Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Renitec forte - tablett (20mg)

ATC Kood: C09AA02

Toimeaine: enalapriil

Tootja: Merck Sharp & Dohme OÜ

Artikli sisukord

RENITEC FORTE
tablett (20mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Renitec, 5 mg tabletid

Renitec Forte, 20 mg tabletid

Enalapriilmaleaat

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Renitec ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Reniteci võtmist

3.Kuidas Reniteci võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Reniteci säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Renitec ja milleks seda kasutatakse

Renitec sisaldab toimeainena enalapriilmaleaati. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse AKE inhibiitoriteks (angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid).

Reniteci kasutatakse:

-kõrge vererõhu (hüpertensiooni) raviks;

-südamepuudulikkuse (südame töö nõrgenemise) raviks. Ravim võib vähendada vajadust haiglaravi järele ja aidata osadel patsientidel kauem elada;

-südamepuudulikkuse nähtude ennetamiseks. Sümptomid on näiteks õhupuudustunne, kerge füüsilise koormuse, nagu näiteks jalutamise järgselt tekkiv väsimus või pahkluude piirkonna ja jalalabade turse.

See ravim laiendab teie veresooni, mille tulemusena langeb vererõhk. Ravimi toime avaldub tavaliselt ühe tunni jooksul ja kestab vähemalt 24 tundi. Osadel inimestel peab ravi kestma mitu nädalat, et saavutada parim toime vererõhule.

2. Mida on vaja teada enne Reniteci võtmist

Ärge võtke Reniteci:

-kui olete enalapriilmaleaadi või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

-kui teil on varem tekkinud allergiline reaktsioon selle ravimiga sarnaste ravimite suhtes, mida nimetatakse AKE inhibiitoriteks;

-kui teil on varem esinenud näo, huulte, suu, keele või kõri turset, millega kaasnes neelamis- või hingamisraskus (angioödeem) ja mille põhjus oli teadmata või see on pärilik;

-kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni;

-kui te olete üle 3 kuu rase. (Samuti on parem Reniteci mitte võtta raseduse alguses – vt lõik Rasedus.)

Kui midagi eelnevalt loetletust kehtib teie kohta, ärge seda ravimit võtke. Kui te ei ole kindel, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Reniteci võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

-kui teil on südamehaigus;

-kui teil on aju veresoonte haigus;

-kui teil on vereloomehäired, näiteks valgete vereliblede madal tase või nende puudumine (neutropeenia/ agranulotsütoos), vereliistakute madal tase (trombotsütopeenia) või punaste vereliblede madal tase (aneemia);

-kui teil on maksatalitluse häired;

-kui teil on neerutalitluse häired (sh on tehtud neerusiirdamine). See võib põhjustada vere kaaliumisisalduse suurenemist, mis võib olla ohtlik. Arst võib pidada vajalikuks Reniteci annuse kohandamist või teie vere kaaliumisisalduse jälgimist;

-kui te saate dialüüsravi;

-kui olete hiljuti olnud väga haige (rohkelt oksendanud) või teil on esinenud tugev kõhulahtisus;

-kui olete soolavabal dieedil, võtate kaaliumipreparaate, kaaliumisäästvaid ravimeid või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid;

-kui olete üle 70-aastane;

-kui teil on diabeet. Te peate jälgima oma veresuhkru taset, et see ei langeks liiga madalale, eriti esimesel ravikuul. Ka teie vere kaaliumisisaldus võib suureneda;

-kui teil on varem tekkinud allergiline reaktsioon näo, huulte, keele või kõri tursega, millega kaasnes neelamis- või hingamisraskus. Pange tähele, et mustanahalistel patsientidel põhjustavad AKE inhibiitorid selliseid reaktsioone suurema tõenäosusega;

-kui teil on madal vererõhk (te tunnete seda nõrkustunde ja pearinglusena, eriti seistes);

-kui teil on veresoonte kollageenhaigus (näiteks erütematoosne luupus, reumatoidartriit või skleroderma ehk kõvanahksus), saate immuunsüsteemi allasuruvat ravi, võtate allopurinooli või prokaiinamiidi või nende kombinatsioone,

-kui te võtate mTORi inhibiitorit (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus: ravimid, mida kasutatakse teatud tüüpi kasvajate raviks või siirdatud elundi hülgamisreaktsiooni ennetamiseks). Teil võib olla suurenenud risk angioödeemiks nimetatava allergilise reaktsiooni tekkeks.

-kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:

-angiotensiin II retseptori antagonist, lühendatult AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid;

-aliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres.

Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Reniteci”.

Rääkige oma arstile, kui te arvate end olevat rase (või võite rasestuda). Seda ravimit ei ole soovitatav võtta raseduse alguses ja seda ei tohi kasutada, kui olete üle 3 kuu rase, kuna ravim võib selles staadiumis kasutatuna teie last tõsiselt kahjustada (vt lõik Rasedus).

Pange tähele, et mustanahalistel patsientidel on see ravim vererõhu langetamisel vähem tõhus kui mittemustanahalistel patsientidel.

Kui te ei ole kindel, kas eelnev kehtib teie kohta, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Kui teil seisab ees mõni järgmistest protseduuridest

Kui teil seisab ees mõni järgmistest protseduuridest, öelge oma arstile, et te võtate Reniteci:

-mis tahes operatsioon või anesteetikumide (tuimastite) manustamine (isegi hambaarsti juures);

-ravi, mille käigus eemaldatakse teie verest kolesterooli ja mida nimetatakse LDL-afereesiks;

-desensibiliseeriv ravi mesilase- või herilasemürgi vastu tekkiva allergilise reaktsiooni

vähendamiseks.

Kui midagi eelnevalt loetletust kehtib teie kohta, pidage enne protseduuri nõu oma arsti või apteekriga.

Muud ravimid ja Renitec

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. See kehtib ka taimsete ravimite kohta. Renitec võib muuta osade ravimite toimet ja osad ravimid võivad mõjutada Reniteci toimet. Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid.

Eriti oluline on öelda oma arstile või apteekrile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:

-angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Reniteci“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”);

-teisi vererõhku alandavaid ravimeid, nagu beetablokaatoreid või vett väljaviivaid tablette (diureetikume);

-kaaliumi sisaldavaid ravimeid (sealhulgas soolaasendajaid);

-diabeediravimeid (sealhulgas suu kaudu võetavaid diabeediravimeid ja insuliini);

-liitiumi (teatud tüüpi depressiooni raviks kasutatav ravim);

-depressiooniravimeid, mida nimetatakse tritsüklilisteks antidepressantideks;

-psüühikahäirete ravimeid, mida nimetatakse antipsühhootikumideks;

-teatud köha ja külmetuse ravimeid ning kaalu langetavaid ravimeid, mis sisaldavad sümpatomimeetilisi aineid;

-teatud valu- ja liigesepõletiku vastaseid ravimeid, sealhulgas kullaravi;

-mTORi inhibiitoriga (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus) koosmanustamine võib suurendada angioödeemiks nimetatava allergilise reaktsiooni tekkeriski;

-mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, kaasa arvatud COX-2 inhibiitoreid (ravimeid, mis vähendavad põletikku ja mida võib kasutada valu leevendamiseks);

-atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini);

-verehüüvete lahustamiseks kasutatavaid ravimeid (trombolüütikume);

-alkoholi.

Kui te ei ole kindel, kas midagi eespool loetletust kehtib teie kohta, pidage enne Reniteci võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Renitec koos toidu ja joogiga

Reniteci võib võtta söögi ajal või söögikordade vahel. Enamik inimesi võtavad Reniteci tablette veega.

Rasedus ja imetamine

Rasedus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga. Kui te soovite rasestuda või niipea kui oma rasedusest teada saate, soovitab arst teil üldjuhul Reniteci võtmise lõpetada ja manustada Reniteci asemel teist ravimit. Seda ravimit ei ole soovitatav võtta raseduse alguses ja seda ei tohi kasutada, kui te olete üle 3 kuu rase, kuna ravim võib pärast kolmandat raseduskuud teie last tõsiselt kahjustada.

