Venlafaxine portfarma - prolong caps 37,5mg n100; n28; n30 - Pakendi infoleht

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Venlafaxine Portfarma, 37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid Venlafaxine Portfarma, 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid Venlafaxine Portfarma, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Venlafaksiin

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Venlafaxine Portfarma ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Venlafaxine Portfarma võtmist

3.Kuidas Venlafaxine Portfarma’t võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Venlafaxine Portfarma’t säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Venlafaxine Portfarma ja milleks seda kasutatakse

Venlafaxine Portfarma on antidepressant, mis kuulub serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitoriteks (SNRI’d) nimetatavate ravimite rühma. Selle rühma ravimeid kasutatakse depressiooni ja sotsiaalärevushäire raviks. Seda sellepärast, et inimestel, kes on depressioonis ja/või ärevuses, on ajus madalam serotoniini ja noradrenaliini tase. Pole täiesti selge, kuidas antidepressandid täpselt töötavad, aga nad võivad olla abiks, tõstes serotoniini ja noradrenaliini sisaldust ajus.

Venlafaxine Portfarma on täiskasvanute depressiooniravim. Venlafaxine Portfarma’t kasutatakse ka täiskasvanutel sotsiaalärevushäire ravis (hirm sotsiaalsete olukordade ees ja nende vältimise katsed). Depressiooni ja sotsiaalärevushäire õigel ravil on tähtis roll teie paranemisel. Mitteravimise korral ei pruugi teie seisund paraneda ja võib muutuda tõsisemaks ja raskemini ravitavaks.

2. Mida on vaja teada enne Venlafaxine Portfarma võtmist

Ärge võtke Venlafaxine Portfarma’t:

-kui olete venlafaksiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

-kui te samal ajal võtate või olete viimase 14 päeva jooksul võtnud ravimeid, mida nimetatakse monoaminooksüdaasi inhibiitoriteks (MAOI’d) ja mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve ravis. Pöördumatu toimega MAOI’de võtmine koos teiste ravimitega, s.h Venlafaxine Portfarma, võib põhjustada tõsiseid või isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid. Samuti peate te ootama vähemalt 7 päeva pärast Venlafaxine Portfarma võtmise lõpetamist, enne kui te võite võtta MAOI’sid (vt lõigud „Serotoniinisündroom” ja „Muud ravimid ja Venlafaxine Portfarma”).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Kui midagi alltoodust kehtib teie kohta pidage nõu oma arstiga enne Venlafaxine Portfarma võtmist:

-kui te võtate teisi ravimeid, mis koos Venlafaxine Portfarma’ga võetuna võivad suurendada riski serotoniinisündroomi tekkeks (vt lõik „Muud ravimid ja Venlafaxine Portfarma”).

-kui teil on silmaprobleeme, nt teatud liiki glaukoom (silmasisese rõhu suurenemine).

-kui teil on esinenud kõrget vererõhku.

-kui teil on esinenud südameprobleeme.

-kui teil on esinenud krampe.

-kui teil on esinenud vere naatriumitaseme langust (hüponatreemia).

-kui teil on kalduvus „sinikate“ või kergesti ilmnevate verejooksude tekkeks (on esinenud veritsushäired) või kui te võtate ravimeid, mis võivad suurendada veritsusriski, nt varfariin (kasutatakse trombide tekke ennetamiseks).

-kui teil või kellelgi teie perest on olnud maniat või bipolaarset häiret (ülierutunud või eufooriline olek).

-kui teil on esinenud agressiivset käitumist.

Venlafaxine Portfarma võib põhjustada rahutusseisundit või võimetust rahulikult paigal püsida. Kui see juhtub teiega, rääkige sellest oma arstile.

Enesetapumõtted ja depressiooni või ärevushäire süvenemine

Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtteid. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid vahel kauem.

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

-kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.

-kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25-aastased), keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid mistahes ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse.

Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Suukuivus

10 % venlafaksiiniga ravitud patsientidest on teatatud suukuivusest. See võib suurendada riski kaariese tekkeks. Seega peate te hoolitsema oma hammaste hügieeni eest.

