Replagal - Replagal toote info LISA I

 

 

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Replagal, 1 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 1 mg agalsidaas alfat.

Iga 1 ml kontsentraadiviaal sisaldab 1 mg agalsidaas alfat.

Iga 3,5 ml kontsentraadiviaal sisaldab 3,5 mg agalsidaas alfat.

Agalsidaas alfa on geenitehnoloogia abil inimrakuliinis toodetud inimproteiin α galaktosidaas A.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat.

Selge värvitu lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Replagal on näidustatud pikaajaliseks ensüümasendusraviks patsientidel, kelle Fabry tõve diagnoos

(α-galaktosidaas A vaegus) on kinnitust leidnud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi Replagal’iga peab toimuma Fabry tõbe või muu päriliku ainevahetushaigusega patsientide

ravimise kogemusega arsti järelvalve all.

Replagal’i manustatakse annuses 0,2 mg/kg kehakaalu kohta üle nädala 40 minutit kestva

intravenoosse tilkinfusiooni teel. Valmistamise ja manustamise juhendeid vt lõik 6.6.

Üle 65 aasta vanused patsiendid

Uuringuid üle 65-aastaste patsientide osas pole teostatud ning ohutust ja efektiivsust tõestatud, seetõttu

ei saa praegu nende patsientide osas annustamise kohta soovitusi anda.

Maksakahjustusega patsiendid

Maksakahjustusega patsientidel ei ole uuringuid teostatud.

Neerukahjustusega patsiendid

Neerukahjustustega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Ulatuslik neerukahjustus (eGFR < 60 ml/min) võib piirata neerude reageerimist ensüümasendusravile.

Andmed dialüüsi saavate või siiratud neeruga patsientide kohta on piiratud, annust kohandada ei

soovitata.

Pediaatrilised patsiendid

Lastel on kasutamise kogemus piiratud. Lastele (0–6 aastat) ei saa praegu annustamisskeemi

soovitada, sest ohutus ja efektiivsus ei ole veel piisavalt kindlaks määratud. Piiratud kliinilised

andmed 7–18-aastaste lastega ei võimalda praegu optimaalset annustamisskeemi soovitada (vt lõigud

5.1 ja 5.2). Kuna 6-kuulises uuringus Replagaliga, mida manustati sellele populatsioonile 0,2 mg/kg,

ootamatuid ohutuseprobleeme esile ei kerkinud, soovitatakse kasutada 7–18-aastastel lastel seda

annustamisskeemi.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Idiosünkraatilised infusiooniga seotud reaktsioonid

13,7%-l kliinilistes uuringutes Replagal'iga ravitud täiskasvanud patsientidest on esinenud

idiosünkraatilisi infusiooniga seotud reaktsioone. Neljal 17-st (23,5%) kliinilistesse uuringutesse

värvatud pediaatrilisest patsiendist vanuses > 7 aastat tekkis 4,5 aastat kestnud ravi ajal vähemalt üks

infusiooniga seotud reaktsioon (keskmine kestus ligikaudu 4 aastat). Kolmel 8 (37,5%) pediaatrilisest

patsiendist vanuses < 7 aastat tekkis keskmiselt 4,2 aasta pikkuse vaatlusaja jooksul vähemalt üks

infusiooniga seotud reaktsioon. Naistel oli infusiooniga seotud reaktsioonide protsent üldiselt oluliselt

madalam kui meestel. Kõige sagedasemateks sümptomiteks on olnud külmavärinad, peavalu, iiveldus,

palavik, õhetus ja väsimus. Tõsiseid reaktsioone on kirjeldatud aeg-ajalt; kirjeldatud sümptomiteks on

palavik, külmavärinad, tahhükardia, nõgestõbi, iiveldus/oksendamine, angioneurootiline ödeem

kurgupitsitusega, sisisev hingamiskahin ja keele turse. Muud infusiooniga seotud reaktsioonid on

pearinglus ja hüperhidroos. Südamenähtude uurimisel selgus, et infusioonireaktsioonid võivad olla

seotud hemodünaamilise stressiga, mis kutsub esile südame nähte patsientidel, kellel on

südamenähtudena avaldunud Fabry tõbi.