Imetamine

Kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha, rääkige sellest oma arstile. Selle ravimi võtmise ajal ei ole soovitatav vastsündinut (mõne nädala jooksul pärast sündi) ja eriti enneaegset imikut rinnaga toita. Vanema imiku korral räägib arst teile selle ravimi imetamise ajal võtmise kasuteguritest ja riskidest teiste ravimitega võrreldes.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Selle ravimi võtmise ajal võib esineda pearinglust või unisust. Sellisel juhul ärge juhtige autot ega töötage masinatega.

Renitec sisaldab laktoosi

Renitec sisaldab laktoosi, mis on teatud tüüpi suhkur. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, pidage enne ravimi võtmist nõu oma arstiga.

3.Kuidas Reniteci võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-On väga tähtis, et võtaksite seda ravimit nii kaua, kui arst on määranud.

-Ärge võtke rohkem tablette, kui on ette nähtud.

Kõrge vererõhk

-Tavaline algannus on 5...20 mg üks kord ööpäevas.

-Osad patsiendid võivad vajada väiksemat algannust.

-Tavaline annus pikaajaliseks raviks on 20 mg üks kord ööpäevas.

-Maksimaalne annus pikaajaliseks raviks on 40 mg üks kord ööpäevas.

Südamepuudulikkus

-Tavaline algannus on 2,5 mg üks kord ööpäevas.

-Teie arst suurendab ravimi annust järk-järgult, kuni saavutatakse teile sobiv annus.

-Tavaline annus pikaajaliseks raviks on 20 mg ööpäevas, jaotatuna üheks või kaheks annuseks.

-Maksimaalne annus pikaajaliseks raviks on 40 mg ööpäevas, jaotatuna kaheks annuseks.

Neerutalitluse häiretega patsiendid

Teie ravimiannust muudetakse vastavalt sellele, kui hästi teie neerud töötavad:

-keskmise raskusega neerutalitluse häired – 5...10 mg ööpäevas;

-rasked neerutalitluse häired – 2,5 mg ööpäevas;

-kui te saate dialüüsravi – 2,5 mg ööpäevas. Päevadel, mil dialüüsi ei tehta, võib teie annust muuta olenevalt sellest, kui madal on teie vererõhk.

Eakad patsiendid

Teie annuse suuruse määrab arst selle põhjal, kui hästi teie neerud töötavad.

Kasutamine lastel

Kõrge vererõhuga lastel on Reniteci kasutamise kogemus piiratud. Kui laps oskab tablette neelata, määratakse sobiv annus lapse kehakaalu ja vererõhu põhjal. Tavalised algannused on:

-kehakaal 20...50 kg – 2,5 mg ööpäevas;

-kehakaal üle 50 kg – 5 mg ööpäevas.

Annust muudetakse vastavalt lapse vajadustele:

-maksimaalne annus, mida 20...50 kg kehakaaluga lastel võib kasutada, on 20 mg ööpäevas;

-maksimaalne annus, mida üle 50 kg kehakaaluga lastel võib kasutada, on 40 mg ööpäevas.

Seda ravimit ei soovitata kasutada vastsündinutel (paar esimest nädalat pärast sündi) ja neerutalitluse häiretega lastel.

Kui te võtate Reniteci rohkem kui ette nähtud

Kui te võtate Reniteci rohkem kui ette nähtud, rääkige kohe arstiga või minge haiglasse ja võtke ravimi pakend kaasa. Esineda võivad järgmised nähud: pearinglus või -pööritus, mis on tingitud vererõhu järsust või suurest langusest.

Kui te unustate Reniteci võtta

-Kui te unustate tableti võtmata, jätke see vahele.

-Võtke järgmine annus tavapärasel ajal.

-Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Reniteci võtmise

Ärge lõpetage ravimi võtmist enne, kui arst seda ütleb.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Ravim võib põhjustada järgmisi kõrvaltoimeid.

Kui te märkate endal järgmisi sümptomeid, lõpetage Reniteci võtmine ja pöörduge kohe arsti poole:

-näo, huulte, keele või kõri paistetus, mis võib hingamise või neelamise raskeks muuta;

-käte, jalgade või pahkluude piirkonna paistetus;

-nahapinnast kõrgem punetav nahalööve (nõgestõbi).

Oluline on teada, et mustanahalistel patsientidel on suurem risk seda tüüpi reaktsioonide tekkeks. Kui teil tekib ükskõik milline ülalloetletud kõrvaltoimetest, lõpetage Reniteci võtmine ja pöörduge kohe arsti poole.

Kui te alustate selle ravimi võtmist, võib teil tekkida nõrkustunne või pearinglus, mis on tingitud vererõhu langusest. Kui see juhtub, tuleb pikali heita. Ravi jätkamisel need sümptomid nõrgenevad. Kui miski valmistab teile muret, rääkige palun oma arstiga.

Muud kõrvaltoimed

Väga sage (võivad tekkida rohkem kui ühel inimesel kümnest)

-pearinglus, nõrkus- või iiveldustunne

-ähmane nägemine

-köha

Sage (võivad tekkida kuni ühel inimesel kümnest)

-pearinglus madala vererõhu tõttu, südame rütmihäired, südame löögisageduse kiirenemine, stenokardia või valu rinnus

-peavalu, depressioon, minestus (sünkoop), maitsetundlikkuse muutus

-hingeldus

-kõhulahtisus, kõhuvalu

-väsimus (kurnatus)

-lööve, allergilised reaktsioonid näo, huulte, keele või kõri paistetusega, mis võib hingamise või neelamise raskeks muuta

-vere kaaliumisisalduse ja kreatiniinitaseme tõus (mõlemad tehakse tavaliselt kindlaks vastava analüüsi abil)

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni ühel inimesel sajast)

-õhetus

-vererõhu järsk langus

-kiire või ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine)

-südamelihase infarkt (tõenäoliselt tingitud väga madalast vererõhust teatud riskirühma patsientidel, kuhu kuuluvad ka südame- või ajuverevarustuse häiretega patsiendid)

-insult (tõenäoliselt tingitud väga madalast vererõhust teatud riskirühma patsientidel)

-aneemia (sealhulgas aplastiline ja hemolüütiline aneemia)

-segasus, unetus või unisus, närvilisus

-torkiv tunne või tuimustunne nahas

-vertiigo (peapööritus)

-kõrvakohin (tinnitus)

-nohu, kurguvalu või häälekähedus

-astmast tingitud pitsitus rindkeres

-toidu aeglane liikumine sooltes (soolesulgus), kõhunäärmepõletik

-oksendamine, seedehäired, kõhukinnisus, isutus

-maoärritus, suukuivus, haavandid,

-lihaskrambid

-neerutalitluse häired, neerupuudulikkus

-suurenenud higistamine

-sügelev lööve või nõgeslööve

-juuste väljalangemine

-üldine halb enesetunne, kõrge kehatemperatuur (palavik),

-impotentsus

-uriini kõrge valgusisaldus (määratakse vastava analüüsi abil)

-madal veresuhkru tase või vere naatriumisisaldus, kõrge vere uureasisaldus (määratakse vastavate vereanalüüside abil)

Harv (võivad tekkida kuni ühel inimesel tuhandest)

-Raynaud’ fenomen, mille korral teie käed ja jalad võivad vähese verevarustuse tõttu muutuda väga külmaks ja valgeks

-muutused verenäitajates, nagu näiteks valgete ja punaste vereliblede ning vereliistakute arvu vähenemine ja hemoglobiinitaseme langus

-luuüdi depressioon

-lümfisõlmede suurenemine kaelas, kaenla all või kubemes

-autoimmuunhaigused

-ebatavalised unenäod või unehäired

-vedeliku või teiste ainete kogunemine kopsudesse (mis on näha röntgenülesvõttel)

-ninapõletik

-hingamisraskusi põhjustav kopsupõletik (pneumoonia)

-põskkoopa, igemete, keele, huulte või kurgu põletik

-uriinierituse vähenemine

-märklauataoline lööve (multiformne erüteem)

•Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (tõsine nahahaigus, mille

korral teie nahk punetab ja kestendab, tekivad villid või kipitavad haavad), eksfoliatiivne dermatiit/ erütroderma (tugev naha lööve koos naha ketenduse või koorumisega), pemfigus (väikesed vedelikuga täidetud villid nahal)

-maksa- või sapipõieprobleemid, nagu maksatalitluse langus, maksapõletik, ikterus (naha või silmavalgete kollasus), maksaensüümide aktiivsuse või bilirubiinisisalduse suurenemine (määratakse vereproovist)

-rinnanäärmete suurenemine meestel (günekomastia)

Väga harv (võivad tekkida kuni ühel inimesel kümnest tuhandest)

-soole paistetus (soole angioödeem)

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

-antidiureetilise hormooni ületootmine, mis põhjustab vedeliku peetust, mille tulemusel tekib nõrkus, väsimus ja/või segasus

-on teatatud haigusnähtude kompleksist, mille hulka võivad kuuluda mõned või kõik järgnevad sümptomid: palavik, veresoonte põletik (serosiit, vaskuliit), lihasvalu (müalgia, müosiit), liigeste valu (artralgia, artriit). Võib esineda ka löövet, valgustundlikkust või teisi nahanähte.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Reniteci säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil pärast märget „Kõlblik kuni:“ või „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoidke temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Renitec sisaldab

-Toimeaine on enalapriilmaleaat (kas 5 mg või 20 mg).

-Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, naatriumvesinikkarbonaat, maisitärklis, modifitseeritud tärklis ja magneesiumstearaat. 20 mg tablett sisaldab lisaks punast raudoksiidi (E172) ja kollast raudoksiidi (E172).

Kuidas Renitec välja näeb ja pakendi sisu

Renitec 5 mg tabletid on valged ümarkolmnurksed tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisele küljele on märgitud „MSD 712“.

Renitec Forte 20 mg tabletid on virsikuvärvi ümarkolmnurksed tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisele küljele on märgitud „MSD 714“.

Reniteci turustatakse järgmistes pakendisuurustes:

Renitec on saadaval 5 mg tablettidena. Pakend sisaldab 28 tabletti blistrites.

Renitec Forte on saadaval 20 mg tablettidena. Pakend sisaldab 28 või 98 tabletti blistrites.

Müügiloa hoidja	Tootja
Merck Sharp & Dohme OÜ	MERCK SHARP & DOHME B.V.
A. H. Tammsaare tee 47	Waarderweg 39 P.O. Box 581
11316 Tallinn	2003 PC Haarlem
Eesti	Holland
Tel: 614 4200

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2016.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renitec, 5 mg tabletid

Renitec Forte, 20 mg tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Renitec 5 mg

Iga tablett sisaldab 5 mg enalapriilmaleaati.

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga tablett sisaldab 198 mg laktoosmonohüdraati.

Renitec Forte 20 mg

Iga tablett sisaldab 20 mg enalapriilmaleaati.

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga tablett sisaldab 154 mg laktoosmonohüdraati.

INN. Enalaprilum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Tabletid.

Renitec 5 mg tabletid on valged ümarkolmnurksed tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisele küljele on märgitud „MSD 712“.

Renitec Forte 20 mg tabletid on virsikuvärvi ümarkolmnurksed tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisele küljele on märgitud „MSD 714“.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon. Südamepuudulikkus.

Sümptomaatilise südamepuudulikkuse vältimine vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel (väljutusfraktsioon ≤ 35%).

(Vt lõik 5.1.)

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Toit ei mõjuta Reniteci tablettide imendumist.

Annus määratakse individuaalselt, lähtudes patsiendi seisundist (vt lõik 4.4) ja vererõhu allumisest ravile.

1/15

Lapsed

Reniteci kasutamise kogemus hüpertensiooniga lastel piirdub kliinilise uuringuga (vt lõigud 4.4, 5.1 ja 5.2).

Hüpertensioon

Sõltuvalt hüpertensiooni raskusastmest ja patsiendi seisundist (vt allpool) on algannus 5 mg...20 mg. Reniteci võetakse üks kord ööpäevas. Kerge hüpertensiooniga on soovitatav algannus 5 mg...10 mg ööpäevas. Tugevalt aktiveeritud reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemiga (RAAS) patsientidel (nt renovaskulaarne hüpertensioon, soolade ja/või vedelikupuudus, kardiaalne dekompensatsioon või raske hüpertensioon) võib algannuse manustamine kutsuda esile tugeva vererõhu languse. Sellistel juhtudel on soovitatavaks algannuseks 5 mg või vähem ning ravi tuleb alustada meditsiinilise järelevalve all.

Kui eelnevalt on saadud ravi suurtes annustes diureetikumidega, võib ravi alustamine enalapriiliga põhjustada vedelikupuudust ja suurendada hüpotensiooni riski. Sellistel patsientidel soovitatakse ravi alustada 5 mg või veel väiksema annusega. Võimalusel on soovitatav diureetilise ravi ärajätmine 2...3 päeva enne ravi alustamist Reniteciga. Jälgida neerutalitlust ja kaaliumisisaldust seerumis.

Tavaline säilitusannus on 20 mg ööpäevas. Maksimaalne säilitusannus on 40 mg ööpäevas.

Südamepuudulikkus/vasaku vatsakese asümptomaatiline düsfunktsioon

Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravis kasutatakse Reniteci täiendava ravimina lisaks diureetikumidele ja vajadusel lisaks digitaalisele või beetablokaatoritele. Sümptomaatilise südamepuudulikkuse või vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooni korral on algannus

2,5 mg. Ravi tuleb alustada hoolika meditsiinilise järelevalve all, et määrata kindlaks ravimi algtoime vererõhule. Kui ravi algul sümptomaatilist hüpotensiooni ei teki (või pärast selle efektiivset ravimist), tuleb Reniteci annust järk-järgult suurendada kuni tavalise säilitusannuseni 20 mg, mida manustatakse kas korraga või kaheks annuseks jaotatuna, olenevalt patsiendi ravimi taluvusest. Annuse tiitrimist soovitatakse läbi viia 2...4 nädala jooksul. Maksimaalne annus on 40 mg ööpäevas, mida manustatakse kaheks annuseks jaotatuna.

Tabel 1. Soovitatav Reniteci annuste tiitrimine südamepuudulikkuse/vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel

Nädal	Annus,
	mg ööpäevas
1. nädal	1. kuni 3. päev: ühekordse annusena 2,5 mg ööpäevas*
	4. kuni 7. päev: 5 mg ööpäevas kaheks annuseks jaotatuna
2. nädal	10 mg ööpäevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jaotatuna
3. ja 4. nädal	20 mg ööpäevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jaotatuna

* Neerutalitluse langusega või diureetikume võtvatel patsientidel tuleb järgida ettevaatusabinõusid (vt lõik 4.4).

Enne ja pärast ravi alustamist Reniteciga tuleb jälgida vererõhku ja neerutalitlust (vt lõik 4.4), kuna on kirjeldatud hüpotensiooni ja (harvem) kaasuva neerupuudulikkuse teket. Diureetikume saavatel patsientidel tuleb võimalusel nende annust vähendada enne ravi alustamist Reniteciga. Pärast Reniteci esimese annuse manustamist ilmnev hüpotensioon on tavaliselt mööduv ega takista edasist ravi. Samuti tuleb jälgida kaaliumisisaldust seerumis ja neerutalitlust.

Annustamine neerupuudulikkuse korral

Enalapriili manustamise intervalle tuleb tavaliselt pikendada ja/või annust vähendada.

2/15

Tabel 2. Annustamine neerupuudulikkuse korral

Kreatiniinikliirens (CrCl)	Algannus,
ml/min	mg ööpäevas
30 < CrCl < 80	5...10
10 < CrCl ≤ 30	2,5
CrCl ≤ 10	dialüüsipäeval* 2,5

* Vt lõik 4.4. Enalaprilaat on dialüüsitav. Dialüüsivabadel päevadel tuleb annust kohandada sõltuvalt vererõhu vastusest.

Kasutamine eakatel

Annuse määramisel tuleb eakatel patsientidel lähtuda neerutalitlusest (vt lõik 4.4).

Kasutamine lastel

Tablette neelata oskavatele lastele määratakse annus individuaalselt, arvestades patsiendi seisundit ja vererõhu allumist ravile. Soovitatavaks algannuseks 20...50 kg kehakaaluga patsientidele on 2,5 mg ja ≥ 50 kg kehakaaluga patsientidele 5 mg. Reniteci manustatakse üks kord ööpäevas. Annust tuleb kohandada vastavalt patsiendi vajadustele. Maksimaalne ööpäevane annus 20...50 kg kehakaaluga patsientidele on 20 mg ja ≥ 50 kg kehakaaluga patsientidele 40 mg (vt lõik 4.4).

