Seretide inhaler - inhalatsiooniaerosool, suspensioon (25mcg +50mcg 1annust) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: R03AK06
Toimeaine: salmeterool +flutikasoon
Tootja: Glaxo Wellcome UK Limited trading as Glaxo Wellcome Operations

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Seretide Inhaler, 25/50 mikrogrammi annuses inhalatsiooniaerosool, suspensioon. Seretide Inhaler, 25/125 mikrogrammi annuses inhalatsiooniaerosool, suspensioon. Seretide Inhaler, 25/250 mikrogrammi annuses inhalatsiooniaerosool, suspensioon.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks inhalaatorist vabanev annus sisaldab:

25 mikrogrammi salmeterooli (salmeteroolksinafoaadina) ja 50, 125 või 250 mikrogrammi flutikasoonpropionaati. See vastab huulikust väljuvale annusele 21 mikrogrammi salmeterooli ja 44, 110 või 220 mikrogrammi flutikasoonpropionaati.

INN. Salmeterolum, fluticasonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Inhalatsiooniaerosool, suspensioon.

Mahutis on valge või tuhmvalge suspensioon.

Mahuti on paigaldatud punakaslillasse plastmasskorpusesse, millel on pihustusava ja kattekork.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Bronhiaalastma regulaarne ravi pikatoimelise -adrenomimeetikumiβ ja inhaleeritava glükokortikosteroidi kombinatsioonpreparaadiga on sobiv kui:

  • inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja „vastavalt vajadusele“ inhaleeritav lühitoimeline βadrenomimeetikum ei taga piisavat kontrolli astmanähtude üle

või

Annustamine ja manustamisviis

  • on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritava glükokortikosteroidi ja pikatoimelise β2adrenomimeetikumiga.

Annustamine

Manustamisviis: inhalatsioon.

Patsientidele tuleb selgitada, et parima terapeutilise toime saavutamiseks tuleb ravimit manustada regulaarselt, seda ka sümptomite puudumisel.

Arst peab regulaarselt hindama patsiendi seisundit, et tagada optimaalsete raviannuste kasutamine. Annust tohib muuta ainult arsti ettekirjutusel. Annus tuleb tiitrida väikseima efektiivse annuseni, mis tagab veel kontrolli sümptomite üle. Kui kaks korda ööpäevas manustatud kombinatsioonpreparaadi väikseim tugevus tagab püsiva kontrolli haigusnähtude üle, võiks järgmisena proovida ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi kasutamist. Teise võimalusena

võib pikatoimelist -adrenomimeetikumiβ vajavatel patsientidel üle minna Seretide üks kord ööpäevas manustamisele, kui arsti arvates piisab sellest kontrolli säilitamiseks. Kui patsiendil on varem esinenud rohkem öiseid sümptomeid, tuleb üks kord ööpäevas manustatav annus inhaleerida õhtul ja kui rohkem päevaseid sümptomeid, siis hommikul.

Patsientidele tuleb lähtuvalt haiguse raskusest anda sobivas koguses flutikasoonpropionaati sisaldavat Seretide’t. Märkus: Seretide 25/50 mikrogrammi tugevus ei sobi täiskasvanutele ja raske astmaga lastele. Kui patsient vajab soovitatust erinevaid annuseid, tuleb määrata talle sobivad -adrenomimeetikumiβ ja/või glükokortikosteroidi annused.

Soovitatavad annused:

Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid:

2 inhalatsiooni 25 mikrogrammi salmeterooli ja 50 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas

või

2 inhalatsiooni 25 mikrogrammi salmeterooli ja 125 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas

või

2 inhalatsiooni 25 mikrogrammi salmeterooli ja 250 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas.

Mõõduka püsiva astmaga täiskasvanutele või noorukitele (kellel on astma sümptomid iga päev, vajadus kasutada sümptomeid leevendavat ravimit iga päev ja mõõdukas kuni raske õhuvoolu takistus), kellel on oluline saavutada kiiresti astma kontroll, võib kaaluda Seretide lühiajalist kasutamist esmase püsiravina. Sellisel juhul on soovitatav algannus 25 mikrogrammi salmeterooli ja 50 mikrogrammi flutikasoonpropionaadi kaks inhalatsiooni kaks korda ööpäevas. Pärast astma kontrolli saavutamist tuleb ravi üle vaadata ning võimalusel Seretide manustamine järk-järgult lõpetada, jätkates ravi ainult inhaleeritava glükokortikosteroidiga. Annuse vähendamise ajal tuleb patsiente regulaarselt jälgida.

Patsientidel, kellel puudub üks või kaks astma raskuse ülaltoodud tunnust, ei ole esmase kombinatsioonravi eelis võrreldes ainult flutikasoonpropionaadi kasutamisega tõestatud. Inhaleeritavad glükokortikosteroidid jäävad enamiku patsientide jaoks esmavaliku ravimiks. Seretide ei ole ette nähtud kerge astma esmaseks raviks. Seretide 25/50 mikrogrammine annus ei sobi raske astmaga täiskasvanute ja laste raviks; enne ükskõik millise fikseeritud kombinatsioonpreparaadi kasutamist raske astma puhul on soovitatav kindlaks määrata inhaleeritava glükokortikosteroidi vajalik annus.

Lapsed

Üle 4-aastased lapsed:

25 mikrogrammi salmeterooli ja 50 mikrogrammi flutikasoonpropionaadi kaks inhalatsiooni kaks korda ööpäevas.

Seretide Inhaler’ist manustatud flutikasoonpropionaadi maksimaalne lubatud annus lastele on 100 mikrogrammi kaks korda ööpäevas.

Puuduvad andmed ravimi kasutamise kohta alla 4-aastastel lastel.

Alla 12-aastastel lastel võib olla raskusi sissehingamise ja aerosooli pihustamise sünkroniseerimisega. Patsientidel, kellel inhalaatori käsitsemise ja samaaegse sissehingamise koordineerimine võiks valmistada või valmistab raskusi, on parema terapeutilise toime saavutamiseks soovitatav kasutada vahemahutit. Hiljuti läbiviidud kliiniline uuring näitas, et vahemahutit kasutanud lapsed said sarnase annuse kui vahemahutit mittekasutanud täiskasvanud ja Diskust kasutanud lapsed, mis kinnitab, et vahemahuti kasutamine kompenseerib halva inhalatsioonitehnika (vt lõik 5.2).

Kasutada võib kas Volumatic või AeroChamber Plus vahemahutit (sõltuvalt kohalikest ravijuhistest). Saadaval on piiratud andmed demonstreerimaks süsteemse omastatavuse suurenemist AeroChamber Plus vahemahuti kasutamisel võrreldes Volumatic vahemahutiga (vt lõik 4.4).

Patsientidele peab õpetama õiget inhalatsioonitehnikat ja inhalaatori ning vajadusel ka vahemahuti õiget kasutamist ja puhastamist, et tagada optimaalse annuse manustamine. Vahemahutit kasutavad patsiendid peaksid jätkuvalt kasutama sama tüüpi vahemahutit, et ei muutuks kopsudesse jõudev ravimi annus (vt lõik 4.4).

Juhul kui patsient vahetab vahemahutit, tuleks annus alati uuesti tiitrida madalaima efektiivse annuseni.

