Vasopirin 75mg - gastroresistentne tablett (75mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: B01AC06
Toimeaine: atsetüülsalitsüülhape
Tootja: PharmaSwiss Ceska republika s.r.o

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Vasopirin 75 mg, gastroresistentsed tabletid

Vasopirin 100 mg, gastroresistentsed tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga gastroresistentne tablett sisaldab 75 mg atsetüülsalitsüülhapet.

Iga gastroresistentne tablett sisaldab 100 mg atsetüülsalitsüülhapet.

INN. Acidum acetylsalicylicum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.

75 mg: mõõtmed 9,2 x 5,2 mm, valge, ovaalne, kaksikkumer, gastroresistentne tablett. 100 mg: 7,2 mm läbimõõduga valge, ümar, kaksikkumer, gastroresistentne tablett.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

  • Müokardiinfarkti sekundaarne preventsioon.
  • Kardiovaskulaarse haigestumise ennetamine stabiilse stenokardiaga patsientidel.
  • Ebastabiilne stenokardia anamneesis, v.a ägedas faasis.
  • Šundi oklusiooni ennetamine koronaararterite šunteerimise järel.
  • Koronaarangioplastika, v.a ägedas faasis.
  • Transitoorsete isheemiliste atakkide ja tserebrovaskulaarsete häirete sekundaarne preventsioon tingimusel, et ajusisene verejooks on välistatud.

Vasopirini ei soovitata kasutada erakorraliseks raviks. See on ette nähtud ainult sekundaarseks preventsiooniks pikaajalise ravi korral.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Müokardiinfarkti sekundaarne preventsioon

Soovituslik annus on 75…150 mg üks kord ööpäevas.

Kardiovaskulaarse haigestumise ennetamine stabiilse stenokardiaga patsientidel

Soovituslik annus on 75…150 mg üks kord ööpäevas.

Ebastabiilne stenokardia anamneesis, v.a ägedas faasis

Soovituslik annus on 75…150 mg üks kord ööpäevas.

Šundi oklusiooni ennetamine koronaararterite šunteerimise järel

Soovituslik annus on 75…150 mg üks kord ööpäevas.

Koronaarangioplastika, v.a ägedas faasis

Soovituslik annus on 75…150 mg üks kord ööpäevas.

Transitoorsee isheemia atakkide ja tserebrovaskulaarsete häirete sekundaarne preventsioon tingimusel, et ajusisene verejooks on välistatud

Soovituslik annus on 75…300 mg üks kord ööpäevas.

Eakad

Üldiselt tuleb atsetüülsalitsüülhapet kasutada eakatel patsientidel ettevaatlikult, sest neil on suurem soodumus kõrvaltoimete tekkeks. Raske neeru- või maksakahjustuse puudumise korral on soovitatav tavaline täiskasvanu annus (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Ravi tuleb üle vaadata regulaarsete ajavahemike tagant.

Lapsed

Atsetüülsalitsüülhapet ei tohi manustada lastele ja alla 16-aastastele noorukitele, v.a arsti soovitusel, kui kasu kaalub üles riski (vt lõik 4.4).

Manustamisviis Suukaudne.

Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (1/2 klaasi vett). Gastroresistentse katte tõttu ei tohi tablette purustada, poolitada ega närida, sest kate hoiab ära ärritava toime soolestikule. Vasopirini võib võtta koos toiduga või ilma.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
  • äge või anamneesis esinev korduv peptiline haavand ja/või mao/seedetrakti verejooks või muud liiki verejooks, nagu ajuveresoonkonna verejooks;
  • hemorraagiline diatees; hüübimishäired, nagu hemofiilia ja trombotsütopeenia;
  • raske maksakahjustus;
  • raske neerukahjustus;
  • üle 100 mg ööpäevas raseduse kolmandal trimestril (vt lõik 4.6);
  • metotreksaadi kasutamisel annuses > 15 mg nädalas (vt lõik 4.5).

Vasopirin ei sobi kasutamiseks põletikuvastase, valuvaigistava ega palavikku alandava ravimina.

