Macugen

 

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Macugen 0,3 mg süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üheannuseline süstel sisaldab 1,65 mg pegaptaniibnaatriumi, mis vastab 0,3 mg oligonukleotiidi vaba

happe vormile, nominaalmahus 90 mikroliitrit.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus, (süstel).

Lahus on selge ja värvitu.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Macugen on näidustatud vanusega seotud neovaskulaarse (märja) makuladegeneratsiooni (AMD)

ravimiseks täiskasvanutel (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Macugeni’i tohib manustada ainult silmaarst, kellel on klaaskehasse süstimise kogemused.

Annustamine

Enne süstimist klaaskeha sisse tuleb hoolikalt hinnata patsiendi meditsiinilist anamneesi

ülitundlikkusreaktsioonide suhtes (vt lõik 4.4).

Macugen’i 0,3 mg lahust tuleb manustada üks kord iga kuue nädala tagant (9 süsti aastas) süstimise

teel kahjustatud silma klaaskehasse.

Pärast süstimist täheldatakse Macugen’iga ravitud patsientidel mööduvat silmasisese rõhu

suurenemist. Seetõttu tuleb jälgida nägemisnärvipea perfusiooni ja silmasisest rõhku. Peale selle tuleb

patsiente pärast süstimist kaks nädalat hoolikalt jälgida klaaskeha hemorraagia ja endoftalmiidi suhtes.

Patsientidele tuleb öelda, et nad peaksid igasugustest nendele seisunditele osutavatest sümptomitest

viivitamatult arstile teatama (vt lõik 4.4).

Kui patsiendil peale kahte järjestikust Macugen’i süstet ei ilmne positiivset ravitulemust (vähem kui

15 tähe kadu nägemisteravusest) 12. nädala visiidil, peaks mõtlema Macugen-ravi lõpetamisele või

katkestamisele.

Eripopulatsioonid

Eakad

Erinõuded puuduvad.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole Macugen’i toimet uuritud.

Siiski ei ole selles populatsioonis vaja kasutada erilisi meetmeid (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus

Raske neerukahjustusega patsientidel ei ole Macugen’i piisavalt uuritud, kuid kerge või mõõduka

neerukahjustusega patsientidele ei soovitata annuste kohandamist (vt lõik 5.2).

Sugu

Erinõuded puuduvad.

Lapsed

Alla 18-aastastel lastel ei ole Macugeni ohutust ja tõhusust kindlaks tehtud. Andmed ei ole

kättesaadavad.

Manustamisviis

Ainult klaaskehasse süstimiseks.

Enne Macugeni manustamist tuleb veenduda, et ei esine sadet ega värvimuutusi (vt lõik 6.6).

Süstimisprotseduur tuleb läbi viia aseptilistes tingimustes, mis hõlmab käte jaoks mõeldud kirurgilise

desinfitseerimisvahendi, steriilsete kinnaste, steriilsete riiete ja steriilse silmalaupeegli (või

samaväärse) kasutamist ning steriilse paratsenteesi (vajaduse korral) kättesaadavust. Enne süstimist

tuleb teha piisav anesteesia ja manustada paikselt laia spektriga mikrobitsiidi.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Aktiivne või kahtlustatav silma- või silmaümbruse nakkus.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nagu klaaskehasse süstimise puhul oodata, võib täheldada silmasisese rõhu mööduvat tõusu. Seetõttu

tuleb kontrollida nägemisnärvipea perfusiooni ja tõusnud silmasisest rõhku tuleb süstimise järel

sobival viisil langetada.

Pärast pegaptaniibi süstimist võib tekkida kohe (süstimispäeval) või ka hiljem klaaskehas hemorraagia

(vt lõik 4.2).

Klaaskehasse süstimise protseduuriga võib kaasneda endoftalmiidi tekkimise oht. Macugen’i

kliinilistes uuringutes oli endoftalmiidi esinemissagedus 0,1% süstimise kohta (vt lõik 4.2).

Turule toomise järgselt on mõne tunni jooksul pärast pegaptaniibi intravitreaalset manustamist

esinenud anafülaksiat/anafülaktoidseid reaktsioone, sealhulgas angioödeemi. Nendel juhtudel ei ole

kindlaks tehtud otsest seost Macugen’i või ükskõik millise muu ravi vahel, mis tehakse süstimise

ettevalmistamise protseduuri käigus ega ka teiste teguritega.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Macugen’iga ei ole ravimite koostoime uuringuid läbi viidud. Pegaptaniib metaboliseeritakse

nukleaaside poolt ja seetõttu on koostoimed tsütokroom P450 süsteemi vahendusel metaboliseeritavate

ravimitega ebatõenäolised.

