Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Montelukast fair-med 5mg - närimistablett (5mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: R03DC03
Toimeaine: montelukast
Tootja: Fair-Med Healthcare GmbH

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Montelukast Fair-Med 5 mg, närimistabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga närimistablett sisaldab montelukastnaatriumi koguses, mis vastab 5 mg montelukastile. INN. Montelukastum

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 0,743 mg aspartaami (E 951).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Närimistablett.

Roosad, lamedad, ümmargused kaldservaga närimistabletid.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Kerge kuni keskmise raskusega astma täiendav ravi 6...14-aastastel patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist ravitulemust.

Alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses inhaleeritavale kortikosteroidile kerge raskusega astmaga 6...14-aastastel patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud astmahoogu, mis oleks nõudnud suukaudsete kortikosteroidide kasutamist ning kes ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt

lõik 4.2).

Astma profülaktika, milles oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Lastel vanuses 6 kuni 14 aastat on annuseks õhtuti sisse võetav üks 5 mg närimistablett ööpäevas. Toiduga võtmisel tuleb Montelukast Fair-Med'i võtta 1 tund enne sööki või 2 tundi pärast sööki. Annuse kohandamine ei ole selles vanuserühmas vajalik.

Üldised soovitused

Montelukasti ravitoime astmakontrolli parameetritele ilmneb ühe päevaga. Patsientidel tuleb soovitada jätkata montelukasti võtmist isegi siis, kui nende astma on kontrolli all, samuti astma ägenemise perioodidel.

Neerupuudulikkusega või kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Puuduvad andmed raske maksakahjustusega patsientide kohta. Annus on ühesugune nii mees- kui naissoost patsientidele.

Montelukast alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses inhaleeritavate kortikosteroidide asemel kerge püsiva astma korral

Montelukasti ei soovitata monoteraapiana mõõduka püsiva astmaga patsientidele. Montelukasti kasutamist alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses inhaleeritavate kortikosteroide asemel kerget püsivat astmat põdevatel lastel tohib kaaluda ainult nendel patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud tõsiseid astmahooge, mis oleksid vajanud suukaudselt manustatavaid kortikosteroide, ja kelle puhul on näidatud, et nad ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.1). Kerge püsiv astma on defineeritud, kui astma sümptomid esinevad rohkem kui üks kord nädalas, kuid vähem kui üks kord päevas; öised sümptomid esinevad rohkem kui kaks korda kuus, kuid vähem kui üks kord nädalas; episoodide vahel on kopsufunktsioon normaalne. Kui järelkontrolli ajaks (tavaliselt ühe kuu jooksul) ei ole piisavat kontrolli astma üle saavutatud, tuleb astmaravi astmelise süsteemi alusel hinnata täiendava või muu põletikuvastase ravi kasutamise vajadust. Patsientide seisundit tuleb astma kontrollimiseks regulaarselt hinnata.

Ravi Montelukast Fair-Med'iga koos astma teiste ravidega

Kui ravi Montelukast Fair-Med'iga kasutatakse täiendava ravina lisaks inhaleeritavatele kortikosteroididele, ei tohi inhaleeritavaid kortikosteroide järsult asendada montelukastiga (vt lõik 4.4).

15-aastastele ja vanematele täiskasvanud patsientidele on saadaval 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientidele tuleb soovitada, et nad ei kasutaks kunagi suukaudset montelukasti ägedate astmahoogude raviks ja hoiaksid oma tavapärast esmaabiravimit käepärast. Ägeda astmahoo raviks tuleb kasutada kiiretoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Patsiendid peavad võtma oma arstiga ühendust nii kiiresti kui võimalik, kui nad vajavad kiiretoimeliste beetaagonistide inhalatsioone sagedamini kui tavaliselt.

Montelukastiga ei tohi järsult asendada inhaleeritavaid või suukaudseid kortikosteroide.

Puuduvad andmed, mis näitaksid, et suukaudselt manustatavate kortikosteroidide annust võib vähendada, kui samaaegselt antakse montelukasti.

