Setlona - vaginaalravivahend (120mcg +15mcg 24h) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: G02BB01
Toimeaine: etonogestreel +etünüülöstradiool
Tootja: Mylan S.A.S

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Setlona, 120/15 mikrogrammi/24 tunnis vaginaalravivahend

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Setlona sisaldab 11,0 mg etonogestreeli ja 3,474 mg etünüülöstradiooli. Vaginaalne rõngas vabastab 3- nädalase perioodi jooksul keskmiselt 120 mikrogrammi etonogestreeli ja 15 mikrogrammi etünüülöstradiooli ööpäevas.

INN. Etonogestrelum, ethinylestradiolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Vaginaalravivahend.

Setlona on painduv läbipaistev värvitu või peaaegu värvitu rõngas välisdiameetriga 54 mm ja ristlõike diameetriga 4 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Raseduse vältimine fertiilses eas naistel.

Ohutus ja efektiivsus on tõestatud 18...40-aastastel naistel.

Preparaadi väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Rasestumisvastase efektiivsuse saavutamiseks tuleb Setlona’t kasutada vastavalt juhistele (vt „Kuidas Setlona’t kasutada“ ja „Kuidas alustada Setlona kasutamist“).

Lapsed

Setlona ohutust ja efektiivsust alla 18-aastastel noorukitel ei ole uuritud.

Manustamisviis

KUIDAS SETLONA’T KASUTADA

Naine saab ise Setlona tuppe paigaldada. Arst peab naisele nõu andma, kuidas Setlona’t paigaldada ja eemaldada. Paigaldamiseks peab naine valima enda jaoks kõige mugavama asendi, nt seistes üks jalg üleval, kükitades või olles lamavas asendis. Setlona tuleb kokku suruda ning viia nii sügavale tuppe, kuni see tundub mugavana. Setlona täpne asend tupes ei oma kontratseptsiooni seisukohalt olulist tähtsust (vt joonised 1...4).

Kui Setlona on paigaldatud (vt „Kuidas alustada Setlona kasutamist“), jäetakse see püsivalt tuppe 3

nädalaks. Naistele tuleb soovitada regulaarselt Setlona tupesolekut kontrollida (näiteks enne ja pärast vahekorda). Kui Setlona on juhuslikult tupest välja tulnud, tuleb naisel järgida juhiseid, mis on antud lõigus 4.2 „Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas“ (täiendav teave lõigus 4.4 „Väljumine“). Setlona tuleb eemaldada pärast 3-nädalast kasutamist samal nädalapäeval, kui see paigaldati. Pärast ühenädalast rõngavaba perioodi paigaldatakse uus rõngas (nt kui Setlona paigaldati kolmapäeval kella 22 paiku, siis tuleb see eemaldada 3 nädalat hiljem, samuti kolmapäeval kella 22 paiku. Järgmisel kolmapäeval tuleb paigaldada uus rõngas). Setlona’t saab eemaldada, pannes nimetissõrme läbi rõnga või haarates rõnga nimetissõrme ja keskmise sõrme vahele ning välja tõmmates (joonis 5). Kasutatud rõngas tuleb panna kotikesse (hoida lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas) ning hävitada vastavalt lõigus 6.6 antud juhistele. Ärajätuveritsus algab tavaliselt 2...3 päeva pärast Setlona eemaldamist ning ei pruugi olla täiesti lõppenud järgmise rõnga paigaldamise ajaks.

Joonis 1

Võtke Setlona kotikesest välja

Joonis 2

Pigistage rõngas kokku

Joonis 3

Valige rõnga paigaldamiseks mugav asend

Joonis 4A

Joonis 4B

Joonis 4C

Viige rõngas tuppe ühe käega (joonis 4A), vajadusel teise käega häbememokki laiali tõmmates. Lükake rõngas nii sügavale tuppe, et see asetseb mugavalt (joonis 4B). Jätke rõngas paigale 3 nädalaks (joonis 4C).

Joonis 5

Setlona’t saab eemaldada, pannes nimetissõrme läbi rõnga või haarates rõnga nimetissõrme ja keskmise sõrme vahele ning välja tõmmates.

KUIDAS ALUSTADA SETLONA KASUTAMIST

Eelmise menstruaaltsükli jooksul ei ole kasutatud hormonaalseid kontratseptiive

Setlona tuleb paigaldada naise loomuliku tsükli esimesel päeval (st menstruaalveritsuse esimesel päeval). Alustada võib ka 2...5. päeval, aga esimese tsükli esimese 7 päeva jooksul soovitatakse täiendavalt kasutada barjäärimeetodit.

Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt

Naine peab paigaldama Setlona hiljemalt sel päeval, mis järgneks tema eelmise kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi tabletivabale, plaastrivabale või platseebotableti perioodile.

Kui naine on oma eelmist meetodit kasutanud järjekindlalt ja õigesti ning on selgelt teada, et ta ei ole rase, võib ta eelnevalt kasutatud kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt Setlona kasutamisele üle minna tsükli ükskõik millisel päeval.

Eelmise meetodi hormoonivaba intervalli ei tohi kunagi pikendada üle soovitatud pikkuse.

Üleminek ainult gestageenmeetodilt (minipill, implantaat või süst) või progestageeni vabastavalt emakasiseselt süsteemilt (IUS)

Naine võib minipillidelt üle minna suvalisel päeval. Implantaadilt või emakasiseselt süsteemilt üleminek peab toimuma implantaadi või emakasisese süsteemi eemaldamise päeval ja süstitavalt gestageenilt järjekordse plaanilise süsti päeval. Kõigil neil juhtudel peab naine Setlona kasutamise esimese 7 päeva jooksul rakendama täiendavalt barjäärimeetodit.

Pärast esimese trimestri aborti

Naine võib kasutamisega alustada kohe. Kui ta seda teeb, siis pole vaja kasutada teisi rasestumisvastaseid abinõusid. Kui naine ei soovi kohest üleminekut, peab järgima nõuandeid, mis on antud lõigus „Eelmise menstruaaltsükli jooksul ei ole kasutatud hormonaalseid kontratseptiive“. Vahepealsel ajal tuleb tal soovitada kasutada alternatiivset kontratseptsioonimeetodit.