Kaks varast kliinilist uuringut, mis viidi läbi patsientidel, kes said ainult Macugen’i ja Macugen’i

kombinatsioonis PDT-ga (fotodünaamiline ravi), ei täheldatud nähtavaid erinevusi pegaptaniibi

plasma farmakokineetikas.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Rasedatel naistel ei ole pegaptaniibi kasutamist uuritud. Loomkatseid ei ole piisavalt tehtud, kuid need

on näidanud reproduktiivset toksilisust suure süsteemse eksponeerituse korral (vt lõik 5.3).

Potentsiaalne risk inimestele ei ole teada. Arvatakse, et pegaptaniibi süsteemne toime on pärast silma

manustamist väga väike. Siiski tuleb Macugen’i raseduse ajal kasutada vaid siis, kui potentsiaalne

kasu emale on suurem kui potentsiaalne risk lootele.

Imetamine

Ei ole teada, kas Macugen eritub inimese rinnapiima. Macugen’i ei soovitata kasutada imetamise ajal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pärast Macugen’i manustamist klaaskehasse võib patsientidel tekkida ajutine nägemise ähmastumine.

Need klaaskehasisese süste järelmõjud võivad avaldada vähest mõju autojuhtimise ja masinate

käsitsemise võimele. Nad ei tohi juhtida autot või kasutada masinaid, kuni see on möödunud.

4.8 Kõrvaltoimed

Kontrollitud uuringutes manustati Macugen’i 892 patsiendile ühe aasta jooksul (süstide koguarv =

7545, süstide keskmine arv patsiendi kohta = 8,5) annustes 0,3, 1,0 ja 3,0 mg. Kõigil kolmel annusel

oli sarnane ohutusprofiil. 295 patsiendil, keda raviti soovitatava annusega 0,3 mg ühe aasta jooksul

(süstide koguarv = 2478, süstide keskmine arv patsiendi kohta = 8,4), esines 84%-l patsientidest

kõrvaltoime, mis oli uurijate arvates seotud süstimisprotseduuriga, 3%-l patsientidest esines tõsine

kõrvaltoime, mis oli potentsiaalselt seotud süstimisprotseduuriga, 1%-l esines kõrvaltoime, mis oli

potentsiaalselt seotud süstimisprotseduuriga. See tõsiasi viis uuringuravi katkestamise või peatamiseni.

Kahekümne seitsmel protsendil (27%) patsientidest esines kõrvaltoime. Kahel patsiendil (0,7%)

esinesid tõsised kõrvaltoimed; ühel nendest kahest patsiendist oli aordi aneurüsm, teisel võrkkesta

irdumine ja võrkkesta hemorraagia, mistõttu ravi lõpetati.

374 patsienti said pidevat ravi Macugen’iga kuni 2 aastat (128 patsienti annuses 0,3 mg, 126 annuses 1

mg ja 120 annuses 3 mg). Üldised ohutusandmed olid kooskõlas 1. aasta ohutusandmetega ja uusi

andmeid ohutuse kohta ei saadud. 128 patsiendil, keda raviti soovitatava annusega 0,3 mg kuni 2

aastat (süstide koguarv teisel aastal = 913, süstimiste keskmine arv teisel aastal = 6,9), ei esinenud

järjekindlat suurenemist kõrvaltoimete esinemissageduses võrreldes nendega, mida täheldati esimesel

aastal.

Macugeniga ravitud patsientidel esinenud tõsised silma kõrvaltoimed hõlmasid endoftalmiiti (12 juhul,

1%), võrkkesta hemorraagiat (3 juhul, <1%), klaaskeha hemorraagiat (2 juhul, <1%) ja võrkkesta

irdumist (4 juhul, <1%).

Allpool kirjeldatud ohutusandmed võtavad kokku kõik süstimisprotseduurist ja ravimist tingitud

kõrvaltoimed 295 patsiendil 0,3 mg annusega ravirühmas. Need kõrvaltoimed on loetletud

organsüsteemide ja esinemissageduse kaupa: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 ja <1/10), aeg-ajalt

(≥1/1000 ja <1/100), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Turustamisjärgse jälgimise käigus teatatud juhud on lisatud kaldkirjas.