Lapsed

Soovitatav on kasutada täiskasvanutel ja üle 16-aastastel noorukitel. Seda ravimit ei soovitata kasutada lastel ja alla 16-aastastel noorukitel, v.a juhul, kui eeldatav kasu kaalub üles riskid. Atsetüülsalitsüülhape võib olla mõnedel lastel Reye’ sündroomi põhjustav tegur.

Verejooksu ja mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi suureneud risk

Pärast kirurgilisi protseduure või nende ajal on verejooksude risk suurenenud (ka väiksemate protseduuride, nt hamba väljatõmbamise korral). Enne operatsiooni, sh hamba väljatõmbamine, tuleb Vasopirini kasutada ettevaatusega. Vajalik võib olla ajutine ravi katkestamine.

Vasopirini kasutamine ei ole soovitatav menorraagia korral, sest võib suurendada menstruaalverejooksu.

Vasopirini tuleb kasutada ettevaatlikult hüpertensiooni korral ja nendel patsientidel, kellel esineb anamneesis mao- või kaksteistsõrmikuhaavand või veritsused või kes saavad ravi antikoagulantidega.

Vasopirini ja teiste hemostaasi mõjutavate ravimite (st antikoagulandid, nagu varfariin, trombolüütilised ja trombotsüütide agregatsiooni pärssivad ained, põletikuvastased ravimid ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid) koosmanustamine ei ole soovitatav (v.a juhul, kui see on selgelt näidustatud), sest need võivad suurendada verejooksu ohtu (vt lõik 4.5). Kui koosmanustamist ei saa vältida, on soovitav hoolikalt jälgida veritsuse sümptomite suhtes.

Ettevaatus on vajalik nende patsientide puhul, kes saavad kaasuvana haavandite tekkeriski suurendavaid ravimeid, nagu suukaudsed kortikosteroidid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ja deferasiroks (vt lõik 4.5).

Patsiendid peavad teatama oma arstile mistahes ebatavalisest verejooksu sümptomist. Kui tekib seedetrakti veritsus või haavandumine, tuleb ravi lõpetada.

Maksa- ja neerukahjustus

Atsetüülsalitsüülhapet tuleb kasutada ettevaatlikult keskmise raskusega neeru- või maksakahjustusega (raske kahjustuse korral vastunäidustatud) patsientidel või nendel patsientidel, kellel on vedelikupuudus, sest MSPVAde kasutamine võib halvendada neerufunktsiooni. Nendel patsientidel, kellel esinevad kerge või keskmise raskusega maksapuudulikkuse tunnused, tuleb regulaarselt kontrollida maksafunktsiooni.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Atsetüülsalitsüülhape võib soodustada bronhospasmi ja astmahooge või teisi ülitundlikkusreaktsioone. Riskiteguriteks on olemasolev astma, heinanohu, ninapolüübid või kroonilised hingamisteede haigused. Sama kehtib ka nende patsientide kohta, kellel esineb allergiline reaktsioon teistele ravimitele (nt nahareaktsioonid, sügelus või urtikaaria).

Nahareaktsioonid

Atsetüülsalitsüülhappe kasutamisega seoses on harva teatatud tõsistest nahareaktsioonidest (sh Stevensi-Johnsoni sündroom) (vt lõik 4.8). Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või mistahes muude ülitundlikkuse nähtude ilmnemisel tuleb Vasopirini manustamine katkestada.

Eakad patsiendid

Eakad patsiendid on MSPVA-de, sh atsetüülsalitsüülhappe kõrvaltoimete tekkimise suhtes väga vastuvõtlikud, eriti seedetrakti veritsuse ja perforatsiooni osas, mis võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.2). Kui on vajalik pikaajaline ravi, tuleb patsiente regulaarselt uuesti üle hinnata.

Podagra

Väikeses annuses atsetüülsalitsüülhape vähendab kusihappe eritumist. Seetõttu võivad vähese kusihappe eritumise soodumusega patsientidel tekkida podagra atakid (vt lõik 4.5).