Pärast sünnitust või teise trimestri aborti

Imetavad naised, vt lõik 4.6.

Naistel tuleb soovitada alustada vaginaalravivahendi kasutamist nelja nädala jooksul pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Hilisema alustamise korral tuleb soovitada Setlona kasutamise esimese 7 päeva jooksul rakendada täiendavalt barjäärimeetodit. Kui seksuaalvahekord on juba toimunud, siis tohib Setlona kasutamist alustada alles pärast seda, kui rasedus on välistatud või esimene menstruatsioon alanud.

KÕRVALEKALDED SOOVITATAVAST REŽIIMIST

Kui naine kaldub kõrvale soovitatavast režiimist, võivad kontratseptsiooni efektiivsus ja menstruaaltsükli regulaarsus väheneda. Kontratseptiivse toime kadumise vältimiseks kõrvalekaldumise korral ravirežiimist soovitatakse järgnevat:

• Mida teha pikenenud rõngavaba perioodi korral

Naine peab uue rõnga paigaldama niipea, kui see talle meenub. Järgmise 7 päeva jooksul tuleb täiendavalt rakendada barjäärimeetodit, nt kondoomi. Kui seksuaalvahekord toimus rõngavabal perioodil, tuleb arvestada rasestumise võimalusega. Mida pikem on rõngavaba periood, seda suurem on rasestumise oht.

• Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas

Setlona peab jääma tuppe pidevalt 3 nädalaks. Kui rõngas on juhuslikult tupest välja tulnud, võib seda loputada külma või leige (mitte kuuma) veega ning tuleb kohe tagasi paigaldada.

Kui Setlona on olnud tupest väljas vähem kui 3 tundi, siis kontratseptiivne toime ei vähene. Naine peab rõnga uuesti paigaldama võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 3 tunni jooksul.

Kui Setlona on olnud tupest väljas või esineb kahtlus, et on olnud tupest väljas kauem kui 3 tundi kolmenädalase kasutusperioodi esimese või teise nädala jooksul, võib kontratseptiivne toime väheneda. Naine peab rõnga paigaldama niipea, kui see talle meenub. 7 päeva jooksul pärast Setlona uut paigaldamist peab täiendavalt kasutama barjäärimeetodit, nt kondoomi. Mida kauem on Setlona olnud tupest väljas ja mida lähemal on see rõngavabale perioodile, seda suurem on risk rasestuda.

Kui Setlona on olnud tupest väljas (või kahtlustatakse, et on olnud tupest väljas) kauem kui 3 tundi kolmenädalase kasutusperioodi kolmanda nädala jooksul, võib rasestumisvastane toime olla vähenenud. Naine peab selle rõnga ära viskama ning valima kahe järgneva võimaluse vahel:

1) Paigaldada koheselt uus rõngas

Märkus: Uue rõnga paigaldamine alustab uut kolmenädalast kasutusperioodi. Käesoleva tsükli

veritsust ei pruugi esineda. Siiski võib esineda vaheveritsust või määrimist.

2) Oodata ära veritsus ja paigaldada uus rõngas mitte hiljem kui 7 päeva (7 x 24 tundi) pärast käesoleva rõnga eemaldamist või väljumist.

Märkus: See lahendus tuleb valida ainult juhul, kui rõngast kasutati pidevalt eelneva 7 päeva jooksul.

Kui Setlona oli tupest väljas teadmata aja, tuleb arvestada rasestumise võimalusega. Enne uue rõnga paigaldamist tuleb teha rasedustest.

• Mida teha, kui rõngast on kasutatud kauem

Setlona säilitab piisava rasestumisvastase toime maksimaalselt 4-nädalase järjestikuse kasutuse korral, kuid selline režiim ei ole soovitatav. Naine võib läbi teha 1-nädalase rõngavaba perioodi ning seejärel paigaldada uue rõnga. Kui Setlona on olnud tupes kauem kui 4 nädalat, võib kontratseptiivne toime olla vähenenud ning enne uue Setlona paigaldamist tuleb välistada rasedus.

Kui naine ei ole kinni pidanud soovitatud režiimist ning järgneval rõngavabal perioodil ei toimu vaheveritsust, siis enne uue Setlona paigaldamist tuleb välistada rasedus.

KUIDAS TSÜKLIT PIKENDADA VÕI MENSTRUATSIOONI NIHUTADA

Kui erandkorras on vaja tsüklit pikendada, siis võib selleks paigaldada uue rõnga ilma rõngavaba intervallita. Seda rõngast võib kasutada jälle kuni 3 nädala vältel. Sel ajal võib naisel tekkida kerge vereeritus või määriv veritsus. Setlona regulaarset kasutamist jätkatakse seejärel pärast tavalist 1- nädalast rõngavaba perioodi.

Menstruatsiooni nihutamiseks mõnele teisele nädalapäevale kui see, mis vastab käesolevale skeemile, võib soovitada naisel lühendada eelolevat rõngavaba perioodi nii mitme päeva võrra, mille võrra ta soovib menstruatsiooni nihutada. Mida lühem on rõngavaba periood, seda suurem on oht, et naisel ei teki ärajätuveritsust ning tal tekib vaheveritsus või määrimine järgmise rõnga kasutamise ajal.

Vastunäidustused

KHK-sid ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui mõni neist seisundeist peaks esmakordselt ilmnema Setlona kasutamise ajal, tuleb rõngas kohe eemaldada.

Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk

O Venoosne trombemboolia – olemasolev VTE (antikoagulantravil) või anamneesis (nt

süvaveenitromboos või kopsuemboolia).

OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V hüübimisfaktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.

OSuurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).

OMitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk

OArteriaalne trombemboolia – olemasolev ATE või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia).

OTserebrovaskulaarne haigus – olemasolev insult või anamneesis või selle eelne seisund (nt transitoorne isheemiline atakk, TIA).

OTeadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant).