Suhkurtõbi

Venlafaxine Portfarma võib muuta teie vere suhkrusisaldust. Seetõttu tuleb teie suhkurtõvevastaste ravimite annuseid võib-olla kohandada.

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel

Venlafaxine Portfarma’t ei tohi üldjuhul kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimiseks. Lisaks tuleb arvestada, et alla 18-aastastel lastel esineb sellesse rühma kuuluvate ravimite kasutamisel suurenenud risk kõrvaltoimete, nagu näiteks enesetapukatse, suitsiidimõtted ja vaenulikkus (peamiselt vägivaldsus, vastanduv käitumine ja viha) tekkeks. Sellele vaatamata võib arst Venlafaxine Portfarma määrata ka alla 18-aastasele patsiendile, kui ta leiab, et see on patsiendi parimates huvides. Kui arst on Venlafaxine Portfarma välja kirjutanud alla 18-aastasele isikule ja te soovite seetõttu temaga nõu pidada, pöörduge uuesti arsti poole. Peate informeerima oma arsti, kui alla 18-aastasel Venlafaxine Portfarma kasutaval patsiendil tekib või süveneb mõni ülalloetletud kõrvaltoimetest. Samuti ei ole sellel vanusegrupil veel tõestatud Venlafaxine Portfarma kasutamise pikaajalist ohutust kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Muud ravimid ja Venlafaxine Portfarma

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Teie arst otsustab, kas te tohite võtta Venlafaxine Portfarma koos teiste ravimitega.

Ärge alustage või lõpetage muude ravimite, s.h selliste, mis on ostetud ilma retseptita ja loodustoodete võtmist, ilma eelnevalt oma arstilt või apteekrilt nõu küsimata.

-Monoaminooksüdaasi inhibiitoreid, mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve raviks, ei tohi võtta koos Venlafaxine Portfarma‘ga. Rääkige oma arstiga, kui te olete võtnud neid ravimeid viimase 14 päeva jooksul (MAOI’d, vt lõik „Mida on vaja teada enne Venlafaxine Portfarma võtmist”).

-Serotoniinisündroom:

Potentsiaalselt eluohtlik seisund serotoniinisündroom või maliigse neuroleptilise sündroomi (MNS) sarnane reaktsioon (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed”) võivad ilmneda venlafaksiiniga ravi ajal, eriti kasutamisel koos teiste ravimitega.

Sellised ravimid võivad nt olla:

-triptaanid (migreeni raviks)

-depressiooniravimid, nt SNRI’d, SSRI’d, tritsüklilised või liitiumi sisaldavad ravimid

-antibiootikumi linesoliidi sisaldavad ravimid (kasutatakse infektsioonide korral)

-moklobemiidi, pöörduva toimega MAOI’d, sisaldavad ravimid (depressiooniravimid)

-sibutramiini sisaldavad ravimid (kasutatakse kehakaalu alandamiseks)

-tramadooli sisaldavad ravimid (valuvaigistid)

-metüleensinist sisaldavad ravimid (kasutatakse veres suurenenud methemoglobiini taseme raviks)

-liht-naistepuna sisaldavad tooted (ehk Hypericum perforatum, looduslik või taimne preparaat, mida kasutatakse kerge depressiooni korral)

-trüptofaani sisaldavad ravimid (kasutatakse unehäirete ja depressiooni korral)

-antipsühhootikumid (kasutatakse sellise haiguse raviks, mille sümptomiteks on asjade nägemine või tundmine, mida pole olemas, ekslik veendumus, ebatavaline kahtlustavus, ebaselge mõttekäik ja endasse sulgumine).

Serotoniinisündroomi ilmingud ja sümptomid võivad kujutada endast kombinatsiooni järgnevast: rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsioonivõime kadumine, kiire pulss, kehetemperatuuri tõus, kiired muutused vererõhus, üliaktiivsed refleksid, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniinisündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS). MNS-i sümptomid võivad olla palavik, südame kiirenenud löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihaskangus, segasusseisund, lihasensüümide suurenenud aktiivsus(määratakse veretestidega).