Infusiooniga seotud reaktsioonid on üldiselt ilmnenud esimese 2...4 kuu jooksul pärast ravi alustamist

Replagal’iga, kuigi neid on ilmnenud ka hiljem (pärast 1 aasta möödumist). Need toimed on aja

jooksul vähenenud. Kui ilmnevad kerged või mõõdukad ägedad infusioonireaktsioonid, tuleb koheselt

anda arstiabi ja tarvitusele võtta sobivad meetmed. Infusiooni võib ajutiselt katkestada (5...10

minutiks), kuni sümptomid vaibuvad, ja seejärel alustada infusiooni uuesti. Kerged ja mööduvad

mõjud ei pruugi nõuda meditsiinilist ravi ega infusiooni lõpetamist. Lisaks võib eelnev peroraalne või

intravenoosne ravi antihistamiinide ja/või kortikosteroididega 1 kuni 24 tundi enne infusiooni ära

hoida hilisemaid reaktsioone neil juhtudel, mil on olnud vaja sümptomaatilist ravi.

Allergilist tüüpi ülitundlikkuse reaktsioonid

Nagu kõigi intravenoossete proteiintoodete puhul, on võimalikud allergilist tüüpi ülitundlikkuse

reaktsioonid. Kui ilmnevad ägedad allergilised või anafülaktilised reaktsioonid, tuleb Replagal’i

manustamine koheselt lõpetada ja alustada sobivat ravi. Tuleb järgida kehtivaid meditsiinilisi esmaabi norme.

Proteiini vastased IgG antikehad

Nagu kõigi farmatseutiliste proteiintoodete puhul, võivad patsientidel välja kujuneda proteiini vastased

IgG antikehad. Umbes 24% Replagal’iga ravitud meespatsientidel on täheldatud madala tiitriga IgG

antikehade reaktsiooni. Piiratud andmete põhjal on leitud, et meessoost pediaatrilises populatsioonis

on see protsent madalam (7%). Need IgG antikehad näisid ilmnevat umbes 3–12-kuulise ravi järgselt.

Pärast 12- kuni 54-kuulist ravi olid 17% Replagal'iga ravitud patsientidest veel antikehade suhtes

positiivsed, kuid IgG antikehade vähenemine aja jooksul 7%-l patsientidest näitab, et neil arenes välja

immunoloogiline tolerantsus. Ülejäänud 76% jäid antikehade suhtes negatiivseteks. Alla 7 aasta

vanustest pediaatrilistest patsientidest oli ühel 16-st meespatsiendist uuringu ajal IgG antiagalsidaasalfa

antikehade test positiivne. Kõrvaltoimete esinemissagedus sellel patsiendil ei suurenenud. Alla 7

aasta vanustest pediaatrilistest patsientidest oli 0/7-st meespatsiendist IgG antiagalsidaas-alfa

antikehade test positiivne. IgE antikehi ei ole Replagal'iga ravitud patsientidel leitud.

Neerukahjustusega patsiendid

Ulatuslike neerukahjustuste esinemine võib vähendada ensüümasendusravi mõju neerufunktsioonile,

selle põhjuseks võivad olla fundamentaalsed, pöördumatult patoloogilised muutused. Sellistel juhtudel

jääb neerufunktsiooni langus püsima haiguse loomulikule kulule iseloomulikku vahemikku.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Replagal’i ei tohi manustada koos klorokiini, amiodarooni, benokiini või gentamütsiiniga, kuna need

ained võivad pärssida rakusisest α-galaktosidaasi toimet.

Kuna α-galaktosidaas A on ise ensüüm, on tema puhul ravimite koostoime tsütokroom P450

vahendusel ebatõenäoline. Kliiniliste uuringute käigus manustati enamikule patsientidele samaaegselt

neuropaatilise valu ravimpreparaate (nt karbamasepiin, fenütoiin ja gabapentiin) ilma mingi koostoime

nähuta.

4.6 Rasedus ja imetamine

Väga piiratud arvu rasedate kohta saadud kliinilised andmed ei näita Replagal'i (n=4) kahjulikku

toimet ema ja vastsündinu tervisele. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet

rasedusele või embrüo/loote arengule ravimiga kokkupuutel organogeneesi ajal (vt lõik 5.3). Pole

teada, kas Replagal eritub rinnapiima. Raseduse ja imetamise ajal tuleb ravimit kasutada

ettevaatusega.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Replagal ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemad täheldatud kõrvaltoimed on infusiooniga seonduvad reaktsioonid, mis ilmnevad

