Sevredol - õhukese polümeerikattega tablett (10mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sevredol, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Sevredol, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Sevredol 10 mg tablett sisaldab 10 mg morfiinsulfaati, mis vastab 7,5 mg morfiinile. Üks Sevredol 20 mg tablett sisaldab 20 mg morfiinsulfaati, mis vastab 15,0 mg morfiinile. INN. Morphinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoos.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Sevredol 10 mg

Sinine õhukese polümeerikattega kapslikujuline kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon. Vasakul pool on märgistus „IR“ ja paremal pool on „10“.

Sevredol 20 mg

Roosa õhukese polümeerikattega kapslikujuline kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon. Vasakul pool on märgistus „IR“ ja paremal pool on „20“.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Tugev valu.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Sevredol 10/20 mg annustamist peab kohandama vastavalt valu tugevusele ja patsiendi individuaalsele tundlikkusele.

Lapsed

3…5 aastat: 5 mg iga 4 tunni järel 6…12 aastat: 5…10 mg iga 4 tunni järel

Täiskasvanud ja noorukid

Järgnevas tabelis on näidatud noorukite ja täiskasvanute soovitatavad individuaalsete ja ööpäevaste annuste vahemikud:

Toime vähenemise korral võib üksikannust korrata 4…6 tunni järel. Maksimaalsed ööpäevased annused ei tohi ületada nelja- kuni kuuekordset üksikannust.

Kui vajalikud on suuremad ööpäevased annused, tuleb kaaluda toimeaine teisi sobivaid tugevusi, kas alternatiivina või kombinatsioonis Sevredol 10/20 mg-ga.

Maksa- või neerufunktsiooni kahjustus

Maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ja kahtluse korral seedetrakti läbimise aja pikenemisele tuleb Sevredol 10/20 mg annustada erilise ettevaatusega.

Eakad patsiendid

Eakad patsiendid (reeglina alates 75-aastastest) ja halva üldise füüsilise seisundiga patsiendid võivad morfiinile reageerida tundlikumalt. Seetõttu tuleb rakendada suuremat ettevaatust annuse tiitrimisel ja/või valida annuste vahele pikemad intervallid. Vajadusel võib annuse vahetada väiksema tugevuse vastu.

Annuse kohandamise erijuhised

Esmakordsel annuse kohandamisel võib kasutada väiksema toimeainesisaldusega ravimvormi, võimalusel ka lisaks olemasolevale ravile toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega.

Üldiselt tuleb manustada piisav annus, samas igal individuaalsel juhul peab eesmärgiks olema väikseim toimiv valuvaigistav annus.

Kroonilise valu ravis peab annustamine eelistatult vastama fikseeritud ajakavale.

Patsientidel, kes saavad lisaks täiendavat valuravi (nt operatsioon, pleksuse blokaad), vajab annus pärast mõõtmist uuesti kohandamist.

Manustamisviis

Õhukese polümeerikattega tabletid tuleb võtta suu kaudu tervelt, ilma närimata või purustamata* koos piisava koguse vedelikuga sõltumata toidukordadest.

*Tablette võib siiski jagada piki poolitusjoont võrdseteks poolteks, kui seda nõuab soovitud annus.

Arst otsustab ravi kestuse vastavalt valukaebusele.

Sevredol 10/20 mg ei tohi kunagi kasutada kauem, kui absoluutselt hädavajalik. Kui haiguse iseloomu ja raskuse tõttu osutub vajalikuks pikema-ajaline valuravi ravimiga Sevredol 10/20 mg, tuleb hoolikalt regulaarsete lühikeste intervallide järel (vajaduse korral sh ravi katkestused) kontrollida, kas ja mis ulatuses on alles kliiniline vajadus selle järele. Vajaduse korral tuleb annus vahetada sobivama tugevuse vastu. Kroonilise valu seisundis tuleb eelistada fikseeritud annustamise režiimi.

Ravi katkestamine

Opioidi manustamise järsk katkestamine võib soodustada võõrutussündroomi teket. Seetõttu tuleb annust enne ravi katkestamist järk-järgult vähendada.

Vastunäidustused

Sevredol 10/20 mg ei tohi kasutada:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• paralüütiline iileus;
• äge kõht.

