Propofol norameda - süste-/infusiooniemulsioon (20mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: N01AX10
Toimeaine: propofool
Tootja: UAB Norameda

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Propofol Norameda, 20 mg/ml süste-/infusiooniemulsioon

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süste-/infusiooniemulsiooni sisaldab 20 mg propofooli. Üks 50 ml viaal sisaldab 1000 mg propofooli.

INN. Propofolum

Teadaolevat toimet omavad abiained: 1 ml süste-/infusiooniemulsiooni sisaldab 50 mg rafineeritud sojaoaõli, 0,035 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süste-/infusiooniemulsioon.

Valge õli-vesi tüüpi emulsioon.

Osmolaalsus: 250 kuni 390 mOsm/Kg.

pH vahemikus 6,0 kuni 8,5

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Propofool on lühitoimeline intravenoosne üldanesteetikum, mida kasutatakse:

Annustamine ja manustamisviis

  • üldanesteesia sissejuhatamiseks ja säilitamiseks täiskasvanutel ja üle 3 aasta vanustel lastel,
  • sedatsiooniks diagnostilistel ja kirurgilistel protseduuridel eraldi või kombinatsioonis lokaalse või regionaalanesteesiaga täiskasvanutel ja üle 3 aasta vanustel lastel,
  • kunstlikul ventilatsioonil olevate üle 16aasta vanuste patsientide sedatsiooniks intensiivravis.

Propofol Norameda´t tohib manustada ainult haiglates või vastava varustusega päevaraviosakondades anesteesia- või intensiivravialase väljaõppe saanud arstide poolt.

Pidevalt tuleb jälgida vereringe- ja hingamisfunktsiooni (nt EKG, pulssoksümeetria) ja käepärast peavad olema vahendid patsiendi hingamisteede avatuse tagamiseks, kunstlikuks ventilatsiooniks ja elustamiseks.

Propofol Norameda´t ei tohiks sedatsiooniks kirurgilise või diagnostilise protseduuri ajal manustada isik, kes viib läbi antud kirurgilist või diagnostilist protseduuri.

Annust kohandatakse individuaalselt vastavalt patsiendi ravivastusele ja kasutatud premedikatsiooni alusel.

Ravimile Propofol Norameda on tavaliselt vaja manustada lisaks täiendavaid analgeetikume.

Annustamine

Täiskasvanud

Üldanesteesia täiskasvanutel:

Anesteesia sissejuhatus

Anesteesia induktsiooniks tuleb Propofol Norameda´t tiitrida (ligikaudu 20...40 mg propofooli iga 10 sekundi järel), jälgides patsiendi reaktsiooni kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni.

Enamusele alla 55-aastastele patsientidele on propofooli sobiv annus 1,5...2,5 mg/kg kehakaalu kohta.

Eakamad patsiendid ning ASA III ja IV klassi kuuluvad patsiendid, eriti need, kellel on südamefunktsiooni häire, vajavad üldjuhul väiksemat annust. Koguannust võib vähendada kuni annuseni 1 mg propofooli kg kehakaalu kohta. Samuti peaks nendel patsientidel rakendama aeglasemat manustamiskiirust (ligikaudu 2 ml ehk 20 mg propofooli iga 10 sekundi järel).

Anesteesia säilitamine

Anesteesia säilitamiseks tuleb Propofol Norameda´t manustada pideva infusioonina.

Anesteesia säilitamiseks vajalik annus püsiinfusioonina on tavaliselt 4...12 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis. Vähem stressirikaste protseduuride või minimaalselt invasiivsete protseduuride korral, võib piisata ka madalama (4 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis) annuse manustamisest.

Eakatel, raskes üldseisundis, ASA III või IV klassi kuuluvatel patsientidel ja hüpovoleemilistel patsientidel võib Propofol Norameda annust veelgi vähendada, sõltuvalt patsiendi seisundi raskusest ja kasutatavast anesteesiatehnikast.

Manustamist kiire boolussüstena (ühekordse või korduvmanustamise korral) ei tohiks teostada eakatel, kuna see võib viia kardiopulmonaarse depressiooni tekkeni.