MedDRA organsüsteemi klass Kõrvaltoime

Immuunsüsteemi häired

Teadmata anafülaktiline reaktsioon*

Psühhiaatrilised häired

Aeg-ajalt luupainajad, depressioon

Närvisüsteemi häired

Sage peavalu

Silma kahjustused

Väga sage eeskambri põletik, silmavalu, tõusnud silmasisene rõhk,

punktjas keratiit, klaaskeha hõljumid ja klaaskeha

läbipaistmatus

Sage ebanormaalne silma tundlikkus, katarakt, sidekesta

hemorraagia, sidekesta hüpereemia, sidekesta turse,

konjunktiviit, sarvkesta düstroofia, sarvkesta epiteeli defekt,

sarvkesta epiteeli kahjustus, sarvkesta turse, kuivsilmsus,

endoftalmiit, mädavool silmast, silmapõletik, silmaärritus,

silmakihelus, silmapunetus, silmaturse, silmalau turse,

suurenenud pisaravoolus, makula degeneratsioon, müdriaas,

ebamugavustunne silmas, silma hüpertensioon,

silmaümbruse hematoom, fotofoobia, fotopsia, võrkkesta

hemorraagia, nägemise ähmastumine, vähenenud

nägemisteravus, nägemishäired, klaaskeha irdumine ja

klaaskeha kahjustus

Aeg-ajalt nägemisväsimus, lauäärepõletik, sidekesta allergia,

sarvkesta ladestused, silmaverejooks, silmalaugude kihelus,

keratiit, klaaskeha hemorraagia, pupillirefleksi häirumine,

sarvkesta abrasioon, võrkkesta eksudaat, silmalau vaje,

võrkkesta armistumine, kalasioon, sarvkesta erosioon,

langenud silmasisene rõhk, süstimiskoha reaktsioonid,

vesivillid süstimiskohal, võrkkesta irdumine, sarvkesta

häired, võrkkestaarterite oklusioon, võrkkesta rebenemine,

lauväljapööre, silmaliigutuste häirumine, silmalau ärritus,

silma eeskambri verevalum, pupillihäire, vikerkesta häire,

silma ikterus, eesmine uveiit, ladestus silmas, iriit,

nägemisnärvi depressioon, pupillide deformeerumine,

võrkkestaveenide oklusioon ja klaaskeha väljalangemine

Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt kurtus, Ménière’ tõve ägenemine, peapööritus

Südame häired

Aeg-ajalt südamepekslemine

Vaskulaarsed häired

Aeg-ajalt hüpertensioon, aordi aneurüsm

Respiratoorsed, rindkere ja

mediastiinumi häired

Sage tugev nohu

Aeg-ajalt nasofarüngiit

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt oksendamine, düspepsia

Naha ja nahaaluskoe häired

Aeg-ajalt kontaktdermatiit, ekseem, juuksevärvi muutus, nahalööve,

kihelus, öine higistamine

Teadmata angioödeem*

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Aeg-ajalt Seljavalu

Üldised häired ja manustamiskoha

reaktsioonid

Aeg-ajalt väsimus, kangus, hellus, valu rinnus, gripilaadne haigus

Uuringud

Aeg-ajalt gamma-glutamüültransferaasi suurenenud aktiivsus

Vigastus, mürgistus ja protseduuri

tüsistused

Aeg-ajalt marrastused

* Turustamisjärgsed kogemused: Anafülaksia juhtude/anafülaktoidsete reaktsioonide, sealhulgas

angioödeemi harvadest juhtudest on teatatud patsientidel mõne tunni jooksul pärast pegaptaniibi

manustamist koos erinevate ravimitega, mida manustati osana süsti ettevalmistamise protseduurist (vt

lõik 4.2 ja 4.4).

4.9 Üleannustamine

Macugen’i üleannustamisest kliinilistes uuringutes ei ole teatatud ja seda peetakse ebatõenäoliseks,

sest see nõuaks korduvate süstete tegemist. Seetõttu puuduvad andmed üleannustamisega seotud

ägedate sümptomite, nähtude ja tagajärgede kohta.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Oftalmoloogilised silma veresoonte häirete ravis kasutatavad ravimid,

ATC-kood: S01LA03.

