Nitigraf - süstelahus (647mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: V08AB02
Toimeaine: joheksool
Tootja: JUSTE S.A.Q.F.

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nitigraf 647 mg/ml, süstelahus

Nitigraf 755 mg/ml, süstelahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

 

Toimeaine

Kontsentratsioon

1 ml sisaldab

 

Joheksool

647 mg/ml

647 mg joheksooli, mis vastab 300 mg joodile

 

Joheksool

755 mg/ml

755 mg joheksooli, mis vastab 350 mg joodile

INN. Iohexolum

 

 

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

Joheksool on mitte-ioonne, monomeerne, trijodeeritud vesilahustuv röntgenkontrastaine (Nitigraf kontsentratsioonis 140 mg joodi/ml on vere ja koevedelikega isotooniline). Kõikide lahuste pH on 6,8…7,6.

Nitigraf’i osmolaalsus ja viskoossus on järgmised:

Kontsentratsioon

Osmolaalsus

Viskoossus (mPa s)

 

 

(Osm/kg H20 37ºC)

20ºC

37ºC

 

 

 

 

647 mg/ml

0,64

11,6

6,1

755 mg/ml

0,78

23,3

10,6

Meetod: auru-rõhu osmomeetria

RAVIMVORM

Süstelahus intravenoosseks, intraarteriaalseks ja intratekaalseks ning kehaõõntes kasutamiseks. Nitigraf on kasutusvalmis, selge, värvitu kuni kahvatukollane steriilne vesilahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Ravim on ainult diagnostiliseks kasutamiseks.

Röntgenkontrastaine kasutamiseks angiograafias, urograafias, flebograafias ja kompuutertomograafias kaelaosa müelograafia värvimiseks.

Artrograafia, hüsterosalpingograafia, sialograafia ja seedetrakti uuringud.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annustamine sõltub uuringu iseloomust ja kasutatavast manustamise tehnikast. Soovitatav on kasutada samasugust joodikontsentratsiooni ja -kogust nagu teistegi joodi sisaldavate kontrastainete manustamisel.

Annustamisel võib juhinduda järgnevast skeemist.

INTRAVENOOSNE MANUSTAMINE

Näidustus

Kontsentratsioon

Kogus

Märkused

 

 

 

 

 

 

Teatud juhtudel võib

 

Täiskasvanud

647 mg/ml

40…80 ml

manustada rohkem kui

 

 

 

 

või

 

80 ml

 

 

 

 

755 mg/ml

 

 

Urograafia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4 ml/kg kehakaalu

 

 

Lapsed< 7 kg

518 mg/ml

kohta

 

 

 

 

 

või

3 ml/kg kehakaalu

 

 

 

 

 

647 mg/ml

kohta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3 ml/kg kehakaalu

 

 

Lapsed > 7 kg

518 mg/ml

kohta

 

 

 

 

 

või

2 ml/kg kehakaalu

 

 

 

 

 

647 mg/ml

kohta

 

 

 

 

 

 

(maksim. 40 ml)

 

 

 

 

 

 

Flebograafia

 

 

 

518 mg/ml

20…100 ml/jalg

 

 

 

 

 

või

 

 

 

 

 

 

647 mg/ml

 

 

 

 

 

 

 

Digitaalne

 

 

 

 

 

 

subtraktsioon-

 

647 mg/ml

20…60 ml/süst

 

angiograafia

 

või

 

 

 

 

 

 

755 mg/ml

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

302 mg/ml

100…400 ml

Kogu joodi kogus on

 

 

 

 

või

 

tavaliselt 30…60 g

 

Täiskasvanud

518 mg/ml

100…250 ml

 

 

 

 

 

või

 

 

Kompuuter-

 

647 mg/ml

100…200 ml

 

tomograafia

 

või

 

 

 

 

 

 

755 mg/ml

100…150 ml

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

518 mg/ml

2…3 ml/kg

Üksikjuhtudel* võib

 

 

 

 

 

kehakaalu kohta

manustada kuni 100 ml

 

Lapsed

või

(maksim. 40 ml)

 

 

 

 

 

647 mg/ml

1…3 ml/kg

 

 

 

 

 

 

kehakaalu kohta

 

 

 

 

 

 

(maksim. 40 ml)

 

* Kui patsient on täiskasvanu kehakaaluga laps.

INTRAARTERIAALNE MANUSTAMINE

 

Näidustus

 

 

 

Kontsentratsioon

Kogus

Märkused

 

 

Arteriograafia

- Rindkere

 

 

30…40 ml/süst

Kogus süsti kohta

 

 

 

artrograafia

647 mg/ml

 

 

sõltub süstekohast

 

 

 

- Kõhuõõne

755 mg/ml

40…60 ml/süst

 

 

 

 

 

aortograafia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

- Selektiivne aju

647 mg/ml

5…10 ml/süst

 

 

 

 

 

aortograafia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

- Reiearter

647 mg/ml

30...50 ml/süst

 

 

 

 

 

 

 

 

või

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

755 mg/ml

 

 

 

 

 

 

 

- Muud

647 mg/ml

Oleneb uuringu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

tüübist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kardioangio-

Täiskasvanud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

graafia

- vasak vatsake ja

755 mg/ml

30…60 ml/süst

 

 

 

 

 

aordikaar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

- selektiivne

755 mg/ml

4…8 ml/süst

 

 

 

 

 

koronaarne

 

 

 

 

 

 

 

 

 

arteriograafia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sõltub vanusest,

 

 

 

 

 

 

 

 

647 mg/ml

kehakaalust ja

 

 

 

 

 

Lapsed

või

patoloogiast

 

 

 

 

 

 

 

 

755 mg/ml

(maksim. 8 ml/kg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kehakaalu kohta)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Digitaalne

 

 

 

302 mg/ml

1…15 ml/süst

Sõltub süstekohast,

 

 

subtraktsioon-

 

 

 

või

 

 

mõnikord on lubatud

 

 

angiograafia

 

 

 

518 mg/ml

1…15 ml/süst

kasutada ka

 

 

 

 

 

 

või

 

 

suuremaid koguseid,

 

 

 

 

 

 

647 mg/ml

1…15 ml/süst

kuni 30 ml

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

INTRATEKAALNE MANUSTAMINE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Näidustus

 

 

 

 

Kontsentratsioon

Kogus

 

Märkused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

- Lumbaalne manustamine

518 mg/ml

10…12 ml

 

 

 

või

 

 

Kaelaosa

 

647 mg/ml

7…10 ml

 

müelograafia

- Lateraalne tservikaalne

 

 

 

 

manustamine

518 mg/ml

6…10 ml

 

 

 

või

 

 

 

 

647 mg/ml

6…8 ml

 

 

 

 

 

 

Võimalike kõrvaltoimete vähendamiseks ei soovitata ületada joodikogust 3 g.