Hüpoglükeemia risk

Üleannustamisel võib Vasopirin võimendada sulfonüüluurea ja insuliini hüpoglükeemiat põhjustavat toimet (vt lõik 4.5).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioonid

Metotreksaat (kasutamisel annuses > 15 mg nädalas)

Metotreksaadi ja atsetüülsalitsüülhappe kombineerimisel suureneb metotreksaadi hematoloogiline toksilisus seetõttu, et atsetüülsalitsüülhape vähendab metotreksaadi neerukliirensit. Seetõttu on metotreksaadi (annuses > 15 mg nädalas) koosmanustamine Vasopiriniga vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Kombinatsioonid, mida ei soovitata

Urikosuurilised ravimid, nt probenetsiid

Salitsülaadid peatavad probenetsiidi toime. Kombinatsiooni tuleb vältida.

Kasutamisel ettevaatust või arvestamist nõudvad kombinatsioonid

Antikoagulandid, nt kumariin, hepariin, varfariin

Trombotsüütide funktsiooni pärssimisest, kaksteistsõrmikulimaskesta kahjustusest ja suukaudsete antikoagulantide eemaldamisest nende vereplasma sidumiskohtadelt tulenev verejooksude suurenemise oht. Jälgida tuleb veritsusaega (vt lõik 4.4).

Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid (nt klopidogreel ja dipüridamool) ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d, nagu sertraliin või paroksetiin)

Suurenenud oht seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Diabeedivastased ravimid, nt sulfonüüluurea preparaadid

Salitsülaadid võivad suurendada sulfonüüluurea preparaatide hüpoglükeemilist toimet.

Digoksiin ja liitium

Atsetüülsalitsüülhape halvendab digoksiini ja liitiumi eritumist neerude kaudu, mis toob kaasa plasmakontsentratsioonide suurenemise. Ravi alustamisel ja lõpetamisel atsetüülsalitsüülhappega on soovitatav jälgida digoksiini ja liitiumi plasmakontsentratsioone. Vajalik võib olla annuse kohandamine.

Diureetikumid ja hüpertensioonivastased ravimid

MSPVA-d võivad vähendada diureetikumide ja teiste hüpertensioonivastaste ravimite antihüpertensiivset toimet. Nagu teiste MSPVA-de puhul, võib koosmanustamine AKE inhibiitoritega suurendada ägeda neerupuudulikkuse ohtu.

Diureetikumid: Ägeda neerupuudulikkuse oht, mis on tingitud neerude prostaglandiinide sünteesi vähenemise vahendusel tekkinud halvenenud glomerulaarfiltratsioonist. Ravi alguses on soovitatav patsienti hüdreerida ja jälgida neerufunktsiooni.

Karboanhüdraasi inhibiitorid (atsetasolamiid)

Võib põhjustada tõsist atsidoosi ja kesknärvisüsteemi suurenenud toksilisust.

Süsteemsed kortikosteroidid

Atsetüülsalitsüülhappe ja kortikosteroidide koosmanustamisel võib esineda suurenenud oht seedetrakti haavandite ja verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Metotreksaat (kasutamisel annuses > 15 mg nädalas)

Metotreksaadi ja atsetüülsalitsüülhappe kombineerimisel võib suureneda metotreksaadi hematoloogiline toksilisus seetõttu, et atsetüülsalitsüülhape vähendab metotreksaadi neerukliirensit. Kombineerimise esimestel nädalatel tuleb iga nädal kontrollida verepilti. Isegi neerufunktsiooni kerge häire korral ja ka eakatel patsientidel tuleb jälgimist tõhustada.

Teised MSPVA-d

Sünergistlikust toimest tulenev seedetrakti haavandite ja verejooksude suurenenud tekkeoht.