Patsientide erigrupid:

Eakatel ja neerupuudulikkusega patsientidel ei ole vaja annust muuta. Puuduvad andmed Seretide kasutamise kohta maksapuudulikkuse korral.

Kasutusjuhend:

Patsientidele tuleb õpetada inhalaatori õiget kasutamist (vt pakendi infoleht).

Ravimi inhaleerimise ajal peaks patsient eelistatult istuma või seisma. Inhalaator on ette nähtud kasutamiseks püstises asendis.

Inhalaatori kontroll:

Enne inhalaatori esmakordset kasutamist tuleb eemaldada huuliku kate, vajutades selle külgedele, loksutada inhalaatorit korralikult ja (hoides inhalaatorit sõrmede ja pöidla vahel nii, et pöial on inhalaatori põhjal huuliku all) pihustada ravimit õhku, et kontrollida, kas inhalaator töötab. Kui inhalaatoril on annuselugeja, pihustada ravimit õhku, kuni annuselugeja näit on 120. Inhalaatorit tuleb loksutada vahetult enne iga ravimiannuse pihustamist. Kui inhalaatorit ei ole kasutatud nädal aega või kauem, tuleb eemaldada huuliku kate, loksutada inhalaatorit korralikult ja pihustada kaks ravimiannust õhku. Annuselugejaga inhalaatoril väheneb näit igakordsel kasutamisel ühe võrra.

Inhalaatori kasutamine:

  1. Patsiendid peavad eemaldama huuliku katte, vajutades õrnalt selle külgedele.
  2. Inhalaatorit (sh huulikut) tuleb seest- ja väljastpoolt kontrollida lahtiste esemete suhtes.
  3. Patsiendid peavad inhalaatorit korralikult loksutama, et tagada võimalike lahtiste esemete eemaldumine ja inhalaatori sisu ühtlane segunemine.
  4. Patsiendid peavad hoidma inhalaatorit püstises asendis sõrmede ja pöidla vahel (pöial on inhalaatori põhjal huuliku all).
  5. Patsiendid peavad võimalikult sügavalt välja hingama ning seejärel huuliku suhu viima ja sulgema huuled selle ümber. Huulikust ei tohi hammastega kinni võtta.
  6. Patsiendid peavad suu kaudu sügavalt ja ühtlaselt sisse hingama ning samal ajal kindlalt vajutama ravimiannuse manustamiseks inhalaatori põhjale.
  7. Patsiendid peavad hinge kinni hoidma seni kuni on mugav ning seejärel aeglaselt välja hingama. Samal ajal peab huuliku suust eemaldama.
  8. Enne teise annuse inhaleerimist tuleb hoida inhalaatorit püstises asendis, oodata pool minutit ja korrata punkte 3-7.
  9. Pärast kasutamist tuleb huuliku kate kohe ja kindlalt õigesse asendisse tagasi asetada. Katte paigaldamisel ei tohi rakendada liigset jõudu.

Tähtis

Patsiendid ei tohi kiirustada punktide 5, 6 ja 7 läbimisel. Tähtis on sissehingamist alustada nii aeglaselt kui võimalik enne inhalaatori kasutamist. Esimestel kordadel võib harjutada peegli ees. Kui inhalaatori ülaosast või suunurkadest tuleb „auru”, alustada uuesti punktist 3.

Patsiendid peavad suud veega loputama ja vee välja sülitama ja/või puhastama hambaid pärast iga ravimiannuse manustamist, et vähendada suuõõne ja neelu kandidiaasi ning häälekäheduse tekkeriski.

Annuseloendajaga inhalaatori korral tuleks mõelda vana inhalaatori asendamisele, kui annuseloendaja näit on 020. Kui kõik annused on inhaleeritud, näitab annusenäitaja 000. Kui annusenäitaja näitab 000, tuleb võtta kasutusele uus inhalaator.

Patsiendid ei tohi püüda muuta annuselugeja näitu ega eemaldada annuselugejat metallmahutilt. Annuselugejat ei tohi taaskäivitada ning see peab olema püsivalt kogu aeg metallamhuti külge kinnitadud.

Puhastamine (üksikasjalikud juhised on toodud ka pakendi infolehes):

Inhalaatorit tuleb puhastada vähemalt üks kord nädalas.

  1. Eemaldage huuliku kate.
  2. Ärge eemaldage mahutit plastmassümbrisest.
  3. Pühkige kuiva lapi või pabersalvrätiga üle huuliku sise- ja välispind ning plastmassümbris.
  4. Asetage õiges suunas tagasi huuliku kate. Katte paigaldamisel ei tohi rakendada liigset jõudu.

Ärge pange metallmahutit vette.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud abiaine suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Seretide ei ole ette nähtud kasutamiseks astma ägedate haigusnähtude korral, mille leevendamiseks vajab patsient kiire- ja lühitoimelist inhaleeritavat bronhodilataatorit. Patsiendile tuleb selgitada, et hooravimi inhalaator peab tal kogu aeg käepärast olema.

Seretide-ravi ei tohi alustada astma ägenemise ajal või kui esineb astmanähtude märgatav süvenemine.

Seretide-ravi ajal võivad tekkida astmaga seotud raskekujulised kõrvaltoimed ja ägenemised. Patsiente tuleb juhendada, et nad jätkaksid ravi, kuid pöörduksid arsti poole, kui astmanähud ei ole pärast Seretide-ravi alustamist kontrolli all või süvenevad.

Hooravimi (lühitoimeliste bronhodilataatorite) suurenenud vajadus või hooravimi toime vähenemine ravi ajal näitab seisundi halvenemist ning patsiendi seisundit peab hindama arst.

Ootamatu ja progresseeruv astma halvenemine on potentsiaalselt eluohtlik ja sellisel juhul peab patsiendi seisundit hindama arst. Kaaluda tuleb glükokortikosteroidide annuse suurendamist.

Kui on saavutatud kontroll astmanähtude üle, võib kaaluda Seretide annuse järkjärgulist vähendamist. Annuse vähendamise ajal on tähtis patsientide regulaarne jälgimine. Kasutada tuleb Seretide väikseimat toimivat annust (vt lõik 4.2).

Ravi Seretide’ga ei tohi lõpetada järsku, kuna esineb ägenemise oht. Ravi tuleb lõpetada arsti järelevalve all annust järk-järgult vähendades.

Nagu ka teiste inhaleeritavate glükokortikosteroidide puhul, tuleb ettevaatlik olla ravimi manustamisel aktiivse või latentse kopsutuberkuloosiga ning hingamisteede seen-, viirus- või muude infektsioonidega patsientidele. Kui see on näidustatud, tuleb koheselt alustada sobivat ravi.

Harva võivad Seretide suured terapeutilised annused põhjustada südame rütmihäireid, nt supraventrikulaarset tahhükardiat, ekstrasüstooliat ja kodade virvendust ning seerumi

kaaliumisisalduse kerget mööduvat vähenemist. Seretide’t tuleb ettevaatusega manustada raskete südame-veresoonkonna häirete või südame rütmihäirete ning suhkurtõve, türeotoksikoosi ja ravimata hüpokaleemia korral või patsientidele, kellel on eelsoodumus seerumi kaaliumisisalduse vähenemiseks.

