Solvetta - vaginaalravivahend (120mcg +15mcg 24h) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Solvetta, 120/15 mikrogrammi/24 tunnis vaginaalravivahend

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Solvetta sisaldab 11,0 mg etonogestreeli ja 3,474 mg etünüülöstradiooli. Vaginaalne rõngas vabastab 3- nädalase perioodi jooksul keskmiselt 120 mikrogrammi etonogestreeli ja 15 mikrogrammi etünüülöstradiooli ööpäevas.

INN. Etonogestrelum, ethinylestradiolum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Vaginaalravivahend.

Solvetta on painduv, läbipaistev, värvitu või peaaegu värvitu rõngas, mille välisdiameeter on 54 mm ja ristlõike diameeter 4 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Raseduse vältimine fertiilses eas naistel.

Ohutus ja efektiivsus on tõestatud 18...40-aastastel naistel.

Preparaadi väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Rasestumisvastase efektiivsuse saavutamiseks tuleb Solvettat kasutada vastavalt juhistele (vt „Kuidas Solvettat kasutada“ ja „Kuidas alustada Solvetta kasutamist“).

Lapsed

Solvetta ohutus ja efektiivsus noorukitel vanuses kuni 18 aastat ei ole uuritud.

Manustamisviis

KUIDAS SOLVETTAT KASUTADA

Naine ise saab Solvetta tuppe paigutada. Arst peab naisele nõu andma, kuidas Solvettat paigaldada ja eemaldada. Vaginaalse rõnga paigaldamiseks peab naine valima enda jaoks kõige mugavama asendi, nt seismise, üks jalg üleval, kükitamise või lamava asendi. Solvetta tuleb kokku suruda ning viia nii sügavale tuppe, kuni see tundub mugavana. Solvetta täpne asend tupes ei oma kontratseptsiooni seisukohalt olulist tähtsust (vt joonised 1...4).

Kui Solvetta on paigaldatud (vt „Kuidas alustada Solvetta kasutamist“), jäetakse see püsivalt tuppe 3 nädalaks. Naistele tuleb soovitada Solvetta tupesolekut regulaarselt kontrollida (näiteks pärast suguühet). Kui Solvetta on juhuslikult tupest välja tulnud, tuleb naisel järgida juhiseid, mis on antud lõigus 4.2 „Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas“ (täiendav info lõigus 4.4 „Väljumine“). Solvetta tuleb eemaldada pärast 3-nädalast kasutamist, samal nädalapäeval, kui see paigaldati. Pärast ühenädalast rõngavaba perioodi paigaldatakse uus rõngas (nt kui Solvetta paigaldati kolmapäeval kella 22 paiku, siis tuleb see eemaldada 3 nädalat hiljem, samuti kolmapäeval kella 22 paiku. Järgmisel kolmapäeval tuleb paigaldada uus rõngas). Solvetta eemaldamiseks tuleb panna nimetissõrm läbi rõnga või haarata rõngas nimetissõrme ja keskmise sõrme vahele ning välja tõmmata (joonis 5). Kasutatud rõngas tuleb panna kotikesse (hoida lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas) ning hävitada vastavalt lõigus 6.6 antud juhendile. Menstruatsioonitaoline veritsus algab tavaliselt 2...3 päeva pärast Solvetta eemaldamist ning ei pruugi olla täiesti lõppenud järgmise rõnga paigaldamise ajaks.

Joonis 1

Võtke Solvetta kotikesest välja

Joonis 2

Suruge rõngas kokku

Valige rõnga paigaldamiseks mugav asend

Viige rõngas tuppe ühe käega (joonis 4A), vajadusel teise käega häbememokki laiali tõmmates. Lükake rõngas nii sügavale tuppe, et see asetseb mugavalt (joonis 4B). Jätke rõngas paigale 3 nädalaks (joonis 4C).

Joonis 5

Solvetta eemaldamiseks pange nimetissõrm läbi rõnga või haarake rõngas nimetissõrme ja keskmise sõrme vahele ning tõmmake välja.

KUIDAS ALUSTADA SOLVETTA KASUTAMIST

Eelmise menstruaaltsükli jooksul ei ole kasutatud hormonaalseid kontratseptiive.

Solvetta tuleb paigaldada naise loomuliku tsükli esimesel päeval (st menstruaalveritsuse esimesel päeval). Alustada võib ka 2...5. päeval, aga Solvetta kasutamise esimese tsükli esimese 7 päeva jooksul soovitatakse täiendavalt kasutada barjäärimeetodit.

Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt

Naine peab paigaldama Solvetta hiljemalt sel päeval, mis järgneks tema eelmise kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi tabletivabale, plaastrivabale või platseebotableti perioodile.

Kui naine on oma eelmist meetodit kasutanud järjekindlalt ja õigesti ning on selgelt teada, et ta ei ole rase, võib ta eelnevalt kasutatud kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt Solvetta kasutamisele üle minna tsükli mis tahes päeval.

Eelmise meetodi hormoonivaba intervalli ei tohi kunagi pikendada üle soovitatud pikkuse.

Üleminek ainult gestageenmeetodilt (minipill, implantaat või süst) või progestageeni vabastavalt emakasiseselt süsteemilt (IUS).

