Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Lopinavirritonavir ranbaxy 100mg25 mg - õhukese polümeerikattega tablett (100mg +25mg)

ATC Kood: J05AR10
Toimeaine: lopinaviir +ritonaviir
Tootja: Ranbaxy (UK) Limited
LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG
õhukese polümeerikattega tablett (100mg +25mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 100 mg/25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 200 mg/50 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Lopinaviir, ritonaviir

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy võtmist

3.Kuidas Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy ja milleks seda kasutatakse

-Arst on määranud Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy teile selleks, et hoida inimese immuunpuudulikkuse viiruse (human immunodeficiency virus HIV) infektsiooni kontrolli all. Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy aeglustab haigustekitaja levikut teie organismis.

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t kasutatakse üle 2-aastastel lastel ja täiskasvanutel, kes on nakatunud AIDSi põhjustava HI-viirusega. Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t ei kasutata alla 2- aastastel lastel, kui arst ei ole spetsiaalselt nii määranud.

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy on retroviirusevastane ravim, mis kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse proteaasi inhibiitoriteks.

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t kasutatakse kombineeritult koos teiste viirusevastaste ravimitega. Arst arutab seda teiega ja määrab teile sellised ravimid, mis teile kõige rohkem sobivad.

2. Mida on vaja teada enne Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy võtmist

Ärge võtke Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t

-kui olete lopinaviiri, ritonaviiri või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

-kui teil on tõsiseid probleeme maksaga.

Ärge võtke Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t, kui te kasutate mõnda alljärgnevatest ravimitest

-astemisool või terfenadiin (kasutatakse tavaliselt allergianähtude raviks – need ravimid võivad olla saadaval ka käsimüügiravimitena);

-peroraalne (suu kaudu manustatav) midasolaam, triasolaam (kasutatakse ärevuse vähendamiseks ja/või unehäirete korral);

-pimosiid (kasutatakse skisofreenia raviks);

-tsisapriid (kasutatakse teatud maokaebuste leevendamiseks);

-ergotamiin, dihüdroergotamiin, ergonoviin, metüülergonoviin (kasutatakse peavalude leevendamiseks);

-amiodaroon (kasutatakse südame rütmihäirete raviks);

-lovastatiin, simvastatiin (kasutatakse vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks);

-alfusosiin (kasutatakse meestel suurenenud eesnäärme (eesnäärme healoomulise hüperplaasia) sümptomite raviks;

-fusidiinhape (kasutatakse Staphylococcus bakterite poolt põhjustatud nahainfektsioonide, nt impetiigo ja infektsioosse dermatiidi raviks. Luude ja liigeste infektsioonide pikaajaline ravi fusidiinhappega peab toimuma arsti järelevalve all (vt lõik „Muud ravimid ja Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy“);

-kolhitsiin (podagra ravim) – neeru- või maksakahjustusega patsiendid;

-vardenafiil (kasutatakse erektsioonihäirete raviks);

-sildenafiil, mida kasutatakse pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni (kõrge vererõhk kopsuarteris) raviks. Erektsioonihäirete raviks kasutatavat sildenafiili võib võtta arsti järelevalve all (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);

-liht-naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad preparaadid.

Lugege ravimite nimekirja lõigus „Teised ravimid ja Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy“, saamaks informatsiooni mõnede teiste ravimite kohta, mille puhul on vajalik eriline ettevaatus.

Kui te kasutate mõnda ülalpool loetletud ravimitest, küsige oma arstilt nõu muutuste vajalikkuse üle kas teie teiste seisundite ravis või teie retroviirusevastases ravis.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Oluline informatsioon

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy ei ravi teid HIV infektsioonist ega AIDSist terveks.

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy-ravi saavatel patsientidel võivad tekkida HIV infektsiooni või AIDSiga seotud infektsioonid ja teised haigused. Seetõttu on oluline, et te jääksite Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy-ravi ajaks oma arsti järelevalve alla.

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy võtmise ajal on Teil endiselt risk anda HIV nakkust edasi teistele inimestele. Te peate rakendama sobivaid ettevaatusmeetmeid, et vähendada riski nakatada teisi seksuaalvahekorra ajal (nt kasutama kondoomi) või vere kaudu.

Rääkige oma arstile, kui teil esineb/on esinenud:

-A- ja B-tüüpi hemofiilia, kuna Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy võib suurendada veritsuse riski.

-suhkurtõbi, kuna Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t saavatel patsientidel on teatatud kõrgemast veresuhkru tasemest.

-maksaprobleemid, kuna varem esinenud maksahaigusega patsientidel, sh krooniline B- või C- hepatiit, on suurenenud risk raskete ja potentsiaalselt eluohtlike maksa kõrvaltoimete tekkeks.

Rääkige oma arstile, kui teil esineb:

-iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, hingamisraskused ja tõsine jalgade ja käte lihaste nõrkus, kuna need sümptomid võivad osutada suurenenud piimhappe tasemele.

-janu, sage urineerimine, hägune nägemine või kehakaalu langus, kuna see võib osutada kõrgenenud veresuhkru tasemele.

-iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kuna triglütseriidide kõrget tõusu (rasvad veres) peetakse pankreatiidi riskifaktoriks (kõhunäärme põletik) ja need sümptomid võivad sellele seisundile viidata.

-muutused kehakujus tänu muutustele rasvade jaotumises. See võib väljenduda jalgade, käte ja näopiirkonna rasvkoe vähenemises, rasva ladestumise suurenemises kõhupiirkonnas ja siseorganites, rindade suurenemises ja rasvamügarate tekkimises kaelapiirkonda (kuklapoolel). Selliste seisundite põhjus ja pikaajalised mõjud tervisele ei ole praegu teada.

-Mõnedel patsientidel, kellel on kaugelearenenud HIV infektsioon ja kellel on esinenud oportunistlikke infektsioone, võivad varsti pärast HIV ravi alustamist avalduda varasemate infektsioonide põletikulised nähud ja sümptomid. Usutavasti on nende sümptomite tekke põhjuseks organismi immuunvastuse paranemine, mis võimaldab organismil alustada võitlust infektsioonidega, mis võisid siiani olemas olla, ilma et oleks olnud märgatavaid sümptomeid. Kui teil tekib mõni infektsiooni sümptom, palun teavitage sellest otsekohe oma arsti, et saaksite vajalikku ravi.

-liigesjäikus ja valud (eriti puusas, põlves ja õlas) ning liikumisraskused, kuna mõnedel neid ravimeid võtvatel patsientidel võib areneda luuhaigus nimega osteonekroos (luukärbus, mille põhjuseks on verevarustuse kadumine luus). Paljude muude tegurite hulgas võivad haiguse arenemise riskifaktoriteks olla kombineeritud retroviirusevastase ravi pikkus, kortikosteroidide kasutamine, alkoholi tarvitamine, raske immunosupressioon (immuunsüsteemi aktiivsuse vähenemine) ja kõrgem kehamassi indeks.

-lihasvalu, -hellus või nõrkus, eriti kombinatsioonis loetletud ravimitega. Harvadel juhtudel võivad lihashaigused olla tõsised.

