Uniring - vaginaalravivahend (120mcg +15mcg 24h) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Uniring, 120 mikrogrammi/15 mikrogrammi/ 24 tunnis, vaginaalravivahend

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Uniring sisaldab 11,0 mg etonogestreeli ja 3,474 mg etünüülöstradiooli. Vaginaalne rõngas vabastab 3-nädalase perioodi jooksul keskmiselt vastavalt 120 mikrogrammi etonogestreeli ja 15 mikrogrammi etünüülöstradiooli ööpäevas.

INN. Etonogestrelum, ethinylestradiolum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Vaginaalravivahend.

Uniring on painduv, läbipaistev, värvitu või peaaegu värvitu rõngas, mille välisläbimõõt on 54 mm ja ristlõike läbimõõt 4 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Raseduse vältimine fertiilses eas naistel.

Ohutus ja efektiivsus on tõestatud 18...40-aastastel naistel.

Preparaadi väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Efektiivse rasestumisvastase toime saavutamiseks tuleb Uniringi kasutada vastavalt juhistele (vt „Kuidas Uniringi kasutada“ ja „Kuidas alustada Uniringi kasutamist“).

Lapsed

Uniringi ohutus ja efektiivsus noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole uuritud.

Manustamisviis

KUIDAS KASUTADA Uniringi

Naine saab Uniringi ise tuppe paigaldada. Arst peab naisele nõu andma, kuidas Uniringi paigaldada ja eemaldada. Vaginaalse rõnga paigaldamiseks peab naine valima enda jaoks kõige mugavama asendi, nt seismise, üks jalg üleval, kükitamise või lamava asendi. Uniring tuleb kokku suruda ja viia sügavale tuppe, nii et see on mugavalt paigas. Uniringi täpsel asendil tupes ei ole kontratseptsiooni seisukohalt olulist tähtsust (vt joonised 1–4).

Kui Uniring on paigaldatud (vt „Kuidas alustada Uniringi kasutamist”), jäetakse see püsivalt tuppe 3 nädalaks. Naistele tuleb soovitada Uniringi tupesolekut regulaarselt kontrollida (näiteks enne ja pärast vahekorda). Kui Uniring on juhuslikult tupest välja tulnud, tuleb naisel järgida juhiseid, mis on antud

lõigus 4.2 „Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas” (täiendav info lõigus 4.4 „Väljumine“). Uniring tuleb eemaldada pärast 3-nädalast kasutamist samal nädalapäeval, kui see tuppe paigaldati. Pärast ühenädalast rõngavaba perioodi paigaldatakse uus rõngas (nt kui Uniring paigaldati kolmapäeval kella 22 paiku, siis tuleb see eemaldada 3 nädalat hiljem, samuti kolmapäeval kella 22 paiku. Uus rõngas tuleb paigaldada järgmisel kolmapäeval). Uniringi saab eemaldada, lükates nimetissõrme rõnga alla või rõngast nimetissõrme ja keskmise sõrmega haarates ja tõmmates (joonis 5). Kasutatud rõngas tuleb panna kotikesse (hoida lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas) ning ära visata, nagu on kirjeldatud lõigus 6.6. Menstruatsioonitaoline veritsus algab tavaliselt 2...3 päeva pärast Uniringi eemaldamist ning ei pruugi olla järgmise rõnga paigaldamise ajaks täiesti lõppenud.

Joonis 1

Võtke Uniring kotikesest välja

Joonis 2

Suruge rõngas kokku

Valige rõnga paigaldamiseks mugav asend

Viige rõngas tuppe ühe käega (joonis 4A), vajadusel teise käega häbememokki laiali tõmmates. Lükake rõngas nii sügavale tuppe, et see asetseb mugavalt (joonis 4B). Jätke rõngas paigale kolmeks nädalaks (joonis 4C).

Joonis 5

Uniringi saab eemaldada, lükates nimetissõrme rõnga alla või rõngast nimetissõrme ja keskmise sõrmega haarates ja tõmmates.

KUIDAS ALUSTADA UNIRINGI KASUTAMIST

Eelmise menstruaaltsükli jooksul ei ole kasutatud hormonaalseid kontratseptiive

Uniring tuleb paigaldada naise loomuliku tsükli esimesel päeval (st menstruatsiooni esimesel päeval). Alustada võib ka 2. kuni 5. päeval, aga esimese tsükli esimese seitsme päeva jooksul soovitatakse lisaks Uniringile kasutada barjäärimeetodit.

Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt

Naine peab paigaldama Uniringi hiljemalt sel päeval, mis järgneb tema eelmise kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi tabletivabale, plaastrivabale või platseebotableti perioodile.

Kui naine on oma eelmist meetodit kasutanud järjekindlalt ja õigesti ning on selgelt teada, et ta ei ole rase, võib ta eelnevalt kasutatud kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt vaginaalrõnga kasutamisele üle minna tsükli ükskõik millisel päeval.

Eelmise meetodi hormoonivaba intervalli ei tohi kunagi pikendada üle soovitatud pikkuse.

Üleminek ainult progestageenmeetodilt (minipill, implantaat või süst) või progestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt (ESV)

Naine võib minipillidelt üle minna suvalisel päeval (üleminek implantaadilt või ESV-lt peab toimuma implantaadi või ESV eemaldamise päeval ja üleminek süstitavalt vahendilt järgmise plaanilise süsti päeval). Kõigil neil juhtudel peab naine Uniringi kasutamise esimese seitsme päeva jooksul lisaks kasutama barjäärimeetodit.

