Palexia retard - prolong tabl 150mg n7; n10; n14; n20; n24; n28; n30; n40; n50; n54; n56; n60; n90; n100

ATC Kood: N02AX06
Toimeaine: Tapentadol
Tootja: Grünenthal GmbH

Artikli sisukord

PALEXIA RETARD
prolong tabl 150mg N7; N10; N14; N20; N24; N28; N30; N40; N50; N54; N56; N60; N90; N100


Pakendi infoleht: teave kasutajale

PALEXIA retard, 50 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid PALEXIA retard, 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid PALEXIA retard, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid PALEXIA retard, 200 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid PALEXIA retard, 250 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Tapentadool

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on PALEXIA retard ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne PALEXIA retard’i võtmist

3.Kuidas PALEXIA retard’i võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas PALEXIA retard’i säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on PALEXIA retard ja milleks seda kasutatakse

Tapentadool – PALEXIA retard’i toimeaine – on tugev valuvaigisti, mis kuulub opioidide ravimrühma. PALEXIA retard’i kasutatakse tugeva kestva (kroonilise) valu ravis täiskasvanutel, kelle valu on võimalik piisavalt kontrollida vaid opioidsete valuvaigistitega.

2. Mida on vaja teada enne PALEXIA retard’i võtmist

Ärge võtke PALEXIA retard’i:

kui olete tapentadooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

kui teil on astma või teie hingamine on ohtlikult aeglane või nõrk (hingamisdepressioon, hüperkapnia);

kui teil on halvatuslik soolesulgus;

kui teil on äge mürgistus, mis on tingitud alkoholist, unerohtudest, valuvaigistitest või teistest psühhotroopsetest ravimitest (ravimid, mis mõjutavad meeleolu ja tundeid) (vt lõik „Muud ravimid ja PALEXIA retard“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne PALEXIA retard’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

kui teie hingamine on aeglane või nõrk;

kui teie koljusisene rõhk on suurenenud või teil esinevad teadvushäired kuni kooma tekkeni;

kui teil on esinenud peavigastus või ajukasvaja;

kui teil on esinenud epilepsiahooge või kui teil on suurenenud risk epilepsiahoogude tekkeks;

kui te põete maksa- või neeruhaigust (vt lõik „Kuidas PALEXIA retard’i võtta“);

kui te põete pankrease või sapiteede haigusi, sealhulgas pankreatiiti;

kui te võtate ravimeid, mis kuuluvad opioidretseptorite segatüüpi agonistide/antagonistide (nt pentasotsiin, nalbufiin) või opioidretseptorite osaliste agonistide (nt buprenorfiin) hulka.

PALEXIA retard võib põhjustada füüsilist ja psühholoogilist sõltuvust. Kui teil on kalduvus ravimite kuritarvitamisele või kui teil esineb ravimsõltuvus, tohite te neid tablette võtta vaid lühikese aja vältel ja range arstliku järelevalve all.

Muud ravimid ja PALEXIA retard

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Kui te võtate koos PALEXIA retard’iga teatud unerohtusid või rahusteid (nt barbituraadid, bensodiasepiinid) või valuvaigisteid nagu morfiin ja kodeiin (ka köharavimina), võib teie hingamine muutuda ohtlikult aeglaseks või nõrgaks. Sel juhul võtke ühendust oma arstiga.

Kui te võtate koos PALEXIA retard’iga teatud kesknärvisüsteemi depressante (nt bensodiasepiinid, antipsühhootikumid, H1-antihistamiinikumid, opioidid, alkohol), võib teie teadvus nõrgeneda, te võite tunda end unisena või teil võib esineda minestustunne. Sel juhul võtke ühendust oma arstiga.

Serotoniinisündroom on harvaesinev eluohtlik seisund, mille tekkest on teatatud mõnedel patsientidel, kes võtsid tapentadooli kombinatsioonis nn serotoninergiliste ravimitega (nt teatud depressiooniravimid). Serotoniinisündroomi nähtudeks võivad olla näiteks segasus, rahutus, palavik, higistamine, jäsemete või silmade koordineerimata liigutused, kontrollimatud lihastõmblused, müokloonus ja kõhulahtisus. Teie arst nõustab teid selles osas.

PALEXIA retard’i koosvõtmist teiste ravimitega, mida nimetatakse müü-opioidretseptorite agonistide/antagonistide segaravimiteks (nt pentasotsiin, nalbufiin) või müü-opioidretseptorite osalisteks agonistideks (nt buprenorfiin), ei ole uuritud. On võimalik, et PALEXIA retard ei toimi nii hästi, kui seda võtta koos nimetatud ravimitega. Kui te võtate praegu mõnda nimetatud ravimitest, rääkige sellest oma arstile.

PALEXIA retard’i võtmine koos ravimitega (nt rifampitsiin, fenobarbitaal, naistepunaürt), mis tugevalt pärsivad või indutseerivad teatud ensüüme, mis on vajalikud tapentadooli väljutamiseks teie organismist, võib mõjutada tapentadooli toimet või põhjustada kõrvaltoimeid, eriti juhul, kui teise ravimi võtmist alustatakse või selle võtmine lõpetatakse. Palun rääkige oma arstile kõigist ravimitest, mida te võtate.

PALEXIA retard’i ei tohi võtta koos MAO inhibiitoritega (teatud depressiooniravimid). Kui te võtate või olete viimase 14 päeva jooksul võtnud MAO inhibiitoreid, rääkige sellest oma arstile.

PALEXIA retard koos toidu, joogi ja alkoholiga

Ärge jooge PALEXIA retard’i võtmise ajal alkoholi, kuna osad kõrvaltoimed, nagu näiteks unisus, võivad võimenduda. Toit ei mõjuta selle ravimi toimet.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Ärge võtke neid tablette:

kui te olete rase, kui arst ei ole määranud teisiti;

sünnituse ajal, kuna ravim võib vastsündinul põhjustada ohtlikult aeglast või nõrka hingamist (hingamisdepressioon);

rinnaga toitmise ajal, kuna ravim võib erituda rinnapiima.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

PALEXIA retard võib põhjustada unisust, pearinglust ja nägemise hägustumist ning kahjustada teie reaktsioonivõimet. Selline toime on tõenäolisem eriti siis, kui te alustate PALEXIA retard’i võtmist, kui arst muudab teie annust või kui te joote alkoholi või võtate rahusteid. Palun küsige oma arstilt, kas te võite autot juhtida või masinatega töötada.