Naine võib minipillidelt üle minna suvalisel päeval. Implantaadilt või emakasiseselt süsteemilt üleminek peab toimuma implantaadi või emakasisese süsteemi eemaldamise päeval ja süstitavalt gestageenilt järjekordse plaanilise süsti päeval. Kõigil neil juhtudel peab naine Solvetta kasutamise esimese 7 päeva jooksul rakendama täiendavalt barjäärimeetodit.

Esimese trimestri abordi järgselt

Naine võib kasutamist alustada kohe. Sellisel juhul ei ole vaja täiendavaid rasestumisvastaseid meetodeid kasutada. Kui naine ei soovi kohest üleminekut, peab järgima nõuandeid, mis on antud lõigus „Eelmise menstruaaltsükli jooksul ei ole kasutatud hormonaalseid kontratseptiive“. Vahepealsel ajal tuleb tal soovitada kasutada alternatiivset kontratseptsioonimeetodit.

Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt

Rinnaga toitvate naiste kohta vt lõik 4.6.

Naistele tuleb soovitada alustada vaginaalravivahendi kasutamist nelja nädala jooksul pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Kui alustatakse hiljem, tuleb naisele soovitada Solvetta esimese 7 tableti võtmise

päeval kasutada lisaks barjäärimeetodit. Kui seksuaalvahekord on eelnevalt toimunud, tuleb enne Solvetta kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.

KÕRVALEKALDED SOOVITATAVAST REŽIIMIST

Kui naine kaldub kõrvale soovitatavast režiimist, võivad kontratseptsiooni efektiivsus ja menstruaaltsükli regulaarsus väheneda. Kontratseptiivse toime kadumise vältimiseks kõrvalekaldumise korral ravirežiimist soovitatakse järgnevat.

• Mida teha pikenenud rõngavaba perioodi korral

Naine peab uue rõnga paigaldama niipea, kui see talle meenub. Järgneva 7 päeva jooksul tuleb lisaks kasutada barjäärimeetodit, nt kondoomi. Kui seksuaalvahekord toimus rõngavabal perioodil, tuleb arvestada rasestumise võimalusega. Mida pikem on rõngavaba periood, seda suurem on rasestumise oht.

• Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas

Solvetta peab jääma tuppe pidevalt 3 nädalaks. Kui rõngas on juhuslikult tupest välja tulnud, võib seda loputada külma või leige (mitte kuuma) veega ning seejärel tuleb see kohe tagasi tuppe paigutada.

Kui Solvetta on olnud tupest väljas vähem kui 3 tundi, siis kontratseptiivne toime ei vähene. Naine peab rõnga uuesti paigaldama võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui 3 tunni jooksul.

Kui Solvetta on olnud tupest väljas või esineb kahtlus, et on olnud tupest väljas kauem kui 3 tundi kolmenädalase kasutusperioodi esimese või teise nädala jooksul, võib kontratseptiivne toime väheneda. Naine peab rõnga uuesti paigaldama niipea, kui see talle meenub. 7 päeva jooksul pärast Solvetta uut paigaldamist peab täiendavalt kasutama barjäärimeetodit, nt kondoomi. Mida kauem on Solvetta olnud tupest väljas ja mida lähemal on see rõngavabale perioodile, seda suurem on rasestumise oht.

Kui Solvetta on olnud tupest väljas või esineb kahtlus, et on olnud tupest väljas kauem kui 3 tundi kolmenädalase kasutusperioodi kolmanda nädala jooksul, võib kontratseptiivne toime väheneda. Naine peab selle rõnga ära viskama ning valima kahe järgneva võimaluse vahel.

1) Paigaldada koheselt uus rõngas

Märkus: Uue rõnga paigaldamine alustab uut kolmenädalast kasutusperioodi. Käesoleva tsükli veritsust ei pruugi esineda. Siiski võib esineda vaheveritsust või määrimist.

2) Oodata ära veritsus ja paigaldada uus rõngas mitte hiljem kui 7 päeva (7 x 24 tundi) pärast käesoleva rõnga eemaldamist või väljumist.

Märkus: See lahendus tuleb valida ainult juhul, kui rõngast kasutati pidevalt eelneva 7 päeva jooksul.

Kui Solvetta oli tupest väljas teadmata aja, tuleb arvestada rasestumise võimalusega. Enne uue rõnga paigaldamist tuleb teha rasedustest.

• Mida teha, kui rõngast on kasutatud kauem

Solvetta säilitab piisava rasestumisvastase toime maksimaalselt 4-nädalase järjestikuse kasutuse korral, kuid selline režiim ei ole soovitatav. Naine võib läbi teha 1-nädalase rõngavaba perioodi ning seejärel paigaldada uue rõnga. Kui Solvetta on olnud tupes kauem kui 4 nädalat, võib kontratseptiivne toime olla vähenenud ning enne uue Solvetta paigaldamist tuleb välistada rasedus.

Kui naine ei ole kinni pidanud soovitatud režiimist ning järgneval rõngavabal perioodil ei toimu vaheveritsust, siis enne uue Solvetta paigaldamist tuleb välistada rasedus.