KEHAÕÕNSUSED

Näidustus

 

Kontsentratsioon

Kogus

Märkused

Artrograafia

 

518 mg/ml

5…20 ml

 

 

 

või

 

 

 

 

647 mg/ml

5…15 ml

 

 

 

või

 

 

 

 

755 mg/ml

5…10 ml

 

 

 

 

 

 

Hüsterosalpingo-

 

518 mg/ml

15…50 ml

 

graafia

 

või

 

 

 

 

647 mg/ml

15…25 ml

 

 

 

 

 

 

Sialograafia

 

518 mg/ml

0,5…2 ml

 

 

 

või

 

 

 

 

647 mg/ml

0,5…2 ml

 

 

 

 

 

 

Seedetrakti

Suukaudselt

755 mg/ml

Individuaalne

 

uuringud

Täiskasvanutele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Söögitoru

647 mg/ml

2…4 ml/kg

Maksim. annus 50 ml

 

Lapsed

või

kehakaalu kohta

 

 

 

755 mg/ml

2…4 ml/kg

Maksim. annus 50 ml

 

 

 

kehakaalu kohta

 

 

 

 

 

 

 

Enneaegsed

 

 

 

 

lapsed

755 mg/ml

2…4 ml/kg

 

 

 

 

kehakaalu kohta

 

 

 

 

 

 

 

 

302 mg/ml1 või

5…10 ml/kg

 

 

 

 

kehakaalu kohta

 

 

Rektaalne

Lahjendada

5…10 ml/kg

 

 

manustamine

kraaniveega kuni

kehakaalu kohta

Näide: lahjendada

 

Lapsed

100…150 mg I/ml

 

Nitigraf’i kraaniveega

 

 

 

 

vahekorras 1:1 või 1:2

 

 

 

 

 

Kompuutertomo-

Suukaudselt

Lahjendada

800…2000 ml

Näide:

graafia

täiskasvanutele

kraaniveega kuni

lahjendatud lahust

Lahjendada Nitigraf

 

 

6 mg I/ml

teatud perioodi

kraaniveega vahekorras

 

 

 

vältel

1:50

 

Suukaudselt

Lahjendada

15…20 ml

 

 

lastele

kraaniveega kuni 6

lahjendatud lahust

 

 

 

mg I/ml

kg kehakaalu

 

 

 

 

kohta

 

 

 

 

Individuaalne

 

 

Rektaalselt lastele

Lahjendada

 

 

 

 

kraaniveega kuni

 

 

 

 

6 mg I/ml

 

 

Vastunäidustused

  1. Selle ravimi kasutamisel ei ole antud annust võimalik manustada, kuid saadaval on teised joheksooli sisaldavad ravimid, mis sisaldavad joheksooli vähem kui 647 mg/ml.

Ülitundlikkus toimeaine, joodi-sisaldavate teiste röntgenkontrastainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Väljendunud türeotoksikoos.

Mitte-ioonsete uro-angiofraafia röntgenkontrastainete kasutamise selged absoluutsed vastunäidustused puuduvad.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised ettevaatusabinõud mitteioonsete kontrastainete kasutamisel:

Ülitundlikkus

Anamneesis allergia, astma või esinenud häirivad reaktsioonid joodi sisaldavatele kontrastainetele viitavad erilise ettevaatuse vajadusele. Iga kord peab kontrastaine manustamisele eelnema täpne meditsiiniline anamnees allergilise diateesiga patsientidel ning nendel patsientidel, kellel on teadaolevalt esinenud ülitundlikkusreaktsioone, tuleb näidustust väga hoolikalt kaaluda. Ülitundlikkuse riskiga patsientidel tuleb kaaluda premedikatsiooni kortikosteroidide või histamiini H- ja H- antagonistidega, kuigi need ei pruugi ära hoida anafülaktilise šoki teket, vaid võivad hoopis esialgseid sümptomeid maskeerida. Bronhiaalastmaga patisentidel on peamiselt suurenenud risk bronhospasmi tekkeks.

Risk tõsiste kõrvaltoimete tekkeks Nitigraf’i kasutamisel on minimaalne. Siiski võivad jodeeritud kontrastained põhjustada tõsiseid, eluohtlikke anafülaktilisi või muid ülitundlikkusega seotud reaktsioone.

Olenemata annusest ja manustamisviisist võivad järgmised sümptomid nagu angioödeem, konjunktiviit, köha, pruuritus, riniit, aevastamine ja urtikaaria olla tõsise ning ravi vajava anafülaktilise reaktsiooni tunnusteks.

Seepärast peab sellise tõsise kõrvaltoime puhune tegutsemine olema eelnevalt läbi mõeldud ning reaktsiooni raviks vajalikud ravimid ja varustus koos kogenud ning kvalifitseeritud personaliga peavad olema koheseks kasutamiseks valmis.

Šokiseisundi ilmnemisel tuleb kontrastaine manustamine viivitamatult lõpetada ning vajadusel alustada spetsiifilist intravenoosset ravi.

Soovitav on kasutada veenikanüüli või -kateetrit, et kogu röntgenoloogilise protseduuri jooksul oleks võimalik ravimeid kiiresti intravenoosselt manustada.

Beeta-adrenoblokaatoreid kasutavatel patsientidel võivad allergilise reaktsiooni sümptomid olla ebatüüpilised. Neid võidakse valesti tõlgendada kui vagaalse reaktsiooni sümptomeid.