13,7%-l kliinilistes uuringutes Replagal'iga ravitud täiskasvanud patsientidest. Raskuselt oli enamik

kõrvaltoimeid kerged kuni mõõdukad. Tabelis 1 on loetletud ravimiga seotud kõrvaltoimed, mida

täheldati kliiniliste uuringute käigus Replagal'iga ravitud 177 patsiendi puhul, kellest 21 patsiendil oli

lõppstaadiumis neeruhaigus, 24 pediaatrilisel patsiendil (7 – 17 aasta vanuste), ja 17 olid

naispatsiendid. Informatsioon on esitatud organsüsteemide ja esinemissageduse alusel (väga sage

>1/10; sage >1/100, 1/1000, <1/100). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed

toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Nähu esinemine üksiku patsiendi puhul on defineeritud aegajalt

esinevana, lähtudes ravitud patsientide arvust. Üht patsienti võis puudutada mitu kõrvaltoimet.

Lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel esinesid samad kõrvaltoimed kui patsientide üldises

populatsioonis.

Infusiooniga seotud reaktsioonide (vt ka lõik 4.4 “Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel”) hulka võivad

kuuluda ka südamenähud, näiteks südame rütmihäired (kodade virvendus, ventrikulaarsed

ekstrasüstolid, tahhüarütmia), müokardi isheemia ja südamepuudulikkus Fabry tõvega patsientidel,

kellel see haigus haaras südame struktuure. Muud infusiooniga seotud sümptomid võivad olla

pearinglus ja hüperhidroos.

Kõige sagedamad olid kerged infusiooniga seotud reaktsioonid, mis olid põhiliselt vappekülm,

püreksia, õhetus, peavalu, iiveldus ja düspnoe.

Pediaatrilises populatsioonis (lapsed ja noorukid) esinesid üldiselt samasugused kõrvaltoimed ravimile

kui täiskasvanutel. Infusiooniga seotud reaktsioone (püreksia, düspnoe, valu rindkeres) ja valu

ägenemist esines siiski sagedamini.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: muud seedekulgla ja ainevahetuse tooted - ensüümid.

ATC-kood: A16AB03 agalsidaas alfa.

Fabry tõbi on glükosfingolipiidi ladestumishäire, mille põhjustab lüsosomaalse ensüümi

α-galaktosidaasi A puudulik tegevus, mille tulemuseks on selle ensüümi glükosfingolipiidsubstraadi,

globotriaosüülkeramiidi (ka Gb3 või CTH) akumulatsioon. Agalsidaas alfa toimib Gb3 hüdrolüüsi

katalüsaatorina, eraldades galaktoosi lõppjäägi molekulist. Ravi selle ensüümiga vähendab Gb3-e

akumulatsiooni paljudes rakutüüpides, sealhulgas endoteeli ja parenhüümi rakkudes. Agalsidaas alfa

on toodetud inimrakuliinis, toetamaks inimese glükosüleerumise profiili, mis võib mõjutada mannoos-

6-fosfaatretseptorite adsorptsiooni sihtrakkude pinnale.

Replagal’i ohutust ja efektiivsust hinnati kahes randomiseeritud, topeltpimedas, platseebo-kontrollitud

uuringus ja avatud jätku-uuringus kokku neljakümne Fabry tõvega patsiendi puhul kliiniliste ja

biokeemiliste tõendite alusel. Patsiendid said Replagal’i soovitatava annuse 0,2 mg/kg. Kakskümmend

viis patsienti lõpetasid esimese uuringu ja alustasid jätku-uuringuga. Pärast 6-kuulist ravi vähenes

vastavalt Brief Pain Inventory’ga (kinnitatud valu mõõteskaala) mõõtmisele Replagal’iga ravitud

patsientidel võrreldes platseeboga oluliselt valu (p=0,021). Seda seostati ravimi ja valuvaigistava

ravimi kasutamise päevade arvu olulise vähenemisega kroonilise neuropaatilise valu korral. Edasistes

uuringutes täheldati üle 7 aasta vanustel pediaatrilistel patsientidel valu pärast 9- ja 12-kuulist ravi

Replagal'iga, võrreldes ravieelse seisundiga. See valu vähenemine püsis 9 patsiendil 4-aastase ravi

vältel Replagaliga (patsiendil 7 - 18.aasta vanustel).

Pärast 12- kuni 18-kuulist ravi Replagal'iga paranes elukvaliteet, mõõdetuna valideeritud

instrumentidega. 0 kuni 7 aasta vanuste patsientide kohta võib järeldada, et piiratud andmete põhjal ei

ole erilisi ohutusküsimusi ilmnenud.