Väga harva on kirjeldatud veresuhkru taseme tõusu (vt lõik 4.8) ning sellega tuleb arvestada ravimi määramisel diabeedi anamneesiga patsientidele.

Nagu ka teiste inhaleeritavate ravimite puhul, võib vahetult pärast manustamist tekkida paradoksaalne bronhospasm vilistava hingamise ja hingelduse süvenemisega. Paradoksaalne bronhospasm allub kiiretoimelisele bronhodilataatorile ja ravida tuleb otsekohe. Seretide Inhaler’i kasutamine tuleb otsekohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel rakendada alternatiivset ravi.

Kirjeldatud on -adrenomimeetikumiβ farmakoloogilisi kõrvaltoimeid, nagu treemor, südamepekslemine ja peavalu, kuid need on üldiselt mööduvad ja taanduvad regulaarse ravi puhul.

Inhaleeritavate glükokortikosteroidide kasutamisel võivad tekkida süsteemsed toimed, eriti suurte annuste pikaajalisel kasutamisel. Süsteemsete toimete teke on vähem tõenäoline kui suukaudsete glükokortikosteroidide kasutamisel. Võimalikud süsteemsed toimed on järgmised: Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, neerupealiste supressioon, luu mineraalse tiheduse vähenemine, katarakt ja glaukoom ning harvem erinevad psühholoogilised või käitumuslikud toimed, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti lastel) (teave inhaleeritavate glükokortikosteroidide süsteemsete toimete kohta lastel ja noorukitel vt alalõik „Lapsed“ allpool). Seetõttu on oluline patsiendi regulaarne jälgimine ning inhaleeritava glükokortikosteroidi annuse tiitrimine madalaima efektiivse annuseni, mis on tagab kontrolli säilitamise astmanähtude üle.

Patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi inhaleeritavate glükokortikosteroidide suurte annustega, võib tekkida neerupealiste supressioon ja äge adrenaalkriis. Väga harvadel juhtudel on neerupealiste supressiooni ja ägedat adrenaalkriisi kirjeldatud ka flutikasoonpropionaadi

500....1000 mikrogrammiste annuste puhul. Ägeda adrenaalkriisi võivad vallandada näiteks trauma, operatsioon, infektsioon või annuse kiire vähendamine. Sümptomid on tüüpiliselt ebamäärased ja võivad olla järgmised: isutus, kõhuvalu, kaalulangus, väsimus, peavalu, iiveldus, oksendamine, vererõhu langus, teadvuse häired, hüpoglükeemia ja krambid. Stressiperioodidel või plaaniliste operatsioonide ajal tuleb kaaluda täiendava süsteemse glükokortikosteroidravi kasutamist.

Salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi süsteemne imendumine toimub suurel määral kopsude kaudu, vahemahuti kasutamine koos inhalaatoriga suurendab ravimi kopsudesse jõudmist. Sellega võib kaasneda süsteemsete kõrvaltoimete tekke riski suurenemine. Üksikannuste farmakokineetilised andmed näitavad, et salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi süsteemne toime võib suureneda kuni kaks korda, kui kasutada Seretide Inhaler’iga vahemahutit AeroChamber Plus võrrelduna Volumatic vahemahutiga.

Inhaleeritava flutikasoonpropionaadi kasutuselevõtmisel peaks vähenema vajadus suukaudse steroidravi järele, kuid suu kaudu glükokortikosteroide kasutavate patsientide üleviimisel inhaleeritavale flutikasoonpropionaadile võib kaua aega püsida neerupealiste funktsiooni languse oht. Seetõttu peab nende patsientide ravimisel olema eriti ettevaatlik ja regulaarselt tuleb kontrollida adrenokortikaalset funktsiooni. Sama oht võib olla patsientidel, kes on varem vajanud suurtes annustes erakorralist glükokortikosteroidravi. Neerupealiste funktsiooni võimaliku langusega tuleb arvestada ka erakorralistes või plaanilistes stressisituatsioonides ning kaaluda sobiva glükokortikosteroidravi kasutamist. Enne plaanilisi protseduure võib neerupealiste kahjustuse ulatus vajada spetsialisti konsultatsiooni.

Ritonaviiri toimel võib flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon oluliselt suureneda. Seetõttu tuleb nende samaaegsest kasutamisest hoiduda, välja arvatud juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab süsteemsete kõrvaltoimete ohu. Süsteemsete kõrvaltoimete tekke risk suureneb ka flutikasoonpropionaadi kombineerimisel teiste tugevatoimeliste CYP3A inhibiitoritega (vt lõik 4.5).

3-aastases platseebokontrolliga uuringus kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel, kes said salmeterooli ja flutikasoonpropionaati Diskus’est manustatud fikseeritud kombinatsioonpreparaadina, täheldati Seretide grupi patsientidel alumiste hingamisteede infektsioonide (eriti kopsupõletiku ja bronhiidi) suurenenud esinemissagedust (vt lõik 4.8). 3-aastases KOKi uuringus oli ravile vaatamata suurim risk kopsupõletiku tekkeks vanematel patsientidel, madalama kehamassi indeksiga (<25 kg/m) ja väga raske haigusega (FEV<30% normist) patsientidel. Arstid peavad jälgima KOKiga patsiente kopsupõletiku ja teiste alumiste hingamisteede infektsioonide võimaliku tekke suhtes, kuna nende infektsioonide ja ägenemise kliinilised tunnused on sageli osaliselt kattuvad. Kui raske KOKiga patsiendil on tekkinud kopsupõletik, tuleb uuesti hinnata Seretide-ravi vajadust. KOKiga patsientidel ei ole Seretide Inhaler’i ohutust ja efektiivsust kindlaks tehtud ning seetõttu ei ole Seretide Inhaler näidustatud KOKi raviks.

Süsteemse ketokonasooli samaaegsel kasutamisel suureneb oluliselt salmeterooli süsteemne ekspositsioon. See võib viia süsteemsete toimete esinemissageduse suurenemiseni (nt QTc intervalli pikenemine ja südamepekslemine). Seetõttu tuleb vältida samaaegset ravi ketokonasooli või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab salmeteroolravi süsteemsete kõrvaltoimete potentsiaalselt suurenenud riski (vt lõik 4.5).

Nägemishäired

Süsteemsete ja paiksete kortikosteroidide kasutamisel võivad tekkida nägemishäired. Kui patsiendil tekivad sümptomid, nagu ähmane nägemine või muud nägemishäired, tuleb kaaluda patsiendi suunamist silmaarsti juurde võimalike põhjuste hindamiseks, milleks võivad olla katarakt, glaukoom või harvaesinevad haigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia, millest on teatatud pärast süsteemsete ja paiksete kortikosteroidide kasutamist.

Lapsed

Süsteemsest toimest on eriti ohustatud lapsed ja alla 16-aastased noorukid, kes saavad flutikasoonpropionaadi suuri annuseid (tüüpiliselt 1000 mikrogrammi ööpäevas), eriti pikaajalisel kasutamisel. Võimalikud süsteemsed toimed on järgmised: Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, äge adrenaalkriis ning kasvupeetus lastel ja noorukitel ning harvem erinevad psühholoogilised või käitumuslikud toimed, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus. Kaaluda tuleb lapse või nooruki suunamist lastepulmonoloogi konsultatsioonile.