Enamasti avalduvad ülitundlikkusreaktsioonid kergete respiratoorsete või nahasümptomitena, nagu kerged hingamisraskused, nahapunetus (erüteem), urtikaaria, pruuritus, või näopiirkonna ödeem. Tõsiseid reaktsioone, näiteks angioödeemi, kõriturset, bronhospasmi ja šokki, esineb harva. Need reaktsioonid ilmnevad tavaliselt ühe tunni jooksul pärast kontrastaine manustamist. Harvadel juhtudel võivad ülitundlikkusreaktsioonid tekkida hiljem (tundide või päevade möödumisel), kuid seda tüüpi reaktsioonid on harva eluohtlikud ning mõjutavad peamiselt nahka.

Jälgimise aeg:

Pärast kontrastaine kasutamist tuleb patsienti jälgida vähemalt pool tundi, sest enamik tõsiseid kõrvaltoimeid tekib selle aja jooksul. On täheldatud ka hilisreaktsioone. Väga oluline on jälgimisperiood neerufunktsiooni häiretega patsientidele. Südame paispuudulikkusega patsientidel soovitakse jälgimisperioodi pikendada mitme tunnini.

Koagulopaatia

Kontrastainega kateeterangiograafia puhul esineb trombemboolia tekkerisk. In vitro on mitte-ioonsetel kontrastainetel nõrgem koagulatsiooni inhibeeriv toime kui ioonsetel kontrastainetel. Kateteriseerimise ajal tuleb arvestada, et lisaks kontrastainele võivad mitmed teised faktorid mõjutada trombemboolia teket. Nendeks on: uuringu kestvus, süstete arv, kateetri ning süstla materjali tüüp, kaasuvad haigused ja võetavad ravimid. Veresoonte kateetreid kasutades tuleb väga täpselt angiograafilisest tehnikast kinni pidada ja kateetri pidev läbiloputamine (nt hepariniseeritud füsioloogilise lahusega) on vajalik protseduuriga seotud tromboosi ja emboolia riski vähendamiseks. Uuringu kestvus peab olema nii lühike kui võimalik.

Homotsüsteinuuriaga patsientide puhul on risk, et angiograafia võib tekitada tromboose või embooliaid.

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kellel kahtlustatakse tromboosi, flebiiti, embooliat, paikseid infektsioone või venoosse süsteemi täielikku oklusiooni. Ekstravasatsiooni vältimiseks on soovitatav manustada fluoroskoopia tingimustes.

Kui kontrastainet manustada intraarteriaalselt, tuleb pidevalt jälgida pulseerimist.

Oblitereeriva tromboangiidi (Büergeri tõbi) korral või progresseeruva kuluga isheemia foonil tekkinud infektsioonide korral tuleb angiograafia näidustust väga hoolikalt kaaluda. Vastasel juhul on sellised uuringud nende seisundite korral vastunäidustatud.

Hüdratsioon

Enne ja pärast kontrastaine manustamist tuleb kindlustada, et patsient on adekvaatselt hüdreeritud. Vajadusel tuleb patsienti intravenoosselt hüdreerida kuni kontrastaine on täielikult eritunud. Seda tuleb arvestada eriti nende patsientide puhul, kes põevad hulgimüeloomtõbe, suhkurdiabeeti, neerupuudulikkust, hüperurikeemiat, aga samuti (väike)laste ja eakate patsientide ning raskes üldseisundis olevate patsientide puhul. Riskipatsientidel tuleb kontrollida vee ja elektrolüütide metabolismi ning tegeleda seerumi kaltsiumitaseme langusest põhjustatud sümptomite raviga. Diureetikumide poolt indutseeritud dehüdratatsiooni riski tõttu tuleb tagada vee ja elektrolüütide rehüdratatsioon, et vähendada riski ägeda neerupuudulikkuse tekkeks.

Hemodünaamika ja elektrolüütide häirete tekkele on eriti vastuvõtlikud alla 1-aastased lapsed ja vastsündinud.

Südame-veresoonkonna reaktsioonid

Erilised ettevaatusabinõud on vajalikud ka raske südamehaigusega/südame-veresoonkonna ja kopsuhüpertensiooniga patsientide puhul, sest neil võivad tekkida hemodünaamikahäired või südamearütmiad. See on eriti oluline pärast kontrastaine intrakoronaarset, vasakusse ja paremasse vatsakesse manustamist (vt ka lõik 4.8).

Südamepuudulikkuse, tõsise südame koronaartõve, ebastabiilse stenokardia, südameklapi rikete, varasema südamelihase infarkti, koronaarsete šuntide ja pulmonaarse hüpertensiooniga patsientidel on

eriti suur eelsoodumus südamega seotud reaktsioonide tekkeks.

Eakatel patsientidel ning olemasoleva südamehaigusega patsientidel esineb sagedamini isheemilisi muutusi EKGs ning arütmiat.

Südamepuudulikkusega patisentidel võib kontrastaine intravasaalne süstimine põhjustada kopsuturse teket.

KNS häired

Ägedate ajuhaigustega, kasvajatega ja epilepsia anamneesiga patsiendid vajavad erilist tähelepanu, sest esineb potentsiaalne risk krampide tekkes. Alkohoolikud ja ravimisõltlased on samuti suurenenud riskiga krampide ja neuroloogiliste kõrvaltoimete tekkeks.

Ettevaatus on vajalik intravaskulaarsel manustamisel patsientidele, kellel on äge ajuinfarkt või äge intrakraniaalne verejooks nagu ka patsientidel, kellel esineb hematoentsefaalbarjääri häireid põhjustavaid haigusi, ajutursega, ägeda demüelinistatsiooni või arenenud tserebraalse ateroskleroosiga patsientidel. Metastaaside poolt põhjustatud neuroloogilised sümptomid, degeneratiivsed või põletikulised protsessid võivad kontrastaine manustamisel ägeneda. Kontrastaine intraarteriaalne süstimine võib indutseerida vasospasmi, mille tulemusena tekivad tserebraalse isheemia ilmingud. Sümptomaatiliste tserebrovaskulaarsete haiguste, varasema insuldi või sagedaste transitoor-isheemiliste atakkidega patsientidel on suurem risk kontrastaine poolt indutseeritud neuroloogiliste tüsistuste tekkeks pärast intraarteriaalset manustamist.

