli, mis tekib takistatud õhuvoolust ülemistes hingamisteedes);
  • suu limaskesta lööve ja põletik, sügelus, sügelev lööve, nõgestõbi;
  • ülakeha ja näo punetus, veenipõletik,
  • neerufunktsiooni häired, mida saab kindlaks teha vereanalüüsiga.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st):

  • ajutine või püsiv kuulmiskadu.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st):

  • valgete, punaste vereliblede ja vereliistakute (vererakud, mis vastutavad verehüübimise eest) arvu vähenemine;
  • mõnede valgete vereliblede arvu suurenemine;
  • tasakaalu kadumine, helin kõrvus, peapööritus;
  • veresoontepõletik;
  • iiveldus;
  • valu rinnus ja seljalihastes;
  • neerupõletik ja neerupuudulikkus;
  • palavik, külmavärinad.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st):

  • järsku tekkiv raske allergiline nahareaktsioon, millega kaasnevad villid või naha koorumine. Sellega võib kaasneda kõrge palavik ja liigesevalu.
  • südameseiskus;
  • soolepõletik, mis põhjustab kõhuvalu ja kõhulahtisust ning väljaheites võib olla verd.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal)

  • oksendamine, kõhulahtisus;
  • segasus, unisus, energiapuudus, tursed, vedelikupeetus, uriini koguse vähenemine;
  • lööve koos tursetega või valuga kõrvade taga, kaelal, kubemes, lõua all ja kaenla all (lümfisõlmede suurenemine), kõrvalekalded vereanalüüsides ja maksafunktsiooni testides;
  • villiline lööve ja palavik.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Vancomycin Sandozt säilitada

Teie arst või meditsiiniõde kindlustab Vancomycin Sandoze õige säilitamise.

Hoidke laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud viaali sildil ja karbil. Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse stabiilsus on esitatud allpool asuvas tervishoiutöötajatele mõeldud täiendava informatsiooni lõigus.

Ärge kasutage seda ravimit, kui märkate sadet või värvuse muutust.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Vancomycin Sandoz sisaldab

  • Toimeaine on vankomütsiinvesinikkloriid.

Üks viaal sisaldab 1000 mg vankomütsiini (vankomütsiinvesinikkloriidina), mis vastab 1 000 000 RÜ- le vankomütsiinile.

Abiaineid ei ole.

Kuidas Vancomycin Sandoz välja näeb ja pakendi sisu

Vancomycin Sandoz on valge või peaaegu valge külmkuivatatud pulber veenisisese infusioonilahuse valmistamiseks. Seda tuleb kõigepealt süstevees lahustada ning hiljem enne kasutamist sobivas lahustis lahjendada.

Ravimit tarnitakse värvitus klaasist viaalis, mis on suletud kummikorgiga ning kinni pitseeritud alumiiniumist ja plastist kaanega.

Vancomycin Sandoz on pakendatud pappkarpidesse. Üks karp sisaldab 1, 5, 10 või 100 viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja Sandoz d.d. Verovskova 57 1000 Ljubljana Sloveenia

Tootja

Lek Pharmaceuticals d.d Verovškova 57

1526 Ljubljana Sloveenia

Salutas Pharma GmbH

Otto-von-Guericke-Allee 1

39179 Barleben

Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Sandoz d.d. Eesti filiaal Pärnu mnt 105

11312 Tallinn

Tel: +372 6652 400

Infoleht on viimati uuendatud mais 2018.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Muud teabeallikad

Meditsiiniline nõuanne

Antibiootikume kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks. Nad ei toimi viirusinfektsioonide korral.

Kui teie arst on määranud teile antibiootikumid, vajate te neid üksnes oma haiguse raviks. Hoolimata antibiootikumidest võivad mõned bakterid edasi elada või kasvada. Seda nähtust nimetatakse resistentsuseks: osa antibiootikumidest muutuvad ebaefektiivseks. Antibiootikumide vale kasutamine suurendab resistentsust. Te võite aidata kaasa bakterite

muutumisele resistentseks ja sellega lükata edasi oma tervenemist või vähendada antibiootikumide efektiivsust kui te ei järgi:

  • annustamist,
  • raviskeemi,
  • ravi kestust.