Toimemehhanism

Pegaptaniib on pegüülitud modifitseeritud oligonukleotiid, mis seondub spetsiifilise ja afiinse

ekstratsellulaarse veresoonte endoteeli kasvufaktoriga (VEGF165), inhibeerides selle aktiivsust. VEGF

on sekreteeritav valk, mis indutseerib angiogeneesi, veresoonte permeaablust ja põletikku, mis kõik

arvatakse osalevat AMD neovaskulaarse (märja) vormi progresseerumises.

Farmakodünaamilised toimed

VEGF165 on VEGF-i isovorm, mis eelistatavalt osaleb silma patoloogilises neovaskularisatsioonis.

Selektiivne inhibeerimine pegaptaniibiga loomadel osutus sama tõhusaks patoloogilise

neovaskularisatsiooni supresseerimises kui üldine VEGF-i inhibeerimine, samas säästis aga

pegaptaniib normaalset veresoonkonda, samal ajal kui üldine VEGF-i inhibeerimine seda ei teinud.

AMD-ga patsientidel, keda raviti Macugen’iga, on täheldatud nii keskmise üldise kahjustuse suuruse,

soonkesta neovaskularisatsiooni (CNV) ulatuse kui ka fluorestseiini lekke vähenemist.

Kliinilised toimed ja ohutus

Pegaptaniibi uuriti kahes kontrollitud, topeltpimedas ja ühesuguse ülesehitusega randomiseeritud

uuringus (EOP1003, EOP1004) neovaskularisatsiooniga AMD-ga patsientidel. Kokku raviti 1190

patsienti (892 pegaptaniibiga, 298 platseeboga (kontroll), patsientide keskmine vanus oli 77 aastat.

Patsiendid kõikides ravirühmades said esimesel aastal keskmiselt 8,4¼8,6 ravikuuri võimalikust 9-st.

Patsiendid randomiseeriti virtuaalse süstimise (Sham) või pegaptaniibi rühma, milles ravimit

manustati annuses 0,3 mg, 1 mg või 3 mg klaaskehasse süstimise teel iga 6 nädala tagant, kokku 48

nädalat. Patsientidel, kellel esinesid peamiselt klassikalised kahjustused, lubati kasutada

fotodünaamilist ravi verteporfiiniga.

Kahte uuringusse värvati patsiendid, kellel esinesid kõik neovaskulaarse AMD kahjustuste alatüübid

(25% peamiselt klassikaline, 39% mitte klassikaline ja 36% minimaalselt klassikaline), kahjustuste

suurused kuni 12 ketta ulatuses, millest kuni 50% võisid olla põhjustatud võrkkestaalusest

hemorraagiast, ja/või kuni 25% fibrootilisest armistumisest või atroofilisest kahjustusest. Patsientidel

oli olnud kuni 1 varasem PDT ja algtaseme nägemisteravus uuritavas silmas vahemikus 20/40 ja

20/320.

Ühe aastaga näitas pegaptaniib 0,3 mg statistiliselt olulist raviparemust primaarse efektiivsuse

tulemusnäitaja põhjal sellel patsientide grupil, kes kaotasid vähem kui 15 tähte nägemisteravusest

(eelnevalt täpsustatud ühendatud analüüs, pegaptaniib 0,3 mg 70% versus platseebo 55%, p=0,0001;

EOP1003 pegaptaniib 0,3 mg 73% versus virtuaalne süstimine (Sham)59%, p=0,0105; EOP1004

pegaptaniib 0,3 mg 67% versus virtuaalne süstimine (Sham) 52%, p=0,0031).

Keskmise nägemisteravuse muutus aja jooksul; Aasta 1; ITT (LOCF)

N: Registrisse kantud patsientide arv

Pegaptaniib 0,3 mg näitas raviparemust olenemata algtaseme kahjustuse alatüübist, kahjustuse

suurusest ja nägemisteravusest, samuti vanusest, soost, vikerkesta pigmentatsioonist ja PDT

kasutamisest varem ja/või algtasemel.

Esimese aasta lõpus (54. nädal) randomiseeriti 1053 patsienti uuesti kas ravi jätkamise või 102.

nädalal ravi katkestamise rühma.