Pärast esimese trimestri aborti

Naine võib vaginaalrõnga kasutamisega alustada kohe. Kui ta seda teeb, siis pole vaja kasutada teisi rasestumisvastaseid meetmeid. Kui ei soovita kohe vaginaalrõnga kasutamisele üle minna, peab naine järgima nõuandeid, mis on antud lõigus „Kui eelmise menstruaaltsükli jooksul ei ole kasutatud hormonaalseid kontratseptiive”. Vahepealsel ajal tuleb tal soovitada kasutada alternatiivset kontratseptsioonimeetodit.

Pärast sünnitust või teise trimestri aborti

Imetavate naiste kohta vt lõik 4.6.

Naisel tuleb soovitada alustada vaginaalrõnga kasutamist neljandal nädalal pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Kui ta alustab hiljem, tuleb soovitada Uniringi kasutamise esimese seitsme päeva jooksul kasutada lisaks barjäärimeetodit. Kui seksuaalvahekord on juba toimunud, siis tohib Uniringi kasutamist alustada alles pärast seda, kui rasedus on välistatud või menstruatsioon alanud.

KÕRVALEKALDED SOOVITATAVAST SKEEMIST

Kui naine kaldub soovitatavast skeemist kõrvale, võib rasestumisvastane efektiivsus väheneda ja menstruaaltsükkel muutuda ebakorrapäraseks. Rasestumisvastase efektiivsuse kadumise vältimiseks skeemist kõrvalekaldumise korral soovitatakse järgnevat.

• Mida teha pikenenud rõngavaba perioodi korral

Naine peab uue rõnga paigaldama niipea, kui see talle meenub. Järgmise seitsme päeva jooksul tuleb lisaks kasutada barjäärimeetodit, nt kondoomi. Kui rõngavabal perioodil toimus seksuaalvahekord, tuleb arvestada võimaliku rasestumisega. Mida pikem on rõngavaba periood, seda suurem on rasestumise oht.

• Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas

Uniring peab jääma kolmeks nädalaks püsivalt tuppe. Kui rõngas on juhuslikult väljunud, võib seda loputada külma või leige (mitte kuuma) veega ning see tuleb kohe tuppe tagasi panna.

Kui Uniring on olnud tupest väljas vähem kui 3 tundi, siis rasestumisvastane efektiivsus ei vähene. Naine peab rõnga uuesti paigaldama võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 3 tunni jooksul.

Kui Uniring on kolmenädalase kasutusperioodi esimese või teise nädala jooksul olnud tupest väljas või tekib kahtlus, et see on olnud tupest väljas kauem kui 3 tundi, võib rasestumisvastane efektiivsus olla väiksem. Naine peab rõnga uuesti paigaldama niipea, kui see talle meenub. 7 päeva jooksul pärast Uniringi tagasipanekut peab kasutama barjäärimeetodit, nt kondoomi. Mida kauem on Uniring olnud tupest väljas ja mida lähemal on see rõngavabale perioodile, seda suurem on rasestumise oht.

Kui Uniring on kolmenädalase kasutusperioodi kolmanda nädala jooksul olnud tupest väljas või tekib kahtlus, et see on olnud tupest väljas kauem kui 3 tundi, võib rasestumisvastane efektiivsus olla väiksem. Naine peab selle rõnga ära viskama ning valima ühe kahest lahendusest.

1) Paigaldada kohe uus rõngas

Märkus: Uue rõnga paigaldamisega algab uus kolmenädalane kasutusperiood. Eelmise tsükli vereeritust ei pruugi tekkida. Siiski võib esineda vaheveritsust või määrimist.

2)Oodata ära menstruatsioonitaoline veritsus ja paigaldada uus rõngas mitte hiljem kui seitse ööpäeva (7 x 24 tundi) pärast eelmise rõnga eemaldamist või väljumist.

Märkus: See lahendus tuleb valida ainult juhul, kui rõngast kasutati eelneva seitsme päeva jooksul pidevalt.

Kui Uniring on olnud tupest väljas teadmata aja, tuleb arvestada rasestumise võimalusega. Enne uue rõnga paigaldamist tuleb teha rasedustest.

• Mida teha, kui rõngast on kasutatud kauem

Kuigi see skeem ei ole soovitatav, on Uniringi rasestumisvastane efektiivsus maksimaalselt neljanädalasel kasutamisel endiselt piisav. Naine võib läbi teha ühenädalase rõngavaba perioodi ning seejärel paigaldada uue rõnga. Kui Uniring on olnud tupes kauem kui neli nädalat, võib kontratseptiivne efektiivsus olla vähenenud ning enne uue Uniringi paigaldamist tuleb välistada rasedus.

Kui naine ei ole soovitatud skeemi järginud ning järgneval rõngavabal perioodil ei teki menstruatsioonitaolist veritsust, siis enne uue Uniringi paigaldamist tuleb välistada rasedus.

KUIDAS MENSTRUATSIOONI NIHUTADA VÕI EDASI LÜKATA

Kui erandkorras on vaja menstruatsiooni edasi lükata, siis võib paigaldada uue rõnga ilma rõngavaba intervallita. Seda rõngast võib kasutada jälle kuni kolme nädala vältel. Sel ajal võib naisel tekkida

vereeritus või määriv veritsus. Seejärel jätkatakse Uniringi regulaarset kasutamist pärast tavapärast ühenädalast rõngavaba perioodi.