Morfiini tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel esineb:

• anamneesis ainete kuritarvitamine, sh opioidsõltuvus;
• teadvusehäire;
• seisundid, mille korral esineb või tuleb vältida hingamiskeskuse ja hingamisfunktsiooni häireid;
• raskekujuline kopssüda;
• suurenenud intrakraniaalse rõhuga seisundid, kui ei toimu mehhaanilist ventileerimist;
• hüpovoleemiaga seotud hüpotensioon;
• prostata hüperplaasia koos urineerimisjärgse jääkuriiniga (risk kusepõie rebendi tekkeks uriinipeetuse tõttu);
• kuseteede stenoos või koolikud;
• sapiteede häired;
• obstruktiivsed ja põletikulised sooltehaigused;
• feokromotsütoom;
• pankreatiit;
• raske neerufunktsiooni kahjustus;
• raske maksafunktsiooni kahjustus;
• raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus;
• raske bronhiaalastma;
• hüpotüreoidism;
• hingamisdepressioon;
• epilepsia või suurenenud krambivalmidus.

Opioidide üleannustamise kõige tähtsam oht on hingamisdepressiooni teke.

Morfiini tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kes võtavad kesknärvisüsteemi pärssivaid ravimeid või monoamini oksüdaasi (MAO) inhibiitoreid (vt lõik 4.5).

Risk rahustite (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimite samaaegsel kasutamisel

Sevredol’i samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimitega võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tohib neid rahusteid samaaegselt määrata ainult alternatiivsete ravivalikuteta patsientidele. Kui Sevredol’i otsustatakse siiski määrata samaaegselt rahustitega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ning ravi peab olema võimalikult lühike.

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid vajadusest neid sümptomeid teadvustada (vt lõik 4.5).

Sevredol 10/20 mg pikaajaline kasutamine võib põhjustada ravimi suhtes tolerantsuse teket koos vajadusega suuremate annuste järele soovitud valuvaigistava toime saavutamiseks. Selle ravimi pikaajaline kasutamine võib viia füüsilise sõltuvuse tekkeni ning ravi järsul lõpetamisel võib tekkida ärajätusündroom. Kui ravi morfiiniga ei ole enam vajalik, võib ärajätusümptomite ennetamiseks olla soovitav vähendada ravimi annust järk-järgult.

Sõltuvus ja võõrutussündroom

Opioidanalgeetikumide kasutamisega võidakse seostada füüsilist ja/või psühholoogilist sõltuvust või tolerantsust. Mida pikem on ravimi kasutamise kestus ja suurem annus, seda suurem on risk.

Sümptomeid on võimalik vähendada annuse muutmise või ravimvormi vahetamisega ning morfiini järkjärgulise ärajätmisega. Sümptomid on loetletud lõigus 4.8.

Nagu teistel tugevatoimelistel opioidagonistidel, on ka morfiinil kuritarvitamise potentsiaal ning seda tuleb kasutada eriti ettevaatlikult patsientidel, kes on varem kuritarvitanud alkoholi või ravimeid. Latentse või avaldunud sõltuvushäirega isikud võivad morfiini kuritarvitada. Võimalik on psühholoogilise sõltuvuse teke opioidanalgeetikumide, sealhulgas morfiini suhtes.

Suukaudsete ravimvormide kuritarvitamine parenteraalse manustamise teel põhjustab eeldatavasti tõsiseid kõrvaltoimeid, mis võivad lõppeda surmaga.

Morfiin võib alandada krambiläve epilepsia anamneesiga patsientidel.

Riski tõttu iileuse või hingamisdepressiooni tekkeks, mis on operatsioonijärgsel perioodil suurem võrreldes kirurgiliste sekkumisteta isikutega, võib Sevredol 10/20 mg enne ja pärast operatsiooni kasutada ainult ettevaatusega.

Morfiini valuvaigistav toime võib peita raskeid intraabdominaalseid tüsistusi nagu soolte perforatsioon.

Eelkõige suurte annuste korral võib tekkida hüperalgeesia, mis ei allu morfiiniannuse täiendavale suurendamisele. Vaja võib olla morfiini annust vähendada või kasutada muud opioidi.