Täiskasvanud patsientide sedatsioon intensiivravis

Kunstlikul ventilatsioonil olevatel patsientidel on intensiivravi tingimustes sedatsiooni tagamiseks soovitatav kasutada propofooli pideva infusioonina. Manustamiskiirust tuleb kohandada vastavalt sedatsiooni taseme vajadusele. Tavaliselt saavutatakse piisav sedatsioon, manustades propofooli 0,3...4,0 mg/kg/tunnis (vt lõik 4.4).

Propofooli ei tohi kasutada sedatsiooniks intensiivravis 16-aastastel ja noorematel patsientidel (vt lõik 4.3).

Intensiivraviosakonnas teostatava sedatsiooni korral ei ole soovitav propofooli manustada TCI (Target Controlled Infusion) süsteemi kaudu.

Täiskasvanute sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride korral

Sedatsiooni tagamiseks diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride ajal tuleb annuse suurust ja manustamiskiirust kohandada vastavalt kliinilisele vastusele.

Enamik patsiente vajab sedatsiooni alustamiseks annust 0,5...1 mg propofooli kg kehakaalu kohta 1...5 minuti jooksul.

Sedatsiooni säilitamine saavutatakse tiitrides propofool soovitud sedatsiooni tasemeni. Enamik patsiente vajab 1,5...4,5 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis. Kui on vajalik kiire sedatsiooni süvenemine, võib infusioonile lisaks kasutada boolussüste annustes 10…20 mg (1…2 ml propfooli).

Üle 55-aastastel ja ASA III ja IV klassiga patsientidel võib olla vajalik nii propofooli annuse kui ka annustamiskiiruse vähendamine.

Lapsed

Üldanesteesia üle 3 aastastel lastel:

Propofol 20 mg/ml süste-/infusiooniemulsiooni ei ole soovitav kasutada anesteesia induktsiooniks ja säilitamiseks 1 kuu kuni 3 aasta vanustel lastel, kuna väikestel lastel vajaminevaid äärmiselt väikseid annuseid on 20 mg/ml tugevusega lahuse puhul raske tiitrida. Seega on 1 kuu kuni 3 aasta vanustel lastel soovitatav kasutada propofooli 10 mg/ml süste-/infusiooniemulsiooni.

Anesteesia sissejuhatus:

Anesteesia induktsiooniks on soovitatav propofooli aeglaselt tiitrida jälgides pidevalt patsiendi reaktsiooni kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni. Annust tuleb kohandada vastavalt vanusele ja/või kehakaalule. Anesteesia induktsiooniks üle 8-aastastel lastel on propofooli sobivaks annuseks tavaliselt ligikaudu 2,5 mg propofooli kg kehakaalu kohta.

Noorematel lastel võib vajalik annus olla suurem (2,5...4 mg/kg).

Anesteesia säilitamine:

Anesteesia säilitamiseks piisaval tasemel tuleb propofooli manustada pideva infusioonina. Vajalik manustamiskiirus võib patsienditi varieeruda, kuid vahemik annuses 9...15 mg propofooli/ kg kehakaalu kohta/ tunnis võimaldab tavaliselt saavutada piisava ansesteesia. Noorematel lastel võib vajalik annus olla suurem

ASA III ja IV klassiga patsientidel soovitatakse kasutada väiksemaid annuseid (vt ka lõik 4.4).

Propofooli kasutamine sedatsiooniks intensiivravis alla 16-aastastel patsientidel on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Üle 3 aastaste laste sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride korral

Annus ja manustamiskiirus tuleb kohandada vastavalt sedatatsiooni soovitavale tasemele ning kliinilisele ravivastusele. Enamik lapsi vajab sedatsiooni saavutamiseks annust 1...2 mg/kg kehakaalu kohta. Sedatsiooni säilitamine saavutatakse tiitrides propofooli soovitud sedatsiooni tasemeni. Enamik patsiente vajab selleks propofooli annuses 1,5...9 mg/kg/h.

ASA III ja IV klassiga patsientidel on vajalik kasutada väiksemaid annuseid.

