Morfin dak 20 mgml - süstelahus (20mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Morfin DAK 20 mg/ml süstelahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Süstelahus sisaldab 20 mg/ml morfiinvesinikkloriidi.

INN. Morphinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: naatriummetabisulfit.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süstelahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Tugev valu.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine tuleb kohandada vastavalt valu tugevusele ja patsiendi reageerimisele ravile.

Täiskasvanud

Tugev valu. 10…20 mg lihasesse või naha alla.

Tavaliselt korratakse süstimisi 3...4 tunni järel.

Operatsiooni premedikatsioon. Kuni 10 mg 60…90 minutit enne operatsiooni; lastele kuni 0,15 mg/kg lihasesse või naha alla.

Maksapuudulikkusega patsiendid

Eliminatsiooni poolväärtussaeg on maksapuudulikkusega patsientidel (nt tsirroosi puhul) pikenenud. Seetõttu tuleb maksapuudulikkusega patsientidele morfiini manustada ettevaatusega ja annustamise intervalle võib pikendada.

Neerupuudulikkusega patsiendid

Morfiin muutub maksas ainevahetuse käigus inaktiivseteks metaboliitideks, mis eritatakse neerude kaudu. Kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel soovitatakse morfiini annust vähendada. Keskmise raskusega neerupuudulikkuse puhul (GFR 10...50 ml/min) peaks manustama 75% tavaannusest tavaliste intervallidega ja raske neerupuudulikkusega patsiendid (GFR vähem kui

10 ml/min) peaksid saama tavaannusest 50% tavaliste intervallidega.

Lapsed

Tavaline parenteraalne annus lastel on 0,1...0,2 mg/kg intramuskulaarselt või subkutaanselt iga 2...4 tunni tagant, maksimaalselt 15 mg.

Vastsündinutel ja väikestel lastel tuleb morfiini kasutada ettevaatusega, kuna nad võivad olla opioididele tundlikumad.

Eakad

Eakatel tuleks algannust vähendada. Annust tuleks tiitrida iga patsiendi puhul individuaalselt kuni soovitud terapeutilise vastuse saamiseni. Kuna eakatel on morfiini elimineerumine organismist aeglasem kui noortel, võib vajalik olla ka päevase kogudoosi vähendamine.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või teiste opioidide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Patsientidel, kellel esineb paralüütiline iileus, gastrointestinaalne obstruktsioon, hingamishäired, raske bronhiaalastma.

Alkoholimürgistus. Peatrauma korral ning feokromotsütoomi (oht vererõhu reaktsioonile histamiini vabanemisele) korral tuleb morfiini manustamisest hoiduda.

Dopingukontrollil morfiini avastamisel uriinis sportlane diskvalifitseeritakse.

Morfin DAK süstelahust ei tohi säilitusaine naatriummetabisulfiti sisalduse tõttu manustada epiduraalruumi ja intratekaalselt.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Morfiin on morfiini-tüüpi opioidi agonist ja nagu teised tugevad opioidid, võib ka morfiini puhul esineda nii legaalset kui illegaalset kuritarvitamist.

Erihoiatused:

•patsiendid, kes saavad või on saanud viimase 2 nädala jooksul ravi monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega (vt lõik 4.5).

Annuse vähendamine võib olla vajalik:

•neeru ja/või maksapuudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.2);

•eakatel patsientidel;

•patsientidel, kes saavad teisi kesknärvisüsteemi (KNS) depressante (vt lõik 4.5);

•vastsündinutel ja väikelastel (vt lõik 4.2), kuna nad võivad olla vastuvõtlikumad morfiini toimele, eriti hingamist pärssivale toimele.

Ettevaatusabinõud

Morfiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esineb:

•hingamisfunktsiooni langus;

•intrakraniaalse rõhu tõus;

•kodade laperdus või muud supraventrikulaarsed tahhükardiad;

•äge kõhuvalu või

•keda ravitakse opioidi agonistidest/antagonistidest analgeetikumidega (vt lõik 4.5).

Opiaatide kasutamisel rangelt meditsiinilistel näidustustel on psüühilise sõltuvuse kujunemise oht vähene. Pahaloomulise haiguse terminaalstaadiumis ei ole sõltuvuse teke oluline. Morfiin-sõltuvus on raskesti ravitav.

Hüpotensiooni, hüpotüreoidismi, prostata hüpertroofia, raseduse ja imetamise ajal, astma ja vähenenud respiratoorse reservi korral tuleb olla ravimi manustamisel eriti ettevaatlik.

Ravimit tuleb ettevaatusega kasutada krampidega kulgevate haigustega patsientidel (morfiin võib alandada krambiläve).

Raske maksapuudulikkuse korral võib morfiini manustamine põhjustada kooma teket.

Morfiini kasutamine tuleb katkestada 4 tundi enne planeeritavat kordotoomiat või mõnda muud valuvaigistamisele suunatud operatiivset protseduuri. Kui pärast seda protseduuri on morfiini kasutamine siiski vajalik, tuleb annused kohandada vastavalt uuele, postoperatiivsele vajadusele.