Soovitatav on kasvu regulaarne jälgimine lastel, kes saavad pikaajalist ravi inhaleeritavate glükokortikosteroididega. Inhaleeritava glükokortikosteroidi annust tuleb vähendada madalaima efektiivse annuseni, mis on tagab kontrolli säilitamise astmanähtude üle.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

-adrenoblokaatoridβ võivad vähendada või antagoniseerida salmeterooli toimet. Astma korral ei tohi määrata mitteselektiivseid ega selektiivseid -adrenoblokaatoreid.β Neid tohib kasutada vaid äärmisel vajadusel.

-adrenomimeetikumidegaβ ravi tagajärjel võib tekkida potentsiaalselt raskekujuline hüpokaleemia. Eriti ettevaatlik peab olema ägeda raske astma korral, sest seda toimet võib tugevdada samaaegne ravi ksantiini derivaatide, steroidide ja diureetikumidega.

Teiste -adrenomimeetikumeβ sisaldavate ravimite samaaegsel kasutamisel võib olla aditiivne toime.

Flutikasoonpropionaat

Inhaleerimise järgselt on tsütokroom CYP 3A4 poolt vahendatud ulatusliku maksas ja sooles toimuva esmase metabolismi ja suure süsteemse kliirensi tõttu flutikasoonpropionaadi kontsentratsioon plasmas väike, seega on kliiniliselt oluliste koostoimete teke ebatõenäoline.

Tervete isikutega teostatud koostoimeuuringust intranasaalse flutikasoonpropionaadiga ilmnes, et ritonaviiri (tugevatoimeline tsütokroom CYP 3A4 inhibiitor) 100 mg 2 korda ööpäevas manustamisel suureneb mitusada korda flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon, mille tulemusena väheneb märkimisväärselt seerumi kortisoolisisaldus. Puuduvad andmed selle koostoime kohta inhaleeritava flutikasoonpropionaadi puhul, kuid oodata on ravimi plasmakontsentratsiooni märkimisväärset suurenemist. Kirjeldatud on Cushingi sündroomi ja neerupealiste supressiooni. Selle kombinatsiooni kasutamist tuleb vältida ning kasutada vaid juhul, kui potentsiaalne kasu patsiendile ületab glükokortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete ohu.

Väikeses tervete vabatahtlikega läbiviidud uuringus suurenes veidi nõrgema toimega CYP3A inhibiitori ketokonasooli toimel ühekordselt manustatud flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon 150% võrra. Selle tulemusena oli plasma kortisoolisisalduse langus suurem kui ainult flutikasoonpropionaadi manustamise järgselt. Teiste tugevatoimeliste CYP3A inhibiitorite (nt itrakonasooli ja kobitsistaati sisaldavate ravimite) ja mõõdukate CYP3A inhibiitorite (nt erütromütsiini) samaaegsel kasutamisel on samuti oodata flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsiooni ja süsteemsete kõrvaltoimete riski suurenemist. Koosmanustamist tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu kaalub üles kortikosteroidi süsteemsete kõrvaltoimete võimaliku suurenenud riski ning sellisel juhul tuleb patsiente jälgida kortikosteroidi süsteemsete kõrvaltoimete suhtes.

Salmeterool

Tugevad CYP3A4 inhibiitorid

Ketokonasooli (400 mg suu kaudu üks kord päevas) ja salmeterooli (50 mikrogrammi inhalatsiooni teel kaks korda päevas) samaaegne manustamine 15 tervele isikule 7 päeva jooksul viis salmeterooli ekspositsiooni olulise (Cmax 1,4-kordse ja AUC 15-kordse) suurenemiseni plasmas. See võib põhjustada salmeteroolravi teiste süsteemsete toimete (nt QTc intervalli pikenemise ja südamepekslemise) esinemissageduse suurenemist võrreldes ainult salmeterool- või ketokonasoolraviga (vt lõik 4.4).

Ei ole täheldatud kliiniliselt olulist toimet vererõhule, südame löögisagedusele, vere glükoosi- ega kaaliumisisaldusele. Koos ketokonasooliga manustamisel ei suurenenud salmeterooli eliminatsiooni poolväärtusaeg ega suurenenud salmeterooli kuhjumine korduval manustamisel.

Vältida tuleb samaaegset ravi ketokonasooliga, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab salmeteroolravi süsteemsete kõrvaltoimete potentsiaalselt suurenenud riski. Teiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite (nt itrakonasooli, telitromütsiini, ritonaviiri) puhul esineb tõenäoliselt sarnane koostoimete risk.

Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid

Erütromütsiini (500 mg suu kaudu kolm korda päevas) ja salmeterooli (50 mikrogrammi inhalatsiooni teel kaks korda päevas) samaaegne manustamine 15 tervele isikule 6 päeva jooksul viis salmeterooli ekspositsiooni vähese, kuid statistiliselt mitteolulise suurenemiseni (keskmine suhe oli 1,4 korda Cmax ja 1,2 korda AUC). Koosmanustamine erütromütsiiniga ei olnud seotud ühegi tõsise kõrvaltoimega.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Puuduvad inimestelt saadud andmed. Kuid loomkatsetes ei ilmnenud salmeterooli või flutikasoonpropionaadi toimet fertiilsusele.

Rasedus

Rasedate kohta saadud andmed (300 kuni 1000 raseda andmed) näitavad, et salmeterool ja flutikasoonpropionaat ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele -adrenomimeetikumideβ ja glükokortikosteroidide manustamise järgselt (vt lõik 5.3).

Seretide kasutamine raseduse ajal tuleb kõne alla vaid juhul, kui oodatav kasu emale on suurem kui võimalikud ohud lootele.

Retrospektiivse epidemioloogilise uuringu tulemused ei näidanud suurte kaasasündinud väärarengute riski suurenemist pärast flutikasoonpropionaadiga kokkupuudet raseduse esimesel trimestril võrreldes teiste inhaleeritavate kortikosteroididega (vt lõik 5.1).

Rasedatel naistel tuleb astma raviks kasutada flutikasoonpropionaadi minimaalset efektiivset annust, mis tagab piisava kontrolli astmanähtude üle.

Imetamine

Ei ole teada, kas salmeterool ja flutikasoonpropionaat/metaboliidid erituvad rinnapiima.

Uuringud on näidanud, et salmeterool ja flutikasoonpropionaat ning nende metaboliidid erituvad lakteerivate rottide piima.

Ei saa välistada riski rinnapiimatoidul vastsündinule/imikule. Rinnaga toitmise katkestamine või Seretide-ravi katkestamine/jätkamine tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Toime reaktsioonikiirusele

Seretide Inhaler ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Kuna Seretide sisaldab nii salmeterooli kui flutikasoonpropionaati, võivad tekkida mõlema ühendiga seotud kõrvaltoimed. Kahe ühendi samaaegsel manustamisel ei ole täheldatud täiendavate kõrvaltoimete lisandumist.

Salmeterooli/flutikasoonpropionaadiga seotud kõrvaltoimed on toodud allpool. Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on toodud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Esinemissagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel. Platseebo puhul täheldatud esinemissagedust arvesse ei võetud.

