Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Osvaren - tabl 435mg 235mg n180 - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: V03AE04
Toimeaine: Calcium acetate Magnesium carbonate, heavy
Tootja: Fresenius Medical Care Nephrologica Deutschland GmbH

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OsvaRen, 435 mg/235 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab:

435 mg kaltsiumatsetaati, mis vastab 110 mg-le kaltsiumile ja 235 mg rasket magneesiumkarbonaati, mis vastab 60 mg-le magneesiumile.

Calcii acetas, Magnesii subcarbonas ponderosus (Eur.Phar.)

Abiained: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab maksimaalselt 5,6 mg naatriumi ja 50 mg sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valge kuni kollakas, pikliku kuju ja poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Hüperfosfateemia ravi kroonilise neerupuudulikkusega dialüüsitavatel patsientidel (hemodialüüs, peritoneaaldialüüs).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud

3...10 õhukese polümeerikattega tabletti ööpäevas, sõltuvalt seerumi fosfaaditasemest. Ööpäevane annus tuleb jagada vastavalt toidukordade arvule päevas (tavaliselt 3 korrale päevas).

Soovitatav algannus on 3 tabletti ööpäevas.

Vajadusel võib annust suurendada maksimaalselt 12 õhukese polümeerikattega tabletini ööpäevas.

Et saavutada maksimaalset fosfaati-siduvat toimet, tuleks OsvaRen tablett võtta kindlasti koos toiduga ja tabletti ei tohi purustada ega närida.

Neelamise kergendamiseks võtta tabletid piisava koguse vedelikuga.

Kui tabletid on neelamiseks liiga suured, võib tableti poolitusjoone kohalt pooleks murda vahetult enne neelamist, et vältida äädikhappe maitse teket.

Kuna OsvaRen´iga samaaegselt manustatavate teiste suukaudsete ravimite imendumiskiirus ja/või ulatus võib varieeruda, ei tohi teisi suukaudseid ravimeid manustada 2 tundi enne ja 3 tundi pärast OsvaReni´i manustamist (vt lõik 4.5).

Kui tablett jäi eelmisel korral võtmata, siis tuleb järgmine annus võtta tavalisel ajal (vahelejäänud annust ei ole vaja lisaks võtta).

OsvaRen´i võib kasutada pikaaegselt.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Puudub piisav informatsioon OsvaRen´i kasutamise kohta lastel ja noorukitel. Seetõttu ei soovitata OsvaRen´i manustada lastele ja alla 18-aastastele noorukitele (vt lõik 4.4).

4.3Vastunäidustused

OsvaRen on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:

-hüpofosfateemia;

-hüperkaltseemia kliiniliste sümptomitega või ilma, nt vitamiin D üleannustamise või paraneoplastilise sündroomi tulemusena (bronhide kartsinoom, rinnanäärmevähk, neeru kartsinoom, plasmatsütoom), luu metastaaside, sarkoidoosi või osteoporoosi immobilisatsiooni tagajärjel;

-magneesiumitaseme tõus seerumis rohkem kui 2 mmol/l ja/või hüpermagneseemia sümptomid;

-III astme AV-blokaad;

-Myasthenia gravis;

-ülitundlikkus toimeainete või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne fosfaadisidujate kasutamist peaks patsient saama toitumisalast nõustamist fosfaatide tagasihaarde kohta ja fosfaadisiduja valik võib sõltuda patsiendi dialüüsiravist.

OsvaRen´i tuleb manustada ettevaatusega (vaid pideva kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosfaaditaseme jälgimisega seerumis) juhul kui esineb raskekujuline hüperfosfateemia, kus kaltsiumfosfaadi tase on kõrgem kui 5,3 mmol/l2 ning esineb

ravile allumatu hüperfosfateemia,

ravile allumatu hüperkaleemia,

kliinilise tähtsusega bradükardia või II astme AV-blokaadiga bradükardia.

Pidevalt tuleks jälgida seerumi fosfaadi-, magneesiumi- ja kaltsiumitaset ning kaltsiumfosfaaditaset, seda eriti juhul kui samaaegselt manustatakse vitamiin D preparaate ja tiasiiddiureetikume.

OsvaRen´i suurte annuste pikaajaline manustamine võib põhjustada hüpermagneseemiat. Hüpermagneseemia on enamasti asümptomaatiline, kuid mõnedel juhtudel võivad ilmneda süsteemsed toimed.

Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel, kes saavad OsvaRen´i, võib tekkida hüperkaltseemia episoode, eriti kui ravimit kasutatakse kombinatsioonis vitamiin D metaboliitidega.