Manustamisviis

Intravenoosseks kasutamiseks.

Propofooli tuleb manustada pideva infusioonina lahjendamata kujul. Anesteesia säilitamiseks ei tohi propofooli manustada korduva boolussüstena.

Propofooli manustamisel püsiinfusioonina on infusioonikiiruse kontrollimiseks alati soovitatav kasutada büretti, tilgalugejat, süstlapumpa või volumeetrilist infusioonipumpa.

Viaale tuleb enne kasutamist loksutada. Kui pärast loksutamist on näha 2 erinevat kihti, siis ei tohi emulsiooni kasutada.

Kasutada võib ainult homogeenset lahust ja kahjustamata pakendis olevat ravimpreparaati.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Pärast kasutamist tuleb järelejäänud lahus hävitada.

Enne kasutamist tuleb viaali kummimembraan desinfitseerida meditsiinilise alkoholiga (pihusti või vatitampooniga). Pärast kasutamist tuleb avatud pakend hävitada.

Propofol Norameda on lipiide sisaldav emulsioon, mis ei sisalda säilitusaineid ja on seega soodne keskkond mikroorganismide kasvuks.

Emulsioon tuleb seetõttu aseptilistes tingimustes tõmmata steriilsesse süstlasse või infusioonisüsteemi vahetult pärast viaali avamist. Ravimi manustamisega ei tohi seejärel viivitada.

Infusiooni teostamise ajal tuleb tagada nii emulsiooni kui ka infusioonisüsteemi steriilsus. Ravimid või lahused, mida lisatakse manustatavale propofooli infusioonile, tuleb lisada võimalikult kanüüli lähedal kasutades Y-kujulist ühendust või kolmeharulist kraani.

Propofooli ei tohi manustada läbi mikrobioloogilise filtri.

Propofooli emulsioon ja infusioonivahendid on igal patsiendil ainult individuaalseks ühekordseks kasutamiseks. Pärast kasutamist tuleb järelejäänud lahus hävitada.

Lahjendamata propofooli infusioon

Lahjendamata propofooli manustamisel on infusioonikiiruse kontrollimiseks alati soovitatav kasutada büretti, tilgalugejat, süstlapumpa või volumeetrilist infusioonipumpa.

Nagu rasvemulsiooni korral ikka, ei tohi ka propofooli manustamine ühe infusioonisüsteemi kaudu kesta üle 12 tunni. 12 tunni möödumisel tuleb infusioonisüsteem ja allesjäänud Propofol Norameda ära visata ja vajadusel asendada uuega.

Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks tuleb propofooli manustada suuremasse veeni või süstida vahetult enne induktsiooni algust lidokaiini.

Lihasrelaksante nagu atrakuurium või mivakuurium, tohib propofooliga ühte süsteemi manustada ainult pärast infusioonisüsteemi läbiloputamist.

Manustamise kestus

Manustamise kestus ei tohi ületada 7 päeva.

Vastunäidustused

Propofooli ei tohi kasutada:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • patsientidel, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus propofooli või ravimi ükskõik millise abiaine või rasvemulsioonide suhtes;
  • patsientidel, kellel on allergia maapähkli või soja suhtes;
  • intensiivravis sedatsiooniks 16aastastel ja noorematel lastel.

Südame-, hingamiselundite, neeru- või maksakahjustusega patsientidele või eakatele, hüpovoleemilistele patsientidele, nõrgestatud organismiga patsientidele, epileptikutele või teadvusehäiretega patsientidele, tuleb propofooli manustada ettevaatusega ja väiksema manustamiskiirusega (vt lõik 4.2). Propofooli kliirens sõltub verevoolust, seega samaaegne kasutamine koos ravimitega, mis vähendavad südamest väljavoolu vähendavad ka propofooli kliirensit.

Võimalusel tuleks südamepuudulikkus, vereringehäired, hingamispuudulikkus ja hüpovoleemia kompenseerida enne propofooli manustamist.