Vastavate andmete puudumisel ei soovitata Reniteci kasutada vastsündinutel ja lastel, kelle glomerulaarfiltratsiooni kiirus on < 30 ml/min/1,73 m.

Manustamisviis

Suukaudne.

4.3Vastunäidustused

•Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine või teiste AKE-inhibiitorite suhtes.

•Varasema AKE-inhibiitorite manustamisega seoses tekkinud angioneurootiline ödeem.

•Pärilik või idiopaatiline angioödeem.

•Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

•Reniteci samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (glomerulaarfiltratsiooni kiirus (glomerular filtration rate, GFR < 60 ml/min/1,73 m) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sümptomaatiline hüpotensioon

Tüsistumata hüpertensiooniga haigetel esineb sümptomaatilist hüpotensiooni harva. Hüpertensiooniga haigetel, kes saavad raviks Reniteci, võib hüpotensioon tõenäoliselt tekkida tsirkuleeriva plasma hulga vähenemise foonil, nt diureetilise ravi, soolapiirangutega dieedi, dialüüsravi, diarröa või oksendamise korral (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilist hüpotensiooni on täheldatud südamepuudulikkusega haigetel, kaasneva neerupuudulikkusega või ilma. Sagedamini võib see esineda südamepuudulikkuse raskemate vormidega haigetel, kelle ravis kasutatakse suurtes annustes lingudiureetikume, kellel esinevad hüponatreemia või neerutalitluse häired. Neil patsientidel tuleb ravi alustada arstliku järelevalve all ning neid tuleb alati hoolikalt jälgida ka Reniteci ja/või diureetikumi annuse kohandamise ajal. Samuti tuleb jälgida südame isheemiatõve ja ajuveresoonkonna haigustega patsiente, kellel võib tugev vererõhu langus lõppeda müokardiinfarkti või ajuinsuldiga.

Hüpotensiooni tekkimisel tuleb haige panna lamama ja vajadusel manustada veeni füsioloogilist lahust. Mööduv hüpotensioon ei ole vastunäidustuseks ravimi edasisele kasutamisele. Sellega ei kaasne tavaliselt probleeme, kui eelnevalt on vererõhku tõstetud veremahu suurendamisega.

3/15

Mõnel südamepuudulikkusega patsiendil, kellel on normaalne või madal vererõhk, võib Reniteci toimel vererõhk veelgi langeda. Selline vastus ravimile on prognoositav ja ei ole tavaliselt ravi lõpetamise näidustuseks. Hüpotensiooni sümptomite ilmnemisel võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine ja/või diureetikumi ja/või Reniteci manustamise lõpetamine.

Aordi- või mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia

Sarnaselt teiste vasodilataatoritega tuleb vasaku vatsakese väljavoolu takistusega patsientidele AKE-inhibiitoreid manustada ettevaatlikult ning vältida nende kasutamist kardiogeense šoki ja hemodünaamiliselt märkimisväärselt väljendunud takistuse korral.

Neerutalitluse häired

Neerukahjustusega (CrCl < 80 ml/min) patsientidel tuleb enalapriili algannust kohandada vastavalt CrCl-ile (vt lõik 4.2) ja edaspidi lähtuda patsiendil saavutatud ravivastusest. Regulaarne kaaliumi- ja kreatiniinisisalduse jälgimine kuulub nendel patsientidel tavapärase ravipraktika juurde.

Enalapriiliga seoses on kirjeldatud neerupuudulikkuse teket. Seda enamasti patsientidel, kellel esineb raske südamepuudulikkus või raske neeruhaigus (sh neeruarteri stenoos). Haiguse viivitamatul diagnoosimisel ja ravimisel on enalapriiliga seoses tekkinud neerupuudulikkus üldiselt pöörduv.

Mõnel hüpertensiooniga patsiendil, kellel ei ole varem väljendunud neeruhaigust esinenud, on enalapriili ja diureetikumide koosmanustamisel tekkinud vähene ja mööduv vere uurea- ja seerumi kreatiniinisisalduse suurenemine. Vajalikuks võib osutuda enalapriili annuse vähendamine ja/või diureetikumi manustamise lõpetamine. Selline situatsioon võib viidata võimalikule neeruarteri stenoosile (vt lõik 4.4, Renovaskulaarne hüpertensioon).

Renovaskulaarne hüpertensioon

Kahepoolse neeruarteri stenoosiga või ühe funktsioneeriva neeru arteri stenoosiga patsientide ravimisel AKE-inhibiitoritega on täheldatud hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse riski suurenemist. Neerufunktsiooni langusega võivad kaasneda vaid väikesed seerumi kreatiniinisisalduse muutused. Nendel patsientidel tuleb ravi alustada hoolika meditsiinilise järelevalve all, kasutades väikeseid annuseid, suurendades ravimiannust ettevaatlikult ja jälgides samaaegselt neerutalitlust.

Neerusiirdamine

Hiljuti siirdatud neeruga patsientidel Reniteci kasutamise kogemused puuduvad. Seetõttu ei ole ravi Reniteciga soovitatav.

Maksapuudulikkus

Harvadel juhtudel on AKE-inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikteruse või hepatiidiga ja progresseerub fulminantseks maksanekroosiks ja (mõnikord) lõpeb surmaga. Selle sündroomi tekkemehhanism ei ole teada. Kui AKE-inhibiitoreid manustavatel patsientidel tekib nahakollasus või märkimisväärne maksaensüümide tõus, tuleb AKE-inhibiitorite manustamine lõpetada ja teostada vastavat järelkontrolli.

Neutropeenia/agranulotsütoos

AKE-inhibiitoreid manustavatel patsientidel on kirjeldatud neutropeenia/agranulotsütoosi, trombotsütopeenia ja aneemia teket. Normaalse neerutalitlusega ja teiste komplitseerivate faktoriteta patsientidel esineb neutropeeniat harva. Enalapriili tuleb äärmise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb veresoonte kollageenhaigus, kes saavad immunosupressiivset ravi, kes kasutavad allopurinooli või prokaiinamiidi või kellel esineb samaaegselt mitu komplitseerivat tegurit. Eelnev kehtib eelkõige neerutalitluse häirete esinemisel. Osadel sellistest patsientidest tekkisid tõsised infektsioonid, mis vähestel juhtudel ei allunud antibakteriaalsele ravile. Kui nendel patsientidel kasutatakse enalapriili, on soovitatav perioodiliselt kontrollida leukotsüütide arvu. Samuti tuleb patsiente juhendada, et nad teavitaksid arsti kõikidest tekkinud infektsiooninähtudest.

4/15

Ülitundlikkus/angioneurootiline turse

AKE-inhibiitorite, sh Reniteci kasutamisel on esinenud näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri angioneurootilist turset. Turse võib tekkida kogu ravi vältel. Sellistel juhtudel tuleb Reniteci manustamine otsekohe lõpetada ja tagada haige pidev järelevalve kuni sümptomite täieliku kadumiseni. Isegi kui turse haarab ainult keele, ilma respiratoorse distressita, võib haige vajada pikemaajalist jälgimist, sest ravi antihistamiinikumide ja kortikosteroididega ei pruugi olla piisav.

Angioödeemiga seotud kõri- või keeletursest tingitud surmajuhtumeid on kirjeldatud väga harva. Kui tursest on haaratud keel, häälepaelad või kõri, tekib suurema tõenäosusega hingamisteede obstruktsioon, eriti kui anamneesis on hingamisteede operatsioon. Kui keel, häälepaelad või kõri on tursest haaratud, mis tõenäoliselt põhjustab hingamisteede obstruktsiooni, tuleb haigele kohe manustada naha alla adrenaliini 1 : 1000 lahust (0,3 ml...0,5 ml) ja/või hoida hingamisteed vabad.

Mustanahalistel patsientidel, kes saavad ravi AKE-inhibiitoritega, on kirjeldatud suuremat angioödeemi esinemissagedust kui mittemustanahalistel patsientidel.

Kui haigel on varem esinenud AKE-inhibiitorraviga mitteseotud angioödeemi, siis AKE-inhibiitorite manustamisel võib oht angioödeemi tekkeks olla suurenenud (vt ka lõik 4.3).

Patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi AKE-inhibiitorite ja mTORi (imetajate rapamütsiinimärklaua) inhibiitoritega (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus), võib suureneda angioödeemi risk.