Morfin DAK 20 mg/ml süstelahus sisaldab naatriummetabisulfitit, mis võib harva tekitada raskeid ülitundlikkusreaktsioone ja bronhospasmi.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tuberkuloosivastased ravimid rifampitsiin ja rifapetiin indutseerivad tsütokroom P450 3A4 ensüüme ja seega võib väheneda morfiini ja selle metaboliit morfiin-6-glükoroniidi plasmakontsentratsioon (nii AUC kui CMAX). Rifampitsiin vähendab morfiini analgeetilist toimet tunduvalt.

KNS-i depressandid (barbituraadid, bensodiasepiinid, tsentraalselt toimivad lihasrelaksandid, teised opioidanalgeetikumid, fenotiasiinid) pärsivad KNS-i funktsioone, kasutamisel koos morfiiniga võib tekkida hingamissüsteemi pärssumine, hüpotensioon, sedatsioon või kooma (vt lõik 4.4).

MAO-inhibiitorite ja morfiini samaaegsel manustamisel võivad esineda hüpotensioon ja KNS-i ning hingamist pärssiva toime tugevnemine (vt lõik 4.4).

Teiste opioidanalgeetikumide manustamisel koos morfiiniga võivad esineda KNS-i ja hingamisteede pärssimisest tulenevad toimed, nt hüpotensioon, sedatsioon, kooma (vt lõik 4.4).

Opioidide agonistide/antagonistide kuritarvitamisel võivad tekkida opioidide võõrutusnähud (vt lõik 4.4).

Alkoholiga koos manustamisel pärssub KNS ja võib tekkida sedatsioon. Opiaadid potentseerivad neuroleptikumide ja bensodiasepiinide toimet.

Barbituurhappe derivaadid potentseerivad opiaatide poolt esilekutsutud teadvushäireid ja hingamisdepressiooni.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Raseduse ajal ei ole morfiini soovitatav kasutada. Ravimit võib kasutada ainult rangel näidustusel, kui ravimist oodatav kasu emale ületab võimaliku riski lootele. Raseduse ja sünnituse ajal kasutatuna võib morfiin vastsündinul põhjustada hingamisdepressiooni. Kroonilist ravi saanud emadelt sündinud vastsündinutel on täheldatud võõrutusnähte.

Kasutamine sünnituse ajal. Morfiin läbib platsentaarbarjääri ja võib vastsündinul põhjustada hingamise ja psühho-füsioloogiliste funktsioonide pärssumist. Vajalik võib olla elustamine. Morfiini tohiks kasutada ainult ettevaatusega.

Imetamine

Morfiin eritub rinnapiima, saavutades umbes 3 korda suurema kontsentratsiooni kui plasmas. Rinnaga toitmise ajal ravimit kasutada ei tohi.

Toime reaktsioonikiirusele

Morfin DAK süstelahus omab tugevat toimet auto juhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed

Väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).

Peamine oht morfiini kasutamisel on hingamise ja vähemal määral vereringe pärssumine.

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on iiveldus ja kõhukinnisus. Sageli esineb ka uimasust, peapööritust ja sedatsiooni. Ravi jätkamisel nimetatud kõrvaltoimed (välja arvatud kõhukinnisus) tavaliselt lahenevad.

Närvisüsteemi häired

Väga harv: suured annused võivad põhjustada KNS erutatust ja selle tulemusel võivad tekkida krambid.

Südame ja vaskulaarsed häired

Harv: hüpotensioon, hüpertensioon, bradükardia, tahhükardia, palpitatsioonid, näopunetus. Väga harv: flebiit (parenteraalse süstimise järgselt).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Harv: hingamise pärssumine.

Väga harv: kopsuturse.

Seedetrakti häired

Sage: kõhukinnisus, iiveldus ja oksendamine.

Aeg-ajalt: suukuivus.

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv: Oddi sfinkteri spasm.

Neerude ja kuseteede häired

Väga sage: uriini retentsioon epiduraalse manustamise järel.

Sage: uriini retentsioon parenteraalse ja suukaudse manustamise järel.

Rasedus, sünnitusjärgsed ja perinataalsed seisundid

Aeg-ajalt: morfiini saanud emadel sündinud vastsündinutel on täheldatud ärajätu sümptomeid (rahutus, oksendamine, isu tõus, ärrituvus, hüperaktiivsus, kartlikkus, ninakinnisus, krambid ja kriiskav nutt).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Morfiinil on primaarsed sõltuvust tekitavad omadused. Pikaajalise kasutamise korral võivad tekkida tolerantsus morfiini toimete suhtes kesknärvisüsteemile ning füüsiline ja vaimne sõltuvus. Annused, mis ravimiga harjumatul inimesel põhjustavad toksilisi ilminguid (hingamistegevuse pärsitus), võivad sellistel isikutel olla täiesti talutavad ja ilma kõrvaltoimeteta. Kui ravimit kasutatakse krooniliste valudega patsientidel vastavalt soovitustele, on füüsilise ja psüühilise sõltuvuse tekkeoht märkimisväärselt väiksem. Ravimi korduva kasutamise järsul katkestamisel ja opioidi antagonisti manustamisel võib tekkida tüüpiline ärajätu sündroom (mis on füüsilise harjumuse tunnuseks). Seetõttu tuleb annust järk-järgult ja sobivate annustega vähendada. Kui ravimit kasutatakse ettenähtud soovituste kohaselt, on füüsilise ja vaimse sõltuvuse tekkeoht märkimisväärselt väiksem.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Morfiini suures koguses üleannustamisel on kirjeldatud järgmisi sümptomeid: erakordselt tugev unisus kuni stuupori ja koomani, hingamisdepressioon, skeletilihaste jõuetus, külm ja higine nahk, pupillide ahenemine (mioos), mõnikord ka bradükardia ja hüpotensioon. Raske üleannustamise korral, peamiselt intravenoosselt, võib esineda ka apnoe, tsirkulatoorne kollaps, südame seiskumine ja surm.

