Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Ristfor

ATC Kood: A10BH01
Toimeaine: sitagliptin / metformin hydrochloride
Tootja: Merck Sharp & Dohme Ltd.

Artikli sisukord

Kokkuvõte üldsusele

Ristfor

sitagliptiin ja metformiinvesinikkloriid

Mis on Ristfor?

Ristfor on ravim, mis sisaldab kahte toimeainet, sitagliptiini ja metformiinvesinikkloriidi. Ravimit turustatakse piklike tablettidena (roosad: 50 mg sitagliptiini ja 850 mg metformiinvesinikkloriidi; punased: 50 mg sitagliptiini ja 1000 mg metformiinvesinikkloriidi).

See ravim on samane ravimiga Janumet, millel juba on Euroopa Liidus müügiluba. Janumeti tootja on andnud nõusoleku, et tema teaduslikke andmeid võib kasutada ka Ristfori toetuseks (teabel põhineva nõusoleku alusel).

Milleks Ristfori kasutatakse?

Ristfori kasutatakse II tüüpi diabeediga patsientide raviks, et parandada vere glükoosisisalduse reguleeritavust organismis. Ravimit kasutatakse koos dieedi ja füüsilise koormusega järgmistel viisidel:

                patsientidel, kelle glükoosisisaldust ainult metformiiniga (teatud diabeediravim) ei saa rahuldavalt reguleerida;

                patsientidel, kes juba saavad sitagliptiini ja metformiini eraldi tablettidena;

                koos sulfonüüluurearavimiga, PPARγ agonistiga, nt tiasolidiindioonravimiga, või insuliiniga patsientidel, kelle vere glükoosisisaldust ainult selle ravimi ja metformiiniga rahuldavalt reguleerida ei saa.

 

Ristfor on retseptiravim.

Kuidas Ristfori kasutatakse?

Ristfori manustatakse kaks korda ööpäevas. Kasutatava tableti tugevus sõltub patsiendi poolt varem võetud diabeediravimite annusest. Kui Ristfori võetakse koos sulfonüüluurearavimiga või insuliiniga, võib olla vaja vähendada sulfonüüluurearavimi või insuliini annust, et ennetada hüpoglükeemiat (normaalsest väiksemat glükoosisisaldust veres).

Sitagliptiini suurim ööpäevane annus on 100 mg. Ristfori peab võtma koos söögiga, et ennetada metformiini tõttu tekkivaid maokahjustusi.

Kuidas Ristfor toimib?

II tüüpi diabeet on haigus, mille korral kõhunäärmes ei teki vere glükoosisisalduse reguleerimiseks piisavalt insuliini või kui organism ei suuda insuliini efektiivselt kasutada. Ristfori toimeained sitagliptiin ja metformiinvesinikkloriid on kumbki eri toimega.

Sitagliptiin on ensüümi dipeptidüülpeptidaas-4 (DPP-4) inhibiitor, mille toime seisneb inkretiinhormoonide organismis lagunemise blokeerimises. Need hormoonid vabanevad pärast sööki ning stimuleerivad insuliini teket kõhunäärmes. Suurendades inkretiinhormoonide sisaldust veres, stimuleerib sitagliptiin kõhunääret tekitama vere suure glükoosisisalduse korral rohkem insuliini. Kui vere glükoosisisaldus on väike, sitagliptiin ei toimi. Sitagliptiin vähendab ka maksas tekkiva glükoosi kogust, suurendades insuliini ja vähendades glükagooni (teatud hormoon) sisaldust. Sitagliptiinil on Euroopa Liidus müügiluba ravimitena Januvia ja Xelevia alates 2007. aastast ning ravimina Tesavel 2008. aastast.

Metformiini toime seisneb põhiliselt glükoosi tekke pärssimises ja selle sooles imendumise vähendamises. Metformiini on Euroopa Liidus turustatud alates 1950. aastatest.

Nende kahe toimeaine toimel vere glükoosisisaldus väheneb ning see aitab II tüüpi diabeeti ravida.

Kuidas Ristfori uuriti?

Sitagliptiini eraldi ravimina Januvia/Xelevia/Tesavel võib kasutada koos metformiiniga ja koos nii metformiini kui ka sulfonüüluurearavimiga II tüüpi diabeediga patsientidel. Ettevõte esitas Januvia/Xelevia kolme uuringu tulemused, et toetada Ristfori kasutamist patsientidel, kelle senine metformiiniravi ei andnud rahuldavaid tulemusi. Kahes uuringus vaadeldi metformiiniravile lisatud sitagliptiini toimet: esimeses võrreldi ravimit platseeboga (näiv ravim) 701 patsiendil ja teises võrreldi ravimit glipisiidiga (teatud sulfonüüluurearavim) 1172 patsiendil. Kolmandas uuringus (441 patsienti) võrreldi sitagliptiini platseeboga, kui ravimit kasutati lisaks glimepiriidile (samuti sulfonüüluurearavim), kas koos metformiiniga või mitte.