Menstruatsiooni alguse nihutamiseks mõnele teisele nädalapäevale kui kasutusel oleva skeemiga võib soovitada naisel lühendada eelolevat rõngavaba perioodi nii mitme päeva võrra, mille võrra ta soovib menstruatsiooni nihutada. Mida lühem on rõngavaba intervall, seda suurem on risk, et naisel ei teki menstruatsioonitaolist vereeritust ning tal tekib vaheveritsus või määriv vereeritus järgmise rõnga kasutamise ajal.

Vastunäidustused

Kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive (KHK-d) ei tohi kasutada järgmiste seisundite korral. Kui mõni neist seisunditest tekib esimest korda Uniringi kasutamise ajal, tuleb see kohe eemaldada.

•Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk

OVenoosne trombemboolia – VTE praegu (naine saab antikoagulantravi) või anamneesis (nt süvaveenitromboos (SVT) või kopsuemboolia).

OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V hüübimisfaktori geeni Leideni mutatsioon), antitrombiin-III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.

OSuurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).

OMitmest riskitegurist tingitud suur risk venoosse trombemboolia tekkeks (vt lõik 4.4).

•Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk.

OArteriaalne trombemboolia – arteriaalne trombemboolia praegu või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia).

OTserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt transitoorne isheemiline atakk, TIA).

OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant).

OAnamneesis fokaalsete neuroloogiliste sümptomitega migreen.

OSuur risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskiteguri tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks oluline riskitegur, näiteks:

•vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi

•raske hüpertensioon

•raske düslipoproteineemia

ORaske hüpertriglütserideemiaga seotud pankreatiit praegu või anamneesis

ORaske maksahaigus praegu või anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole normaliseerunud

OMaksakasvajad (hea- või pahaloomulised) praegu või anamneesis

OSuguelundite või rinnanäärmete suguhormoonidest sõltuvate pahaloomuliste protsesside olemasolu või kahtlus

ODiagnoosimata vaginaalne verejooks

OÜlitundlikkus Uniringi toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Uniringi kasutamine samal ajal ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimpreparaatidega on vastunäidustatud (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

HOIATUSED

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskiteguri esinemisel tuleb Uniringi sobivust naisega arutada.

Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskitegurite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Uniringi kasutamine tuleb katkestada.

Vereringehäired

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

•Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski võrreldes nende mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on seotud väikseima VTE tekkeriskiga. Teiste ravimitega, nt Uniring, võib see risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mistahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole väikseima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast arutelu naisega veendumaks, et ta mõistab Uniringi kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskitegurid seda riski mõjutavad ja et VTE tekkerisk on kõige suurem esimesel kasutamisaastal. On tõendeid ka selle kohta, et VTE risk suureneb KHK-de uuesti kasutama hakkamisel pärast neljanädalast või pikemat pausi.

•Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000- st VTE. Sõltuvalt olemasolevatest riskiteguritest (vt allpool) võib individuaalne risk olla ka palju suurem.

1. •Ühe aasta jooksul tekib VTE hinnanguliselt ligikaudu kuuel1 10 000-st naisest, kes kasutavad väikeses annuses levonorgestreeli sisaldavat KHK-d. VTE riski võrdlemisel

etonogestreeli/etünüülestradiooli sisaldava rõnga ja levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutamisel on saadud erinevaid tulemusi (hinnangulise suhtelise riski mittesuurenemisest (RR = 0,96) kuni peaaegu kahekordse suurenemiseni (RR = 1,90). See vastab ligikaudu 6…12 VTE juhule aastas 10 000 etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavate vaginaalrõngast kasutava naise hulgas.

•VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem kui VTE eeldatav esinemissagedus naistel raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

•VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

VTE juhtude arv

1. Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7, võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.

•Üliharva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosist teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neerude või võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskitegurid

KHK-sid kasutavatest naistest võib venoossete trombembooliliste tüsistuste risk olla oluliselt suurem neil, kellel on lisariskitegurid, eriti kui neid on mitu (vt tabel).

Uniring on vastunäidustatud, kui naisel on veenitromboosi ohtu suurendavat mitu riskitegurit (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskitegureid rohkem kui üks, võib risk olla suurem kui üksikute riskitegurite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada VTE koguriski naisele. Kui kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d välja kirjutada (vt lõik 4.3).

Tabel: VTE riskitegurid

•Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku osa kohta veenitromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

•Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)

Naisele tuleb soovitada, et ta sümptomite ilmnemisel kohe arsti poole pöörduks ja ütleks tervishoiutöötajale, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi (SVT) sümptomid võivad olla:

• ühepoolne jala ja/või jalalaba turse või turse piki jalaveeni;
• valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
• haige jala kõrgem temperatuur, naha punetus või värvimuutus jalal.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

• äkki algav seletamatu õhupuudus või kiire hingamine;
• äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
• terav valu rindkeres;
• tugev peapööritus või pearinglus;
• kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoonesulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäsemes järsku tekkiv valu, turse ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoonesulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemise kaotuseni. Mõnikord võib nägemine kaduda peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilistes uuringutes on seostatud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt transitoorne isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskitegurid

Riskiteguritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalsete trombembooliliste tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel).

Uniring on vastunäidustatud, kui naisel on üks oluline või mitu ATE riskitegurit, mille tõttu on tal suur risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskitegureid rohkem kui üks, võib risk olla suurem kui üksikute riskitegurite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d välja kirjutada (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskitegurid

ATE sümptomid

Naisele tuleb soovitada, et ta sümptomite ilmnemisel kohe arsti poole pöörduks ja ütleks tervishoiutöötajale, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

• äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
• äkki tekkinud käimisraskused, pearinglus, tasakaalu või koordinatsioonihäired;
• äkki tekkinud segasusseisund, raskused rääkimisel või arusaamisel;
• äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
• äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
• teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad transitoorsele isheemilisele atakile (TIA).