Anafülaktilised reaktsioonid kiletiivaliste mürgiga teostatud desensibiliseeriva ravi ajal

Harva on eluohtlikke anafülaktilisi reaktsioone esinenud patsientidel, kes said kiletiivaliste mürgiga desensibiliseeriva ravi ajal AKE-inhibiitoreid. Nende reaktsioonide vältimiseks katkestati enne desensibiliseerivat ravi ajutiselt AKE-inhibiitorite manustamine.

Anafülaktilised reaktsioonid LDL-afereesi ajal

Harva on eluohtlikke anafülaktilisi reaktsioone esinenud patsientidel, kes said dekstraansulfaadiga läbiviidud LDL (madala tihedusega lipoproteiinide) -afereesiga samaaegselt AKE-inhibiitoreid. Nende reaktsioonide vältimiseks katkestati enne igat afereesi ajutiselt AKE-inhibiitorite manustamine.

Hemodialüüsravi

Hemodialüüsravi saavatel patsientidel, kelle ravis kasutati kõrge voolutusvõimega dialüüsimembraane (nt AN 69®) ja samal ajal ka AKE-inhibiitoreid, on kirjeldatud anafülaktiliste reaktsioonide teket. Nendel patsientidel tuleb kasutada teist tüüpi dialüüsimembraani või muusse klassi kuuluvat antihüpertensiivset ravimit.

Hüpoglükeemia

Suukaudseid diabeediravimeid manustavaid või insuliinravi saavaid diabeediga patsiente, kes alustavad AKE-inhibiitori kasutamist, tuleb õpetada ennast hoolikalt jälgima hüpoglükeemia suhtes, eriti kombineeritud ravi esimestel kuudel (vt lõik 4.5).

Köha

Mõnikord tekib AKE-inhibiitorite kasutamisel köha. Tüüpiline köha on kuiv, püsiv ja kaob pärast ravi lõppu. AKE-inhibiitoritest tingitud köhaga tuleb arvestada köha diferentsiaaldiagnoosimisel.

Kirurgia/anesteesia

Suurte operatsioonide või anesteesia ajal, kus kasutatakse hüpotensiooni esilekutsuvaid aineid, blokeerib enalapriil angiotensiin II tekke reniini kompensatoorse vabanemise järgselt. Kui hüpotensiooni tekke põhjuseks on eeltoodud mehhanism, saab seda korrigeerida veremahu suurendamisega.

5/15

Hüperkaleemia

AKE-inhibiitoreid (sh enalapriili) manustanud patsientidel on täheldatud kaaliumisisalduse tõusu seerumis. Hüperkaleemia riskifaktorid on neerupuudulikkus, neerutalitluse halvenemine, vanus (> 70 eluaasta), suhkurtõbi, kaasuvad seisundid, eriti dehüdratsioon, äge kardiaalne dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ja kaaliumisäästvate diureetikumide (nt spironolaktoon,

eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumipreparaatide ja kaaliumi sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine või selliste ravimite manustamine, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust seerumis (nt hepariin). Kaaliumipreparaatide, kaaliumisäästvate diureetikumide või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kasutamine just neerutalitluse häiretega patsientidel võib viia seerumi kaaliumisisalduse olulise suurenemiseni. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga lõppevaid südame rütmihäireid. Kui enalapriili või mõne eespool nimetatud ravimi samaaegne manustamine on vajalik, tuleb neid kasutada ettevaatusega ning sageli määrata kaaliumisisaldust seerumis (vt lõik 4.5).

Liitium

Liitiumi ja enalapriili samaaegne manustamine ei ole üldiselt soovitatav (vt lõik 4.5).

RAAS-i kahekordne blokaad

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelevalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Laktoos

Renitec sisaldab laktoosi ning seetõttu ei tohi seda ravimit kasutada patsiendid, kellel on harva esinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire. Reniteci üks tablett sisaldab vähem kui 200 mg laktoosi.

Lapsed

Üle 6-aastastel hüpertensiooniga patsientidel on kogemused ravimi ohutuse ja tõhususe osas piiratud, kuid teiste näidustuste osas puuduvad kogemused täielikult. Farmakokineetika andmed üle 2 kuu vanuste laste kohta on piiratud (vt ka lõigud 4.2, 5.1 ja 5.2). Reniteci kasutamise näidustuseks lastel on ainult hüpertensioon.

Andmete puudumise tõttu ei soovitata Reniteci kasutada vastsündinutel ning lastel, kellel glomerulaarfiltratsiooni kiirus on < 30 ml/min/1,73 m2 (vt lõik 4.2).

Rasedus

Raseduse ajal ei tohi alustada ravi AKE-inhibiitoritega. Välja arvatud juhul, kui AKE-inhibiitorravi jätkamist peetakse vältimatuks, tuleb rasestuda kavatsevad patsiendid üle viia mõne muu antihüpertensiivse ravimi kasutamisele, millel on tõestatud ohutusprofiil raseduse ajal. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE-inhibiitoritega otsekohe lõpetada ning alustada sobivat alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Rassilised erinevused

Sarnaselt kõikidele AKE-inhibiitoritele vähendab ka enalapriil mustanahalistel vererõhku vähem efektiivselt võrreldes mittemustanahalistega. See on tõenäoliselt seotud madala reniini taseme kõrge levimusega mustanahaliste hüpertensiooniga patsientide populatsioonis.

6/15

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

RAAS-i kahekordne blokaad

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et RAAS-i kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Kaaliumisäästvad diureetikumid või kaaliumipreparaadid

Reniteci manustamine koos kaaliumit väljaviiva diureetikumiga võib vähendada diureetikumist tingitud hüpokaleemiat. Hüperkaleemia tekke ohuteguriteks on samaaegne kaaliumisäästvate diureetikumide kasutamine (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumipreparaatide ja samuti kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine. Kui hüpokaleemia esinemisega seoses on nende ravimite samaaegne kasutamine näidustatud, tuleb seda teha ettevaatusega ja kontrollida sageli kaaliumisisaldust seerumis (vt lõik 4.4).

Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid)

Kui eelnevalt on saadud ravi suurtes annustes diureetikumidega, võib ravi alustamine enalapriiliga põhjustada vedelikupuudust ja suurendada hüpotensiooni riski (vt lõik 4.4). Hüpotensiivset toimet saab vähendada diureetikumide ärajätmisega, vedeliku või soolade manustamise suurendamisega või alustades ravi enalapriili väikeste annustega.

Teised antihüpertensiivsed ravimid

Nende ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada enalapriili hüpotensiivset toimet. Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teiste vasodilataatorite samaaegne kasutamine võib vererõhku veelgi alandada.

Liitium

AKE-inhibiitorite ja liitiumi samaaegsel kasutamisel on kirjeldatud pöörduvat liitiumisisalduse tõusu seerumis ja toksiliste toimete sagenemist. Tiasiiddiureetikumide samaaegne kasutamine võib liitiumisisaldust veelgi tõsta ja suurendada riski liitiumi toksiliste toimete tekkeks. Enalapriili manustamine koos liitiumiga ei ole soovitatav. Kui see kombinatsioon osutub aga vajalikuks, tuleb hoolikalt jälgida liitiumisisaldust seerumis (vt lõik 4.4).

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid/narkootilised ained AKE-inhibiitoritega samaaegselt teatud anesteetiliste ravimite, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide kasutamisel võib vererõhku langetav toime tugevneda (vt lõik 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) kaasa arvatud selektiivsed tsüklooksügenaas-2 (COX-2) inhibiitorid

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), kaasa arvatud selektiivsed tsüklooksügenaas-2 (COX-2) inhibiitorid, võivad vähendada diureetikumide ja antihüpertensiivsete ravimite toimet. Seetõttu võib diureetikumide või angiotensiin II retseptori antagonistide ja AKE-inhibiitorite antihüpertensiivne toime MSPVA-de, kaasa arvatud selektiivsete COX-2 inhibiitorite mõjul nõrgeneda.