Seega, et säilitada selle ravimi toimivus:

1)kasutage antibiootikume ainult siis, kui need on teile välja kirjutatud,

2)järgige täpselt juhiseid,

3)ärge kasutage antibiootikume uuesti ilma arsti ettekirjutuseta, isegi kui te soovite ravida sarnast haigust.

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

See on väljavõte ravimi omaduste kokkuvõttest, mis abistab Vancomycin Sandoze manustamisel. Otsustades kasutamise sobivuse üle konkreetsel patsiendil peab ravimi määraja antud ravimi omaduste kokkuvõttega kursis olema.

Annustamine ja manustamisviis

Algannus peab põhinema kehakaalul. Järgnevad annuse kohandamised peavad vajalike terapeutiliste kontsentratsioonide saavutamiseks põhinema seerumikontsentratsioonidel. Järgnevate annuste ja manustamise intervalli määramisel tuleb arvesse võtta neerufunktsiooni.

12-aastased ja vanemad patsiendid:

Soovitatav annus on 15...20 mg/kg kehakaalu kohta iga 8...12 tunni järel (mitte ületada 2 g üksikannuse kohta).

Raskes seisundis patsientidel võib kasutada küllastusannust 25...30 mg/kg kehakaalu kohta, et kiirendada vankomütsiini seerumi eesmärkkontsentratsiooni saavutamist.

Imikud ja lapsed vanuses 1 elukuu kuni 12 aastat:

Soovitatav intravenoosne annus on 10...15 mg/kg kehakaalu kohta iga 6 tunni tagant.

Vastsündinud (sünnist kuni 27. postnataalse päevani) ja enneaegsed vastsündinud (sünnist kuni eeldatava sünnituse kuupäevani pluss 27 päeva):

Vastsündinutele annustamisskeemi määramiseks tuleb konsulteerida vastsündinute ravis kogenud arstiga. Üks võimalik vankomütsiini annustamise viis vastsündinutel on toodud alljärgnevas tabelis (vt lõik 4.4).

PMA (nädalad)

Annus (mg/kg)

Manustamise intervall (tund)

< 29

29…35

> 35

PMA: postmenstruaalne vanus ((aeg viimase menstruatsiooni esimesest päevast kuni sünnini (gestatsioonivanus) pluss sünnist möödunud aeg (postnataalne vanus)).

Ravi kestus

Soovitatav ravi kestus on toodud alljärgnevas tabelis. Kõigil juhtudel tuleb ravi kestus kohandada vastavalt infektsiooni raskusele ja individuaalsele kliinilisele ravivastusele.

Näidustus

Ravi kestus

Tüsistunud naha ja pehmete kudede infektsioonid

 

-

mittenekrotiseerivad

7…14 päeva

-

nekrotiseerivad

4…6 nädalat*

Luude ja liigeste infektsioonid

4…6 nädalat**

Keskkonnatekkene pneumoonia

7…14 päeva

Haiglatekkene pneumoonia, sealhulgas kunstliku

7…14 päeva

kopsuventilatsiooniga seotud pneumoonia

 

Infektsioosne endokardiit

4…6 nädalat***

* Jätkata kuni edasine surnud koe eemaldamine ei ole vajalik, patsiendi seisund on kliiniliselt paranenud ja patsiendil ei ole olnud palavikku 48...72 tundi.

  • **Liigese proteesiga seotud infektsioonide korral tuleb kaaluda pikemaajalist suukaudset supressioonravi sobivate antibiootikumidega.
  • ***Kombinatsioonravi kestus ja vajadus sõltub klapi tüübist ja mikroorganismist.

Patsientide erirühmad

Eakad

Vajalikud võivad olla madalamad säilitusravi annused, mis on tingitud vanusega seotud neerufunktsiooni aeglustumisest.

Ülekaalulised patsiendid

Ülekaalulistel patsientidel tuleb algannus individuaalselt kohandada kehakaalule nagu ka normaalkaalulistel patsientidel.

Maksafunktsiooni kahjustus

Maksapuudulikkusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Neerufunktsiooni kahjustus

Neerufunktsiooni kahjustusega täiskasvanutel ja lastel tuleb arvesse võtta pigem algannuse manustamisele järgnenud vankomütsiini minimaalset seerumikontsentratsiooni kui kindlat annustamisskeemi, eriti raske neerukahjustusega patsientidel või neeruasendusravi saavatel patsientidel, sest erinevad tegurid võivad neil mõjutada vankomütsiini sisaldust.

Kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel ei tohi algannust vähendada. Raske neerupuudulikkusega patsientidel on eelistatav pikendada manustamise intervalli, mitte vähendada ööpäevaseid annuseid.

Samaaegsel manustamisel ravimitega, mis võivad vähendada vankomütsiini kliirensit ja/või tugevdada selle kõrvaltoimeid, tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.4).

Vankomütsiin on vahelduva hemodialüüsiga halvasti dialüüsitav. Kuid high-flux membraanide kasutamine ja pidev neeruasendusravi suurendavad vankomütsiini kliirensit ja sellisel juhul on vajalik asendusannuse manustamine (vahelduva hemodialüüsi korral tavaliselt pärast hemodialüüsi sessiooni).

Täiskasvanud

Annuse kohandamine täiskasvanutel peab põhinema hinnangulisel glomerulaarfiltratsiooni kiirusel (eGFR), mis arvutatakse järgmise valemi järgi:

Mehed: [kehakaal (kg) x 140 – vanus (aastates)] / 72 x seerumi kreatiniinisisaldus (mg/dl) Naised: 0,85 x ülaltoodud valemiga arvutatud väärtus

Tavaline algannus täiskasvanutele on 15...20 mg/kg kehakaalu kohta, mis manustatakse iga 24 tunni järel, kui patsiendi kreatiniini kliirens on 20...49 ml/min.

Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 20 ml/min) või neeruasendusravi saavatel patsientidel, sõltuvad sobiv manustamise ajastus ja järgnevad annused suuresti neeruasendusravi tüübist ja peavad põhinema vankomütsiini minimaalsel seerumikontsentratsioonil ning järelejäänud neerufunktsioonil (vt lõik 4.4). Sõltuvalt kliinilisest olukorrast tuleb kaaluda järgmise annuse edasilükkamist ja oodata vankomütsiinisisalduse määramise tulemusi.

Kriitiliselt haigetel neerupuudulikkusega patsientidel ei tohi algannust (25...30 mg/kg) vähendada.

Lapsed

Annuse kohandamine 1-aastastel ja vanematel lastel peab põhinema hinnangulisel glomerulaarfiltratsiooni kiirusel (eGFR) arvutatuna kohandatud Schwartzi valemi järgi:

eGFR (ml/min/1.73 m) = (pikkus cm x 0,413) / seerumi kreatiniinisisaldus (mg/dl)

eGFR (ml/min/1,73m) = (pikkus cm x 36,2 / seerumi kreatiniinisisaldus (µmol/l)

Vastsündinutel ja alla aastastel lastel tuleb konsulteerida eksperdiga, sest neile ei kehti Schwartzi valem.

Orienteeruvad annustamissoovitused lastele on toodud alljärgnevas tabelis, mis järgivad samu põhimõtteid kui täiskasvanutel.

GFR (ml/min/1,73 m)

i.v. annus

Manustamise sagedus

 

 

 

50…30

15 mg/kg

Iga 12 tunni järel

 

 

 

29…10

15 mg/kg

Iga 24 tunni järel

 

 

 

< 10

 

 

 

 

 

Vahelduv hemodialüüs

10…15 mg/kg

Uus annus vastavalt vankomütsiini sisaldusele*

 

 

 

Peritoneaaldialüüs

 

 

 

 

 

Pidev neeruasendusravi

15 mg/kg

Uus annus vastavalt vankomütsiini sisaldusele*

 

 

 

* Sobiv ajastus ja järgnevad annused sõltuvad suuresti neeruasendusravi tüübist ja peavad põhinema vankomütsiini minimaalsel seerumikontsentratsioonil ning järelejäänud neerufunktsioonil. Sõltuvalt kliinilisest olukorrast tuleb kaaluda järgmise annuse edasilükkamist ja oodata vankomütsiini sisalduse määramise tulemusi.

Infusioonilahuse valmistamine

500 mg annuse valmistamiseks lahustage 500 mg vankomütsiini 10 ml süstevees. 1000 mg annuse valmistamiseks lahustage 1000 mg vankomütsiini 20 ml süstevees.