Ristfori kasutamise toetamiseks kasutati kolme muu uuringu tulemusi. Esimeses uuringus osales 1091 patsienti, kelle seisund ei olnud ainult dieedi ja füüsilisele koormuse kasutamisel rahuldav, ja selles võrreldi Ristfori toimet ainult metformiini või sitagliptiini toimega. Teises uuringus osales 278 patsienti, kelle haigusseisund ei allunud rahuldavalt ravile metformiini ja rosiglitasooni (PPARγ agonist) kombinatsiooniga; uuringus võrreldi sitagliptiini või platseebo lisamise mõju. Kolmandas uuringus osales 641 patsienti, kelle seisund ei olnud insuliini püsiva annuse kasutamisel rahuldav; neist kolm neljandikku võtsid ka metformiini. Selles uuringus võrreldi ka sitagliptiini või platseebo lisamise mõju.

Kõigis uuringuis oli efektiivsuse põhinäitaja vere glükoosisisalduse reguleeritavust näitava aine glükohemoglobiini (HbA1c) sisalduse muutus.

Ettevõte tegi ka lisauuringud, et määrata kindlaks, kas Ristfori toimeained imenduvad organismis samal viisil kui kumbki aine eraldi manustatuna.

Milles seisneb uuringute põhjal Ristfori kasulikkus?

Ristfor oli efektiivsem kui ainuravimina kasutatud metformiin. 100 mg sitagliptiini lisamine metformiinile vähendas 24 nädala järel HbA1c sisaldust veres 0,67% võrra (enne ravi oli sisaldus ligikaudu 8,0%), samas kui platseebot lisaks saanud patsientidel vähenes HbA1c sisaldus 0,02% võrra. Sitagliptiini metformiinile lisamise mõju oli samalaadne kui glipisiidi lisamisel. Uuringus, kus sitagliptiini lisati glimepiriidile ja metformiinile, vähenes 24 nädala järel HbA1c sisaldus 0,59% võrra, samas kui platseebot lisaks saanud patsientidel suurenes HbA1c sisaldus 0,3% võrra.

Kolmest lisauuringust esimeses oli Ristfor efektiivsem kui ainult metformiin või sitagliptiin. Teises uuringus vähenes sitagliptiini lisamisel metformiinile ja rosiglitasoonile 18 nädala järel HbA1c sisaldus veres 1,03% võrra, samas kui platseebo lisamisel vähenes sisaldus 0,31% võrra. Sitagliptiini lisamisel insuliinile vähenes 24 nädala järel glükohemoglobiini sisaldus veres 0,59% võrra, samas kui platseebo lisamisel vähenes sisaldus 0,03% võrra. Metformiini võtvate ja mittevõtvate patsientide vahel selles suhtes erinevust ei olnud.

Mis riskid kaasnevad Ristforiga?

Ristfori kõige sagedam kõrvalnäht (esinenud 1–10 patsiendil 100st) on iiveldus. Ristfori kohta teatatud kõrvalnähtude täielik loetelu on pakendi infolehel.

Ristfori ei tohi kasutada patsiendid, kes võivad olla sitagliptiini, metformiini või selle ravimi mis tahes muu koostisaine suhtes ülitundlikud (allergilised). Ravimit ei tohi kasutada ka patsiendid, kellel on diabeetiline ketoatsidoos või kooma eelseisund (diabeedi korral esineda võivad ohtlikud seisundid), neeru- või maksaprobleemid, neerusid mõjutada võivad haigusseisundid või haigus, mis vähendab kudede hapnikuvarustust, näiteks südame- või kopsupuudulikkus või hiljutine südameinfarkt. Ravimit ei tohi kasutada ka alkoholi liigtarvitajad ja alkohoolikud, samuti rinnaga toitmise ajal. Piirangute täielik loetelu on pakendi infolehel.

Miks Ristfor heaks kiideti?

Inimravimite komitee otsustas, et Ristfori kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid, ning soovitas anda ravimi müügiloa.

Muu teave Ristfori kohta

Euroopa Komisjon andis Ristfori müügiloa, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, ettevõttele Merck Sharp & Dohme Ltd 15. märtsil 2010. Müügiluba kehtib viis aastat ja seda on võimalik pikendada.

Euroopa avaliku hindamisaruande täistekst Ristfori kohta on. Ravimi kasutamise üksikasjalik teave on pakendi infolehel, mis on samuti Euroopa avaliku hindamisaruande osa.

Kokkuvõtte viimane uuendus: 01-2010.