Ibuprofeen

Uuringuandmed lubavad oletada, et ibuprofeeni koosmanustamine võib pärssida atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse toimet trombotsüütide agregatsioonile. Kuid nende andmete piiratus ja ex vivo andmete tõlgendamise ebakindlus kliinilistes olukordades tähendab, et regulaarse ibuprofeeni kasutamise kohta ei saa teha kindlaid järeldusi. Tõenäoliselt ei ole aeg-ajalt ibuprofeeni kasutamise korral kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).

Tsüklosporiin, takroliimus

MSPVA-de ja tsüklosporiini või takroliimuse koosmanustamine võib suurendada nende ainete nefrotoksilist toimet. Atsetüülsalitsüülhappe ja nende ravimite koosmanustamisel tuleb jälgida neerufunktsiooni.

Valproaat

On teatatud, et atsetüülsalitsüülhape vähendab valproaadi seondumist seerumi albumiiniga ja suurendab seetõttu selle vaba plasmakontsentratsiooni püsikontsentratsiooni faasis.

Fenütoiin

Salitsülaat vähendab fenütoiini seondumist plasma albumiinidega. See võib põhjustada kogu fenütoiinisisalduse vähenemist plasmas, kuid fenütoiini vaba fraktsiooni suurenemist. Mitteseotud kontsentratsioon ja seega terapeutiline toime ei ole tõenäoliselt oluliselt muutunud.

Alkohol

Alkoholi ja atsetüülsalitsüülhappe koosmanustamine suurendab seedetrakti verejooksude ohtu.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Väikesed annused (kuni 100 mg ööpäevas)

Kliinilised uuringud viitavad, et annused kuni 100 mg ööpäevas sünnitusabis, spetsiaalset järelevalvet nõudva piiratud kasutamise korral, on ohutud.

Annused 100…500 mg ööpäevas

Puuduvad piisavad kliinilised kogemused 100…500 mg ööpäevas annuste kasutamise kohta. Seetõttu kehtivad soovitused annusevahemiku kohta alla 500 mg ööpäevas ja üle selle.

Annused 500 mg ööpäevas ja rohkem

Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib ohustada rasedust ja/või loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed viitavad, et prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamine varases rasedusstaadiumis suurendab raseduse katkemise ja südame väärarendite ning gastroskiisi ohtu. Kardiovaskulaarse väärarendi absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5 %-ni. Arvatakse, et risk suureneb annuse suurenedes ja ravi pikema kestuse korral. Loomadel põhjustab prostaglandiinide sünteesi inhibiitori manustamine tiinuse suurenenud katkemise riski implantatsiooni eel ja selle järel, samuti loote/embrüo hukkumist. Peale selle esineb suurenenud risk erinevate väärarendite tekkeks, sealhulgas kardiovaskulaarsed väärarendid, eriti kui prostaglandiinide sünteesi inhibiitoreid manustatakse organogeneesi perioodil. Raseduse esimese ja teise trimestri ajal võib atsetüülsalitsüülhapet manustada ainult äärmisel vajadusel. Kui atsetüülsalitsüülhapet kasutatakse naisel, kes soovib rasestuda, või raseduse esimesel ja teisel trimestril, tuleb kasutada võimalikult väikest annust ning viia ravi kestus miinimumini.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

  • kardiopulmonaalset toksilisust (koos arterioosjuha enneaegse sulgumise ja pulmonaalhüpertensiooni kujunemisega),
  • renaalset düsfunktsiooni, mis võib viia neerupuudulikkuse ja oligohüdramnioni tekkele;

raseduse lõpus emale ja vastsündinule:

  • võimaliku veritsusaja pikenemist, antiagregantset toimet, mis võib ilmneda ka väga väikeste annuste puhul,
  • emakakontraktsioonide pärssimist, mis võib viia pikaleveninud sünnituseni.

Seetõttu on atsetüülsalitsüülhappe annused üle 100 mg ööpäevas raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud.

Imetamine

Salitsülaatide ja nende metaboliitide väikesed kogused erituvad rinnapiima. Et kõrvaltoimetest imikule ei ole seni teatatud, ei ole soovitusliku annuse lühiajalise kasutamise korral vaja imetamist katkestada. Pikaajalise kasutamise ja/või suuremate annuste manustamise korral tuleb imetamine lõpetada.