Teavitage kohe oma arsti või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te kahtlustate endal serotoniinisündroomi.

Järgnevad ravimid võivad samuti toimida koos Venlafaxine Portfarma’ga ja neid tuleb kasutada ettevaatusega. On väga tähtis, et te mainiksite oma arstile või apteekrile, kui te võtate ravimeid, mis sisaldavad:

-ketokonasooli (seentevastane ravim)

-haloperidooli või risperidooni (psühhiaatriliste seisundite raviks)

-metoprolooli (beetablokaator kõrge vererõhu ja südameprobleemide korral).

Venlafaxine Portfarma koos toidu ja joogiga

Venlafaxine Portfarma’t tuleb võtta koos toiduga (vt lõik 3„Kuidas Venlafaxine Portfarma’t võtta”). Venlafaxine Portfarma võtmise ajal tuleks vältida alkoholi tarbimist.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Öelge oma arstile, kui te olete rase või plaanite rasestuda. Te tohite Venlafaxine Portfarma’t kasutada ainult pärast arstipoolset võimalike riskide ja kasude hindamist sündimata lapsele.

Informeerige kindlasti oma ämmaemandat ja/või arsti, et kasutate Venlafaxine Portfarma’t. Kasutades raseduse ajal sarnaseid ravimeid (SSRI’d), võib suureneda imikute risk tõsise seisundi tekkeks, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN), mis põhjustab lapse kiiremat hingamist ning naha muutumist sinakaks. Need sümptomid ilmnevad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi Kui teie lapsel on sellised sümptomid, peate koheselt võtma ühendust oma ämmaemanda ja/või arstiga.

Kui te võtate seda ravimit raseduse ajal, võib teie lapsel pärast sündimist lisaks hingamisraskusele esineda toitumisprobleeme. Kui teie lapsel on sünnijärgselt sellised sümptomid ja te olete mures, võtke oma arsti ja/või ämmaemandaga nõu saamiseks ühendust.

Venlafaxine Portfarma eritub rinnapiima. On risk toimete avaldumiseks lapsel. Seega peate te arutama oma arstiga ja ta otsustab, kas te peate katkestama rinnaga toitmise või Venlafaxine Portfarma ravi.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ärge juhtige autot ega kasutage tööriistu või masinaid, kuni te ei tea, kuidas Venlafaxine Portfarma teile mõjub.

3.Kuidas Venlafaxine Portfarma’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline soovituslik algannus depressiooni ja sotsiaalärevushäire raviks on 75 mg ööpäevas. Teie arst võib annust järk-järgult suurendada ja kui vajalik, siis isegi kuni maksimaalse annuseni 375 mg ööpäevas depressiooni raviks. Kui teil ravitakse paanikahäiret, alustab arst väiksemast annusest (37,5 mg) ja suurendab siis annust järk-järgult. Sotsiaalärevushäire puhul on suurim ööpäevane annus 225 mg.

Võtke Venlafaxine Portfarma’t iga päev ligikaudu samal ajal, kas hommikul või õhtul. Kapslid tuleb alla neelata tervena, koos piisava vedelikuga ja mitte avada, purustada, närida ega lahustada.

Venlafaxine Portfarma tuleb võtta koos toiduga.

Kui teil on maksa- või neeruprobleeme, rääkige sellest oma arstiga, kuna teie Venlafaxine Portfarma annus võib sel juhul olla erinev.

Ärge lõpetage Venlafaxine Portfarma võtmist ilma eelnevalt arstiga konsulteerimata (vt lõik „Kui te lõpetate Venlafaxine Portfarma võtmise”).

Kui teil on tunne, et Venlafaxine Portfarma toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Venlafaxine Portfarma’t rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud määratud annusest rohkem Venlafaxine Portfarma’t, pöörduge koheselt oma arsti või apteekri poole.

