Metformin aurobindo - õhukese polümeerikattega tablett (1000mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Metformin Aurobindo, 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Metformin Aurobindo, 850 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Metformin Aurobindo, 1000 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Metformin Aurobindo 500 mg:

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 390 mg metformiinile.

Metformin Aurobindo 850 mg:

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 850 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 663 mg metformiinile.

Metformin Aurobindo 1000 mg:

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 780 mg metformiinile.

INN. Metforminum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Metformin Aurobindo 500 mg:

Valged, ümarad [läbimõõt 11 mm], kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on sisse pressitud ‘A’ ja teisele küljele ‘60’.

Metformin Aurobindo 850 mg:

Valged, ümarad [läbimõõt 12,70 mm], kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on sisse pressitud ‘A’ ja teisele küljele ‘61’.

Metformin Aurobindo 1000 mg:

Valged, kaksikkumerad, kapslikujulised õhukese polümeerikattega tabletid, mõlemal küljel on poolitusjoon. Suurus on 20,5 mm X 8,6 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

II tüüpi diabeedi ravi, eriti ülekaalulistel patsientidel, kui ainult dieedi ja füüsilise koormusega ei saavuta piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle.

-Täiskasvanutel võib metformiinvesinikkloriidi kasutada monoteraapiana, kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.

-Üle 10-aastastel lastel ja noorukitel võib metformiinvesinikkloriidi kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga.

Ülekaalulistel II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiinvesinikkloriidi kasutatud esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud

Monoteraapia ja koos teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega:

- Tavaline algannus on 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi 2...3 korda ööpäevas manustatuna söögi ajal või pärast sööki.

10...15 päeva pärast ravi algust korrigeeritakse annust vastavalt vereglükoosi tasemele. Aeglane annuse suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust.

Maksimaalne metformiinvesinikkloriidi soovitav ööpäevane annus on 3 g, mis võetakse 3 annuseks jagatuna.

Kui toimub üleminek teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt ravimilt, siis tuleb katkestada eelnev ravi ja asendada ülalpool mainitud metformiinvesinikkloriidi annusega.

Kombinatsioonis insuliiniga:

Metformiinvesinikkloriidi ja insuliini võib kasutada koos, et saavutada paremat kontrolli vereglükoosi taseme üle. Metformiinvesinikkloriidi tavaline algannus on 500 mg või 850 mg 2...3 korda ööpäevas ja insuliini annus on reguleeritud vastavalt vereglükoosi väärtusele.

Eakad

Vastavalt võimalikule neerufunktsiooni langusele eakatel patsientidel peab metformiinvesinikkloriidi annust kohandama, arvestades neerufunktsiooni näitajaid. Vajalik on neerufunktsiooni regulaarne hindamine (vt lõik 4.4).

Lapsed ja noorukid

Monoteraapia ja kombinatsioon insuliiniga

-Metformin Aurobindo’t võib kasutada lastel alates 10. eluaastast ja noorukitel.

-Tavaline algannus on 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi üks kord ööpäevas manustatuna söögi ajal või pärast sööki.

10...15 päeva pärast ravi algust reguleeritakse annust vastavalt vereglükoosi tasemele. Aeglane annuse suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust. Maksimaalne metformiinvesinikkloriidi soovitav annus on 2 g ööpäevas, jagatuna 2...3 annuseks.

4.3Vastunäidustused

-Ülitundlikkus metformiinvesinikkloriidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

-Diabeetiline ketoatsidoos, diabeetiline prekooma.

-Neerupuudulikkus või halvenenud neerufunktsioon (kreatiniini kliirens < 60 ml/min).

-Ägedad seisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni nt:

dehüdratsioon, raske infektsioon, šokk.

-Äge või krooniline haigus, mis võib põhjustada koe hüpoksiat, nt: südame- või hingamispuudulikkus,

hiljuti põetud müokardiinfarkt, šokk.

-Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgitus, alkoholism.

4.4Erioiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Laktatsidoos

Laktatsidoos on harva esinev, kuid tõsine (kõrge suremus varase ravi puudumisel) metaboolne komplikatsioon, mis võib tekkida metformiinvesinikkloriidi kuhjumisel. Kirjeldatud laktatsidoosi juhud metformiinvesinikkloriidiravil olevatel patsientidel ilmnesid eelkõige märkimisväärse neerupuudulikkusega diabeetilistel patsientidel. Laktatsidoosi tekkimise võimalust peab ja saab vähendada, hinnates ka teisi riskifaktoreid, nagu halvasti kontrollitud diabeet, ketoos, pikaleveninud paastumine, liigne alkoholi tarbimine, maksapuudulikkus ja kõikvõimalikud hüpoksiaga seotud seisundid.

Diagnoos

Laktatsidoosi riski peab arvestama juhul, kui ilmnevad sellised mittespetsiifilised sümptomid, nagu lihaskrambid koos seedetrakti häiretega, nt kõhuvalu ja raske asteeniline seisund.

Sellele võib järgneda atsidootiline düspnoe, kõhuvalud ja hüpotermia ning kooma. Laboratoorne diagnostika põhineb vere pH langusel, seerumlaktaadi väärtusel üle 5 mmol/l ning tõusnud anioonvaegusel ja laktaadi/püruvaadi suhtel. Kui kahtlustatakse metaboolset atsidoosi, peab metformiinvesinikkloriidravi lõpetama ja patsiendi koheselt hospitaliseerima (vt lõik 4.9).

Arstid peavad teavitama patsiente laktatsidoosi ohust ja sümptomitest

Neerufunktsioon

Kuna metformiinvesinikkloriidi eritumine toimub neerude kaudu, tuleb enne ravi alustamist ja seejärel regulaarselt määrata kreatiniini kliirens (seda saab määrata Cockcroft-Gault’i valemi abil seerumi kreatiniinitaseme alusel):

-vähemalt üks kord aastas normaalse neerufunktsiooniga patsientidel;

-vähemalt kaks kuni neli korda aastas patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on normi alumise piiri

lähedal ning eakatel.

Neerufunktsiooni nõrgenemine eakatel patsientidel on sage ja asümptomaatiline. Eriti ettevaatlik tuleb olla olukordades, kus neerufunktsioon võib halveneda, näiteks antihüpertensiivse või diureetilise ravi alguses ning ravi alguses mittesteroidse põletikuvastase ainega.

Joodi sisaldavate kontrastainete manustamine

Radioloogilistes uuringutes kasutatava joodi sisaldava kontrastaine intravaskulaarne manustamine võib põhjustada neerupuudulikkust. See võib põhjustada metformiini kuhjumise ja võib tekkida laktatsidoos. Metformiinvesinikkloriid tuleb katkestada enne uuringut või uuringu ajal ning mitte alustada seda uuesti enne 48 tunni möödumist ning ainult siis, kui neerufunktsioon on uuesti hinnatud ja tunnistatud normaalseks (vt lõik 4.5).

Kirurgia

Metformiinvesinikkloriid tuleb 48 tundi enne plaanilist üld-, spinaal või epiduraalanesteesiaga operatsiooni katkestada. Ravi võib jätkata mitte varem kui 48 tundi pärast operatsiooni või kui patsient on võimeline jälle suu kaudu sööma ning ainult siis, kui normaalne neerufunktsioon on taastunud.

Lapsed ja noorukid

II tüüpi diabeedi diagnoos peab olema kinnitatud enne ravi alustamist metformiinvesinikkloriidiga.

Üheaastaste kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei ole leitud metformiinvesinikkloriidi toimet kasvule ja puberteedieale, kuid sellealased pikaajalised andmed puuduvad. Metformiinvesinikkloriidi saavatel lastel, eriti puberteedieelsetel lastel, on soovitav hoolikalt jälgida metformiinvesinikkloriidi toimet nendele parameetritele.