KUIDAS TSÜKLIT PIKENDADA VÕI MENSTRUATSIOONI EDASI LÜKATA

Kui erandkorras on vaja tsüklit pikendada, siis võib selleks paigaldada uue rõnga ilma rõngavaba intervallita. Seda rõngast võib kasutada jälle kuni 3 nädala vältel. Sel ajal võib naisel tekkida kerge

vereeritus või määriv veritsus. Solvetta regulaarset kasutamist jätkatakse seejärel pärast tavalist 1-nädalast rõngavaba perioodi.

Menstruatsiooni alguse nihutamiseks mõnele teisele nädalapäevale kui naine on harjunud oma senise skeemi puhul, võib naisele soovitada lühendada eelolevat rõngavaba perioodi nii mitme päeva võrra, mille võrra ta soovib menstruatsiooni nihutada. Mida lühem on rõngavaba periood, seda suurem on oht, et naisel ei teki menstruatsioonitaolist vereeritust ning tal tekib vaheveritsus või määrimine järgmise rõnga kasutamise ajal.

Vastunäidustused

KHK-sid ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui mõni neist seisundeist peaks esmakordselt ilmnema Solvetta kasutamise ajal, tuleb rõngas kohe eemaldada.

•Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk

O Venoosne trombemboolia – käesolev VTE (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia)

OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt APC resistentsus (sh V hüübimisfaktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.

OSuurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4)

OMitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

•Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk

OArteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia)

OTserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt transitoorne isheemiline atakk, TIA)

OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nagu näiteks hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant)

OVarem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

OKõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor, näiteks:

•vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;

•raske hüpertensioon

•raske düslipoproteineemia

OPankreatiit või selle esinemine anamneesis, kui see on seotud raske hüpertriglütserideemiaga.

OKäesolevalt või anamneesis raske maksahaigus, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole normaliseerunud.

OMaksakasvaja (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis

OTeadaolev või kahtlustatav hormoon-sõltuv suguelundite või rinnanäärmete pahaloomuline seisund.

ODiagnoosimata vaginaalne veritsus.

OÜlitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Solvetta on vastunäidustatud kooskasutamisel ravimitega, mis sisaldavad ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

HOIATUSED

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Solvetta sobivust arutada koos naisega.

Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Solvetta kasutamine tuleb katkestada.

Vereringehäired

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

• Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teiste ravimite, nt Solvetta puhul võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab Solvetta kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

•Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka palju kõrgem.

1. •Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad väikeses annuses levonorgestreeli sisaldavat KHK- d, ligikaudu kuuel 1 VTE ühe aasta jooksul. VTE riski võrdlemisel etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga ja levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutamisel on saadud väga erinevaid andmeid (suhtelise riski mitte-suurenemisest (RR = 0,96) kuni peaaegu 2-kordse suurenemiseni (RR = 1,90). See vastab ligikaudu 6…12 VTE juhule aastas 10 000 etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavate vaginaalrõngast kasutava naise hulgas.

•VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

•VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

VTE juhtude arv

1. Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.

• Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid

KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti kui neid on mitu (vt tabel).

Solvetta on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel: VTE riskifaktorid

•Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

•Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6 „Rasedus ja imetamine“).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohe arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

• ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
• valu või hell tunne jalas, mida võib olla tunda ainult seistes või kõndides;
• haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

• äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
• äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
• terav valu rindkeres;
• tugev peapööritus või pearinglus.
• kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt transitoorne isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid

Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel).

Solvetta on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel: ATE riskifaktorid

ATE sümptomid

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele koheselt arsti poole pöörduda ning teavitada tervishoiutöötajaid sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

• äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
• äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu või koordinatsioonikaotus;
• äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis või mõistmisraskus;
• äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired;
• äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
• teadvusekaotus või minestus krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad transitoorsele isheemilisele atakile (TIA).

Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

• valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;
• ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
• täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
• higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
• äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
• kiire või ebakorrapärane südamerütm.

•Teadaoleva või kahtlustatava VTE või ATE korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada. Kasutada tuleb sobivat kontratseptsiooni meetodit, sest antikoagulantravil (kumariinid) on teratogeenne toime.

Kasvajad

•Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et pikaajaline suukaudsete kontratseptiivide pikaajaline kasutamine on emakakaelavähi riskifaktoriks neil naistel, kel kaasneb inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon. Siiski ei ole senini selge, mil määral võib seda leidu omistada

segavatele faktoritele (nt erinevus seksuaalpartnerite arvus või barjäärimeetodi kasutamine). Solvetta kasutajate kohta puuduvad emakakaela vähi riski puudutavad epidemioloogilised andmed (vt „Meditsiiniline läbivaatus/nõustamine“).

•54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et naistel, kes olid käesolevalt KSK-de (kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide) kasutajad, on veidi kõrgenenud suhteline risk (RR = 1,24) rinnanäärmevähi diagnoosimiseks. Suurenenud risk väheneb järk-järgult 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist. Et rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastastel naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnoosimise arvukus nii käesolevatel kui varasematel KSK-de kasutajatel suhteliselt väike võrreldes rinnanäärmevähi üldise tekkeriskiga. Rinnanäärmevähi juhud, mis on diagnoositud naistel, kes on kunagi KSK-sid kasutanud, kalduvad olema vähem kaugelearenenud kui vähijuhud, mis on diagnoositud KSK-sid mitte kunagi kasutanud naistel. Täheldatud riski suurenemine võib olla tingitud rinnanäärmevähi varasemast diagnoosimisest KSK kasutajatel, KSK-de bioloogilistest toimetest või mõlemast tegurist.

•Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel teatatud healoomulistest ja veelgi harvem pahaloomulistest maksakasvajatest. Need kasvajad on üksikjuhtudel põhjustanud eluohtlikke kõhuõõne verejookse. Seega tuleb tugevate ülakõhuvalude, maksa suurenemise või intraabdominaalse verejooksu sümptomite ilmnemisel arvestada Solvettat kasutavatel naistel diferentsiaaldiagnostiliselt maksatuumori võimalusega.

ALAT aktiivsuse suurenemine

Kliiniliste uuringute käigus esines patsientide seas, kes said C-hepatiidi viirusinfektsioonide (HCV) vastast ravi ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega koos ribaviriiniga või ilma, transaminaaside (ALAT) sisalduse rohkem kui 5-kordselt ülempiiri (ULN) ületavat suurenemist oluliselt sagedamini naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nagu kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHK-d) (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Muud seisundid

•Hüpertriglütserideemiaga naistel ja neil, kellel on seda esinenud perekondlikus anamneesis, võib olla KSK-de kasutamise ajal suurem risk pankreatiidi tekkeks.

•Ehkki paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on teatatud vererõhu mõningasest tõusust, esineb kliiniliselt olulist vererõhu tõusu harva. Kindlat seost hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ja kliinilise hüpertensiooni vahel ei ole tõestatud. Ometi, kui Solvetta kasutamise ajal peaks tekkima püsiv, kliiniliselt oluline hüpertensioon, siis ettevaatuse mõttes peaks arst soovitama patsiendil hormoonrõnga kasutamine lõpetada ning alustama antihüpertensiivset ravi. Kui raviga on saavutatud vererõhu normaalsed väärtused, võib Solvetta kasutamist vajadusel jätkata.

•Nii raseduse kui hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise puhul on täheldatud järgmiste seisundite tekkimist või halvenemist, kuid tõendid nende seosest hormonaalsete kontratseptiivide

kasutamisega on väheveenvad: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelus; sapikivide moodustumine; porfüüria; süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenhami korea; rasedusherpes; otoskleroosist tingitud kuulmiskadu, (pärilik) angioödeem.

•Ägedad või kroonilised maksafunktsiooni häired, mille korral on vajalik katkestada KSK kasutamine kuni maksafunktsiooni markerite normaliseerumiseni. Kui varem raseduse ajal või suguhormoonide kasutamisel esinenud kolestaatiline ikterus ja/või kolestaasist tingitud kihelus korduvad, tuleb rõnga kasutamine lõpetada.

•Ehkki östrogeenid ja progestageenid võivad mõjutada perifeerset insuliinresistentsust ja glükoositolerantsust, puuduvad tõendid, mis osutaksid raviskeemi muutmise vajadusele hormonaalset kontratseptsiooni kasutavatel diabeetikutel. Sellegipoolest tuleb diabeediga naisi Solvetta kasutamise ajal, eriti esimestel kuudel, hoolikalt jälgida.

•Hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ajal on teatatud Crohni tõve uutest juhtudest või süvenemisest ja haavandilisest koliidist, kuid tõendid seosest nende kasutamisega on väheveenvad.

•Vahel võib esineda kloasme, eriti neil naistel, kellel on anamneesis raseduskloasmid. Naised, kellel esineb kalduvus kloasmidele, peavad Solvetta kasutamise ajal vältima päikese käes olemist ja ultraviolettkiirgust.

•Kui naisel esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest, ei pruugi tal Solvetta õige paigaldamine õnnestuda või võib rõngas välja tulla: emakakaela prolaps, tsüstotseele ja/või rektotseele, raske või krooniline kõhukinnisus.

Väga harva on teatatud, et Solvetta on kogemata viidud ureetrasse ja võis ulatuda põide. Seega tuleb tsüstiidi sümptomite korral diferentsiaaldiagnoosi püstitamisel arvestada Solvetta ebaõige paigutamise võimalusega.

•Solvetta kasutamise ajal võib naistel mõnikord tekkida vaginiit. Miski ei osuta sellele, et vaginiidi ravi võiks Solvetta efektiivsust mõjutada või Solvetta kasutamine võiks mõjutada vaginiidi ravi (vt lõik 4.5)

•Väga harva on teatatud rõnga kinni jäämisest tupe koesse, mistõttu on rõnga eemaldamisel vaja läinud meditsiinitöötaja abi.

MEDITSIINILINE LÄBIVAATUS/KONSULTATSIOON

Enne Solvetta alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada meditsiiniline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Solvetta riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Läbivaatuste sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhenditel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuse (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

EFEKTIIVSUSE VÄHENEMINE

Solvetta efektiivsus võib väheneda raviskeemist kõrvalekaldumise (vt lõik 4.2) või samaaegselt kasutatakse teisi ravimeid, mis vähendavad etünüülöstradiooli ja/või etonogestreeli

sisaldust plasmas (vt lõik 4.5).