Keskmiselt säilis raviparemus 102. nädalal koos nägemisteravuse säilimisega patsientidel, kes

randomiseeriti pegaptaniibravi jätkamise rühma. Patsientidel, kes randomiseeriti pärast ühte aastat

pegaptaniibravi katkestamise rühma, kadus nägemisteravus teise aasta jooksul.

Kaheaastase uuringuperioodi andmed näitavad, et Macugen-ravi tuleks alustada nii vara kui võimalik.

Kaugelearenenud haiguse korral tuleb Macugen-ravi alustamisel ja jätkamisel arvestada võimalikku

kasu silma nägemisvõimele.

Macugen-ravikuuri, mille puhul manustatakse ravimit samaaegselt mõlemasse silma, ei ole uuritud.

Rohkem kui kahe aasta taguseid ohutuse ja efektiivsuse andmed ei ole esitatud.

Euroopa Ravimiamet on loobunud kohustusest esitada Macugeniga läbi viidud uuringu tulemused

vanusega seotud makuladegeneratsiooniga laste alarühma kohta. Teavet kasutamise kohta lastel vt lõik

4.2.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine:

Loomadel imendub pegaptaniib silmast pärast klaaskehasse manustamist süsteemsesse vereringesse

aeglaselt. Loomadel on pegaptaniibi jaotumise kiiruse limiteerijaks ravimi imendumise kiirus silmast

ning ilmselt on see nii ka inimestel. Inimestel on pegaptaniibi näiv poolväärtusaeg plasmas (keskmine

± standardhälve) pärast 3 mg (kümnekordne soovitatav annus) monokulaarse annuse manustamist 10 ±

4 päeva.

Keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon umbes 80 ng/ml saabub inimestel 1¼4 päeva jooksul

pärast monokulaarset annust 3 mg. Keskmine plasmakontsentratsiooni – aja kontsentratsioonikõvera

alune pindala (AUC) on selle annuse puhul umbes 25 mg tunnis/ml. Pegaptaniib ei kuhju plasmas, kui

seda manustatakse klaaskehasse iga 6 nädala tagant. Annustes alla 0,5 mg silma kohta ei ole

tõenäoline, et pegaptaniibi plasmakontsentratsioonid ületaksid 10 ng/ml.

Pegaptaniibi absoluutset biosaadavust pärast klaaskehasse manustamist ei ole inimestel määratud, kuid

küülikutel, koertel ja ahvidel on see umbes 70...100%.

Loomadel, kes said pegaptaniibi annuseid kuni 0,5 mg/silma kohta mõlemasse silma, olid

plasmakontsentratsioonid 0,03...0,15% sellest, mis esines klaaskehanestes.

Jaotumine/biotransformatsioon/eritumine:

Hiirtel, rottidel, küülikutel, koertel ja ahvidel jaotub pegaptaniib pärast intravenoosset manustamist

peamiselt plasmas ja ei jaotu ulatuslikult perifeersetes kudedes. 24 tundi pärast Macugen’i

radiomärgistatud annuse klaaskehasse manustamist küülikutele mõlemasse silma jaotus radioaktiivsus

peamiselt klaaskehanestes, võrkkestas ja vesinestes. Pärast radiomärgistatud pegaptaniibi manustamist

klaaskehasse ja intravenoosselt küülikutele saadi radioaktiivsuse suurimad kontsentratsioonid (välja

arvatud silm klaaskehasse manustamise tõttu) neerus. Küülikutel leidub nukleotiidkomponent

2’-fluorouridiini pärast radiomärgistatud pegaptaniibi ühekordse annuse manustamist intravenoosselt

ja klaaskehasse plasmas ning uriinis. Pegaptaniib metaboliseeritakse endo- ja eksonukleaaside poolt.

Küülikutel elimineeritakse pegaptaniib lähteravimina ja metaboliitidena peamiselt uriiniga.

Eripopulatsioonid:

Pegaptaniibi farmakokineetika on sarnane nii naistel kui meestel vanuses 50 kuni 90 aastat.

Pegaptaniibnaatriumi ei ole piisavalt uuritud patsientidel kreatiniini kliirensiga alla 20 ml/min.

Kreatiniini kliirensi langusega kuni 20 ml/min võib kaasneda kuni 2,3-kordne pegaptaniibi AUC

suurenemine. Patsientidel kreatiniini kliirensiga üle 20 ml/min ei ole vaja kasutada erilisi meetmeid,

kui neid ravitakse pegaptaniibnaatriumi soovitatava annusega 0,3 mg.