Enne epileptilise patsiendi anesteesiat tuleb kontrollida, kas ta on saanud epilepsiavastast ravi. Kuigi mitmed uuringud on näidanud efektiivsust status epilepticus’e ravis, võib propofooli manustamine epileptikutel suurendada krambiriski.

Kaugelearenenud südamepuudulikkusega või muu südamefunktsiooni raske häirega patsientidele soovitatakse propofooli manustada äärmise ettevaatusega ja hoolika järelevalve all.

Kuna propofoolil puudub vagolüütiline toime, võib olla tõusnud vagotoonia tekkerisk. Seda on seostatud bradükardia ja asüstoolia juhtudega. Enne anesteesia induktsiooni ja anesteesia säilitamise ajal tuleks kaaluda antikoliinergilise aine intravenoosset manustamist; seda eriti olukordades, kui võiks avalduda vagotoonia või kui propofooli kasutatakse koos teiste bradükardiat põhjustada võivate ravimitega.

Ei soovitata kasutada samaaegselt elekterkrampraviga.

Nagu teiste sedatiivsete ainete korral, võivad ka propofooli kasutamisel sedatsiooniks operatiivsete protseduuride käigus patsiendil tekkida tahtmatud liigutused. Liikumatust nõudvatel protseduuridel võivad need liigutused olla opereeritavale alale ohtlikud.

Erilist tähelepanu nõuavad lipiidide ainevahetushäiretega patsiendid ja teised olukorrad, kui rasvemulsioone tohib manustada vaid ettevaatusega. Kui patsiendid on parenteraalsel toitmisel, on vajalik arvestada propofoolist saadava lipiidide hulgaga: 1 ml Propofol Norameda´t sisaldab 0,1 g rasva.

Intensiivraviosakonnas tuleks vere lipiididesisaldust määrata iga 2 päeva järel.

Tugevalt ülekaaluöistele patsientidele suuremate annuste manustamisel tuleb silmas pidada kardiovaskulaarset süsteemi mõjutavate hemodünaamiliste toimete tekkeriski.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrge intrakraniaalse rõhuga ja samal ajal madala keskmise arteriaalse rõhuga patsientidele, kuna aju perfusioonirõhk võib langeda ohtliku tasemeni.

Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks anesteesia induktsiooni ajal propofooliga, võib vahetult enne propofoolemulsiooni süstida lidokaiinilahust.

Lidokaiinilahust ei tohi kasutada päriliku ägeda porfüüriaga patsientidel.

Lapsed

Propofool 20 mg/ml süste-/infusiooniemulsiooni ei ole soovitav kasutada üldanesteesiaks alla 3 aasta vanustel lastel, kuna väikestel lastel vajaminevaid äärmiselt väikseid annuseid on 2% tugevusega lahuse puhul raske tiitrida. Seega on 1 kuu kuni 3 aasta vanustel lastel, kellel on soovitud annuseks alla 100 mg/h, soovitatav kasutada propofooli 1% (10 mg/ml ) süste-/infusiooniemulsiooni. Propofooli ei ole soovitatav kasutada üldanesteesiaks alla 1-kuu vanustel lastel.

Propofooli kasutamise ohutust (foon) sedatsiooni tegemiseks alla 16-aastastel lastel ei ole tõestatud.

Kuigi otsest põhjuslikku seost ei ole tõestatud, on kasutamine alla 16-aastaste patsientide (foon-) sedatsioonis põhjustanud raskeid kõrvaltoimeid (sh ka letaalse lõppega juhud), neid on täheldatud registreerimise eelselt. Eelkõige olid need toimed seotud metaboolse atsidoosi, hüperlipideemia, rabdomüolüüsi ja/või südamepuudulikkuse tekkega. Neid toimeid esines kõige sagedamini hingamisteede infektsioonidega lastel, kellele manustati ravimit suuremates annustes, mis ületasid täiskasvanutele intensiivraviüksuses teostatavaks sedatsiooniks soovitatud annuseid.

