Nexmezol 40 mg - gastroresistentne tabl 40mg n7; n14; n15; n28; n30; n56; n60; n90; n98; n100; n250

ATC Kood: A02BC05
Toimeaine: Esomeprazole
Tootja: Sandoz d.d.
NEXMEZOL 40 MG
gastroresistentne tabl 40mg N7; N14; N15; N28; N30; N56; N60; N90; N98; N100; N250


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Nexmezol 20 mg, gastroresistentsed tabletid

Nexmezol 40 mg, gastroresistentsed tabletid

Esomeprasool

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Nexmezol ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Nexmezoli võtmist

3.Kuidas Nexmezoli võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Nexmezoli säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Nexmezol ja milleks seda kasutatakse

Nexmezol sisaldab toimeainet, mille nimi on esomeprasool. See kuulub prootonpumba inhibiitoriteks nimetatavate ravimite gruppi. Need ravimid vähendavad happe produktsiooni maos.

Nexmezoli kasutatakse järgmiste haiguste raviks:

Täiskasvanud ja 12-aastased ning vanemad noorukid

Gastroösofageaalne reflukshaigus. See on olukord, kus hape pääseb maost söögitorru (torujas elund, mis ühendab kurku maoga), põhjustades valu, põletikku ja kõrvetisi.

Maos või soolestiku ülaosas esinevate haavandite korral, mis on nakatunud Helicobacter pylori’ks nimetatava bakteriga. Kui teil esineb see seisund, võib arst teile määrata ka antibiootikumravi, et ravida infektsiooni ja luua tingimused haavandi paranemiseks.

Täiskasvanud

MSPVA-deks (mittesteroidsed põletikuvastased ained) nimetatavate ravimite põhjustatud maohaavand. Nexmezoli võib kasutada ka selleks, et takistada maohaavandite tekkimist, kui te võtate MSPVA-sid.

Liiga palju hapet maos, tingituna kasvajast kõhunäärmes (Zollingeri-Ellisoni sündroom).

Pikaajaline ravi haavandite uuesti veritsemise ennetamiseks pärast ravi veenisiseselt manustatava esomeprasooliga.

2. Mida on vaja teada enne Nexmezoli võtmist

Ärge võtke Nexmezoli:

-kui olete esomeprasooli või selle ravimi mis tahtes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

-kui olete sellelaadsete ravimite, mille toimeaine nimetuse lõpus on –prasool (nt pantoprasool, lansoprasool, rabeprasool, omeprasool), suhtes allergiline;

-kui te võtate ravimeid, mis sisaldavad HIV-nakkuse ravis kasutatavat toimeainet nelfinaviir.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Nexmezoli võtmist pidage nõu oma arstiga:

-kui teil on rasked neeruprobleemid,

-kui teil on rasked maksaprobleemid.

Nexmezol võib peita teiste haiguste sümptomeid. Seega kui teil esineb mõni järgmistest seisunditest enne Nexmezol´i võtmist või selle võtmise ajal, rääkige viivitamatult oma arstiga:

teil tekib põhjuseta suur kehakaalu kaotus ja on probleeme neelamisega;

teil tekib kõhuvalu või seedehäired;

te hakkate oksendama toitu või verd;

teie roe muutub mustaks (verine väljaheide).

Kui teile on Nexmezol määratud “võtmiseks vajadusel”, peaksite oma arstiga ühendust võtma, kui teie sümptomid püsivad või muutuvad iseloomult.

Võttes prootonpumba inhibiitoreid, nagu Nexmezol, eriti kauem kui üle ühe aasta, võib vähesel määral suureneda puusaluu-, randmeluu- või selgroomurru oht. Rääkige oma arstile, kui teil on osteoporoos või kui te võtate kortikosteroide (need võivad suurendada osteoporoosi ohtu).

Lapsed ja noorukid

Nexmezoli ei soovitata alla 12-aastastele lastele, sest puuduvad piisavad andmed.

Muud ravimid ja Nexmezol

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Seda sellepärast, et Nexmezol võib mõjutada mõnede ravimite toimet ja mõned ravimid võivad mõjutada Nexmezoli toimet.

Ärge võtke Nexmezoli, kui te võtate ravimit, mis sisaldab nelfinaviiri (kasutatakse HIV-i raviks).

Järgmised ravimid võivad mõjutada Nexmezoli toimet või vastupidi:

atasanaviir, mida kasutatakse HIV-nakkuse ravis;

ketokonasool, itrakonasool või vorikonasool, mida kasutatakse seeninfektsioonide ravis; Pidevat ravi saavatel ning raske maksatalitluse häirega patsientidel võib arst vajaduse korral Nexmezoli annust kohandada;

erlotiniib, mida kasutatakse vähiravis;

ravimid, mille ainevahetusreaktsioonid toimuvad teatud kindla ensüümi vahendusel:

Odiasepaam, mida kasutatakse rahusti ja uneravimina;

Otsitalopraam, imipramiin, klomipramiin, mida kasutatakse depressiooni ravis,

Ofenütoiin, epilepsia ja teatud valude korral kasutatav ravim.

Vajaduse korral võib arst nende ravimite annuseid vähendada, eriti kui te ei saa ravi pidevalt. Kui te võtate fenütoiini, jälgib arst fenütoiini sisaldust teie veres, tehes seda eelkõige Nexmezol-ravi alguses ja lõppedes.

varfariin, fenprokumoon, atsenokumarool, mida kasutatakse tavapärase verehüübimise takistamiseks.

Arst jälgib teie hüübimisnäitajaid, tehes seda eelkõige Nexmezoliga ravimise alguses või lõpus;

tsilostasool, mida kasutatakse vahelduva lonkamise, kõndimisel tekkiva jalavalu korral, mida põhjustab ebapiisav verevarustus;

tsisapriid, mida kasutatakse mao ja soolestiku vaevuste ravis;

metotreksaat (kemoterapeutikum, mida kasutatakse suurte annustena vähiravis) – kui te võtate suures annuses metotreksaati, võib teie arst ajutiselt lõpetada ravi Nexmezoliga;

rifampitsiin (antibiootikum) – kasutatakse tuberkuloosi raviks;

naistepuna ürt, taimne depressiooniravim;

digoksiin, kasutatakse südameprobleemide raviks;

klopidogreel, kasutatakse aterotrombootiliste tüsistuse ennetamiseks (nt infarkt või insult);

takroliimus, kasutatakse äratõukereaktsiooni vältimiseks pärast organi siirdamist.

Kui teie arst on teile määranud koos Nexmezoliga ka antibiootikumid amoksitsiliin ja klaritromütsiin, et ravida Helicobacter pylori põhjustatud haavandeid, on väga oluline, et te teatate arstile mis ravimeid te kasutate.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

RASEDUS

Teie arst otsustab, kas tohite sellel ajal Nexmezoli võtta.

IMETAMINE

Ei ole teada, kas Nexmezol eritub rinnapiima. Seetõttu ei tohi te Nexmezoli võtta, kui toidate last rinnaga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Nezmezol ei mõjuta tõenäoliselt teie võimet juhtida autot või käsitseda masinaid või mehhanisme.

Nexmezol sisaldab glükoosi ja sahharoosi

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3.Kuidas Nexmezoli võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Nexmezoli gastroresistentsed tabletid ei ole soovitatavad alla 12-aasta vanustele lastele.

Kui te võtate seda ravimit pikaajaliselt, võib arst soovida teid jälgida (eriti siis, kui võtate ravimitkauem kui aasta).

Kui arst on teile öelnud, et te peate võtma seda ravimit vastavalt vajadusele, teatage arstile, kui teiesümptomid muutuvad.

Ravimi võtmine

Te võite võtta tablette mis tahes ajal päeva jooksul.