Patsiente tuleb hoiatada võimalike hüperkaltseemia sümptomite tekkest.

Hüpermagneseemia ning hüperkaltseemia sümptomite ning ravi kohta vt lõik 4.9.

Pikaajalise ravi kestel OsvaRen´iga tuleks tähelepanu pöörata veresoonkonna ja pehmete kudede kaltsifitseerumise tekkele ja progresseerumisele. See risk väheneb kui kaltsiumfosfaadi tase langeb alla 4,5 mmol/l.

Patsientidele, kes saavad digitaaliseglükosiide, tuleb OsvaRen´i manustada vaid EKG-kontrolli all ning jälgida seerumi kaltsiumitaset.

Suurte koguste kaltsiumisoolade manustamise tagajärjeks on rasv- ja sapphapete sadestumine kaltsiumiseebina. See võib viia kõhukinnisuse tekkeni.

Patsiente tuleb informeerida, et nad enne kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid sisaldavate antatsiidide võtmist pöörduksid arsti või apteekri poole, et vältida kaltsiumi- ja magneesiumitaseme tõusu seerumis.

Kõhulahtisuse tekkimise korral tuleb OsvaRen´i annust vähendada.

OsvaRen sisaldab sahharoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi imendumishäirete või sukraas-isomaltaasipuudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

OsvaRen sisaldab naatriumi. Seda tuleb arvesse võtta, kui patsient on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Puudub piisav informatsioon OsvaRen´i kasutamise kohta lastel ja noorukitel. Seetõttu ei soovitata OsvaRen´i manustada lastele ja alla 18-aastastele noorukitele.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Et ära hoida OsvaRen´i ja teiste teatud ravimite omavahelisi koostoimeid samaaegsel manustamisel, ei tohi teisi, lõigus 4.5 loetletud suukaudseid ravimeid manustada 2 tundi enne ja 3 tundi pärast OsvaReni´i manustamist (vt lõik 4.2).

OsvaRen mõjutab tetratsükliinide, doksütsükliini, bisfosfonaatide, fluoriidide, mõnede kinoloonide (güraasi inhibiitorid) nagu tsiprofloksatsiin ja norfloksatsiin, mõnede tsefalosporiinide nagu tsefpodoksiim ja tsefuroksiim, ketokonasooli, estramustiini preparaatide, antikoliinergiliste ainete, tsingi, urso- ja kenodesoksükoolhappe ja halofantriini imendumist.

Lisaravi saamisel suukaudsete rauapreparaatidega, tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et samaaegne magneesiumi manustamine võib mõjutada raua imendumist.

Vitamiin D ja selle derivaadid suurendavad kaltsiumi imendumist. Tiasiidsiureetikumid vähendavad kaltsiumi eliminatsiooni neerude kaudu. Tiasiiddiureetikumide või vitamiin D derivaatide samaaegsel manustamisel OsvaRen´iga on vajalik kontrollida seerumi kaltsiumitaset (vt lõik 4.4).

Kaltsiumitaseme tõus seerumis suurendab tundlikkust glükosiidide suhtes ning seega suureneb ka risk rütmihäirete tekkeks (vt lõik 4.4). Kaltsiumiantagonistide toime võib väheneda. Adrenaliini kasutamine patsientidel, kellel on kaltsiumitase seerumis suurenenud, võib viia raskekujuliste rütmihäirete tekkeni.

Magneesiumkarbonaadi, -hüdroksiidi ja alumiiniumhüdroksiidi kombinatsioon levotüroksiiniga võib põhjustada levotüroksiini imendumise suurenemist.

Östrogeenide ja OsvaRen´i samaaegne kasutamine võib suurendada kaltsiumi imendumist.

Magneesiumisoolad võivad seedetraktis adsorbeerida digoksiini, vähendades selle biosaadavust. Võib esineda ka nitrofurantoiini adsorptsiooni, vähendades selle ravimi biosaadavust ja seetõttu tõenäoliselt ka infektsioonivastast toimet. Veelgi enam, penitsillamiini imendumine seedetraktist võib väheneda, vähendades tõenäoliselt ka selle ravimi farmakoloogilist toimet.

4.6Rasedus ja imetamine

Puuduvad loomkatsed ja kliinilised andmed OsvaRen'i kohta. Ei ole teada, kas OsvaRen´i manustamine raseduse ajal avaldab mõju lootele või mõjutab viljakust. Seega tohib OsvaRen´i manustada rasedatele vaid siis, kui potentsiaalne kasu on suurem riskidest.