OVarem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

OKõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor, näiteks:

vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;

raske hüpertensioon;

• raske düslipoproteineemia.

OPankreatiit või selle esinemine anamneesis, kui see on seotud raske hüpertriglütserideemiaga.

OOlemasolev raske maksahaigus või anamneesis, niikaua kuni maksafunktsiooni väärtused ei ole normaliseerunud.

OOlemasolev maksakasvaja või anamneesis (hea- või pahaloomuline).

OTeadaolevad või kahtlustatavad suguelundite või rinnanäärmete suguhormoonidest sõltuvad pahaloomulised protsessid.

OTeadmata põhjusega vereeritus tupest.

OÜlitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Setlona samaaegne kasutamine ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimpreparaatidega on vastunäidustatud (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

HOIATUSED

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Setlona sobivust arutada koos naisega.

Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Setlona kasutamine tuleb katkestada.

Vereringehäired

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel (nt Setlona’l) võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab Setlona kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool) võib see risk olla individuaalselt ka palju kõrgem.

  1. •Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad väikeses annuses levonorgestreeli sisaldavat KHK-d, ligikaudu kuuel1 VTE ühe aasta jooksul. VTE riski võrdlemisel etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga ja levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutamisel on saadud väga erinevaid andmeid (suhtelise riski mittesuurenemisest (RR = 0,96) kuni peaaegu 2-kordse suurenemiseni (RR = 1,90). See vastab ligikaudu 6…12 VTE juhule aastas

10 000 etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavate vaginaalrõngast kasutava naise hulgas.

  1. (1 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7, võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.)

VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

VTE juhtude arv

Mitte-KHK kasutajad (2 juhtu)

Levonorgestreeli sisaldav KHK

Etonogestreeli sisaldav KHK

 

(5-7 juhtu)

(6-12 juhtu)

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid

KHK-de kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti kui neid on mitu (vt tabel).

Setlona on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. VTE riskifaktorid

Riskifaktor

Märkus

Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m)

KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.

 

Eriti oluline on sellega arvestada juhul, kui

 

esineb ka teisi riskifaktoreid.

Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline

Nendel juhtudel on soovitatav plaastri/pilli/rõnga

protseduur, mis tahes jalgade või

kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise

vaagnapiirkonna operatsioon, neurokirurgia või

protseduuri korral vähemalt neli nädalat varem)

ulatuslik trauma

ja mitte taasalustada enne, kui täielikust

 

liikumisvõime taastumisest on möödunud kaks

 

nädalat. Soovimatu raseduse vältimiseks tuleb

 

kasutada muud rasestumisvastast vahendit.

 

Kui Setlona kasutamist ei ole eelnevalt

 

katkestatud, tuleb kaaluda tromboosivastast ravi.

Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis

 

kestusega üle 4 tunni, võib samuti olla VTE

 

riskifaktoriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi

 

riskifaktoreid

 

Esinemine perekonnas (venoosne trombemboolia

Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis

õdedel/vendadel või vanematel, eriti just

tahes KHK-de määramise otsust saata naine

suhteliselt noores eas, nt enne 50. eluaastat)

eriarsti konsultatsioonile.

Teised VTE-ga seotud haigusseisundid

Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosne luupus,

 

hemolüütilis-ureemiline sündroom, krooniline

 

põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi või

 

haavandiline koliit) ja sirprakuline aneemia.

Vanuse tõus

Eriti üle 35 aasta

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohe arsti poole pöörduda ning tervishoiutöötajaid teavitada sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

  • ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
  • valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
  • haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

  • äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
  • äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
  • terav valu rindkeres;
  • tugev peapööritus või pearinglus;
  • kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt transitoorne isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid

Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel).

Setlona on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt

lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid

Riskifaktor

Märkus

Vanuse tõus

Eriti üle 35 aasta.

 

 

Suitsetamine

Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad

 

soovivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel

 

naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt

 

soovitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast

 

meetodit.

Hüpertensioon

 

 

 

Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m)

KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.

 

Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi

 

riskifaktoreid.

 

 

Esinemine perekonnas (arteriaalne

Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne

trombemboolia õdedel/vendadel või vanematel,

mis tahes KHK-de määramise otsust saata naine

eriti just suhteliselt noores eas, nt enne 50.

eriarsti konsultatsioonile.

eluaastat)

 

Migreen

Migreeni esinemissageduse või raskusastme

 

suurenemine (mis võib olla tserebrovaskulaarse

 

häire varajaseks sümptomiks) KHK-de

 

kasutamise ajal võib olla ravimi kasutamise

 

kohese katkestamise põhjuseks.

Teised vaskulaarsete häiretega seotud

Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia,

haigusseisundid

südameklapi kahjustus ja kodade virvendus,

 

düslipoproteineemia ja süsteemne erütematoosne

 

luupus.

 

 

ATE sümptomid

 

Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohe arsti poole pöörduda ning tervishoiutöötajaid teavitada sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

  • äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
  • äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu või koordinatsioonihäired;
  • äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis või mõistmisraskus;
  • äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
  • äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
  • teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad transitoorsele isheemilisele atakile.

Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

  • valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;
  • ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
  • täiskõhutunne, seedehäired või lämbumistunne;
  • higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
  • äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
  • kiire või ebakorrapärane südamerütm.

ATE või VTE diagnoosimisel või nende kahtlusel tuleb KHK-de kasutamine lõpetada. Kasutada

tuleb sobivat kontratseptsiooni meetodit, sest antikoagulantravil (kumariinid) on teratogeenne toime.

Kasvajad

Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et pikaajaline suukaudsete kontratseptiivide pikaajaline kasutamine on emakakaelavähi riskifaktoriks naistel, kellel on inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon. Siiski ei ole siiani selge, mil määral võib seda leidu omistada segavatele faktoritele (nt erinevus seksuaalpartnerite arvus või barjäärimeetodi kasutamine). Setlona kasutajate kohta puuduvad emakakaela vähi riski puudutavad epidemioloogilised andmed (vt „Meditsiiniline läbivaatus/nõustamine“).