-Sümptomid nagu pearinglus, joobnud tunne, minestus või ebatavaliste südamelöökide tunnetamine. Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy võib põhjustada südamerütmi ja südame elektrilise aktiivsuse muutusi. Need muutused on tuvastatavad EKG (elektrokardiogrammi) abil.

Muud ravimid ja Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy

Rääkige oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Teatage oma arstile kui te kasutate mõnda allnimetatud ravimitest, kuna sel juhul peate olema eriti tähelepanelik:

-antibiootikumid (nt rifabutiin, rifampitsiin, klaritromütsiin);

-vähivastased ravimid (nt. enamus türosiinkinaasi inhibiitoreid nagu dasatiniib ja nilotiniib, samuti vinkristiin ja vinblastiin);

-antikoagulandid (nt varfariin, rivaroksabaan);

-antidepressandid (nt trasodoon, bupropioon);

-epilepsiavastased ravimid (nt karbamasepiin, fenütoiin, fenobarbitaal, lamotrigiin ja valproaat);

-seentevastased ravimid (nt ketokonasool, itrakonasool, vorikonasool);

-podagravastased ravimid (nt kolhitsiin);

-tuberkuloosivastane ravim (bedakviliin)

-C-hepatiidi viirusevastased ravimid, mida kasutatakse kroonilise C-hepatiidi raviks täiskasvanutel (nt botsepreviir ja telapreviir);

-erektsioonihäirete ravimid (nt sildenafiil ja tadalafiil);

-fusidiinhape, mida kasutatakse luude ja liigeste infektsioonide pikaajaliseks raviks (nt osteomüeliidi korral);

-südameravimid sh:

-digoksiin;

-kaltsiumikanali antagonistid (nt felodipiin, nifedipiin, nikardipiin);

-ravimid, mida kasutatakse südamerütmi korrigeerimiseks (nt bepridiil, süsteemne lidokaiin, kinidiin);

-HIV CCR5 antagonist (nt maravirok);

-HIV-1 integraasi inhibiitor (nt raltegraviir);

-ravimid, mida kasutatakse kolesterooli taseme langetamiseks (nt atorvastatiin, lovastatiin, rosuvastatiin või simvastatiin);

-ravimid, mida kasutatakse astma ja teiste kopsudega seotud probleemide, nt kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) raviks (nt salmeterool);

-ravimid, mida kasutatakse pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni (kõrge vererõhk kopsuarteris) raviks (nt bosentaan, sildenafiil, tadalafiil);

-immuunsüsteemi mõjutavad ravimid (nt tsüklosporiin, siroliimus (rapamütsiin), takroliimus);

-valuvaigistid (nt. fentanüül);

-ravimid, mida kasutatakse suitsetamisest loobumiseks (sh bupropioon);

-morfiinilaadsed ravimid (nt metadoon);

-mittenukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid (NNRTId) (sh efavirens, nevirapiin);

-suukaudsed rasestumisvastased preparaadid või rasestumisvastane plaaster (vt lõik „Rasestumisvastased vahendid“);

-proteaasi inhibiitorid (nt amprenaviir, fosamprenaviir, indinaviir, nelfinaviir, ritonaviir, sakvinaviir, tipranaviir);

-rahustid (nt süstitav midasolaam);

-steroidid (nt budesoniid, deksametasoon, flutikasoonpropionaat, etünüülöstradiool).

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_PIL_15875514x1

Lugege ravimite nimekirja lõigus “Ärge võtke Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t, kui te kasutate mõnda alljärgnevatest ravimitest” informatsiooniks ravimite kohta, mida te ei tohi koos Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’ga võtta.

Erektsioonihäirete ravimid (vardenafiil, sildenafiil, tadalafiil)

-Ärge võtke Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t kui te võtate vardenafiili.

-Te ei tohi võtta Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t koos sildenafiiliga, mida kasutatakse pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni (kõrge vererõhk kopsuarteris) raviks (vt ka lõik „Ärge võtke Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t“).

-Kui te kasutate samaaegselt Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t ja sildenafiili või tadalafiili, esineb teil oht selliste kõrvaltoimete tekkeks nagu vererõhu langus, minestus, nägemishäired, suguti jäigastumine rohkem kui 4 tunniks. Kui teil püsib erektsioon kauem kui 4 tundi, peate te peenise pöördumatu kahjustuse vältimiseks pöörduma viivitamatult arsti poolt. Teie arst võib teile neid ilminguid selgitada.

Rasestumisvastased vahendid

-Kui te kasutate suukaudset rasestumisvastast preparaati või rasestumisvastast plaastrit, peate te kasutama täiendavalt võimõnda teist tüüpi rasestumisvastast meetodit (nt kondoom), kuna Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy võib nõrgendada suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide ja rasestumisvastaste plaastrite toimet.

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy ei vähenda riski nakatada teisi HIV-ga. Te peate rakendama sobivaid ettevaatusmeetmeid (nt kasutama kondoomi), et vähendada riski nakatada teisi seksuaalsel teel.

Rasedus ja imetamine

-Kui te olete või võite olla rase või toidate last rinnaga, informeerige sellest viivitamatult oma arsti.

-Rasedad naised või last rinnaga toitvad emad ei tohi Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t ilma arsti erinõuandeta võtta.

-Kuna HIV-infektsiooniga naiste puhul esineb oht nakatada imikut rinnapiima kaudu HIV-ga, ei ole neil üldse soovitatav last rinnaga toita.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy toimet auto juhtimisele ja keeruliste mehhanismidega töötamisele ei ole spetsiaalselt uuritud. Ärge juhtige autot ega töötage masinatega, kui teil esinevad kõrvaltoimed (nt iiveldus), mis mõjutavad teie võimekust tegutseda ohutult. Võtke ühendust oma arstiga.

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy sisaldab laktoosmonohüdraati ja sorbitaanlauraati.

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy sisaldab (teiste seas) abiaineid laktoosmonohüdraati ja sorbitaanlauraat. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

3. Kuidas Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t võtta

Kuidas tuleb Lopinavir/Ritonaviir Ranbaxy’t võtta?

On oluline, et Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy neelata alla tervelt, neid ei tohi närida, poolitada ega purustada.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju ja millal tuleb Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t võtta?

Kasutamine täiskasvanutel

-Tavaline annus täiskasvanutele on 400 mg/100 mg kaks korda ööpäevas, s.o iga 12 tunni järel, kombineeritult teiste HIV-vastaste ravimitega. Täiskasvanud patsiendid, kes ei ole varem teisi viirusevastaseid ravimeid võtnud, võivad Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t võtta 800 mg/200 mg üks kord ööpäevas. Teie arst ütleb teile, kui palju Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t tuleb võtta.

Täiskasvanud patsiendid, kes on varem teisi viirusevastaseid ravimeid võtnud, võivad Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t võtta 800 mg/200 mg üks kord ööpäevas siis, kui arst otsustab, et see on vajalik.