Lapsed vanuses 10...12 aastat

Laste ja noorukitega läbiviidud kontrollitud kliinilistes uuringutes oli kaasatud vaid 15 isikut vanuses 10...12 aastat. Kuigi metformiinvesinikkloriidi efektiivsus ja ohutus selles vanuses lastel ei erinenud efektiivsusest ja ohutusest vanematel lastel ja noorukitel, on soovitav eriline ettevaatus, kui ravimit määratakse lastele vanuses 10...12 aastat.

Teised ettevaatusabinõud

-Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieeti koos süsivesikute tarbimise ühtlase jaotamisega päeva lõikes. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama madalakalorilist dieeti.

-Regulaarselt peavad olema läbi viidud laboratoorsed analüüsid diabeedi monitooringuks.

-Metformiinvesinikkloriid üksi ei tekita hüpoglükeemiat, kuid ettevaatlik tuleb olla selle kasutamisel kombinatsioonis insuliini või suukaudsete diabeedivastaste ravimitega (nt sulfonüüluurea preparaadid või meglitiniidid).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ebasoovitavad kombinatsioonid

Alkohol:

Esineb suurenenud laktatsidoosi risk ägeda alkoholimürgistuse puhul, eriti kui samaaegselt esineb:

-paastumine või alatoitlus;

-maksapuudulikkus.

Vältida alkohoolsete jookide ja alkoholi sisaldavate ravimite kasutamist.

Joodi sisaldavad kontrastained:

Joodi sisaldavate kontrastainete veenisisene manustamine võib esile kutsuda neerupuudulikkuse, mis viib metformiinvesinikkloriidi kuhjumisele ja suurenenud laktatsidoosi tekkeriskile.

Metformiinvesinikkloriid tuleb katkestada enne protseduuri või protseduuri ajal ning mitte alustada seda uuesti enne 48 tunni möödumist ning ainult siis, kui neerufunktsioon on uuesti hinnatud ja tunnistatud normaalseks.

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist tähelepanu

Sisemise hüperglükeemilise aktiivsusega ravimid nagu glükokortikoidid (süsteemsed või lokaalselt manustatavad) ja sümpatomimeetikumid. Vajalik võib olla sagedasem vere glükoosisisalduse jälgimine, seda eriti ravi alguses. Ravi jooksul nende ravimpreparaatidega tuleb vajadusel metformiini annust kohandada.

Diureetikumid, eriti lingudiureetikumid, võivad suurendada riski laktatsidoosi tekkeks, mis on tingitud nende võimalikust neerufunktsiooni vähendavast toimest.

AKE-inhibiitorid võivad alandada vere glükoositaset. Seega võib olla vajalik kohandada metformiinvesinikkloriidi annust, kui samaaegselt kasutatakse teisi ravimeid või nende kasutamine on lõpetatud.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Raseduse ajal kaasneb kontrollimata diabeediga (gestatsiooni- või permanentne) kaasasündinud väärarengute ja perinataalse suremuse riski suurenemine.

Piiratud andmed metformiinvesinikkloriidi kasutamisest rasedatel naistel ei viita kongenitaalsete väärarengute suurenenud riskile. Loomkatsetes ei ole leitud kahjulikke toimeid rasedusele, embrüo või loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).

Kui patsient plaanib rasestuda ja raseduse ajal, on soovitatav, et diabeeti ei ravita metformiiniga, vaid vere glükoositaseme hoidmiseks nii normilähedasena kui võimalik kasutatakse insuliini, et vähendada loote väärarengute tekkeriski.