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüsis täheldati, et kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (KSK) kasutavatel naistel esineb veidi suurem rinnanäärmevähi diagnoosimise suhteline risk (RR = 1,24). See suurenenud risk kaob järk-järgult 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõppu. Kuna rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastastel naistel harva, siis rinnanäärmevähi diagnooside arvukus nende naiste hulgas, kes antud hetkel kasutavad või on hiljuti kasutanud KSK-sid, on väike, võrreldes rinnanäärmevähi üldise ohuga. KSK-sid kasutavatel naistel diagnoositud rinnanäärmevähk ei ole tavaliselt kliiniliselt nii kaugele arenenud kui KSK-sid mitte kunagi kasutanud naistel. Täheldatud riski suurenemise mudel võib olla tingitud rinnanäärmevähi varasemast diagnoosimisest KSK-de kasutajatel, KSK-de bioloogilistest toimetest või mõlema kombinatsioonist.

KSK-de kasutajatel on harvadel juhtudel teatatud healoomulisi maksakasvajaid ja veelgi harvem pahaloomulisi maksakasvajaid. Üksikjuhtudel on need kasvajad põhjustanud eluohtlikke intraabdominaalseid verejookse. Seega tuleb tugevate ülakõhuvalude, maksa suurenemise või intraabdominaalse verejooksu sümptomite ilmnemisel Setlona’t kasutavatel naistel diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada maksakasvaja võimalust.

ALAT aktiivsuse tõus

Kliinilistes uuringutes C-hepatiidi viirusinfektsiooniga (HCV) patsientidel esines ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavaid ravimeid kasutanud patsientidel transaminaaside (ALAT) aktiivsuse tõus, mis ületas rohkem kui 5-kordselt normi ülempiiri (ULN), tunduvalt sagedamini neil naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid vahendeid, nagu kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Muud seisundid

Naistel, kellel esineb hüpertriglütserideemia või see on perekonna anamneesis, võib hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine suurendada pankreatiidi riski.

Ehkki hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisel on paljudel naistel tuvastatud vererõhu vähest tõusu, esineb kliinilise tähtsusega vererõhu tõusu harva. Kindlat seost hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ja kliinilise hüpertensiooni vahel ei ole tõestatud. Ometi, kui Setlona kasutamise ajal peaks tekkima püsiv kliiniliselt oluline hüpertensioon, siis ettevaatuse mõttes peaks arst soovitama patsiendil hormoonrõnga kasutamine lõpetada ning alustama antihüpertensiivset ravi. Kui raviga on saavutatud vererõhu normaalsed väärtused, võib Setlona kasutamist vajadusel jätkata.

Nii raseduse kui hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise puhul on täheldatud järgmiste seisundite tekkimist või halvenemist, kuid tõendid nende seosest hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisega on ebaveenvad: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelus; sapikivide moodustumine; porfüüria; süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenhami korea; rasedusherpes; otoskleroosist tingitud kuulmiskadu, (pärilik) angioödeem.

Ägedad ja kroonilised maksafunktsiooni häired võivad muuta vajalikuks Setlona kasutamise

lõpetamise kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni. Esmakordselt raseduse või eelmise suguhormoonide kasutamise ajal tekkinud kolestaatilise ikteruse ja/või kolestaasiga seotud sügeluse kordumine nõuab vaginaalse rõnga kasutamise lõpetamist.

Ehkki östrogeenid ja gestageenid võivad mõjutada perifeerset insuliinresistentsust ja glükoositolerantsust, puuduvad tõendid, mis osutaksid raviskeemi muutmise vajadusele hormonaalset kontratseptsiooni kasutavatel diabeetikutel. Sellegipoolest tuleb diabeediga naisi Setlona kasutamise ajal eriti esimestel kuudel hoolikalt jälgida.

Hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ajal on teatatud Crohni tõve uutest juhtudest või süvenemisest ja haavandilisest koliidist, kuid seos kontratseptiivide kasutamisega ei ole täielikult tõendatud.

Vahel võib esineda kloasme, eriti neil naistel, kellel on anamneesis raseduskloasmid. Naised, kellel esineb kalduvus kloasmidele, peavad Setlona kasutamise ajal vältima päikese käes olemist ja ultraviolettkiirgust.

Kui naisel esineb üks järgmistest seisunditest, võib tal ebaõnnestuda Setlona õige paigaldamine või võib tal tõenäoliselt rõngas välja tulla: emakakaela prolaps, tsüstotseele ja/või rektotseele, raske või krooniline kõhukinnisus.

Väga harva on teatatud, et Setlona on kogemata viidud ureetrasse ja võis ulatuda põide. Seega tuleb tsüstiidi sümptomite korral diferentsiaaldiagnoosi püstitamisel arvestada Setlona ebaõige paigaldamise võimalusega.

Setlona kasutamise ajal võib vahel tekkida vaginiit. Miski ei osuta sellele, et vaginiidi ravi võiks Setlona efektiivsust mõjutada või Setlona kasutamine võiks mõjutada vaginiidi ravi (vt lõik 4.5).

Väga harva on teatatud rõnga kinni jäämisest tupe koesse, mistõttu on vajatud meditsiinitöötaja abi rõnga eemaldamisel.

MEDITSIINILINE LÄBIVAATUS/KONSULTATSIOON

Enne Setlona kasutamise alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus, lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Setlona riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosi kahtluse korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehe tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Läbivaatuste sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhenditel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuse (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

EFEKTIIVSUSE VÄHENEMINE

Setlona efektiivsus võib väheneda raviskeemist kõrvalekaldumisel (vt lõik 4.2) või kui samaaegselt kasutatakse teisi ravimeid, mis vähendavad etünüülöstradiooli ja/või etonogestreeli plasmakontsentratsiooni (vt lõik 4.5).