Müokardiinfarkti (MI) sümptomid võivad olla:

• valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;
• ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõri piirkonda, käsivarde, kõhtu;
• täiskõhutunne, seedehäire või lämbumistunne;
• higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
• äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
• kiire või ebakorrapärane südamerütm.

•ATE või VTE diagnoosimisel või nende kahtlusel tuleb KHK kasutamine lõpetada. Alustada tuleb muu sobiva rasestumisvastase meetodi kasutamist, sest antikoagulantravil (kumariinid) on teratogeenne toime.

Tuumorid

•Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatunud naistel on suukaudsete kontratseptiivide pikaajaline kasutamine emakakaelavähi riskiteguriks. Siiski ei ole veel päris selge, mil määral võib see leid olla mõjutatud muudest asjaoludest (nt erinevus seksuaalpartnerite arvus või barjäärimeetodi kasutamine). Epidemioloogilised andmed emakakaela vähi riski kohta Uniringi kasutajatel puuduvad (vt „Arstlik läbivaatus/konsultatsioon“).

•54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et KSK-de kasutajate seas on rinnanäärmevähi diagnoosimise suhteline risk vähesel määral suurenenud (RR = 1,24). Suurenenud risk väheneb järk- järgult 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist. Kuna rinnanäärmevähk esineb alla 40- aastastel naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnooside arv nii käesolevatel kui varasematel kasutajatel suhteliselt väike võrreldes rinnanäärmevähi üldise riskiga. KSK-sid kunagi kasutanutel

diagnoositud rinnanäärmevähk ei ole kliiniliselt nii kaugelearenenud, kui mitte kunagi KSK-sid kasutanutel diagnoositud vähid. Täheldatud suurenenud riski põhjuseks võib olla KSK-de kasutajatel rinnanäärmevähi varasem diagnoosimine, KSK-de bioloogilised toimed või mõlema põhjuse kombinatsioon.

•Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel teatatud healoomulistest ja veel harvem pahaloomulistest maksakasvajatest. Üksikjuhtudel on need tuumorid põhjustanud eluohtlikke intraabdominaalseid verejookse. Seega tuleb tugevate ülakõhuvalude, maksa suurenemise või intraabdominaalse verejooksu sümptomite ilmnemisel Uniringi kasutavatel naistel diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada maksatuumori võimalusega.

ALAT AKTIIVSUSE SUURENEMINE

• Kliinilistes uuringutes C-hepatiidi viirusnakkusega (HCV) patsientide ravimisel ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimpreparaatidega koos ribaviriiniga või ilma, suurenes transaminaasi (ALAT) sisaldus rohkem kui viis korda üle normi ülemise piiri (ULN) oluliselt sagedamini neil naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid, näiteks kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive (KHK-d) (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Muud haigusseisundid

•Naistel, kellel on hüpertriglütserideemia või kellel see on perekonna anamneesis, võib hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine suurendada pankreatiidi riski.

•Ehkki hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisel on paljudel naistel tuvastatud vererõhu vähest tõusu, esineb kliinilise tähtsusega vererõhu tõusu harva. Kindlat seost hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ja kliinilise hüpertensiooni vahel ei ole tõestatud. Ent kui Uniringi kasutamise ajal peaks tekkima püsiv kliiniliselt oluline hüpertensioon, siis ettevaatuse mõttes peaks arst soovitama patsiendil vaginaalrõnga kasutamine lõpetada ning alustama hüpertensioonivastast ravi. Kui raviga on saavutatud vererõhu normaalsed väärtused, võib Uniringi kasutamist vajaduse korral jätkata.

•Nii raseduse kui ka hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise korral on täheldatud järgmiste seisundite tekkimist või halvenemist, kuid tõendid nende seose kohta hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisega on ebaselged: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelus; sapikivide moodustumine; porfüüria; süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenhami korea; rasedusherpes; otoskleroosist tingitud kuulmislangus, (pärilik) angioödeem.

•Ägedate ja krooniliste maksafunktsiooni häirete tõttu võib olla vajalik Uniringi kasutamine lõpetada kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni. Esmakordselt raseduse või varasema suguhormoonide kasutamise ajal tekkinud kolestaatilise ikteruse ja/või kolestaasiga seotud sügeluse taastekkimisel tuleb vaginaalrõnga kasutamine lõpetada.

•Ehkki östrogeenid ja gestageenid võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositolerantsust, puuduvad tõendid, mis osutaksid raviskeemi muutmise vajadusele hormonaalset kontratseptsiooni kasutavatel diabeetikutel. Sellegipoolest tuleb diabeediga naisi Uniringi kasutamise ajal, eriti esimestel kuudel, hoolikalt jälgida.

•Hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ajal on teatatud Crohni tõve ja haavandilise koliidi uutest juhtudest või süvenemisest, kuid tõendid seose kohta kontratseptiivide kasutamisega on ebaselged.

•Vahel võib esineda kloasme, eriti neil naistel, kellel on anamneesis raseduskloasmid. Naised, kellel on kalduvus kloasmidele, peavad Uniringi kasutamise ajal vältima päikese käes viibimist ja ultraviolettkiirgust.

• Kui naisel on mõni järgmistest seisunditest, võib tal Uniringi õigesti paigaldamine ebaõnnestuda või rõngas välja tulla: emakakaela prolaps, tsüstotseele ja/või rektotseele, raske või krooniline kõhukinnisus.