PALEXIA retard sisaldab laktoosi

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3.Kuidas PALEXIA retard’i võtta

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Arst kohandab annust vastavalt teie valu tugevusele ja individuaalsele valutundlikkusele. Üldjuhul tuleb kasutada väikseimat valu leevendavat annust.

Täiskasvanud

Tavaline annus on 1 tablett iga 12 tunni järel. Suuremate kui 500 mg tapentadooli ööpäevaste koguannuste kasutamine ei ole soovitatav. Vajadusel võib arst määrata teistsuguse, teile sobivama annuse või annustamissageduse. Kui teil on tunne, et tablettide toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Eakad patsiendid

Üldjuhul ei ole eakatel (üle 65-aastased) patsientidel annuse kohandamine vajalik. Tapentadooli eritumine võib aga osadel selle vanuserühma patsientidel olla aeglasem. Kui see käib teie kohta, võib arst teile soovitada teistsugust raviskeemi.

Maksa- ja neeruhaigus (puudulikkus)

Raskete maksaprobleemidega patsiendid ei tohi neid tablette võtta. Kui teil on mõõduka raskusega maksakahjustus, soovitab arst teile teistsugust raviskeemi. Kergete maksaprobleemide korral ei ole annuse kohandamine vajalik.

Raskete neeruprobleemidega patsiendid ei tohi neid tablette võtta. Kergete või mõõdukate neeruprobleemide korral ei ole annuse kohandamine vajalik.

Kasutamine lastel ja noorukitel

PALEXIA retard ei sobi lastele ja noorukitele vanuses alla 18 eluaasta.

Kuidas ja millal PALEXIA retard’i võtta?

PALEXIA retard on mõeldud suukaudseks kasutamiseks. Neelake tabletid alati tervelt alla, koos piisava koguse vedelikuga.

Ärge närige, murdke ega purustage tablette – see võib viia üleannustamisele, kuna ravim vabaneb teie organismi liiga kiiresti. Te võite tablette võtta tühja kõhuga või koos toiduga.

Kui kaua tuleb PALEXIA retard’i võtta?

Ärge võtke tablette kauem, kui arst on teile öelnud.

Kui te võtate PALEXIA retard’i rohkem kui ette nähtud

Pärast väga suurte annuste võtmist võivad esineda järgmised nähud:

pupillide ahenemine, oksendamine, vererõhu langus, südamepekslemine, kollaps, teadvusehäired või kooma (sügav teadvusetus), epilepsiahood, ohtlikult aeglane või nõrk hingamine või hingamisseiskus.

Kui tekivad need nähud, tuleb koheselt arst kutsuda!

Kui te unustate PALEXIA retard’i võtta

Kui te unustate tabletid võtmata, tuleb teie valu tõenäoliselt tagasi. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata, lihtsalt võtke järgmine annus tavalisel ajal.

Kui te lõpetate PALEXIA retard’i võtmise

Kui te katkestate või lõpetate ravi liiga vara, tuleb teie valu tõenäoliselt tagasi. Kui te soovite ravi lõpetada, rääkige sellest oma arstile enne ravi lõpetamist.

Üldjuhul pärast ravi lõpetamist järelmõjusid ei ole, kuid harvadel juhtudel võivad inimesed, kes on tablette pikemat aega võtnud, ravi järsul katkestamisel ennast halvasti tunda.

Võivad esineda järgmised sümptomid:

rahutus, vesised silmad, nohu, haigutamine, higistamine, külmavärinad, lihasvalu ja pupillide laienemine;

ärrituvus, ärevus, seljavalu, liigesvalu, nõrkus, kõhukrambid, unehäired, iiveldus, isutus,

oksendamine, kõhulahtisus ja vererõhu, hingamissageduse või südame löögisageduse tõus. Kui teil esineb pärast ravi lõpetamist eelnimetatud nähte, pidage palun nõu oma arstiga.

Te ei tohi selle ravimi võtmist järsult katkestada, kui arst ei ole öelnud teisiti. Kui arst soovib, et te lõpetaksite tablettide võtmise, ütleb ta teile, kuidas seda teha; selleks võib olla vaja annust järk-järgult vähendada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Olulised kõrvaltoimed või sümptomid, millele tuleb tähelepanu pöörata ning mida teha, kui teil need tekivad:

Ravim võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Sümptomiteks võivad olla hingeldamine, hingamisraskused, silmalaugude, näo või huulte turse, nahalööve või sügelemine, eriti kogu keha haarav.

Teine tõsine kõrvaltoime on seisund, kui te hingate eeldatavast palju aeglasemalt või nõrgemalt. See tekib peamiselt eakatel ja nõrgestatud patsientidel.

Kui teil tekivad need olulised kõrvaltoimed, võtke koheselt ühendust oma arstiga.

Teised tekkida võivad kõrvaltoimed:

Väga sage (võivad esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st): iiveldus, kõhukinnisus, pearinglus, unisus, peavalu.

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st): söögiisu vähenemine, ärevus, meeleolu langus, unehäired, närvilisus, rahutus, tähelepanuhäired, värinad, lihastõmblused, nahaõhetus, hingeldus, oksendamine, kõhulahtisus, seedehäired, sügelus, suurenenud higistamine, nahalööve, nõrkustunne, kurnatus, kehatemperatuuri muutuse tunne, limaskestade kuivus, vee kogunemine kudedes (ödeem).

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st): allergiline reaktsioon ravimite suhtes (sh nahaalune turse, nõgestõbi ja rasketel juhtudel hingamisraskused, vererõhu järsk langus, kollaps või šokk), kehakaalu vähenemine, desorientatsioon, segasus, erutuvus (agiteeritus), tajuhäired, ebatavalised unenäod, eufooria, teadvuse nõrgenemine, mäluhäired, mentaalsed häired, minestus, sedatsioon, tasakaaluhäired, raskused rääkimisel, tuimus, ebatavaline tunne nahal (nt surin, torkimine), nägemishäired, südame löögisageduse kiirenemine, südame löögisageduse aeglustumine, palpitatsioonid, vererõhu langus, ebamugavustunne kõhus, nõgestõbi, kusepeetus, sage urineerimine, seksuaalfunktsiooni häired, ravimi ärajätusündroom (vt lõik „Kui te lõpetate PALEXIA retard’i võtmise“), ebatavaline tunne, ärrituvus.

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st): ravimsõltuvus, ebatavalised mõtted, epilepsiahood, minestustunne, koordinatsioonihäired, ohtlikult aeglane või nõrk hingamine (hingamisdepressioon), mao tühjenemise häired, joobnud tunne, lõõgastustunne.