MSPVA-de (kaasa arvatud COX-2 inhibiitorite) ja angiotensiin II retseptori antagonistide või AKE-inhibiitorite koosmanustamisel avaldub kaaliumisisaldust tõstev toime ning see võib põhjustada neerutalitluse häire süvenemist. Need toimed on tavaliselt mööduvad. Harvadel juhtudel võib tekkida äge neerupuudulikkus, seda eelkõige neerutalitluse häirega patsientidel (nt eakatel või vähenenud vedelikumahuga, sh diureetilist ravi saavatel patsientidel). Seetõttu tuleb seda kombinatsiooni neerutalitluse häirega patsientidele manustada ettevaatusega. Patsiendid peavad olema adekvaatselt hüdreeritud, samaaegse ravi korral tuleb ravi alustamisel ja seejärel perioodiliste ajavahemike tagant kaaluda neerutalitluse jälgimise vajadust.

7/15

Kullapreparaadid

Süstitavat kullapreparaati (naatriumaurotiomalaati) ja samaaegselt AKE-inhibiitorit (sh enalapriili) saavatel patsientidel on harva kirjeldatud nitritoidseid reaktsioone (mille sümptomiteks on näo õhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).

mTORi (imetajate rapamütsiinimärklaua) inhibiitorid

Patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi mTORi inhibiitoriga (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus), võib olla suurem angioödeemi tekkerisk.

Sümpatomimeetikumid

Sümpatomimeetikumid võivad AKE-inhibiitorite antihüpertensiivset toimet vähendada.

Diabeediravimid

Epidemioloogiliste uuringute põhjal võib AKE-inhibiitorite ja diabeedivastaste ravimite (insuliin, peroraalsed hüpoglükeemilised ravimid) koos manustamine põhjustada veresuhkrut alandava toime tugevnemist ja ohtu hüpoglükeemia tekkeks. Tõenäosus sellise koostoime tekkeks oli suurem kombineeritud ravi kasutamise esimestel nädalatel ja neerupuudulikkusega patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Alkohol

Alkohol tugevdab AKE-inhibiitorite hüpotensiivset toimet.

Atsetüülsalitsüülhape, trombolüütilised ravimid ja beetablokaatorid

Enalapriili manustamine koos atsetüülsalitsüülhappe (kardioloogilistes annustes), trombolüütiliste ravimite ja beetablokaatoritega on ohutu.

Lapsed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus AKE-inhibiitorid

AKE-inhibiitoreid ei soovitata kasutada raseduse esimese trimestri ajal (vt lõik 4.4). AKE-inhibiitorite kasutamine on vastunäidustatud raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised andmed ei näita teratogeensuse riski pärast kokkupuudet AKE-inhibiitoritega raseduse esimesel trimestril; siiski ei saa välistada riski vähest suurenemist. Välja arvatud juhul, kui AKE-inhibiitorravi jätkamist peetakse vältimatuks, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia mõne muu antihüpertensiivse ravimi kasutamisele, millel on tõestatud ohutusprofiil raseduse ajal.

Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE-inhibiitoritega otsekohe lõpetada ja vajaduse korral alustada alternatiivset ravi.

Ravi AKE-inhibiitoritega raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab fetotoksilisust (neerutalitluse langus, oligohüdramnion, aeglustunud kolju luustumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Tekkinud on oligohüdramnion, mis eeldatavasti näitab loote neerutalitluse langust ning mille tagajärjel võivad tekkida jäsemete kontraktuurid, näokolju arenguhäired ja kopsude hüpoplaasia.

Kui kokkupuude AKE-inhibiitoritega on toimunud raseduse teisel trimestril, on soovitatav neerutalitluse ja kolju ultraheliuuring.

Lapsi, kelle emad on võtnud AKE-inhibiitoreid, tuleb tähelepanelikult jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

8/15

Imetamine

Piiratud farmakokineetilised andmed näitavad ravimi väga madalat kontsentratsiooni rinnapiimas (vt lõik 5.2). Kuigi need kontsentratsioonid tunduvad olevat kliiniliselt ebaolulised, ei soovitata Reniteci kasutada rinnaga toitmise ajal enneaegsetel imikutel ja esimestel nädalatel pärast sünnitust, sest esineb hüpoteetiline risk kardiovaskulaarsete ja renaalsete toimete tekkeks ning puudub piisav kliiniline kogemus. Vanematel imikutel võib Reniteci kasutamist rinnaga toitmise ajal kaaluda juhul, kui ravi on emale vajalik ja last jälgitakse võimalike kõrvaltoimete suhtes.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Autojuhtimisel ja masinatega töötamisel tuleb arvestada, et ravi ajal võib aeg-ajalt tekkida pearinglus või väsimus.

4.8Kõrvaltoimed

Järgmisi kõrvaltoimeid on kirjeldatud enalapriili kasutamisel kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt.

Esinemissagedused on määratletud kui: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt

(≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

	Tabel 3. Reniteci kõrvaltoimed

Vere ja lümfisüsteemi	Aeg-ajalt: aneemia (sh aplastiline ja hemolüütiline)
häired	Harv: neutropeenia, hemoglobiini vähenemine, hematokriti langus,
	trombotsütopeenia, agranulotsütoos, luuüdi depressioon, pantsütopeenia,
	lümfadenopaatia, autoimmuunhaigused
Endokriinsüsteemi häired	Teadmata: antidiureetilise hormooni puuduliku sekretsiooni sündroom
Ainevahetus- ja	Aeg-ajalt: hüpoglükeemia (vt lõik 4.4)
toitumishäired
Psühhiaatrilised häired	Sage: depressioon
	Aeg-ajalt: segasus, unetus, närvilisus,
	Harv: ebanormaalsed unenäod, unehäired
Närvisüsteemi häired	Väga sage: pearinglus
	Sage: peavalu, sünkoop, maitsetundlikkuse muutus
	Aeg-ajalt: somnolentsus, paresteesia, vertiigo
Silma kahjustused	Väga sage: ähmane nägemine
Kõrva ja labürindi	Aeg-ajalt: tinnitus
kahjustused
Südame häired	Sage: valu rindkeres, rütmihäired, stenokardia, tahhükardia
	Aeg-ajalt: südame-pekslemine, müokardiinfarkt või tserebrovaskulaarne
	tüsistus* (kõrge riskiga haigetel on võimalik sekundaarne teke
	ülemäärase hüpotensiooni tagajärjel (vt lõik 4.4))

Vaskulaarsed häired	Sage: hüpotensioon (sh ortostaatiline hüpotensioon)
	Aeg-ajalt: punastamine, ortostaatiline hüpotensioon
	Harv: Raynaud’ fenomen
Respiratoorsed, rindkere	Väga sage: köha
ja mediastiinumi häired	Sage: düspnoe
	Aeg-ajalt: rinorröa, kurguvalu ja häälekähedus, bronhospasm/ astma
	Harv: kopsuinfiltraadid, riniit, allergiline alveoliit/ eosinofiilne
	pneumoonia

9/15

Seedetrakti häired	Väga sage: iiveldus
	Sage: kõhulahtisus, kõhuvalu
	Aeg-ajalt: soolesulgus, kõhunäärmepõletik, oksendamine, düspepsia,
	kõhukinnisus, isutus, maoärritus, suukuivus, peptiline haavand
	Harv: stomatiit/ aftoosne haavandumine, glossiit
	Väga harv: soole angioödeem
Maksa ja sapiteede häired	Harv: maksapuudulikkus, hepatiit – hepatotsellulaarne või
	kolestaatiline, hepatiit, sh nekroos, kolestaas (sh ikterus)
Naha ja nahaaluskoe	Sage: lööve, ülitundlikkus/ angioneurootiline ödeem: on teatatud näo,
kahjustused	jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri angioneurootilisest ödeemist
	(vt lõik 4.4)
	Aeg-ajalt: higistamine, nahasügelus, nõgestõbi, alopeetsia
	Harv: multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, eksfoliatiivne
	dermatiit, toksiline epidermaalne nekrolüüs, pemfigus, erütroderma
	Teadmata: teatatud on haigusnähtude kompleksist, mille hulka võivad
	kuuluda mõned või kõik järgnevad sümptomid: palavik, serosiit,
	vaskuliit, lihasvalu/ -põletik, liigesvalu/ -põletik, positiivsed
	antinukleaarsed antikehad, settereaktsiooni kiirenemine, eosinofiilia ja
	leukotsütoos. Võib esineda ka löövet, valgustundlikkust või teisi
	nahanähte.
Lihas-skeleti ja sidekoe	Aeg-ajalt: lihaskrambid
kahjustused
Neerude ja kuseteede	Aeg-ajalt: neerutalitluse häire, neerupuudulikkus, proteinuuria
häired	Harv: oliguuria
Reproduktiivse süsteemi	Aeg-ajalt: impotentsus
ja rinnanäärme häired	Harv: günekomastia
Üldised häired ja	Väga sage: asteenia
manustamiskoha	Sage: väsimus
reaktsioonid	Aeg-ajalt: halb enesetunne, palavik
Uuringud	Sage: hüperkaleemia, kreatiniinisisalduse tõus seerumis
	Aeg-ajalt: vere uureasisalduse suurenemine, hüponatreemia
	Harv: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, bilirubiinisisalduse
	suurenemine seerumis

* Kliinilistes uuringutes olid esinemissagedused platseeborühmas ja aktiivse ravi kontrollrühmades sarnased.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Üleannustamise kohta inimestel on vähe andmeid. Olulisemad kirjeldatud üleannustamise nähud on umbes 6 tundi pärast ravimi manustamist ilmnev hüpotensioon koos reniin-angiotensiinsüsteemi blokeerimisega ja stuupor. AKE-inhibiitorite üleannustamisest tingitud nähtudena võivad muuhulgas tekkida vereringešokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, südamepekslemine, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha. Pärast 300 mg ja 440 mg enalapriili sissevõtmist on suurenenud enalaprilaadi tase seerumis vastavalt 100- ja 200-kordseks, võrreldes tavaliste terapeutiliste annuste manustamisega.

Üleannustamise raviks tuleb manustada veeni füsioloogilist lahust. Hüpotensiooni tekkimisel tuleb patsient asetada šokiasendisse. Võimaluse korral manustada veenisisest angiotensiin II ja/või katehhoolamiine. Kui ravimit võeti hiljuti, võtta kasutusele enalapriilmaleaadi elimineerimiseks

10/15

sobivad meetmed (nt oksendamise esilekutsumine, maoloputus, absorbentide ja naatriumsulfaadi manustamine). Enalaprilaat on üldvereringest hemodialüüsi teel eemaldatav (vt lõik 4.4). Ravile allumatu bradükardia korral tuleb paigaldada südamestimulaator. Pidevalt tuleb jälgida seerumi elektrolüütide tasakaalu, elulisi näitajaid ja seerumi kreatiniinisisaldust.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood: C09AA02

Enalapriili maleaatsool Renitec (enalapriilmaleaat) on kahe aminohappe – L-alaniini ja L-proliini derivaat. Angiotensiini konverteeriv ensüüm (AKE) on peptidüüldipeptidaas, mis katalüüsib angiotensiin I konversiooni vererõhku tõstva toimega aineks angiotensiin II-ks. Pärast imendumist hüdrolüüsitakse enalapriil enalaprilaadiks, mis on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor. AKE-inhibeerimise tagajärjel väheneb angiotensiin II sisaldus seerumis, mis viib plasma reniini aktiivsuse suurenemiseni (reniini vabanemise negatiivse tagasiside blokeerimise tõttu) ja aldosterooni sekretsiooni vähenemiseni.

AKE on identne kininaas II-ga. Seega võib Renitec blokeerida ka bradükiniini, tugevatoimelise vasodilataatorpeptiidi degradatsiooni. Kuid selle roll Reniteci terapeutilise toime juures vajab selgitamist.

Toimemehhanism

Samal ajal kui Reniteci vererõhku langetava toime mehhanism arvatakse peamiselt seisnevat RAAS-i (millel on põhiroll vererõhu regulatsioonis) pärssimises, avaldab Renitec antihüpertensiivset toimet isegi seerumi madala reniinisisaldusega patsientidel.

Farmakodünaamilised toimed

Hüpertensiooniga patsientidele Reniteci manustamise tagajärjel langeb vererõhk (nii lamavas kui seisvas asendis) ilma pulsisageduse olulise suurenemiseta.

Sümptomaatilist ortostaatilist hüpotensiooni esineb harva. Mõnedel patsientidel võtab optimaalsete vererõhuväärtuste saavutamine aega mitu nädalat. Reniteci manustamise järsku katkestamist ei ole seostatud vererõhu kiire tõusuga.

AKE efektiivne inhibeerimine saabub tavaliselt 2...4 tundi pärast enalapriili annuse suukaudset manustamist. Vererõhku langetav toime ilmneb tavaliselt ühe tunni möödudes, maksimaalne toime avaldub 4...6 tundi pärast manustamist. Toime kestus sõltub annusest. Soovitatavate annuste kasutamisel kestab antihüpertensiivne ja hemodünaamiline toime vähemalt 24 tundi.

Essentsiaalse hüpertensiooniga patsientidel läbi viidud hemodünaamika uuringutes kaasnes vererõhu langusega veresoonte perifeerse vastupanu vähenemine koos südame väljutusmahu suurenemisega; pulsisagedus ei muutunud või muutus minimaalselt. Reniteci manustamise järgselt tekkis neerude perfusiooni suurenemine; glomerulaarfiltratsiooni kiirus ei muutunud. Ei tekkinud naatriumi ega vee retentsiooni. Kuid patsientidel, kellel oli enne ravi madal glomerulaarfiltratsiooni kiirus, see tavaliselt suurenes.

Lühiajalistes kliinilistes uuringutes, mis viidi läbi neeruhaigusega diabeetikutel ja mittediabeetikutel, täheldati pärast enalapriili manustamist albuminuuria ning IgG ja üldvalgu uriiniga eritumise vähenemist.

Tiasiiddiureetikumide manustamine koos Reniteciga potentseerib viimase vererõhku langetavat toimet. Renitec võib vähendada või ära hoida tiasiidide poolt põhjustatud hüpokaleemiat.

11/15

Südamepuudulikkusega patsientidel, keda ravitakse südameglükosiidide ja diureetikumidega, on suukaudset või süstitavat Renitec-ravi seostatud perifeerse resistentsuse ja vererõhu langusega. Südame väljutusmaht suurenes, samal ajal kui pulsisagedus (mis on südamepuudulikkusega patsientidel tavaliselt suurenenud) vähenes. Vähenes ka kopsukapillaaride kiilrõhk. Paranes koormustaluvus ja südamepuudulikkuse raskusaste (määratud New Yorgi Südameassotsiatsiooni – NYHA – klassifikatsiooni järgi). Need toimed jäid püsima ka pikaajalise ravi vältel.

Kerge ja keskmise raskusega südamepuudulikkuse korral pidurdas enalapriil südame laienemist/suurenemist ja südamepuudulikkust, mis väljendus vasaku vatsakese diastoolse ja süstoolse lõppmahu vähenemises ja paranenud väljutusfraktsioonis.

Kahekordne blokaad

Kahes suures randomiseeritud kontrollitud uuringus (ONTARGET ehk ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial ja VA NEPHRON-D ehk The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Mitmekeskuselises platseebokontrolliga topeltpimedas uuringus (SOLDV preventsiooniuuring) hinnati Reniteci toimet vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga (LVEF < 35%) patsiendil. 4228 patsienti randomiseeriti kas platseebo- (n = 2117) või enalapriilirühma (n = 2111). Platseeborühmas tekkis südamepuudulikkus või surm 818 patsiendil (38,6%) võrreldes 630-ga enalapriilirühmas (29,8%) (riski vähenemine: 29%; 95% CI; 21...36%; p < 0,001). 518 patsienti platseeborühmast (24,5%) ja 434 enalapriilirühmast (20,6%) surid või hospitaliseeriti seoses esmakordse südamepuudulikkuse tekkega või senise seisundi halvenemisega (riski vähenemine 20%; 95% CI; 9...30%; p < 0,001).

Mitmekeskuselises randomiseeritud platseebokontrolliga topeltpimedas uuringus (SOLVD raviuuring) hinnati süstoolsest düsfunktsioonist (väljutusfraktsioon < 35%) tingitud sümptomaatilise südamepaispuudulikkusega populatsiooni. 2569 südamepuudulikkuse tavapärast ravi saavat patsienti randomiseeriti kas platseebo- (n = 1284) või enalapriilirühma (n = 1285). Platseeborühmas tekkis

510 surmajuhtu (39,7%) võrreldes 452-ga enalapriilirühmas (35,2%) (riski vähenemine, 16%; 95% CI, 5...26%; p = 0,0036). Platseeborühmas tekkis 461 kardiovaskulaarsetest haigustest tingitud surmajuhtu võrreldes 399-ga enalapriilirühmas (riski vähenemine 18%, 95% CI, 6...28%, p < 0,002),

12/15

peamiselt seoses progressiivsest südamepuudulikkusest tingitud surmajuhtude arvu langusega (251 platseebogrupis vs. 209 enalapriilirühmas, riski vähenemine 22%, 95% CI, 6...35%).