Väga harva on teatatud, et Uniring on kogemata viidud ureetrasse ja võis jõuda põide. Seega tuleb tsüstiidi sümptomite korral diferentsiaaldiagnoosi püstitamisel arvestada võimalusega, et vaginaalrõngas on valesti paigaldatud.

•Uniringi kasutamise ajal võib vahel tekkida vaginiit. Miski ei osuta sellele, et vaginiidi ravi võiks Uniringi efektiivsust mõjutada või Uniringi kasutamine võiks mõjutada vaginiidi ravi (vt lõik 4.5).

•Väga harva on teatatud rõnga kleepumisest tupe kudedele, mille tõttu on rõngas tulnud eemaldada tervishoiutöötajal.

ARSTLIK LÄBIVAATUS/KONSULTATSIOON

Enne Uniringi kasutamise alustamist või uuesti alustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhk ja teha meditsiiniline läbivaatus, lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Tähtis on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh riskile Uniringi kasutamisel võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskiteguritele ja sellele, mida teha tromboosi kahtluse korral.

Naisel tuleb soovitada ka hoolikalt läbi lugeda pakendi infoleht ja järgida seal toodud nõuandeid. Läbivaatuste sagedus ja iseloom peavad põhinema kehtivatel ravijuhenditel ning need tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuse (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

EFEKTIIVSUSE VÄHENEMINE

Uniringi efektiivsus võib väheneda raviskeemist kõrvalekaldumisel (vt lõik 4.2) või kui samaaegselt kasutatakse teisi ravimeid, mis vähendavad etünüülöstradiooli ja/või etonogestreeli sisaldust plasmas (vt lõik 4.5).

TSÜKLIT REGULEERIVA TOIME VÄHENEMINE

Uniringi kasutamise ajal võib tekkida ebaregulaarne vereeritus (määrimine või vaheveritsus). Kui ebaregulaarsed vereeritused tekivad pärast varasemaid regulaarseid tsükleid ja Uniringi on kasutatud soovitatud skeemi järgi, tuleb arvestada võimalike mittehormonaalsete põhjustega, ning raseduse ja pahaloomuliste protsesside välistamiseks on näidustatud vastavad diagnostilised meetmed. Nende hulka võib kuuluda küretaaž.

Mõnel naisel ei pruugi rõngavaba intervalli ajal menstruatsioonitaolist vereeritust tekkida. Kui naine on Uniringi kasutanud lõigus 4.2 antud juhiste järgi, on rasedus ebatõenäoline. Kuid kui Uniring ei ole enne esimest ärajäänud menstruatsioonitaolist vereeritust kasutatud nende juhiste järgi või kui vahele on jäänud kaks menstruatsioonitaolist vereeritust, tuleb enne Uniringi kasutamise jätkamist rasedus välistada.

MEESTE KOKKUPUUDE ETÜNÜÜLÖSTRADIOOLI JA ETONOGESTREELIGA

Peenise kaudu imendunud etünüülöstradiooli ja etonogestreeliga ja nende võimalikku farmakoloogilist mõju meessoost seksuaalpartneritele ei ole uuritud.

PURUNENUD RÕNGAD

Väga harvadel juhtudel on teatatud Uniringi purunemisest kasutamise ajal soovitatakse purunenud rõngas eemaldada, paigaldada võimalikult kiiresti uus järgmise 7 päeva jooksul lisaks barjäärimeetodit, nt kondoomi. Tuleb rasestumisega ning naine peab ühendust võtma oma arstiga.

(vt lõik 4.5). Naisel rõngas ning kasutada arvestada võimaliku

VÄLJUMINE

On teatatud juhtumitest, kus Uniring on välja tulnud, näiteks kui rõngas pole korralikult paigaldatud, tampooni eemaldamisel, seksuaalvahekorra ajal või raske või kroonilise kõhukinnisuse korral. Vaginaalrõnga pikemaajalise tupest väljasoleku tagajärjel võib rasestumisvastane toime kaduda ja/või tekkida vaheveritsus. Seega tuleb Uniringi efektiivsuse tagamiseks soovitada naisel rõnga paigasolekut regulaarselt kontrollida (näiteks enne ja pärast vahekorda).

Kui Uniring on juhuslikult väljunud ja olnud tupest väljas vähem kui 3 tundi, siis rasestumisvastane efektiivsus ei vähene. Naine peaks rõngast loputama külma või leige (mitte kuuma) veega ning rõnga tagasi panema võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui 3 tunni jooksul.

Kui Uniring on olnud tupest väljas, või on kahtlus, et see on olnud tupest väljas kauem kui 3 tundi, võib rasestumisvastane efektiivsus olla vähenenud. Sel juhul peab järgima antud soovitusi lõigus 4.2 „Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas“.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

KOOSTOIMED TEISTE RAVIMITEGA

Märkus: võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb vaadata samal ajal kasutatavate ravimite ravimiteavet.

Teiste ravimite mõju Uniringile

Võimalikud on koostoimed mikrosomaalseid ensüüme indutseerivate ravimite või taimsete ravimpreparaatidega, mis võivad põhjustada suguhormoonide kliirensi kiirenemist. Selle tagajärjeks võivad olla vaheveritsus ja/või rasestumisvastase toime kadumine.

Käsitlus

Ensüümide induktsiooni võib täheldada juba mõnepäevase ravi järel. Üldiselt saavutab ensüümide induktsioon haripunkti mõne nädala jooksul. Pärast ravi lõpetamist võib ensüümide induktsiooni põhjustav toime püsida veel ligikaudu 4 nädalat.