Üldjuhul on kroonilise valuga patsientidel suurenenud enesetapumõtete ja suitsidaalse käitumise tõenäosus. Lisaks võivad seda riski suurendada teatud depressiooniravimid (mis omavad toimet neurotransmitterite süsteemile ajus), eriti ravi alguses. Ehkki ka tapentadool mõjutab neurotransmittereid, andmed tapentadooli kasutamisest inimesel suurenenud riski ei tõenda.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas PALEXIA retard’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.Pakendi sisu ja muu teave

Mida PALEXIA retard sisaldab

-Toimeaine on tapentadool.

50 mg: Üks tablett sisaldab 50 mg tapentadooli (vesinikkloriidina). 100 mg: Üks tablett sisaldab 100 mg tapentadooli (vesinikkloriidina). 150 mg: Üks tablett sisaldab 150 mg tapentadooli (vesinikkloriidina). 200 mg: Üks tablett sisaldab 200 mg tapentadooli (vesinikkloriidina). 250 mg: Üks tablett sisaldab 250 mg tapentadooli (vesinikkloriidina). Teised koostisosad on:

50 mg:

TABLETI SISU: hüpromelloos, mikrokristalliline tselluloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat.

TABLETI KATE: hüpromelloos, laktoosmonohüdraat, talk, makrogool 6000, propüleenglükool, titaandioksiid (E171).

100 mg:

TABLETI SISU: hüpromelloos, mikrokristalliline tselluloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat.

TABLETI KATE: hüpromelloos, laktoosmonohüdraat, talk, makrogool 6000, propüleenglükool, titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172).

150 mg:

TABLETI SISU: hüpromelloos, mikrokristalliline tselluloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat.

TABLETI KATE: hüpromelloos, laktoosmonohüdraat, talk, makrogool 6000, propüleenglükool, titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172).

200 mg:

TABLETI SISU: hüpromelloos, mikrokristalliline tselluloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat.

TABLETI KATE: hüpromelloos, laktoosmonohüdraat, talk, makrogool 6000, propüleenglükool, titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172).

250 mg:

TABLETI SISU: hüpromelloos, mikrokristalliline tselluloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat.

TABLETI KATE: hüpromelloos, laktoosmonohüdraat, talk, makrogool 6000, propüleenglükool, titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172), must raudoksiid (E172).

Kuidas PALEXIA retard välja näeb ja pakendi sisu

50 mg: valged õhukese polümeerikattega piklikud toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid (6,5 mm x 15 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H1“.

100 mg: helekollased õhukese polümeerikattega piklikud toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid (6,5 mm x 15 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H2“.

150 mg: heleroosad õhukese polümeerikattega piklikud toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid (6,5 mm x 15 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H3“.

200 mg: heleoranžid õhukese polümeerikattega piklikud toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid (7 mm x 17 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H4“.

250 mg: pruunikaspunased õhukese polümeerikattega piklikud toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid (7 mm x 17 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H5“.

PALEXIA retard toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on pakendatud blisterpakenditesse ja on saadaval karpides, mis sisaldavad 7, 10, 10x1, 14, 14x1, 20, 20x1, 24, 28, 28x1, 30, 30x1, 40, 50, 50x1, 54, 56, 56x1, 60, 60x1, 90, 90x1, 100 ja 100x1 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja Grünenthal GmbH Zieglerstraße 6 52078 Aachen Saksamaa

Tootja

Grünenthal GmbH

Zieglerstraße 6

52078 Aachen

Saksamaa

või

Janssen Cilag S.P.A

Via Michelangelo Buonarroti, 23

20093 Cologno Monzese (MI)

Itaalia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. Eesti filiaal

Lõõtsa 2 Tallinn 11415

Tel: +372 6177410

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Hispaania: PALEXIA retard.

Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi: PALEXIA Depot. Iirimaa, Sloveenia, Ühendkuningriik: PALEXIA SR. Itaalia: PALEXIA RP.

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2015.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

PALEXIA retard, 25 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

PALEXIA retard, 50 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

PALEXIA retard, 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

PALEXIA retard, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

PALEXIA retard, 200 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

PALEXIA retard, 250 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

25 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 25 mg tapentadooli (vesinikkloriidina).

50 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 50 mg tapentadooli (vesinikkloriidina).

100 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 100 mg tapentadooli (vesinikkloriidina).

150 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 150 mg tapentadooli (vesinikkloriidina).

200 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 200 mg tapentadooli (vesinikkloriidina).

250 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 250 mg tapentadooli (vesinikkloriidina).

INN. Tapentadolum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

PALEXIA retard 25 mg tablett sisaldab 1,330 mg laktoosi.

PALEXIA retard 50 mg tablett sisaldab 3,026 mg laktoosi.

PALEXIA retard 100 mg tablett sisaldab 3,026 mg laktoosi.

PALEXIA retard 150 mg tablett sisaldab 3,026 mg laktoosi.

PALEXIA retard 200 mg tablett sisaldab 3,026 mg laktoosi.

PALEXIA retard 250 mg tablett sisaldab 3,026 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.

25 mg: kergelt pruunikasoranžid õhukese polümeerikattega piklikud tabletid (5,5 mm x 10 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H9“.

50 mg: valged õhukese polümeerikattega piklikud tabletid (6,5 mm x 15 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H1“.

100 mg: helekollased õhukese polümeerikattega piklikud tabletid (6,5 mm x 15 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H2“.

150 mg: heleroosad õhukese polümeerikattega piklikud tabletid (6,5 mm x 15 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H3“.

200 mg: heleoranžid õhukese polümeerikattega piklikud tabletid (7 mm x 17 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H4“.

250 mg: pruunikaspunased õhukese polümeerikattega piklikud tabletid (7 mm x 17 mm), mille ühele küljele on märgitud Grünenthali logo ja teisele küljele „H5“.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Tugev kestev valu täiskasvanutel, mis allub ainult opioidanalgeetikumidele.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annustamisskeemi tuleb kohandada vastavalt ravitava valu raskusele, eelnevale ravikogemusele ja patsiendi jälgimise võimalustele.

PALEXIA retard’i võetakse 2 korda ööpäevas, ligikaudu iga 12 tunni järel.

Ravi alustamine

Ravi alustamine patsientidel, kes ei võta opioidanalgeetikume.