Kaltsiumatsetaat ja magneesiumkarbonaat imenduvad rinnapiima (vt lõik 5.2). Imetamine ei ole OsvaRen-ravi ajal soovitatav.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole kohaldatav.

4.8Kõrvaltoimed

Väga sage:

(≥1/10)

Sage:

(≥1/100 ja <1/10)

Aeg-ajalt:

(≥1/1000 ja <1/100)

Harv :

(≥1/10 000 ja <1/1000)

Väga harv:

(<1/10 000, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Seedetrakti häired

Sage: pehmenenud väljaheide, seedetrakti ärritus nagu iiveldus, anoreksia, täiskõhutunne, röhitised ja kõhukinnisus, kõhulahtisus.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage: asümptomaatiline või sümptomaatiline hüperkaltseemia, asümptomaatiline hüpermagneseemia. Aeg-ajalt: mõõdukas kuni raskekujuline sümptomaatiline hüperkaltseemia, sümptomaatiline hüpermagneseemia.

Väga harv: hüperkaleemia, magneesiumi indutseeritud luu mineraliseerumise häired.

Hüperkaltseemia ja hüpermagneseemia sümptomid vt lõik 4.9.

4.9Üleannustamine

Inhibeerides atsetüülkoliini vabanemist surub akuutne hüpermagneseemia (nii asümptomaatiline kui akuutse süsteemse toksilisusega) maha nii tsentraalset kui perifeerset närvisüsteemi. Süsteemne toksilisus tekib alates seerumi kontsentratsioonist 2,5 mmol/l, rasked neurotoksilised kõrvaltoimed avalduvad alates kontsentratioonist 3 mmol/l ja rohkem. Kontsentratsioonide 2,5...5 mmol/l puhul on täheldatud seedetrakti häirete (iiveldus, anoreksia, kõhukinnisus), tsütospasmi, lihasnõrkuse, letargia, kõõluste puuduva refleksi ning AV-juhte ja vatsakese stiimul-juhte häirete teket. Juhul kui magneesiumitase seerumis on 5...10 mmol/l, on täheldatud vasodilatatsioonist põhjustatud arteriaalse hüpotensiooni, paralüütilise iileuse, halvatuse teket ning koomasse langemist. Seerumitaseme juures 10 mmol/l ja rohkem tekib hingamise ja südame seiskumine.

Hüperkaltseemia sümptomiteks on esialgu lihasnõrkus ja seedetrakti häired (kõhuvalu, kõhukinnisus, iiveldus ja oksendamine). Raskekujulisele hüperkaltseemiale on iseloomulikud tajuhäired (nt letargia, meeltesegadus, stuupor, äärmuslikel juhtudel ka kooma). Patsientidel, kelle kaltsiumitase seerumis ületab 3,5 mmol/l, on võimalik hüperkaltseemilise kriisi teke, mille sümptomiteks on:

-polüuuria, polüdipsia

-iiveldus, anoreksia, kõhukinnisus, pankreatiit (harv)

-arütmia, QT- intervalli lühenemine, jõuetus, hüpertensioon

-lihasnõrkus kuni pseudoparalüüsini

-psühhoos, unisus kuni kooma.

Pikaajaline üleannustamine võib viia adünaamilise osteopaatia tekke arenemiseni.

Ravi hädaolukorras

Lisaks hüpermagneseemia sümptomaatilisele ravile tuleb vähendada magneesiumi kontsentratsiooni dialüsaadis ning vähendada OsvaRen´i annust.

Kui kaltsiumitase seerumis ületab 2,5 mmol/l, tuleb lisaks sümptomaatilisele ravile kaaluda annuse vähendamist ja/või dialüsaadi kaltsiumitaseme vähendamist kuni 1,25 mmol/l. Hüperkaltseemia tekkimise korral (seerumi kaltsium >2,75 mmol/l) tuleb ravi OsvaRen´iga ajutiselt katkestada. Patsientidel, kellel on kaltsiumitase seerumis suurem kui 3,5 mmol/l, on vajalik hemodialüüsravi kaltsiumivaba dialüsaadiga. Ravi ajal kaltsiumivaba dialüsaadiga on vajalik pidev seerumi kaltsiumikontsentratsiooni jälgimine, et minimeerida hüpokaltseemia ja kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeriski.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: ained hüperkaleemia ja hüperfosfateemia raviks

ATC-kood: V03AE04

Kuna kaltsiumatsetaat ja magneesiumkarbonaat on fosfaate siduvad ühendid, siis nad juhivad toidus oleva fosfaadi vähelahustuvate kaltsium- ja magneesiumfosfaadi sooladena soolestikku, kust nad väljutatakse roojaga. Kaltsiumatsetaadi fosfaati siduv toime on maksimaalne pH 6...8 juures. Seepärast on OsvaRen sobilik ka fosfaatide sidumiseks mao üle-või alahappesusega patsientidel.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Eeldusel, et toiduga või toitainetega manustatavatest fosfaatidest ei teki magneesiumkomplekside sadet, on ka lahustunud magneesiumioonid biosaadavad ja imenduvad soolest.