Lühiajaline ravi

Naised, kes saavad ravi ensüüme indutseerivate ravimite või taimsete ravimpreparaatidega, peavad lisaks Uniringile kasutama ajutiselt ka barjäärimeetodit või muud rasestumisvastast meetodit. Märkus. Uniringi ei tohi kasutada koos naiste kondoomiga. Barjäärimeetodit peab kasutama kogu samaaegse ravi ajal ja 28 päeva jooksul pärast selle lõpetamist. Kui samaaegse ravimi kasutamine kestab kauem kui kolmenädalane vaginaalrõnga tsükkel, tuleb järgmine rõngas paigaldada kohe, ilma tavalise rõngavaba intervallita.

Pikaajaline ravi

Naistel, kes saavad pikaajalist ravi maksaensüüme indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada teist usaldusväärset, mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit.

Kirjanduses on teatatud järgmistest koostoimetest.

Toimeained, mis suurendavad kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kliirensit

Koostoimeid võib esineda mikrosomaalseid ensüüme (eeskätt tsütokroom P450 ensüüme (CYP)) indutseerivate ravimite või taimsete ravimpreparaatidega. Selle tagajärjel võib suguhormoonide kliirens suureneda, mis vähendab plasmakontsentratsioone ja kombineeritud hormonaalsete

kontratseptiivide, sealhulgas Uniringi efektiivsus võib väheneda. Sellisteks ravimiteks on fenütoiin, fenobarbitaal, primidoon, bosentaan, karbamasepiin, rifampitsiin ning võib-olla ka okskarbasepiin, topiramaat, felbamaat, griseofulviin, mõned HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir)ja mittenukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid (nt efavirens) ning taimset ravimit liht-naistepuna sisaldavad preparaadid.

Toimeained, millel on mitmesugused mõjud kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide toimele

Samaaegsel manustamisel koos hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega võivad mitmed HIV proteaasi inhibiitorite (nt nelfinaviir) ja mittenukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite (nt nevirapiin) kombinatsioonid ja/või kombinatsioonid C-hepatiidi viiruse (HCV) vastaste ravimitega (nt botsepreviir, telapreviir) progestageenide, sh etonogestreeli või östrogeeni sisaldust plasmas suurendada või vähendada. Nende muutuste kombineeritud mõju võib mõnel juhul osutuda kliiniliselt oluliseks.

Toimeained, mis vähendavad kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kliirensit

Ensüümi inhibiitoritega tekkivate võimalike koostoimete kliiniline tähtsus on teadmata.

CYP3A4 tugevate (nt ketokonasool, itrakonasool, klaritromütsiin) või mõõdukate (nt flukonasool, diltiaseem, erütromütsiin) inhibiitorite samaaegne manustamine võib östrogeenide või progestageenide, sh etonogestreeli sisaldust seerumis suurendada.

Farmakokineetilistele andmetele tuginedes ei ole tõenäoline, et vaginaalselt manustatavad seentevastased ravimid ja spermitsiidid võiksid kahjustada Uniringi rasestumisvastast efektiivsust ja ohutust. Seentevastaste vaginaalsuposiitide samaaegsel kasutamisel võib rõnga purunemise risk olla pisut suurem (vt lõik 4.4 „Purunenud rõngad”).

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid võivad häirida teiste ravimite metabolismi. Vastavalt sellele võivad plasma- ja koekontsentratsioonid kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).

Farmakodünaamilised koostoimed

Uniringi kasutamine samal ajal ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimpreparaatidega võib põhjustada ALAT sisalduse suurenemist (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Seetõttu peavad Uniringi kasutajad enne ravi alustamist selle kombinatsiooniga üle minema alternatiivsetele kontratseptsiooni meetoditele (nt ainult progestageen või mittehormonaaalsed vahendid). Uniringi kasutamist võib jätkata 2 nädalat pärast kombinatsioonravi lõppu.

LABORATOORSED ANALÜÜSID

Kontratseptiivsete steroidide kasutamine võib mõjutada teatavate laboratoorsete analüüside tulemusi, sealhulgas maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilisi parameetreid, transportvalkude sisaldust plasmas (nt kortikosteroide siduv globuliin ja suguhormoone siduv globuliin), lipiidide/lipoproteiinide fraktsioone, süsivesikute ainevahetuse parameetreid ning verehüübivuse ja fibrinolüüsi parameetreid. Muutused jäävad tavaliselt laboratoorsete väärtuste normi piiridesse.

KOOSTOIME TAMPOONIDEGA

Farmakokineetilised andmed näitavad, et tampoonide kasutamine ei mõjuta Uniringi vabanevate hormoonide süsteemset imendumist. Harvadel juhtudel võib Uniring tampooni eemaldamisel välja tulla (vt nõuannet „Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas”).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Uniring ei ole raseduse ajal näidustatud. Kui naine rasestub Uniringi kasutamise ajal, tuleb vaginaalrõngas eemaldada. Ulatuslikes epidemioloogilistes uuringutes ei ole ilmnenud sünnidefektide ohu suurenemist lastel, kelle emad on enne rasedust kasutanud KSK-sid, ega teratogeenset toimet, kui KSK-id on kogemata kasutatud raseduse varajases järgus.