TSÜKLIT REGULEERIVA TOIME VÄHENEMINE

Setlona kasutamise ajal võib tekkida ebaregulaarne vereeritus (määrimine või vaheveritsus). Kui ebaregulaarsed veritsused tekivad pärast eelnevalt regulaarseid tsükleid, kusjuures Setlona’t on kasutatud vastavalt soovitatud režiimile, tuleb arvestada mittehormonaalsete põhjuste võimalusega

ning raseduse ja pahaloomuliste protsesside välistamiseks on näidustatud vastavad diagnostilised meetmed. Nende hulka võib kuuluda abrasioon.

Mõnel naisel ei teki rõngavaba intervalli ajal menstruatsioonitaolist vereeritust. Kui Setlona’t on kasutatud vastavalt lõigus 4.2 esitatud juhendile, on rasedus ebatõenäoline. Siiski, kui Setlona’t ei ole enne esimest ärajäänud vaheveritsust kasutatud nende juhendite kohaselt või kui vahele on jäänud kaks vaheveritsust, tuleb enne Setlona kasutamise jätkamist välistada rasedus.

ETÜNÜÜLÖSTRADIOOLI JA ETONOGESTREELI MÕJU MEESTELE

Peenise kaudu imendunud etünüülöstradiooli ja etonogestreeli hulka ja võimalikku farmakoloogilist toimet meessoost seksuaalpartneril ei ole uuritud.

PURUNENUD RÕNGAD

Väga harvadel juhtudel on teatatud Setlona purunemisest kasutamise ajal (vt lõik 4.5). Naisel soovitatakse purunenud rõngas eemaldada, paigaldada uus rõngas nii kiiresti kui võimalik ning kasutada lisaks barjäärimeetodit (nt kondoom) järgmise 7 päeva jooksul. Tuleb arvestada rasestumise võimalusega ning naine peaks ühendust võtma oma arstiga.

VÄLJUMINE

On teatatud juhtumitest, kus Setlona on välja tulnud, nt kui rõngas pole korralikult paigaldatud, tampooni eemaldamisel, seksuaalvahekorra ajal või raske või kroonilise kõhukinnisuse korral. Setlona pikemaajalise tupest väljasoleku tagajärjeks võib olla kontratseptsiooni ebaõnnestumine ja/või vaheveritsus. Seega tuleb Setlona efektiivsuse tagamiseks soovitada naisel regulaarselt kontrollida rõnga paigalolekut (näiteks enne ja pärast vahekorda).

Kui Setlona on juhuslikult väljunud ja olnud tupest väljas vähem kui 3 tundi, siis kontratseptiivne toime ei vähene. Naine peab rõngast loputama külma või leige (mitte kuuma) veega ning paigaldama rõnga tagasi nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 3 tunni jooksul.

Kui Setlona on olnud tupest väljas (või esineb kahtlus, et on olnud tupest väljas) rohkem kui 3 tundi, võib rasestumisvastane toime olla vähenenud. Sellisel juhul peab järgima antud soovitusi lõigus 4.2 „Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas“.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

KOOSTOIMED TEISTE RAVIMITEGA

Märkus: Võimalike koostoimete väljaselgitamiseks tuleb lugeda samaaegselt määratavate ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid.

Teiste ravimpreparaatide mõju Setlona toimele

Võimalikud on koostoimed mikrosomaalsete ensüümide aktiivsust indutseerivate ravimite või taimsete ravimpreparaatidega, mis võivad põhjustada suguhormoonide kliirensi kiirenemist. Selle tagajärjeks võivad olla vaheveritsus ja/või rasestumisvastase toime kadumine.

Soovitused kasutamisel

Ensüümide aktiivsuse indutseerimist võib täheldada juba mõnepäevase ravi järel. Ensüümide aktiivsuse indutseerimine jõuab maksimaalse tasemeni üldiselt mõne nädala jooksul. Pärast ravi lõpetamist võib ensüümide aktiivsust indutseeriv toime püsida veel ligikaudu 4 nädalat.

Lühiajaline ravi

Naised, kes saavad ravi ensüümide aktiivsust indutseerivate ravimite või taimsete ravimpreparaatidega, peavad ajutiselt lisaks Setlona’le kasutama ka rasestumisvastast barjäärimeetodit või muud rasestumisvastast meetodit. Märkus. Setlona’t ei tohi kasutada koos naiste kondoomiga.

Barjäärimeetodit peab kasutama kogu kaasneva ravi ajal ja 28 päeva pärast selle lõpetamist. Kui kaasneva ravimi kasutamine kestab kauem kui 3-nädalane vaginaalse rõnga tsükkel, tuleb järgmine rõngas paigaldada kohe, ilma tavalise rõngavaba intervallita.

Pikaajaline ravi

Naistel, kes saavad pikaajalist ravi ensüümide aktiivsust indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada muud usaldusväärset mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit.

Kirjanduse andmetel on teatatud järgmistest koostoimetest.

Toimeained, mis suurendavad kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kliirensit

Koostoimeid võib esineda mikrosomaalseid ensüüme (eeskätt P450 ensüüme (CYP)) indutseerivate ravimite või taimsete ravimpreparaatidega, mille tagajärjeks võib olla suguhormoonide kliirensi suurenemine koos plasmakontsentratsioonide vähenemisega ja kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite, sh Setlona efektiivsuse vähenemisega. Sellisteks ravimiteks on fenütoiin, fenobarbitaal, primidoon, bosentaan, karbamasepiin, rifampitsiin ning võib-olla ka okskarbasepiin, topiramaat, felbamaat, griseofulviin, mõned HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir) ja mittenukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid (nt efavirens) ning taimset ravimit liht- naistepuna sisaldavad preparaadid.

Toimeained, millel on mitmekesised mõjud kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite toimele

Samaaegsel manustamisel koos hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega võivad mitmed HIV proteaasi inhibiitorite (nt nelfinaviir) ja mittenukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite (nt nevirapiin) kombinatsioonid ja/või kombinatsioonid C-hepatiidi viiruse (HCV) vastaste ravimitega (nt botsepreviir, telapreviir) suurendada või vähendada gestageenide, sh etonogestreeli või östrogeeni sisaldust plasmas. Nende muutuste kombineeritud mõju võib mõnel juhul osutuda kliiniliselt oluliseks.