Võimaliku üleannustamise sümptomid võivad olla kiire pulss, teadvuse häired (unisusest kuni koomani), ähmane nägemine, krambid ja oksendamine.

Kui te unustate Venlafaxine Portfarma’t võtta

Kui te unustate annust võtta, võtke see niipea, kui teile meenub. Kui on siiski juba lähedal järgmise annuse aeg, jätke unustatud annus vahele ja võtke tavapärane annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Venlafaxine Portfarma võtmise

Ärge lõpetage ravimi võtmist või vähendage annust ilma oma arsti soovituseta, isegi juhul, kui te end paremini tunnete. Kui teie arst arvab, et te ei vaja enam Venlafaxine Portfarma’t, palub ta teil annust enne ravikuuri täielikku lõpetamist aeglaselt vähendada. Teadaolevalt ilmnevad Venlafaxine Portfarma võtmise lõpetanud inimestel kõrvaltoimed, eriti siis, kui Venlafaxine Portfarma võtmine lõpetatakse ootamatult või kui annust vähendatakse liiga kiiresti. Mõned patsiendid võivad kogeda sümptomeid, nagu väsimus, pearinglus, uimasus, peavalu, unetus, luupainajad, suukuivus, söögiisu kadumine, iiveldus, kõhulahtisus, närvilisus, erutuvus, segasus, helin kõrvus, torkiv või harvemini elektrišoki tunne, nõrkus, higistamine, krambid või gripilaadsed sümptomid.

Teie arst soovitab teile, kuidas te peaksite järk-järgult Venlafaxine Portfarma ravi lõpetama. Kui teil tekivad need või mõned muud sümptomid, mis on murettekitavad, küsige nõu oma arsti käest.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui juhtub mõni järgnevast, ärge võtke rohkem Venlafaxine Portfarma’t. Pöörduge koheselt oma arsti poole või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.

-pigistustunne rinnus, kähisev hingamine, neelamis- või hingamisraskused

-näo, kõri, käte või jalgade turse

-närvilisus- või ärevustunne, pearinglus, tuikav tunne, äkiline nahapunetus ja/või kuumatunne

-raskekujuline nahalööve, sügelus või nõgestõbi (nahapinnast kõrgemad punased või kahvatud laigud, mis tihti sügelevad)

-serotoniinisündroomi nähud ja sümptomid, milleks võivad olla rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsiooni kadumine, südame kiire löögisagedus, palavik, kiired vererõhu muutused, üliaktiivsed refleksid, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniinisündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS). MNS-i sümptomid võivad olla palavik, südame kiirenenud löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihaskangus, segasusseisund, lihasensüümide suurenenud aktiivsus (määratav vereanalüüsis).

Teised kõrvaltoimed, millest peate oma arstile rääkima, on:

-köha, vilistav hingamine, hingeldus ja palavik

-must (tõrvataoline) väljaheide või vere esinemine väljaheites

-kollane nahk või silmad, sügelus või uriini tume värvus, mis võib viidata maksapõletikule (hepatiit)

-südameprobleemid, nagu kiire või ebakorrapärane pulss, vererõhu tõus

-silmaprobleemid, nagu ähmane nägemine ja laienenud pupillid

-närviprobleemid, nagu pearinglus, torkimistunne, liikumishäired, krambid

-psühhiaatrilised häired, nagu hüperaktiivsus ja eufooria

-ravimi ärajätunähud (vt lõik „Kuidas Venlafaxine Portfarma’t võtta”, „Kui te lõpetate Venlafaxine Portfarma võtmise“)

-veritsusaja pikenemine – kui te lõikate endale sisse või vigastate end, võib veritsemine kesta pikemalt kui tavaliselt.

Täielik kõrvaltoimete loetelu

Väga sage (esineb rohkem kui ühel kasutajal 10-st)

–Pearinglus, peavalu.

–Iiveldus, suukuivus.

–Higistamine (sealhulgas öine higistamine).

Sage (esineb ühel kuni 10 kasutajal 100-st)

–Vähenenud söögiisu, kõhukinnisus, oksendamine, kõhulahtisus.