TSÜKLIT REGULEERIVA TOIME VÄHENEMINE

Solvetta kasutamise ajal võib ilmneda ebaregulaarne vereeritus (määrimine või vaheveritsus), eriti esimeste kasutamiskuude jooksul. Kui ebaregulaarsed veritsused tekivad pärast eelnevalt regulaarseid tsükleid, kusjuures Solvettat on kasutatud vastavalt soovitatud režiimile, tuleb arvestada mittehormonaalsete põhjuste võimalusega, ning raseduse ja pahaloomuliste protsesside väljalülitamiseks on näidustatud vastavad diagnostilised meetmed. Nende hulka võib kuuluda emakaõõne puhastus.

Mõnel naisel ei pruugi rõngavaba perioodi ajal esineda menstruatsioonilaadset vereeritust. Kui Solvettat on kasutatud vastavalt lõigus 4.2 esitatud juhendile, on rasedus ebatõenäoline. Kui aga Solvettat ei ole enne esimest ärajäänud vaheveritsust kasutatud nende juhendite kohaselt või kui vahele on jäänud kaks vaheveritsust, tuleb enne Solvetta kasutamise jätkamist välistada rasedus.

ETÜNÜÜLÖSTRADIOOLI JA ETONOGESTREELI MÕJU MEESTELE

Peenise kaudu imendunud etünüülöstradiooli ja etonogestreeli hulka ja võimalikku farmakoloogilist toimet meessoost seksuaalpartneril ei ole uuritud.

PURUNENUD RÕNGAD

Väga harvadel juhtudel on teatatud Solvetta purunemisest kasutamise ajal (vt lõik 4.5). Naisel soovitatakse purunenud rõngas eemaldada, paigaldada uus rõngas nii kiiresti kui võimalik ning kasutada lisaks barjäärimeetodit (nt kondoom) järgmise 7 päeva jooksul. Tuleb arvestada rasestumise võimalusega ning naine peaks ühendust võtma oma arstiga.

VÄLJUMINE

On teatatud juhtumitest, kus Solvetta on välja tulnud, nt kui rõngas pole korralikult paigaldatud, tampooni eemaldamisel, seksuaalvahekorra ajal või raske või kroonilise kõhukinnisuse korral. Solvetta pikemaajalise tupest väljasoleku tagajärjeks võib olla kontratseptsiooni ebaõnnestumine ja/või vaheveritsus. Seetõttu tuleb Solvetta efektiivsuse tagamiseks soovitada naisel regulaarselt kontrollida rõnga tupesolekut (näiteks enne ja pärast suguühet).

Kui Solvetta on juhuslikult väljunud ja olnud tupest väljas vähem kui 3 tundi, siis kontratseptiivne toime ei vähene. Naine peab rõngast loputama külma või leige (mitte kuuma) veega ning paigaldama selle tagasi nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 3 tunni jooksul.

Kui Solvetta on olnud tupest väljas või esineb kahtlus, et on olnud tupest väljas kauem kui 3 tundi, võib kontratseptiivne toime väheneda. Sellisel juhul peab järgima antud soovitusi lõigus 4.2 „Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas“.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

KOOSTOIMED TEISTE RAVIMITEGA

Märkus: võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt manustatavate ravimite omaduste kokkuvõtteid.

Teiste ravimite mõju Solvettale

Koostoimed võivad tekkida ravimite või taimsete preparaatidega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mille tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens ja tekkida vaheveritsus ja/või ebaõnnestuda kontratseptsioon.

Soovitused kasutamisel

Ensüümiinduktsiooni võib täheldada juba mõne päeva möödudes pärast ravi alustamist. Maksimaalne ensüümiinduktsioon on üldiselt nähtav mõne nädala pärast. Pärast ravi lõpetamist võib ensüümiinduktsioon kesta ligikaudu 4 nädalat.

Lühiajaline ravi

Naised, keda ravitakse samaaegselt ensüüme indutseeriva ravimiga või taimsete ravimpreparaatidega, peavad lisaks Solvettale kasutama ajutiselt ka barjäärimeetodit või valima muu rasestumisvastase meetodi. Märkus: Solvettat ei tohi kasutada koos naiste kondoomiga. Barjäärimeetodit tuleb kasutada ravimite koosmanustamise vältel ning 28 päeva pärast ravi lõpetamist. Kui koosmanustamine kestab kauem kui 3-nädalane vaginaalse rõnga tsükkel, tuleb järgmine rõngas paigaldada kohe, ilma tavalise rõngavaba intervallita.

Pikaajaline ravi

Pikaajalise ravi korral maksaensüüme indutseerivate ravimitega on soovitatav kasutada teist usaldusväärset mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Kirjanduse andmetel on esinenud järgnevaid koostoimeid.

Kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kliirensit suurendavad ained

Koostoimed võivad tekkida ravimite või taimsete preparaatidega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, täpsemalt tsütokroom P450 ensüüme (CYP), mis võib põhjustada kliirensi suurenemist, mis vähendab suguhormooni plasmakontsentratsioone ja võib vähendada kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide, sealhulgas Solvetta, efektiivsust. Sellisteks preparaatideks on fenütoiin, fenobarbitaal, primidoon, bosentaan, karbamasepiin, rifampitsiin ning arvatavasti ka okskarbasepiin, topiramaat, felbamaat, griseofulviin, mõned HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir) ja mitte- nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid (nt efavirens) ning naistepunaürti (Hypericum perforatum) sisaldavad taimsed preparaadid.