Mõnedel patsientidel on müelograafia järgselt esinenud ajutine kuulmislangus või isegi kurtust. Arvatakse, et selle põhjuseks on lumbaalpunktsioonist tingitud seljaajuvedeliku rõhu langus.

Neerude reaktsioonid

Joodi sisaldav kontrastaine võib põhjustada kontrastainest tingitud nefropaatiat, neerukahjustust või ägedat neerupuudulikkust. Et ennetada nende seisundite teket kontrastaine manustamise järgselt, tuleb hoolikalt jälgida patsiente, kellel on eelnev neerukahjustus või suhkurdiabeet, kuna neil esineb suurem risk. Teised predisponeerivad faktorid on varasem kontrastaine manustamise järgselt tekkinud neerupuudulikkus, neeruhaigus anamneesis, vanus üle 60 aasta, dehüdratatsioon, progresseerunud arterioskleroos, dekompenseeritud südamepuudulikkus, kontrastaine suured annused ja korduvad süstimised, kontrastaine manustamine otse neeruarterisse, kokkupuude teiste nefrotoksiliste ainetega, tõsine ja krooniline hüpertensioon, hüperurikeemia, paraproteineemiaid (müeloomtõbi ja Waldenströmi tõbi, plasmotsütoom) või düsproteineemiad.

Ennetavad meetmed:

  • Kõrge riskiga patsientide identifitseerimine.
  • Piisava hüdratsiooni tagamine. Vajadusel alustada intravenoosset infusiooni enne protseduuri ja jätkata kuni kontrastaine on neerude kaudu eritunud.
  • Vältida lisakoormust neerudele, nt mitte manustada nefrotoksilisi ravimeid, suukaudseid kolestürograafilisi preparaate, arterite klemmimise, neeruarteri angioplastika, suurema kirurgilise protseduuri vältimine kuni kontrastaine on eritunud.
  • Annuse vähendamine miinimumini
  • Kontrastainega kordusuuringu edasilükkamine kuni neerufunktsioon taastub uuringueelsele tasemele.

Hemodialüüsravil olevatele patsientidele võib kontrastainet manustada radioloogilisteks protseduurideks. Hemodialüüsi ja kontrastaine süstimise ajaline korrelatsioon ei ole oluline.

Metformiini saavad diabeetikud

Jodeeritud kontrastaine manustamisel metformiini saavatele diabeetikutele, esineb risk laktatsidoosi tekkeks. Eriline risk on patsientidel, kellel esineb neerukahjustus. Et vähendada laktatsidoosi riski, tuleb metformiini saavatel diabeetikutel enne kontrastaine intravenoosset või intraarteriaalset manustamist mõõta kreatiniini taset plasmas ning võtta kasutusele järgnevad ettevaatusabinõud

järgmistel juhtudel.

Normaalne kreatiniini tase seerumis (<130µmol/liitris)/normaalne neerufunktsioon:

Kontrastaine manustamise ajal tuleb metformiini kasutamine katkestada. Metformiin kasutamist tohib alustada 48 tundi pärast uuringut, juhul kui neerufunktsioon/seerumi kreatiniini tase on normis.

Ebanormaalne kreatiniini tase seerumis(<130µmol/liitris)/ neerufunktsiooni kahjustus:

Metformiini kasutamine tuleb katkestada 48 tundi enne kontrastainega uuringut. Metformiini võib uuesti manustada 48 tundi pärast uuringut, kui seerumi kreatiniini tase on normis (<130 µmol/l).

Erakorralised juhud

Erakorralistel juhtudel, kui neerufunktsioon on kahjustunud või neerude olukord ei ole teada, peab arst kontrastaine uuringu riski ja kasu suhet hindama. Kaaluda võib ka muude uuringutehnikate kasutamist. Kui kontrastaine kasutamine osutub vajalikuks, tuleb võtta tarvitusele järgnevad ettevaatusabinõud:

Metformiini manustamine tuleb lõpetada. See on väga oluline, et patsient oleks hüdreeritud enne kontrastaine manustamist ja 24 tundi selle järgselt. Tuleb jälgida neerufunktsiooni (nt seerumi kreatiniini), seerumi laktaathapet ja vere pH-d ning haiglapersonal peab patsienti hoolikalt jälgima laktaatatsidoosi nähtude suhtes.

Maksa reaktsioonid

Esineb võimalik risk mööduva neeruhäire tekkeks. Erilist tähelepanu vajavad raske maksa- ja neeruhäirega haiged, kuna nendel võib kontrastaine eritumine olla märgatavalt aeglustunud.

Myasthenia gravis

Jodeeritud kontrastaine manustamine võib süvendada myasthenia gravis é sümptomeid.

Feokromotsütoom

Feokromotsütoomiga patsientidele, kellele teostatakse muid sekkuvaid protseduure, tuleb hüpertoonilise kriisi vältimiseks manustada profülaktiliselt alfablokaatoreid.

Kilpnäärmefunktsiooni häired

Joodisisaldav kontrastaine mõjutab kilpnäärme funktsiooni vaba joodi sisalduse tõttu lahuses ning täiendava joodi vabanemise tõttu dejodeerumisel. Eelsoodumusega patsientidel võib see indutseerida hüpertüreoidismi või isegi türeotoksilise kriisi teket. Vajadusel tuleb uuring läbi viia kaitsvate antitüreoidsete ravimite kasutamise tingimustes (vt lõik 4.3). Erilist tähelepanu vajavad hüpertüreoidismiga patsiendid. Riskigruppi kuuluvad olemasoleva, kuid diagnoosimata hüpertüreoidismiga patsiendid, latentse hüpertüreoidismiga patsiendid (nt sõlmeline struuma) ning funktsionaalse autonoomiaga patsiendid (sageli nt eakad patsiendid, eriti joodi puudusega piirkondades), mistõttu tuleb nende seisundite kahtlustamisel kilpnäärme funktsiooni enne uuringu teostamist kontrollida.

Enne joodisisaldava kontrastaine manustamist tuleb veenduda, et patsiendile ei plaanita teha kilpnäärme skaneerimist või kilpnäärme funktsiooni teste või ravi radioaktiivse joodiga, kuna joodisisaldavad kontrastained mõjutavad olenemata manustamisviisist hormoonide määramist ja joodi omastamist kilpnäärmes või kilpnäärme vähi metastaase kuni joodi eritumise normaalse taseme saavutamiseni. Vt ka lõik 4.5

Joodi sisaldava kontrastaine süstimise järgselt esineb risk ka hüpotüreoidismi tekkeks.

Enneaegsetel vastsündinutel, kes saavad kontrastainet, peab arvestama ajutise hüpertüreoidismi teke võimalusega.

Ärevushäired

Väljendunud ärevuse korral tuleb manustada rahusteid.

Sirprakuline aneemia

Kontrastaine võib intravenoossel või intraarteriaalsel süstimisel soodustada erütrotsüütide kuju muutusi isikutel, kes on sirprakulise aneemia suhtes homosügootsed.

Muud riskifaktorid

Autoimmuunsete haigustega patsientidel on esinenud rasket vaskuliiti või Stevensi-Johnsoni sarnaseid sündroome.

Tõsised vaskulaarsed ja neuroloogilised haigused, eriti eakatel patsientidel, on kontrastainetest põhjustatud reaktsioonide riskifaktoriks.

Ekstravasatsioon

Kontrastaine ekstravasatsioon tekitab harvadel juhtudel lokaalselt valu ja turset ja punetust, mis harilikult mööduvad tagajärgedeta. Siiski on esinenud põletikilist sümptomaatikat ja isegi kudede nekroosi. Sellisel juhul on soovitatav kahjustatud kohta jääga jahutada ja kõrgemal hoida. Suletusrõhu- (compartment-) sündroomi puhul võib osutuda vajalikuks kirurgiline dekompressioon.

Kui kontrastainet manustada intraarteriaalselt, tuleb pidevalt jälgida pulseerimist.

Lapsed:

Enneaegsetel imikutel, vastsündinutel ja teistel lastel võib joodisisaldava kontrastaine manustamine põhjustada mööduvat hüpotüreoidismi. Enneaegsed imikud on eriti tundlikud joodi toime suhtes. Soovitatav on sellistel patsientidel jälgida kilpnäärme funktsiooni. Kui emale on raseduse ajal manustatud joodi sisaldavat kontrastainet, siis tuleb esimese elunädala jooksul jälgida vastsündinu kilpnäärme funktsiooni. Kilpnäärme funktsiooni korduv uuring on soovitatav 2. kuni 6. elunädalani, eriti madala sünnikaaluga või enneaegsetel vastsündinutel. Vt ka lõik 4.6.

Imikutel ja väikelastel on eriti vajalik piisav hüdratatsioon enne ja pärast kontrastaine manustamist. Nefrotoksiline ravi on vajalik katkestada. Vanusest sõltuv glomerulaarfiltratsioon imikutel võib viia kontrastaine vähenenud eritumiseni.

Imikutel (<1-aastased) ja eriti vastsündinutel võib kergesti tekkida elektrolüütide tasakaalu- või hemodünaamika häire.

Intratekaalne kasutamine

Pärast müelograafiat peab patsient lamama tund aega, pea ja rindkere tõstetud 20° nurga alla. Seejärel võib ta ettevaatlikult kõndida, kuid vältida tuleb kummardumist. Kui patsient jääb voodisse, peavad pea ja rindkere olema tõstetud kuus tundi. Kui patsiendil on risk krampide tekkeks, tuleb teda kogu selle perioodi jälgida. Ambulatoorsed patsiendid ei tohi jääda üksi 24 tunni jooksul.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Joodi sisaldava kontrastaine kasutamine võib põhjustada mööduvat neerufunktsiooni kahjustust, mis koostoimes metformiiniga võib soodustada laktatsidoosi teket diabeetikutel (vt lõik 4.4).

Sarnaste võimalike sobimatuste vältimiseks ei ole soovitatav kontrastainet kasutada koos teiste ravimitega.

Patsientidel, keda on ravitud interleukiin-2 ja interferoonidega vähem kui kahe nädala jooksul enne protseduuri, on suurenenud risk hilisreaktsioonide (erüteem, gripisarnased sümptomid ja/või nahareaktsioonid) tekkeks.

Teatud neuroleptikumide või tritsükliliste antidepressantide samaaegne kasutamine võib alandada krambiläve ja seega suurendada kontrastaine poolt indutseeritud krampide tekkeriski.

Ravi beetablokaatoritega võib vähendada ülitundlikkusreaktsioonide tekkeläve ning samal ajal ka

põhjustada beetaagonistide suuremate annuste vajadust ülitundlikkusreaktsioonide ravimisel.

Beetablokaatorid, vasoaktiivsed ained, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, angiotensiiniretseptori antagonistid võivad vähendada kardiovaskulaarsete kompensatsioonimehhanismide efektiivsust vererõhu muutustega toimetulekul.

Kõik joodi sisaldavad kontrastained võivad muuta kilpnäärme funktsioonide analüüside tulemusi, kilpnäärme joodisidumisvõime võib olla langenud mitme nädala jooksul pärast ravi.

Kilpnäärme funktsioonide analüüse, mis ei põhine joodi määramisel, nt -resiiniT tagasihaarde või otsene türoksiini test, see ei mõjuta.

Kontrastaine suured kontsentratsioonid seerumis ja uriinis võivad mõjutada bilirubiini, valkude või anorgaaniliste ainete (nt raud, vask, kaltsium ja fosfaat) laboratoorsete testide tulemusi. Seetõttu ei tohi nende ainete sisaldust hinnata uuringupäeval.

Kirjanduse andmetel ei ole leitud infot koletsüstograafias kasutatud neerude kaudu erituva kontrastaine ja suukaudselt võetud kontrastaine koostoimete kohta.