Fertiilsus

Puuduvad kontrollitud uuringud atsetüülsalitsüülhappe võimalikust mõjust fertiilsusele.

Toime reaktsioonikiirusele

Vasopirini toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Põhinedes atsetüülsalitsüülhappe farmakodünaamilistel omadustel ja kõrvaltoimetel, ei oodata mõju reaktsioonikiirusele ja autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on jaotatud organsüsteemide kaupa. Igas organsüsteemi klassis on esinemissagedused määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni

< 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja

Sage

lümfisüsteemi

Suurenenud verejooksude oht.

häired

 

 

Harv

 

Trombotsütopeenia, agranulotsütoos, aplastiline aneemia.

 

Teadmata

 

Pikenenud veritsusajaga verejooksud, nagu ninaverejooks, igemete veritsus.

 

Sümptomid võivad püsida 4…8 päeva pärast ravi lõpetamist

 

atsetüülsalitsüülhappega. Võib tekkida suurenenud verejooksu oht kirurgiliste

 

protseduuride ajal.

 

Olemasolev (veriokse, veriroe) või varjatud seedetrakti verejooks, mis võib

 

põhjustada rauavaegusaneemiat (enamlevinud suuremate annuste juures).

Immuunsüsteemi

Harv

häired

Ülitundlikkusreaktsioonid, angioödeem, allergiline turse, anafülaktilised

 

reaktsioonid (sh šokk).

Ainevahetus- ja

Teadmata

toitumishäired

Hüperurikeemia.

Närvisüsteemi

Harv

häired

Koljusisene verejooks.

 

Teadmata

 

Peavalu, vertiigo.

Kõrva ja labürindi

Teadmata

kahjustused

Kuulmislangus, tinnitus.

Vaskulaarsed häired

Harv

 

Hemorraagiline vaskuliit.

Respiratoorsed,

Aeg-ajalt

rindkere ja

Nohu, düspnoe.

mediastiinumi

 

häired

Harv

 

Bronhospasm, astmahoog.

Seedetrakti häired

Sage

 

Düspepsia.

 

Harv

 

Raske seedetrakti verejooks, iiveldus, oksendamine.

 

Teadmata

 

Mao- või kaksteistsõrmikuhaavand ja perforatsioon.

Maksa ja sapiteede

Teadmata

häired

Maksapuudulikkus.

Naha ja

Aeg-ajalt

nahaaluskoe

Urtikaaria.

kahjustused

 

 

Harv

 

Stevensi-Johnsoni sündroom, Lyelli sündroom, purpur, sõlmeline erüteem,

 

multiformne erüteem.

Neerude ja

Teadmata

kuseteede häired

Neerufunktsiooni kahjustus.

Reproduktiivse

Harv

süsteemi ja

Menorraagia.

rinnanäärme häired

 

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Kuigi indiviididevahelised iseärasused erinevad, võib täiskasvanutel pidada toksiliseks annuseks ligikaudu 200 mg/kg ja lastel 100 mg/kg. Atsetüülsalitsüülhappe surmav annus on 25…30 grammi. Salitsülaadi plasmakontsentratsioonid üle 300 mg/l viitavad mürgistusele. Plasmakontsentratsioonid täiskasvanutel üle 500 mg/l ja lastel üle 300 mg/l põhjustavad üldiselt raske mürgistuse. Üleannustamine võib olla kahjulik eakatel patsientidel ja eriti väikestel lastel (terapeutiline üleannus või sagedane juhuslik mürgistus võib olla surmav).

Keskmise raskusega mürgistuse sümptomid

Tinnitus, kuulmishäired, peavalu, peapööritus, segasus ja seedetrakti sümptomid (iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu).