Organsüsteemi klass

Kõrvaltoime

Sagedus

Infektsioonid ja

Suuõõne ja neelu kandidiaas

Sage

infestatsioonid

 

 

 

Pneumoonia

Sage1,3

 

Bronhiit

Sage1,3

 

Söögitoru kandidiaas

Harv

Immuunsüsteemi

Ülitundlikkusereaktsioonide järgmised ilmingud:

 

häired

 

 

 

Naha ülitundlikkusreaktsioonid

Aeg-ajalt

 

Angioödeem (põhiliselt näo- ja suu-neelupiirkonna

Harv

 

turse)

 

 

Respiratoorsed sümptomid (hingeldus)

Aeg-ajalt

 

Respiratoorsed sümptomid (bronhospasm)

Harv

 

Anafülaktilised reaktsioonid, sh anafülaktiline šokk

Harv

 

 

Endokriinsüsteemi

Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased

Harv

häired

sümptomid, neerupealiste supressioon, kasvupeetus

 

 

lastel ja noorukitel, luu mineraalse tiheduse

 

 

vähenemine

 

Ainevahetus- ja

Hüpokaleemia

Sage

toitumishäired

 

 

 

Hüperglükeemia

Aeg-ajalt

Psühhiaatrilised

Ärevus

Aeg-ajalt

häired

 

 

 

Unehäired

Aeg-ajalt

 

Käitumise muutused, sh psühhomotoorne

Harv

 

hüperaktiivsus ja ärrituvus (peamiselt lastel)

 

 

Depressioon, agressiivsus (valdavalt lastel)

Teadmata

Närvisüsteemi häired

Peavalu

Väga sage

 

Treemor

Aeg-ajalt

Silma kahjustused

Katarakt

Aeg-ajalt

 

Glaukoom

Harv

 

Ähmane nägemine

Teadmata

Südame häired

Palpitatsioonid

Aeg-ajalt

 

Tahhükardia

Aeg-ajalt

 

Südame rütmihäired (sh supraventrikulaarne

Harv

 

tahhükardia ja ekstrasüstoolia)

 

 

Kodade virvendus

Aeg-ajalt

 

Stenokardia

Aeg-ajalt

Respiratoorsed,

Nasofarüngiit

Väga sage2,3

rindkere ja

 

 

mediastiinumi häired

Neelu ärritus

Sage

 

Hääle kähedus/düsfoonia

Sage

 

Sinusiit

Sage1,3

 

Paradoksaalne bronhospasm

Harv

Naha ja nahaaluskoe

Kontusioonid

Sage1,3

kahjustused

 

 

Lihas-skeleti ja

Lihaskrambid

Sage

sidekoe kahjustused

 

 

 

Traumaatilised luumurrud

Sage1,3

 

Artralgia

Sage

 

Müalgia

Sage

  1. Kirjeldatud sageli platseebo puhul.
  2. Kirjeldatud väga sageli platseebo puhul.
  3. Kirjeldatud 3 aasta jooksul kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) uuringus.
  4. Vt lõik 4.4.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

-adrenomimeetikumiβ manustamisega kaasnevad kõrvaltoimed (treemor, südamepekslemine ja peavalu) on üldiselt mööduvad ja taanduvad regulaarse ravi puhul.

Nagu ka teiste inhaleeritavate ravimite puhul, võib vahetult pärast manustamist tekkida paradoksaalne bronhospasm vilistava hingamise ja hingelduse süvenemisega. Paradoksaalne bronhospasm allub kiiretoimelisele bronhodilataatorile ja ravida tuleb otsekohe. Seretide Inhaler’i kasutamine tuleb otsekohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel alustada alternatiivset ravi.

Flutikasoonpropionaadi sisalduse tõttu võivad mõnel patsiendil tekkida hääle kähisemine ning suuõõne ja neelu ning harva söögitoru kandidiaas. Nii hääle kähedust kui suuõõne ja neelu kandidiaasi juhte saab leevendada, kui vahetult pärast inhalaatori kasutamist suud veega loputada ja/või hambaid puhastada. Sümptomaatilist suuõõne ja neelu kandidiaasi võib ravida lokaalsete seentevastaste ravimitega, jätkates samal ajal ravi Seretide’ga.

Lapsed

Võimalikeks süsteemseteks kõrvaltoimeteks on Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, neerupealiste pärssimine ja kasvupeetus lastel ja noorukitel (vt lõik 4.4). Lastel võib esineda veel ärevust, unehäireid ja muutusi käitumises, sh hüperaktiivsust ja ärrituvust.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Puuduvad kliinilistest uuringutest saadud andmed Seretide üleannustamise kohta, kuid olemasolevad andmed mõlema komponendi üleannustamise kohta on toodud allpool.

Salmeterooli üleannustamise nähud on pearinglus, süstoolse vererõhu tõus, treemor, peavalu ja tahhükardia. Kui Seretide-ravi jäetakse ära ravimi -agonistβ komponendi üleannustamise tõttu, tuleb kaaluda steroidkomponendi asendust. Lisaks võib tekkida hüpokaleemia, mistõttu peab jälgima seerumi kaaliumisisaldust. Kaaluda tuleb kaaliumi manustamist.

Äge üleannustamine: lubatust suuremate flutikasoonpropionaadi annuste inhaleerimine võib põhjustada neerupealiste funktsiooni ajutist pärssumist. See ei nõua erakorraliste ravimeetmete rakendamist, kuna neerupealiste funktsioon taastub tavaliselt mõne päevaga, mida hinnatakse plasma kortisoolisisalduse järgi.

Inhaleeritava flutikasoonpropionaadi krooniline üleannustamine: jälgida tuleb neerupealiste reservi ja vajalikuks võib osutuda ravi süsteemse glükokortikosteroidiga. Pärast seisundi stabiliseerumist tuleb jätkata inhaleeritava glükokortikosteroidi manustamist soovitatud annuses. Vt lõik 4.4: neerupealiste supressiooni oht.

Flutikasoonpropionaadi ägeda ja kroonilise üleannustamise puhul peab Seretide-ravi jätkama sobivas annuses, mis tagab kontrolli haigusnähtude üle.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Adrenergilised ained kombinatsioonis kortikosteroidide või teiste ainetega, v.a. antikolinergilised ained.

ATC-kood: R03AK06

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed:

Seretide sisaldab salmeterooli ja flutikasoonpropionaati, millel on erinevad toimemehhanismid.

Kummagi ravimi vastavaid toimemehhanisme on kirjeldatud järgnevalt.

Salmeterool:

Salmeterool on kestva toimega (12 tundi) selektiivne -adrenoretseptoriteβ agonist, mis seondub retseptoritega oma pika kõrvalahelaga.

Salmeterooli poolt esile kutsutud bronhide lõõgastus püsib kauem (vähemalt 12 tundi) kui lühitoimeliste -adrenomimeetikumideβ tavaliste annuste kasutamisel.