Imetamine

Metformiinvesinikkloriid eritub inimese rinnapiima. Rinnaga toidetud vastsündinutel/imikutel ei ole kõrvaltoimeid täheldatud. Kuna on olemas vaid piiratud andmed, ei ole metformiinvesinikkloriidravi ajal siiski soovitatav last rinnaga toita. Otsuse langetamisel rinnaga toitmise jätkamise või

katkestamise kohta tuleb arvesse võtta rinnaga toitmisest saadavat kasu ja võimalikku riski kõrvaltoimete tekkeks lapsel.

Fertiilsus

Metformiin ei mõjutanud isaste ega emaste rottide fertiilsust manustamisel annustes kuni 600 mg/kg ööpäevas, mis on ligikaudu kolm korda suurem maksimaalsest inimesele soovitatud ööpäevasest annusest, arvestatuna kehapindala kohta.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Metformiinvesinikkloriidi monoteraapia ei põhjusta hüpoglükeemiat ja seega ei oma toimet autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.

Siiski peab patsienti hoiatama võimalikust hüpoglükeemia riskist, kui metformiinvesinikkloriidi kasutatakse kombinatsioonis teiste antidiabeetiliste ravimitega (sulfonüüluuread, insuliin või meglitiniidid).

4.8Kõrvaltoimed

Ravi alustamisel on kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kaotus, mis lahenevad enamikel juhtudel spontaanselt. Nende vältimiseks on soovitatav võtta metformiini 2 või 3 üksikannusena päevas ja suurendada annust aeglaselt.

Metformiini kasutamisel võivad tekkida allpool nimetatud kõrvaltoimed. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Ainevahetus ja toitumishäired

Väga harv: laktatsidoos (vt lõik 4.4.).

B-vitamiini imendumise vähenemine koos selle sisalduse vähenemisega seerumis metformiini pikaajalise ravi korral. Sellise etioloogia võimalust tuleb kaaluda juhul, kui patsiendil esineb megaloblastiline aneemia.

Närvisüsteemi häired

Sage: maitsetundlikkuse häired.

Seedetrakti häired

Väga sage: seedetrakti häired nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kaotus. Need kõrvaltoimed ilmnevad kõige sagedamini ravi alguses ja enamusel juhtudest lahenevad spontaanselt. Nende ära hoidmiseks soovitatakse jagada metformiini annus 2 või 3 korrale ööpäevas ja manustada söögi ajal või pärast sööki. Järk-järguline annuse suurendamine võib samuti parandada gastrointestinaalset taluvust.

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv: üksikjuhtudel on esinenud maksafunktsiooni kõrvalekaldeid või hepatiiti, mis on taandunud pärast metformiini manustamise katkestamist.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Väga harv: nahareaktsioonid nagu erüteem, kihelus ja urtikaaria.

Lapsed

Avaldatud turuletulekujärgsete andmete järgi ning piiratud pediaatrilise populatsiooniga (vanuses 10…16 aastat, said ravi 1 aasta jooksul) läbi viidud kontrollitud kliiniliste uuringute jooksul teatatud kõrvaltoimed olid iseloomult ja raskuselt samasugused kui täiskasvanute puhul.

4.9Üleannustamine

Hüpoglükeemiat ei ole täheldatud kuni 85 g metformiinvesinikkloriidi annustega, kuigi sellistel juhtudel on tekkinud laktatsidoos. Suur metformiinvesinikkloriidi üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini. Laktatsidoos on erakorraline juhtum, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem ravimeetod laktaadi ja metformiinvesinikkloriidi eemaldamiseks on hemodialüüs.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vere glükoosisisaldust vähendavad ained, v.a insuliinid, biguaniidid ATC-kood: A10BA02

Metformiinvesinikkloriid on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis langetab nii basaalset kui ka söögijärgset plasma glükoosisisaldust. Ta ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seega ei põhjusta hüpoglükeemiat.

Metformiinvesinikkloriid võib avaldada toimet 3 mehhanismi kaudu:

(1)glükoosi tootmise vähendamine maksas glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi inhibeerimise teel;

(2)lihastes insuliini tundlikkuse suurendamine, parandades perifeerse glükoosi omastamist ja utiliseerimist;

(3)glükoosi intestinaalse imendumise aeglustamine.

Metformiinvesinikkloriid stimuleerib rakusisest glükogeeni sünteesi, mõjutades glükogeeni süntaasi.

Metformiinvesinikkloriid suurendab kõikide seni tuntud membraanglükoosi transporterite (GLUT-id) tüüpide transpordivõimet.

Inimeste puhul on metformiinvesinikkloriidil lisaks glükeemilisele toimele ka veel sellest sõltumatud toimed rasvade ainevahetusele. Seda on näidatud terapeutiliste annustega kontrollitud keskmise või pikemaajalistes kliinilistes uuringutes: metformiinvesinikkloriid alandab üldkolesterooli, LDL kolesterooli ja triglütseriidide sisaldust.

Kliinilistes uuringutes oli metformiini kasutamine seotud kas stabiilse kehakaalu või mõõduka kehakaalu langusega.

Kliiniline efektiivsus

Prospektiivne randomiseeritud uuring (UKPDS) on näidanud vere glükoosisisalduse tõhusa kontrolli pikaajalist kasu II tüüpi diabeediga patsientidel.

Metformiinvesinikkloriidi ravitulemuste analüüsimine ülekaalulistel patsientidel, kellel ainult dieet ei osutunud piisavaks, näitas:

-igasuguste diabeedi komplikatsioonide absoluutse riski oluline vähenemine metformiinvesinikkloriidi grupis (29,8 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta) võrreldes ainult dieediga (43,3 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), p=0,0023, ja võrreldes sulfonüüluurea kombineeritud ravi ja insuliini monoteraapia gruppidega (40,1 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), p=0,0034;

-diabeediga seotud surmajuhtude absoluutse riski oluline langus: metformiinvesinikkloriid 7,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, p=0,017;

-üldise suremuse absoluutse riski oluline langus: metformiinvesinikkloriid 13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta võrreldes ainult dieediga 20,6 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p=0,011), ning võrreldes sulanüüluurea kombineeritud ravi ja insuliini monoteraapia gruppidega 18,9 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p=0,021);

-müokardiinfarkti absoluutse riski märkimisväärne langus: metformiinvesinikkloriid 11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p=0,01).

Metformiinvesinikkloriidi kasutamisel teise valikravimina kombinatsioonis sulfonüüluurea preparaatidega ei täheldatud kliinilist kasu.

I tüüpi diabeediga patsientidel on metformiinvesinikkloriidi kombinatsioonis insuliiniga kasutatud üksikutel patsientidel, kuid selle kombinatsioonis kliinilist kasu pole ametlikult tõestatud.

Lapsed

Kontrollitud kliinilistes uuringutes piiratud arvu 10...16 aastaste lastega, keda raviti 1 aasta jooksul, saadi sarnane vere glükoositaset alandav toime kui täiskasvanute puhul.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast suukaudset metformiinvesinikkloriidi manustamist saabus maksimaalne kontsentratsioon plasmas ligikaudu 2,5 tunniga (TMAX). Absoluutne biosaadavus 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi tableti puhul on tervetel inimestel ligikaudu 50...60 %. Pärast suukaudset manustamist oli roojas leitud imendumata fraktsioon 20...30 %.

Suukaudsel manustamisel on metformiinvesinikkloriidi imendumine küllastuv ja mittetäielik. Arvatakse, et metformiinvesinikkloriidi imendumise farmakokineetika ei ole lineaarne.

Metformiinvesinikkloriidi soovitatavate annuste ja annustamisrežiimi puhul saavutatakse tasakaalukontsentratsioon plasmas 24...48 tunniga ning tavaliselt jääb see alla 1 mikrogrammi/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei tõusnud metformiinvesinikkloriidi maksimaalne kontsentratsioon plasmas (CMAX) üle 4 mikrogrammi/ml, isegi maksimumannuste korral.