Kontrastaine ja vasokonstriktsiooni põhjustavate ravimite samaaegne kasutamine võib intensiivistada neuroloogilisi kõrvaltoimeid

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Nitigraf’i kasutamise ohutus inimestele raseduse ajal ei ole tõestatud. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktsiivsusele, embrüo või loote arengule, raseduse kulule ning peri- ja postnataalsele arengule. Röntgenkiirgust on raseduse ajal soovitav vältida igal võimalusel. Seetõttu tuleb röntgenuuringute vajalikkust (kontrastainega või ilma) rasedale hoolikalt kaaluda võimaliku kasu ja riski suhtes. Nitigraf’i võib kasutada vaid siis, kui uuringust saadav informatsioon kaalub üles riski ning on arsti hinnangul hädavajalik. Lisaks röntgenkiirguse vältimisele, tuleb kasu/riski suhte hindamisel arvestada ka loote kilpnäärme tundlikkusega joodi suhtes.

Kui emale on raseduse ajal manustatud joodi sisaldavat kontrastainet, siis tuleb esimese elunädala jooksul jälgida vastsündinu kilpnäärme funktsiooni. Kilpnäärme funktsiooni korduvuuring on soovitatav 2. kuni 6. elunädalal, eriti madala sünnikaaluga või enneaegsetel vastsündinutel.

Imetamine

Kontrastaine eritub rinnapiima vähesel määral ning sooltest imendub seda väikestes kogustes. Kui emale manustatakse joodi sisaldavat kontrastainet, võib rinnaga toitmist jätkata. Kliinilises uuringus 24 tunni jooksul rinnapiima eritunud joheksooli kogus pärast kontrastaine manustamist oli 0,5% kohandatud annuse kaalust. Lapse poolt alla neelatud joheksooli kogus 24 tunni jooksul pärast süstet oli 0,2% lastele mõeldud annuses.

Toime reaktsioonikiirusele

1 tunni jooksul pärast viimast süstimist või 24 tunni jooksul peale intratekaalset manustamist pole soovitav juhtida autot ega kasutada masinaid (vt lõik 4.4). Otsuseid tuleb teha siiski individuaalselt, kui esinevad postmüelograafilised sümptomid.

Ambulatoorsed patsiendid peavad pärast lühikest jälgimisperioodi haiglast lahkudest arvestama võimaliku pearingluse tekkega.

Kõrvaltoimed

ÜLDISED (kehtib kõigi joodi sisaldavate kontrastainete kohta)

Allpool on loetletud võimalikud üldised kõrvaltoimed, mis on seotud mitteioonsete monomeersete kontrastainete kasutamisega radioloogilistes protseduurides. Manustamisviisist sõltuvaid kõrvaltoimeid vaadake palun vastavatest lõikudest.

Ülitundlikkusreaktsioonid võivad esineda sõltumata annusest ja manustamisviisist ning kerged ülitundlikkusnähud võivad olla tõsise anafülaktilise reaktsiooni/šoki esimesteks tunnusteks. Kontrastaine manustamine tuleb viivitamatult katkestada ja vajadusel alustada spetsiifilise raviga vaskulaarse tee kaudu.

S-kreatiniini lühiajaline mööduv tõus on tavaline pärast joodi sisaldava kontrastaine manustamist.

Nitigraf’i intravaskulaarse ja intratekaalse manustamise järgselt võib esineda ka kontrastainest tingitud entsefalopaatiat. Seda põhjustab kontrastaine ekstravasatsioon, mis võib väljenduda sensoorse, motoorse või üldsise neuroloogilise düsfunktsioonina.

Võib esineda kontrastainest tingitud nefropaatiat.

Jodism ehk „joodimumps“ on joodi sisaldava kontrastaine manustamise väga harva esinev tüsistus, mille puhul tekib süljenäärmete turse ja valulikkus isegi kuni 10 päeva jooksul pärast uuringut.

Loetletud sagedused põhinevad kliinilisel dokumentatsioonil ja avaldatud laiaulatuslikel uuringutel, millesse oli kaasatud rohkem kui 90 000 patsienti.

Kõrvaltoimete sagedused on defineeritud järgmiselt:

Väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Immuunsüsteemi häired:

Harv: ülitundlikkusreaktsioonid (sh hingeldus, nahalööve, erüteem, urtikaaria, pruuritus, nahareaktsioonid, konjunktiviit, köha, riniit, aevastamine, vaskuliit, angioneurootiline ödeem, kõriturse, larüngospasm, bronhospasm või mittekardiogeenne bronhiaalne turse). Need nähud võivad tekkida kohe pärast süstimist või paari päeva jooksul ja võivad viidata algavale šokiseisundile. Ülitundlikkusega seotud nahareaktsioonid võivad ilmneda kuni mõne päeva möödudes pärast süstimist.

Teadmata: anafülaktiline/anafülaktoidne reaktsioon, anafülaktiline/anafülaktoidne šokk

Närvisüsteemi häired:

Harv: peavalu

Väga harv: düsgeuusia (mööduv metallimaitse suus), krambid

Teadmata: vasovagaalne sünkoop (järsk teadvuse kaotus)

Südame häired:

Harv: bradükardia

Vaskulaarsed häired:

Väga harv: hüpertensioon, hüpotensioon

Seedetrakti häired:

:Aeg-ajalt iiveldus

Harv: oksendamine

Väga harv: diarröa, kõhuvalu/ebamugavustunne kõhus

Teadmata: süljenäärme suurenemine ja tundlikkus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Sage: kuumatunne

:Aeg-ajalt hüperhidroos, külmatunne, vasovagaalsed reaktsioonid

Harv: palavik

Väga harv: külmatunne/külmavärinad

INTRAVASKULAARNE (INTRAARTERIAALNE JA INTRAVENOOSNE) KASUTAMINE

Palun tutvuge esmalt alajaotusega "ÜLDISED". Allpool kirjeldatakse ainult neid ebasoovitavaid kõrvaltoimeid, mis on seotud mittejodeeritud monomeerse kontrastaine intravaskulaarse manustamisega.

Intraarteriaalsel kasutamisel tekkivad kõrvaltoimed sõltuvad manustamiskohast ja manustatud annusest. Selektiivsete arteriograafiate ja teiste protseduuridega, mille käigus kontrastaine jõuab spetsiifilistesse organitesse suurtes kontsentratsioonides, võivad kaasneda kahjustused vastavas organis.

Vere ja lümfisüsteemi häired:

Teadmata: trombotsütopeenia

Endokriinsüsteemi häired

Teadmata: türeotoksikoos, mööduv hüpotüreoidism

Psühhiaatrilised häired

Teadmata: segasus, erutus, rahutus, ärevus

Närvisüsteemihäired

Harv: pearinglus, parees, paralüüs, fotofoobia, unisus

Väga harv: krambid, teadvushäired, tserebrovaskulaarne häire, sensoorsed häired (sh hüpesteesia), paresteesia, treemor

Teadmata: mööduv mälukaotus, desorientatsioon, mööduv motoorikahäire (sh kõnehäire, afaasia, düsartria), ajuturse, kontrastaine poolt põhjustatud mööduv entsefalopaatia (sh mööduv mälukaotus kooma, stuupor, retrograadne amneesia)

Silma kahjustused:

Harv: nägemiskahjustus

Teadmata: mööduv kortikaalne pimedus

Kõrva ja labürindi kahjustused

Teadmata: mööduv kuulmislangus

Südame häired:

Harv: arütmiad (sh bradükardia, tahhükardia). Väga harv: müokardiinfarkt

Teadmata: rasked kardiaalsed komplikatsioonid (sh südame seiskumine, südame ja hingamise seiskumine), südamepuudulikkus, koronaararterite spasm, tsüanoos, valu rinnus

Vaskulaarsed häired

Väga harv: järsk näo või kaela õhetus

Teadmata: šokk, arterite spasm, tromboflebiit, veenitromboos

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Sage: hingamissageduse mööduv muutus, hingamishäired Harv: köha, hingamisseiskus

Väga harv: düspnoe, astmahoog (*)

Teadmata: rasked respiratoorsed sümptomid ja nähud, kopsuturse, äge respiratoorse distressi sündroom, bronhospasm, larüngospasm, apnoe, aspiratsioon, astmahoog

* Kõrvaltoimet ei täheldatud kliinilistes uuringutes

Seedetrakti häired

Harv: diarröa

Teadmata: pankreatiidi süvenemine, äge pankreatiit

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Harv: lööve, pruuritus, urtikaaria

Väga harv: äge generaliseerunud pustulaarne lööve (*)

Teadmata: villiline dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom, multiformne erüteem, toksiline epidermaalne nekrolüüs, äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (*), ravimlööve, millega kaasneb eosinofiilia ja süsteemsed nähud, psoriaasi ägenemine, erüteem, ravimlööve, naha eksfoliatsioon

* Kõrvaltoimet ei täheldatud kliinilistes uuringutes

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Teadmata: artralgia, lihasnõrkus, lihasspasmid

Neerude ja kuseteede häired

Harv: neerufunktsiooni häire, sh äge neerupuudulikkus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

:Aeg-ajalt valu ja ebamugavustunne

Harv: asteenilised seisundid (sh haiglane olek, kurnatus) Teadmata: manustamiskoha reaktsioonid, seljavalu

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused

Teadmata: joodi mürgistus

INTRATEKAALNE KASUTAMINE:

Palun tutvuge esmalt alajaotusega "ÜLDISED". Allpool kirjeldatakse ainult neid ebasoovitavaid kõrvaltoimeid, mis on seotud mittejodeeritud monomeerse kontrastaine intratekaalse manustamisega.

Intratekaalse manustamise järgsed kõrvaltoimed võivad väljenduda hilisreaktsioonidena ja tekkida mõni tund või isegi mõni päev pärast kontrastaine manustamist. Esinemissagedus on sarnane lumbaalpunktsiooniga. Peavalu, iiveldust, oksendamist ja pearinglust võib sageli seostada punkteerimisel tekkinud liikvorilekkest põhjustatud rõhu langusega subarahnoidaalruumis. Et vältida rõhu langust, tuleb seljaajuvedeliku eemaldamist suurtes kogustes vältida.

Psühhiaatrilised häired:

Teadmata: segasus, agiteeritus

Närvisüsteemi häired

Väga sage: peavalu (võib olla raske ja pikaajaline) :Aeg-ajalt aseptiline meningiit (sh keemiline meningiit) Harv: krambid, pearinglus

Teadmata: muutused EEG-s, meningism, status epilepticus, motoorika häired (sh kõnehäire, afaasia, düsartria), paresteesia, hüpesteesia, sensoorsed häired, kontrastaine poolt põhjustatud mööduv entsefalopaatia (kaasa arvatud mööduv mälukaotus, kooma, stuupor, retrograadne amneesia)

Silma kahjustused

Teadmata: mööduv kortikaalne pimedus, fotofoobia

Kõrva ja labürindi kahjustused

Teadmata: mööduv kurtus

Seedetrakti häired

Sage: iiveldus, oksendamine

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Harv: kaelavalu, seljavalu

Teadmata: lihasspasm

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Harv: valu jäsemetes

Teadmata: manustamiskoha reaktsioonid

KASUTAMINE KEHAÕÕNTES

Palun tutvuge esmalt alajaotusega "ÜLDISED". Allpool kirjeldatakse ainult neid ebasoovitavaid kõrvaltoimeid, mis on seotud mittejodeeritud monomeerse kontrastaine kasutamisega kehaõõntes.

•SUUKAUDSELT:

Seederakti häired:

Väga sage: diarröa

Sage: iiveldus, oksendamine

:Aeg-ajalt kõhuvalu

•HÜSTEROSALPINGOGRAAFIA (HSG):

Seederakti häired:

Väga sage: alakõhu valu

•ARTROGRAAFIA:

Lihasskeleti ja sidekoe kahjustused:

Teadmata: artriit

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Väga sage: valu

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Tromboemboolilistest komplikatsioonidest on teatatud seoses koronaar-, tserebraal-, neeru- ja perifeersete arterite kontrastainega angiograafial. Kontrastaine võib soodustada komplikatsioonide teket (vt lõik 4.4).

Kontrastainega koronaarangiograafia ajal ja peale protseduuri on teatatud kardiaalsetest komplikatsioonidest, sealhulgas äge müokardiinfarkt. Suurem risk esines eakatel või patsientidel, kellel oli raske koronaararterite haigus, ebastabiilne stenokardia ja vasaku vatsakese düsfunktsioon (vt lõik 4.4).