Sarnaseid teateid metaboolse atsidoosi, rabdomüolüüsi, hüperkaleemia ja/või kiiresti progresseeruva südamepuudulikkuse (mõnikord surmaga lõppevatest) juhtudest on saadud ka täiskasvanute kohta, kes said ravimit rohkem kui 58 tunni jooksul annuses üle 5 mg propofooli/ kg kehakaalu kohta/ tunnis. Nimetatud annused on suuremad kui praegu intensiivravis teostatavaks sedatsiooniks lubatav maksimaalne annus 4 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis. Patsiendid, kellel sellised toimed avaldusid, olid peamiselt (kuid mitte alati) tõsise peavigastuse ning suurenenud intrakraniaalse rõhuga (ICP). Nimetatud juhtudel ei allunud kujunenud südamepuudulikkus tavaliselt inotroopsele toetavale ravile.

Ravimit manustavad arstid peavad meeles pidama, et võimalusel ei tohiks kasutada suuremat annust kui 4 mg propofooli/ kg kehakaalu kohta/ tunnis. Ravimit määravad arstid peavad olema nimetatud kõrvaltoimete võimalustest teadlikud ning juhul, kui patsiendil tekivad esimesed kõrvaltoime nähud, vähendama ravimi annust või kasutama mõnda alternatiivset sedatiivset ravimit. Sellise raviskeemi muutuse ajal peaksid suurenenud intrakraniaalse rõhuga patsiendid saama sobivat toetavat ravi aju perfusioonirõhu tagamiseks.

Eriline tähelepanu on vajalik, kui propofooli kasutatakse kuni 3-aastaste laste anesteesiaks, ehkki käesoleval hetkel kättesaadavad andmed ei näita märkimisväärseid erinevusi ohutuses võrreldes üle 3- aastaste lastega.

Harvadel juhtudel võib esineda postoperatiivne teadvusetuse periood, mida võib seostada lihastoonuse tõusuga. Selle perioodi ilmnemine ei sõltu sellest, kas patsient oli anesteesiast ärganud või mitte. Kuigi teadvus taastub spontaanselt, tuleb teadvusetut patsienti sel ajal siiski hoolikalt jälgida.

Enne patsiendi ärasaatmist peab kontrollima, et ta oleks üldanesteesiast täielikult toibunud.

See ravim sisaldab naatriumit vähem kui 1 mmol (23 mg) 100 ml-s, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Propofooli võib kasutada kombinatsioonis koos teiste anesteesias kasutatavate ravimitega (premedikatsiooni ravimite, inhalatsioonanesteetikumide, analgeetikumide, müorelaksantide, lokaalanesteetikumidega). Nende ravimitega ei ole siiani teatatud tõsistest koostoimetest. Mõnedel nendest süsteemselt kasutatavatest ravimitest võib olla depressiivne toime hingamis- ja vereringesüsteemile ning see toime võib koos propofooli kasutamisega tugevneda.

Kui üldanesteesia on kombineeritud regionaalanesteesiaga, võivad vajaminevad annused olla väiksemad.

Samaaegsel bensodiasepiinide, parasümpatolüütiliste ainete või inhalatsioonanesteetikumide kasutamisel on täheldatud anesteesia aja pikenemist ja hingamissageduse langust.

Kui premedikatsiooniks on täiendavalt kasutatud opioide, võib olla kõrgem apnoe esinemissagedus ja pikeneda selle kestus.

Tuleb arvestada, et propofooli ja premedikatsiooniks kasutatavate ravimite, inhalatsioonanesteetikumide või analgeetiliste ainete kooskasutamine võib potentseerida anesteesiat ja kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid. Samaaegne kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega (nt alkohol, üldanesteetikumid, narkootilised analgeetikumid) põhjustab nende sedatiivsete toimete suurenemist. Propofooli kombineerimisel tsentraalsete parenteraalselt manustatavate depressantidega võib tekkida raske respiratoorne ja kardiovaskulaarne depressioon.

Fentanüüli manustamise järel võib propofooli tase veres ajutiselt tõusta koos apnoe tekkeriski tõusuga.

Suksametoonium- või neostigmiinravi järgselt võib tekkida bradükardia ja südameseiskus.