Toimeained, mis vähendavad kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kliirensit

Ensüümi inhibiitoritega tekkivate võimalike koostoimete kliiniline tähtsus on teadmata. Tugevate (nt ketokonasool, itrakonasool, klaritromütsiin) või mõõdukate (nt flukonasool, diltiaseem, erütromütsiin) CYP3A4 inhibiitorite samaaegne manustamine võib suurendada östrogeenide või gestageenide, sh etonogestreeli sisaldust seerumis.

Farmakokineetilistele andmetele tuginedes ei ole tõenäoline, et vaginaalselt manustatavad seenevastased ravimid ja spermitsiidid võiksid kahjustada Setlona kontratseptiivset efektiivsust ja ohutust. Seenevastaste vaginaalsuposiitide samaaegsel kasutamisel võib rõnga purunemise risk olla pisut suurem (vt lõik 4.4 „Purunenud rõngad“).

Hormonaalsed kontratseptiivid võivad häirida teiste ravimite metabolismi. Vastavalt sellele võivad plasma- ja koekontsentratsioonid kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin).

Farmakodünaamilised koostoimed

Samaaegne kasutamine ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimpreparaatidega, koos ribaviriiniga või ilma, võib suurendada riski ALAT-i aktiivsuse tõusu tekkeks (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Seetõttu tuleb Setlona kasutajad viia üle teisele kontratseptiivsele meetodile (nt ainult gestageeni sisaldavale rasestumisvastasele vahendile või mittehormonaalsele meetodile) enne kui alustatakse ravi selle kombineeritud raviskeemi alusel. Setlona kasutamist võib taasalustada 2 nädalat pärast selle kombineeritud raviskeemi lõpetamist.

LABORATOORSED ANALÜÜSID

Kontratseptiivsete steroidide kasutamine võib mõjutada teatavate laboratoorsete testide tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilisi parameetreid, transportvalkude taset plasmas (nt kortikosteroide siduv globuliin ja suguhormoone siduv globuliin), lipiidide/lipoproteiinide fraktsioone, süsivesikute metabolismi parameetreid ning verehüübivuse ja

fibrinolüüsi parameetreid. Muutused jäävad tavaliselt laboratoorse normi piiresse.

KOOSTOIME TAMPOONIDEGA

Farmakokineetilised andmed näitavad, et tampoonide kasutamine ei mõjuta Setlona’st vabanevate hormoonide süsteemset imendumist. Harvadel juhtudel võib Setlona tampooni eemaldamisel välja tulla (vt nõuannet „Mida teha, kui rõngas on olnud ajutiselt tupest väljas“).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Setlona kasutamine ei ole näidustatud raseduse ajal. Kui naine rasestub Setlona kasutamise ajal, tuleb vaginaalne rõngas eemaldada. Ulatuslikes epidemioloogilistes uuringutes ei ole ilmnenud sünnidefektide ohu suurenemist lastel, kelle emad on enne rasedust kasutanud KSK-sid, ega teratogeenset toimet, kui KSK-sid on kogemata kasutatud raseduse varajases faasis.

Vähese arvu naistega läbiviidud kliiniline uuring näitas, et vaatamata intravaginaalsele manustamisele on etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kasutamisel kontratseptiivsete steroidide emakasisene kontsentratsioon sarnane tasemele, mida on täheldatud KSK-de kasutajatel (vt lõik 5.2). Kliinilisest kogemusest seoses rasestumisega etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kasutamise ajal ei ole teatatud.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taasalustatakse Setlona kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine

Östrogeenid võivad mõjutada piimaeritust, kuna nad võivad vähendada rinnapiima kogust ning muuta selle koostist. Seega, üldjuhul ei tohi Setlona kasutamist soovitada enne, kui laps on täielikult rinnapiimast võõrutatud. Väikesed kogused kontratseptiivseid hormoone ja/või nende metaboliite võivad erituda rinnapiima, kuid puuduvad tõendid, et see võiks imiku tervist kahjustada.

Fertiilsus

Setlona on näidustatud raseduse vältimiseks. Kui naine soovib lõpetada Setlona kasutamise, sest soovib rasestuda, on soovitatav oodata, kuni tal on olnud üks loomulik menstruatsioon enne püüdu rasestuda, sest see aitab tal välja arvutada lapse eeldatavat sünniaega.

Toime reaktsioonikiirusele

Farmakodünaamilise profiili alusel Setlona ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamini registreeritud etonogestreeli/etünüülöstradiooli kõrvaltoimeteks peavalu, vaginiit ja vaginaalne voolus, millest igaüht registreeriti 5...6%-l naistest.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombemboolsete seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. KHK-sid kasutavatel naistel on teatatud ka teistest kõrvaltoimetest, mida on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Kliiniliste uuringute, vaatlusuuringute või turuletulekujärgse kasutamise käigus esinenud etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kõrvaltoimed on loetletud alljärgnevas tabelis. Loetletud on kõige sobivamad MedDRA terminid vastavate kõrvaltoimete kirjeldamiseks.

Kõik kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi: sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Teadmata

klass

 

 

 

 

Infektsioonid ja

Vaginaalne

Tservitsiit, tsüstiit,

 

 

infestatsioonid

infektsioon

kuseteede infektsioon

 

 

Immuunsüsteemi

 

 

 

Ülitundlikkus

häired

 

 

 

 

Ainevahetus- ja

 

Söögiisu tõus

 

 

toitumishäired

 

 

 

 

Psühhiaatrilised

Depressioon,

Afektilabiilsus,

 

 

häired

libiido langus

meeleolu muutus,

 

 

 

 

meeleolu kõikumine

 

 

Närvisüsteemi

Peavalu, migreen

Pearinglus, hüpoesteesia

 

 

häired

 

 

 

 

Silma

 

Nägemishäired

 

 

kahjustused

 

 

 

 

Vaskulaarsed

 

Kuumahood

Venoosne

 

häired

 

 

trombemboolia,

 

 

 

 

arteriaalne

 

 

 