Harvadel juhtudel võib astmavastaste ravimitega, kaasa arvatud montelukastiga, ravi saavatel patsientidel esineda süsteemne eosinofiilia, mis mõnikord väljendub Churgi-Straussi sündroomile iseloomuliku vaskuliidi kliiniliste tunnustena. Seda seisundit ravitakse sageli süsteemse kortikosteroidraviga. Neid juhtusid on sageli, kuid mitte alati seostatud suukaudse kortikosteroidravi vähendamise või lõpetamisega. Samuti ei saa välistada ega kinnitada võimalust, et leukotrieeni retseptori antagonistid võivad olla seotud Churgi-Straussi sündroomi tekkimisega. Arstid peavad olema tähelepanelikud eosinofiilia, vaskuliitilise lööbe, kopsusümptomite ägenemise, kardiaalsete tüsistuste ja/või neuropaatia tekkimise suhtes patsientidel. Patsiendid, kellel need sümptomid tekivad, tuleb uuesti läbi vaadata ja nende raviskeeme hinnata.

Montelukast Fair-Med'i 5 mg närimistabletid sisaldavad aspartaami, fenüülalaniini allikat. See võib olla kahjulik fenüülketonuuriat põdevatele patsientidele.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Montelukasti võib manustada koos teiste ravimitega, mida kasutatakse tavaliselt astma profülaktikas ja pikaajalises ravis. Ravimite koostoimete uuringutes ei olnud montelukasti soovitataval kliinilisel annusel kliiniliselt olulisi toimeid järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon, prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin ja varfariin.

Montelukasti plasmakontsentratsiooni kõvera alune pindala (AUC) vähenes ligikaudu 40% võrra isikutel, kellele manustati samaaegselt fenobarbitaali. Kuna montelukasti metaboliseerib CYP 3A4, 2C8 ja 2C9, tuleb, eriti laste korral, olla ettevaatlik, kui montelukasti manustatakse koos CYP 3A4, 2C8 ja 2C9 indutseerijatega, nt fenütoiini, fenobarbitaali ja rifampitsiiniga.

In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP 2C8 inhibiitor. Siiski näitasid montelukasti ja rosiglitasooni (uuringusubstraat, mis esindab peamiselt CYP 2C8 poolt metaboliseeritavaid ravimeid) koostoime uuringu andmed, et montelukast ei inhibeeri CYP 2C8-t in vivo. Seetõttu ei oodata, et montelukast muudab oluliselt selle ensüümi poolt metaboliseeritavate ravimite (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid) metabolismi.

In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on CYP 2C8 substraat ning väiksemas ulatuses ka 2C9 ja 3A4 substraat. Kliinilises ravimite koostoime uuringus, mis hõlmas montelukasti ja gemfibrosiili (nii CYP 2C8 kui ka 2C9 inhibiitor) suurendas gemfibrosiil montelukasti süsteemset mõju 4,4 korda. Gemfibrosiili või muude tugevate CYP 2C8 inhibiitoritega koos manustamisel pole montelukasti tavapäraste annuste reguleerimine vajalik, kuid arst peab kõrvaltoimete suurenemise võimalikkusest teadlik olema.

In vitro andmete põhjal puuduvad CYP 2C8 vähem tugevate inhibiitoritega (nt trimetoprim) kliiniliselt olulised koostoimed. Montelukasti manustamisel koos itrakonasooli, CYP 3A4 tugeva inhibiitoriga, suurenes montelukasti süsteemne mõju vähesel määral.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Loomkatsed ei ole näidanud kahjulikku toimet rasedusele või embrüo/loote arengule.

Piiratud andmed saadaolevatest raseduse andmebaasidest ei viita põhjuslikule seosele montelukasti ja väärarengute (st jäsemete defektide) tekke vahel, millest on harva teatatud ülemaailmse turuletulekujärgse kasutamise põhjal.

Montelukast Fair-Med'i võib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui seda peetakse selgelt hädavajalikuks.

Imetamine

Uuringud rottidel on näidanud, et montelukast eritub piima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas montelukast eritub inimese rinnapiima.