Suukaudselt manustatud magneesiumi imendumine tervel inimesel sõltub organismi varudest. Katsed on näidanud, et imendumismäär patsientidel, kes said 1,5 mmol magneesiumi päevas, oli 65%, ja neil kes said 40 mmol päevas, ainult 11%.

Lahustuvate kaltsiumioonide biosaadavus on hea ja nad imenduvad soolestikust niikaua, kuni nad ei moodusta lahustumatuid kaltsiumikomplekse toidust saadud fosfaatide või teiste toitainetega. Kaltsiumi imendumist juhivad hormonaalsed regulatoorsed mehhanismid. Imendumismäär on suurem kõrgemate annuste ja hüpokaltseemia korral ja väheneb vanusega. Sõltuvalt vitamiin D olemasolust ja manustatud annustest, on fraktsionaalne imendumine 10...35%. Suuremate annuste manustamise tulemusena suureneb imendunud ravimi hulk väga vähe. Normaalne päevane annus koos toiduga on ligikaudu 1000 mg.

Jaotumine

Magneesiumi hulk kogu kehas on ligikaudu 20...28 g. Tervel täiskasvanul on ligikaudu 53% kogu keha magneesiumist luudes, 27% lihastes, 19% pehmetes kudedes ja alla 1% ekstratsellulaarvedelikus. Intratsellulaarne magneesium on valdavalt seotud kujul.

Kaltsiumi hulk 70 kg kehakaaluga inimesel kogu kehas on ligikaudu 1,25 g (31 mol), millest 99% on luudes ja hammastes. Ligikaudu 1g on plasmas ja ekstratsellulaarvedelikus ning 6 kuni 8 g on kudedes. Seerumi kogukaltsiumi referentsväärtused varieeruvad kliiniliste laborite vahel sõltudes mõõtmismeetoditest, normaalne vahemik on 2,15...2,57 mmol/l. Ligikaudu 40 kuni 45% sellest kogusest on seotud plasmaproteiinidega, 8...10% on moodustanud kompleksi ioonidega nagu nt tsitraat ning 45 kuni 50% on vabade ioonidena.

Eritumine

Suukaudselt manustatud magneesiumisoolad erituvad uriiniga (imendunud fraktsioon) ja roojaga (imendumata fraktsioon). Väike kogus eritub rinnapiima. Magneesium läbib platsentaarbarjääri.

Sõltuvalt füsioloogilisest seisundist eritub kaltsium peaaegu võrdsetes kogustes uriiniga ja endogeense soolesekretsiooniga. Paratüroidhormoon, vitamiin D ja tiasiidiureetikumid vähendavad kaltsiumi eritumist neerude kaudu, samal ajal kui teised diureetikumid (lingudiureetikumid), kaltsitoniin ja kasvuhormoon soodustavad eritumist neerude kaudu. Kaltsiumi eritumine uriiniga väheneb neerukahjustuse varajastes faasides. Kaltsiumi eritumine uriiniga suureneb raseduse ajal. Kaltsium eritub ka higinäärmete kaudu. Kaltsium läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Standardseid genotoksilisuse uuringuid ei ole OsvaRen'iga läbi viidud. Olemasolevad andmed ei viita genotoksilisuse ega kartsinogeensele toimele.

Reproduktiivsustoksilisuse uuringuid ei ole OsvaRen'iga läbi viidud.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu: preželatiniseeritud maisitärklis, maisitärklis,

sahharoos,

želatiin,

kroskarmelloosnaatrium,

magnesiumstearaat.

Tableti kate: rafineeritud riitsinusõli hüpromelloos.

6.2Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Kõlblikkusaeg pärast konteineri esmast avamist: 3 kuud.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida pakend tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

HDPE konteiner LDPE korgiga.

Pakendi suurus: 180 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Medical Care Nephrologica Deutschland GmbH 61346 Bad Homburg v.d.H.,

Saksamaa

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

28.09.2007/28.03.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2011