-Lopinavir/Ritonaviir Ranbaxy’t ei tohi võtta üks kord ööpäevas koos amprenaviiri, efavirensi, nevirapiini, nelfinaviiri, karbamasepiini, fenobarbitaali ja fenütoiiniga.

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t võib võtta koos toiduga või ilma.

Kasutamine lastel

-Lastel määrab sobiva annuse (tablettide arvu) arst, arvestades lapse kehapikkust ja –kaalu

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t võib võtta koos toiduga või ilma.

Kui te võtate Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t rohkem kui ette nähtud

-Kui te avastate, et manustasite Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t rohkem kui ette nähtud, võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

-Kui te ei saa oma arsti kätte, pöörduge lähimasse haiglasse.

Kui te unustate Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t võtta

-Kui teil jääb üks annus vahele, võtke see koos toiduga niipea, kui see teile meenub ning jätkake siis tavalise annusega, nagu arst on teile määranud.

-Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy võtmise

-Ärge lõpetage Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy ööpäevast annust ega muutke seda ilma arstiga kõigepealt konsulteerimata.

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t peab alati võtma iga päev, et aidata hoida kontrolli all teie HIV infektsiooni, vaatamata sellele kui hästi te ennast tunnete.

-Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy kasutamine vastavalt soovitustele annab teile parimad võimalused lükata edasi ravimresistentsuse kujunemine selle preparaadi suhtes.

-Kui mõni kõrvaltoime takistab teil võtta Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t vastavalt soovitusele, rääkige sellest kohe arstile.

-Hoidke alati käepärast piisaval hulgal Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t, et teil ei tekiks olukorda, kus ravim on otsa lõppenud. Kui lähete reisima või peate minema haiglasse, veenduge, et teil kaasas on piisavalt Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t, millest jätkub järgmise võimaluseni ravimit osta.

-Jätkake ravimi võtmist niikaua, kui arst on soovitanud.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Raskusi võib esineda Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’st tingitud kõrvaltoimete eristamisel nendest kõrvaltoimetest, mis on tingitud teistest samaaegselt kasutatavatest ravimitest, aga samuti HIV-infektsiooni komplikatsioonidena ilmnevatest nähtudest. Mõne loetletud sümptomi või muu kõrvaltoime tekkimisel teavitage sellest koheselt oma arsti. Seisundi püsimisel või halvenemisel otsige meditsiinilist abi.

VÄGA SAGELI esinevad kõrvaltoimed (enam kui ühel kasutajal 10-st):

-kõhulahtisus;

-iiveldus;

-ülemiste hingamisteede infektsioon.

SAGELI esinevad kõrvaltoimed (1…10 isikul 100-st):

-kõhunäärmepõletik;

-oksendamine, suurenenud kõht, valu kõhu ülemises ja alumises piirkonnas, gaasid, seedehäire, söögiisu vähenemine, refluks maost söögitorusse, mis võib põhjustada valu;

-mao, soolte ja käärsoole põletik või turse;

-suurenenud kolesteroolisisaldus veres, suurenenud triglütseriidide sisaldus veres, kõrge vererõhk;

-organismi vähenenud suhkru töötlemise võime sh suhkurtõbi, kehakaalu langus;

-punaliblede vähesus veres, valgeliblede (võitlevad infektsioonidega) vähesus veres;

-lööve, ekseem, naha rasvasus;

-pearinglus, ärevus, magamisraskus;

-väsimus, jõu ja energia puudus, peavalu, sh migreen;

-hemorroidid;

-maksapõletik, sh maksaensüümide aktiivsuse tõus;

-allergilised reaktsioonid, sh nõgestõbi ja põletik suus;

-muutused kehakujus (muutused rasvkoe jaotumises);

-alumiste hingamisteede infektsioon;

-lümfisõlmede suurenemine;

-impotentsus, ebanormaalselt vererohke või pikaajaline menstruatsioon või menstruatsiooni puudumine;

-lihaste häired nagu nõrkus ja spasmid, liiges-, lihas- ja seljavalu;

-perifeerse närvisüsteemi närvide kahjustus;

-öine higistamine, sügelus, nahapinnast kõrgem lööve, nahainfektsioon, naha või karvanääpsude põletik, vedeliku kogunemine rakkudesse või kudedesse.

Lisainfo iivelduse, oksendamise või kõhuvalu kohta

Rääkige oma arstile kui teil esineb iiveldus, oksendamine või kõhuvalu, kuna need võivad viidata pankreatiidile (kõhunäärmepõletikule).

Lisainfo suurenenud kolesterooli ja triglütseriidide sisalduse kohta

-Praeguseks ajaks ei ole teada, kui suur on risk triglütseriidide ja kolesteroolisisalduse tõusuga seotud hiliste komplikatsioonide, nagu südameatakk või ajuinsult, tekkeks.

-Teie arst jälgib teie seisundit ja võib vajadusel välja kirjutada teisi ravimeid.

-Triglütseriidide sisalduse märkimisväärset tõusu (rasvad veres) on peetud kõhunäärmepõletiku tekke riskifaktoriks.

Muutused kehakujus (muutused rasvkoe jaotumises)

Retroviirusevastane kombinatsioonravi, mille hulka võib kuuluda ka Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy, võib põhjustada rasvkoe ümberjaotumist organismis ning sellest tingitud kehakuju muutusi. See võib väljenduda jalgade, käte ja näopiirkonna rasvkoe vähenemises, rasva ladestumise suurenemises kõhupiirkonnas ja siseorganites, rindade suurenemises ja rasvamügarate tekkimises kaelapiirkonda (kuklapoolel). Nende seisundite põhjused ja pikaajalised toimed tervisele ei ole seni teada.

Rääkige oma arstile, kui te märkate mingeid muutusi oma kehakujus, mis on tingitud rasvkoe ümberjaotumisest.

AEG-AJALT esinevad kõrvaltoimed (1…10 isikul 1000-st):

-ebanormaalsed unenäod;

-maitsetundlikkuse muutus või kadu;

-juuste kadu;

-atrioventrikulaarne blokaad kardiogrammis;

-arterite lupjumine, mis võib viia südameataki või rabanduseni;

-veresoonte ja kapillaaride põletik;

-sapipõiepõletik;

-kontrollimatu värisemine;

-kõhukinnisus;

-süvaveenipõletik, mis on tingitud verehüübest;

-suukuivus;

-võimetus kontrollida sisikonda;

-maole järgneva peensoole osa põletik, seedetrakti haav või haavand, seedetrakti või pärasoole veritsus;

-punaliblede esinemine uriinis;

-maksa suurenemine, maksa rasvladestused;

-munandite funktsiooni puudumine;

-immuunsuse rekonstitutsiooni sündroom;

-suurenenud isu;

-bilirubiini (punaliblede lagundamisel tekkiv pigment) ebanormaalselt kõrge tase veres;

-seksuaaltungi vähenemine;

-neerupõletik;

-ebapiisavast verevarustusest tingitud luude hävimine;

-haavad või haavandid suus, kõhu ja sisikonna põletik;

-neerukahjustus;

-lihaskiudude lagunemine, ning sellele järgnev lihaskiudude osiste (müoglobiini) vabanemine vereringesse;

-heli ühes või mõlemas kõrvas (nt sumin, helin või vilin);

-treemor;

-südame ühe klapi (trikuspidaalklapi) ebanormaalne sulgumine;

-vertiigo (peapööritus);

-nägemise häired, silma kahjustus;

-kehakaalu tõus.