Patsiendid peavad ravi alustama 50 mg tapentadooli sisaldava toimeainet prolongeeritult vabastava tableti ühekordsete annustega, manustatuna 2 korda ööpäevas.

Ravi alustamine patsientidel, kes võtavad opioidanalgeetikume.

Üleminekul opioididelt PALEXIA retard’i kasutamisele ja algannuse valimisel tuleb arvesse võtta eelmise ravimi olemust, manustamist ja keskmist ööpäevast annust. Opioide võtvad patsiendid võivad vajada suuremaid algannuseid kui need patsiendid, kes enne ravi alustamist opioide ei kasutanud.

Tiitrimine ja säilitusravi

Pärast ravi alustamist tuleb annus ravimi määranud arsti range järelevalve all tiitrida igal üksikul juhul tasemeni, mis tagab piisava analgeesia ja minimeerib kõrvaltoimete esinemise.

Kliiniliste uuringute kogemus on näidanud, et tiitrimisrežiim inkrementidena 50 mg tapentadooli toimeainet prolongeeritult vabastava tabletina 2 korda ööpäevas iga 3 päeva järel oli piisav, et saavutada adekvaatne kontroll valu üle enamusel patsientidest. Patsiendi individuaalsetele vajadustele vastava annuse saamiseks võib annuse kohandamisel kasutada ka 25 mg tapentadooli toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette.

Suuremaid annuseid kui 500 mg tapentadooli ööpäevas ei ole veel uuritud ja seetõttu ei ole nende kasutamine soovitatav.

Ravi katkestamine

Pärast tapentadoolravi järsku katkestamist võivad esineda ärajätunähud (vt lõik 4.8). Kui patsient enam ravi tapentadooliga ei vaja, on ärajätunähtude vältimiseks soovitav annust järkjärgult vähendada.

Neerukahjustus

Kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Raske neerukahjustusega patsientidel ei ole PALEXIA retard’iga kontrollitud efektiivsusuuringuid teostatud, seetõttu ei soovitata ravimit nimetatud populatsioonis kasutada (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus

Kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb PALEXIA retard’i kasutada ettevaatusega. Nimetatud patsientidel tuleb ravi alustada väikseima saadaoleva annustamistugevusega, st 25 mg tapentadooli sisaldavate toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega, mida ei tohi manustada sagedamini kui üks kord iga 24 tunni järel. Ravi alustamisel ei soovitata kasutada suuremat ööpäevast annust kui

50 mg tapentadooli toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidena. Edasises ravis tuleb lähtuda analgeesia säilitamisest koos vastuvõetava talutavusega (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole PALEXIA retard’i uuritud, mistõttu ei soovitata ravimit nimetatud populatsioonis kasutada (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Eakad patsiendid (65-aastased ja vanemad isikud)

Üldjuhul ei ole eakatel patsientidel annuse kohandamine vajalik. Kuna eakatel patsientidel esineb siiski suurema tõenäosusega neeru- ja maksatalitluse häireid, tuleb annuse valikul hoolitseda selle eest, et järgitaks esitatud soovitusi (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Lapsed

PALEXIA retard’i ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 eluaasta ei ole veel tõestatud. Seetõttu ei soovitata PALEXIA retard’i nimetatud populatsioonis kasutada.

Manustamisviis

PALEXIA retard tuleb alla neelata tervelt, mitte poolitada ega närida, et tagada toimeainet prolongeeritult vabastava mehhanismi säilumine. PALEXIA retard’i tuleb võtta piisava koguse vedelikuga. PALEXIA retard’i võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus tapentadooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;

juhud, kui müü-opioidretseptorite agonistid on vastunäidustatud, st raske hingamisdepressiooniga patsiendid (järelevalveta olukorrad või elustamisseadmete puudumine) ja ägeda või raske bronhiaalastmaga või hüperkapniaga patsiendid;

paralüütiline iileus või selle kahtlus;

akuutne mürgistus, mis on tingitud alkoholist, uinutitest, tsentraalselt toimivatest valuvaigistitest või psühhotroopsetest toimeainetest (vt lõik 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Võimalik kuritarvitamine ja sõltuvussündroomi teke

PALEXIA retard’i kasutamisel on oht kuritarvitamiseks ja sõltuvuse tekkeks. Seda tuleb silmas pidada PALEXIA retard’i määramisel või väljastamisel olukordades, kus kahtlustatakse väärtarvitamise, kuritarvitamise, sõltuvuse või pettuse suurenenud riski.

Kõiki patsiente, keda ravitakse toimeainetega, mis on müü-opioidretseptorite agonistid, tuleb kuritarvitamise ja sõltuvuse nähtude osas tähelepanelikult jälgida.

Hingamisdepressioon

PALEXIA retard’i kasutamine suurtes annustes või müü-opioidretseptorite agonistide suhtes tundlikel patsientidel võib põhjustada annusest sõltuvat hingamisdepressiooni. Seetõttu tuleb PALEXIA retard’i hingamistalitluse häiretega patsientidele manustada ettevaatlikult. Nimetatud patsientide puhul tuleb kaaluda teiste, müü-opioidretseptorite agonistide hulka mittekuuluvate valuvaigistite kasutamist ja PALEXIA retard’i väikseimat efektiivset annust tohib kasutada ainult range arstliku järelevalve all. Kui tekib hingamisdepressioon, tuleb seda ravida nagu mis tahes müü- opioidretseptorite agonistide põhjustatud hingamisdepressiooni (vt lõik 4.9).

Peavigastus ja suurenenud koljusisene rõhk

PALEXIA retard’i ei tohi kasutada patsientidel, kes on eriti tundlikud süsinikdioksiidi peetusest tingitud koljusiseste toimete suhtes, nagu näiteks suurenenud koljusisese rõhu, teadvushäiretega või koomas patsiendid. Müü-opioidretseptorite agonistide hulka kuuluvad valuvaigistid võivad varjata

peavigastusega patsientide haiguse kliinilist kulgu. PALEXIA retard’i tuleb peavigastuse ja ajukasvajaga patsientidel kasutada ettevaatlikult.

Krambihood

PALEXIA retard’i ei ole krambihoogude all kannatavatel patsientidel süstemaatiliselt uuritud, need patsiendid jäeti kliinilistest uuringutest välja. Nagu teisi valuvaigisteid, mis on müü-opioidretseptorite agonistid, ei ole ka PALEXIA retard soovitatav patsientidele, kellel on anamneesis esinenud krambihooge või muid seisundeid, mis põhjustavad patsiendile krambihoogude tekkeriski.