Toit vähendab metformiinvesinikkloriidi imendumise ulatust ja aeglustab seda vähesel määral. 850 mg annuse manustamise järgselt alanes plasmas maksimaalne kontsentratsioon 40 %, AUC (kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala) vähenes 25 % ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajalik aeg pikenes 35 minuti võrra. Nende leidude kliinilised tagajärjed on teadmata.

Jaotumine

Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiinvesinikkloriid jaotub erütrotsüütide vahel. Maksimaalne kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ja saabub ligikaudu samal ajal. Punased verelibled on kõige tõenäolisemalt teiseks jaotumisruumiks. Keskmine jaotusruumala (Vd) on vahemikus 63...276 liitrit.

Metabolism

Metformiinvesinikkloriid eritub muutumatul kujul uriiniga. Inimesel ei ole metaboliite tuvastatud.

Eritumine

Metformiinvesinikkloriidi renaalne kliirens on >400 ml/min, viidates, et metformiinvesinikkloriid elimineeritakse glomerulaarse filtratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni kaudu. Suukaudse manustamise järel on terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi.

Kahjustatud neerufunktsiooni korral on renaalne kliirens aeglustunud proportsioonis kreatiniini kliirensiga ja seega pikeneb eliminatsiooni poolväärtusaeg, viies metformiinvesinikkloriidi nivoo tõusule plasmas.

Lapsed

Üksikannuse uuring: pärast metformiinvesinikkloriidi 500 mg üksikannuse manustamist pediaatrilistele patsientidele esinesid sarnased farmakokineetilised omadused nagu ilmnesid tervetel täiskasvanutel.

Korduva annuse uuring: andmed põhinevad ühel uuringul. Pärast korduvaid 500 mg annuseid 2 korda ööpäevas 7 päeva jooksul pediaatrilistel patsientidel vähenesid maksimaalne plasmakontsentratsioon (CMAX) ja süsteemne ekspositsioon (AUC0-T) vastavalt 33% ja 40%, võrreldes diabeeti põdevate täiskasvanutega, kellele manustati korduvaid 500 mg annuseid 2 korda ööpäevas 14 päeva jooksul. Kuna annus on individuaalselt tiitritud glükeemilise kontrolli põhjal, on see kliiniliselt väheoluline.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, karsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Povidoon

Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Makrogool

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

Blisterpakendis - 5 aastat

HDPE pudelites - 5 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Metformin Aurobindo 500 mg ja 850 mg:

20, 28, 30, 40, 42, 50, 56, 60, 70, 80, 84, 90, 98, 100, 120, 180, 200, 300 või 400 õhukese polümeerikattega tabletid blisterpakendis (Läbipaistvad PVC / PVdC / alumiinium) või (Läbipaistvad PVC/ alumiinium). Üks blister sisaldab 10 või 14 õhukese polümeerikattega tabletti. Valge läbipaistmatu HDPE pudelites, 90, 100, 400 või 500 õhukese polümeerikattega tabletti polüpropüleenist korgiga, mis sisaldavad aktiivsütt.

Metformin Aurobindo 1000 mg:

20, 30, 40, 50, 60, 70, 80, 90,100 120 või 180 õhukese polümeerikattega tabletti blisterpakendis (Läbipaistvad PVC / PVdC / alumiinium) või (Läbipaistvad PVC/ alumiinium), üks blister sisaldab 10 õhukese polümeerikattega tabletti. Valge läbipaistmatu HDPE pudelites, 60, 90, 100 või 500 õhukese polümeerikattega tabletti polüpropüleenist korgiga, mis sisaldavad aktiivsütt.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Aurobindo Pharma Limited Ares, Odyssey Business Park West End Road

South Ruislip HA4 6QD Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBRID

500 mg: 616309

850 mg: 616409

1000 mg 616209

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.02.2009

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.02.2013

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

märts 2017