Ravi

Raviks kasutatakse morfiini antidooti naloksooni ja sümptomaatilist ravi.

Esmajärjekorras tuleb pöörata tähelepanu vabade hingamisteede säilitamisele; vajadusel tuleb rakendada abistavat või juhitavat hingamist.

Massiivse üleannustamise korral manustatakse intravenoosselt 0,8 mg naloksooni. Vajadusel korratakse naloksooni manustamist 2...3-minutiliste intervallidega või manustatakse ravimit infusioonina: 2 mg naloksooni 500 ml-s füsioloogilises naatriumkloriidi lahuses või 5% glükoosilahuses (0,004 mg/ml).

Infusioonilahus infundeeritakse kiirusega, mis vastab eelnevalt manustatud boolusannuste suurusele ja patsiendi reaktsioonile manustatud annustele. Kuna naloksooni toimekestus on suhteliselt lühike, tuleb patsienti hoolikalt jälgida, kuni spontaanne hingamine on kindlalt taastunud.

Kergema üleannustamise korral manustatakse intravenoosselt 0,2 mg naloksooni. Vajadusel manustatakse 2-minutiliste intervallidega täiendavaid annuseid, mida suurendatakse 0,1 mg kaupa.

Naloksooni ei tohi manustada juhul, kui morfiini üleannustamise tagajärjel ei esine märkimisväärset hingamistegevuse ega vereringe pärssumist. Naloksooni tuleb ettevaatusega manustada nendele patsientidele, kellel on diagnoositud füüsiline sõltuvus morfiini suhtes või kellel seda kahtlustatakse. Sellisel juhul võib opioidi toime järsk ja täielik katkestamine vallandada ägeda ärajääma sündroomi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA01

Morfiin on oopiumi alkaloidide hulka kuuluv tugevatoimeline valuvaigisti, toimides agonistlikult peamiselt µ-retseptoritesse ja vähemal määral κ-retseptoritesse.

Morfiini analgeetiline toime on tingitud osaliselt valu tajumise muutusest kui ka valuläve kõrgenemisest. Valuvaigistav toime on peamiselt seotud metaboliidiga morfiin-6-glükuroniid. Toime kesknärvisüsteemile vastavalt erinevate retseptorite haaratusele on järgmine: müü-retseptorid: supraspinaalne analgeesia, hingamiskeskuse pärssimine, eufooria, psüühiline

ravimsõltuvus;

kapa-retseptorid: spinaalne analgeesia, pupilli ahenemine, sedatsioon; sigma-retseptorid: düsfooria, hallutsinatsioonid.

Farmakokineetilised omadused

Pärast intramuskulaarset või subkutaanset manustamist imendub morfiin kiiresti.

Enamus morfiinist konjugeeritakse maksas ja seedetraktis glükuroonhappega inaktiivseks morfiin- 3-glükuroniidiks ja aktiivseks morfiin-6-glükuroniidiks. Aktiivseteks metaboliitideks on veel normorfiin ja kodeiin. Morfiin nagu tema 2 peamist metaboliitigi läbivad hematoentsefaalbarjääri. Morfiin läbib ka platsentaarbarjääri ning eritub rinnapiima. Morfiini seonduvus vereplasma valkudega on u 35%. Poolväärtusaeg vereseerumis on keskmiselt 1,7 tundi, morfiin-3-glükuroniidil

2,4…6,7 tundi. 24 tunni jooksul eritub umbes 90% morfiinist, uriinis võib jälgi leida veel kuni

48 tundi pärast manustamist. Kuni 10% eritub konjugeeritud kujul sapiga soolde, ülejäänu samuti peamiselt konjugeeritud kujul uriiniga. Raske maksa- ja neerukahjustuse korral aeglustub ravimi eliminatsioon, pikeneb poolväärtusaeg ja võib tekkida ravimi toksiline kontsentratsioon vereseerumis. Morfiini aktiivne metaboliit morfiin-6-glükuroniid eritub uriiniga ning võib samuti neerupuudulikkuse korral kumuleeruda.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Vesinikkloriidhape, kontsentreeritud

Naatriummetabisulfit

Naatriumkloriid

Süstevesi

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

1 ml plastampullis, 10 tk pakendis.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Takeda Pharma AS

Jaama 55B

63308 Põlva

Eesti

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.04.2000

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.06.2010

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2016