Raske mürgistuse sümptomid

Sümptomid on seotud happe-aluse tasakaalu tõsise häirega. Kõigepealt tekib hüperventilatsioon, mille tagajärjel tekib respiratoorne alkaloos. Respiratoorne atsidoos on tingitud hingamiskeskuse pärssimisest. Lisaks tekib salitsülaadi juuresolekust tingitud metaboolne atsidoos.

Et väiksematel lastel ei avastata sümptomeid enne, kui nad on jõudnud mürgistuse hilisesse faasi, on nad tavaliselt atsidoosi seisundis.

Lisaks võivad esineda järgmised sümptomid: hüpertermia ja higistamine, mis toovad kaasa dehüdreerumise: rahutus, krambid, hallutsinatsioonid ja hüpoglükeemia. Närvisüsteemi depressioon võib viia kooma, kardiovaskulaarse kollapsi või hingamisseiskuseni.

Üleannustamise ravi

Kui sisse on võetud toksiline annus, on vajalik hospitaliseerimine. Keskmise raskusega mürgistuse korral tuleb patsiendil esile kutsuda oksendamine.

Kui see ei õnnestu, võib proovida esimese tunni jooksul pärast ravimi märkimisväärse annuse manustamist maoloputust. Pärast seda manustada aktiveeritud sütt (adsorbent) ja naatriumsulfaati (lahtisti).

Aktiivsütt võib manustada ühekordse annusena (täiskasvanule 50 g, kuni 12-aastasele lapsele 1 g kehakaalu kg kohta).

Uriini alkaliseerimine (250 mmol NaHCO3 kolme tunni jooksul), samal ajal tuleb jälgida uriini pH taset.

Raske mürgistuse korral tuleb eelistada hemodialüüsi.

Teisi sümptomeid tuleb ravida sümptomaatiliselt.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: tromboosivastased ained: trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, v.a hepariin

ATC-kood: B01AC06.

Toimemehhanism

Atsetüülsalitsüülhape pärsib trombotsüütide aktivatsiooni: blokeerides trombotsüütide tsüklooksügenaasi atsetüülimise teel, pärsib see tromboksaan A2 (füsioloogiline aktiveeriv aine, mida vabastatakse trombotsüütidest ja millel on oma osa ateromatoossete kahjustuste tüsistuste tekkel) sünteesi.

Tromboksaan A2 sünteesi inhibeerimine on pöörduv, sest tuumata trombotsüüdid ei ole võimelised uue tsüklooksügenaasi sünteesiks (valgusünteesivõime puudumise tõttu), mis atsetüüliti atsetüülsalitsüülhappe poolt.

Farmakodünaamilised toimed

Korduvate 20…325 mg annuste manustamine toob kaasa 30…95%-lise ensümaatilise aktiivsuse pärssimise. Tänu seondumise pöördumatule olemusele püsib toime trombotsüütide eluea (7…10 päeva) vältel. Inhibeeriv toime ei ammendu pikaajalise ravi jooksul ja ensümaatiline aktiivsus taastub järk-järgult trombotsüütide uuenemisel 24…48 tunni jooksul pärast ravi katkestamist. Atsetüülsalitsüülhape pikendab veritsusaega keskmiselt ligikaudu 50…100%, kuid täheldada võib individuaalseid erinevusi.

Uuringuandmed lubavad oletada, et ibuprofeeni koosmanustamine võib pärssida atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse toimet trombotsüütide agregatsioonile.

Ühes uuringus, mille käigus manustati ühekordne 400 mg annus ibuprofeeni 8 tunni jooksul enne või 30 minutit pärast atsetüülsalitsüülhappe annuse (81 mg) kohest vabastamist, täheldati atsetüülsalitsüülhappe nõrgenenud toimet tromboksaani moodustumisele või trombotsüütide agregatsioonile. Kuid nende andmete piiratus ja ex vivo andmete tõlgendamise ebakindlus kliinilistes olukordades tähendab, et regulaarse ibuprofeeni kasutamise kohta ei saa teha kindlaid järeldusi. Tõenäoliselt ei ole aeg-ajalt ibuprofeeni kasutamise korral kliiniliselt olulist toimet.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suukaudse manustamise järel imendub atsetüülsalitsüülhape seedetraktist kiiresti ja täielikult. Peamine imendumiskoht on peensoole proksimaalne osa. Oluline osa annusest hüdrolüüsitakse sooleseinas salitsüülhappeks juba imendumise ajal. Hüdrolüüsumise aste sõltub imendumise määrast.