Ained, millel on erinevad toimed kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kliirensile

KSK-dega koosmanustamisel võivad mitmed HIV-proteaasi inhibiitorid (nt nelfinaviir) ja mitte- nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid (nt nevirapiin) ja/või kombinatsioonid C-hepatiidi viiruse (HCV) vastaste ravimitega (nt botsepreviir, telapreviir) suurendada või vähendada progestageenide, sh etonogestreeli või östrogeeni plasmakontsentratsiooni. Nende muutuste mõju võib mõnel juhul olla kliiniliselt oluline.

Kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kliirensit vähendavad ained

Ensüümi inhibiitoritega võimalike koostoimete kliiniline tähtsus ei ole teada.

Tugevate (nt ketokonasool, itrakonasool, klaritromütsiin) või mõõdukate (nt flukonasool, diltiaseem, erütromütsiin) CYP3A4 inhibiitorite koosmanustamine võib suurendada östrogeenide või progestogeenide, sealhulgas etonogestreeli, plasmakontsentratsioone.

Farmakokineetiliste andmete põhjal ei mõjuta vaginaalselt manustatud seentevastased ravimid ja spermitsiidid tõenäoliselt Solvetta rasestumisvastast toimet ja ohutust. Samaaegsel kasutamisel seentevastaste vaginaalsuposiitidega võib rõnga lahtitulemise oht olla pisut suurem (vt lõik 4.4, „Purunenud rõngad").

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid võivad mõjutada teiste ravimite metabolismi. Toimeainete kontsentratsioonid plasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).

Farmakodünaamilised toimed

Samaaegne kasutamine koos ravimitega, mis sisaldavad ombitasviir/paritapreviir/ritonaviiri ja dasabuviiri, koos ribaviriiniga või ilma võivad suurendada ALAT sisalduse suurenemise ohtu (vt lõik 4.3 ja 4.4).

Seega peavad Solvetta kasutajad enne selle kombinatsioonravi alustamist minema üle teisele rasestumisvastasele meetodile (nt kontratseptiivid ainult progestageeniga või mittehormonaalsed

meetodid). Solvettat võib uuesti kasutama hakata 2 nädalat pärast selle ravimite kombinatsiooni kasutamise lõpetamist.

LABORATOORSED ANALÜÜSID

Kontratseptiivsete steroidhormoonide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilisi näitajaid, (kandja)valkude plasmaväärtust (nt kortikosteroide siduv globuliin ja suguhormooni siduv globuliin), lipiid-/lipoproteiinfraktsioone, süsivesikute metabolismi parameetreid, koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetreid. Muutused jäävad üldiselt normaalse laborileiu piiridesse.

KOOSTOIME TAMPOONIDEGA

Farmakokineetilised andmed näitavad, et tampoonide kasutamine ei mõjuta Solvettast vabanevate hormoonide süsteemset imendumist. Harvadel juhtudel võib Solvetta tampooni eemaldamisel välja tulla (vt nõuannet „Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas“)

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Solvetta ei ole näidustatud kasutamiseks raseduse ajal. Kui naine rasestub Solvetta kasutamise ajal, tuleb vaginaalne rõngas eemaldada. Ulatuslikes epidemioloogilistes uuringutes ei ole ilmnenud sünnidefektide ohu suurenemist lastel, kelle emad on enne rasedust kasutanud kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (KSK), ega teratogeenset toimet, kui KSK-sid on kogemata kasutatud raseduse varajases faasis.

Vähese arvu naistega läbiviidud kliiniline uuring näitas, et vaatamata intravaginaalsele manustamisele, on etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kasutamisel kontratseptiivsete steroidide emakasisene kontsentratsioon sarnane kontsentratsiooniga, mida on täheldatud KSK-de kasutajatel (vt lõik 5.2). Kliinilist kogemust seoses rasestumisega etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kasutamise ajal ei ole registreeritud.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taasalustatakse Solvetta kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine

Östrogeenid võivad mõjutada piimaeritust, kuna nad võivad vähendada rinnapiima kogust ning muuta selle koostist. Seetõttu ei ole Solvetta kasutamine üldiselt soovitatav enne, kui laps on täielikult rinnapiimast võõrutatud. Väike kogus rasestumisvastaseid steroidhormoone ja/või nende metaboliite võib erituda rinnapiima, Seega ei tohiks üldjuhul Solvetta kasutamist soovitada, kuid puuduvad tõendid, et see võiks imiku tervist kahjustada.

Fertiilsus

Solvetta on näidustatud raseduse vältimiseks. Kui naine soovib lõpetada Solvetta kasutamise, sest soovib rasestuda, on soovitatav oodata, kuni tal on olnud üks loomulik menstruatsioon, enne kui ta püüab rasestuda, sest see aitab tal välja arvutada lapse eeldatavat sünniaega.