Te võite võtta tablette koos toiduga või tühja kõhuga.

Neelake tabletid koos veega tervelt alla. Ärge närige ega purustage tablette. Seda sellepärast, et tabletid sisaldavad kaetud pelleteid, mis ei lase maohappel ravimit lagundada. On tähtis, et pelleteid ei kahjustataks.

Nexmezol 40 mg

Tableti poolitamise juhis

Poolitage tablett nagu allpool joonisel kujutatud

Mida teha, kui teil on raske tablette neelata

Kui teil on raske tablette neelata, toimige järgmiselt:

-Pange need gaseerimata veega klaasi. Ärge kasutage teisi vedelikke.

-Segage, kuni tabletid lagunevad (segu ei ole läbipaistev). Jooge segu kohe ära või 30 minuti jooksul. Segage alati segu vahetult enne joomist.

-Veendumaks, et olete ära joonud kogu ravimi, loputage klaasi hoolega poole klaasitäie veega ja jooge see ära. Tahked osakesed sisaldavad ravimit – ärge närige ega purustage neid.

Kui te ei suuda üldse neelata, võib tableti segada vähese veega ja panna süstlasse. Seejärel saab seda läbi sondi (maosond) teile otse makku manustada.

Kui palju ravimit võtta

Arst ütleb teile, kui palju tablette ja kui kaua võtta. See oleneb teie seisundist, vanusest ja kui hästi teie maks töötab.

Tavalised annused on esitatud allpool.

Gastroösofageaalse reflukshaiguse põhjustatud kõrvetiste ravi:

Täiskasvanud ja 12-aastased või vanemad noorukid:

Kui arst on teil avastanud söögitoru kerge kahjustuse, on tavaline annus üks Nexmezol 40 mg tablett üks kord ööpäevas 4 nädala vältel. Kui teie söögitoru ei ole veel paranenud võib teie arst teile öelda, et jätkaksite sama annust veel 4 nädala vältel.

Kui söögitoru on paranenud, on tavaline annus üks Nexmezol 20 mg tablett üks kord ööpäevas.

Kui teie söögitoru ei ole kahjustunud, on tavaline annus üks Nexmezol 20 mg tablett iga päev. Kui seisund on kontrolli all, võib teie arst teile öelda, et te võtaksite oma ravimit ainult vajadusel, maksimaalselt kuni üks Nexmezol 20 mg tablett iga päev.

Kui teil on tõsiseid maksaprobleeme, võib arst määrata teile väiksema annuse.

Helicobacter pylori infektsiooniga seotud haavandite ravi ja haavandite taastekke profülaktika:

Tavaannus täiskasvanutele ja 12-aastastele või vanematele noorukitele on üks Nexmezol 20 mg tablett 2 korda ööpäevas ühe nädala jooksul.

Teie arst palub teil võtta ka antibiootikume, nt amoksitsilliini või klaritromütsiini.

MSPVA-de (mittesteroidsed põletikuvastased ained) põhjustatud maohaavandite ravi:

-18-aastased ja vanemad täiskasvanud: tavaline annus on üks Nexmezol 20 mg tablet üks kord ööpäevas 4...8 nädala jooksul.

Maohaavandite profülaktika MSPVA-de (mittesteroidsed põletikuvastased ained) ravi ajal:

-18-aastased ja vanemad täiskasvanud: tavaline annus on üks 20 mg Nexmezol’i tablett üks kord ööpäevas.

Kõhunäärme kasvajast põhjustatud mao liighappesuse ravi (Zollingeri-Ellisoni sündroom):

18-aastased ja vanemad täiskasvanud: tavaline annus on Nexmezol 40 mg kaks korda ööpäevas.

Arst võib annust kohandada vastavalt vajadusele, samuti otsustab arst ravi kestuse. Maksimaalne annus on 80 mg kaks korda ööpäevas.

Pikaajaline ravi haavandite uuesti veritsemise ennetamiseks pärast ravi veenisiseselt manustatava esomeprasooliga:

Tavaline annus on üks 40 mg Nexmezol’i tablett üks kord ööpäevas nelja nädala jooksul.

Kui te võtate Nexmezoli rohkem kui ette nähtud

Kui võtsite kogemata rohkem tablette kui ette nähtud, võtke otsekohe ühendust oma arsti või apteekriga.

Kui te unustate Nexmezoli võtta

Kui unustasite annuse võtta, võtke see niipea, kui see teile meenub. Kui on käes juba järgmise annuse võtmise aeg, jätke ununenud annus vahele.

Ärge võtke kahekordset annust (kahte annust samaaegselt), kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Nexmezoli võtmise

Võtke alati arsti määratud annust senikaua, kui arst on teid juhendanud. Kui katkestate või lõpetate ravi ilma arsti soovituseta, ei pruugi ravi olla edukas.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib mõni alljärgnevatest tõsistest kõrvaltoimetest, lõpetage selle ravimi kasutamine ja võtke kohe ühendust arstiga:

Äkki alanud vilistav hingamine, huulte, keele ja kurgu või keha turse, nahalööve, minestamine või neelamisraskused (raske allergiline reaktsioon).

Naha punetus koos villide või naha koorumisega. Võib esineda ka raske villiline lööve ja veritsus huultel, silmades, suus, ninas ja genitaalidel. See võib olla Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs.

Kollane nahk, tume uriin ja väsimus, mis võivad olla maksaprobleemide sümptomid.

Need kõrvaltoimed esinevad harva, vähem kui 1 inimesel 1000-st.

Teiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad:

Sageli (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):

-peavalu,

-kõhuvalu,

-kõhukinnisus,

-kõhulahtisus,

-kõhugaasid,

-iiveldus, oksendamine.

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st):

-vedelikupeetus jalgades või kätes,

-unetus,

-pearinglus,

-„sipelgate jooksmise” tunne,

-väsimus,

-suukuivus,

-maksaensüümide aktiivsuse suurenemine,

-sügelemine,

-nahalööve,

-nõgesega kõrvetamisele sarnased nähud,

-puusaluu-, randmeluu või selgroomurrud (kui Nexmezoli kasutatakse suures annuses ja pika aja jooksul),

-pöörlemistunne (vertigo).

Harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1 000-st):

-teatud valgevereliblede arvu vähenemine (leukopeenia),

-vereliistakute arvu vähenemine,

-naatriumisisalduse vähenemine veres,

-erutuvus,

-segasusseisund,

-depressioon,

-maitsetundlikkuse kadu,

-hägustunud nägemine,

-hingamisteede ahenemine,

-suulimaskesta põletik,

-seedetrakti seeninfektsioon,

-juuste väljalangemine,

-suurenenud tundlikkus valguse suhtes,

-lihase- ja liigesevalu,

-halb enesetunne,

-suurenenud higistamine.

Väga harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st):

-teatud valgevereliblede (granulotsüüdid) arvu oluline vähenemine,

-nii valgevereliblede, punavereliblede kui vereliistakute arvu vähenemine,

-agressioon,

-hallutsinatsioonid,

-maksapuudulikkus,

-maksahaigusest tingitud teatud ajukahjustus (entsefalopaatia),

-lihasenõrkus,

-neerupõletik,

-rinnanäärmete suurenemine meestel.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kui te võtate Nexmezoli rohkem kui 3 kuud, on võimalik, et teie vere magneesiumisisaldus väheneb. Madala magneesiumisisalduse sümptomid on väsimus, tahtmatud lihastõmblused, desorientatsioon, krambid, pearinglus, kiirenenud südamerütm. Kui teil tekib mõni nendest sümptomitest, öelge seda kohe oma arstile. Madal magneesiumisisaldus võib põhjustada ka kaaliumi- või kaltsiumisisalduse vähenemist veres. Teie arst võib otsustada regulaarselt kontrollida teie vere magneesiumisisaldust. Mikroskoopiline koliit (soolepõletik), mis põhjustab kõhulahtisust.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Nexmezoli säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blisterpakendil või pudelil pärast {kuupäev PP.KK.AAAA}. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Alumiinium/alumiinium blisterpakend

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Aclar/alumiinium blisterpakend

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

HDPE pudel

Enne pudeli esmakordset avamist: see ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Pärast pudeli esmakordset avamist: hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Kõlblikkusaeg pärast pudeli esmakordset avamist: 6 kuud.

Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.Pakendi sisu ja muu teave

Mida Nexmezol sisaldab

Nexmezol 20 mg

-Toimeaine on esomeprasool.

Iga gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg esomeprasooli (magneesiumdihüdraadina).

-Teised koostisosad on:

-Tableti sisu: sahharoos, maisitärklis, veeldatud glükoos, hüdroksüpropüültselluloos, povidoon, talk, titaandioksiid, metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1 : 1), glütseroolmonostearaat, propüleenglükool, steariinhape, polüsorbaat 80, simetikoon, mikrokristalne tselluloos, makrogool 6000, krospovidoon, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat.

-Tableti kate: hüpromelloos, makrogool 6000, titaandioksiid, talk, punane ja kollane raudoksiid.

Nexmezol 40 mg

-Toimeaine on esomeprasool.

Iga gastroresistentne tablett sisaldab 40 mg esomeprasooli (magneesiumdihüdraadina).

-Teised koostisosad on:

-Tableti sisu: sahharoos, maisitärklis, veeldatud glükoos, hüdroksüpropüültselluloos, povidoon, talk, titaandioksiid, metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1 : 1), glütseroolmonostearaat, propüleenglükool, steariinhape, polüsorbaat 80, simetikoon, mikrokristalne tselluloos, makrogool 6000, krospovidoon, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat.

-Tableti kate: hüpromelloos, makrogool 6000, titaandioksiid, talk, punane raudoksiid.

Kuidas Nexmezol välja näeb ja pakendi sisu

Nexmezol 20 mg

Heleroosa piklik õhukese polümeerikattega tablett.

Blisterpakendid, mis sisaldavad 7, 14, 15, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 × 1 ja 100 gastroresistentset tabletti ning pudelid, mis sisaldavad 7, 14, 15, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 ja 250 gastroresistentset tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Nexmezol 40 mg

Roosa, piklik, õhukese polümeerikattega tablett, mille mõlemal küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Blisterpakendid, mis sisaldavad 7, 14, 15, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 × 1 ja 100 gastroresistentset tabletti ning pudelid, mis sisaldavad 7, 14, 15, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 ja 250 gastroresistentset tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:

Sandoz d.d.

Verovskova 57

Sl-1000 Ljubljana

Sloveenia

Tootjad:

Salutas Pharma GmbH,

Otto-von-Guericke-Allee 1, 39179 Barleben,

Saksamaa

Või

Salutas Pharma GmbH,

Dieselstrasse 5, 70839 Gerlingen,

Saksamaa

Või

Lek Pharmaceuticals d.d.,

Verovskova 57, 1526 Ljubljana,

Sloveenia

Või

LEK S.A.,

Ul. Podlipie 16, 95-010 Stryków,

Poola

Või

LEK S.A.,

Ul. Domaniewski 50 C, 02-672 Varssav,

Poola

Või

S.C. Sandoz S.R.L.

Str. Livezeni, Nr 7A

540472 Târgu Mureş

Rumeenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Sandoz d.d. Eesti filiaal

Pärnu mnt 105 11312-Tallinn Tel.: +372 6652400

<-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele

Manustamine nasogastraalsondi kaudu (teave arstidele):

Kui patsient ei ole võimeline neelama, võib tabletid lahustada gaseerimata vees ning manustada nasogastraalsondi kaudu. Oluline on hoolikalt kontrollida valitud süstla ja sondi sobivust.

Manustamine nasogastraalsondi kaudu

1.Pange tablett sobivasse süstlasse ning täitke süstal ligikaudu 25 ml vee ning 5 ml õhuga. Mõnede sondide puhul on lahustamiseks vajalik 50 ml vett, et graanulid ei ummistaks sondi.

2.Loksutage süstalt kohe ligikaudu 2 minutit, et tablett lahustuks.

3.Hoidke süstalt püstises asendis ots ülespoole ja veenduge, et see ei ole ummistunud.

4.Ühendage süstal sondi külge, hoides süstalt kõrgemal.

5.Loksutage süstalt ning keerake tipp alla. Süstige kohe 5…10 ml sondi sisse. Pöörake süstalt pärast süstimist ning loksutage. Hoidke süstla tippu üles suunatuna, et see ei ummistuks.

6.Keerake süstla ots allapoole ning süstige kohe veel 5…10 ml sondi sisse. Korrake protseduuri, kuni süstal on tühi.

7.Täitke süstal 25 ml vee ning 5 ml õhuga ja korrake vajadusel punkti 5, et loputada alla süstlasse jäänud ravimijäägid. Mõnede sondide puhul tuleb kasutada 50 ml vett.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nexmezol 20 mg, gastroresistentsed tabletid

Nexmezol 40 mg, gastroresistentsed tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Nexmezol 20 mg

Iga gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg esomeprasooli (magneesiumdihüdraadina).

Nexmezol 40 mg

Iga gastroresistentne tablett sisaldab 40 mg esomeprasooli (magneesiumdihüdraadina).

INN Esomeprazolum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

 

20 mg gastroresistentne tablett

40 mg gastroresistentne tablett

 

 

 

Suhkru graanulid*

16,13 mg

32,26 mg

* suhkru graanulid sisaldavad sahharoosi ja maisitärklist. Sahharoosi sisaldus on ligikaudu 80…91,5%, glükoosi sisaldus ei ületa 5%.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett

Nexmezol 20 mg: heleroosa, ovaalne õhukese polümeerikattega tablett.

Nexmezol 40 mg: roosa, ovaalne õhukese polümeerikattega tablett, mille mõlemal küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud

Gastroösofageaalne reflukshaigus:

-erosiivse refluksösofagiidi ravi,

-paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks,

-gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.

Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega:

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi,

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika.

Mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA) pikaajaliselt vajavad patsiendid

-MSPVA kasutamisega seotud maohaavandite ravi,

-MSPVA kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskipatsientidel.

Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi.

Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi

Noorukid alates 12 aasta vanusest

Gastroösofageaalne reflukshaigus:

-erosiivse refluksösofagiidi ravi,

-paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks,

-gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.

Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi koos antibiootikumidega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest

Gastroösofageaalne reflukshaigus

-Erosiivse refluksösofagiidi ravi

40 mg üks kord ööpäevas 4 nädalat.

Täiendav 4-nädalane ravi on soovitatav patsientidele, kellel ösofagiit ei ole paranenud või kui sümptomid on jäänud püsima.

-Säilitusravi retsidiivide vältimiseks paranenud ösofagiidiga patsientidel 20 mg üks kord ööpäevas.

-Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi

20 mg üks kord ööpäevas patsientidele, kellel ei ole ösofagiiti. Kui sümptomeid ei ole 4 nädalaga õnnestunud kontrollida, on vajalikud täiendavad uuringud. Kui sümptomid on taandunud, saab edaspidi haigusnähte leevendada annusega 20 mg üks kord ööpäevas. Täiskasvanutel võib kasutada ravi annusega 20 mg üks kord ööpäevas, mida võetakse vajadusel. MSPVA-ravi saavatele mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi riskiga patsientidele ei soovitata „vajadusest lähtuvat” järelravi.