Tsüklosporiini saavatel patsientidel, kellele manustati propofoolitüüpi rasvemulsioone, on teatatud leukoentsefalopaatiast.

On täheldatud, et, valproaati kasutavad patsiendid vajavad madalamaid propofooli annuseid. Samaaegsel kasutamisel võib vajalik olla propofooli annuse vähendamine.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Propofooli rasedusaegse kasutamise ohutus ei ole kindlaks tehtud. Seetõttu ei tohi propofooli rasedatel kasutada, kui see ei ole hädavajalik. Propofool läbib platsentaarbarjääri ja võib seostada neonataalse depressiooniga (vt lõik 5.3). Vältida tuleb suurte annuste (üle 2,5 mg propofooli/ kg kehakaalu kohta anesteesia induktsiooniks ja üle 6 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis anesteesia säilitamiseks) kasutamist.

Imetamine

Uuringud imetavate naistega on näidanud, et propofool eritub vähesel määral rinnapiima. Seetõttu peaksid naised pärast propofooli manustamist imetamise 24 tunniks katkestama ja selle aja rinnapiim tuleks hävitada.

Toime reaktsioonikiirusele

Propofoolil on tugev toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Pärast propofooli manustamist peab patsienti piisava aja jooksul jälgima, et veenduda tema täielikus toibumises. Patsiendil ei ole soovitav juhtida autot, käsitseda masinaid või töötada potentsiaalselt ohtlikes situatsioonides. Patsient ei tohiks koju minna saatjata ja peaks vältima alkoholi tarvitamist.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed propofoolil on hüpotensioon ja respiratoorne depressioon. Need toimed sõltuvad mitte ainult manustatud propofooli annusest, vaid samuti ka premedikatsiooni tüübist ja kaasnevast ravist. Teatatud on järgnevatest kõrvaltoimetest:

Selles lõigus on kõrvaltoimete esinemissagedused defineeritud järgnevalt:

Väga sage

(≥1/10)

Sage

(≥1/100 kuni < 1/10)

Aeg-ajalt

(≥1/1000 kuni < 1/100)

Harv

(≥1/10000 kuni < 1/1000)

Väga harv

(< 1/10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Immuunsüsteemi häired:

Harv: Anafülaksia kliinilised tunnused, sh Quincke ödeem, bronhospasm, erüteem ja hüpotensioon.

Ainevahetus- ja toitumishäired:

Sage: Hüpertriglütserideemia.

Psühhiaatrilised häired:

Harv: Eufooria ja seksuaalne pidurdamatus ärkamisstaadiumis.

Närvisüsteemi häired

Sage: Anesteesia sissejuhatamisel võib täheldada spontaanseid liigutusi ja müokloonust, kerged erutusnähud.

Harv: Peavalu, peapööritus, värisemine ja külmatunne ärkamisstaadiumis. Epileptiformsed liigutused sh krambid ja opistotoonus.

Väga harv: Hilinenud algusega epileptiformsed hood, viivitus võib kesta mõnest tunnist mitme päevani. Epileptilistel patsientidel pärast propofooli manustamist krampide oht. Postoperatiivsed teadvusetuse juhud (vt lõik 4.4).

Südame häired, vaskulaarsed häired:

  1. Sage: Anesteesia sissejuhatamisel hüpotensioon, bradükardia, tahhükardia, kuumahood. Aeg-ajalt: Märkimisväärne hüpotensioon. Sel juhul võib osutuda vajalikuks propofooli manustamiskiiruse vähendamine ja/või vedelike asendusravi ning vajadusel vasokonstriktoreid. Arvestada tuleks raske vererõhu languse võimalust kahjustatud koronaarse või tserebraalse

perfusiooniga või hüpovoleemilistel patsientidel. Progresseeruva raskusega bradükardia (asüstoolia) üldanesteesia ajal. Kaaluda tuleks antikolinergiliste ravimite intravenoosset manustamist enne anesteesia induktsiooni või anesteesia säilitamisel (vt lõik 4.4).