Südamepuudulikkuse süvenemise tõttu suri või hospitaliseeriti vähem patsiente (736 platseeborühmas ja 613 enalapriilirühmas; riski vähenemine 26%; 95% CI, 18...34%; p < 0,0001). Kogu SOLVD uuringus vähendas Renitec vasaku vatsakese düsfunktsiooniga patsientidel müokardiinfarkti riski 23% (95% CI, 11...34%; p < 0,001) ja ebastabiilsest stenokardiast tingitud hospitaliseerimise riski 20% (95% CI, 9...29%; p < 0,001).

Lapsed

Üle 6-aastastel hüpertensiooniga lastel on ravimi kasutamise kogemused piiratud. Kliinilises uuringus osales 110 hüpertensiooniga 6...16-aastast patsienti, kelle kehakaal oli ≥ 20 kg ja glomerulaarfiltratsioon > 30 ml/min/1,73 m. Kehakaaluga < 50 kg patsiendid said kas 0,625; 2,5 või 20 mg enalapriili ööpäevas ja patsiendid kehakaaluga ≥ 50 kg said kas 1,25; 5 või 40 mg enalapriili ööpäevas. Üks kord päevas manustatud enalapriil alandas vererõhu madalaimat näitajat annusest sõltuvalt. Enalapriili annusest sõltuv antihüpertensiivne efektiivsus oli ühtlane kõikides alarühmades (vanus, Tanneri skaala, sugu, rass). Kõige väiksemad uuritud annused 0,625 mg ja 1,25 mg (vastasid keskmiselt annusele 0,02 mg/kg üks kord ööpäevas) ei näidanud aga püsivat antihüpertensiivset efektiivsust. Uuringus kasutatud maksimaalne annus oli 0,58 mg/kg (kuni 40 mg) üks kord ööpäevas. Laste kõrvaltoimete profiil ei erinenud täiskasvanute omast.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suu kaudu manustatud enalapriil imendub kiiresti, maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub ühe tunni jooksul. Põhinedes uriinist leitud kogusele imendub suu kaudu manustatud enalapriilist ligikaudu 60%. Suu kaudu manustatud Reniteci imendumist ei mõjuta toidu olemasolu seedetraktis.

Suu kaudu manustatud enalapriil hüdrolüüsitakse pärast imendumist kiiresti ja ulatuslikult enalaprilaadiks, mis on tugevatoimeline AKE-inhibiitor. Enalaprilaadi maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub umbes 4 tundi pärast enalapriili suukaudse annuse manustamist. Enalaprilaadi efektiivne poolväärtusaeg kumulatsiooniks pärast enalapriili annuste korduvat manustamist on

11 tundi. Normaalse neerutalitlusega isikutel saavutati enalaprilaadi tasakaalukontsentratsioon

4-päevase ravi järel.

Jaotumine

Terapeutiliselt olulises kontsentratsioonivahemikus seondub enalaprilaat inimese plasmavalkudega kuni 60% ulatuses.

Biotransformatsioon

Lisaks muutumisele enalaprilaadiks ei ole enalapriilil tõestatud teisi olulisi ainevahetusreaktsioone.

Eritumine

Enalaprilaat eritub peamiselt neerude kaudu. Põhikomponendid uriinis on enalaprilaat (40%) ja muutumatul kujul enalapriil (ligikaudu 20%).

Neerupuudulikkus

Neerupuudulikkusega patsientidel suureneb enalapriili ja enalaprilaadi sisaldus seerumis. Kerge kuni keskmise neerupuudulikkusega patsientidel (CrCl 40...60 ml/min) oli pärast 5 mg enalapriili üks kord ööpäevas manustamist enalaprilaadi tasakaaluseisundi AUC ligikaudu kaks korda kõrgem võrreldes normaalse neerutalitlusega patsientidega. Raske neerupuudulikkuse korral (CrCl ≤ 30 ml/min) suurenes AUC ligikaudu 8 korda. Enalapriilmaleaadi korduvannuste manustamise järgselt saavutatud enalaprilaadi efektiivne poolväärtusaeg on sellise raskusastmega neerupuudulikkuse korral pikenenud ja aeg tasakaaluseisundi saavutamiseni edasilükkunud (vt lõik 4.2). Enalaprilaati saab üldvereringest eemaldada hemodialüüsiga. Dialüüsikliirens on 62 ml/min.

13/15

Lapsed ja noorukid

Korduvannuste farmakokineetika uuring viidi läbi 40-l hüpertensiooniga poisil ja tüdrukul vanuses 2 kuud kuni ≤ 16 aasta. Eelnevalt manustati neile suu kaudu 0,07...0,14 mg/kg enalapriilmaleaati ööpäevas. Lastel ei erinenud enalaprilaadi farmakokineetika täiskasvanute omast (varem uuritud). Andmed viitavad AUC tõusule (kehakaalu järgi kohandatud annus) vanuse kasvades. Kui aga annust kohandatakse kehapinna järgi, siis ei ilmne AUC suurenemist. Tasakaaluseisundi juures oli enalaprilaadi kuhjumise keskmine efektiivne poolväärtusaeg 14 tundi.

Imetamine

Pärast ühekordse 20 mg suukaudse annuse manustamist viiele sünnitusjärgses perioodis naisele oli enalapriili keskmine maksimaalne sisaldus rinnapiimas 1,7 µg/l (vahemik: 0,54...5,9 µg/l) 4...6 tundi pärast manustamist. Enalaprilaadi keskmine maksimaalne sisaldus oli 1,7 µg/l (vahemik:

1,2...2,3 µg/l), mis ilmnes erinevatel aegadel 24-tunnise perioodi jooksul. Kasutades rinnapiimas mõõdetud maksimaalse sisalduse andmeid, saab ainult rinnapiimatoidul laps hinnanguliselt maksimaalselt umbes 0,16% ema kehakaalu järgi kohandatud annusest.

Naisel, kes oli võtnud suukaudset enalapriili ööpäevases annuses 10 mg 11 kuu jooksul, oli enalapriili maksimaalne sisaldus rinnapiimas 2 µg/l 4 tundi pärast ravimi manustamist ja enalaprilaadi maksimaalne sisaldus 0,75 µg/l umbes 9 tundi pärast ravimi manustamist. Enalapriili ja enalaprilaadi kogusisaldus piimas 24 tunni jooksul oli vastavalt 1,44 µg/l ja 0,63 µg/l.

Enalaprilaadisisaldus piimas ei olnud määratav (< 0,2 µg/l) ühel emal neli tundi pärast enalapriili ühekordse 5 mg annuse manustamist ja kahel emal pärast 10 mg manustamist; enalapriilisisaldust ei määratud.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud enalapriili kahjulikku toimet rottide viljakusele ja reproduktiivsusele, samuti ei ole täheldatud loote väärarenguid põhjustavat toimet. Uuringus, kus emastele rottidele manustati ravimit enne viljastumist ja kogu tiinuse vältel, tõusis laktatsiooniperioodis järglaste suremus. Ravim läbib platsentaarbarjääri ja imendub rinnapiima. AKE-inhibiitoritega on kirjeldatud kahjulikku toimet loote tervisele (põhjustab loote kahjustust ja/või surma), kui ravimit manustada raseduse teisel ja kolmandal trimestril.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Naatriumvesinikkarbonaat

Maisitärklis

Modifitseeritud maisitärklis

Magneesiumstearaat

Laktoosmonohüdraat

Punane raudoksiid (E172) – ainult 20 mg tablettides

Kollane raudoksiid (E172) – ainult 20 mg tablettides

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

14/15

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis niiskuse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Renitec 5 mg tabletid: 28 tk blisterpakendis.

Renitec Forte 20 mg tabletid: 28 või 98 tk blisterpakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Merck Sharp & Dohme OÜ A.H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn

Eesti

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

5 mg tabletid: 089394

20 mg tabletid: 089594

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.12.1994

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21.04.2010

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2016

15/15