Väikese arvu naistega läbiviidud kliiniline uuring näitas, et vaatamata intravaginaalsele manustamisele on etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kasutamisel kontratseptiivsete steroidide emakasisene kontsentratsioon sarnane sellele, mida on täheldatud KSK-de kasutajatel (vt lõik 5.2). Kliinilist kogemust etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kasutamise ajal rasestumise tulemite kohta ei ole registreeritud.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui Uniringi kasutamist alustatakse uuesti (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine

Östrogeenid võivad mõjutada piimaeritust, sest need võivad vähendada rinnapiima kogust ning muuta selle koostist. Seega ei tohiks üldjuhul naisele Uniringi kasutamist soovitada enne, kui laps on rinnapiimast täielikult võõrutatud. Väikesed kogused rasestumisvastaseid steroide ja/või nende metaboliite võivad erituda rinnapiima, kuid puuduvad tõendid, et see võiks imiku tervist kahjustada.

Fertiilsus

Uniring on näidustatud raseduse vältimiseks. Kui naine soovib lõpetada Uniringi kasutamise, sest ta soovib rasestuda, on soovitatav enne rasestumiskatset oodata ära loomulik menstruatsioon, sest see aitab välja arvutada lapse eeldatavat sünniaega.

Toime reaktsioonikiirusele

Farmakodünaamilise profiili järgi Uniring ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamini teatatud etonogestreeli/etünüülöstradiooli kõrvaltoimeteks peavalu, tupeinfektsioonid ja vaginaalne voolus, millest igaüht registreeriti 5...6%-l naistest.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, transitoorse isheemilise ataki, veenitromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

KHK-sid kasutavatel naistel on teatatud ka teistest kõrvaltoimetest, mida on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kliiniliste uuringute, vaatlusuuringute või turuletulekujärgse kasutamise käigus teatatud kõrvaltoimed on loetletud alltoodud tabelis. Loetletud on kõige sobivamad MedDRA terminid vastavate kõrvaltoimete kirjeldamiseks.

Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemide klasside ja esinemissageduse alusel:

sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

1) Spontaansetel teadetel põhinev kõrvaltoimete nimekiri.

Seoses KHK kasutamisega on teatatud hormoonsõltuvatest kasvajatest (näiteks maksakasvajad, rinnavähk). Lisateavet vt lõik 4.4.

Koostoimed

Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite koostoimed teiste ravimitega (ensüümide aktiivsuse indutseerijatega) võivad põhjustada vaheveritsust ja/või rasestumisvastase kaitse kadumist (vt lõik 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Hormonaalsete kontratseptiivide üleannustamise korral tekkivate raskete kahjulike toimete kohta teated puuduvad. Võimalikeks sümptomiteks sellisel juhul on iiveldus, oksendamine ja noortel tütarlastel kerge vaginaalne veritsus. Antidoote ei ole ja edasine ravi peab olema sümptomaatiline.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised günekoloogias kasutatavad ained, vaginaalsed kontratseptiivid, vaginaalrõngas etonogestreel + etünüülöstradiool, ATC-kood: G02BB01

Toimemehhanism

Uniring sisaldab etonogestreeli ja etünüülöstradiooli. Etonogestreel on 19-nortestosteroonist saadud progestageen, mis seondub suure afiinsusega sihtorganite progesterooniretseptoritega. Etünüülöstradiool on östrogeen, mida kasutatakse laialdaselt rasestumisvastastes preparaatides. Etonogestreeli / etünüülöstradiooli sisaldava rõnga rasestumisvastane toime põhineb erinevatel mehhanismidel, millest tähtsaim on ovulatsiooni pärssimine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Kliinilised uuringud tehti ülemaailmselt (Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja Brasiilia) 18...40- aastaste naistega. Ilmnenud rasestumisvastane efektiivsus on ligikaudu võrdväärne suukaudsete kombineeritud kontratseptiividega. Järgnevas tabelis on toodud etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kliinilistes uuringutes leitud Pearli indeks (raseduste arv 100 vahendit kasutanud naise kohta aastas).

Suurema annusega KSK-de (0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutamisega väheneb endomeetriumi- ja munasarjavähi risk. Seni on veel selgusetu, kas see kehtib ka väiksema annusega kontratseptiivide korral nagu etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldav rõngas.

VERITSUSTE MUDEL

Ulatuslik võrdlev uuring, milles kasutati suukaudset kontratseptiivi 150/30 mikrogrammi levonorgestreeli/etünüülöstradiooli (n = 512 vs. n = 518) ja kus hinnati vaginaalveritsuste parameetreid 13 tsükli jooksul, näitas seoses etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga vaheveritsuste või määrivate vereerituste väikest esinemissagedust (2,0...6,4%). Lisaks esines vaginaalveritsus enamikul uuritavatest (58,8...72,8%) üksnes rõngavabal perioodil.

TOIME LUU MINERAALTIHEDUSELE

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga (n = 76) toimet naiste luu mineraalsele tihedusele uuriti võrdluses mittehormonaalsete emakasiseste vahenditega (n = 31) kaheaastase perioodi vältel. Kahjulikku toimet luumassile ei täheldatud.

Lapsed

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga ohutust ja efektiivsust alla 18-aastastel noorukitel ei ole uuritud.

Farmakokineetilised omadused

Etonogestreel

Imendumine

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavast rõngast vabanev etonogestreel imendub kiiresti tupe limaskesta. Etonogestreeli maksimaalne kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 1700 pg/ml, saabub ligikaudu üks nädal pärast paigaldamist. Seerumi kontsentratsiooni osas esineb väikesi

kõikumisi ning kontsentratsioon väheneb aeglaselt ning on ligikaudu 1600 pg/ml pärast 1. nädalat, 1500 pg/ml pärast 2. nädalat ja 1400 pg/ml pärast 3. nädalat. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 100%, mis on suurem kui pärast suukaudset manustamist. Väikesel arvul naistel, kes kasutasid etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavat rõngast või suukaudset rasestumisvastast vahendit, mis sisaldas 0,150 mg desogestreeli ja 0,020 mg etünüülöstradiooli, mõõdeti tservikaalset ja intrauteriinset etonogestreeli sisaldust. Täheldatud sisaldused olid võrreldavad.