Täiskasvanud

Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika

20 mg esomeprasooli kombinatsioonis 1 g amoksitsilliini ja 500 mg klaritromütsiiniga kaks korda ööpäevas seitse päeva.

Pikaajalist ravi MSPVA-dega vajavad patsiendid

MSPVA-raviga seotud maohaavandite ravi: tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 4...8 nädalat.

MSPVA-raviga seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ennetamine riskipatsientidel: 20 mg üks kord ööpäevas.

Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosselt alustatud ravi

40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul pärast intravenoosselt alustatud ravi peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimiseks.

Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi

Soovituslik algannus on 40 mg esomeprasooli kaks korda ööpäevas. Annust tuleb seejärel individuaalselt kohandada ning ravi jätkata, kuni see on kliiniliselt näidustatud. Kliinilistele andmetele tuginedes saavutatakse enamikul patsientidest sümptomite kontroll annusevahemikus 80…160 mg

esomeprasooli ööpäevas. Kui annused on suuremad kui 80 mg ööpäevas, tuleb annus jagada osadeks ja võtta kaks korda ööpäevas.

Lapsed

Noorukid alates 12 aasta vanusest

Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi

Sobiva kombinatsioonravi valikul tuleb arvestada ametlikke riiklikke, regionaalseid ja paikseid juhiseid bakteriaalse resistentsuse, ravi kestuse (tavaliselt 7 päeva, kuid mõnikord kuni 14 päeva) ja soovitusliku antibiootikumide kasutamise osas. Ravi toimub spetsialisti järelevalve all.

Annustamissoovitus on järgmine:

Kehakaal

Annustamine

30…40 kg

Kombinatsioonravi kahe antibiootikumiga: Nexmezol 20 mg, amoksitsilliin 750 mg ja

 

klaritromütsiin 7,5 mg/kg kehakaalu kohta koos manustatuna kaks korda ööpäevas ühe

 

nädala jooksul.

> 40 kg

Kombinatsioonravi kahe antibiootikumiga: Nexmezol 20 mg, amoksitsilliin 1 g ja

 

klaritromütsiin 500 mg koos manustatuna kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul.

Alla 12 aasta vanused lapsed

Nexmezol’i ei soovitata kasutada alla 12 aasta vanuste laste raviks.

Neerufunktsiooni häirega patsiendid

Neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerupuudulikkusega patsientide osas on kogemus piiratud, mistõttu tuleb neid ravida ettevaatusega (vt lõik 5.2).

Maksafunktsiooni häirega patsiendid

Kerge kuni keskmise maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annuseid kohandada. Raske maksakahjustuse korral ei tohi ületada suurimat lubatud annust 20 mg esomeprasooli (vt lõik 5.2).

Eakad

Eakatel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Manustamisviis

Tablett neelatakse koos vedelikuga tervelt alla. Tablette ei tohi närida ega purustada. Kui patsiendil on neelamisraskusi, võib tableti lahustada pooles klaasis gaseerimata vees. Teisi vedelikke ei tohi kasutada, sest graanulite maohappekindel kate võib lõhustuda. Segage, kuni tablett on lagunenud ning jooge graanulitega vedelik ära kohe või 15 minuti jooksul. Loputage klaasi poole klaasi veega ning jooge vesi ära. Graanuleid ei tohi närida ega purustada.

Kui patsient ei ole võimeline ise neelama, võib tableti lahustada gaseerimata vees ning manustada nasogastraalsondi kaudu. Valitud süstla ja sondi sobivust tuleb hoolikalt kontrollida. Ettevalmistamise ja manustamise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Esomeprasooli ei tohi nagu teisigi prootonpumba inhibiitoreid manustada koos nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Alarmeerivate sümptomite (nt märkimisväärne tahtmatu kehakaalu langus, korduv oksendamine, düsfaagia, hematemeesis või meleena) ja maohaavandi või selle kahtluse olemasolul tuleb võimalik

maliigne haigus eelnevalt välistada, sest Nexmezolravi võib sümptomeid leevendada ja diagnoosimist edasi lükata.

Pikaajalisel ravil olevaid patsiente (eriti kauem kui üks aasta) tuleb regulaarselt jälgida. Kui patsiendid kasutavad ravi vastavalt vajadusele, tuleb neid juhendada, et haigusnähtude

muutumisel tuleb võtta ühendust arstiga. Kui esomeprasooli määratakse vastavalt vajadusele kasutamiseks, tuleb arvestada ka teiste kasutatavate ravimitega tekkida võivate koostoimete võimalusega esomeprasooli plasmakontsentratsioonide muutuste tõttu. Vt lõik 4.5.

Kui esomeprasooli määratakse Helicobacter pylori eradikatsiooniks, tuleb arvestada kolmikravi kõikide komponentide koostoimetega. Klaritromütsiin on tugev CYP3A4 inhibiitor ning seetõttu tuleb arvestada klaritromütsiini vastunäidustuste ja koostoimetega, kui kolmikravi kasutatakse samaaegsel CYP3A4 vahendusel metaboliseeritavaid ravimeid (nt tsisapriid) saavatel patsientidel.

Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetrakti infektsioonide, näiteks Salmonella ja Campylobacter’i riski, haiglaravil olevatel patsientidel ka võimalik, et Clostridium difficile riski (vt lõik 5.1).

Esomeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri manustamine koos prootonpumba inhibiitoritega arvatakse olevat vältimatu, on vajalik hoolikas kliiniline jälgimine, kui atasanaviiri annust suurendatakse 400 mg-ni ja manustatakse koos 100 mg ritonaviiriga; esomeprasooli annus ei tohi ületada 20 mg.

Esomeprasool, nagu kõik happeid blokeerivad ravimid, võib hüpo- või aklorhüüdria tõttu vähendada B12 vitamiini (tsüanokobalamiin) imendumist. Seda tuleb arvesse võtta pikaajalise ravi puhul patsientidel, kellel on B12 vitamiini kehavarud vähenenud või riskfaktorid imendumise vähenemiseks.

Esomeprasool on CYP2C19 inhibiitor. Esomeprasooliga ravi alustades või lõpetades tuleb arvestada võimalike koostoimetega ravimitega, mis metaboliseeruvad CYP2C19 kaudu. Klopidogreeli ja omeprasooli vahel on täheldatud koostoimet (vt lõik 4.5). Selle koostoime kliiniline tähendus on ebaselge. Ennetava abinõuna tuleks esomepasooli ja klopidogreeli samaaegset kasutamist vältida.

Hüpomagneseemia

PPI-dega (nagu esomeprasool) vähemalt kolme kuu, aga enamikul juhtudel aasta jooksul ravitud patsientidel on teatatud raskest hüpomagneseemiast. Hüpomagneseemia tõsistest nähtudest võivad tekkida väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja ventrikulaarne arütmia, kuid need võivad alata hiilides ja jääda tähelepanuta. Kõige raskemate nähtudega patsientidel paranes hüpomagneseemia pärast magneesiumi asendusravi ja PPI-de manustamise katkestamist.

Patsientide puhul, kes on eeldatavalt pikaajalisel ravil või kes manustavad PPI-sid koos digoksiini või hüpomagneseemiat põhjustavate ravimitega (nt diureetikumid), peavad tervishoiutöötajad kaaluma magneesiumisisalduse mõõtmist enne ravi PPI-ga ja regulaarselt ravi ajal.

Prootonpumba inhibiitorid, eriti kui neid kasutada suures annuses ja pikema aja vältel (> 1 aasta), võivad mõõdukalt suurendada puusaluu-, randmeluu- ja selgroomurdude riski, eelkõige eakatel või teiste kaasuvate riskitegurite olemasolul. Vaatlusuuringud viitavad, et prootonpumba inhibiitorid võivad suurendada üleüldist luumurdude tekkeriski 10…40%. Mingi osa sellest riskist võib olla tingitud teistest riskiteguritest. Osteoporoosiriskiga patsiendid peavad saama tervishoiuteenuseid kehtivate kliiniliste ravijuhiste kohaselt ning tagada tuleb piisav D-vitamiini ja kaltsiumi tarvitamine.