Neerukahjustus

Raske neerukahjustusega patsientidel ei ole PALEXIA retard’iga kontrollitud efektiivsusuuringuid teostatud, seetõttu ei soovitata ravimit nimetatud populatsioonis kasutada (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Maksakahjustus

Kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel oli süsteemne ekspositsioon vastavalt 2 ja 4,5 korda suurem kui normaalse maksatalitlusega patsientidel. Mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb PALEXIA retard’i kasutada ettevaatlikult (vt lõigud 4.2 ja 5.2), eriti ravi alustamisel.

Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole PALEXIA retard’i uuritud, mistõttu ei soovitata ravimit nimetatud populatsioonis kasutada (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Kasutamine pankrease/sapiteede haiguse korral

Toimeained, mis on müü-opioidretseptorite agonistid, võivad põhjustada Oddi sfinkteri spasmi. Sapiteede haigust, sealhulgas ägedat pankreatiiti põdevatel patsientidel tuleb PALEXIA retard’i kasutada ettevaatlikult.

Opioidretseptorite segatüüpi agonistid/antagonistid

PALEXIA retard’i kombineerimisel müü-opioidretseptorite segatüüpi agonistide/antagonistidega (nagu pentasotsiin, nalbufiin) või müü-opioidretseptorite osaliste agonistidega (nagu buprenorfiin) tuleb olla ettevaatlik. Patsientidel, kes saavad buprenorfiiniga opioidsõltuvuse säilitusravi, tuleb kaaluda alternatiivseid ravivõimalusi (nt ajutine buprenorfiini ärajätmine), kui akuutse valu tõttu osutub vajalikuks müü-opioidretseptorite täielike agonistide (nagu tapentadool) manustamine. Kombineeritud kasutamisel koos buprenorfiiniga on teatatud vajadusest kasutada müü- opioidretseptorite täielike agonistide suuremaid annuseid ning sellisel juhul on vajalik hoolikas jälgimine kõrvaltoimete, nt respiratoorse depressiooni suhtes.

PALEXIA retard toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimid nagu bensodiasepiinid, barbituraadid ja opioidid (valuvaigistid, köhavastased ravimid või asendusravimid) võivad PALEXIA retard’iga koosmanustamisel suurendada hingamisdepressiooni riski. Kesknärvisüsteemi (KNS) depressandid (nt bensodiasepiinid, antipsühhootikumid, H1- antihistamiinikumid, opioidid, alkohol) võivad võimendada tapentadooli sedatiivset toimet ja vähendada valvsust. Seega, kui osutub vajalikuks kombineeritud ravi PALEXIA retard’i ja respiratoorse või KNS-i depressandiga, tuleb kaaluda ühe või mõlema ravimi annuse vähendamist.

Opioidretseptorite segatüüpi agonistid/antagonistid

PALEXIA retard’i kombineerimisel müü-opioidretseptorite segatüüpi agonistide/antagonistidega (nagu pentasotsiin, nalbufiin) või müü-opioidretseptorite osaliste agonistidega (nagu buprenorfiin) tuleb olla ettevaatlik (vt ka lõik 4.4).

Üksikjuhtudel on teatatud serotoniinisündroomist, mis on ajalises seoses tapentadooli terapeutilise kasutamisega koos serotoninergiliste ravimitega, nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde

inhibiitorid (SSRI-d). Serotoniinisündroomi nähtudeks võivad olla nt segasus, agiteeritus, palavik, higistamine, ataksia, hüperrefleksia, müokloonus ja kõhulahtisus. Serotoninergiliste ravimite kasutamise lõpetamine toob tavaliselt kaasa kiire paranemise. Ravi sõltub sümptomite raskusest ja iseloomust.

Tapentadool elimineeritakse peamiselt glükuroonhappega konjugeeritult, mida vahendavad enamasti uridiindifosfaattransferaasi (UGT) UGT1A6, UGT1A9 ja UGT2B7 isovormid. Seega võib nimetatud isoensüümide tugevate inhibiitorite (nt ketokonasool, flukonasool, meklofenaamhape) samaaegne manustamine suurendada tapentadooli süsteemset ekspositsiooni (vt lõik 5.2).

Kui tapentadoolravi saavatel patsientidel alustatakse samaaegset ravi või lõpetatakse ravi tugevate ensüüme indutseerivate ravimitega [nt rifampitsiin, fenobarbitaal, naistepunaürt (Hypericum perforatum)], tuleb olla ettevaatlik, kuna see võib vastavalt kas vähendada ravimi efektiivsust või suurendada kõrvaltoimete tekkeriski.

PALEXIA retard’i kasutamist tuleb vältida patsientidel, kes võtavad või kes on viimase 14 päeva jooksul võtnud monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoreid, kuna võib esineda aditiivne toime noradrenaliini kontsentratsioonile sünaptilises pilus, mis võib põhjustada kardiovaskulaarseid tüsistusi, nt hüpertensiivset kriisi.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ravimi kasutamise kohta rasedatel on väga vähe andmeid.

Loomkatsetes teratogeenseid toimeid ei ilmnenud. Kuid liigset farmakoloogilist toimet põhjustanud annuste korral (müü-opioidretseptoritega seotud toime KNS-le annuste puhul, mis ületavad ravivahemikku) täheldati arengupeetust ja embrüotoksilisust. Toimet postnataalsele arengule täheldati juba emasloomade NOAEL annuse korral (vt lõik 5.3).

PALEXIA retard’i tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu on suurem kui võimalik risk lootele.

Sünnitegevus ja sünnitus

Tapentadooli toime sünnitegevusele ja sünnitusele ei ole inimeste korral teada. PALEXIA retard’i ei soovitata kasutada sünnitegevuse ja sünnituse ajal ega vahetult enne seda. Kuna tapentadool on müü- opioidretseptorite agonist, tuleb vastsündinuid, kelle emad on võtnud tapentadooli, jälgida hingamisdepressiooni tekke osas.

Imetamine

Tapentadooli eritumise kohta inimese rinnapiima andmed puuduvad. Uuringus, kus rotipoegi imetasid emasloomad, kellele manustati tapentadooli, selgus, et tapentadool eritub piima (vt lõik 5.3). Seetõttu ei saa välistada riski rinnaga toidetavale lapsele. PALEXIA retard’i ei tohi imetamise ajal kasutada.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

PALEXIA retard võib mõjutada tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, sest võib kahjustada kesknärvisüsteemi talitlust (vt lõik 4.8). Selline toime on tõenäolisem eriti ravi alguses, annuse mistahes muutuste korral ja ka seoses alkoholi või rahustite kasutamisega (vt lõik 4.4). Patsiente tuleb teavitada, kas nad võivad autot juhtida või masinatega töötada.