Väga harvadel juhtudel võib kontrastaine läbida hematoentsefaalbarjääri, mille tulemuseks on kontrastaine imendumine ajukoorde, mis võib põhjustada neuroloogilisi reaktsioone, näiteks krambid, mööduvad motoorsed või sensoorsed häired, mööduv segasus, mööduv mälukaotus ja entsefalopaatia (vt lõik 4.4).

Anafülaktoidne reaktsioon ja anafülaktoidne šokk võivad põhjustada tugeva hüpotensiooni ja sellega seotud seisundeid nagu hüpoksiline entsefalopaatia, neeru- ja maksapuudulikkus (vt lõik 4.4). Mõnedel juhtudel on kontrastaine ekstravasatsioon põhjustanud paikset valu ja turset, mis tavaliselt taandus ilma tüsistusteta. On ilmnenud põletikku, kudede nekroosi ja suletusrõhu (compartment) - sündroomi (vt lõik 4.4).

Lapsed:

Pärast jodeeritud radioloogilise kontrastaine manustamist on teatatud mööduvast hüpotüreoidismist enneaegsetel imikutel, vastsündinutel ja teistel lastel. Enneaegsed imikud on eriti tundlikud joodi toime suhtes. Rinnaga toidetavatel enneaegsetel imikutel on teatatud mööduvast hüpotüreoidismist kui imetavale emale anti korduvalt Nitigraf’i (vt lõik 4.4).

Enne ja pärast kontrastaine manustamist tuleb tagada piisav hüdratsioon, eriti imikutel ja väikelastel. Nefrotoksiliste ravimite manustamine tuleb ära jätta. Vanusest sõltuv glomerulaarfiltratsiooni määr imikutel võib põhjustada kontrastaine aeglasemat eritumist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Intravaskulaarselt manustatava joheksooli maksimaalne annus ei ole teada. Üleannustamise võimalusega tuleb arvestada eriti vähenenud neeru- või kardiaalse funktsiooniga patsientidel. Üleannustamine väljendub peamiselt kopsude ja südame vereringe häiretena. Joheksool on minimaalselt neurotoksiline.

Prekliinilistel andmetel on Nitigraf’i taluvus hea ja tavalise intravaskulaarse kasutamise korral ei ole kindlat maksimumannust määratud. Sümptomaatiline üleannustamine on ebatõenäoline normaalse neerufunktsiooniga patsiendi puhul, kui talle ei ole manustatud joodi üle 2000 mg/kg kehakaalu kohta lühikese aja jooksul. Protseduuri pikkuse jälgimine on oluline, et arvestada neerude kontrastaine taluvust (t½ on 2 tundi). Juhuslik üleannustamine on tõenäolisem laste keeruliste angiograafiliste protseduuride puhul, eriti kui süstitakse suuri koguseid kõrge kontsentratsiooniga.

Ravi

Ravi on sümptomaatiline.

Neerufunktsiooni langusega patsientidel võib osutuda vajalikuks hemodialüüs.

Üleannustamise korral tuleb korrigeerida vee ja elektrolüütide tasakaal. Neerufunktsiooni tuleb jälgida järgneva kolme päeva jooksul. Vajaduse korral võib suure koguse kontrastaine eemaldamiseks kasutada hemodialüüsi. Spetsiifilist antidooti ei ole.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vesilahustuvad nefrotroopsed madalosmolaarsed röntgenkontrastained, ATC-kood: V08AB02

Nitigraf on mitte-ioone röntgenkontrastaine. Tänu mittedissotsieerunud molekulidele on hea tulemuse saamiseks vajaminevate joodi aatomite arv väiksem kui ioonsel kontrastainel. Tänu selle on ka toksilisus ja kõrvaltoimete esinemise risk madalam. Mitte-ioonsel kontrastainel ei ole kliiniliselt olulisi toimeid verehüübimise protsessile.

Farmakokineetilised omadused

Peaaegu 100% intravenoosselt manustatud joheksoolist eritub normaalse neerufunktsiooniga

patsientidel muutumatult neerude kaudu 24 tunni jooksul. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on normaalse neerufunktsiooniga patsientidel ligikaudu 2 tundi, neerupuudulikkuse korral on see pikem. Tuginedes hüdrofiilsetele omadustele esineb ekstratsellulaarset jaotumist. Metaboliite pole leitud. Joheksool ei de-jodineeru. Valkudega seondumine on väga vähene.

Prekliinilised ohutusandmed

Puuduvad kliinilise ohutuse prekliinilised andmed, mida ei ole juba ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes käsitletud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Trometamool (TRIS)

Naatriumkaltsiumedetaat

Kontsentreeritud vesinkkloriidhape (pH reguleerimiseks)

Süstevesi

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimpreparaatidega.

Tuleb kasutada eraldi nõela.

Kõlblikkusaeg

30 kuud.

Pärast lahjendamist joogiveega on preparaadi kõlblikkusaeg 6 tundi (hoida temperatuuril kuni 30°C). Lahjendatud ravim on ette nähtud ainult seedetrakti ja pärasoole uuringuteks ning kompuutertomograafias kasutamiseks.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30° C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Mitte lasta külmuda. Kaitsta sekundaarse (röntgen)kiirguse eest. Ravimit võib hoida klaasviaalides ja pudelites temperatuuril kuni 37° C ühe kuu jooksul.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

10, 20, 50, 75 või 100 ml viaalid ning 200 ml pudel. Viaalid ja pudel on valmistatud värvitust borosilikaatklaasist (Ph. Eur. tüüp I), suletud bromobutüülkummist korgiga (Ph.Eur. tüüp I) ning kaetud alumiiniumist kattega.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Enne kasutamist tuleb Nitigraf’i nagu kõiki teisi parenteraalseid ravimeid visuaalselt kontrollida saastatuse, värvuse muutuse ja pudeli kahjustuste osas. Kontrastainet tohib süstlasse võtta ainult vahetult enne manustamist. Üks viaal või pudel on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks, hävitage allesjäänud ravim.

MÜÜGILOA HOIDJA

JUSTE S.A.Q.F

Avda.de San Pablo, 27

28823 Coslada (Madrid)

Hispaania

MÜÜGILOA NUMBRID

647 mg/ml: 935717

755 mg/ml: 935817

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.04.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

aprill 2017