–Enesest ja reaalsusest võõrdumise (või eraldumise) tunne, närvilisus, segasus, häirivad unenäod, unetus.

–Unisus, treemor, „sipelgate jooksmise” tunne, suurenenud lihastoonus.

–Kohin kõrvus (tinnitus).

–Vererõhu tõus, nahaõhetus, südamepekslemine (palpitatsioonid).

–Urineerimise sagenemine, raskused uriini väljutamisel.

–Vähenenud libiido, ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm (mehed), orgasmi puudumine, erektsioonihäire (impotensus).

–Menstruaaltsükli häired, näiteks suurenenud või ebaregulaarne veritsus.

-Nõrkus (asteenia), väsimus, külmavärinad,

–Nägemishäired, sealhulgas ähmane nägemine, pupillide laienemine, silmade suutmatus automaatselt muuta fookust kaugemal olevatest objektidest lähemal olevateni.

–Haigutamine.

–Kolesteroolisisalduse tõus.

Aeg-ajalt (esineb ühel kuni 10 kasutajal 1000-st)

–Hallutsinatsioonid, reaalsusest võõrdumise (või eraldumise) tunne, rahutus, orgasmihäired (naised), tunnete või emotsioonide puudumine, ülierutuse tunne, hammaste kiristamine.

–Rahutuse tunne või võimetus istuda või seista paigal, minestus, lihaste tahtmatud liigutused, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, maitsetundlikkuse muutus.

–Südame kiirenenud löögisagedus, pearinglustunne (eriti kiirel püstitõusmisel).

–Õhupuudus.

–Vere oksendamine, must tõrvataoline väljaheide või vere esinemine väljaheites, mis võib viidata sisemisele verejooksule.

–Üldine nahaturse, eriti näo-, suu-, keele-, kurgupiirkonnas või kätel ja jalgadel ja/või võib esineda sügelev lööve (nõgestõbi), ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes, verevalumid,, juuste väljalangemine, nahalööve.

–Võimetus väljutada uriini.

–Kehakaalu suurenemine, kehakaalu langus.

Harv (esineb ühel kuni 10 kasutajal 10 000-st)

–Krambid või krambihood.

–Võimetus kontrollida urineerimist.

–Üliaktiivsus, mõttekäigu kiirus ja vähenenud unevajadus (mania).

Teadmata esinemissagedus

–Vereliistakute vähenenud arv veres, mis võib viia verevalumite või veritsuste tekke suurenemiseni, verehäired, mis võivad viia suurenenud infektsiooniriskini.

–Sügelus, kollane nahk või silmad, uriini tume värvus või gripilaadsed sümptomid, mis võivad viidata maksapõletikule (hepatiit), kerged muutused maksaensüümide aktiivsuses veres.

–Liigne veetarbimine (tuntud kui antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom).

–Vere naatriumisisalduse langus.

–Enesetapumõtted ja –käitumine; enesetapumõtete ja –käitumise juhtudest on teatatud venlafaksiinravi ajal või peatselt pärast ravi lõpetamist (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne Venlafaxine Portfarma võtmist“).

–Ebanormaalne rinnapiima teke.

–Kehatemperatuuri tõus koos lihasjäikusega, segasus või erutatus ja higistamine või kontrollimatud lihastõmblused, mis võivad olla tõsise seisundi, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks, sümptomid, eufooriline meeleolu, uimasus, püsivalt kiired silmade liigutused, kohmakus, rahutus, purjusoleku tunne, higistamine või lihasjäikus, mis on serotoniinisündroomi sümptomid, lihasjäikus, -spasmid ja lihaste tahtmatud liigutused.

–Desorientatsioon ja segasus, millega sageli kaasnevad hallutsinatsioonid (deliirium).

–Tugev silmavalu ja vähenenud või hägustunud nägemine.

–Vererõhu langus, südame muutunud, kiire või ebaregulaarne löögisagedus, mis võib viia minestamiseni, ootamatu veritsus, nt veritsevad igemed, vere esinemine uriinis või vere oksendamine, või äkki tekkinud verevalumid või katkenud veresooned (katkenud veenid).