4.8Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, mis PALEXIA retard’i platseebokontrolliga uuringutes patsientidel esinesid, olid raskusastmelt peamiselt kerged ja mõõdukad. Kõige sagedamini esines seedetrakti ja kesknärvisüsteemi kõrvaltoimeid (iiveldus, pearinglus, kõhukinnisus, peavalu ja unisus).

PALEXIA RETARD_24762_SPC_247626x1

Alljärgnevas tabelis on loetletud PALEXIA retard’iga teostatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt esinenud kõrvaltoimed, mis on esitatud organsüsteemi klasside ja esinemissageduste kaupa. Esinemissagedused on järgmised: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

KÕRVALTOIMED

 

 

Esinemissagedus

 

Organsüsteemi klass

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

 

 

 

 

 

Immuunsüsteemi

 

 

Ülitundlikkus ravimi suhtes*

 

häired

 

 

 

 

Ainevahetus- ja

 

Söögiisu vähenemine

Kehakaalu vähenemine

 

toitumishäired

 

 

 

 

Psühhiaatrilised

 

Ärevus, meeleolu langus,

Desorientatsioon,

Ravimsõltuvus,

häired

 

unehäired, närvilisus,

segasusseisund, agiteeritus,

ebatavalised

 

 

rahutus

tajuhäired, ebatavalised

mõtted

 

 

 

unenäod, eufooria

 

Närvisüsteemi

Pearinglus,

Tähelepanuhäired,

Teadvusetaseme langus,

Kramp,

häired

unisus,

treemor, tahtmatud

mäluhäired, vaimsed häired,

presünkoop,

 

peavalu

lihaskontraktsioonid

sünkoop, sedatsioon,

koordinatsiooni-

 

 

 

tasakaaluhäired, düsartria,

häired

 

 

 

hüpesteesia, paresteesia

 

Silma kahjustused

 

 

Nägemishäired

 

 

 

 

 

 

Südame häired

 

 

Südame löögisageduse tõus,

 

 

 

 

südame löögisageduse langus,

 

 

 

 

palpitatsioonid

 

Vaskulaarsed häired

 

Nahaõhetus

Vererõhu langus

 

 

 

 

 

 

Respiratoorsed,

 

Düspnoe

 

Hingamis-

rindkere ja

 

 

 

depressioon

mediastiinumi

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

Seedetrakti häired

Iiveldus,

Oksendamine,

Ebamugavustunne kõhus

Mao tühjenemise

 

kõhukinnisus

kõhulahtisus, düspepsia

 

häired

Naha ja

 

Pruritus, hüperhidroos,

Urtikaaria

 

nahaaluskoe

 

lööve

 

 

kahjustused

 

 

 

 

Neerude ja

 

 

Kusepeetus, pollakisuuria

 

kuseteede häired

 

 

 

 

Reproduktiivse

 

 

Seksuaalfunktsioonihäired

 

süsteemi ja

 

 

 

 

rinnanäärme häired

 

 

 

 

Üldised häired ja

 

Asteenia, kurnatus,

Ärajätusündroom, ebatavaline

Joobnud tunne,

manustamiskoha

 

kehatemperatuuri muutuse

tunne, ärrituvus

lõõgastustunne

reaktsioonid

 

tunne, limaskestade

 

 

 

 

kuivus, ödeem

 

 

* Turuletulekujärgselt on harva teatatud angioödeemi, anafülaksia ja anafülaktilise šoki juhtudest.

PALEXIA retard’iga teostatud kliinilistes uuringutes, kus patsiente raviti kuni 1 aasta, täheldati ravi järsul lõpetamisel vähe ärajätunähtudele viitavaid tõendeid, ja kui neid esines, liigitati need üldjuhul kergeks. Vaatamata sellele peavad arstid olema ärajätunähtude osas valvsad (vt lõik 4.2) ja nende nähtude esinemisel patsiente nõuetekohaselt ravima.

Suitsiidimõtete ja sooritatud enesetappude risk on teadaolevalt suurem kroonilise valuga patsientidel. Lisaks on aineid, millel on väljendunud mõju monoaminergilisele süsteemile, seostatud suurema suitsidaalsuse riskiga patsientidele, kellel on depressioon, eriti ravi alguses. Tapentadooli korral kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgsete raportite andmed suurenenud riski ei tõesta.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Sümptomid

Kogemusi tapentadooli üleannustamisega inimestel on väga vähe. Prekliinilised andmed näitavad, et tapentadoolimürgistuse korral tekivad eeldatavalt sarnased nähud, mis teiste tsentraalselt, müü- opioidretseptorite agonistidena toimivate valuvaigistite mürgistuse korral. Põhiliselt hõlmavad need nähud kliinilistes tingimustes täheldatu põhjal täpsemalt mioosi, oksendamist, kardiovaskulaarset kollapsit, teadvushäireid kuni kooma tekkeni, krampe ja hingamisdepressiooni kuni hingamisseiskuseni.

Ravi

Üleannustamise ravis tuleb keskenduda müü-opioidretseptorite agonistide põhjustatud nähtude ravile. Tapentadooli üleannustamise kahtluse korral tuleb põhitähelepanu pöörata avatud hingamisteede tagamisele ja abistava hingamise või sundventilatsiooni alustamisele.

Puhtad opioidretseptorite antagonistid, nagu naloksoon, on opioidide üleannustamisest tingitud hingamisdepressiooni spetsiifilised antidoodid. Üleannustamisele järgnev hingamisdepressioon võib kesta kauem kui opioidretseptorite antagonistide toime. Opioidretseptori antagonisti manustamine ei asenda hingamisteede, hingamise ja vereringe seisundi pidevat jälgimist pärast opioidi üleannustamist. Kui reaktsioon opioidretseptori antagonisti manustamisele jääb optimaalsest nõrgemaks või on vaid lühiajaline, tuleb ravimi tootja nõuete kohaselt manustada antagonisti (nt naloksooni) lisaannus.

Imendumata toimeaine väljutamiseks võib kaaluda seedetrakti puhastamist. Seedetrakti puhastamist aktiivsöega või maoloputuse abil võib teostada 2 tunni jooksul pärast ravimi sissevõtmist. Enne seedetrakti puhastamisega alustamist tuleb tagada hingamisteede avatus.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid; opioidid; teised opioidid

ATC-kood: N02AX06

Tapentadool on tugev valuvaigisti, millel on müü-opioidretseptorite agonisti ja lisaks noradrenaliini tagasihaaret pärssivad omadused. Tapentadooli analgeetiline toime avaldub otse, ilma farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidita.

Prekliinilistes mudelites näidati tapentadooli efektiivsust notsitseptiivse, neuropaatilise, vistseraalse ja inflammatoorse valu korral; efektiivsus on tõestatud tapentadooli toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega teostatud kliinilistes uuringutes mitte-maliigse notsitseptiivse ja neuropaatilise kroonilise valu ning samuti kasvajaga seotud kroonilise valu tingimustes. Osteoartriidist tingitud ja kroonilise alaseljavalu uuringud näitasid tapentadooli sarnast analgeetilist efektiivsust võrdlusravimina kasutatud tugevale opioidile. Valuliku diabeetilise perifeerse neuropaatia uuringus kasutati tapentadooli võrdlusena platseebot.

Toime kardiovaskulaarsüsteemile: inimestel teostatud põhjalikus QT-uuringus ei täheldatud tapentadooli korduvate terapeutiliste ja supraterapeutiliste annuste toimet QT-intervallile. Samuti ei avaldanud tapentadool asjakohast toimet teistele EKG näitajatele (südame löögisagedus, PR-intervall, QRS-intervalli kestus, T- või U-saki morfoloogia).

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada PALEXIA retard’iga läbi viidud uuringute tulemused laste kõikide alarühmade kohta tugeva kroonilise valu korral (teavet lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Ulatusliku esmase ainevahetuse tõttu on PALEXIA retard’i keskmine absoluutne biosaadavus pärast ühekordse annuse manustamist (tühja kõhu tingimustes) ligikaudu 32%. Tapentadooli maksimaalne seerumikontsentratsioon registreeritakse 3...6 tundi pärast toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide manustamist.

AUC-väärtuste annusest sõltuvat suurenemist on täheldatud toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide manustamisel terapeutiliste annuste vahemikus.

Korduvannustamisega uuring, kus kasutati tapentadooli annuseid 86 mg ja 172 mg kaks korda ööpäevas, manustatuna toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidena, näitas, et aktiivse lähteaine akumulatsiooni suhe oli ligikaudu 1,5, mis sõltub peamiselt annustamissagedusest ning tapentadooli poolväärtusajast. Tapentadooli püsikontsentratsioon seerumis saabub ravi teisel päeval.

Toidu toime

Kui toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette manustati pärast rasva- ja kaloririkast hommikusööki, suurenesid AUC ja CMAX vastavalt 8% ja 18%. See hinnati kliiniliselt ebaoluliseks, sest see jääb tapentadooli farmakokineetiliste parameetrite normaalse indiviididevahelise variaabelsuse piiridesse. PALEXIA retard’i võib manustada koos toiduga või ilma.

Jaotumine

Tapentadool jaotub üle kogu organismi. Intravenoossel manustamisel on tapentadooli jaotusruumala (Vz) 540 ± 98 l. Seondumine seerumi valkudega on väike ja ulatub ligikaudu 20%-ni.

Biotransformatsioon

Tapentadool metaboliseerub inimese organismis ulatuslikult. Metaboliseeritakse ligikaudu 97% lähteainest. Tapentadooli metabolism toimub peamiselt glükuroonhappega konjugeerumise teel, mille tulemusena moodustuvad glükuroniidid. Pärast suukaudset manustamist eritatakse ligikaudu 70% annusest konjugeeritud vormis (55% glükuroniidi ja 15% tapentadoolsulfaadina) uriiniga. Glükuronisatsiooni teostavad peamiselt ensüüm uridiindifosfaat-glükuronüültransferaasi (UGT) UGT1A6, UGT1A9 ja UGT2B7 isovormid. Kokku 3% toimeainest eritatakse uriiniga muutumatul kujul. Lisaks metaboliseerivad CYP2C9 ja CYP2C19 tapentadooli N-desmetüültapentadooliks (13%) ja CYP2D6 hüdroksütapentadooliks (2%), mis järgnevalt konjugeeritakse. Seega on tsütokroom P450 süsteemi vahendatud toimeaine metabolism väiksema tähtsusega kui glükuronisatsioon.

Ükski metaboliit analgeetilist toimet ei oma.

Eritumine

Tapentadool ja selle metaboliidid eritatakse peaaegu täielikult (99%) neerude kaudu. Pärast intravenoosset manustamist on kogukliirens 1530 ± 177 ml/min. Pärast suukaudset manustamist on lõplik poolväärtusaeg keskmiselt 5…6 tundi.

Eripopulatsioonid Eakad patsiendid

Uuringus oli eakatel patsientidel (65...78-aastased) keskmine ekspositsioon (AUC) tapentadoolile sarnane noorte täiskasvanute (19...43-aastased) omale, kusjuures eakate rühmas registreeritud keskmine CMAX oli 16% madalam kui noortel täiskasvanutel.

Neerukahjustus

Tapentadooli AUC ja CMAX olid neerufunktsiooni erineva tasemega patsientidel (normaalsest kuni raske kahjustuseni) võrreldavad. Suurema neerukahjustuse taseme korral täheldati seevastu suuremat ekspositsiooni (AUC) tapentadool-O-glükuroniidile. Kerge, mõõduka ja raske neerukahjustusega

patsientidel oli tapentadool-O-glükuroniidi AUC väärtus vastavalt 1,5; 2,5 ja 5,5 korda kõrgem kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel.

Maksakahjustus

Maksafunktsiooni häiretega patsientidel põhjustas tapentadooli manustamine suuremat ekspositsiooni ja kõrgemat seerumitaset kui normaalse maksafunktsiooniga patsientidel. Kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientide rühmas olid tapentadooli farmakokineetiliste näitajate suhted normaalse maksafunktsiooniga patsientide rühmaga võrreldes järgmised: AUC väärtus vastavalt 1,7 ja 4,2; CMAX väärtus vastavalt 1,4 ja 2,5 ja t1/2 väärtus vastavalt 1,2 ja 1,4. Suurema maksakahjustusega patsientidel oli tapentadool-O-glükuroniidi tekke kiirus väiksem.

Farmakokineetilised koostoimed

Tapentadool metaboliseeritakse peamiselt glükuronisatsiooni teel ja vaid väike osa oksüdatsiooniradades.