Äge rindkeresündroom sirprakkaneemiaga patsientidel

Arvestades ägeda rindkeresündroomi ja morfiini kasutamise võimalikku seost vaso-oklusiivse kriisi ajal morfiini kasutavatel sirprakkaneemiaga patsientidel, tuleb patsiente hoolikalt jälgida ägeda rindkeresündroomi sümptomite suhtes.

Neerupealiste puudulikkus

Opioidanalgeetikumid võivad põhjustada pöörduvat neerupealiste puudulikkust, mis nõuab jälgimist ja glükokortikoid-asendusravi. Neerupealiste puudulikkuse sümptomid võivad muu hulgas olla iiveldus, oksendamine, isutus, väsimus, nõrkus, peapööritus ja madal vererõhk.

Suguhormoonide sisalduse vähenemine ja prolaktiinisisalduse suurenemine

Pikaajalist opioidanalgeetikumide kasutamist võidakse seostada suguhormoonide sisalduse vähenemise ja prolaktiinisisalduse suurenemisega. Sümptomid on muu hulgas libiido vähenemine, impotentsus ja amennorröa.

Ravimpreparaati tuleb kasutada ettevaatusega operatsioonieelsel perioodil ja esimese 24 tunni jooksul pärast operatsiooni.

Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda toimeainet manustada viljakas eas meestele ja naistele vaid juhul kui praktiseeritakse usaldusväärset rasestumisvastast meetodit (vt lõik 4.6).

Sevredol 10/20 mg kasutamine võib anda dopingukontrollis positiivseid tulemusi.

Rifampitsiin võib vähendada morfiini plasmakontsentratsiooni. Rifampitsiinravi ajal ja pärast ravi tuleb jälgida morfiini analgeetilist toimet ja kohandada morfiini annuseid.

Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi defitsiidi või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Rahustid (nt bensodiasepiinid) või sarnased ravimid

Opioidide samaaegne kasutamine rahustitega (nt bensodiasepiinid) või sarnaste ravimitega suurendab sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ja surma riski kesknärvisüsteemi pärssiva aditiivse toime tõttu. Samaaegsel kasutamisel tuleb ravimite annust ja kasutamise kestust piirata (vt lõik 4.4). Kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite hulka kuuluvad, kuid mitte ainult: teised opioidid, anksiolüütikumid, uinutid ja rahustid (sh bensodiasepiinid), antipsühhootilised ained, antidepressandid, üldanesteetikumid, fenotiasiinid, gabapentiin ja alkohol.

Morfiini ei tohiks manustada samaaegselt MAO inhibiitoritega ega kahe nädala jooksul pärast sellist ravi.

Antikolinergilise toimega ravimid (nt psühhotroopsed ravimid, antihistamiinikumid, antiemeetikumid, Parkinsoni tõve ravimid) võivad suurendada opioidide antikolinergilisi kõrvaltoimeid (nt kõhukinnisus, suu kuivus või urineerimishäired).

Tsimetidiin ja teised maksa ainevahetust ebasoodsalt mõjutavad ravimid võivad pärsitud metabolismi tulemusena kaasa tuua morfiini sisalduse suurenemise plasmas.

Morfiin võib tugevdada lihaslõõgastite toimet.

Samaaegne kasutamine koos rifampitsiiniga võib nõrgendada morfiini toimet.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Morfiini mutageensete omaduste tõttu tohib seda manustada viljakas eas meestele ja naistele vaid juhul kui praktiseeritakse tõhusat rasestumisvastast meetodit.

Loomkatsetes on tõendatud, et morfiin võib vähendada fertiilsust (vt lõik 5.3).

Rasedus

Võimaliku teratogeense riski hindamiseks inimesel on andmed puudulikud. On teatatud võimalikust seosest kubemesonga esinemissageduse suurenemisega. Morfiin läbib platsentaarbarjääri. Loomkatsetes on näidatud kahjuliku toime võimalust järglasele kogu raseduse jooksul (vt lõik 5.3). Selle ravimpreparaadi kasutamisest tuleb võimalikult hoiduda patsientide puhul, kes on rasedad või toidavad last rinnaga.

Morfiinsulfaadi pikaajaline kasutamine raseduse ajal põhjustab vastsündinu opioidi võõrutussündroomi.