–Köha, vilistav hingamine, hingeldus ja kõrge palavik, mis on valgeliblede taseme tõusuga seotud kopsupõletiku (pulmonaalne eosinofiilia) sümptomid.

–Tugevad kõhu- või seljavalud (mis võivad viidata tõsisele soole-, maksa- või kõhunäärmehäirele).

–Nahalööve, mis võib põhjustada naha tugevat villidega kattumist ja koorumist, sügelus, kerge lööve.

–Seletamatu lihasvalu, hellus või nõrkus (rabdomüolüüs).

–Näo- või keeleturse, hingamisraskus või hingeldus, sageli koos nahalööbega (see võib olla tõsine allergiline reaktsioon).

–Peapööritus (vertiigo).

Venlafaxine Portfarma võib mõnikord põhjustada soovimatuid kõrvaltoimeid, milleks te valmis ei ole, nagu nt vererõhu tõus või ebaloomulik pulss, kerged muutused verepildis või maksaensüümide, naatriumi või kolesterooli tasemes. Veel võib Venlafaxine Portfarma harva vähendada vere trombotsüütide hulka, mis suurendab sinikate tekke ja veritsuse riski. Sellepärast võib teie arst soovida teile aeg-ajalt teha vereproove, eriti juhul, kui te võtate Venlafaxine Portfarma’t pikemat aega.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Venlafaxine Portfarma’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30ºC .

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Venlafaxine Portfarma sisaldab

-Toimeaine on venlafaksiin. Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab kas 37,5 mg, 75 mg või 150 mg venlafaksiini, venlafaksiinvesinikkloriidina.

-Abiained on:

37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel:

Kapsli sisu: hüpromelloos, ammooniummetakrülaadi kopolümeer (tüüp B), naatriumlaurüülsulfaat, magneesiumstearaat.

Kate: aluseline butüülmetakrülaadi kopolümeer 12,5 %. Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid (E 171).

Trükitint: šellak, must raudoksiid (E 172), propüleenglükool (E 1520).

75 mg toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel:

Kapsli sisu: hüpromelloos, ammooniummetakrülaadi kopolümeer (tüüp B), naatriumlaurüülsulfaat, magneesiumstearaat.

Kate: aluseline butüülmetakrülaatkopolümeer 12,5 %.

Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid (E 171), punane raudoksiid (E 172). Trükitint: šellak, must raudoksiid (E 172), propüleenglükool (E 1520).

150 mg toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel:

Kapsli sisu: hüpromelloos, ammooniummetakrülaadi kopolümeer (tüüp B), naatriumlaurüülsulfaat, magneesiumstearaat.

Kate: aluseline butüülmetakrülaadi kopolümeer 12,5 %.

Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid (E 171), erütrosiin (E 127), indigokarmiin (E 132). Trükitint: šellak, must raudoksiid (E 172), propüleenglükool (E 1520).

Kuidas Venlafaxine Portfarma välja näeb ja pakendi sisu

37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel: valged läbipaistmatud kõvad želatiinkapslid (suurus 0), mis sisaldavad ühte ümmargust kaksikkumerat õhukese polümeerikattega tabletti.

75 mg toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel: ihuvärvi läbipaistmatud kõvad želatiinkapslid (suurus 0), mis sisaldavad kahte ümmargust kaksikkumerat õhukese polümeerikattega tabletti.

150 mg toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel: sarlakpunased läbipaistmatud kõvad želatiinkapslid (suurus 00), mis sisaldavad kolme ümmargust kaksikkumerat õhukese polümeerikattega tabletti.

37,5 mg: 28, 30 või 100 kapslit

75 mg: 28, 30 või 100 kapslit

150 mg: 28, 30 või 100 kapslit

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: Portfarma ehf Borgartúni 26 105 Reykjavik Island

Tootja:

Pharmathen S.A.,

Dervenakion 6,

15351, Pallini, Attiki ,

Kreeka

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2013