Maksakahjustusega patsientidel ei ole pegaptaniibi farmakokineetikat uuritud. Süsteemne toime

arvatakse maksakahjustusega patsientidel olevat hästi talutavas vahemikus, kümnekordset suuremat

annust (3 mg/silma) taluti hästi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Põhinedes konventsionaalsetele ohutusfarmakoloogia, korduvate annuste toksilisuse ja genotoksilisuse

uuringutele ei näidanud mittekliinilised andmed erilist ohtu inimesele. Pegaptaniibi kartsinogeense

potentsiaali kohta ei ole uuringuid läbi viidud.

Pegaptaniib ei olnud toksiline emasloomadele ja ei leitud tõendeid ka teratogeensuse või loote

suremuse kohta hiirtel intravenoossete annuste 1...40 mg/kg/ööpäevas manustamisel. Täheldati

kehamassi vähenemist (5%) ja esijäseme varbalülide minimaalset luustumise aeglustumist juhul, kui

AUC-l põhinev eksponeerituse tase oli üle 300 korra suurem kui see, mis on oodata inimestel. Seetõttu

peetakse neid leide piiratud kliinilise tähtsusega leidudeks. 40 mg/kg/ööpäevas saanute rühmas olid

pegaptaniibi kontsentratsioonid amnionivedelikus 0,05% ema plasmatasemetest. Küülikutel

reproduktiivse toksilisuse uuringuid tehtud ei ole.

Isaste või emaste paaritumise või viljakuse näitajate hindamiseks andmed puuduvad.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid

Naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat

Naatriumvesinikfosfaatheptahüdraat

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Soolhape (pH reguleerimiseks)

Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumisel ei tohi seda ravimit segada teiste ravimitega.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C). Mitte hoida sügavkülmas.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Macugen on saadaval üheannuselistes pakendites.

Iga pakend sisaldab ühte kotti pappkarbis, milles on 1 ml tüüp I klaasist süstel, mis on suletud

elastomeerist kolvikorgi ja eelnevalt kinnitatud kolvivardaga, mida hoiab plastikklemm. Süstel on

eelnevalt kinnitatud polükarbonaatplastikust Luer-tüüpi lukkadapteriga ja süsteli ots on suletud

elastomeerist korgiga.

Pakend ei sisalda nõela.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Macugen on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks. Kui lahus tundub hägune, lahuses on näha

osakesi või kui on näha, et süstel on kahjustatud, plastikklemm puudub või ei ole süsteli külge

ühendatud, ei tohi Macugen’i kasutada.

Enne manustamist tuleb süstel eemaldada plastikklemmist ja kork eemaldada. Ravimi manustamiseks

tuleb Luer-tüüpi lukkadapteriga ühendada nõel suurusega 27 G või 30 G x ½.

Süstelit tuleb kontrollida nõela suunaga ülespoole õhumullide esinemise suhtes. Kui mullid siiski

esinevad, tuleb süstelile õrnalt sõrmega koputada, kuni mullid tõusevad süsteli otsa. Seejärel tuleb

kolb aeglaselt ülespoole lükata, et suruda mullid süstelist välja. Kolvikorki ei tohi tagasi tõmmata.

Kolvikorgi viimast kaart (kõige lähemal kolvivardale) ei tohi lükata üle annuse joone, mis on trükitud

süstelile. Vahetult enne manustamist tuleb kolvikorgi viimane kaar joondada ühele joonele annuse

joonega, et kindlustada paraja annuse manustamine. Kogu süsteli sisu tuleb ära kasutada..

Macugen’i tuleb hoida külmkapis 2ºC kuni 8ºC juures. Süstitav lahus peab enne süstimist saavutama

toatemperatuuri. Macugen tuleb hävitada, kui seda on toatemperatuuril hoitud üle kahe nädala.

Saastumise vältimiseks ei tohi Macugen’i süstelit kotist välja võtta enne, kui patsient on süstimiseks

ette valmistatud.

Kasutamata ravim või jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Limited

Ramsgate Road

Sandwich, Kent

CT13 9NJ

Ühendkuningriik

8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/05/325/002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 31/01/2006

Viimase müügiloa uuendamise kuupäev:

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

KK/AAAA

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel