Ramigamma - tabl 10mg n10; n14; n20; n28; n30; n42; n50; n98; n100

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ramigamma, 2,5 mg tabletid

Ramigamma, 5 mg tabletid

Ramigamma, 10 mg tabletid

Ramipriil

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Ramigamma ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Ramigamma võtmist

3.Kuidas Ramigamma’t võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Ramigamma’t säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Ramigamma ja milleks seda kasutatakse

Ramigamma sisaldab ramipriili-nimelist ravimit. See kuulub AKE (angiotensiini konverteeriv ensüüm) inhibiitoriteks kutsutavate ravimite rühma.

Ramigamma mõjub:

-vähendades teie organismis ainete tootmist, mis võivad tõsta teie vererõhku,

-lõõgastades ja laiendades teie veresooni,

-hõlbustades teie südame tööd vere pumpamisel organismis.

Ramigamma’t võib kasutada:

-kõrgenenud vererõhu (hüpertensioon) raviks.

-südameataki või insuldi riski vähendamiseks.

-neerukahjustuse (hoolimata sellest, kas teil on suhkurtõbi või mitte) süvenemise riski vähendamiseks või edasilükkamiseks.

-teie südame raviks, kui see ei jaksa pumbata piisaval hulgal verd teie organismis (südamepuudulikkus).

-südameataki (müokardiinfarkt) järgseks raviks, kui see on tüsistunud südamepuudulikkusega.

2. Mida on vaja teada enne Ramigamma võtmist

Ärge võtke Ramigamma’t:

-kui olete ramipriili, mis tahes muu AKE inhibiitori või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Allergianähtude hulka võivad kuuluda lööve, neelamis- või hingamisprobleemid, teie huulte, näo, kõri või keele turse.

-kui teil on kunagi olnud tõsine allergiline reaktsioon, mille nimetus on „angioödeem“. Selle ilminguteks on sügelus, nõgestõbi (urtikaaria), punased plekid kätel, jalgadel ja kõris, kõri ja keele turse, turse silmade ja huulte ümber, hingamis- ja neelamisraskus.

-kui te saate dialüüsi või muulaadset vere filtratsioonravi. Sõltuvalt kasutatavast masinast ei pruugi Ramigamma teile sobida.

-kui teil on neeruprobleemid, mille puhul neerude verevarustus on vähenenud (neeruarteri stenoos).

-raseduse viimase kuue kuu vältel (vt lõik „Rasedus ja imetamine“ allpool).

-kui teie vererõhk on ebanormaalselt madal või ebastabiilne. Teie arst peab seda hindama.

-kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Kui mis tahes ülalloetletust kehtib teie puhul, siis ärge võtke Ramigamma’t. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne Ramigamma võtmist nõu oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Ramigamma võtmist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

-kui teil on südame-, maksa- või neeruprobleemid;

-kui te olete kaotanud rohkesti kehavedelikku või sooli (oksendades, kõhulahtisusega, higistades tavalisest rohkem, olles madala soolasisaldusega dieedil, võttes diureetikume (vee väljutajad) pikka aega või dialüüsraviga);

-kui teil on kavas ravida mesilase või herilase nõelamisest tingitud allergiat (desensitisatsioon);

-kui teile on plaanis manustada anesteetikumi. Seda võidakse manustada operatsiooni tegemise või hambaravi jaoks. Võib osutuda vajalikuks katkestada ravi Ramigamma’ga üks päev enne seda; küsige arstilt nõu;

-kui teie veres on rohkesti kaaliumi (nähtav vereanalüüsis);

-kui te võtate ravimeid või teil on seisundid, mis võivad langetada naatriumi taset teie veres. Teie arst võib suunata teid regulaarselt vereanalüüsile, et kontrollida peamiselt naatriumi taset teie veres, eriti kui olete eakas;

-kui teil on veresoonte kollageenhaigus nagu skleroderma või süsteemne erütematoosne luupus;

-kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:

-AKE-inhibiitor (näiteks enalapriil, lisinopriil, ramipriil), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid.

-aliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres.

Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Ramigamma’t”.

Te peate informeerima oma arsti, kui te arvate, et olete rase (või arvate, et võite jääda rasedaks). Ramigamma’t ei soovitata võtta raseduse esimese 3 kuu vältel ning ravim võib tõsiselt kahjustada teie last pärast 3. raseduskuud (vt lõik „Rasedus ja imetamine“ allpool).

Lapsed ja noorukid

Ramigamma’t ei soovitata laste ja alla 18-aastaste noorukite raviks, sest Ramigamma ohutus ja efektiivsus ei ole veel lastel tõestatud.

Kui mis tahes ülalloetletust kehtib teie kohta (või te ei ole selles kindel), pidage nõu oma arstiga enne Ramigamma võtmist.

Muud ravimid ja Ramigamma

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid (sh taimseid ravimeid). Ramigamma võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Mõned teised ravimid võivad samuti mõjutada Ramigamma toimet.

Öelge oma arstile, kui te võtate mis tahes alljärgnevat ravimit. Need võivad Ramigamma toimet nõrgendada:

-Ravimid, mida kasutatakse valu ja palaviku leevendamiseks (nt mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) nagu ibuprofeen, indometatsiin või aspiriin).

-Madala vererõhu, šoki, südamepuudulikkuse, astma või allergia raviks kasutatavad ravimid nagu efedriin, noradrenaliin või adrenaliin. Teie arst peab kontrollima teie vererõhku.

Palun öelge oma arstile, kui te võtate mis tahes alljärgnevat ravimit. Need võivad suurendada kõrvaltoimete tekke võimalust, kui te võtate neid koos Ramigamma’ga:

-Ravimid, mida kasutatakse valu ja palaviku leevendamiseks (nt mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) nagu ibuprofeen, indometatsiin või aspiriin).

-Vähivastased ravimid (keemiaravi).

-Siirdatud elundi äratõukereaktsiooni vastu võetavad ravimid nagu tsüklosporiin.

-Diureetikumid (vett väljutavad ravimid) nagu furosemiid.

-Ravimid, mis võivad suurendada teie vere kaaliumisisaldust, nt spironolaktoon, triamtereen, amiloriid, kaaliumisoolad ja hepariin (verevedeldaja).

-Steroidravimid põletiku vastu, nt prednisoloon.

-Allopurinool (kasutatakse vere kusihappesisalduse vähendamiseks).

-Prokaiinamiid (südame rütmihäirete ravim).

Palun öelge oma arstile, kui te võtate mis tahes alljärgnevat ravimit. Ramigamma võib neid mõjutada:

-Suhkurtõve ravimid nagu suukaudsed veresuhkrut langetavad ravimid ja insuliin. Ramigamma võib langetada teie vere suhkrusisaldust. Ramigamma’t võttes peab hoolikalt kontrollima vere suhkrusisaldust.

-Liitium (vaimse tervise häirete raviks). Ramigamma võib suurendada teie vere liitiumisisaldust. Arst peab teie vere liitiumisisaldust hoolikalt kontrollima.

Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:

kui te võtate AKE-inhibiitorit või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Ramigamma’t:“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).

Kui mis tahes ülaloetletust kehtib teie kohta (või te ei ole selles kindel), pidage nõu oma arstiga enne Ramigamma võtmist.

Ramigamma koos toidu ja alkoholiga

-Alkoholi tarvitamine koos Ramigamma’ga võib põhjustada pearinglust või tasakaalutust. Kui te tunnete muret selle üle, kui palju te võite juua ravi ajal Ramigamma’ga, arutage seda oma arstiga, sest vererõhku langetavate ravimite ja alkoholi toimed võivad liituda.

-Ramigamma’t võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus

Te peate ütlema oma arstile, kui te arvate, et olete rase (või võite jääda rasedaks). Ärge võtke Ramigamma’t raseduse esimese 12 nädala vältel ning kindlasti ei tohi Ramigamma’t võtta pärast 13. rasedusnädalat, sest ravimi kasutamine raseduse ajal võib olla lapsele kahjulik.

Kui te rasestute Ramigamma ravi ajal, rääkige sellest otsekohe oma arstile. Planeeritud raseduse korral tuleb eelnevalt üle minna sobivamale ravile.

Imetamine

Ärge võtke Ramigamma’t, kui te imetate. Enne mis tahes ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Kui te võtate Ramigamma’t võib teil tekkida pearinglus. Selle teke on tõenäolisem, kui te alustate Ramigamma võtmist või pärast annuse suurendamist. Kui nii juhtub, siis ärge juhtige autot ega kasutage masinaid või mehhanisme.

Ramigamma sisaldab laktoosi (piimasuhkur)

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3.Kuidas Ramigamma’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravimi võtmine

-Võtke seda ravimit suu kaudu iga päev samal ajal.

-Neelake tabletid tervelt alla koos vedelikuga.

-Ärge purustage ega närige tablette.

-Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Soovitatav annus on

Kõrgvererõhutõve ravi

-Tavaline algannus on 1,25 mg või 2,5 mg üks kord ööpäevas.

-Teie arst kohandab annust, kuni vererõhk on kontrolli all.

-Maksimaalne annus on 10 mg üks kord ööpäevas.

-Kui te juba võtate diureetikume (vett väljutavad tabletid), võib teie arst diureetikumi annust vähendada enne ravi algust Ramigamma’ga.

Südameataki või insuldi riski vähendamine

-Tavaline algannus on 2,5 mg üks kord ööpäevas.

-Teie arst võib otsustada annust suurendada.

-Tavaline annus on 10 mg üks kord ööpäevas.

Ravi neerukahjustuse süvenemise vähendamiseks või selle edasilükkamiseks

-Te võite alustada annusega 1,25 mg või 2,5 mg üks kord ööpäevas.

-Teie arst kohandab annust.

-Tavaline annus on 5 mg või 10 mg üks kord ööpäevas.

Südamepuudulikkuse ravi

-Tavaline algannus on 1,25 mg üks kord ööpäevas.

-Teie arst kohandab annust.

-Maksimaalne annus on 10 mg ööpäevas. Kaks manustamiskorda ööpäevas on eelistatavam.

Südameataki järgne ravi

-Tavaline algannus on 1,25 mg üks kord ööpäevas kuni 2,5 mg kaks korda ööpäevas.

-Teie arst kohandab annust.

-Tavaline annus on 10 mg ööpäevas. Kaks manustamiskorda ööpäevas on eelistatavam.

Eakad

Teie arst vähendab algannust ja kohandab annust aeglasemalt.

Kui te võtate Ramigamma’t rohkem kui ette nähtud

Öelge oma arstile või minge otsekohe lähima haigla esmaabi osakonda. Ärge juhtige ise autot teel haiglasse vaid paluge kellelgi teisel teid viia või kutsuge kiirabi. Võtke ravimipakend endaga kaasa. Siis teab arst, mida te olete võtnud.

Kui te unustate Ramigamma’t võtta

-Kui teil jääb annus vahele, siis võtke järgmine annus selleks ette nähtud ajal.

-Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage Ramigamma võtmine ja pöörduge otsekohe arsti poole, kui te märkate mis tahes alljärgnevat tõsist kõrvaltoimet – te võite vajada kiiresti ravi:

-Näo, huulte või kõri turse, mis raskendab neelamist või hingamist, samuti sügelus ja lööve. Need võivad olla märgid raskest allergilisest reaktsioonist Ramigamma’le.

-Rasked nahareaktsioonid, kaasaarvatud lööve, haavandid teie suus, olemasoleva nahahaiguse ägenemine, punetus, villid või naha eraldumine (nagu Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs või multiformne erüteem).

Öelge otsekohe oma arstile, kui teil tekivad:

-Südame löögisageduse kiirenemine, ebakorrapärased või jõulised südamelöögid (palpitatsioonid), valu rindkeres, pitsitustunne rindkeres või tõsisemad häired, kaasa arvatud südameatakk või insult.

-Hingamisraskus või köha. Need võivad olla kopsukahjustuse ilmingud.

-Verevalumid tekivad tavalisest kergemini, kestvam veritsus, mistahes märk verejooksust (nt igemete veritsus), korrapäratu kujuga violetsed laigud nahal või infektsioonidega nakatumine tavalisest kergemini, kurgu valulikkus ja palavik, väsimustunne, minestamine, pearinglus või kahvatu nahk. Need võivad olla vere või luuüdi kahjustuse ilmingud.

-Tugev valu maos, mis võib kiirguda selga. See võib olla pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) ilming.

-Palavik, külmavärinad, väsimus, söögiisu kaotus, maovalu, halb enesetunne, naha või silmade värvumine kollaseks (ikterus). Need võivad olla maksaprobleemide, nt hepatiidi (maksapõletik) või maksakahjustuse ilmingud.

Teised kõrvaltoimed

Palun öelge oma arstile, kui mistahes alljärgnevate hulgast muutub tõsiseks või kestab mõnest päevast kauem.

Sage (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 10-st):

-Peavalu või väsimustunne

-Pearinglus. See on tõenäolisem, kui te alustate Ramigamma võtmist või pärast annuse suurendamist

-Minestamine, hüpotensioon (ebatavaliselt madal vererõhk), eriti kui tõusete järsku püsti või istuma

-Kuiv ärritusköha, nina kõrvalurgete põletik (sinusiit) või bronhiit, raskendatud hingamine

-Mao või soolestiku valu, kõhulahtisus, seedehäire, iiveldus või oksendamine

-Nahalööve, nahapinnast kõrgem või mitte

-Valu rindkeres

-Valu või krambid lihastes

-Vere kaaliumisisalduse tõus vereanalüüsi tulemuste põhjal.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 100-st)

-Tasakaaluhäired (vertigo)

-Sügelus ja ebatavalised nahaaistingud nagu tuimus, kipitus, torkimine, põletus või judin nahal (paresteesia)

-Maitsetundlikkuse kadumine või muutus

-Unehäired

-Depressioonitunne, ärevus, tavalisest närvilisem tunne või rahutus

-Ninakinnisus, hingamisraskus või astma süvenemine

-Soolestiku turse, mida nimetatakse „intestinaalne angioödeem“, mille ilmnemise sümptomiteks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus

-Kõrvetised, kõhukinnisus või suukuivus

-Tavalisest suurema koguse uriini väljutamine päeva jooksul

-Higistamine tavalisest rohkem

-Söögiisu vähenemine või kaotus (anoreksia)

-Sagenenud või ebaregulaarsed südamelöögid

-Tursunud käed ja jalad. See võib viidata ülemäärasele vedelikupeetusele teie organismis

-Nahaõhetus

-Hägune nägemine

-Valu liigestes

-Palavik

-Seksuaalne võimetus meestel, seksuaalse himu vähenemine meestel või naistel

-Vere teatud valgeliblede (eosinofiilid) arvu suurenemine vereanalüüsis

-Muutused vereanalüüsides, mis näitavad muutusi maksa, pankrease või neerude töös.

Harv (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 1000-st)

-Ebakindlus- või segasustunne

-Punane ja tursunud keel

-Naha tõsine ketendus või irdumine, sügelev, kühmuline lööve

-Küüneprobleemid (küünte kinnitumise nõrgenemine või eraldumine küünevallist)

-Nahalööve või verevalumid

-Värvilaigud nahal ja külmad jäsemed

-Punetavad, sügelevad, tursunud või märjad silmad

-Kuulmishäired ja heliaistingud kõrvas

-Nõrkustunne

-Punaliblede, valgeliblede või vereliistakute arvu või hemoglobiinisisalduse langus vereproovis.

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 10 000-st)

-Tavalisest suurem tundlikkus päikesevalguse suhtes.

Teised teatatud kõrvaltoimed

Palun öelge oma arstile, kui mistahes alljärgnevate hulgast muutub tõsiseks või kestab mõnest päevast kauem.

-Kontsentreerumisraskus

-Suu turse

-Liiga väike vererakkude arv vereproovis

-Vere naatriumisisalduse langus vereproovis

-Sõrmed ja varbad muudavad külma tundes värvi ja pärast ülessoojenemist torgivad või tunduvad valulikud (Raynaud’ fenomen)

-Rindade suurenemine meestel

-Aeglustunud või puudulikud reaktsioonid

-Põletustunne

-Lõhnataju muutus

-Juuste väljalangemine.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Ramigamma’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „Kõlblik kuni:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Ramigamma sisaldab

-Toimeaine on ramipriil. Üks tablett sisaldab 2,5 mg; 5 mg või 10 mg ramipriili.

-Teised koostisosad on naatriumvesinikkarbonaat, laktoosmonohüdraat, kroskarmelloosnaatrium, preželatiniseeritud maisitärklis, naatriumstearüülfumaraat, kollane raudoksiid (E172) (ainult 2,5 ja 5 mg tablettides), punane raudoksiid (E172) (ainult 5 mg tablettides).

Kuidas Ramigamma välja näeb ja pakendi sisu

Tabletid:

2,5 mg: kollased, kapslikujulised, katmata lamedad tabletid suurusega 10 × 5 mm, mille ühel küljel ja külgseintel on poolitusjoon ja millel on märge "R2".

5 mg: roosad, kapslikujulised, katmata lamedad tabletid suurusega 8,8 × 4,4 mm, mille ühel küljel ja külgseintel on poolitusjoon ja millel on märge "R3".

10 mg: valged kuni peaaegu valge värvusega, kapslikujulised, katmata lamedad tabletid suurusega 11 × 5,5 mm, mille ühel küljel ja külgseintel on poolitusjoon ja millel on märge "R4".

Pakendi suurused: 10, 14, 20, 28, 30, 42, 50, 98 ja 100 tabletti alumiinium/alumiinium blisterpakendis või tabletipurgis koos kuivatusainega.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Calwer Str. 7

71034 Böblingen Saksamaa

Tootjad

Actavis Ltd.

BLB016, Bulebel Industrial Estate

Zejtun

ZTN 3000

Malta

või

Actavis hf. Reykjavikurvegur 78 220 Hafnarfjordur Island

või

Artesan Pharma GmbH & Co. KG

Wendlandstr. 1

D-29439 Lüchow

Saksamaa

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2015

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ramigamma, 2,5 mg tabletid

Ramigamma, 5 mg tabletid

Ramigamma, 10 mg tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

2,5 mg tabletid:

Üks tablett sisaldab 2,5 mg ramipriili. 5 mg tabletid:

Üks tablett sisaldab 5 mg ramipriili. 10 mg tabletid:

Üks tablett sisaldab 10 mg ramipriili.

INN. Ramiprilum

Teadaolevat toimet omav abiaine: 2,5 mg: laktoosmonohüdraat 155 mg 5 mg: laktoosmonohüdraat 94,0 mg 10 mg: laktoosmonohüdraat 193,2 mg

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Tabletid.

2,5 mg: kollased, kapslikujulised, katmata lamedad tabletid suurusega 10 × 5 mm, mille ühel küljel ja külgseintel on poolitusjoon ja märge "R2". Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

5 mg: roosad, kapslikujulised, katmata lamedad tabletid suurusega 8,8 × 4,4 mm, mille ühel küljel ja külgseintel on poolitusjoon ja märge "R3". Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

10 mg: valged kuni peaaegu valge värvusega, kapslikujulised, katmata lamedad tabletid suurusega 11 × 5,5 mm, mille ühel küljel ja külgseintel on poolitusjoon ja märge "R4". Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Arteriaalse hüpertensiooni ravi.

Kardiovaskulaarne preventsioon: kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse vähendamine patsientidel, kellel on:

-manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi või insult või perifeerne vaskulaarne haigus) või

-diabeet koos vähemalt ühe kaasuva kardiovaskulaarse riskifaktoriga (vt lõik 5.1).

Neeruhaiguse ravi:

-kujunemisjärgus glomerulaarne diabeetiline nefropaatia, määratletuna mikroalbuminuuria olemasoluna,

-manifestne glomerulaarne diabeetiline nefropaatia, määratletuna makroproteinuuriana patsientidel, kellel on vähemalt üks kardiovaskulaarne riskifaktor (vt lõik 5.1),

-manifestne glomerulaarne mittediabeetiline nefropaatia, määratletuna makroproetinuuriana ≥ 3 g ööpäevas (vt lõik 5.1).

Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravi.

Ägeda müokardiinfarkti järgne sekundaarpreventsioon: suremuse vähendamine müokardiinfarkti ägedas faasis südamepuudulikkuse kliiniliste nähtudega patsientidel, alustatuna > 48 tundi pärast ägedat müokardiinfarkti.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Diureetikumidega ravitavad patsiendid

Pärast ravi alustamist Ramigamma’ga võib tekkida hüpotensioon; selle teke on tõenäolisem patsientidel, kas saavad samaaegset ravi diureetikumidega. Seetõttu soovitatakse olla ettevaatlik, sest nendel patsientidel võib olla vedeliku mahu ja/või soolade vaegus.

Võimalusel peab diureetikumi manustamise katkestama 2...3 päeva enne ravi alustamist Ramigamma’ga (vt lõik 4.4).

Hüpertensiivsetel patsientidel, kellel diureetikumi manustamist ei katkestata, peab alustama ravi Ramigamma’ga annuses 1,25 mg. Peab kontrollima neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust. Ramigamma edasist annustamist tuleb kohandada vastavuses vererõhu sihtväärtusega.

Hüpertensioon

Annus peab olema individualiseeritud vastavuses patsiendiprofiili (vt lõik 4.4) ja kontrolliga vererõhu üle.

Ramigamma’t võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teise ravimklassi kuuluvate antihüpertensiivsete ravimitega (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

Algannus

Ravi Ramigamma’ga peab alustama järk-järgult soovitusliku algannusega 2,5 mg ööpäevas.

Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiendid võiva kogeda ülemäärast vererõhu langust pärast esimese annuse manustamist. Sellistele patsientidele soovitatakse algannust 1,25 mg ning ravi peab alustama meditsiinilise järelvalve all (vt lõik 4.4).

Tiitrimine ja säilitusannus

Annust võib kahekordistada kahe- kuni neljanädalaste intervallidega progresseeruvalt kuni vererõhu sihtväärtuse saavutamiseni; Ramigamma maksimaalne lubatud annus on 10 mg ööpäevas. Tavaliselt manustatakse annus ühe korraga.

Kadiovaskulaarne preventsioon

Algannus

Soovituslik algannus on 2,5 mg Ramigamma’t üks kord ööpäevas.

Tiitrimine ja säilitusannus

Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest tuleb annust järk-järgult suurendada. Annus on soovitatav kahekordistada pärast ühe- või kahenädalast ravi ja järgneva kahe või kolme nädala pärast tõsta annus eesmärgiks oleva säilitusannuseni 10 mg Ramigamma’t üks kord ööpäevas.

Vt ka annustamine diureetikumidega ravitavatel patsientidel, eespool.

Neeruhaiguse ravi

Diabeedi ja mikroalbuminuuriaga patsiendid

Algannus

Soovituslik algannus on 1,25 mg Ramigamma’t üks kord ööpäevas.

Tiitrimine ja säilitusannus

Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest suurendatakse annust järk-järgult. Annus on soovitatav kahe nädala pärast kahekordistada 2,5 mg-ni ning seejärel järgneva kahe nädala pärast 5 mg-ni.

Diabeedi ja vähemalt ühe kardiovaskulaarse riskifaktoriga patsiendid

Algannus

Soovituslik algannus on 2,5 mg Ramigamma’t üks kord ööpäevas.

Tiitrimine ja säilitusannus

Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest tuleb annust järk-järgult suurendada. Annus on soovitatav ühe või kahe nädala pärast kahekordistada annuseni 5 mg Ramigamma’t ning seejärel järgneva kahe või kolme nädala pärast annuseni 10 mg Ramigamma’t. Eesmärgiks olev annus on 10 mg ööpäevas.

Mittediabeetilise nefropaatiaga patsiendid, määratletuna makroproteinuuriana ≥ 3 mg ööpäevas.

Algannus

Soovituslik algannus on 1,25 mg Ramigamma’t üks kord ööpäevas.

Tiitrimine ja säilitusannus

Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest suurendatakse annust järk-järgult. Annus on soovitatav kahe nädala pärast kahekordistada 2,5 mg-ni ning seejärel järgneva kahe nädala pärast 5 mg-ni.

Sümptomaatiline südamepuudulikkus

Algannus

Soovituslik algannus diureetilise raviga stabiliseeritud patsientidel on 1,25 mg üks kord ööpäevas.

Tiitrimine ja säilitusannus

Ramigamma annust peab tiitrima, kahekordistades seda iga ühe või kahe nädala järel kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 10 mg. Eelistatav on manustamine kahe manustamiskorrana ööpäevas.

Ägeda müokardiinfarkti järgne sekundaarpreventsioon südamepuudulikkuse olemasolul

Algannus

48 tundi pärast müokardiinfarkti on algannus kliiniliselt ja hemodünaamiliselt stabiilsele patsiendile 2,5 mg kaks korda ööpäevas kolme päeva jooksul. Kui 2,5 mg osutub algannusena talumatuks, peab manustama annuse 1,25 mg kaks korda ööpäevas kahe päeva jooksul enne annuse suurendamist

2,5 mg ja 5 mg-ni kaks korda ööpäevas. Kui ei ole võimalik annust tõsta 2,5 mg-ni kaks korda ööpäevas, tuleb ravi lõpetada.

Vt ka annustamine diureetikumidega ravitavatel patsientidel, eespool.

Tiitrimine ja säilitusannus

Ööpäevast annust suurendatakse seda järgnevalt kahekordistades ühe- kuni kolmepäevaste intervallidega kuni eesmärgiks oleva säilitusannuseni 5 mg kaks korda ööpäevas. Võimalusel jagatakse säilitusannus 2 manustamiskorra vahel ööpäevas.

Kui annust ei ole võimalik tõsta kuni 2,5 mg kaks korda ööpäevas, tuleb ravi lõpetada. Müokardiinfarkti järgse vahetu raske (NYHA IV) südamepuudulikkusega patsientide ravi kohta ei ole piisavalt kogemusi. Kui selliseid patsiente otsustatakse siiski ravida, soovitatakse ravi alustada annusega 1,25 mg üks kord ööpäevas ja olla eriti ettevaatlik annuse mis tahes suurendamise korral.

Eripopulatsioonid

Neerukahjustusega patsiendid

Neerukahjustusega patsientidel peab ööpäevane annus põhinema kreatiniini kliirensil (vt lõik 5.2):

-kui kreatiniini kliirens on ≥ 60 ml/min, ei ole algannust (2,5 mg ööpäevas) vaja kohandada; maksimaalne ööpäevane annus on 10 mg;

-kui kreatiniini kliirens on vahemikus 30...60 ml/min, ei ole algannust (2,5 mg ööpäevas) vaja kohandada; maksimaalne ööpäevane annus on 5 mg;

-kui kreatiniini kliirens on vahemikus 10...30 ml/min, on algannus 1,25 mg ööpäevas ja maksimaalne ööpäevane annus on 5 mg;

-hemodialüüsravi saavad hüpertensiivsed patsiendid: ramipriil on vähesel määral dialüüsitav; algannus on 1,25 mg ööpäevas ja maksimaalne ööpäevane annus on 5 mg; ravimit peab manustama mõni tund pärast hemodialüüsiseanssi.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 5.2)

Maksakahjustusega patsientidel võib alustada ravi Ramigamma’ga ainult hoolika meditsiinilise järelvalve all ja maksimaalne ööpäevane annus on 2,5 mg Ramigamma’t.

Eakad

Algannused peavad olema väiksemad ja edasine annuse tiitrimine olema astmelisem, sest soovimatute toimete tekkevõimalus on väga eakatel ja põduratel patsientidel suurem. Peab kaaluma väiksemat algannust 1,25 mg ööpäevas.

Lapsed

Ramipriili ohutus ja efektiivsus ei ole lastel tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed Ramigamma kohta on esitatud lõikudes 4.8, 5.1, 5.2 ja 5.3, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Manustamisviis

Suukaudne.

Ramigamma’t soovitatakse võtta iga päev samal ajal.

Ramigamma’t võib võtta enne sööki, söögi ajal või pärast seda, sest toit ei mõjuta ravimi biosaadavust (vt lõik 5.2).

Ramigamma tuleb koos vedelikuga alla neelata. Tablette ei tohi närida ega purustada. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4.3Vastunäidustused

-Ülitundlikkus toimeaine, lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine või teiste AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitorite suhtes.

-Varasem angioödeem (pärilik, idiopaatiline või tingituna ravist AKE inhibiitorite või AIIRA- dega).

-Ekstrakorporeaalsed ravimeetodid, milles veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega (vt lõik 4.5).

-Märkimisväärne bilateraalne neeruarteri stenoos või neeruarteri stenoos ainsa funktsioneeriva neeru korral.

-Raseduse 2. ja 3. trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

-Ramipriiliga ei tohi ravida hüpotensiivseid või hemodünaamiliselt ebastabiilses seisundis patsiente.

-Ramigamma samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Eripopulatsioonid

Rasedus

AKE inhibiitorite, nagu ramipriil, või angiotensiin II retseptorite antagonistide (AIIRA-d) kasutamist ei tohi alustada raseduse ajal. Välja arvatud juhul kui ravi AKE inhibiitoritega / AIIRA-dega peetakse vältimatuks, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia mõnele muule antihüpertensiivsele ravile, millel on raseduse ajal kasutamise kohta tõendatud ohutusprofiil. Kui diagnoositakse rasedus, tuleb ravi AKE inhibiitoritega / AIIRA-dega viivitamatult lõpetada ning vajaduse korral alustada mõne muu raviga (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Hüpotensioonist eriti ohustatud patsiendid

Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiendid.

Tugevalt aktiveerunud reniin-angotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiente ohustab väljendunud vererõhu langus ja neerufunktsiooni halvenemine AKE pärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitorit või kaasuvat diureetikumi manustatakse või annust suurendatakse esimest korda.

Reniin-angotensiin- aldosteroonsüsteemi märkimisväärne aktiveerumine on ootuspärane ja meditsiiniline järelvalve koos vererõhu jälgimisega vajalik nt alljärgnevatel juhtudel:

-raske hüpertensiooniga patsiendid,

-dekompenseeritud südame paispuudulikkusega patsiendid,

-hemodünaamiliselt olulise ventrikulaarse sisse- või väljavoolu takistusega patsiendid (nt aordi- või mitraalklapi stenoos),

-unilateraalse neeruarteri stenoosiga ja teise funktsioneeriva neeruga patsiendid,

-vedeliku- või soolavaegusega või sellest ohustatud patsiendid (k.a diureetikumidega ravitavad patsiendid),

-maksatsirroosi ja/või astsiidiga patsiendid,

-suuremahulise kirurgia korral või anesteesia korral ravimitega, mis põhjustavad hüpotensiooni.

Üldiselt soovitatakse dehüdratatsiooni, hüpovoleemia või sooladefitsiidi korrigeerimist enne ravi alustamist (südamepuudulikkusega patsientidel peab sellist korrektsiooni siiski hoolega kaaluma vedelikumahu ületäitmisohu tõttu).

Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Müokardiinfarkti järgne mööduv või püsiv südamepuudulikkus.

Ägeda hüpotensiooni korral südame- või ajuisheemiast ohustatud patsiendid.

Ravi algfaasis on vajalik spetsiaalne meditsiiniline järelvalve.

Eakad patsiendid

Vt lõik 4.2.

Kirurgia

Üks päev enne kirurgiat soovitatakse võimalusel katkestada ravi angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega nagu ramipriil.

Neerufunktsiooni jälgimine

Neerufunktsiooni peab hindama enne ravi algust ja ravi ajal ning kohandama ravimi annust eriti esimestel ravinädalatel. Eriti hoolikalt peab jälgima neerukahjustusega patsiente (vt lõik 4.2). Eksisteerib neerufunktsiooni kahjustuse oht, eriti südame paispuudulikkusega patsientidel või pärast neerusiirdamist.

Angioödeem

AKE inhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatel patsientidel on teatatud angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8).

Angioödeemi korral tuleb ravi Ramigamma’ga katkestada.

Kiiresti peab alustama erakorralist ravi. Patsienti peab jälgima vähemalt 12...24 tundi ning koju võib lubada alles pärast kõigi sümptomite taandumist.

AKE inhibiitoritega, sh Ramigamma’ga ravitavatel patsientidel on teatatud intestinaalse angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8). Need patsiendid kaebavad kõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisega või ilma).

Desensitisatsiooniaegsed anafülaktilised reaktsioonid

AKE inhibitsiooni korral suureneb anafülaktiliste ja anafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosus ja raskusaste putukamürkide ja teiste allergeenide suhtes. Enne desensitisatsiooni peab kaaluma ravi ajutist katkestamist Ramigamma’ga.

Elektrolüütide jälgimine: hüperkaleemia

Mõnedel AKE inhibiitoritega, sh Ramigamma’ga ravitavatel patsientidel on täheldatud hüperkaleemiat. Hüperkaleemia tekke oht on neerupuudulikkusega, eakatel (> 70-aastastel), kontrollimatu suhkurtõvega, kaaliumisooli, kaaliumi säästvaid diureetikume või muid vereplasma kaaliumisisaldust suurendavaid aineid kasutavatel, dehüdratatsiooni, ägeda südame dekompensatsiooni või metaboolse atsidoosi seisundis patsientidel. Kui loetletud ainete samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks, soovitatakse regulaarselt kontrollida seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).

Elektrolüütide jälgimine: hüponatreemia

Mõnedel ramipriiliga ravitud patsientidel on täheldatud antidiureetilise hormooni ebaadekvaatse sekretsiooni sündroomi (Syndrome of Inappropriate Anti-diuretic Hormone, SIADH) ja sellest tulenevat hüponatreemiat. Eakatel ja teistel patsientidel, kellel on oht hüponatreemia tekkeks, on soovitatav regulaarselt jälgida naatriumi taset vereseerumis.

Neutropeenia/agranulotsütoos

Harva on esinenud neutropeeniat/agranulotsütoosi nagu ka trombotsütopeeniat ja aneemiat ning teatatud on ka luuüdi supressioonist. On soovitatav jälgida vere valgeliblede arvu, mis võimaldab avastada võimalikku leukopeeniat. Sagedasemat kontrolli soovitatakse ravi alguses, neerufunktsiooni kahjustusega ja kaasuva kollageenhaigusega (nt erütematoosne luupus või skleroderma) patsientidel ning nendel, keda ravitakse samaaegselt teiste verepilti mõjutavate ravimitega (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Etnilised eripärad

AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi sagedamini mustanahalistel patsientidel.

Sarnaselt teiste AKE inhibiitoritega võib ramipriil langetada mustanahalistel patsientidel vererõhku vähem efektiivselt, tingituna madala reniinitasemega hüpertensiooni suuremast esinemissagedusest mustanahalises populatsioonis.

Köha

Teatatud on köha tekkest seoses AKE inhibiitorite kasutamisega. Köha on iseloomulikult mitteproduktiivne, püsiv ja taandub pärast ravi katkestamist. AKE inhibiitorist tingitud köha peab arvestama diferentsiaaldiagnoosimisel.

Ramigamma sisaldab laktoosi

Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, laktaasi puudulikkusega või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioonid

Ekstrakorporeaalsed ravitoimingud, mille korral veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega, nt dialüüs ja hemofiltratsioon teatud high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid) ning madala tihedusega lipoproteiinide aferees dekstraansulfaadiga, raske anafülaktoidse reaktsiooni suurenenud ohu tõttu (vt lõik 4.3). Kui selline ravi osutub vajalikuks, peab kaaluma teist tüüpi dialüüsimembraani või antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Kaaliumisoolad, hepariin, kaaliumi säästvad diureetikumid ja teised vereplasma kaaliumisisaldust suurendavad toimeained (k.a angiotensiin II antagonistid, trimetoprim, takroliimus, tsüklosporiin): võib tekkida hüperkaleemia, mistõttu peab hoolikalt jälgima seerumi kaaliumisisaldust.

Antihüpertensiivsed ravimid (nt diureetikumid) ja teised antihüpertensiivse toimega ained (nt nitraadid, tritsüklilised antidepressandid, anesteetikumid, akuutne alkoholitarbimine, baklofeen, alfusosiin, doksasosiin, prasosiin, tamsulosiin, terasosiin): hüpotensiooniohu võimendumine on ootuspärane (vt lõik 4.2 diureetikumide kohta).

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Vasopressiivsed sümpatomimeetikumid ja teised ained, mis võivad vähendada Ramigamma antihüpertensiivset toimet (nt isoproterenool, dobutamiin, dopamiin, epinefriin): soovitatav on jälgida vererõhku.

Allopurinool, immunosupressandid, kortikosteroidid, prokaiinamiid, tsütostaatikumid ja teised ained, mis võivad mõjutada verepilti: suurem hematoloogiliste reaktsioonide tõenäosus (vt lõik 4.4).

Liitiumisoolad: AKE inhibiitorid võivad vähendada liitiumi eritumist, mistõttu liitiumi toksilisus võib suureneda. Peab jälgima liitiumi taset.

Antidiabeetilised ravimid, k.a insuliin: võivad tekkida hüpoglükeemilised reaktsioonid. Soovitatakse jälgida vere glükoosisisaldust.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja atsetüülsalitsüülhape: Ramigamma antihüpertensiivse toime langus on ootuspärane. Samaaegne ravi AKE inhibiitorite ja MSPVA-dega võib suurendada neerufunktsiooni halvenemise ja hüperkaleemia ohtu.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ramigamma’t ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Ramigamma kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Epidemioloogilised andmed teratogeensuse kohta pärast AKE inhibiitorite kasutamist raseduse esimesel trimestril ei võimalda teha lõplikke järeldusi, kuid ohu vähest suurenemist ei saa välistada. Rasedust planeerivad patsiendid tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille rasedusaegne ohutusprofiil on teada, välja arvatud juhul, kui on elutähtis jätkata ravi AKE inhibiitoriga. Raseduse diagnoosimisel peab ravi AKE inhibiitoriga otsekohe lõpetama ja vajadusel alustama asjakohast alternatiivset ravi.

Ravi AKE inhibiitoriga / angiotensiin II retseptori antagonistiga (AIIRA) raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab inimestel teadaolevalt fetotoksilisust (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju luustumise pidurdumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt ka 5.3 „Prekliinilised ohutusandmed“). Kui AKE inhibiitorit on manustatud alates raseduse teisest trimestrist, soovitatakse kontrollida koljut ja neerufunktsiooni ultraheliuuringuga. Vastsündinuid, kelle emad on võtnud AKE inhibiitoreid, peab hoolega jälgima hüpotensiooni, oliguuria ning hüperkaleemia suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine

Kuna andmed ramipriili kasutamise kohta imetamisperioodil on ebapiisavad (vt lõik 5.2), ei soovitata ramipriili kasutada ning peab eelistama alternatiivseid ravimeid, mille imetamisaegne ohutusprofiil on paremini teada, eriti imetades vastsündinut või enneaegselt sündinut.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Mõned kõrvaltoimed (nt vererõhu languse sümptomid nagu pearinglus) võivad kahjustada patsiendi keskendumis- ja reaktsioonivõimet ning osutuda seetõttu ohtlikeks olukordades, mil nimetatud võimed on eriti tähtsad (nt juhtides sõidukit või käsitsedes mehhanisme).

See võib juhtuda ennekõike ravi alguses või ravimi vahetamisel. Pärast esimest annust ja järgnevaid annuse suurendamisi ei ole soovitatav juhtida sõidukit või käsitseda mehhanisme mitme tunni vältel.

4.8Kõrvaltoimed

Ramipriili ohutusprofiili kuuluvad püsiv kuiv köha ja hüpotensioonist tulenevad reaktsioonid. Tõsiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad angioödeem, hüperkaleemia, neeru- või maksakahjustus, pankreatiit, rasked nahareaktsioonid ja neutropeenia/agranulotsütoos.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on määratletud alljärgnevalt:

Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Ramipriili ohutust hinnati 325 2…16-aastaste lapse ja noorukiga läbi viidud kahes kliinilises uuringus.

Kuigi kõrvaltoimete olemus ja raskusaste on sarnane täiskasvanutega, siis alljärgnevate kõrvaltoimete esinemissagedus on lastel suurem.

Tahhükardia, ninalimaskesta turse ja riniidi esinemissageduseks on lastel “sage” (≥ 1/100 kuni < 1/10) ja täiskasvanutel “aeg-ajalt” (≥ 1/1000 kuni < 1/100).

Konjunktiviidi esinemissageduseks on lastel “sage” (≥ 1/100 kuni < 1/10) ja täiskasvanutel “harv” (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000).

Treemori ja urtikaaria esinemissageduseks on lastel “aeg-ajalt” (≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja täiskasvanutel “harv” (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000).

Ramipriili üldine ohutusprofiil lastel ei erine märkimisväärselt täiskasvanute ohutusprofiilist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

AKE inhibiitorite üleannustamise sümptomite hulka kuuluvad ülemäärane perifeerne vasodilatatsioon (väljendunud hüpotensioon, šokk), bradükardia, elektrolüütide häired ja neerupuudulikkus. Patsienti peab hoolikalt jälgima ning ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Soovituslike meetmete hulka kuuluvad esmane detoksifikatsioon (maoloputus, adsorbentide manustamine) ja hemodünaamika stabiilsuse taastamisele suunatud abinõud, kaasa arvatud alfa 1 adrenergiliste agonistide või angiotensiin II (angiotensinamiidi) manustamine. Ramiprilaat, ramipriili aktiivne metaboliit, eraldub üldtsirkulatsioonist hemodialüüsi teel halvasti.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor,

ATC-kood: C09AA05

Toimemehhanism

Ramiprilaat, eelravim ramipriili aktiivne metaboliit, pärsib ensüümi dipeptidüülkarboksüpeptidaas I (sünonüümid: angiotensiini konverteeriv ensüüm, kininaas II). See ensüüm katalüüsib plasmas ja kudedes angiotensiin I muutumist aktiivseks vasokonstriktsiooni põhjustavaks aineks angiotensiin II ning samuti aktiivse vasodilataatori bradükiniini lõhustamist. Vähenenud angiotensiin II teke ja bradükiniini lõhustamise pärssimine põhjustavad vasodilatatsiooni.

Kuna angiotensiin II stimuleerib ka aldosterooni vabanemist, põhjustab ramiprilaat aldosterooni sekretsiooni vähenemist. Ravivastus monoteraapiale AKE inhibiitoriga oli madalam mustanahalistel (afro-ameerika) hüpertensiivsetel patsientidel (tavaliselt madala reniinitasemega hüpertensiivne populatsioon) kui mittemustanahalistel patsientidel.

Farmakodünaamilised toimed

Antihüpertensiivsed omadused

Ramipriili manustamine põhjustab perifeerse arteriaalse resistentsuse vähenemist. Üldiselt neerude plasmaperfusioon ja glomerulaarfiltratsiooni kiirus oluliselt ei muutu. Ramipriili manustamisel kõrgvererõhutõvega patsientidele alaneb vererõhk nii pikali- kui püstiasendis ilma südame löögisageduse kompensatoorse suurenemiseta.

Enamusel patsientidest saabub ühekordse annuse antihüpertensiivne toime 1...2 tundi pärast suukaudset manustamist. Ühekordse annuse maksimaalne efekt saavutatakse tavaliselt 3...6 tundi pärast suukaudset manustamist. Ühekordse annuse antihüpertensiivne toime kestab tavaliselt 24 tundi.

Maksimaalne antihüpertensiivne toime kestva ravi korral ramipriiliga ilmneb 3...4 nädala pärast. On näidatud, et antihüpertensiivne toime püsib pikaajalise ravi korral, mis kestab 2 aastat.

Ramipriili manustamise järsk katkestamine ei põhjusta tagasilöögina kiiret ja ülemäärast vererõhu tõusu.

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Südamepuudulikkus

Lisaks konventsionaalsele ravile diureetikumidega ja südameglükosiididega on ramipriil osutunud efektiivseks NYHA funktsionaalsetesse klassidesse II...IV kuuluvatele patsientidele. Ravimil on kasulik mõju südame hemodünaamikale (vähenes vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhk, vähenes

kogu perifeerne vaskulaarne resistentsus, suurenes südame väljalaskemaht ja paranes südameindeks). Samuti vähendab ramipriil neuroendokriinide aktiveerimist.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Kardiovaskulaarne preventsioon/nefroprotektsioon

Teostatud platseebokontrolliga preventsiooniuuringus (nn HOPE uuring) lisati üle 9200 patsiendil ramipriil tavapärasele ravile. Uuringusse kaasati suurenenud kardiovaskulaarse haiguse riskiga patsiendid, tulenevalt kas aterotrombootilisest kardiovaskulaarsest haigusest (eelnev südame pärgarterite haigus, insult või perifeersete veresoonte haigus) või suhkurtõvest koos vähemalt ühe kaasuva kardiovaskulaarse riskifaktoriga (dokumenteeritud mikroalbuminuuria, hüpertensioon, tõusnud üldkolesterooli tase, HDL-kolesterooli madal tase või suitsetamine).

Uuring näitas, et ramipriil vähendab müokardiinfarkti, kardiovaskulaarse põhjusega surma ja insuldi tekkesagedust statistiliselt olulisel määral nii eraldivõetuna kui kombineeritult (esmane kombineeritud tulemusnäitaja).

HOPE uuring: peamised tulemused

HOPE uuringu eelnevalt kindlaks määratud alamuuringus MICRO-HOPE uuriti tavapärasele ravile lisatud 10 mg ramipriili mõju, võrreldes platseeboga, 3577 normotensiivsel või hüpertensiivsel enamasti 2. tüüpi diabeediga (ja vähemalt ühe täiendava kardiovaskulaarse riskifaktoriga) patsiendil vanuses vähemalt ≥ 55 aastat (ilma vanuse ülemise piirita).

Esmane analüüs näitas, et 117 (6,5%) ramipriiliga ravitud patsiendil ja 149 (8,4%) platseebot saanud patsiendil tekkis väljendunud nefropaatia, mis vastab suhtelise riski vähenemisele 24%; 95% CI [3...40], p=0,027.

Mitmekeskuselise, randomiseeritud, topeltpimeda paralleelgruppidega, platseebokontrolliga REIN uuringuga sooviti hinnata ramipriilravi mõju glomerulaarfiltratsiooni (GFR) languse määrale 352 normotensiivsel või hüpertensiivsel patsiendil (vanuses 18...70 aastat), kellel oli kroonilisest mittediabeetilisest nefropaatiast tingitud kerge proteinuuria (st keskmine valgueritus uriiniga > 1 ja <

3 g/24 h) või raske proteinuuria (≥ 3 g/24 h). Mõlemad alampopulatsioonid stratifitseeriti prospektiivselt.

Kõige raskema proteinuuriaga patsientide (ramipriili rühmas ilmnenud kasu tõttu ennetähtaegselt lõpetatud patsientide grupp) andmete põhianalüüs näitas, et GFR languse määr ramipriili saanud patsientidel oli väiksem kui platseebot saanutel: -0,54 (0,66) vs -0,83 (1,03) ml/min/kuus, p=0,038. Gruppidevaheline erinevus oli seega 0,34 [0,03...0,65] kuus ja ligikaudu 4 ml/min/aastas. 23,1% ramipriili rühma patsientidest saavutas teisese tulemusnäitaja, milleks oli seerumi kreatiniinisisalduse kahekordistumine lähteväärtusega võrreldes ja/või terminaalne neerupuudulikkus (vajadus dialüüsraviks või neerusiirdamiseks) vs 45,5% platseeborühmas (p=0,02).

Müokardiinfarkti järgne sekundaarpreventsioon

AIRE uuringusse kaasati üle 2000 patsiendi mööduvate või püsivate südamepuudulikkuse kliiniliste nähtudega pärast dokumenteeritud müokardiinfarkti. Ravi ramipliiliga alustati 3 kuni 10 päeva pärast ägedat müokardiinfarkti. Uuring näitas, et pärast keskmiselt 15-kuulist jälgimisperioodi oli suremus ramipriiliga ravitud patsientide hulgas 16,9% ja platseeborühmas 22,6%. See tähendab suremuse absoluutset vähenemist 5,7% ja suhtelise riski vähenemist 27% (95% CI [11%...40%]) võrra.

Lapsed

Randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrollitud kliinilises uuringus, kus osales 244 6…16- aastast hüpertensiooniga last (73% primaarne hüpertensioon), said patsiendid kas väikeses, keskmises või kõrges annuses ramipriili, et saavutada ramiprilaadi kontsentratsiooni veres, mis vastab kehakaalu järgi arvestades täiskasvanu annusele 1,25 mg, 5 mg ja 20 mg. 4. nädala lõpuks oli ramipriil süstoolse vererõhu langetamise tulemusnäitaja suhtes ebaefektiivne, kuid kõrgeim annus langetas diastoolset vererõhku. Ramipriili keskmine ja kõrge annus näitas märkimisväärset süstoolse ja diastoolse vererõhu langust kindlakstehtud hüpertensiooniga lastel.

Seda toimet ei leitud 218-l lapsel vanuses 6...16 aastat (75% primaarne hüpertensioon) läbi viidud 4 nädalat kestnud, annuse suurendamisega, randomiseeritud, topeltpimedas ravimikatkestamisega uuringus, kus demonstreeriti nii diastoolse kui ka süstoolse vererõhu mõõdukat tõusu, aga statistiliselt olulist naasmist algväärtuseni ei toimunud üheski kolmest ramipriili annusegrupist arvestatuna kehakaalu järgi [madal annus (0,625 mg…2,5 mg), keskmine annus (2,5 mg…10 mg) või kõrge annus (5 mg…20 mg)]. Lastel tehtud uuringutes ei leitud ramipriili lineaarset vastust annusele.

5.2Farmakokineetilised omadused

Farmakokineetika ja metabolism

Imendumine

Suukaudsel manustamisel imendub ramipriil seedetraktist kiiresti. Ramipriili maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas kujuneb ühe tunniga. Uriiniga erituva koguse mõõtmise alusel imendub vähemalt 56% ja seedetraktis olev toit seda oluliselt ei mõjuta. Pärast 2,5 mg ja 5 mg ramipriili suukaudset manustamist on aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi biosaadavus 45%.

Ramipriili ainsa aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi, maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse 2...4 tundi pärast ramipriili võtmist. Ramipriili tavaliste annuste manustamisel üks kord ööpäevas saavutatakse ramiprilaadi püsitasakaalu kontsentratsioon vereplasmas ligikaudu neljandal ravipäeval.

Jaotumine

Ramipriili seonduvus vereplasma valkudega on ligikaudu 73% ja ramiprilaadil ligikaudu 56%.

Biotransformatsioon

Ramipriil metaboliseerub peaaegu täielikult ramiprilaadiks, diketopiperasiinestriks, diketopiperasiinhappeks ning ramipriili ja ramiprilaadi glükuroniidideks.

Eritumine

Metaboliitide eritumine on peamiselt renaalne.

Ramiprilaadi plasmakontsentratsioonid vähenevad polüfaasiliselt. Aeglase dissotsiatsiooni tõttu tugevast küllastunud sidemest AKE-ga on ramiprilaadi väga madala plasmakontsentratsiooniga terminaalse eliminatsiooni faas pikenenud.

Pärast ramipriili korduvat manustamist üks kord ööpäevas on ramiprilaadi kontsentratsioonide efektiivne poolväärtusaeg 5...10 mg annuste korral 13...17 tundi ja 1,25...2,5 mg annuste korral pikem. Erinevus tuleneb ensüümi küllastusvõimest ramiprilaadi sidumisel.

Imetamine

Pärast ramipriili ühekordse annuse suukaudset manustamist jäi ramipriili ja selle metaboliidi kontsentratsioon rinnapiimas allapoole mõõdetavat taset. Korduva manustamise efekt ei ole teada.

Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)

Ramiprilaadi renaalne eritumine on kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel vähenenud ja ramiprilaadi renaalne kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on ramiprilaadi kontsentratsiooni tõus vereplasmas, mis langeb aeglasemalt kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)

Kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidel oli hepaatiliste esteraaside vähenenud aktiivsuse tõttu ramipriili metabolism ramiprilaadiks aeglustunud ja ramipriili tase vereplasmas kõrgem. Ramiprilaadi maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas nendel patsientidel ei erine siiski normaalse maksafunktsiooniga patsientidel täheldatuist.

Lapsed

Ramipriili farmakokineetikat uuriti 30-l 2…16-aastasel hüpertensiooniga lapsel kehakaaluga >10 kg. Annuse 0,05…0,2 mg/kg järgselt metaboliseerus ramipriil kiiresti ja ulatuslikult ramiprilaadiks. Ramiprilaadi maksimaalne kontsentratsiooni vereplasmas ilmnes 2…3 tunni jooksul. Ramiprilaadi kliirens on tugevalt korrelatsioonis kehakaalu (p<0,01) ja annusega (p<0,001). Kliirens ja jaotusruumala suurenesid laste vanuse kasvades igas annuse rühmas. Annusega 0,05 mg/kg saavutatud ekspositsioon lastel oli võrreldav täiskasvanutega, keda raviti 5 mg ramipriiliga. Annusega 0,2 mg/kg oli lastel ekspositsioon kõrgem kui maksimaalne soovitatav annus 10 mg ööpäevas täiskasvanutel.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Suu kaudu manustatud ramipriilil ei ole täheldatud akuutset toksilisust närilistele ja koertele. Korduva suukaudse manustamise uuringud on teostatud rottidel, koertel ja ahvidel. Kõigil 3 liigil on täheldatud kõrvalekaldeid vereplasma elektrolüütide sisalduses ja verepildis. Ramipriili farmakodünaamilise aktiivsuse väljendusena on täheldatud jukstaglomerulaarse aparaadi väljendunud laienemist koertel ja ahvidel annuse korral 250 mg/kg/päevas. Rotid, koerad ja ahvid talusid vastavalt annuseid 2, 2,5 ja

8 mg/kg/päevas ilma kahjulike toimeteta.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringud rottidel, küülikutel ja ahvidel ei tuvastanud teratogeenseid omadusi.

Fertiilsus ei nõrgenenud kummagi sugupoole rottidel.

Ramipriili manustamine rottidele annuses 50 mg/kg ja rohkem tiinuse või imetamise ajal põhjustas pöördumatuid neerukahjustusi (neeruvaagna laienemist) järglastel.

Ulatuslikud mutageensuskatsed mitmete testsüsteemidega ei toonud esile ramipriili mutageenseid või genotoksilisi omadusi

Väga noortel rottidel, kellele manustati ramipriili üksikannus, täheldati pöördumatuid neerukahjustusi.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Naatriumvesinikkarbonaat

Laktoosmonohüdraat

Kroskarmelloosnaatrium

Preželatiniseeritud maisitärklis

Naatriumstearüülfumaraat

Kollane raudoksiid (ainult 2,5 mg ja 5 mg tablettides)

Punane raudoksiid (ainult 5 mg tablettides)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

24 kuud

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend (alumiinium/alumiinium) ja/või PP(polüpropüleen)-purk koos kuivatusaine ja PE(polüetüleen)-kattega.

Pakendi suurus: 10, 14, 20, 28, 30, 42, 50, 98 ja 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Wörwag Pharma GmbH & Co. KG

Calwer Str. 7

71034 Böblingen

Saksamaa

8.MÜÜGILOA NUMBRID

Ramigamma 2,5 mg: 621709

Ramigamma 5 mg: 621809

Ramigamma 10 mg: 621909

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.02.2009

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 18.11.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2015