Jaotumine

Etonogestreel seondub seerumi albumiiniga ja suguhormoone siduva globuliiniga (SHBG). Etonogestreeli jaotusruumala on 2,3 l/kg.

Biotransformatsioon

Etonogestreel metaboliseerub steroidide teadaolevate metabolismiradade kaudu. Seerumi kliirens on ligikaudu 3,5 l/h. Samal ajal manustatud etünüülöstradiooliga ei ole tuvastatud mingit otsest vastastikust koostoimet.

Eritumine

Etonogestreeli sisaldus seerumis väheneb kahefaasiliselt. Eritumise lõppfaasi poolväärtusaeg on ligikaudu 29 tundi. Etonogestreel ja selle metaboliidid erituvad uriini ja sapiga ligikaudses suhtes 1,7:1. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu kuus päeva.

Etünüülöstradiool

Imendumine

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavast rõngast vabanev etünüülöstradiool imendub kiiresti tupe limaskesta. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis, ligikaudu 35 pg/ml, saabub 3 päeva pärast rõnga paigaldamist ning väheneb väärtusteni 19 pg/ml pärast 1. nädalat, 18 pg/ml pärast 2. nädalat ja 18 pg/ml pärast 3. nädalat. Igakuine süsteemne etünüülöstradiooli kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC0-ω) etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga puhul on 10,9 ng.h/ml.

Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 56%, mis on võrreldav etünüülöstradiooli suukaudse manustamisega. Väikesel arvul naistel, kes kasutasid etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavat rõngast või suukaudset rasestumisvastast vahendit, mis sisaldas 0,150 mg desogestreeli ja 0,020 mg etünüülöstradiooli, mõõdeti tservikaalset ja intrauteriinset etünüülöstradiooli sisaldust. Täheldatud sisaldused olid võrreldavad.

Jaotumine

Etünüülöstradiool seondub suures ulatuses, kuid mittespetsiifiliselt seerumi albumiiniga. Kindlaks tehtud jaotusruumala on ligikaudu 15 l/kg.

Biotransformatsioon

Etünüülöstradiool metaboliseerub peamiselt aromaatse hüdroksüülimise teel, kuid moodustub hulgaliselt erinevaid hüdroksüülitud ja metüülitud metaboliite. Need esinevad vabade metaboliitidena ning sulfaat- ja glükuroniidkonjugaatidena. Kliirens on ligikaudu 35 l/h.

Eritumine

Etünüülöstradiooli sisaldus seerumis väheneb kahefaasiliselt. Eliminatsiooni lõppfaasi poolväärtusajas on suured individuaalsed erinevused. Poolväärtusaja mediaan on ligikaudu 34 tundi. Muutumatul kujul etünüülöstradiooli ei eritu; etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 1,3:1. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 1,5 päeva.

Patsientide erirühmad

Lapsed

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga farmakokineetikat tervetel alla 18-aastastel naissoost noorukitel, kellel on olnud esimene menstruatsioon, ei ole uuritud.

Neerukahjustuse mõju

Neeruhaiguse mõju hindamiseks etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga farmakokineetikale ei ole uuringuid tehtud.

Maksakahjustuse mõju

Maksahaiguse mõju hindamiseks etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga farmakokineetikale ei ole uuringuid tehtud. Kuid steroidhormoonide metabolism võib maksafunktsiooni häiretega naistel olla puudulik.

Etnilised rühmad

Vormikohaseid uuringuid farmakokineetika hindamiseks etnilistel rühmadel ei ole tehtud.

Prekliinilised ohutusandmed

Etünüülöstradiooli ja etonogestreeli farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud mingit erilist kahju inimesele peale seni teadaolevate ohtude.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Etüleenvinüülatsetaadi kopolümeer (28% vinüülatsetaati)

Polüuretaan

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Kotikeses on üks Uniring. Kotike on valmistatud PET/Alumiinium/LDP-st. Kotike takistab valguse ja niiskuse ligipääsu. Kotike koos pakendi infolehega on pakitud trükisega kaetud pappkarpi, milles on kleebised kalendrisse lisamiseks, et aidata pidada meeles, millal rõngas sisestada ja millal eemaldada. Igas karbis on 1, 3 või 6 vaginaalrõngast.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Vt lõik 4.2.

Uniring tuleb paigaldada vähemalt üks kuu enne kõlblikkusaja lõppu, mis on näidatud karbil pärast „Kõlblik kuni“. See ravimpreparaat võib olla keskkonnaohtlik. Pärast eemaldamist tuleb Uniring panna kotikesse ja see korralikult sulgeda. Suletud kotike tuleb koos tavapärase olmeprügiga hoolikalt ära visata või viia tagasi apteeki, kus see hävitatakse vastavalt kohalikele nõuetele. Kõik kasutamata (või aegunud) ravimid tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Uniringi ei tohi tualetipotist veega alla lasta ega visata kanalisatsioonisüsteemi.

MÜÜGILOA HOIDJA

PharmaSwiss Ceska republika s.r.o. Jankovcova 1569/2c

170 00 Praha 7

Tšehhi Vabariik

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.09.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2017