Flutikasoonpropionaat:

Inhaleeritav flutikasoonpropionaat avaldab terapeutilistes annustes glükokortikosteroididele iseloomulikku põletikuvastast toimet kopsudes, vähendades astma sümptomeid ja ägenemisi, omamata süsteemsele manustamisele iseloomulikke kõrvaltoimeid.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Astma kliinilised uuringud Seretide’ga

12-kuulises uuringus (Gaining Optimal Asthma ControL, GOAL), kus osales 3416 püsiva astmaga täiskasvanut ja noorukit, võrreldi Seretide ja ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi (flutikasoonpropionaadi) efektiivsust ja ohutust astma ravieesmärkide saavutamisel. Annust suurendati iga 12 nädala järel kuni **täieliku kontrolli või uuritava ravimi suurima annuse saavutamiseni. GOAL uuring näitas, et kontrolli astma üle saavutas rohkem Seretide’t kui ainult inhaleeritavat glükokortikosteroidi saanud patsiente ning see kontroll saavutati väiksema glükokortikosteroidi annusega.

Hea kontroll astma üle saavutati kiiremini Seretide’ga kui ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi kasutamisel. Ravi kestus, mille jooksul 50% uuritavatest saavutab esimese individuaalse hea kontrolliga nädala, oli Seretide puhul 16 päeva ja inhaleeritava glükakortikosteroidi puhul 37 päeva. Varem steroidravi mittesaanud astmahaigete alagrupis oli aeg individuaalse hea kontrolliga nädalani 16 päeva Seretide ja 23 päeva inhaleeritava glükokortikosteroidi puhul.

Üldised uuringu tulemused näitasid:

Patsientide protsent, kes saavutasid *hea kontrolli (HK) ja **täieliku kontrolli (TK) astma üle 12 kuu jooksul

 

Salmeterool/FP

 

FP

Uuringueelne ravi

HK

TK

 

HK

 

TK

 

IKS ei kasutatud (ainult SABA)

78%

50%

 

70%

 

40%

 

Väikeses annuses IKS (≤500 µg BDP

75%

44%

 

60%

 

28%

 

või samaväärset päevas)

 

 

 

 

 

 

 

Keskmises annuses IKS (>500-1000 µg

62%

29%

 

47%

 

16%

 

BDP või samaväärset päevas)

 

 

 

 

 

 

 

Ühendatud tulemused kolme

71%

41%

 

59%

 

28%

 

ravitasandi lõikes

 

 

 

 

 

 

 

*Hea kontroll: sümptomite skoor üle 1 (sümptomite skoori 1 määratletakse kui „sümptomite esinemist ühe lühikese perioodi vältel päeva jooksul“) 2 päeval, lühitoimeliste -adrenomimeetikumideβ (SABA) kasutamine 2 päeval ja 4 korral nädalas, hommikul mõõdetud ekspiratoorne tippvool

80% eeldatavast normist, öiste ärkamiste, ägenemiste ja kõrvaltoimete, mis vajaksid ravi muutmist, puudumine.

**Täielik kontroll: haigusnähtude puudumine, lühitoimeliste -adrenomimeetikumideβ mittekasutamine, hommikul mõõdetud ekspiratoorne tippvool 80% eeldatavast normist, öiste ärkamiste, ägenemiste ja kõrvaltoimete, mis vajaksid ravi muutmist, puudumine.

Uuringu tulemused näitavad, et Seretide’i annuses 50/100 mikrogrammi 2 korda ööpäevas, võib kasutada mõõduka püsiva astma esmaseks püsiraviks patsientidel, kellel peetakse väga oluliseks kiiret astma kontrolli saavutamist (vt lõik 4.2).

Topeltpimedas, randomiseeritud, paralleelgruppides uuringus, kus osales 318 püsiva astmaga patsienti vanuses ≥18 eluaasta, hinnati Seretide ohutust ja talutavust kahe inhalatsiooni manustamisel kaks korda ööpäevas (topeltannus) kahe nädala jooksul. Uuring näitas, et Seretide iga tugevuse inhalatsioonide kahekordistamine kuni 14 päeva jooksul viis -adrenomimeetikumigaβ seotud kõrvaltoimete esinemissageduse vähese suurenemiseni (treemor; 1 patsient [1%] vs 0, südamepekslemine; 6 [3%] vs 1 [<1%], lihaskrambid; 6 [3%] vs 1 [<1%]) ning inhaleeritava glükokortikosteroidiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedus oli sarnane [nt suuõõne kandidiaas; 6 [6%] vs 16 [8%], häälekähedus; 2 [2%] vs 4 [2%]) võrreldes ühe inhalatsiooniga kaks korda ööpäevas. -adrenomimeetikumigaβ seotud kõrvaltoimete esinemissageduse vähese suurenemisega tuleb arvestada juhul, kui kaalutakse Seretide annuse kahekordistamist täiskasvanud patsientidel, kes vajavad täiendavat lühiajalist (kuni 14 päeva) ravi inhaleeritava glükokortikosteroidiga.

  • Uuring SMART (SALMETEROL MULTICENTER ASTHMA RESEARCH TRIAL)

SMART oli mitmekeskuseline, randomiseeritud, topeltpime, platseebokontrolliga, paralleelgruppides 28-nädalane USAs läbiviidud uuring, kus 13176 patsienti randomiseeriti saama salmeterooli

(50 mikrogrammi kaks korda päevas) ja 13179 patsienti platseebot lisaks patsientide tavalisele astmaravile. Uuringusse kaasati patsiendid, kes olid ≥12 aasta vanused, kellel esines astma ja kes kasutasid astmaravimit (mitte LABA). Uuringuga liitumisel registreeriti inhaleeritavate glükokortikosteroidide kasutamine, kuid see ei olnud nõutav uuringu edasises käigus. SMART uuringu esmane tulemusnäitaja oli respiratoorse süsteemiga seotud surmajuhtude ja eluohtlike ilmingute kombineeritud arv.

SMART uuringu tähtsaimad leiud: esmane tulemusnäitaja

Patsiendigrupp

Esmase tulemusnäitaja

Suhteline risk

 

juhtude arv/patsientide arv

(95%

 

salmeterool

platseebo

usaldusvahemikud)

Kõik patsiendid

50/13176

36/13179

1,40

(0,91, 2,14)

Inhaleeritavaid steroidekasutavad

23/6127

19/6138

1,21

(0,66, 2,23)

patsiendid

 

 

 

 

Inhaleeritavaid steroide

27/7049

17/7041

1,60

(0,87, 2,93)

mittekasutavad patsiendid

 

 

 

 

Mustanahalised patsiendid

20/2366

5/2319

4,10

(1,54, 10,90)

(Tumedas kirjas risk on statistiliselt oluline 95% tasemel.)