Raseduse ajal opioidanalgeetikume kasutanud naiste vastsündinuid tuleb jälgida vastsündinu võõrutussündroomi nähtude suhtes. Ravi võib hõlmata opioid- ja toetusravi.

Sünnitus

Morfiin võib sünnituse kestust pikendada või lühendada. Vastsündinuid, kelle emad said sünnituse ajal opioidvaluvaigisteid, tuleb jälgida hingamisdepressiooni või ärajätusündroomi sümptomite suhtes ja vajadusel ravida spetsiifilise opioidi antagonistiga.

Imetamine

Morfiin eritub rinnapiima, kuhu see jõuab suuremas kontsentratsioonis kui ema plasmas. Kuna imikuni võivad jõuda kliiniliselt olulised kontsentratsioonid, ei ole rinnaga toitmine soovitatav.

Toime reaktsioonikiirusele

Morfiin võib muuta tähelepanu- ja reaktsioonivõimet sellisel määral, et võime aktiivselt osaleda tänavaliikluses või käsitseda masinaid võib olla kahjustatud või puududa.

See kehtib eriti ravi alustamisel, annuse suurendamisel ja ravimi vahetamisel, samuti kasutamisel kombinatsioonis alkoholi või trankvillisaatoritega.

Igal individuaalsel juhul peab olukorda hindama ravi määrav arst. Kui ravi on stabiilne, ei ole üldine sõidukeeld tingimata vajalik.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimeid on hinnatud järgmiste esinemissageduste alusel:

Immuunsüsteemi häired

Sevredol 20 mg sisaldab värvainet päikeseloojangukollane (E110). Päikeseloojangukollane võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Endokriinsüsteemi häired

Väga harv Antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom (SIADH; juhtiv sümptom: hüponatreemia)

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga harv Vähenenud söögiisu või söögiisu kaotus

Psühhiaatrilised häired

Morfiin võib põhjustada mitmesuguseid psüühilisi kõrvaltoimeid, mille raskus ja iseloom on erinevatel patsientidel erinev (sõltuvalt isiksusest ja ravi kestusest).

Vaskulaarsed häired

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt Uriinipeetus

HarvNeerukoolik

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Ravimisõltuvus ja ravimivõõrutussündroom

Opioidanalgeetikumide kasutamisega võidakse seostada füüsilist ja/või psühholoogilist sõltuvust või tolerantsust. Opioidi manustamise järsk lõpetamine või opioidiantagonisti manustamine võib soodustada võõrutussündroomi teket; mõnikord võib see tekkida annustevahelisel ajal. Ravijuhised on lõigus 4.4.

Füüsilised võõrutussümptomid on muu hulgas: valu kehas, treemor, rahutute jalgade sündroom, kõhulahtisus, gaasivalud, iiveldus, gripilaadsed sümptomid, tahhükardia ja müdriaas. Psühholoogilised sümptomid on muu hulgas düsfooriline meeleolu, ärevus ja ärrituvus. Ravimisõltuvusega kaasneb sageli ravimi äärmuslik vajadus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Kuna tundlikkus morfiinile on individuaalselt väga erinev, võivad mürgistuse sümptomid esineda täiskasvanutel alates ühekordsetest annustest, mis vastavad subkutaanselt või intravenoosselt manustatud ligikaudu 30 mg-le. Vähihaigetel on need väärtused sageli suurenenud, ilma et avalduks mingeid tõsiseid kõrvaltoimeid.

Opioidmürgistust iseloomustab triaad: mioos, hingamisdepressioon ja kooma. Kui algul on pupillid nõelapea suurused, siis väljendunud hüpoksia korral need laienevad. Hingamine on tugevasti pärsitud (kuni 2…4 hingamisliigutuseni minutis). Patsient muutub tsüanootiliseks.

Morfiini üleannustamine põhjustab somnolentsust, mis progresseerub stuupori kuni koomani. Vererõhk jääb esialgu normaalseks, kuid seejärel langeb kiiresti koos mürgistuse progresseerumisega. Võib areneda püsiv vererõhu langus kuni šokiseisundini. Võivad tekkida aspiratsioonipneumoonia, tahhükardia, bradükardia ja rabdomüolüüs, mis progresseerub neerupuudulikkuseni. Kehatemperatuur langeb. Skeletilihased on lõõgastunud, aeg-ajalt võib esineda generaliseerunud spasme, eeskätt lastel. Surma põhjustab tavaliselt hingamispuudulikkus või tüsistused nagu kopsuturse.