 

trombemboolia

 

Seedetrakti

Kõhuvalu, iiveldus

Kõhupuhitus, diarröa,

 

 

häired

 

oksendamine,

 

 

 

 

kõhukinnisus

 

 

Naha ja

Akne

Alopeetsia, ekseem,

 

Kloasm,

nahaaluskoe

 

kihelus, lööve

 

urtikaaria

kahjustused

 

 

 

 

Lihas-skeleti ja

 

Seljavalu, lihaskrambid,

 

 

sidekoe

 

jäsemevalu

 

 

kahjustused

 

 

 

 

Neerude ja

 

Düsuuria, kusepakitsus,

 

 

kuseteede häired

 

pollakisuuria

 

 

Reproduktiivse

Rindade tundlikkus,

Amenorröa,

Galaktorröa

Peenise

süsteemi ja

naistel sügelus

ebamugavustunne

 

häired

rinnanäärme

genitaalpiirkonnas,

rindades, rindade

 

 

häired

düsmenorröa, valu

suurenemine, tükk

 

 

 

vaagnapiirkonnas,

rinnanäärmes,

 

 

 

tupeeritis

emakakaela polüüp,

 

 

 

 

veritsus suguühte ajal,

 

 

 

 

düspareuunia,

 

 

 

 

emakakaela väljapööre,

 

 

 

 

rinnanäärme

 

 

 

 

fibrotsüstoos,

 

 

 

 

menorraagia,

 

 

 

 

metrorraagia,

 

 

 

 

ebamugavustunne

 

 

 

 

vaagna piirkonnas,

 

 

 

 

premenstruaalsündroom,

 

 

 

 

emakaspasm,

 

 

 

 

põletustunne tupes, lõhn

 

 

 

 

tupest, tupevalu,

 

 

 

 

vulvovaginaalne

 

 

 

 

ebamugavustunne,

 

 

 

 

vulvovaginaalne kuivus

 

 

Üldised häired ja

 

Väsimus, ärrituvus, halb

 

 

manustamiskoha

 

enesetunne, turse,

reaktsioonid

 

võõrkehatunne

Uuringud

Kehakaalu tõus

Vererõhu tõus

Vigastus,

Ebamugavustunne

Vaginaalravivahendi

mürgistus ja

vaginaalravivahendi

tüsistus,

protseduuri

tõttu,

vaginaalravivahendi

tüsistused

vaginaalravivahendi

purunemine

 

väljalangemine

 

1) Spontaansel teatamisel põhinev kõrvaltoimete nimekiri.

Seoses KHK kasutamisega on teatatud hormoonsõltuvatest kasvajatest (näiteks maksakasvajad, rinnanäärmevähk). Lisateavet vt lõik 4.4.

Koostoimed

Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite koostoimed teiste ravimitega (ensüümide aktiivsuse indutseerijatega) võivad põhjustada vaheveritsust ja/või rasestumisvastase kaitse kadumist (vt lõik 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Hormonaalsete kontratseptiivide üleannustamise korral tekkivate tõsiste kahjulike toimete kohta teated puuduvad. Võimalikeks sümptomiteks sellisel juhul on iiveldus, oksendamine ja noortel tütarlastel kerge vaginaalne veritsus. Antidoodid puuduvad ning järgnev ravi peab olema sümptomaatiline.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised günekoloogias kasutatavad ained, vaginaalsed kontratseptiivid, vaginaalravivahend progestageeni ja östrogeeniga, ATC-kood: G02BB01

Toimemehhanism

Setlona sisaldab etonogestreeli ja etünüülöstradiooli. Etonogestreel on 19-nortestosteroonist saadud gestageen, mis seondub kõrge afiinsusega sihtorganite progesterooniretseptoritega. Etünüülöstradiool on östrogeen, mida kasutatakse laialdaselt kontratseptiivsetes preparaatides. Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kontratseptiivne toime põhineb erinevatel mehhanismidel, millest tähtsaim on ovulatsiooni pärssimine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Kliinilised uuringud viidi ülemaailmselt (Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja Brasiilia) läbi 18...40-aastaste naistega. Ilmnenud kontratseptiivide efektiivsus on ligikaudu võrdväärne suukaudsete kombineeritud kontratseptiividega. Järgnevas tabelis on toodud etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga kliinilistes uuringutes leitud Pearli indeks (raseduste arv 100 kasutanud naise kohta aastas).

Analüüsimeetod

Pearli indeks

Usaldusintervall

Tsüklite arv

 

 

(CI) 95%

 

ITT (kasutajad +

0,96

0,64...1,39

37 977

meetodi

 

 

 

ebaõnnestumised)

 

 

 

PP (meetodi

0,64

0,35...1,07

28 723

ebaõnnestumised)

Suurema annusega KSK-de (0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutamisega väheneb endomeetriumi- ja munasarjavähi risk. Seni on veel selgusetu, kas see kehtib ka väiksema annusega kontratseptiivide korral (nt etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldav rõngas).

VERITSUSTE MUDEL

Ulatuslik võrdlev uuring, milles kasutati suukaudset kontratseptiivi 150/30 mikrogrammi levonorgestreel/etünüülöstradiooli (n = 512 vs. n = 518) ja kus hinnati vaginaalveritsuste parameetreid 13 tsükli jooksul, näitas seoses etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõngaga madalat vaheveritsuste või -määrimiste esinemissagedust (2,0...6,4%). Lisaks esines vaginaalveritsus enamusel uuritavatel (58,8...72,8%) üksnes rõngavabal perioodil.

TOIME LUU MINERAALSELE TIHEDUSELE

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga toimet (n = 76) luu mineraalsele tihedusele uuriti võrdluses mittehormonaalsete emakasiseste vahenditega (n = 31) naistel 2-aastase perioodi vältel. Kahjulikku toimet luumassile ei täheldatud.

Lapsed

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga ohutust ja efektiivsust alla 18-aastastel noorukitel ei ole uuritud.