SMART uuringu tähtsaimad leiud uuringueelse inhaleeritavate steroidide kasutamise järgi: teisesed tulemusnäitajad

 

Teisese tulemusnäitaja

Suhteline risk

 

juhtude arv/patsientide

(95%

 

arv

 

usaldusvahemikud)

 

salmeterool

platseebo

 

 

 

 

 

Respiratoorse süsteemiga seotud suremus

 

Inhaleeritavaid steroide kasutavad

10/6127

5/6138

2,01 (0,69, 5,86)

patsiendid

 

 

 

Inhaleeritavaid steroide

14/7049

6/7041

2,28 (0,88, 5,94)

mittekasutavad patsiendid

 

 

 

Kombineeritud astmaga seotud suremus või eluohtlikud ilmingud

Inhaleeritavaid steroide kasutavad

16/6127

13/6138

1,24 (0,60, 2,58)

patsiendid

 

 

 

Inhaleeritavaid

21/7049

9/7041

2,39 (1,10, 5,22)

steroidemittekasutavad patsiendid

 

 

 

Astmaga seotud suremus

Inhaleeritavaid steroide kasutavad

4/6127

3/6138

1,35 (0,30, 6,04)

patsiendid

 

 

 

Inhaleeritavaid steroide

9/7049

0/7041

*

mittekasutavad patsiendid

 

 

 

(*=ei olnud võimalik välja arvutada, kuna platseebogrupis juhtumeid ei ilmnenud. Tumedas kirjas väärtused on statistiliselt olulised 95% tasemel. Ülaltoodud tabelis esitatud teisesed tulemusnäitajad saavutasid kogupopulatsioonis statistilise olulisuse piiri.) Teisesed tulemusnäitajad – kombineeritud üldine suremus või eluohtlikud ilmingud, üldine suremus või erinevatel põhjustel hospitaliseerimine – ei saavutanud kogupopulatsioonis statistilise olulisuse piiri.

Salmeterooli-FP ohutus ja efektiivsus võrreldes ainult FP-ga astma korral

Viidi läbi kaks mitmekeskuselist 26-nädalast uuringut, et võrrelda salmeterooli-FP ja ainult FP ohutust ja efektiivsust – ühes uuringus osalesid täiskasvanud ja noorukid (uuring AUSTRI) ja teises lapsed vanuses 4...11 aastat (uuring VESTRI). Mõlemasse uuringusse kaasatud uuritavatel oli mõõdukas kuni raske püsiv astma ning anamneesis astmaga seotud hospitaliseerimine või astma ägenemine eelneva aasta jooksul. Kummagi uuringu esmane eesmärk oli kindlaks määrata, kas LABA lisamine IKS-ravile (salmeterool-FP) on tõsiste astmaga seotud juhtumite (astmaga seotud hospitaliseerimine, endotrahheaalne intubatsioon ja surm) riski põhjal samaväärne ainult IKS (FP)-raviga. Nende uuringute teisene efektiivsuse eesmärk oli hinnata, kas IKS/LABA (salmeterool-FP) on parem ainult IKS-ravist (FP) raskete astma ägenemiste põhjal (mida määratleti kui astma halvenemist, mis vajas süsteemsete kortikosteroidide kasutamist vähemalt 3 päeval või haiglaravi või erakorralise meditsiini osakonna külastust astma tõttu, mis vajas ravi süsteemsete kortikosteroididega).

Uuringutes AUSTRI ja VESTRI randomiseeriti ja raviti kokku vastavalt 11 679 ja 6208 patsienti. Esmase ohutuse tulemusnäitaja osas saavutati samaväärsus mõlemas uuringus (vt tabel allpool).

Tõsised astmaga seotud juhtumid 26-nädalastes uuringutes AUSTRI ja VESTRI

 

AUSTRI

VESTRI

 

 

Salmeterool-FP

Ainult FP

Salmeterool-FP

 

Ainult FP

 

(n = 5834)

(n = 5845)

(n = 3107)

 

(n = 3101)

Liittulemusnäitaja

34 (0,6%)

33 (0,6%)

27 (0,9%)

 

21 (0,7%)

(astmaga seotud

 

 

 

 

 

hospitaliseerimine,

 

 

 

 

 

endotrahheaalne

 

 

 

 

 

intubatsioon või surm)

 

 

 

 

 

Salmeterooli-FP/FP riski

1,029

 

1,285

 

 

suhtarv (95% CI)

(0,638...1,662)A

 

(0,726...2,272)B

 

 

Surm

 

 

 

 

 

 

 

Astmaga seotud

 

hospitaliseerimine

 

 

 

 

 

Endotrahheaalne

 

intubatsioon

 

 

 

 

 

AKui suhtelise riski 95% usaldusvahemiku saadud ülemine väärtus oli alla 2,0, siis järeldati samaväärsust.

BKui suhtelise riski 95% usaldusvahemiku saadud ülemine väärtus oli alla 2,675, siis järeldati samaväärsust.

Teisese efektiivsuse tulemusnäitaja puhul täheldati mõlemas uuringus esimese astma ägenemiseni kulunud aja vähenemist salmeterooli-FP puhul FP-ga võrreldes, kuid statistiline olulisus saavutati ainult uuringus AUSTRI:

 

AUSTRI

VESTRI

 

Salmeterool-FP

 

Ainult FP

Salmeterool-FP

 

Ainult FP

 

(n = 5834)

 

(n = 5845)

(n = 3107)

 

(n = 3101)

Astma ägenemisega

480 (8%)

 

597 (10%)

265 (9%)

 

309 (10%)

uuritavate arv

 

 

 

 

 

 

Salmeterooli-FP/FP riski

0,787

 

0,859

 

suhtarv (95% CI)

(0,698; 0,888)

(0,729; 1,012)

Lapsed:

Uuringus SAM101667, kus osales 158 sümptomaatilise astmaga last vanuses 6...16 aastat, oli salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kombinatsioon võrdselt efektiivne flutikasoonpropionaadi annuse kahekordistamisega sümptomite kontrolli ja kopsufunktsiooni suhtes. See uuring ei hinnanud toimet astma ägenemistele.

Uuringus, kus osalesid lapsed vanuses 4...11 aastat [n=428], võrreldi salmeterooli/flutikasoonpropionaadi DISKUS’t (50/100 mikrogrammi, üks inhalatsioon kaks korda päevas) salmeterooli/flutikasoonpropionaadi aerosoolinhalaatoriga (25/50 mikrogrammi, kaks inhalatsiooni kaks korda päevas) 12-nädalase raviperioodi jooksul. Keskmise hommikul mõõdetud ekspiratoorse tippvoolu kohandatud keskmine muutus võrreldes ravieelsega oli 1.-12. nädala jooksul 37,7 l/min DISKUS’e rühmas ja 38,6 l/min aerosoolinhalaatori rühmas. Mõlemas ravirühmas täheldati paranemist ka hooravimi vabade ja ilma sümptomiteta päevade ja ööde osas.

Astma ravi flutikasoonpropionaati sisaldavate ravimitega raseduse ajal

Ühendkuningriigis viidi läbi vaatluslik retrospektiivne epidemioloogiline kohordiuuring, kus kasutati elektroonilisi terviseandmeid, et hinnata suurte kaasasündinud väärarengute riski pärast raseduse esimesel trimestril aset leidnud kokkupuudet ainult inhaleeritava FP-ga ja salmeterooli-FP-ga võrreldes FP-d mittesisaldava IKS-iga. Selles uuringus ei kasutatud võrdlust platseeboga.