Ravi

Teadvusetul hingamisseiskusega patsiendil on näidustatud ventileerimine, intubeerimine ja opioidi antagonisti intravenoosne manustamine (nt 0,4 mg naloksooni intravenoosselt). Kui hingamispuudulikkus püsib, tuleb individuaalset annust korrata 1…3 korda 3-minutiliste intervallidega kuni hingamiskiirus on normaliseerunud ja patsient vastab valustimulatsioonile.

Nõutav on range jälgimine (vähemalt 24 tundi), kuna opioidi antagonisti toimeaeg on lühem kui morfiini oma, nii et tuleb oodata võimalikku hingamispuudulikkuse taastumist.

Lastel on opioidi antagonisti annus 0,01 mg kehakaalu kg kohta üksikannusena.

Lisaks võivad olla vajalikud meetmed kehatemperatuuri säilitamiseks ja voluumeni täitmiseks.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA01

Toimemehhanism

Morfiin on oopiumimoonist (Papaver somniferum) saadud fenantreenalkaloid, millel on opioid-agonistlikud omadused (ilma antagonistliku toimeta). Sellel on väljendunud afiinsus µ- retseptorite suhtes.

Kesknärvisüsteem

Morfiini põhilised terapeutilise väärtusega toimed on analgeesia ja sedatsioon.

Morfiin põhjustab hingamisdepressiooni vahetu toime tõttu ajutüve hingamiskeskusele.

Morfiin pärsib köharefleksi vahetu toime kaudu köhakeskusele piklikajus. Köhavastane toime võib ilmneda väiksemate annuste juures kui tavaliselt analgeesiaks vajalik.

Morfiin põhjustab mioosi, isegi täielikus pimeduses. Nööpnõelapea suurused pupillid on narkootilise aine üleannustamise tunnuseks, kuid ei pruugi olla patognomoonseks tunnuseks (nt võivad samasuguseid leide põhjustada ka hemorraagilise või isheemilise etioloogiaga ajusilla kahjustused). Morfiini üleannustamisel esineva hüpoksia korral esineb pigem märkimisväärne müdriaas, mitte mioos.

Seedetrakt ja muud silelihased

Morfiin põhjustab motiilsuse vähenemist, mis on seotud silelihaste toonuse langusega mao antrumis ja kaksteistsõrmiksooles. Toidu seedimine peensooles on hilinenud ning propulsiivsed kokkutõmbed vähenenud. Propulsiivsed peristaltilised lained käärsooles vähenevad, samas kui toonus suureneb spasmini, mis põhjustab kõhukinnisust.

Kardiovaskulaarne süsteem

Morfiin võib põhjustada histamiini vabanemist koos kaasneva perifeerse vasodilatsiooniga või ilma. Histamiini vabanemise ja/või perifeerse vasodilatsiooni tunnusteks võivad olla kihelus, õhetus, silmade punetus, higistamine ja/või ortostaatiline hüpotensioon.

Endokriinsüsteem

Vt lõik 4.4.

Muud farmakoloogilised toimed

In vitro ja loomkatsetes on näidatud looduslike opioidide nagu morfiini mitmesuguseid toimeid immuunsüsteemi komponentidele. Nende leidude kliiniline tähendus on teadmata.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist imendub morfiin suhteliselt kiiresti – peamiselt peensoole ülemisest osast ja vähemal määral ka maost. Madal absoluutne biosaadavus (20%...40%) on tingitud väljendunud esmase passaaži efektist.

Jaotumine

Ligikaudu 20…35% morfiinist seondub plasma valkudega, eelistatult albumiini fraktsiooniga.

Morfiini jaotusruumalaks on teatatud 1,0...4,7 l/kg pärast ühekordset intravenoosset annust 4...10 mg. Kõrge kontsentratsioon kudedes on leitud maksas, neerudes, seedetraktis ja lihastes. Morfiin läbib hematoentsefaalbarjääri.