Harv: Arütmia ärkamisstaadiumis. Tromboos ja flebiit.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

  1. Sage: Anesteesia sissejuhatamisel võib ilmneda hüperventilatsioon, mööduv apnoe, köha, luksumine. Aeg-ajalt: Köha anesteesia säilitamisel.

Harv: Köha ärkamisstaadiumis.

Väga harv: Kopsuturse.

Seedetrakti häired:

Harv: Iiveldus ja oksendamine ärkamisstaadiumis.

Väga harv: Propofooli manustamise järgselt on teatatud pankreatiidist. Põhjuslikku seost ei ole siiski tõestatud.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Väga harv: Rasked koereaktsioonid juhuslikul paravenoossel manustamisel.

Neerude ja kuseteede häired:

Harv: Uriini värvuse muutuse juhud propofooli pikaajalise manustamise järgselt.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Väga sage: Paikne valu esmasel süstimisel. Profülaktika või ravi vt allpool.

Paikset valu, mis võib tekkida propofooli esmasel süstimisel, saab vähendada samaaegse lidokaiini manustamisega (vt lõik 4.2 „Manustamisviis“, lõik „Lahjendatud propofooli infusioon“) ning süstimisel või infundeerimisel valides suurema läbimõõduga veeni küünarvarre või küünarlohu piirkonnas. Samaaegse lidokaiini manustamise tulemusena võivad kõrvaltoimetena harva (≥1/10000 kuni < 1/1000) tekkida: pearinglus, oksendamine, uimasus, krambid, bradükardia, südame arütmia ja šokk.

Harv: Postoperatiivne palavik.

Tromboos ja flebiit.

Väga harv: On teateid üksikutest raskete kõrvaltoimete juhtudest, mis on ilmnenud järgmiste sümptomite kompleksina: rabdomüolüüs, metaboolne atsidoos, hüperkaleemia ja südamepuudulikkus, mis on mõnikord lõppenud letaalselt (vt lõik 4.4). Enamjaolt on need tekkinud intensiivravi patsientidel ning annuste puhul, mis ületasid 4 mg kg kehakaalu kohta tunnis (Täiendav teave vt lõik 4.4).

Üleannustamine

Juhuslik üleannustamine võib tõenäoliselt põhjustada kardiovaskulaarset ja respiratoorset depressiooni. Respiratoorset depressiooni ravitakse kunstliku ventilatsiooni abil. Südame ja veresoonkonna depressiooni korral võib osutuda vajalikuks panna patsient lamama, et pea asetseks madalamal kui keha ning manustada plasmaasendajaid ja vasopressoreid.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Üldanesteetikumid; teised üldanesteetikumid, ATC-kood: N01AX10

Propofooli uinutav toime algab pärast intravenoosset manustamist kiiresti. Sõltuvalt manustamiskiirusest on anesteesia induktsiooniaeg ligikaudu 30...40 sekundit. Ühekordse boolussüsti järgne toime kestus on kiire metabolismi ja eliminatsiooni tõttu 4...6 minutit.

Soovitatava annustamisskeemi kasutamisel ei ole propofoolil kliiniliselt olulist kumulatsiooni korduvate boolussüstete ega infusiooni kasutamisel esinenud. Patsientide teadvus taastub kiiresti.

Kuna propofoolil puudub vagolüütiline toime, võib anesteesia induktsiooni ajal aeg-ajalt tekkida bradükardia ja hüpotensioon. Tavaliselt anesteesia säilitamisel hemodünaamika stabiliseerub.

Lapsed:

Piiratud uuringud propofoolil põhineva anesteesiakestvuse kohta viitavad, et ohutus ja efektiivsus ei muutu, kui kasutamiskestvus on 4 tundi. Ka kirjanduslikud viited pikaajalise lastel kasutamise kohta ei viita muutustele ohutuses ja efektiivsuses.

Farmakokineetilised omadused

Propofool seondub pärast intravenoosset manustamist 98% ulatuses plasmavalkudega.