Üks ml manustamiskõlblikuks muudetud lahust sisaldab 50 mg vankomütsiini. Sellisel viisil aseptiliselt valmistatud lahus võib säilida 24 tundi kuni 25 °C juures või 96 tundi külmkapis (2 °C...8 °C). Lahus tuleb pärast manustamiskõlblikuks muutmist täiendavalt lahjendada.

Sobivad lahustid täiendavaks lahjendamiseks on:

  • 5% glükoosilahus või
  • 0,9% naatriumkloriidilahus või
  • 5% glükoosilahus koos 0,9% naatriumkloriidilahusega.

Vahelduv infusioon: 500 mg vankomütsiini sisaldavat manustamiskõlblikuks muudetud lahust (50 mg/ml) tuleb täiendavalt lahjendada vähemalt 100 ml eelpool nimetatud lahustiga (kuni 5 mg/ml). 1000 mg vankomütsiini sisaldavat manustamiskõlblikuks muudetud lahust (50 mg/ml) tuleb täiendavalt lahjendada vähemalt 200 ml eelpool nimetatud lahustiga (kuni 5 mg/ml). Vankomütsiini kontsentratsioon infusioonilahuses ei tohi ületada 5 mg/ml.

Lahjendatud lahuste stabiilsus

Vankomütsiini manustamiskõlblikuks muudetud lahust (50 mg/ml), mis on lahjendatud täiendavalt 5% glükoosilahuse või 0,9% naatriumkloriidilahusega (5 mg/ml) võib säilitada külmkapis 48 tundi või

25 ºC juures 24 tundi ilma märkimisväärse toime kadumiseta. Lahuseid, mis on lahjendatud 5% glükoosilahuse ja 0,9% naatriumkloriidilahuse kombinatsiooniga võib säilitada külmkapis (2 ºC...8 ºC) 48 tundi või 25 ºC juures 24 tundi.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine/ manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse välimus

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist on lahus selge ja värvitu või kergelt kollakaspruun ning ilma nähtavate osakesteta.

Lahjendatud lahuse välimus

Pärast lahuse lahjendamist on lahus selge ja värvitu, ilma nähtavate osakesteta.

Enne manustamist tuleb manustamiskõlblikuks muudetud ning lahjendatud lahuseid visuaalselt sademe ja värvimuutuse osas kontrollida. Kasutada võib ainult selget ning värvitut sademevaba lahust.

Ravimi kontsentratsiooni jälgimine seerumis

Vankomütsiini kontsentratsiooni seerumis tuleb mõõta teisel ravipäeval vahetult enne järgmist annust ja üks tund pärast infusiooni. Terapeutiline vankomütsiini kontsentratsioon veres peaks olema 30 mg/l kuni 40 mg/l (maksimaalselt 50 mg/l) üks tund pärast infusiooni lõpetamist, ning minimaalne kontsentratsioon (enne järgmise annuse manustamist) peaks olema vahemikus 5 mg/l kuni 10 mg/l. Kontsentratsiooni veres peaks tavaliselt mõõtma kaks või kolm korda nädalas.

Sobimatus

Vankomütsiini lahuse pH väärtus on väike. Kombineerituna teiste ainetega võib ta muutuda füüsikaliselt või keemiliselt ebapüsivaks.

Vankomütsiini lahust ei tohi segada teiste lahustega, välja arvatud nendega, mille sobivus on usaldusväärselt kontrollitud.

Kombineeritud ravi

Vankomütsiini kombineerimisel teiste antibiootikumide või kemoterapeutikumidega tuleb preparaadid manustada eraldi.

Vankomütsiini ja beeta-laktaamantibiootikumide lahuste segud on füüsikaliselt kokkusobimatud. Sademe tekke tõenäosus suureneb vankomütsiini suuremate kontsentratsioonidega. Nende antibiootikumide manustamise vahel on soovitatav veenisisene kanüül korralikult läbi loputada. Samuti soovitatakse lahjendada vankomütsiini lahused kontsentratsioonini 5 mg/ml või vähem.

Hävitamine

Viaalid on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud ravimid tuleb ära visata. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.