Biotransformatsioon

Morfiin metaboliseerub peamiselt maksas, kuid ka neerudes ja soolte epiteelis. Olulised astmed on fenüülse hüdroksüüli rühma glükuronidatsioon maksa UDP glükuronüültransferaasi abil ja N- demetüülimine.

Peamised metaboliidid on esmalt ja ülekaalukalt morfiin-3-glükuroniid ja vähemal määral morfiin-6- glükuroniid. Samuti moodustuvad teiste seas sulfaatkonjugaadid ja oksüdatiivsed metaboliidid nagu normorfiin, morfiin-N-oksiid ja hüdroksüleeritud morfiin 2. positsioonis. Glükuroniidide poolväärtusaeg on arvestatavalt pikem kui vabal morfiinil. Morfiin-6-glükuroniid on bioloogiliselt aktiivne. On võimalik, et neerukahjustusega patsientidel on prolongeeritud toime tingitud nendest metaboliitidest.

Eritumine

Pärast suukaudset või parenteraalset manustamist ilmub ligikaudu 80% manustatud morfiinist uriini (10% muutumatu morfiinina, 4% normorfiinina ja 65% glükuroniididena, morfiin-3glükuroniidi ja morfiin-6-glükuroniidina suhtega 10:1). Morfiini eliminatsiooni poolväärtusaeg allub suurtele kõikumistele erinevate isikute vahel. Pärast parenteraalset manustamist varieeruvad keskmised

väärtused 1,7 ja 4,5 h vahel, kuigi aeg-ajalt on täheldatud ka väärtusi 9 h ümber. Ligikaudu 10% morfiin-glükuroniididest eritub sapi kaudu väljaheitega.

Morfiini farmakokineetika on lineaarne väga suures annusevahemikus.

Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisus

Morfiini mutageensuse hindamiseks ei ole ametlikke uuringuid läbi viidud. Kirjanduses on leitud morfiini in vitro mutageenne toime – DNA fragmentatsiooni suurendamine inimese T-rakkudes. Morfiini mutageensusest in vivo on teatatud hiire mikrotuuma analüüsil ning kromosoomide aberratsiooni indutseerimisest hiire spermatosoidides ja näriliste lümfotsüütides. Mehhanistlikud uuringud viitavad, et morfiini klastogeensed toimed hiirtel in vivo võivad olla seotud morfiini poolt põhjustatud glükokortikoidide taseme tõusuga. Kontrastina positiivsetele leidudele näitavad kirjanduses in vitro katsete andmed, et morfiin ei indutseeri kromosoomide aberratsiooni inimeste leukotsüütides ega translokatsiooni või letaalseid mutatsioone Drosophila’l.

Kartsinogeensus

Loomkatseid morfiini kartsinogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus

Kirjanduses on andmed loomkatse kohta emaste rottidega, keda raviti i.p. kuni 15 mg/kg/ööpäev morfiiniga enne paaritumist, kuni 30 mg/kg/ööpäev raseduse ajal ja kuni 40 mg/kg/ööpäev pärast sünnitust. Katse näitas fertiilsuse langust emasloomadel ja surnultsündide sageduse tõusu ning elusatel järglastel kasvupeetust, morfiini võõrutusnähte ning spermatosoidide tootmise pärssumist. Isasrottidel on täheldatud fertiilsuse vähenemist ja sugurakkude kromosoomikahjustusi.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Sevredol 10 mg

Veevaba laktoos, preželatiniseeritud maisitärklis, povidoon (K25), magneesiumstearaat, [taimne], makrogool 400, hüpromelloos, talk, värvained: briljantsinine (E133), titaandioksiid (E171).

Sevredol 20 mg

Veevaba laktoos, preželatiniseeritud maisitärklis, povidoon (K25), magneesiumstearaat, [taimne], osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol, makrogool 3350, talk, värvained: päikeseloojangukollane (E110), erütrosiin (E127), titaandioksiid (E171).

Sobimatus

Teadmata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

PVdC kaetud PVC blisterpakend, mis sisaldab 28, 30, 56 või 60 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Mundipharma Gesellschaft m.b.H., Apollogasse 16-18, A-1070 Viin, Austria

MÜÜGILOA NUMBRID

Sevredol 10 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid: 291699

Sevredol 20 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid: 291599

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17.12.1999

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.06.2010

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2018