Pärast 6-kuulist ravi stabiliseeris Replagal neerufunktsiooni võrreldes selle langusega platseeboga

ravitud patsientide puhul. Neerubiopsia materjalid näitasid olulist suurenemist normaalsete

glomeerulite ja olulist vähenemist mesangiaalsete laienditega glomeerulite osas patsientidel, keda

raviti Replagal’iga, võrreldes patsientidega, kellele anti platseebot. Pärast 12- kuni 18-kuulist

säilitusravi parandas Replagal neerufunktsiooni inuliinipõhise glomerulaarse filtratsiooni määraga

mõõdetuna 8,7 ± 3,7 ml/min (p=0,030). Pikemaajalise ravi (48...54 kuud) tulemusena stabiliseerus

GFR normaalse algse GFR-ga (≥ 90 ml/min/1,73 m2) ja kerge kuni mõõduka neerude

funktsioonihäirega (GFR 60 kuni < 90 ml/min/1,73 m2) meespatsientidel ja aeglustus neerude

funktsiooni halvenemine ja progresseerumine neeruhaiguse lõppfaasini meessoost Fabry tõvega

patsientidel, kellel oli raskem neerude funktsioonihäire (GFR 30 kuni < 60 ml/min/1,73 m2).

Meessoost pediaatrilistel Fabry > 7 aasta vanuste tõvega patsientidel võib haiguse levimine neerudesse

avalduda kõigepealt hüperfiltratsioonina. Nende hüpernormaalsed arvutusliku glomerulaarse

filtratsiooni kiirused (eGFR) vähenesid 6 kuu jooksul pärast ravi alustamist Replagal'iga. Pärast

üheaastast ravi agalsidaas-alfaga 0,2 mg/kg iga üle nädala vähenesid ebanormaalselt kõrged eGFRid

selles alamrühmas tasemelt 143,4 ± 6,8 tasemele 121,3 ± 5,6 ml/min/1,73 m2 ning need eGFR-id

stabiliseerusid normaalses vahemikus 4-aastase ravi vältel Replagaliga 0,2 mg/kg, samuti nagu

hüperfiltratsioonita patsientide eGFR-id.

Teises uuringus lõpetasid viisteist vasaku vatsakese hüpertroofiaga patsienti 6-kuulise platseebokontrollitud

uuringu ja alustasid jätku-uuringut. Magnetresonantskuvamisega (MRI-ga) mõõdetuna oli

kontrollitud uuringus Replagal’iga ravimise tulemuseks vasaku vatsakese massi vähenemine 11,5 g

võrra, samas kui platseebot saanud patsientidel suurenes vasaku vatsakese mass 21,8 g võrra. Lisaks

sellele tõi Replagal esimeses uuringus, kus osales 25 patsienti, pärast 12- kuni 18-kuulist säilitusravi

kaasa tähelepanuväärse südamemassi vähenemise (p<0,001). Replagal’i seostati ka paranenud

müokardi kontraktiilsuse, QRS-kompleksi keskmise kestvuse vähenemise ja samaaegse

vaheseinapaksuse vähenemisega sonokardiograafial. Kahel uuringus osalenud parema sääreblokaadiga

patsiendil toimus pärast Replagal’iga ravimist nähtude taandumine. Edasistes avatud uuringutes

tõendati ehhokardiograafiaga vasaku vatsakese massi olulist vähenemist ravieelse seisundiga võrreldes

mees- ja naissoost Fabry tõvega patsientidel 24...36-kuulise ravi tulemusena Replagal'iga. Vasaku

vatsakese massi olulist vähenemist jälgiti ehhokardiograafiaga nii mees- kui ka naissoost Fabry tõvega

patsientidel. 24...36-kuulise Replagal'iga ravi seostati sümptomite märgatava paranemisega, mida

mõõdeti ravieelse raske südamepuudulikkuse või stenokardia sümptomitega Fabry tõvega patsientidel

NYHA ja CCS järgi.