Montelukast Fair-Med'i võib imetavatel emadel kasutada ainult siis, kui seda peetakse selgelt hädavajalikuks.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Eeldatavalt ei mõjuta montelukast patsiendi võimet juhtida autot või töötada masinatega. Siiski on väga harvadel juhtudel teatatud uimasusest või pearinglusest.

4.8Kõrvaltoimed

Montelukasti on hinnatud kliinilistes uuringutes järgmiselt:

MONTELUKAST FAIR-MED 5MG_1615733_SPC_16157334x1

10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000 15-aastasel ja vanemal täiskasvanud patsiendil,

5 mg närimistablette ligikaudu 1750 lapsel vanuses 6...14 aastat.

Järgmistest ravimiga seotud kõrvaltoimetest teatati kliinilistes uuringutes montelukastiga ravitud patsientidel sageli ( MONTELUKAST FAIR-MED 5MG_1615733_SPC_16157334xi2MONTELUKAST FAIR-MED 5MG_1615733_SPC_16157334xi3 1/100 kuni <1/10) ja suurema esinemissagedusega kui platseeboga ravitud patsientidel.

Organsüsteemi klass

15-aastased ja vanemad

6...14-aastased lapsed

 

täiskasvanud patsiendid

(üks 8-nädalane uuring;

 

(kaks 12-nädalast

n=201) (kaks 56-nädalast

 

uuringut; n=795)

uuringut; n=615)

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Peavalu

Peavalu

 

 

 

Seedetrakti häired

Kõhuvalu

 

 

 

 

Astma pikaajalise ravi kliinilistes uuringutes piiratud arvu patsientidega kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutega ja kuni 12 kuu jooksul lastega vanuses 6...14 aastat ohutusprofiil ei muutunud.

Turuletulekujärgne kogemus

Allolevas tabelis on loendatud turuletulekujärgsel kasutamisel teatatud kõrvaltoimed organsüsteemi klassi ja esinenud kõrvaltoime termini järgi. Esinemissageduse gruppe hinnati vastavate kliiniliste uuringute alusel.

Organsüsteemi klass

Esinenud kõrvaltoime nimetus

Esinemissageduse grupp*

 

 

 

Infektsioonid ja

Ülemiste hingamisteede nakkus

Väga sage

infestatsioonid

 

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

Suurenenud eelsoodumus verejooksu

Harv

 

tekkeks

 

 

 

 

Immuunsüsteemi häired

Ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia

Aeg-ajalt

 

 

 

 

Maksa eosinofiilne infiltratsioon

Väga harv

 

 

 

Psühhiaatrilised häired

Ebanormaalsed unenäod, sh

Aeg-ajalt

 

hirmuunenäod, unetus, somnambulism,

 

 

ärevus, agiteeritus, sh agressiivne

 

 

käitumine või vaenulikkus, depressioon,

 

 

psühhomotoorne hüperaktiivsus (sh

 

 

ärrituvus, rahutus, värin§)

 

 

Tähelepanuhäire, mälu halvenemine

Harv

 

 

 

 

Hallutsinatsioonid, meeltesegadus,

Väga harv

 

suitsidaalne mõtlemine ja käitumine

 

 

(suitsidaalsus)

 

Närvisüsteemi häired

Pearinglus, uimasus,

Aeg-ajalt

 

paresteesia/hüpesteesia, krambid

 

 

 

 

Südame häired

Südamepekslemine

Harv

 

 

 

Respiratoorsed, rindkere ja

Epistaksis

Aeg-ajalt

mediastiinumi häired

 

 

Churgi-Straussi sündroom (CSS) (vt lõik

Väga harv

 

 

4.4)

 

 

 

 

MONTELUKAST FAIR-MED 5MG_1615733_SPC_16157335x1

Seedetrakti häired

Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine

Sage

 

 

 

 

Suukuivus, düspepsia

Aeg-ajalt

 

 

 

Maksa ja sapiteede häired

Seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT)

Sage

 

aktiivsuse tõus

 

 

 

 

 

Hepatiit (sh kolestaatiline,

Väga harv

 

hepatotsellulaarne või segatüüpi

 