Toime reaktsioonikiirusele

Farmakodünaamilisele profiilile tuginedes ei mõjuta Solvettal või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes etonogestreeliga/etünüülöstradiooliga olid kõige sagedamini registreeritud kõrvaltoimeteks peavalu, vaginiit ja vaginaalne voolus, millest igaüht registreeriti 5...6%-l naistest.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

KHK-sid kasutavatel naistel on teatatud ka teistest kõrvaltoimetest, mida on täpsemalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Kliiniliste uuringute, vaatlusuuringute või turuletulekujärgse kasutamise käigus esinenud etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kõrvaltoimed on loetletud alltoodud tabelis. Loetletud on kõige sobivamad MedDRA terminid vastavate kõrvaltoimete kirjeldamiseks.

Kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi.

sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

1) Spontaansel teatamisel põhinev kõrvaltoimete nimekiri

Seoses KHK kasutamisega on teatatud hormoonsõltuvatest kasvajatest (näiteks maksakasvajad, rinnavähk). Lisateavet vt lõigust 4.4.

Koostoimed

Teiste ravimite (ensüümi indutseerijate) koostoimete tõttu hormonaalsete kontratseptiividega võib tekkida läbimurdeverejooks ja/või võib rasestumisvastane toime nõrgeneda (vt lõik 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Hormonaalsete kontratseptiivide üleannustamise korral tekkivate tõsiste kahjulike toimete kohta teated puuduvad. Üleannustamine võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu iiveldus, oksendamine ja noortel neidudel kerge vaginaalne veritsus. Antidoot puudub ja edasine ravi peab olema sümptomaatiline.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised günekoloogias kasutatavad ained, vaginaalsed kontratseptiivid, vaginaalravivahend progestageeni ja östrogeeniga ATC-kood: G02BB01

Toimemehhanism

Solvetta sisaldab etonogestreeli ja etünüülöstradiooli. Etonogestreel on 19-nortestosteroonist saadud gestageen, mis seondub kõrge afiinsusega sihtorganite progesterooniretseptoritega. Etünüülöstradiool on östrogeen, mida kasutatakse laialdaselt kontratseptiivsetes preparaatides. Etonogestreeli / etünüülöstradiooli kontratseptiivne sisaldava rõnga toime põhineb erinevatel mehhanismidel, millest tähtsaim on ovulatsiooni pärssimine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Kliinilised uuringud viidi ülemaailmselt (Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja Brasiilia) läbi naistega vanuses 18 kuni 40 aastat. Ilmnenud kontratseptiivide efektiivsus on ligikaudu võrdväärne suukaudsete kombineeritud kontratseptiividega. Järgnevas tabelis on toodud etonogestreeli / etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kliinilistes uuringutes leitud Pearli indeks (raseduste arv 100 kasutanud naise kohta aastas).

Suurema annusega KSK-de (0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutamisega väheneb endomeetriumi- ja munasarjavähi risk. Seni on veel selgusetu, kas see kehtib ka väiksema annusega kontratseptiivide korral, nagu etonogestreel/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga puhul.

VERITSUSTE MUDEL

Ulatuslik võrdlev uuring, milles kasutati suukaudset kontratseptiivi 150/30 mikrogrammi levonorgestreel/etünüülöstradiooli (n = 512 vs n = 518) ja kus hinnati vaginaalveritsuste parameetreid 13 tsükli jooksul, näitas seoses Solvettaetonogestreeli/etünüülöstradiooliga sisaldava rõnga madalat vaheveritsuste või –määrimiste esinemissagedust (2,0...6,4%). Lisaks esines vaginaalveritsus enamusel uuritavatel (58,8...72,8%) üksnes rõngavabal perioodil.

TOIME LUU MINERAALSELE TIHEDUSELE

Etonogestreeli / etünüülöstradiooli sisaldava rõnga toimet (n = 76) luu mineraalsele tihedusele uuriti võrdluses mittehormonaalsete emakasiseste vahenditega (n = 31) naistel 2-aastase perioodi vältel. Kahjulikku toimet luumassile ei täheldatud.

Lapsed

Etonogestreeli / etünüülöstradiooli sisaldava rõnga ohutust ja efektiivsust noorukitel vanuses kuni 18 aastat ei ole uuritud.

Farmakokineetilised omadused

Etonogestreel

Imendumine

Etonogestreelist/etünüülöstradioolist sisaldavas rõngas vabanev etonogestreel imendub kiiresti läbi tupe limaskesta. Etonogestreeli maksimaalne kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 1700 pg/ml, saabub ligikaudu 1 nädal pärast paigaldamist. Seerumi kontsentratsiooni osas esineb väikeseid kõikumisi ning kontsentratsioon väheneb aeglaselt, olles ligikaudu 1600 pg/ml pärast kasutamise 1. nädalat, 1500 pg/ml pärast kasutamise 2. nädalat ja 1400 pg/ml pärast kasutamise 3. nädalat Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 100%, mis on kõrgem kui pärast suukaudset manustamist. Väiksel arvul naistel, kes kasutasid etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavat rõngast või suukaudset kontratseptiivi, mis sisaldas 0,150 mg desogestreeli ja 0,020 mg etünüülöstradiooli, mõõdeti tservikaalset ja intrauteriinset etonogestreeli sisaldust. Tuvastatud sisaldus oli võrreldav.

Jaotumine

Etonogestreel seondub seerumi albumiiniga ja suguhormoone siduva globuliiniga (SHBG). Etonogestreeli näiline jaotusruumala on 2,3 l/kg.

Biotransformatsioon

Etonogestreel metaboliseerub steroidide teadaolevaid metabolismiteid pidi. Seerumi näiline kliirens on ligikaudu 3,5 l/h. Samaaegselt manustatud etünüülöstradiooliga ei ole tuvastatud mingit otsest koostoimet.

Eritumine

Etonogestreeli sisaldus seerumis väheneb kahefaasiliselt. Eliminatsiooni lõppfaasi poolväärtusaeg on ligikaudu 29 tundi. Etonogestreel ja tema metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 1,7:1. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 6 päeva.

Etünüülöstradiool

Imendumine

Etonogestreelist/etünüülöstradioolist sisalduvast rõngastvabanev etünüülöstradiool imendub kiiresti läbi tupe limaskesta. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis, ligikaudu 35 pg/ml, saabub 3 päeva pärast rõnga paigaldamist ning langeb tasemele 19 pg/ml pärast kasutamise 1. nädalat, 18 pg/ml pärast kasutamise 2. nädalat ja 18 pg/ml pärast kasutamise 3. nädalat. Igakuine süsteemne etünüülöstradiooli kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC0-∞) etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisalduva rõnga puhul on 10,9 ng.h/ml.

Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 56%, mis on võrreldav etünüülöstradiooli suukaudse manustamisega. Väiksel arvul naistel, kes kasutasid etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisalduvat rõngast või suukaudset kontratseptiivi, mis sisaldas 0,150 mg desogestreeli ja 0,020 mg etünüülöstradiooli, mõõdeti tservikaalset ja intrauteriinset etonogestreeli sisaldust. Tuvastatud sisaldus oli võrreldav.

Jaotumine

Etünüülöstradiool seondub suures ulatuses, kuid mittespetsiifiliselt seerumi albumiiniga. Tuvastatud näiline jaotusruumala on ligikaudu 15 l/kg.

Biotransformatsioon

Etünüülöstradiool metaboliseerub peamiselt aromaatse hüdroksüleerumise teel, kuid moodustub hulk erinevaid hüdroksüleeritud ja metüleeritud metaboliite. Need esinevad vabade metaboliitidena ning sulfaat- ja glükuroniidkonjugaatidena. Näiline kliirens on ligikaudu 35 l/h.

Eritumine

Etünüülöstradiooli sisaldus seerumis väheneb kahefaasiliselt. Eliminatsiooni lõppfaasi poolväärtusajas on suured individuaalsed erinevused. Keskmine poolväärtusaeg on ligikaudu 34 tundi. Etünüülöstradiooli muutumatul kujul ei eritu; etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 1,3:1. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 1,5 päeva.

Patsientide erirühmad

Lapsed

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisalduva rõnga farmakokineetikat tervetel alla 18-aastastel naissoost noorukitel, kellel on olnud esimene menstruatsioon, ei ole uuritud.

Neerukahjustuse mõju

Uuringuid ei tehtud hindamaks neeruhaiguse mõju etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga farmakokineetikale.

Maksakahjustuse mõju

Uuringuid ei tehtud hindamaks maksahaiguse mõju etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga farmakokineetikale. Kuid steroidsete hormoonide metabolism võib kahjustunud maksafunktsiooniga naistel olla puudulik.

Etnilised rühmad

Spetsiaalseid uuringuid ei tehtud hindamaks farmakokineetikat etnilistel rühmadel.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse tavauuringutel põhinevad prekliinilised andmed etünüülöstradiooli ja etonogestreeli kohta ei näita mingit erilist kahju inimesele peale seni teadaolevate ohtude.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Etüleenvinüülatsetaadi kopolümeer (28% vinüülatsetaati)

Polüuretaan

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Kotike sisaldab ühte Solvetta rõngast. Kotike on valmistatud PET/alumiinium/LPD-st. Kotike on valgus- ja niiskuskindel. Kotike koos pakendi infolehe ja rõnga eemaldamist ning uue sisestamist meelde tuletavate kleebistega naise kalendri jaoks on pakitud trükisega kaetud pappkarpi.

Iga karp sisaldab 1, 3 või 6 rõngast.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Vt lõik 4.2.

Solvetta tuleb paigaldada mitte hiljem kui üks kuu enne kõlblikkusaja lõppu, mis on trükitud karbile pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Avatud kotikest tuleb säilitada hilisemaks kasutamiseks, nt ajutiseks rõnga eemaldamiseks ja asetamiseks väljapoole tuppe ning äraviskamiseks.

See ravim võib ohustada keskkonda. Pärast eemaldamist tuleb Solvetta panna kotikesse ning kotike korralikult sulgeda. Suletud kotike visake ära koos tavapäraste olmejäätmetega või tagastage apteeki, kus see hävitatakse vastavalt kohalikele nõuetele.

Kasutamata (või aegunud) rõngad tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Solvettat ei tohi lasta tualetipotist alla ega visata kanalisatsiooni.

MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d.

Verovśkova 57

SI-1000 Ljubljana

Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.07.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuli 2017