Kuna glükuronisatsioon on suure võimsuse/madala afiinsusega süsteem, mis ei küllastu kergelt ka haiguse korral, ja kuna toimeaine terapeutilised kontsentratsioonid on üldjuhul palju väiksemad glükuronisatsiooni võimalikuks inhibeerimiseks vajalikust kontsentratsioonist, on glükuronisatsioonist tingitud kliiniliselt oluliste koostoimete esinemine ebatõenäoline. Ravimite koostoime uuringutes, kus kasutati paratsetamooli, naprokseeni, atsetüülsalitsüülhapet ja probenetsiidi, uuriti nende toimeainete võimalikku toimet tapentadooli glükuronisatsioonile. Uuringud testitud toimeainete naprokseeni

(500 mg kaks korda ööpäevas kahe päeva jooksul) ja probenetsiidiga (500 mg kaks korda ööpäevas kahe päeva jooksul) näitasid tapentadooli AUC suurenemist vastavalt 17% ja 57%. Kokkuvõttes nendes uuringutes kliiniliselt olulist toimet tapentadooli seerumikontsentratsioonile ei täheldatud. Lisaks teostati tapentadooli koostoime uuringud metoklopramiidi ja omeprasooliga, et uurida nende toimeainete võimalikku toimet tapentadooli imendumisele. Ka nendes uuringutes ei täheldatud kliiniliselt olulist toimet tapentadooli seerumikontsentratsioonile.

In vitro uuringud ei näidanud tapentadooli pärssivat ega indutseerivat toimet tsütokroom P450 ensüümidele. Seega on tsütokroom P450 süsteemi vahendatud kliiniliselt oluliste koostoimete esinemine ebatõenäoline.

Tapentadool seondub plasmavalkudega vähesel määral (ligikaudu 20%). Seetõttu on teiste ravimite toimel valgu seondumiskohast väljatõrjumise tõttu tekkida võivate farmakokineetiliste koostoimete tõenäosus madal.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Tapentadool ei avaldanud Amesi testis bakteritele genotoksilist toimet. In vitro kromosoomaberratsioonide testiga saadi ebaselged tulemused, kuid testi kordamisel osutus see selgelt negatiivseks. Kõrgeima talutava annuseni testides tapentadool kahe kasutatud tulemusnäitaja - kromosoomaberratsioonide ja planeerimata DNA-sünteesi põhjal in vivo genotoksilist toimet ei avaldanud. Pikaajalistes loomkatsetes inimestele tähenduslikku võimalikku kartsinogeenset riski ei täheldatud.

Tapentadool ei mõjutanud isas- ega emasloomade fertiilsust rottidel, kuid suurte annuste kasutamisel langes üsasisene elulemus. Ei ole teada, kas selle põhjuseks oli isas- või emaslooma ekspositsioon toimeainele. Tapentadool ei põhjustanud rottidele ja küülikutele intravenoossel ja subkutaansel manustamisel teratogeenseid toimeid. Liigset farmakoloogilist toimet põhjustanud annuste manustamisel (müü-opioidretseptoritega seotud toime KNS-le annuste puhul, mis ületavad ravivahemikku) täheldati siiski arengupeetust ja embrüotoksilisust. Intravenoossel manustamisel rottidele täheldati üsasisese elulemuse vähenemist. Rottidel põhjustasid juba emasloomadele mittetoksilised tapentadooli annused F1 põlvkonna poegadel, kes 1. kuni 4. päeval pärast sündi olid piima kaudu toimeainele otseselt eksponeeritud, suuremat suremust. Toimet neurokäitumuslikele näitajatele ei täheldatud.

Tapentadooli eritumist piima uuriti rotipoegadel, keda imetasid emasloomad, kellele manustati tapentadooli. Poegade organismis leiti annusest sõltuvas koguses tapentadooli ja tapentadool-O- glükuroniidi. Jõuti järeldusele, et tapentadool eritub piima.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

25 mg:

Tableti sisu:

Hüpromelloos Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Laktoosmonohüdraat

Talk

Makrogool 400

Makrogool 6000

Titaandioksiid (E171)

Kollane raudoksiid (E172)

Punane raudoksiid (E172)

50 mg:

Tableti sisu:

Hüpromelloos Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Laktoosmonohüdraat

Talk

Makrogool 6000

Propüleenglükool

Titaandioksiid (E171)

100 mg:

Tableti sisu:

Hüpromelloos Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Laktoosmonohüdraat

Talk

Makrogool 6000

Propüleenglükool

Titaandioksiid (E171)

Kollane raudoksiid (E172)

150 mg:

Tableti sisu:

Hüpromelloos

Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Laktoosmonohüdraat Talk

Makrogool 6000

Propüleenglükool Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172)

200 mg:

Tableti sisu:

Hüpromelloos Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Laktoosmonohüdraat Talk

Makrogool 6000

Propüleenglükool Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172)

250 mg:

Tableti sisu:

Hüpromelloos Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Laktoosmonohüdraat Talk

Makrogool 6000

Propüleenglükool Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

25 mg:

2 aastat

50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg, 250 mg: 3 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

25 mg:

PVC/PVDC-alumiiniumblistrid

Pakendid, mis sisaldavad 7, 10, 14, 20, 24, 28, 30, 40, 50, 54, 56, 60, 90, 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti.

PVC/PVDC-alumiinium perforeeritud üheannuselised blistrid

Pakendid, mis sisaldavad 10x1, 14x1, 20x1, 28x1, 30x1, 50x1, 56x1, 60x1, 90x1, 100x1 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti.

50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg, 250 mg:

PVC/PVDC-alumiinium/paber/PET blistrid

Pakendid, mis sisaldavad 7, 10, 14, 20, 24, 28, 30, 40, 50, 54, 56, 60, 90, 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti.

PVC/PVDC-alumiinium/paber/PET perforeeritud üheannuselised blistrid

Pakendid, mis sisaldavad 10x1, 14x1, 20x1, 28x1, 30x1, 50x1, 56x1, 60x1, 90x1, 100x1 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Grünenthal GmbH

Zieglerstraße 6

52078 Aachen

Saksamaa

8.MÜÜGILOA NUMBRID

25 mg: 784612

50 mg: 712010

100 mg: 711710

150 mg: 711810

200 mg: 711910

250 mg: 711310

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

25 mg:

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.05.2012 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 17.09.2015 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg, 250 mg:

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.10.2010 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 17.09.2015

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2015