 

maksakahjustus)

 

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe

Lööve

Sage

kahjustused

 

 

Verevalumid, urtikaaria, sügelus

Aeg-ajalt

 

 

 

 

 

Angioödeem

Harv

 

 

 

 

Nodoosne erüteem, multiformne erüteem

Väga harv

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Artralgia, müalgia, sh lihaskrambid

Aeg-ajalt

kahjustused

 

 

 

 

 

Üldised häired ja

Palavik

Sage

manustamiskoha

 

 

Asteenia/väsimus, halb enesetunne,

Aeg-ajalt

reaktsioonid

ödeem

 

 

 

 

 

 

* Esinemissageduse grupp: määratletud iga esinenud kõrvaltoime kohta vastavalt kliiniliste uuringute andmebaasis teada antud esinemiskordadele: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000).

See esinenud kõrvaltoime, millest anti montelukasti saavatel patsientidel teada väga sageli, esines väga sageli ka kliinilistes uuringutes platseebot saanud patsientidel.

See esinenud kõrvaltoime, millest anti montelukasti saavatel patsientidel teada sageli, esines sageli ka kliinilistes uuringutes platseebot saanud patsientidel.

§ Esinemissageduse grupp: harv

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Montelukasti üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline teave. Pikaajalistes astma uuringutes on montelukasti manustatud annustes kuni 200 mg ööpäevas täiskasvanud patsientidele 22 nädala jooksul ja lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg ööpäevas ligikaudu ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimete ilmnemiseta.

Turuletulekujärgselt ja montelukasti kliinilistes uuringutes on teatatud ägedast üleannustamisest. Nende hulgas on teatatud täiskasvanutest ja lastest, kes said ravimit annuses 1000 mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Täheldatud kliinilised ja laboratoorsed leiud vastasid täiskasvanute ja laste ohutusprofiilile. Enamiku üleannustamisteadete korral kõrvaltoimeid ei esinenud. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed vastasid montelukasti ohutusprofiilile ja nende hulka kuulusid kõhuvalu, unisus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperaktiivsus.

Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised süsteemsed hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, leukotrieeniretseptorite antagonistid, ATC-kood: R03D C03

Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC, LTD, LTE) on tugevad põletikulised eikosanoidid, mis vabanevad erinevatest rakkudest, sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need tähtsad proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieeni retseptoritega (CysLT), mis on inimeste hingamisteedes ja põhjustavad hingamisteedes reakstioone, sealhulgas bronhokonstriktsiooni, lima sekretsiooni, veresoonte läbilaskvust ja eosinofiilide kaasamist.

Montelukast on suukaudsel manustamisel aktiivne ühend, mis seondub kõrge afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1 retseptoritega. Kliinilistes uuringutest inhibeerib montelukast inhaleeritud LTD4 tõttu tekkinud bronhokonstriktsiooni juba nii väikestes annustes kui 5 mg. Bronhodilatatsiooni täheldati 2 tunni möödumisel pärast suukaudset manustamist. Beetaagonisti bronhodilateeriv toime oli lisaks montelukasti põhjustatud toimele. Ravi montelukastiga inhibeeris antigeeniga kokkupuutest tingitud nii varase kui hilise faasi bronhokonstriktsiooni. Võrreldes platseeboga vähendas montelukast perifeerses veres eosinofiilide arvu nii täiskasvanutel kui ka lastel. Eraldi uuringus vähendas ravi montelukastiga märkimisväärselt eosinofiilide arvu hingamisteedes (määratuna rögas). Täiskasvanutel ja 2...14-aastastel lastel vähendas montelukast, võrreldes platseeboga, perifeerses veres olevate eosinofiilide arvu, parandades samal ajal astma kliinilist kontrolli.

Uuringutes täiskasvanutel näitas montelukast annuses 10 mg üks kord päevas võrreldes platseeboga olulist paranemist hommikuses FEV1 -s (muutus võrreldes algväärtusest 10,4% vs 2,7%), hommikuses väljahingatava õhu tippkiiruses (PEFR) (muutus võrreldes algväärtusest 24,5 l/min vs 3,3 l/min) ja olulist beetaagonistide kasutamise vähenemist (muutus võrreldes algväärtusest –26,1% vs –4,6%). Patsientide teatatud päevaste ja öiste astmasümptomite skoorid olid märkimisväärselt rohkem paranenud kui platseebo kasutajatel.

Täiskasvanutel läbi viidud uuringud näitasid montelukasti võimet suurendada inhaleeritavate kortikosteroidide kliinilist toimet (protsentuaalne muutus võrreldes esialgsega oli kombinatsioonis inhaleeritud beklometasoon pluss montelukast vs beklometasoon korral FEV1 kohta vastavalt 5,43% vs 1,04%; beetaagonisti kasutamisel –8,70% vs 2,64%). Võrreldes inhaleeritava beklometasooniga

(200 mikrogrammi kaks korda päevas vahemahutiga) näitas montelukast kiiremat esmast ravivastust, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul tagas beklometasoon tugevama keskmise ravitoime (protsentuaalne muutus võrreldes esialgsega, montelukast vs beklometasoon, oli FEV1 kohta vastavalt 7,49% vs 13,3%; beetaagonisti kasutamisel –28,28% vs –43,89%). Võrreldes beklometasooniga saavutas siiski suur protsent montelukastiga ravitud patsientidest samasuguse kliinilise vastuse (nt 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas ligikaudu 11%-lise või suurema FEV1 paranemise võrreldes esialgsega, samas kui ligikaudu 42% montelukastiga ravitud patsientidest saavutas sama ravivastuse).

8-nädalases 6...14-aastaste laste uuringus parandas üks kord päevas manustatav 5 mg montelukast võrreldes platseeboga oluliselt hingamisfunktsiooni (FEV1 8,71% vs 4,16% muutus võrreldes esialgsega; hommikune PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus võrreldes esialgsega) ja vähendas beetaagonisti kasutamise vajadust (–11,7% vs +8,2% muutus võrreldes esialgsega).

12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukasti efektiivsust astma kontrollimisel võrreldes inhaleeritava flutikasooniga 6...14-aastastel kerget püsivat astmat põdevatel lastel, ei olnud montelukast halvem

flutikasoonist esmases tulemusnäitajas, milleks oli astma esmaabiravimite vabade päevade (RFD) protsentuaalne suurenemine. 12-kuulise raviperioodi jooksul suurenes astma RFD-de protsent montelukasti saavas rühmas keskmiselt 61,6-lt 84,0-le ja flutikasoonirühmas 60,9-lt 86,7-le. Rühmadevaheline erinevus LSi keskmises tõusus astma RFD-de protsendis oli statistiliseslt oluline (–2,8, 95% CI –4,7, –0,9), kuid jäi eelnevalt kindlaksmääratud kliinilise samaväärsuse piiridesse. Nii montelukast kui ka flutikasoon parandasid ka astmakontrolli teiseseid muutujaid, mida hinnati 12-kuulise raviperioodi ajal.

FEV1 suurenes montelukastirühmas näitajalt 1,83 l näitajale 2,09 l ja flutikasoonirühmas näitajalt 1,85 l näitajale 2,14 l. Rühmadevaheline erinevus LS-i keskmises tõusus FEV1 kohta oli –0,02 l, 95% CI –0,06, 0,02. Keskmine suurenemine algnäitajatest oli protsentuaalselt etteennustatud FEV-s montelukastravi saavas rühmas 0,6% ja flutikasoonravi saavas rühmas 2,7%. LS-i keskmiste erinevus algnäitajatest protsentuaalselt prognoositud FEV-s oli märkimisväärne: –2,2%, 95% CI –3,6, –0,7.

Protsentuaalne päevade hulk, mil kasutati beetaagonisti, vähenes montelukastirühmas näitajalt 38,0 näitajale 15,4 ja flutikasoonirühmas näitajalt 38,5 näitajale 12,8. Rühmadevaheline erinevus LS-i keskmistes protsentuaalse päevade hulga kohta, mil kasutati beetaagonisti, oli märkimisväärne: 2,7, 95% CI 0,9, 4,5.

Astmahooga patsientide protsent (astmahooks defineeriti astma ägenemise perioodi, mis nõudis ravi suukaudsete steroididega, planeerimata visiiti arsti juurde, erakorralise meditsiini osakonda või hospitaliseerimist) oli montelukastirühmas 32,2 ja flutikasoonirühmas 25,6; kusjuures riskisuhe (95% CI) oli märkimisväärne: võrdne 1,38-ga (1,04; 1,84).

Uuringuperioodi ajal süsteemset (peamiselt suukaudset) kortikosteroidi kasutanud patsientide protsent oli montelukastirühmas 17,8% ja flutikasoonirühmas 10,5%. Rühmadevaheline erinevus LS-i keskmistes oli märkimisväärne: 7,3%, 95% CI 2,9, 11,7.

12-nädalases uuringus täiskasvanutega ilmnes füüsilise koormuse poolt indutseeritud bronhokonstriktsiooni (EIB) märkimisväärne vähenemine (maksimaalne FEV1 langus 22,33% montelukasti korral vs 32,40% platseebo korral; aeg, mis kulus esialgse FEV1 näitaja taastumiseni 5% ulatuses, oli 44,22 min vs 60,64 min). See toime püsis kogu 12-nädalase uuringuperioodi vältel. EIB vähenemine ilmnes ka 6...14-aastaste lastega läbi viidud lühiajalises uuringus (maksimaalne FEV1 langus 18,27% vs 26,11%; aeg, mis kulus esialgse FEV1 näitaja taastumiseni 5% ulatuses, oli 17,76 min vs 27,98 min). Toime ilmnes mõlemas uuringus manustamisvahemiku (üks kord päevas) lõpus.

Atsetüülsalitsüülhappetundlikel astmaga patsientidel, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid kortikosteroide, andis ravi montelukastiga tulemuseks olulise astmakontrolli paranemise võrreldes platseeboga (FEV1 8,55% vs –1,74% muutus võrreldes esialgsega ja beetaagonistide kasutamise vähenemine –27,78% vs 2,09% võrreldes esialgsega).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Montelukast imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti. Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon (CMAX) kolme tunniga (TMAX) pärast manustamist. Keskmine suukaudne biosaadavus on 64%. Tavaline toit ei mõjuta biosaadavust ega Cmax-i. Ohutust ja efektiivsust näidati kliinilistes uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tabletti manustati sõltumata söögiaegadest.

Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistableti CMAX kahe tunni jooksul. Suu kaudu manustamise korral on biosaadavus keskmiselt 73%, mis toidu mõjul väheneb 63%-ni.

Jaotumine

Montelukast seondub plasmavalkudega enam kui 99% ulatuses. Montelukasti püsikontsentratsiooni jaotusruumala on keskmiselt 8...11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud montelukasti uuringud rottidel viitavad minimaalsele jaotumisele läbi hematoentsefaalbarjääri. Lisaks olid radioaktiivselt märgistatud materjali kontsentratsioonid 24 tundi pärast annustamist kõigis teistes kudedes minimaalsed.

Biotransformatsioon

Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Uuringutes terapeutiliste annustega pole montelukasti metaboliitide plasmakontsentratsioonid tasakaaluseisundis täiskasvanutel ja lastel avastatavad. Tsütokroom P450 2C8 on montelukasti ainevahetuse peamine ensüüm. Lisaks võib olla väga väike mõju vormidel CYP 3A4 ja 2C9, kuigi CYP 3A4 inhibiitor itrakonasool pole näidanud montelukasti farmakokineetiliste muutujate muutmist tervetel patsientidel, kes võtsid iga päev 10 mg montelukasti. Edasiste in vitro tulemuste alusel inimese maksa mikrosoomides ei inhibeeri montelukasti terapeutilised plasmakontsentratsioonid tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 ega 2D6. Metaboliitide osa montelukasti ravitoimes on minimaalne.