Vasopirini gastroresistentse tableti sissevõtmise järel (tühja kõhuga) saavutatakse atsetüülsalitsüülhappe ja salitsüülhappe maksimaalsed plasmakontsentratsioonid vastavalt 5 ja 6 tunniga. Kui tabletid võetakse koos toiduga, saavutatakse maksimaalsed plasmakontsentratsioonid ligikaudu 3 tundi hiljem kui tühja kõhuga.

Jaotumine

Nii atsetüülsalitsüülhape kui ka selle peamine metaboliit salitsüülhape seonduvad ulatuslikult plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga ja jaotuvad kiiresti kogu kehas. Salitsüülhappe seondumise aste valkudega sõltub rangelt nii salitsüülhappe kui ka albumiini kontsentratsioonist. Atsetüülsalitsüülhappe jaotusruumala on ligikaudu 0,16 l kehakaalu kg kohta. Salitsüülhape levib aeglaselt sünoviaalvedelikku, läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon

Atsetüülsalitsüülhape metaboliseerub kiiresti salitsüülhappeks, mille poolestusaeg on 15…30 minutit. Salitsüülhape konverteeritakse hiljem peamiselt glütsiiniks ja glükuroonhappe konjugaatideks ning gentiishappe jälgedeks.

Eliminatsioon

Salitsüülhappe eritumise kineetika on annusest sõltuv, sest biotransformatsiooni piirab maksaensüümide võimsus. Seega varieerub eliminatsiooni poolestusaeg pärast tavalise valuvaigistava annuse manustamist väikeste annuste juures 2…3 tunnist 12 tunnini ja suurte terapeutiliste annuste manustamise või mürgistuse järel 15…30 tunnini.

Eritumine

Salitsüülhape ja selle metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu.

Prekliinilised ohutusandmed

Atsetüülsalitsüülhappe prekliiniline ohutusprofiil on hästi dokumenteeritud. Loomkatsetes ei ole salitsülaadid näidanud muid organkahjustusi kui neerukahjustus.

Katsetes rottidega on atsetüülsalitsüülhape näidanud emasloomale toksiliste annuste juures toksilist toimet lootele ja teratogeenset toimet. Kliiniline olulisus ei ole teada, sest prekliinilistes katsetes kasutatavad annused on oluliselt suuremad (vähemalt 7 korda) kui maksimaalne soovituslik annus südameveresoonkonna näidustuste puhul.

Atsetüülsalitsüülhapet on piisavalt uuritud mutageense ja kantserogeense toime suhtes. Tulemused tervikuna ei näita olulisi mutageenseid ega kantserogeenseid toimeid hiirtel ja rottidel.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Mikrokristalne tselluloos,

Maisitärklis,

Kolloidne veevaba räni,

Steariinhape.

Tableti kate:

Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeeri (1:1) 30% dispersioon,

Polüsorbaat 80,

Naatriumlaurüülsulfaat,

Trietüültsitraat,

Talk.

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Blisterpakendid: hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Tabletipurk: hoida purk tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (PVC/alumiinium).

Tabletipurk (HDPE) plastkorgiga (LDPE).

Tabletipurk (LDPE) plastkorgiga (PP).

PAKENDI SUURUSED

Blistrid: 10, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 100 gastroresistentset tabletti.

Tabletipurgid: 10, 30, 50, 100, 500 gastroresistentset tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

PharmaSwiss Česka republika s.r.o Jankovcova 1569/2c

170 00 Praha 7

Tšehhi Vabariik

MÜÜGILOA NUMBRID

75 mg: 792912

100 mg: 793012

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.08.2012

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 08.11.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

november 2016