Pärast üksikannuse 3 mg/kg kohta manustamist, suurenes propofooli kliirens vanusega järgmiselt: keskmine kliirens oli märkimisväärselt madalam vastsündinutel (alla 1-kuu vanustel) (N=25) (20 ml/kg/min) võrreldes vanemate lastega (n=36, vanusevahemik 4 kuud kuni 7 eluaastat). Lisaks esines vastsündinutel märkimisväärne grupisisene varieeruvus (vahemik 3,7...78 ml/kg/min). Nende piiratud andmete tõttu, mis viitavad suurele varieeruvusele, ei ole võimalik anda sellele vanuserühmale annustamissoovitusi.

Intravenoosse boolussüste järgselt langeb propofooli esialgne plasmakontsentratsioon järsult tänu kiirele jaotumisele erinevates jaotusruumides (alfa-faas). Arvestatud jaotumise poolväärtusaeg on 2...4 minutit.

Eliminatsiooni ajal langeb vere propofoolisisaldus aeglasemalt. Beeta-faasi eliminatsiooni poolväärtusaeg on 30...60 minutit. Järgnevalt ilmneb kolmas sügav jaotusruum, mis kujutab endast propofooli ümberjaotumist väiksema verevarustusega kudedest.

Täiskasvanutega võrreldes on propofooli kliirens lastel kõrgem.

Keskmine jaotusruumala on vahemikus 0,2...0,79 l/kg kehakaalu kohta ja tasakaalukontsentratsiooni jaotusruumala on 1,8...5,3 l/kg kehakaalu kohta. Propofool jaotub organismis laialdaselt ja eritub organismist kiiresti (totaalne kliirens ligikaudu 1, 5...2 liitrit minutis). Kliirens toimub peamiselt maksas aset leidva metabolismi arvel, moodustuvad propofooli glükuroniidid ja kinoliini sulfaatkonjugaadid ja glükuroniidid. Kõik metaboliidid on inaktiivsed.

Ligikaudu 88% manustatud annusest eritub metaboliitidena uriiniga. Ainult 0,3% manustatud annusest eritub uriiniga muutumatul kujul.

Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kantserogeensusuuringuid ei ole läbi viidud.

Reproduktiivtoksilisuse uuringutes on propofooli farmakodünaamiliste omadustega seotud toimed avaldunud ainult suurte annuste kasutamisel. Teratogeenset toimet ei ole täheldatud.

Lokaalse toime uuringud näitasid, et lihasesse süstimisel tekib süstekoha ümber koekahjustus; paravenoosne ja nahaalune süstimine põhjustas histoloogilisi reaktsioone, tekkis põletikuline infiltratsioon ja fokaalne fibroos.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Rafineeritud sojaoaõli

Keskmise ahelaga triglütseriidid

Glütserool

Munaletsitiin

Naatriumoleaat

Naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks)

Süstevesi

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste süste- ja infusiooniravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Lihasrelaksante nagu atrakuurium ja mivakuurium, ei tohi propofooliga ühe süsteemi kaudu manustada ilma infusioonisüsteemi läbiloputamata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Peale esmast avamist ja/või lahjendamist: kasutada koheselt.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Mitte lasta külmuda.

Pakendi iseloomustus ja sisu

20 mg/ml

Värvitust klaasist (II tüüpi) 50 ml klaasviaal, millel on hall bromobutüülkummikork, pakend sisaldab 1 või 10 viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Enne kasutamist tuleb viaali loksutada.

Propofool 20 mg/ml ei tohi segada teiste süste- ja infusiooniravimitega. Kuid võimalik on manustamine koos 50 mg/ml (5%) glükoosi-, 9 mg/ml (0,9 %) naatriumkloriidi- või kombineerituna glükoosi ja naatriumkloriidi lahustega väiksemas kontsentratsioonis, kui ülalpool mainitud (4 % glükoosilahus koos 0,18 % naatriumkloriidilahusega) või koos lidokaiini 10 mg/ml (1%) süstelahusega, kasutades veenikanüüli lähedal asuvat Y-kujulist ühendust.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele koheselt peale kasutamist.

MÜÜGILOA HOIDJA

Norameda UAB

Meistru 8a,

02189, Vilnius

Leedu

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.06.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04.06.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2018