Toime seroloogilistele testidele

CgA suurenenud sisaldus tänu maohappe koguse suurenemisele võib häirida neuroendokriinsete kasvajate uuringuid. Selle häirimise vältimiseks tuleb vähemalt 5 päevaks enne CgA määramist ravi esomeprasooliga ajutiselt katkestada.

Teadaolevat toimet omavad abiained

See ravimpreparaat sisaldab glükoosi ja sahharoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi imendumishäire või sahharoosi-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Uuringud koostoimete kindlakstegemiseks on teostatud ainult täiskasvanutel.

Esomeprasooli mõju teiste ravimite farmakokineetikale

pH-sõltuva imendumisega ravimid

Maohappe pärssimine esomeprasooli ja teiste prootonpumba inhibiitorite ravi ajal võib vähendada või suurendada teiste mao pH tasemest sõltuva imendumisega ravimite imendumist.Sarnaselt teistele happesekretsiooni inhibeerivatele ravimitele, võib esomeprasool-ravi ajal väheneda selliste ravimite nagu ketokonasool, itrakonasool ja erlotiniib imendumine ning suureneda digoksiini imendumine. Omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja digoksiini samaaegne kasutamine tervetel inimestel suurendas digoksiini biosaadavust 10% võrra (kuni 30% kahel inimesel kümnest). Harva on teatatud digoksiini toksilisest toimest. Siiski on suurte esomeprasooli annuste manustamisel eakatele

patsientidele vajalik ettevaatus. Vere digoksiinisisaldust tuleb jälgida erilise hoolega.

On teatatud, et omeprasool omab koostoimeid mõnede proteaasi inhibiitoritega. Teatatud koostoimete kliiniline olulisus ja koostoimemehhanism ei ole alati teada. Omeprasoolravi ajal tõusnud maohappesus võib muuta proteaasi inhibiitorite imendumist. Teised võimalikud koostoimemehhanismid mõjuvad läbi CYP2C19 inhibeerimise. Omeprasooliga koosmanustamise korral on teatatud atasanaviiri ja nelfinaviiri seerumisisalduse vähenemisest, mistõttu koosmanustamine ei ole soovitatav. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) ja 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas atasanaviiri ekspositsiooni olulise languse (ligikaudu 75%-line AUC, Cmax ja Cmin vähenemine). Atasanaviiri annuse suurendamine 400 mg-le ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri ekspositsioonile. Omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja 400 mg atasanaviiri / 100 mg ritonaviiri koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas atasanaviiri ekspositsiooni ligikaudu 30%-lise languse võrreldes ekspositsiooniga 300 mg atasanaviiri / 100 mg ritonaviiri ööpäevas manustamisel ilma omeprasooli 20 mg ööpäevas manustamiseta. Omeprasooli (40 mg ööpäevas) koosmanustamisel vähenes nelfinaviiri keskmine AUC, Cmax ja Cmin 36...39 % võrra ja farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmine AUC, Cmax ja Cmin vähenes 75...92 % võrra. On teatatud, et samaaegne omeprasoolravi

(40 mg üks kord ööpäevas) põhjustas sakvinaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) seerumisisalduse suurenemise 80...100 % võrra. Omeprasoolravi annuses 20 mg ööpäevas ei omanud mõju darunaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) ega amprenaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) ekspositsioonile. Esomeprasoolravi annuses 20 mg ööpäevas ei omanud mõju amprenaviiri (manustatuna koos ja ilma ritonaviirita) ekspositsioonile. Omeprasoolravi annuses 40 mg ööpäevas ei omanud mõju lopinaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) ekspositsioonile. Omeprasooli ja esomeprasooli sarnaste farmakodünaamiliste toimete ja farmakokineetiliste omaduste tõttu ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine soovitatav ning esomeprasooli ja nelfinaviiri koosmanustamine on vastunäidustatud.

CYP2C19 vahendusel metaboliseeritavad ravimid

Esomeprasool inhibeerib iseoensüümi CYP2C19, mis on olulisim esomeprasooli metaboliseeriv ensüüm. Kui esomeprasooli kombineeritakse CYP2C19 vahendusel metaboliseeritavate ravimitega (nt diasepaam, tsitalopraam, imipramiin, klomipramiin, fenütoiin jne), siis võib nende ravimite sisaldus plasmas suureneda ning annuseid tuleb vähendada. Seda tuleb eelkõige silmas pidada juhtudel, kui esomeprasooli määratakse kasutamiseks vajadusest lähtuvalt. Samaaegsel 30 mg esomeprasooli manustamisel vähenes CYP2C19 substraadi diasepaami kliirens 45%. Samaaegsel 40 mg esomeprasooli ja fenütoiini manustamisel suurenes epilepsiahaigetel fenütoiini minimaalne plasmasisaldus 13%. Esomeprasooli lisamisel või ärajätmisel soovitatakse jälgida fenütoiinisisaldust plasmas. Omeprasool (40 mg üks kord ööpäevas) suurendas vorikonasooli (CYP2C19 substraat) Cmax ja AUCτ näitajaid vastavalt 15% ning 41%.

Kliinilises uuringus, kus manustati varfariini saavatele patsientidele lisaks 40 mg esomeprasooli, püsisid hüübimisnäitajad lubatud piirides. Turuletulekujärgses perioodis on samaaegse ravi korral siiski täheldatud üksikuid INR-i tõusu juhte. Varfariini või teisi kumariini derivaate saavaid patsiente on soovitatav esomeprasoolravi alustamisel ja lõpetamisel jälgida.

Nii omeprasool kui ka esomeprasool toimivad CYP2C19 inhibiitoritena. Ristuvas uuringus suurendas tervetele vabatahtlikele manustatud 40 mg omeprasooli tsilostasooli Cmax-i 18% ja AUC-d 26% ning ühel tema aktiivsel metaboliidil vastavalt 29% ja 69%.

Tervetel vabatahtlikel suurendas 40 mg esomeprasooli ja tsisapriidi manustamine plasmakontsentratsiooni/aja kõvera alust pindala 32% ning pikendas elminatsiooni poolväärtusaega (t1/2) 31%, kuid olulist tsisaspriidi maksimaalse plasmasisalduse tõusu ei täheldatud. Pärast ainult tsisapriidi manustamist täheldati QTc intervalli vähest pikenemist, kuid esomeprasooliga kombineerides edasist pikenemist ei täheldatud (vt ka lõik 4.4).

Esomeprasoolil ei ole täheldatud kliiniliselt olulist mõju amoksitsilliini või kinidiini farmakokineetikale.

Uuringud, mis hindasid esomeprasooli ja naprokseeni või rofekoksiibi samaaegset manustamist, ei tuvastanud lühiajalistes uuringutes ühtegi kliiniliselt olulist farmakokineetilist koostoimet.

Tervetel vabatahtlikel tehtud kliiniliste uuringute tulemused näitasid farmakokineetilist (FK) / farmakodünaamilist (FD) vastastikust toimet klopidogreeli (300 mg löökannus / 75 mg ööpäevas säilitusannus) ja esomeprasooli (40 mg suukaudselt üks kord ööpäevas) vahel, põhjustades klopidogreeli aktiivse metaboliidi vähenenud ekspositsiooni keskmiselt 40% ja tuues kaasa väiksema maksimaalse vereliistakute agregatsiooni (ADP indutseeritud) inhibeerimise keskmiselt 14% võrra.

Kui klopidogreeli manustati koos kindla annuse esomeprasooli 20 mg ja ASH 81 mg kombinatsiooniga, vähenes tervetel vabatahtlikel tehtud uuringus klopidogreeli aktiivse metaboliidi ekspositsioon peaaegu 40% võrreldes ainult klopidogreeli manustamisega. Kuid maksimaalne ADP indutseeritud vereliistakute agregatsiooni inhibeerimise tase oli nendel isikutel sama klopidogreeli ja klopidogreeli + kombinatsiooni (esomeprasool + ASH) rühmas.

Nende esomeprasooli farmakokineetiliste ja farmakodünaamiliste koostoimete kliiniliste väljundite kohta seoses suurte kardiovaskulaarsete sündmustega on vaatlusuuringutes ja kliinilistes uuringutes avaldatud vasturääkivaid andmeid. Ettevaatusabinõuna ei ole samaaegne klopidogreeli kasutamine soovitatav.

Teadmata mehhanism

Samaaegsel esomeprasooli kasutamisel on teatatud takroliimuse sisalduse suurenemisest seerumis.

Mõnel patsiendil on PPI-ga koosmanustamisel teatatud metotreksaadisisalduse suurenemisest. Suure annuse metotreksaadi manustamisel tuleb kaaluda ajutist esomeprasoolravi katkestmist.

Teiste ravimite mõju esomeprasooli farmakokineetikale

Esomeprasool metaboliseeritakse CYP2C19 ja CYP3A4 vahendusel. Esomeprasooli ja CYP3A4 inhibiitori klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) samaaegsel manustamisel kahekordistus esomeprasooli AUC. Esomeprasooli ja CYP2C19/CYP3A4 kombineeritud inhibiitori samaaegsel manustamisel võib esomeprasooli AUC kahekordistuda. CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor vorikonasool suurendas esomeprasooli AUCτ–d 280%. Kummalgi juhul ei ole esomeprasooli annuse vähendamine regulaarselt vajalik. Annuse kohandamist tuleks siiski kaaluda, kui patsiendil on raske maksakahjustus ning kui vajalik on pikaajaline ravi.

CYP2C19 või CYP3A4 või mõlemate ensüümide teadaolevad indutseerijad (nt rifampitsiin ja liht- naistepuna) võivad esomeprasooli ainevahetust kiirendades vähendada esomeprasoolisisaldust seerumis.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Esomeprasooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Paljusid rasedaid hõlmanud omeprasooli ratseemilise seguga tehtud epidemioloogilised uuringud ei ole viidanud lootele väärarenguid tekitavale ega toksilisele toimele. Loomkatsed esomeprasooliga ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet embrüo/loote arengule. Loomkatsed ratseemilise seguga ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, sünnitusele või postnataalsele arengule. Raseduse ajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Imetamine

Ei ole teada, kas esomeprasooli eritub inimese rinnapiima. Imetavatel naistel ei ole uuringuid tehtud. Seetõttu ei tohi Nexmezol’i kasutada imetamise ajal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Toimeid ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed

Esomeprasooli kliiniliste uuringute programmis ja turuletulekujärgses perioodis on täheldatud või kahtlustatud järgmisi kõrvaltoimeid. Ükski neist ei sõltunud annuse suurusest. Kõrvaltoimed klassifitseeritakse vastavalt organsüsteemide klasside ja esinemissageduste alusel:

väga sage ≥ 1/10, sage ≥ 1/100 kuni < 1/10; aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100; harv ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000; väga harv < 1/10 000, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

 

Väga

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

Teadmata

 

sage

 

 

 

 

 

Vere ja

 

 

 

Leukopeenia,

Agranulotsütoos,

 

lümfisüsteemi

 

 

 

trombotsüto-

pantsütopeenia

 

häired

 

 

 

peenia

 

 

Immuun-

 

 

 

Ülitundlikkus-

 

 

süsteemi häired

 

 

 

reaktsioonid, nt

 

 

 

 

 

 

palavik,

 

 

 

 

 

 

angioödeem ja

 

 

 

 

 

 

anafülaktiline

 

 

 

 

 

 

reaktsioon/

 

 

 

 

 

 

šokk

 

 

Ainevahetus- ja

 

 

Perifeerne

Hüponatreemia

 

Hüpomagne-

toitumishäired

 

 

turse

 

 

seemia (vt lõik

 

 

 

 

 

 

4.4); raske

 

 

 

 

 

 

hüpomagne-

 

 

 

 

 

 

seemia võib

 

 

 

 

 

 

korreleeruda

 

 

 

 

 

 

hüpo-

 

 

 

 

 

 

kaltseemiaga

Psühhiaatrilised

 

 

Unetus

Agiteeritus,

Agressioon,

 

häired

 

 

 

segasus,

hallutsinatsioonid

 

 

 

 

 

depressioon

 

 

Närvisüsteemi

 

Peavalu

Pearinglus,

Maitsetundlik-

 

 

häired

 

 

paresteesia,

kuse häired

 

 

 

 

 

unisus

 

 

 

Silma

 

 

 

Hägune

 

 

kahjustused

 

 

 

nägemine

 

 

Kõrva ja

 

 

Vertiigo

 

 

 

labürindi

 

 

 

 

 

 

kahjustused

 

 

 

 

 

 

 

Väga

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

Teadmata

 

sage

 

 

 

 

 

Respiratoorsed,

 

 

 

Bronhospasm

 

 

rindkere ja

 

 

 

 

 

 

mediastiinumi

 

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

 

Seedetrakti

 

Kõhuvalu,

Suukuivus

Stomatiit,

 

Mikroskoopiline

häired

 

kõhukinnisus,

 

gastrointesti-

 

koliit

 

 

kõhulahtisus,

 

naalne

 

 

 

 

kõhupuhitus,

 

kandidiaas

 

 

 

 

iiveldus/

 

 

 

 

 

 

oksendamine

 

 

 

 

Maksa ja

 

 

Maksa-

Hepatiit koos

Maksa-

 

sapiteede

 

 

ensüümide

ikterusega või

puudulikkus,

 

häired

 

 

aktiivsuse

ilma

entsefalopaatia

 

 

 

 

suurenemine

 

eelneva

 

 

 

 

 

 

maksahaigusega

 

 

 

 

 

 

patsientidel

 

Naha ja

 

 

Dermatiit,

Alopeetsia,

Multiformne

 

nahaaluskoe

 

 

sügelus,

valgus-

erüteem,

 

kahjustused

 

 

lööve,

tundlikkus

Stevensi-Johnsoni

 

 

 

 

urtikaaria

 

sündroom,

 

 

 

 

 

 

toksiline

 

 

 

 

 

 

epidermaalne

 

 

 

 

 

 

nekrolüüs (TEN)

 

Lihas-skeleti ja

 

 

Puusaluu-,

Artralgia,

Lihasnõrkus

 

sidekoe

 

 

randmeluu-

müalgia

 

 

kahjustused

 

 

või selgroo-

 

 

 

 

 

 

murrud (vt

 

 

 

 

 

 

lõik 4.4)

 

 

 

Neerude ja

 

 

 

 

Interstitsiaalne

 

kuseteede

 

 

 

 

nefriit; samal ajal

 

häired

 

 

 

 

on mõnel

 

 

 

 

 

 

patsiendil teatatud

 

 

 

 

 

 

neeru-

 

 

 

 

 

 

puudulikkusest

 

Reproduktiivse

 

 

 

 

Günekomastia

 

süsteemi ja

 

 

 

 

 

 

rinnanäärme

 

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

 

Üldised häired

 

 

 

Üldine halb

 

 

ja manustamis-

 

 

 

enesetunne,

 

 

koha

 

 

 

suurenenud

 

 

reaktsioonid

 

 

 

higistamine

 

 

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest WWW.RAVIMIAMET.EE kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid

Hetke andmete põhjal on ravimi tahtliku üleannustamise kogemused väga vähesed. 280 mg annuse manustamisel tekkinud sümptomitena on kirjeldatud seedetrakti nähte ja nõrkust. Ühekordse 80 mg esomeprasooli annuse manustamisel sümptome ei tekkinud.

Ravi

Spetsiifilist antidooti ei ole teada. Esomeprasool seondub ulatuslikult plasmavalkudega ning ei ole seetõttu täielikult dialüüsitav. Nagu kõikide üleannustamise juhtude korral, peab ravi olema sümptomaatline ning kasutada tuleb üldtoetavaid ravimeetmeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: peptilise haavandi ja gastroösofageaalse reflukshaiguse raviks kasutatavad ained, prootonpumba inhibiitorid

ATC-kood: A02BC05

Esomeprasool on omeprasooli S-isomeer, mis vähendab maohappesust spetsiifilise suunatud toimemehhanismiga. See on parietaalraku prootonpumba spetsiifiline inhibeerimine. Nii omeprasooli R- kui ka S-isomeeri farmakodünaamiline aktiivsus on sarnane.

Toimekoht ja -mehhanism

Esomeprasool on nõrk alus ning see kontsentreeritakse ja konverteeritakse parietaalraku sekretoorsete kanalikeste väga happelises keskkonnas toimivaks vormiks, kus ta inhibeerib ensüümi H+K+-ATPaasi (prootonpumpa) ning inhibeerib nii basaalset kui stimuleeritud happesekretsiooni.

Toime maohappe sekretsioonile

Pärast 20 mg ja 40 mg esomeprasooli suukaudset manustamist algab toime ühe tunni möödudes. 20 mg esomeprasooli manustamisel üks kord ööpäevas viie päeva jooksul vähenes pentagastriini

stimulatsiooni järel keskmine suurim happe tootmine 90%, mida mõõdeti 5. päeval 6...7 tunni jooksul pärast annust.

Pärast viiepäevast suukaudset annustamist 20 mg ja 40 mg esomeprasooliga püsis maosisene pH üle 4 keskmiselt vastavalt 13 ja 17 tundi, üle 24 tunni sümptomaatilistel gastroösofageaalse reflukshaigusega (GERD) patsientidel. Patsientide osakaal, kelle mao pH püsis üle 4 vähemalt 8, 12 ja 16 tundi oli 20 mg esomeprasooli manustamisel vastavalt 76%, 54% ja 24%. Vastavad näitajad 40 mg esomeprasooli manustamisel olid 97%, 92% ja 56%.

Plasmakontsentratsiooni asendusparameetrina AUC-d kasutades on näidatud happesekretsiooni pärssimise ning ekspositsiooni korrelatsiooni.

Happe inhibitsiooni terapeutilised toimed

Refluksösofagiidi ravis 40 mg esomeprasooliga tervenes ligikaudu 78% patsientidest neljanädalase ning 93% kaheksanädalase ravi järel.

Ühenädalane ravi 20 mg esomeprasooliga kaks korda ööpäevas ning sobivate antibiootikumidega andis eduka H. pylori eradikatsiooni ligikaudu 90% patsiendil.

Pärast ühenädalast eradikatsioonravi ei ole vaja jätkata monoteraapiat antisekretoorsete ravimitega, et haavandi tervenemine oleks tõhus ning leevendamaks tüsistumata kaksteistsõrmikuhaavandite sümptomeid.

Randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrollitud kliinilises uuringus randomiseeriti patsiendid, kellel esines endoskoopiliselt kinnitatud peptilise haavandi verejooks, mida iseloomustati kui Forrest Ia, Ib, IIa või IIb (vastavalt 9 %, 43 %, 38 % ja 10 %), saama esomeprasooli infusioonilahust (n = 375) või platseebot (n = 389). Endoskoopilise hemostaasi järgselt said patsiendid kas 80 mg esomeprasooli intravenoosse infusioonina 30 minuti jooksul, mille järgselt püsiinfusioonina 8 mg esomeprasooli tunnis, või platseebot 72 tunni vältel. Pärast algset 72-tunnist perioodi said kõik patsiendid maohappesuse langetamiseks uuringu avatud osas 40 mg suukaudset Nexiumi 27 päeva jooksul. Verejooksu retsidiivi esinemissagedus oli 3 päeva jooksul esomeprasooliga ravitud rühmas 5,9 %, võrreldes 10,3 %-ga platseeborühmas. 30. ravijärgseks päevaks oli verejooksu retsidiivi esinemissagedus esomeprasooliga ravitud rühmas 7,7 %, võrreldes 13,6 %-ga platseeborühmas.

Happe inhibitsiooniga seotud teised toimed

Antisekretoorsete ravimite manustamise ajal suureneb seerumi gastriini sisaldus happesuse languse mõjul. Samuti suureneb maohappesuse vähenemise tõttu CgA. CgA sisalduse suurenemine võib segada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Kirjanduse andmed viitavad, et ravi prootonpumba inhibiitoritega tuleb katkestada vähemalt 5 päeva enne CgA sisalduse mõõtmist. Kui CgA ja gastriinisisaldus ei ole 5 päeva möödumisel normaliseerunud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast ravi lõpetamist esomeprasooliga.

Pikaajalise ravi ajal esomeprasoolioga on nii lastel kui ka täiskasvanutel täheldatud ECL- rakkude arvu kasvu, mida võib seostada gastriini sisalduse tõusuga seerumis. Selle leiu tulemus ei ole kliiniliselt oluline.

Antisekretoorsete ravimite pikaajaliselt kasutamisel on teatatud mao glandulaarsete tsüstide tekke mõnevõrra suurenenud esinemissagedust. Need muutused on tugeva happesekretsiooni füsioloogiline tulemus, kuid glandulaartsüstid on healoomulised ning näivad olevat pöörduvad.

Mis tahes põhjusel vähenenud maohappesus, sh prootonpumba inhibiitorite mõjul, suurendab normaalselt soolestikus esinevate bakterite arvukust maos. Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetraktiinfektsioonide riski, nagu Salmonella, Campylobacter ja hospitaliseeritud patsientidel tõenäoliselt ka Clostridium difficile.

Kahes uuringus mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (sh COX-2-selektiivseid) võtvate patsientidega olid esomeprasooli maohaavandi ravi tulemused paremad kui aktiivsel võrdlusravimil ranitidiinil.

Kahes uuringus mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (sh COX-2-selektiivseid) kasutavate patsientidega (vanuses üle 60 aasta ja/või eelnev haavand) olid esomeprasoolil paremad näitajad mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ennetamises kui platseebol.

Lapsed

Uuringus gastroösofageaalse reflukshaigusega lastel (<1...17-aastased), kes said pikaajalist ravi prootonpumba inhibiitoritega, tekkis 61% lastest kergekujulise raskusega ECL-rakkude hüperplaasia, mis on teadmata kliinilise tähtsusega ja millest ei arenenud edasi atroofilist gastriiti või kartsinoidseid kasvajaid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine

Esomeprasooli on happelises keskkonnas labiilne ning manustatakse suu kaudu maohappekindla kattega graanulite vormis. In vivo konversioon R-isomeeriks on vähene. Esomeprasool imendub kiiresti, maksimaalne sisaldus plasmas saavutatakse ligikaudu 1...2 tundi pärast ravimi võtmist.

Absoluutne biosaadavus on ühekordse 40 mg annuse järel 64% ning suureneb korduval üks kord ööpäevas manustamisel 89%-ni. 20 mg esomeprasooli puhul on vastavad näitajad 50% ja 68%. Püsiseisundi jaotusruumala tervetel vabatahtlikel on ligikaudu 0,22 l/kg kehakaalu kohta. Esomeprasool seondub 97% ulatuses plasmavalkudega.

Koos toiduga võtmisel esomeprasooli imendumine viivitub ning väheneb, kuigi sellel ei ole olulist mõju esomeprasooli toimele maohappe vähendamisel.

Biotransformatsioon ja eritumine

Esomeprasool metaboliseeritakse täielikult tsüstokroomi P450 süsteemi (CYP) vahendusel. Esomeprasooli metabolismi põhiosa sõltub polümorfsest isoensüümist CYP2C19, mis vastutab esomeprasooli hüdroksüül- ja desmetüül-metaboliitide tekke eest. Ülejäänud osa sõltub teisest spetsiifilisest isovormist (CYP3A4), mis vastutab esomeprasoolsulfooni tekke eest, mis on plasma põhimetaboliit.

Alljärgnevad parameetrid peegeldavad farmakokineetikat peamiselt isikutel, kelle on funktsionaalne CYP2C19 ensüüm (nn kiired metaboliseerijad).

Üldine plasmakliirens oli ühekordse annuse manustamisel ligikaudu 17 l/h ning korduval manustamisel ligikaudu 9 l/h. Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg oli korduval üks kord ööpäevas manustamisel ligikaudu 1,3 tundi. Esomeprasooli farmakokineetikat on uuritud annustes kuni 40 mg kaks korda ööpäevas. Korduval esomeprasooli manustamisel plasmakontsentratsiooni/aja kõvera alune pindala suurenes. Suurenemine sõltub annusest ning tulemus on korduvate annuste manustamisel annuse tõusu suhtes suurem kui AUC tõus. See ajast ja annusest sõltuvus tuleneb esmasainevahetuse ning süsteemse kliirensi vähenemisest, mille arvatav põhjus on CYP2C19 ensüümi pärssimine esomeprasooli ja/või selle sulfoon-metaboliidi vahendusel. Esomeprasool elimineeritakse annuste vahelise ajal plasmast täielikult ning üks kord ööpäevas manustamisel ravim ei kuhju.

Esomeprasooli põhimetaboliidil ei ole mõju maohappe sekretsioonile. Peaaegu 80% suukaudsest esomeprasooli annusest eritub metaboliitidena uriini, ülejäänud väljaheidetega. Uriinis on lähteravimi osakaal vähem kui 1%.

Patsientide erirühmad

Ligikaudu 2,9 ±1,5% populatsioonist ei ole funktsionaalset CYP2C19 ensüümi ning neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Neil isikutel metaboliseeritakse esomeprasooli tõenäoliselt peamiselt CYP3A4 vahendusel katalüüsides. Pärast 40 mg esomeprasooli korduvat manustamist üks kord ööpäevas oli aeglastel metaboliseerijatel keskmine plasmakontsentratsiooni/aja kõvera alune pindala ligikaudu 100% suurem kui funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel (kiired metaboliseerijad). Keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon suurenes ligikaudu 60%. Need leiud ei mõjuta esomeprasooli annustamist.

Eakatel (71...80-aastased) ei ole esomeprasooli metabolism oluliselt muutunud.

Pärast 40 mg esomeprasooli ühekordset annust oli plasmakontsentratsiooni/aja kõvera alune pindala naistel ligikaudu 30% suurem kui meestel. Korduval üks kord ööpäevas manustamisel soolist erinevust ei täheldatud. Need leiud ei mõjuta esomeprasooli annustamist.

Elundite funktsiooni häired

Kerge kuni keskmine maksafunktsiooni häire võib mõjutada esomeprasooli metabolismi. Raske maksafunktsiooni häirega patsientidel metabolism aeglustub, mille tagajärjel esomeprasooli plasmakontsentratsiooni/aja kõvera alune pindala kahekordistub. Seetõttu ei tohi raske funktsiooni häire korral ületada maksimaalset annust 20 mg.

Esomeprasool ega selle põhimetaboliidid ei kuhju üks kord ööpäevas manustamisel.

Neerufunktsiooni langusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Et neerud vastutavad esomeprasooli metaboliitide ekskretsiooni, kuid mitte lähteühendi eliminatsiooni eest, ei ole oodata esomeprasooli ainevahetuse muutust neerufunktsiooni häire korral.

Lapsed

12...18-aastased noorukid

Pärast 20 mg ja 40 mg esomeprasooli korduvat manustamist oli mõlema annuse puhul üldekspositsioon (AUC) ning aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseni (tmax) 12...18- aastastel sama, mis täiskasvanutel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kartsinogeensuse uuringud rottidel ratseemilise seguga on näidanud ECL rakkude hüperplaasiat ja kartsinoidide teket. Need rottidel kirjeldatud toimed on pideva, väljendunud hüpergastrineemia tulemus, mis tekivad sekundaarsena maohappe vähenemisele ning neid täheldatakse pärast pikaajalist ravi maohappe sekretsiooni inhibiitoritega.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: sahharoos, maisitärklis, veeldatud glükoos,

hüdroksüpropüültselluloos,

povidoon,

talk,

titaandioksiid (E171), metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1:1), glütseroolmonostearaat,

propüleenglükool,

steariinhape, polüsorbaat 80, simetikoon, mikrokristalne tselluloos, makrogool 6000, krospovidoon,

kolloidne veevaba ränidioksiid magneesiumstearaat.

Tableti kate: hüpromelloos, makrogool 6000, titaandioksiid (E171), talk,

punane raudoksiid (E172),

kollane raudoksiid (E172) (Nexmezol 20 mg).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Aclar/alumiinium blisterpakend

18 kuud.

Alumiinium/alumiinium blisterpakend

2 aastat.

HDPE pudel

2 aastat.

Pärast esmast avamist: 6 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Alumiinium/alumiinium blisterpakend

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Aclar/alumiinium blisterpakend

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

HDPE pudel

Enne HDPE pudeli esmast avamist:

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Pärast HDPE pudeli esmast avamist:

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium/alumiinium blisterpakendid 7, 14, 15, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 × 1 ja 100 gastroresistentse tabletiga.

Aclar/alumiinium blisterpakendid 7, 14, 15, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 × 1 ja 100 gastroresistentse tabletiga.

PP korgi ja kuivatusainega HDPE pudelid 7, 14, 15, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 100 ja 250 gastroresistentse tabletiga.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Manustamine nasogastraalsondi kaudu

1.Pange tablett sobivasse süstlasse ning täitke süstal ligikaudu 25 ml vee ning 5 ml õhuga. Mõnede sondide puhul on lahustamiseks vajalik 50 ml vett, et graanulid ei ummistaks sondi.

2.Loksutage süstalt kohe ligikaudu 2 minutit, et tablett lahustuks.

3.Hoidke süstalt püstises asendis ots ülespoole ja veenduge, et see ei ole ummistunud.

4.Ühendage süstal sondi külge, hoides süstalt kõrgemal.

5.Loksutage süstalt ning keerake tipp alla. Süstige kohe 5...10 ml sondi sisse. Pöörake süstalt pärast süstimist ning loksutage. Hoidke süstla tippu üles suunatuna, et see ei ummistuks.

6.Keerake süstla ots allapoole ning süstige kohe veel 5...10 ml sondi sisse. Korrake protseduuri, kuni süstal on tühi.

7.Täitke süstal 25 ml vee ning 5 ml õhuga ja korrake vajadusel punkti 5, et loputada alla süstlasse jäänud ravimijäägid. Mõnede sondide puhul tuleb kasutada 50 ml vett.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d

Verovskova 57

Sl-1000 Ljubljana

Sloveenia

8.MÜÜGILOA NUMBRID

Nexmezol 20mg: 626909

Nexmezol 40mg: 627009

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13.03.2009

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.02.2013