Farmakokineetilised omadused

Etonogestreel

Imendumine

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavast rõngast vabanev etonogestreel imendub kiiresti läbi tupe limaskesta. Etonogestreeli maksimaalne kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 1700 pg/ml, saabub ligikaudu 1 nädal pärast paigaldamist. Seerumi kontsentratsiooni osas esineb väikeseid kõikumisi ning kontsentratsioon väheneb aeglaselt, olles ligikaudu 1600 pg/ml pärast 1. kasutamisnädalat, 1500 pg/ml pärast 2. kasutamisnädalat ja 1400 pg/ml pärast 3. kasutamisnädalat. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 100%, mis on kõrgem kui pärast suukaudset manustamist. Vähesel arvul naistel, kes kasutasid etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavat rõngast või suukaudset kontratseptiivi, mis sisaldas 0,150 mg desogestreeli ja 0,020 mg etünüülöstradiooli, mõõdeti tservikaalset ja intrauteriinset etonogestreeli taset. Tuvastatud tasemed olid võrreldavad.

Jaotumine

Etonogestreel seondub seerumi albumiiniga ja suguhormoone siduva globuliiniga (SHBG). Etonogestreeli näiv jaotusruumala on 2,3 l/kg.

Biotransformatsioon

Etonogestreel metaboliseerub steroidide teadaolevaid metabolismiteid pidi. Seerumi kliirens on ligikaudu 3,5 l/h. Samaaegselt manustatud etünüülöstradiooliga ei ole tuvastatud mingit otsest koostoimet.

Eritumine

Etonogestreeli tase seerumis väheneb kahefaasiliselt. Eliminatsiooni lõppfaasi poolväärtusaeg on ligikaudu 29 tundi. Etonogestreel ja tema metaboliidid erituvad uriini ja sapiga suhtes 1,7:1. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 6 päeva.

Etünüülöstradiool

Imendumine

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavast rõngast vabanev etünüülöstradiool imendub kiiresti läbi

tupe limaskesta. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 35 pg/ml, saabub 3 päeva pärast rõnga paigaldamist ning langeb tasemele 19 pg/ml pärast 1. kasutamisnädalat, 18 pg/ml pärast 2. kasutamisnädalat ja 18 pg/ml pärast 3. kasutamisnädalat. Igakuine süsteemne etünüülöstradiooli kontsentratsioonikõvera alune pindala )0-∞(AUC etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga puhul on 10,9 ng·h/ml.

Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 56%, mis on võrreldav etünüülöstradiooli suukaudse manustamisega. Vähesel arvul naistel, kes kasutasid etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldavat rõngast või suukaudset kontratseptiivi, mis sisaldas 0,150 mg desogestreeli ja 0,020 mg etünüülöstradiooli, mõõdeti tservikaalset ja intrauteriinset etonogestreeli taset. Tuvastatud tasemed olid võrreldavad.

Jaotumine

Etünüülöstradiool seondub suures ulatuses, kuid mittespetsiifiliselt seerumi albumiiniga. Näiv jaotusruumala on ligikaudu 15 l/kg.

Biotransformatsioon

Etünüülöstradiool metaboliseerub peamiselt aromaatse hüdroksüleerumise teel, kuid moodustub hulk erinevaid hüdroksüleeritud ja metüleeritud metaboliite. Need esinevad vabade metaboliitidena ning sulfaat- ja glükuroniidkonjugaatidena. Kliirens on ligikaudu 35 l/h.

Eritumine

Etünüülöstradiooli tase seerumis väheneb kahefaasiliselt. Eliminatsiooni lõppfaasi poolväärtusajas on suured individuaalsed erinevused. Keskmine poolväärtusaeg on ligikaudu 34 tundi. Etünüülöstradiool muutumatul kujul ei eritu. Etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 1,3:1. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 1,5 päeva.

Patsientide erirühmad

Lapsed

Etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga farmakokineetikat tervetel alla 18-aastastel naissoost noorukitel, kellel on olnud esimene menstruatsioon, ei ole uuritud.

Neerukahjustuse mõju

Neeruhaiguse mõju etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga farmakokineetikale ei ole uuritud.

Maksakahjustuse mõju

Maksahaiguse mõju etonogestreeli/etünüülöstradiooli sisaldava rõnga farmakokineetikale ei ole uuritud, kuid steroidhormoonide metabolism võib kahjustunud maksafunktsiooniga naistel olla puudulik.

Etnilised rühmad

Farmakokineetikat etnilistel rühmadel ei ole formaalselt uuritud.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse tavauuringutel põhinevad prekliinilised andmed etünüülöstradiooli ja etonogestreeli kohta ei näita mingit erilist kahju inimesele peale seni teadaolevate ohtude.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Etüleenvinüülatsetaadi kopolümeer (28% vinüülatsetaati)

Polüuretaan

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Kotike sisaldab ühte Setlona rõngast. Kotike on valmistatud PET/alumiinium/LDPE-fooliumist. Kotike on valgus- ja niiskuskindel. Kotike koos pakendi infolehe ja kalendrikleebistega (aitavad kalendrisse kleebituna naisel meeles pidada, millal rõngast paigaldada ja eemaldada) on pakitud trükisega kaetud pappkarpi.

Ühes karbis on 1, 3 või 6 rõngast.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Vt lõik 4.2.

Setlona’t tohib paigaldada mitte hiljem kui üks kuu enne kõlblikkusaja lõppu, mis on märgitud karbil pärast „Kõlblik kuni:“ ja kotikesel pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. See ravimpreparaat võib olla keskkonnaohtlik. Eemaldatud Setlona tuleb panna kotikesse ja kotike korralikult sulgeda. Suletud kotike visake ära koos tavapäraste olmejäätmetega või tagastage apteeki, kus see hävitatakse vastavalt kohalikele nõuetele.

Kasutamata (või aegunud) Setlona tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Vaginaalseid rõngaid ei tohi lasta tualetipotist alla ega visata kanalisatsiooni.

MÜÜGILOA HOIDJA

Mylan S.A.S.

117 Allee des Parcs

69 800 Saint Priest Prantsusmaa

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.07.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuli 2017