Eritumine

Montelukasti plasmakliirens tervetel täiskasvanutel on keskmiselt 45 ml/min. Radioaktiivselt märgistatud montelukasti suukaudse annuse järgselt leiti 86% radioaktiivsusest 5 päeva jooksul kogutud roojast ja <0,2% uriinist. Koos montelukasti suukaudse biosaadavuse hinnangutega viitab see sellele, et montelukast ja tema metaboliidid eritatakse peaaegu täielikult sapiga.

Patsientide erirühmad

Neerupuudulikkusega või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Et montelukast ja tema metaboliidid elimineeritakse sapiga, pole vajalik neerukahjustusega patsientidel annust kohandada. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega patsientidel (Child- Pugh' skoor >9).

Montelukasti suurte annuste puhul (ületavad 20 ja 60 korda soovitatavat täiskasvanute annust) täheldati plasma teofülliinisisalduse vähenemist. Seda toimet ei täheldatud soovitatava annuse 10 mg üks kord ööpäevas puhul.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Toksilisuse uuringutes katseloomadel täheldati ALAT-i, glükoosi, fosfori ja triglütseriidide sisalduse väheseid biokeemilisi muutusi seerumis, mis olid oma iseloomult mööduvad. Mürgistusnähtudeks olid katseloomadel suurenenud süljeeritus, mao ja seedetrakti sümptomid, vedel väljaheide ja ioonide tasakaalu häired. Need esinesid annustes, mis tagasid >17 korda suurema süsteemse ekspositsiooni kui kliiniliste annuste korral. Ahvidel tekkisid kõrvaltoimed alates annusest 150 mg/kg/päevas (>232 korda suurem süsteemne ekspositsioon kui kliiniliste annuste korral). Loomkatsetes ei mõjutanud montelukast fertiilsust või reproduktsioonivõimet süsteemse ekspositsiooni väärtuste juures, mis ületasid kliinilist süsteemset ekspositsiooni >24-kordselt. Fertiilsuse uuringus emastel rottidel annusega 200 mg/kg/päevas (>69 korda suurem kliinilisest süsteemsest ekspositsioonist) täheldati poegade kehakaalu vähest langust. Küülikutel läbi viidud uuringutes esines võrreldes kontroll-loomadega suurem mittetäieliku luustumise esinemissagedus süsteemse ekspositsiooni juures, mis ületas >24 korda kliiniliste annuste puhust kliinilist süsteemset ekspositsiooni. Rottidel kõrvalekaldeid ei täheldatud.Montelukast läbib loomadel platsentaarbarjääri ja eritub nende rinnapiima.

Montelukastnaatriumi ühekordse suukaudse annuse kuni 5000 mg/kg manustamise järgselt hiirtele ja rottidele (vastavalt 15 000 mg/m2 ja 30 000 mg/m) kellele manustati testimiseks maksimaalset annust, ei esinenud ühtki surmajuhtumit. See annus võrdub 25000-kordse soovitatava päevase annusega inimesel (võttes aluseks 50 kg kaaluva täiskasvanud patsiendi).

Leiti, et montelukast ei ole hiirtel fototoksiline UVA, UVB või nähtava valguse spektris annustes kuni 500 mg/kg/ööpäevas (ligikaudu >200-kordne süsteemne ekspositsioon).

Montelukast ei olnud mutageenne in vitro ja in vivo uuringutes ega tumorigeenne näriliste liikidel.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Mannitool (E421) Mikrokristalliline tselluloos (E460) Hüdroksüpropüültselluloos (E463) Punane raudoksiid (E172) Kroskarmelloosnaatrium (E468)

Kirsimaitseaine (mis koosneb: kummiaraabik (E414), maltodekstriin ja propüleenglükool (E1520)) Aspartaam (E951)

Magneesiumstearaat (E572)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Alu/alu-blisterpakendid, mis sisaldavad 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 84, 90, 98, 100, 140 või 200 närimistabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Fair-Med Healthcare GmbH

Planckstrasse 13, 22765 Hamburg

Saksamaa

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

07.06.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV Ravimiametis kinnitatud mais 2014