Astma kohordis, mis hõlmas 5362 esimesel trimestril IKS-iga kokku puutunud rasedust, tuvastati 131 diagnoositud suurt kaasasündinud väärarengut; 1612 rasedat (30%) olid saanud FP-d või salmeterooli-FP-d ning nende kohta tuvastati 42 diagnoositud suurt kaasasündinud väärarengut. Esimeseks eluaastaks diagnoositud suurte kaasasündinud väärarengute kohandatud šansisuhe oli 1,1 (95% CI: 0,5...2,3) FP-ga kokku puutunud vs. FP-d mittesisaldava IKS-iga kokku puutunud mõõduka astmaga naiste ja 1,2 (95% CI: 0,7...2,0) olulise kuni raske astmaga naiste puhul. Suurte kaasasündinud väärarengute riski erinevust ei tuvastatud ainult FP versus salmeterooli-FP kasutamise puhul raseduse esimesel trimestril. Suurte kaasasündinud väärarengute absoluutsed riskid astma raskuse kihtide lõikes jäid vahemikku 2,0...2,9 100 FP-ga kokku puutunud raseduse kohta, mis on võrreldav 15 840 astmaraviga mitte kokku puutunud rasedust hõlmanud uuringu tulemustega

(2,8 suurt kaasasündinud väärarengut 100 raseduse kohta) GPRD (General Practice Research Database) andmebaasi põhjal.

Farmakokineetilised omadused

Salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi koosmanustamisel inhalatsiooni teel oli kummagi nimetatud komponendi farmakokineetika samasugune nagu nende ravimite eraldi manustamisel. Seetõttu on mõlema komponendi farmakokineetikat kirjeldatud eraldi.

Salmeterool:

Salmeterool avaldab lokaalset toimet kopsukoesse ning seetõttu ei ole selle kontsentratsioon plasmas määrava tähtsusega. Salmeterooli farmakokineetika kohta on andmed puudulikud, kuna inhaleeritava terapeutilise annuse puhul on ravimi kontsentratsioon plasmas madal (ligikaudu 200 pikogrammi/ml või vähem).

Flutikasoonpropionaat:

Ravimi ühe annuse manustamisel inhalatsiooni teel on flutikasoonpropionaadi absoluutne biosaadavus tervetel inimestel 5…11%, sõltuvalt kasutatud inhalaatorist. Astmaga patsientidel on täheldatud inhaleeritava flutikasoonpropionaadi väiksemat süsteemset toimet.

Flutikasoonpropionaadi imendumine vereringesse toimub peamiselt kopsude kaudu ning on esialgu kiire, seejärel aga kestvam. Ülejäänud osa annusest võib alla neelata, kuid selle roll süsteemses toimes on minimaalne vähese vesilahustuvuse ja esmase maksapassaaži läbimise tõttu, mille tulemuseks on biosaadavus alla 1%. Plasmakontsentratsioon suureneb lineaarselt inhaleeritava annuse suurendamisel.

Flutikasoonpropionaati iseloomustab kõrge plasma kliirens (1150 ml/min), suur jaotusruumala püsikontsentratsiooni faasis (ligikaudu 300 l) ja terminaalne poolväärtusaeg umbes 8 tundi.

Seonduvus plasmavalkudega on 91%.

Flutikasoonpropionaadi eritumine süsteemsest vereringest on väga kiire. See metaboliseeritakse suures osas tsütokroom P450 ensüümi CYP3A4 poolt inaktiivseks karboksüülderivaadiks. Väljaheites on leitud ka teisi kindlakstegemata metaboliite.

Flutikasoonpropionaadi renaalne kliirens on ebaoluline. Alla 5% annusest eritub neerude kaudu põhiliselt metaboliitidena. Põhiosa annusest eritub roojaga metaboliitidena ja muutumatul kujul.

Lapsed

31-l, 4…11-aastasel kerge astmaga lapsel hinnati Seretide Inhaleri 25/50 mikrogrammi

(2 inhalatsiooni kaks korda päevas manustatult koos vahemahutiga või ilma) või Seretide Diskus 50/100 mikrogrammi (1 inhalatsioon kaks korda päevas) 21-päevase ravi toimet. Flutikasooni süsteemne ekspositsioon oli Seretide Inhaleri (107pg h/ml [95% CI: 45,7, 252,2]) kasutamisel koos vahemahutiga ja Seretide Diskuse (138pg h/ml [95% CI: 69,3, 273,2]) kasutamisel sarnane, kuid Seretide Inhaleri kasutamisel ilma vahemahutita madalam (24pg h/ml [95% CI: 9,6, 60,2]). Salmeterooli süsteemne ekspositsioon oli ilma vahemahutita Seretide Inhaleri, vahemahutiga Seretide Inhaleri ja Seretide Diskuse kasutamise korral sarnane (vastavalt 126 pg h/ml [95% CI: 70, 225], 103 pg h/ml [95% CI: 54, 200] ja 110 pg h/ml [95% CI: 55, 219]).

Prekliinilised ohutusandmed

Salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi eraldi manustamise loomkatsetest saadud tulemustest omavad tähtsust inimesele vaid nende farmakoloogilise toime tugevnemisega seotud efektid.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on glükokortikosteroidide manustamine loomadele põhjustanud väärarengute teket (suulaelõhe, skeleti väärarengud). Ent soovitatud annuste kasutamisel ei ole nendel loomkatsete tulemustel tähtsust inimesele. Loomkatsetest salmeterooliga on ilmnenud embrüotoksiline toime vaid väga suurte annuste kasutamisel. Koosmanustamise järgselt suurenes rottidel nabaväädi väärasetsuse ja kuklaluu mittetäieliku luustumise esinemissagedus annuste kasutamisel, mis on seotud teadaolevate glükokortikosteroididest tingitud arenguhäiretega. Salmeteroolksinafoaadi ega flutikasoonpropionaadi puhul ei ole genotoksilist toimet täheldatud.

Kloorfluorsüsinikku (CFC) mittesisaldaval propellendil norfluraanil ei ole toksilist toimet ka väga suurte kontsentratsioonide puhul. See on leidnud tõestust norfluraani igapäevasel manustamisel paljudele loomaliikidele 2 aasta jooksul.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Propellent: norfluraan (HFA 134a).

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Mahutis on survestatud vedelik. Vältida kokkupuudet temperatuuriga üle 50°C, kaitsta otsese päikesevalguse eest. Mahutit ei tohi läbi torgata ega põletada, isegi kui see on tühi.

Nagu teiste inhaleeritavate rõhumahutis olevate ravimite puhul, võib ravimi toime väheneda, kui mahuti on külm.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Suspensioon on mõõteklapiga seest lakitud 8 ml alumiiniumsulamist rõhumahutis. Mahuti on punakaslillas plastmassist korpuses, mis on varustatud pihustiga huuliku ja kattekorgiga. Annuselugejaga inhalaatoril on plastmassist inhalaatori tagaküljel olevas aknas näha number, mitu ravimiannust on alles. Inhalaatoris on 120 annust.

Preparaat on pakendatud pappkarpi, milles on:

1 x 120 annust inhalaatoris.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Glaxo Wellcome UK Limited trading as Glaxo Wellcome Operations 980 Great West Road, Brentford

Middlesex, TW8 9GS Ühendkuningriik

MÜÜGILOA NUMBRID

SERETIDE INHALER, 25 µg+50 µg: 406403

SERETIDE INHALER, 25 µg+125 µg: 406203

SERETIDE INHALER, 25 µg+250 µg: 406303

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 7.02.2003

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 5.02.2013

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2018