Pediaatrilistel meespatsientidel > 7 aasta vanuste oli südame löögisageduse varieeruvus ravi algul

ebanormaalne, kuid paranes 15 poisil pärast 6-kuulist ravi Replagaliga ning püsis 4,0-aastase ravi

vältel Replagaliga 0,2 mg/kg avatud pikaajalises jätku-uuringus, milles osales 9 poissi. Ravi algul oli

iga lapse vatsakese mass pikkuse2,7 suhtes indekseerituna (LVMI) normaalses vahemikus >7 aasta

vanuste laste kohta (poistel < 39 g/m2,7). 4,5 aastat kestnud ravi ajal täheldati vasaku vatsakese

keskmise massi suhtelist vähenemist 11% võrra. Ravi algul oli iga lapse vasaku vatsakese mass,

indekseerituna pikkuse suhtes, suurenemise piiril või suurenenud (> 95%) 5 lapsel 6st vanuses < 7

aasta (poistel < 39 g/m2,7 ja). Kõigi 5 lapse LVMI-väärtused normaliseerusid pärast ravi algust.

Võrreldes platseeboga vähendas Replagal’iga ravimine ka Gb3 akumuleerumist. Pärast esimest

6 ravikuud täheldati plasmas, uriinisademes ning maksa-, neeru- ja südamebiopsia materjalides umbes

20...50% keskmist vähenemist. Pärast 12- kuni 18-kuulist ravi täheldati umbes 50...80% vähenemist

plasmas ja uriinisademes. Metaboolseid toimeid seostati ka kliiniliselt olulise kaaluiibe, suurenenud

higistamise ja energiakasvuga. Kooskõlas Replagal’i kliiniliste toimetega vähendas ensüümiga

ravimine Gb3 akumulatsiooni paljudes rakutüüpides, sealhulgas neeru glomerulaarsetes ja

tubulaarsetes epiteelrakkudes, neeru kapillaari endoteliaalsetes rakkudes (südamelihase ja naha

kapillaari endoteliaalseid rakke ei uuritud) ja kardiomüotsüütides. Meessoost pediaatrilistel Fabry

tõvega patsientidel vähenes plasma Gb3 pärast 6-kuulist ravi Replagal'iga 0,2 mg/kg 40–50% ja see

vähenemine püsis 11 patsiendil pärast kokku 4 aastat kestnud ravi.

Agalsidaas alfa antikehade seost kliiniliselt olulise mõjudega ohutusele (nt infusioonireaktsioonidele)

või efektiivsusele pole tuvastatud.

Replagal'i infundeerimist kodus võib kaaluda patsientide puhul, kes taluvad infusioone hästi.

Ravimpreparaat on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel. See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu

ei ole olnud võimalik saada täielikku informatsiooni ravimpreparaadi kohta.

Euroopa Ravimiamet (EMEA) vaatab igal aastal üle ravimi kohta saadud uue informatsiooni ning

vajadusel ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse/uuendatakse.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Üksikannused vahemikus 0,007...0,2 mg ensüümi kehakaalu kg kohta manustati täiskasvanud

meespatsientidele 20...40-minutiliste intravenoossete infusioonidena, samas kui naispatsiendid said

0,2 mg ensüümi kehakaalu kg kohta 40-minutilise infusioonina. Ensüümi annus farmakokineetilisi

omadusi praktiliselt ei mõjutanud. Pärast 0,2 mg/kg intravenoosset üksikannust oli agalsidaas alfal

bifaasiline jaotumise ja eliminatsiooni profiil. Farmakokineetilised parameetrid mees- ja

naispatsientide vahel oluliselt ei erinenud. Eliminatsiooni poolväärtusaeg oli meestel 108 ± 17 minutit

võrreldes 89 ± 28 minutiga naistel ning jaotumise maht oli mõlemal sugupoolel umbes 17%

kehakaalust. Kehakaalule normaliseeritud kliirens oli meestel ja naistel vastavalt 2,66 ja

2,10 ml/min/kg. Agalsidaas alfa farmakokineetiliste omaduste sarnasuse alusel nii meestel kui naistel

eeldatakse ka peamistesse kudedesse ja organitesse jaotumise sarnasust mees- ja naispatsientidel.

7-18-aastastel lastel toimus annuses 0,2 mg/kg manustatud Replagal'i kliirens vereringest kiiremini kui

täiskasvanutel. Replagal'i keskmine kliirens oli 7–11-aastastel lastel, 12–18-aastastel noorukitel ja

täiskasvanutel vastavalt 4,2 ml/min/kg, 3,1 ml/min/kg ja 2,3 ml/min/kg. Farmakodünaamilised

andmed näitavad, et Replagal'i annuse 0,2 mg/kg korral olid plasma Gb3 vähenemised noorukitel ja

lastel enam-vähem võrdsed (vt lõik 5.1).

Kuuekuulise Replagal-ravi järgselt ilmnes 12-l meespatsiendil 28-st muutunud farmakokineetika,

sealhulgas ilmne kliirensi kasv. Neid muudatusi seostati madala tiitriga antikehade arenemisega

agalsidaas alfa vastu, kuid mingeid kliiniliselt olulisi mõjusid ohutusele või efektiivsusele uuritud

patsientide puhul ei täheldatud.

Fabry tõvega meeste annustamiseelsete ja -järgsete maksabiopsiate alusel on koe poolväärtusajaks

hinnatud enam kui 24 tundi ja ensüümi hepaatiliseks adsorptsiooniks 10% manustatud annusest.

Agalsidaas alfa on proteiin ja seetõttu: 1) ei eeldata, et ta seob proteiine; 2) eeldatakse, et metaboolne

degratsioon järgib teiste proteiinide juhteteed, s.t peptiidhüdrolüüsi; 3) ravimite vahelised koostoimed

ei ole tõenäolised.

Agalsidaas alfa renaalset eritumist peetakse väheoluliseks kliirensi juhteteeks, kuna kahjustatud

neerufunktsioon ei muuda farmakokineetilisi parameetreid. Kuna eeldatakse, et metabolism toimub

peptiidi hüdrolüüsi teel, ei mõjusta kahjustunud maksafunktsioon eeldatavasti kliiniliselt olulisel

määral agalsidaas alfa farmakokineetikat.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kroonilise toksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Genotoksilist ja kartsinogeenset potentsiaali ei eeldata. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud emastel

rottidel ja küülikutel ei ole näidanud mingit mõju rasedusele või loote arengule. Uuringuid sünnituse

või peri/postnataalse arengu kohta pole läbi viidud. Pole teada, kas Replagal läbib platsentaarbarjääri.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat

Polüsorbaat 20

Naatriumkloriid

Naatriumhüdroksiid

Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

Keemilist ja füüsikalist stabiilsust kasutamisel on demonstreeritud 24 tunni jooksul temperatuuril

25 °C. Mikrobioloogilisest aspektist lähtudes tuleks ravim kohe ära kasutada. Kui seda kohe ei

kasutata, vastutab säilitusaegade ja kasutamiseelsete tingimuste eest kasutaja ning need ei tohi

üldjuhul ületada 24 tundi temperatuuril 2 °C...8 °C, kui lahjendamine ei ole toimunud kontrollitud ja

valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C).

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

1 ml infusioonilahuse kontsentraati 3 ml viaalis (1. tüübi klaas) fluorovaiguga kaetud butüülkummist

korgiga ning alumiiniumsulguri, mis on ühendatud äratõmmatava kaanega. Pakendi suurus 1, 4 või

10 viaali karbis.

3,5 ml infusioonilahuse kontsentraati5 ml viaalis (1. tüübi klaas) fluorovaiguga kaetud butüülkummist

korgiga ning alumiiniumsulguri, mis on ühendatud äratõmmatava kaanega. Pakendi suurus 1, 4 või

10 viaali karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi käsitsemiseks ja hävitamiseks

• Arvutage välja annus ja vajaminevate Replagal’i viaalide arv.

• Lahjendage kogu vajaminev Replagal’i kontsentraadi kogus 100 ml 9 mg/ml (0,9%)

naatriumkloriidi infusioonilahuses. Tuleb olla hoolikas, kindlustamaks valmistatava lahuse

steriilsust, kuna Replagal ei sisalda konservante ega bakteriostaatikume; järgida tuleb aseptilisi

töövõtteid. Lahjendatud lahust tuleb ettevaatlikult segada, mitte aga loksutada.

• Enne manustamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida osakeste ja värvimuutuse suhtes.

• Manustage infusioonilahust 40 minuti jooksul, kasutades intravenoosset infusioonisüsteemi

koos integraalfiltriga. Kuna konservante pole, on soovitatav alustada manustamist niipea kui

võimalik ja kolme tunni jooksul arvates lahjendamisest.

• Ärge manustage Replagal’i koos teiste toimeainetega sama intravenoosse kanüüli kaudu.

• Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt

kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Shire Human Genetic Therapies AB, Svärdvägen 11 D, 182 33 Danderyd, Rootsi

Tel. +46 8 5449 6400

Faks: +46 8 5449 6429

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/01/189/001-006

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa kuupäev: 03/08/2001

Viimase uuendamise kuupäev: 03/08/2006

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMEA) kodulehel