Teised kõrvaltoimed, millest on teatatud seoses Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’ga: naha või silmavalgete kollaseks muutumine (kollatõbi), raske või eluohtlik nahalööve ja villid (Stevensi- Johnsoni sündroom ja multiformne erüteem). Nende kõrvaltoimete esinemissagedus ei ole teada.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

HDPE pudel: Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Blisterpakend: Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

HDPE pudel: Pärast esmast avamist: 30 päeva.

Hoida temperatuuril kuni 25° C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Kuidas hävitada kasutamata jäänud Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.Pakendi sisu ja muu teave

Mida Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy sisaldab

-Toimeained on lopinaviir ja ritonaviir.

Iga õhukese polümeerikattega Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 100 mg/25 mg tablett sisaldab 100 mg lopinaviiri ja 25 mg ritonaviiri, mis on lopinaviiri farmakokineetiline tugevdaja.

Iga õhukese polümeerikattega Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 200 mg/50 mg tablett sisaldab 200 mg

lopinaviiri ja 50 mg ritonaviiri, mis on lopinaviiri farmakokineetiline tugevdaja.

-Teised koostisosad on:

Tableti sisu: kopovidoon, sorbitaanlauraat (vt lõik 2), kolloidne veevaba ränidioksiid, laktoosmonohüdraat(vt lõik 2), naatriumstearüülfumaraat.

Polümeerikate: Opadry II kollane 85F42187 (polüvinüülalkohol, titaandioksiid E171, talk, makrogoolid tüüp 3350, kollane raudoksiid E172).

Kuidas Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy välja näeb ja pakendi sisu

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 100 mg/25 mg õhukese polümeerikattega tabletid on helekollased, kapslikujulised tabletid, mille ühele küljele on sissepressitud "LR 1" ja teine külg on sile. Tabletid on 16,1mm ± 0,3 mm pikad ja 8,3 mm ± 0,3 mm laiad.

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 100 mg/25 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval pakendites, mis sisaldavad 60 tabletti (1 plastpudel 60 tabletiga või 1 blisterpakend 60 tabletiga).

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 200 mg/50 mg õhukese polümeerikattega tabletid on helekollased, kapslikujulised tabletid, mille ühele küljele on sissepressitud "LR 2" ja teine külg on sile.

Tabletid on 20,4 mm ± 0,3 mm pikad ja 10,6 mm ± 0,3 mm laiad.

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 200 mg/50 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval pakendites, mis sisaldavad 120 tabletti (1 plastpudel 120 tabletiga) ja 360 tabletti (3 plastpudelid 120 tabletiga). On saadaval ka blistri mitmikpakend, milles on 120 tabletti (1 pakk 120 tabletiga või 3 pakki 40 tabletiga)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja Ranbaxy (UK) Limited

Building 4, Chiswick Park, 566 Chiswick High Road, London, W4 5YE, Ühendkuningriik

Tootjad

Ranbaxy Ireland Limited

Spafield Cork Road,

Cashel, Co-Tipperary

Iirimaa

või

S.C. Terapia S.A.

124 Fabricii Street

400 632 Cluj Napoca

Rumeenia

või

Basics GmbH

Hemmelrather Weg 201

D-51377 Leverkusen

Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Ranbaxy LL

Taikos av. 88ª

LT-51182 Kaunas

Leedu

Tel: +370 37 311843

Infoleht on viimati uuendatud mais 2017.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 100 mg/25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 200 mg/50 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 100 mg/25 mg

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg lopinaviiri ja 25 mg ritonaviiri, mis on lopinaviiri farmakokineetiline tugevdaja.

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoos (186,50 mg).

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 200 mg/50 mg

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg lopinaviiri ja 50 mg ritonaviiri, mis on lopinaviiri farmakokineetiline tugevdaja.

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoos (373,00 mg).

INN. Lopinavirum, ritonavirum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 100 mg/25 mg

Helekollase, kapslikujulised õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on sissepressitud "LR 1" ja teine külg on sile. Tabletid on 16,1mm ± 0,3 mm pikad ja 8,3 mm ± 0,3 mm laiad.

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 200 mg/50 mg

Helekollase, kapslikujulised õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on sissepressitud "LR 2" ja teine külg on sile. Tabletid on 20,4 mm ± 0,3 mm pikad ja 10,6 mm ± 0,3 mm laiad.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Kombinatsioonis teiste retroviirusevastaste ravimitega inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV-1) infektsiooni ravi täiskasvanutel, noorukitel ja üle 2-aastastel lastel.

Lopinaviiri/ritonaviiri valik HIV-1-ga nakatunud ning varem proteaasi inhibiitoriteid manustanud patsientide ravimiseks peab baseeruma individuaalsel viiruse resistentsuse määramisel ja patsiendi ravianamneesil (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy‘t tohib välja kirjutada ainult HIV infektsiooni ravi alal kogenud arst.

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy tablette peab alla neelama tervelt, neid ei tohi närida, katki teha ega purustada.

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_15875512x1

Annustamine

Kasutamine täiskasvanutel ja noorukitel: tavaline soovitatav lopinaviiri/ritonaviiri tablettide annus on 400/100 mg (kaks 200/50 mg) tabletti kaks korda ööpäevas sisse võetud koos toiduga või ilma. Täiskasvanud patsientidel, juhul kui üks kord ööpäevas manustamist peetakse patsiendi jaoks vajalikuks, võib lopinaviiri/ritonaviiri tablette manustada 800/200 mg (neli 200/50 mg tabletti) üks kord ööpäevas koos toiduga või ilma. Üks kord päevas manustamise kasutamine peab piirduma nendel täiskasvanud patsientidel, kellel esineb väga vähe proteaasi inhibiitoriga (PI) seotud mutatsioone (st vähem kui 3 PI mutatsiooni vastavalt kliinilise uuringu tulemustele, täieliku populatsiooni kirjeldust vt lõik 5.1) ja tuleb arvestada viroloogilise supressiooni vähenenud jätkusuutlikkuse riskiga (vt lõik 5.1) ning suurema kõhulahtisuse riskiga (vt lõik 4.8) võrreldes soovitatud tavalise kaks korda ööpäevas annustamisega.

Lapsed (2-aastased ja vanemad)

Lopinaviiri / ritonaviiri tablettide (400/100 mg kaks korda ööpäevas) täiskasvanu annust võib kasutada lastel kehakaaluga 40 kg või rohkem või kelle kehapindala (KP)* on suurem kui 1,4 m. Lastele kehakaaluga alla 40 kg või KPga 0,5...1,4 m2 ning nad on võimelised tablette neelama, palun lugege annustamise juhist tabelist.

Enne lopinaviiri / ritonaviiri tabletid määramist imikutele ja väikelastele tuleb hinnata nende võimet neelata terveid tablette. Kui laps ei ole võimeline alla neelama lopinaviiri/ritonaviiri tablette, tuleb määrata lopinaviiri/ritonaviiri suukaudne lahus. Lopinaviiri/ritonaviiri üks kord ööpäevas manustamist ei ole lastel uuritud.

Järgnevas tabelis on toodud lopinaviiri/ritonaviiri 100/25 mg tablettide annustamise juhised põhinedes KP-le.

 

Annustamise juhised lastele

Kehapindala (m)

 

100/25 mg tablettide soovitatav hulk kaks korda

 

 

ööpäevas

≥0,5 kuni <0,9

 

2 tabletti (200/50 mg)

≥0,9 kuni <1,4

 

3 tabletti (300/75 mg)

≥1,4

 

4 tabletti (400/100 mg)

Kui patsiendile sobib, võib kaaluda lopinaviiri/ritonaviiri 200/50 mg tablettide võtmist üksi või koos lopinaviiri/ritonaviiri 100/25 mg tablettidega, et saavutada soovitud annus.

* Kehapindala saab arvutada järgmise valemi abil:

KP (m) = √ (Pikkus (cm) X Kehakaal (kg) / 3600)

Alla 2-aastased lapsed: lopinaviiri/ritonaviiri ohutust ja efektiivsust alla 2-aastastel lastel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõigus 5.2, aga soovitusi annustamise kohta pole võimalik anda.

Kaasuv ravi: efavirensi või nevirapiiniga

Järgnev tabel sisaldab lopinaviiri/ritonaviiri tablettide annustamise juhiseid põhinedes KP-le, kui lastel kasutatakse lopinaviiri/ritonaviiri tablette koos efavirensi või nevirapiiniga.

Annustamine juhised koos efarivensi või nevirapiini kasutamisel lastel

Kehapindala (m)

Lopinaviiri/ritonaviiri soovatatav annus (mg) kaks

 

korda ööpäevas.

 

Piisava annuse saab lopinaviiri/ritonaviiri tablettide

 

kahe tugevusega: 100/25 mg ja 200/50 mg*

≥ 0,5 kuni < 0,8

200/50 mg

≥ 0,8 kuni < 1,2

300/75 mg

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_15875513x1

≥ 1,2 kuni < 1,4

400/100 mg

≥ 1,4

500/125 mg

* Lopinaviiri/ritonaviiri tablette ei tohi närida, katki teha ega purustada.

Maksakahjustus: Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega HIV-infektsiooniga patsientidel on täheldatud ligikaudu 30%-list lopinaviiri mõju tõusu, kuid eeldatavalt ei oma see kliinilist tähtsust (vt lõik 5.2). Puuduvad andmed raske maksakahjustusega patsientide kohta. Nendele patsientidele ei tohi lopinaviiri/ritonaviiri manustada (vt lõik 4.3).

Neerukahjustus: kuna lopinaviiri/ritonaviiri renaalne kliirens on tühine, ei ole neerukahjustusega patsientidel plasmatasemete tõusu oodata. Tulenevalt lopinaviiri/ritonaviiri ulatuslikust seondumisest valkudega, on ebatõenäoline, et neid saab märkimisväärselt eemaldada hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsiga.

Manustamisviis

Lopinaviiri/ritonaviiri tablette manustatakse suukaudselt ja tableti peab tervelt alla neelama, ei tohi närida, katki teha ega purustada. Lopinaviir/ritonaviiri tablette võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Raske maksapuudulikkus.

Lopinavir / Ritonavir Ranbaxy sisaldab lopinaviiri ja ritonaviiri, mis on mõlemad P450 isovormi CYP3A inhibiitorid. Lopinaviiri/ritonaviiri ei tohi kasutada samaaegselt selliste ravimpreparaatidega, mille kliirens sõltub suurel määral CYP3A-st ning mille plasmakontsentratsiooni suurenemisel võivad tekkida rasked ja/või eluohtlikud nähud. Sellisteks ravimiteks on:

Ravimiklass

Ravimiklassi

Põhjendus

 

kuuluvad ravimid

 

Samaaegsel kasutamisel suurenes ravimi kontsentratsioon

Alfa-adrenoretseptori

Alfusosiin

Alfusosiini kontsentratsiooni suurenemine

antagonist

 

plasmas, mis võib põhjustada rasket

 

 

hüpotensiooni. Samaaegne manustamine

 

 

koos alfusosiiniga on vastunäidustatud (vt

 

 

lõik 4.5).

Antiarütmikumid

Amiodaroon

Amiodarooni kontsentratsiooni suurenemine

 

 

plasmas. Seetõttu suurenenud risk arütmiate

 

 

või muude tõsiste kõrvaltoimete tekkeks.

Antibiootikum

Fusidiinhape

Fusidiinhappe kontsentratsiooni suurenemine

 

 

plasmas. Fusidiinhappe samaaegne

 

 

manustamine nahainfektsioonide korral on

 

 

vastunäidustatud (vt lõik 4.5).

Antihistamiinikumid

Astemisool, terfenadiin

Astemisooli ja terfenadiini kontsentratsiooni

 

 

suurenemine plasmas. Seetõttu suurenenud

 

 

risk nendest ravimitest tingitud tõsiste

 

 

südame rütmihäirete tekkeks.

Antipsühhootikumid/

Pimosiid

Pimosiidi kontsentratsiooni suurenemine

neuroleptikumid

 

plasmas. Seetõttu suurenenud risk tõsiste

 

 

hematoloogiliste kõrvalekallete või sellest

 

 

ravimist tingitud muude tõsiste kõrvaltoimete

 

 

tekkeks.

Tungaltera alkaloidid

Dihüdroergotamiin,

Tungaltera derivaatide kontsentratsiooni

 

ergonoviin, ergotamiin,

suurenemine plasmas võib põhjustada

 

metüülergonoviin

akuutset tungalteramürgistust, sh vasospasmi

 

 

ja isheemiat.

Seedetrakti motiilsust

Tsisapriid

Tsisapriidi kontsentratsiooni suurenemine

suurendavad ained

 

plasmas. Seetõttu suurenenud risk sellest

 

 

ravimist tingitud tõsiste südame rütmihäirete

 

 

tekkeks.

HMG Co-A reduktaasi

Lovastatiin,

Lovastatiini ja simvastatiini kontsentratsiooni

inhibiitorid

simvastatiin

suurenemine plasmas, seetõttu suurenenud

 

 

risk müopaatia, sh rabdomüolüüsi tekkeks (vt

 

 

lõik 4.5).

Fosfodiesteraasi (PDE5)

Sildenafiil

Vastunäidustatud ainult siis, kui kasutatakse

inhibiitorid

 

pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni

 

 

(PAH) raviks. Sildenafiili kontsentratsiooni

 

 

suurenemine plasmas. Seetõttu suurenenud

 

 

võimalus sildenafiiliga seotud kõrvaltoimete

 

 

tekkeks (siia kuuluvad hüpotensioon ja

 

 

minestus). Sildenafiili manustamise kohta

 

 

erektsioonihäiretega patsientidele vt lõigud

 

 

4.4 ja 4.5.

 

Vardenafiil

Vardenafiili kontsentratsiooni suurenemine

 

 

plasmas (vt lõigud 4.4 ja 4.5)

Rahustid/uinutid

Suukaudne

Suukaudse midasolaami ja triasolaami

 

midasolaam, triasolaam

kontsentratsiooni suurenemine plasmas.

 

 

Seetõttu suurenenud risk nendest ravimitest

 

 

tingitud äärmise unisuse ja

 

 

hingamispidurduse tekkeks.

 

 

Ettevaatusabinõude kohta parenteraalselt

 

 

manustatava midasolaami puhul vt lõik 4.5.

Lopinaviiri/ritonaviiri sisaldava ravimi tase väheneb

Ravimtaimed

Liht-naistepuna

Liht-naistepuna (Hypericum perforatum)

 

 

sisaldavad taimsed preparaadid, kuna esineb

 

 

oht lopinaviiri ja ritonaviiri plasmataseme ja

 

 

kliinilise efektiivsuse vähenemiseks (vt lõik

 

 

4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kaasuvate haigustega patsiendid

Maksakahjustus: lopinaviiri/ritonaviiri ohutus ja efektiivsus väljendunud maksahäirete korral ei ole kindlaks tehtud. Lopinaviir/ritonaviir on vastunäidustatud raske maksakahjustusega patsientidel (vt lõik 4.3). Kroonilise B või C-hepatiidi patsientidel, keda on ravitud kombineeritud retroviirusevastaste ravimitega, on suurenenud oht raskete ja potentsiaalselt eluohtlike hepaatiliste kõrvaltoimete tekkeks. Samaaegse B või C-hepatiidi viirusevastase ravi korral lugege vastava ravimi omaduste kokkuvõtet.

Eelneva maksa düsfunktsiooniga patsientidel, k.a krooniline hepatiit, esineb kombineeritud retroviirusevastase ravi ajal sagedamini maksafunktsiooni häireid ning neid patsiente tuleb vastavalt tavapraktikale jälgida. Maksahaiguse halvenemisel tuleks nendel patsientidel kaaluda ravi katkestamist või lõpetamist.

Teatatud on transaminaaside tõusust koos või ilma bilirubiini taseme tõusuta patsientidel, kes on nakatunud ainult HIV-1-ga ja keda on ravitud ekspositsioonijärgse profülaktika mõttes alates 7ndast päevast pärast lopinaviir/ritonaviiri ravi alustamist koos teiste retroviirusevastaste ainetega. Mõningatel juhtudel oli maksafunktsiooni häire tõsine.

Enne ravi alustamist lopinaviir/ritonaviiriga tuleks läbi viia vastavad laboratoorsed uuringud ning ravi ajal tuleks patsiente hoolikalt jälgida.

Neerukahjustus: kuna lopinaviiri ja ritonaviiri neerukliirens on praktiliselt olematu, ei tohiks neerukahjustuse korral ravimi kontsentratsioonid suureneda. Kuna nii lopinaviir kui ritonaviir on tugevasti seondunud vereplasma valkudega, ei ole nende oluline eritumine hemo- või peritoneaaldialüüsi käigus tõenäoline.

Hemofiilia: A- ja B-tüüpi hemofiiliaga patsientide ravimisel proteaasi inhibiitoritega on olnud teateid veritsuse tugevnemise, sealhulgas spontaansete subkutaansete hematoomide ja hemartrooside kohta. Mõningatele patsientidele manustati täiendavalt VIII hüübimisfaktorit. Enam kui pooltel teatatud juhtudest jätkati sellise ravikuuri ajal või pärast seda ka ravi proteaasi inhibiitoritega. Põhjusliku seose olemasolus ollakse kindlad, kuid toimemehhanismi ei ole olnud võimalik selgitada. Hemofiiliapatsiente tuleb veritsuse suurenemise ohust informeerida.

Lipiidide taseme tõus

Ravi lopinaviiri/ritonaviiriga on põhjustanud kolesterooli ja triglütseriidide kontsentratsiooni tõusu, mis mõningail juhtudel on olnud märkimisväärne. Enne lopinaviiri/ritonaviiriga ravi alustamist tuleb määrata triglütseriidide ja kolesterooli tasemed ning ravikuuri kestel tuleb määramisi perioodiliste intervallide järel korrata. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata patsientidele, kelle vastavad algväärtused on kõrged või kelle anamneesis on lipiidide ainevahetushäireid. Lipiidide häireid tuleb vastavalt vajadusele ravida (täiendava informatsiooni saamiseks koostoimete kohta HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega vt ka lõik 4.5).

Pankreatiit

Lopinaviiri/ritonaviiri saavatel patsientidel, ka neil, kellel kujunes välja hüpertriglütserideemia, on esinenud pankreatiiti. Enamikul sellistest patsientidest oli anamneesis varasemaid pankreatiidijuhte ja/või nad said kaasuva ravina selliseid preparaate, mis võivat põhjustata pankreatiiti. Märkimisväärne triglütseriidide taseme tõus on pankreatiidi kujunemise riskifaktoriks. Kaugelearenenud HIV-ga patsientidel võib samuti esineda triglütseriidide taseme tõusu ning tekkida pankreatiit.

Pankreatiiti tuleks kahtlustada, kui tekivad kliinilised sümptomid (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu) või ilmnevad pankreatiidile viitavad laboratoorsete näitajate (seerumi lipaasi või amülaasi aktiivsuse tõus) hälbed. Haiguse olemasolule viitavate nähtude ja sümptomitega patsientidel tuleks pankreatiidi diagnoosimisel ravi lopinaviiri/ritonaviiriga katkestada (vt lõik 4.8).

Hüperglükeemia

Proteaasi inhibiitoritega ravitud patsientidel on esmakordselt avaldunud suhkurdiabeet, hüperglükeemia ning esinenud olemasoleva suhkurdiabeedi ägenemist. Mõningail juhtudel oli hüperglükeemia raske ning sellega kaasnes ketoatsidoos. Paljudel patsientidel esines ka kaasuvaid haigusseisundeid, mida raviti selliste preparaatidega, mille kasutamisega seoses on esinenud suhkurtõve või hüperglükeemia kujunemist.

Rasvladestuse ümberjaotumine ja ainevahetushäired

Retroviirusevastast kombinatsioonravi on seostatud organismi rasvladestuse ümberjaotumisega (lipodüstroofiaga) HIV-patsientidel. Nende nähtude kaugtagajärjed ei ole hetkel teada. Samuti on teadmised selle tekkemehhanismi kohta ebapiisavad. Oletatud on, et esineb seos proteaasi inhibiitorite kasutamise ja vistseraalse lipomatoosi ning nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite kasutamise ja lipoatroofia vahel. Lipodüstroofia tekke kõrgenenud riskifaktorid on patsiendispetsiifilised, näiteks kõrge iga ja ravimist lähtuvad, näiteks pikemaajaline retroviirusevastane ravi ja sellega seotud ainevahetushäired. Haigete kliinilisel jälgimisel tuleb hinnata ka rasva ümberjaotumist. Kaaluda tuleks ka tühja kõhuga patsiendil vereseerumi lipiidide ja veresuhkru määramist. Lipiidide häireid tuleb vastavalt ravida (vt lõik 4.8).

Immuunsuse reaktivatsiooni sündroom

Raskekujulise immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamise ajal tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele patogeenidele ja põhjustada tõsist kliinilise seisundi või sümptomite halvenemist. Tüüpiliselt on selliseid reaktsioone täheldatud paaril esimesel nädalal või kuul pärast kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamist. Vastavad näited on tsütomegaloviiruse poolt

põhjustatud retiniit, generaliseerunud ja/või fokaalsed mükobakteriaalsed infektsioonid ja Pneumocystis jiroveci pneumoonia. Hinnang tuleb anda mistahes põletikunähtudele ja vajadusel alustada ravi.

Osteonekroos

Kuigi osteonekroosi etioloogiat peetakse multifaktoriaalseks (hõlmates kortikosteroidide kasutamise, alkoholi tarvitamise, raske immuunosupressiooni ja kõrge kehamassi indeksi), on teatatud haiguse esinemisest eriti kaugelearenenud HIV-haigusega ja/või pikaajalist kombineeritud retroviirusevastast ravi saanud patsientidel. Patsientidele tuleb soovitada otsida arstiabi, kui esineb liigesvalu, -jäikus või liikumisraskused.

PR intervalli pikenemine

Lopinaviir/ritonaviir on uuringutes mõnedel tervetel täiskasvanutel näidanud mõõdukat sümptomaatilist PR-intervalli pikendavat toimet. Harva on teatatud teise või kolmanda astme atrioventrikulaarse blokaadi esinemisest lopinaviir/ritonaviiri saavatel patsientidel, kellel on kaasnev strukturaalne südamehaigus või juhtesüsteemi häired või kes võtavad ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad PR-intervalli (sh verapamiil või atasanaviir). Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy’t tuleb sellistel patsientidel kasutada ettevaatusega (vt lõik 5.1).

Koostoimed teiste ravimitega

Lopinavir / Ritonavir Ranbaxy sisaldab lopinaviiri ja ritonaviiri, mis mõlemad on P450 isovormi CYP3A inhibiitorid. Suure tõenäosusega suurendab lopinaviir/ritonaviir peamiselt CYP3A kaudu metaboliseeruvate ravimite plasmakontsentratsiooni. Samaaegsel manustamisel koos lopinaviiri/ritonaviiriga võib nende ravimite plasmakontsentratsiooni tõus tugevdada või pikendada nende terapeutilist toimet ja kõrvaltoimeid (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Tugevad CYP3A4 inhibiitorid (nagu proteaasi inhibiitorid) võivad suurendada bedakviliini ekspositsiooni, mis võib tõsta bedakviliiniga seotud kõrvaltoimete riski. Seega tuleb hoiduda bedakviliini ja lopinaviiri/ritonaviiri kombinatsiooni kasutamisest. Juhul kui ravist saadav kasu kaalub siiski üles riskid, tohib bedakviliini koos lopinaviiri/ritonaviiriga manustada vaid ettevaatusega. Soovitatav on sagedasem elektrokardiogrammi tegemine ja transaminaaside aktiivsuse jälgimine (vt lõik 4.5 ja bedakviliini ravimi omaduste kokkuvõte).

Vältida tuleb ravimi samaaegset manustamist kolhitsiiniga, eeskätt neeru- või maksakahjustusega patsientidel (vt lõik 4.5).

Lopinaviiri/ritonaviiri kombinatsioon:

-tadalafiiliga, mille näidustuseks on pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon, ei ole soovitatav (vt lõik 4.5);

-fusidiinhappega luu-liigese infektsioonide korral ei ole soovitatav (vt lõik 4.5);

-salmeterooliga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5);

-rivaroksabaaniga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Lopinaviir/ritonaviir ja atorvastatiini kombinatsiooni ei soovitata kasutada. Kui atorvastatiini kasutamine on tingimata vajalik, tuleb kasutada atorvastatiini madalaimat annust koos hoolika ohutuse monitoorimisega. Kui lopinaviiri/ritonaviiri kasutatakse samaaegselt rosuvastatiiniga, tuleb ka seda teha ettevaatusega ja kaaluda annuste vähendamist. Kui on näidustatud ravi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega, tuleks eelistada pravastatiini või fluvastatiini (vt lõik 4.5).

PDE5 inhibiitorid: patsientidele, kes saavad lopinaviiri/ritonaviiri, tuleb sildenafiili ja tadalafiili erektiilse düsfunktsiooni raviks määrata erilise ettevaatusega. Nende ravimite koosmanustamine lopinaviiri/ritonaviiriga oodatavalt tõstab oluliselt nende kontsentratsioone ja võib põhjustada sellega seostatavaid kõrvaltoimeid, nagu hüpotensioon, minestus, nägemishäired ja pikenenud kestusega erektsioon (vt lõik 4.5). Vardenafiili ja lopinaviiri/ritonaviiri kooskasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks määratud sildenafiili kooskasutamine lopinaviiri/ritonaviiriga on vastunäidustatud (vt lõik 4.3)

Eriti ettevaatlik tuleb olla lopinaviiri/ritonaviiri ja QT-intervalli pikendava toimega ravimpreparaatide (kloorfeniramiin, kinidiin, erütromütsiin, klaritromütsiin) koosmanustamisel. Samaaegsel manustamisel võib lopinaviir/ritonaviir suurendada nende ravimite kontsentratsiooni ning selle kaudu tugevdada nende kardiaalseid kõrvaltoimeid. Prekliinilistes uuringutes on lopinaviiri/ritonaviiril täheldatud toimet südamele, seetõttu ei saa välistada lopinaviiri/ritonaviiri potentsiaalset toimet südamele (vt lõigud 4.8 ja 5.3).

Lopinaviiri/ritonaviiri ja rifampitsiini koosmanustamine ei ole soovitatav. Rifampitsiini kasutamine samaaegselt lopinaviiri/ritonaviiriga põhjustab lopinaviiri kontsentratsiooni olulist langust ja pärsib märkimisväärselt lopinaviiri ravitoimet. Piisav lopinaviiri/ritonaviiri ravitoime on võimalik saavutada suurema lopinaviiri/ritonaviiri annuse manustamisega, kuid see on omakorda seotud kõrgema maksa- ning seedetrakti toksilisusega. Seetõttu peaks koosmanustamist vältima või kasutama ainult äärmise vajaduse korral (vt lõik 4.5).

Lopinaviiri/ritonaviiri ja flutikasooni või teiste CYP3A4 kaudu metaboliseeruvate glükokortikoidide, nt budesoniid, samaaegne kasutamine ei ole soovitatav, välja arvatud juhul, kui ravist saadav potentsiaalne kasu ületab kortikosteroidi süsteemsest toimest tuleneva ohu, sh Cushingi sündroom ja neerupealiste funktsiooni pärssimine (vt lõik 4.5).

Muud

Lopinaviir/ritonaviir ei ravi HIV-st või AIDS-ist terveks. Lopinaviiri/ritonaviiri kasutades püsib endiselt risk kanda HIV-i seksuaalsel teel või verega teistele inimestele üle. Rakendada tuleb vastavaid ettevaatusabinõusid. Ka lopinaviiri/ritonaviiriga ravitavatel inimestel võivad areneda HIV haiguse ja AIDS-iga seotud infektsioonid ja haigused.

Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi- galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy sisaldab lopinaviiri ja ritonaviiri, mis on mõlemad in vitro P450 isovormi CYP3A inhibiitorid. Lopinaviiri/ritonaviiri samaaegne kasutamine koos peamiselt CYP3A kaudu metaboliseeruvate ravimpreparaatidega võib põhjustada nende plasmakontsentratsiooni tõusu ning seetõttu tugevdada või pikendada nende ravitoimet ja kõrvaltoimed. Kliinilises kasutuses olevates kontsentratsioonides ei pärsi lopinaviir/ritonaviir CYP2D6, CYP2C9, CYP2C19, CYP2E1, CYP2B6 ega CYP1A2 (vt lõik 4.3).

In vivo indutseerib lopinaviir/ritonaviir iseenda metabolismi ning suurendab mõningate tsütokroom P450 kaudu (sh CYP2C9 ja CYP2C19) ja glükuronisatsiooni teel metaboliseeruvate ravimite biotransformatsiooni. Selle tulemusel võib langeda samaaegselt manustatavate ravimite plasmakontsentratsioon ning väheneda nende efektiivsus.

Ravimpreparaadid, mille samaaegne kasutamine on spetsiifiliste koostoimete ulatuslikkuse ja võimalike raskete kõrvaltoimete tõttu vastunäidustatud, on loetletud lõigus 4.3.

Kõik koostoimete uuringud, kui ei ole teisiti märgitud, on läbi viidud lopinaviiri/ritonaviiri kapslitega, mille lopinaviiri saadavus on ligikaudu 20% väiksem kui 200/50 mg tablettidel.

Teadaolevad ja teoreetilised koostoimed valitud retroviirusevastaste ja mitte-retroviirusevastaste ravimite vahel on toodud allolevas tabelis.

Koostoimete tabel

Koostoimed lopinaviiri/ritonaviiri ja samaaegselt manustatavate ravimite vahel on toodud allolevas tabelis (tõus on märgitud kui “↑”, langus kui “↓”, muutuseta kui “↔”, üks kord ööpäevas kui “QD”, kaks korda ööpäevas kui “BID” ja kolm korda ööpäevas kui "TID").

Välja arvatud juhul kui on öeldud teisiti, on alltoodud uuringutes kasutatud lopinaviiri/ritonaviiri soovitatavat annust (so 400/100 mg kaks korda ööpäevas).

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_15875518x1

Samaaegselt kasutatav ravim

Toime ravimi

Kliinilised soovitused

terapeutilise kasutusala järgi

kontsentratsioonile

lopinaviiri/ritonaviiriga

 

 

koosmanustamise kohta

 

AUC, CMAX, CMIN geomeetrilise

 

 

keskmise muutus (%)

 

 

Koostoime mehhanism

 

 

 

 

RETROVIIRUSEVASTASED AINED

 

 

 

 

 

Nukleosiid/nukleotiid pöördtranskriptaasi inhibiitorid (Nucleoside/Nucleotide reverse transcriptase inhibitors, NRTId)

Stavudiin, lamivudiin

Lopinaviir: ↔

Annuste kohandamine ei ole

 

 

vajalik.

 

 

 

Abakaviir, zidovudiin

Tenofoviir, 300 mg QD

Abakaviir, zidovudiin: kontsentratsioonid võivad langeda, tulenevalt lopinaviiri/ritonaviiri suurenenud glükuroniseerimisest.

Tenofoviir:

AUC: ↑ 32%

Cmax : ↔

Cmin : ↑ 51%

Lopinaviir: ↔

Abakaviiri ja zidovudiini vähenenud kontsentratsioonide kliiniline tähtsus ei ole teada.

Annuste kohandamine ei ole vajalik.

Kõrgemad tenofoviiri kontsentratsioonid võivad tugevdada tenofoviiriga seotud kõrvaltoimeid, sh neerufunktsiooni häireid.

Mitte-nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid (Non-nucleoside reverse transcriptase inhibitors, NNRTId)

Efavirens, 600 mg QD

Lopinaviir:

Koosmanustamisel efavirensiga

 

AUC:

20%

tuleb lopinaviiri/ritonaviiri

 

Cmax :

13%

tablettide annus tõsta tasemeni

 

Cmin :

42%

500/125 mg kaks korda ööpäevas.

 

 

 

Lopinaviiri/ritonaviiri ei tohi

Efavirens, 600 mg QD

Lopinaviir: ↔

manustada üks kord ööpäevas

(Lopinaviir/ritonaviir 500/125

(võrrelduna üksi 400/100 mg

koos efavirensiga.

mg BID)

manustamisel BID)

 

 

 

 

Nevirapiin, 200 mg BID

Lopinaviir:

Koosmanustamisel nevirapiiniga

 

AUC:

27%

tuleb lopinaviiri/ritonaviiri

 

Cmax :

19%

tablettide annus tõsta tasemeni

 

Cmin :

51%

500/125 mg kaks korda ööpäevas.

 

 

 

Lopinaviiri/ritonaviiri ei tohi

 

 

 

manustada üks kord ööpäevas

 

 

 

koos nevirapiiniga.

 

 

 

 

HIV CCR5 - antagonist

 

 

 

 

 

 

Maravirok

Maravirok

Koosmanustamisel

 

AUC: ↑ 295%

lopinaviiri/itonaviiriga 400/100

 

Cmax: ↑ 97%

mg kaks korda ööpäevas tuleb

 

CYP3A inhibeerimise tõttu

maraviroki annus vähendada

 

lopinaviiri/ritonaviiri poolt.

tasemeni 150 mg kaks korda

 

 

 

ööpäevas.

 

 

 

 

Integraasi inhibiitor

 

 

 

 

 

 

Raltegraviir

Raltegraviir:

Annuste kohandamine ei ole

 

AUC: ↔

vajalik.

 

Cmax: ↔

 

 

 

 

 

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_15875519x1

C: ↓ 30%

Lopinaviir: ↔

Koosmanustamine teiste HIV proteaasi inhibiitoritega (PId)

Vastavalt kehtivatele ravijuhistele ei ole kaksikravi proteaasi inhibiitoritega üldjuhul soovitatav.

Fosamprenaviir/ritonaviir

 

Fosamprenaviir:

Suuremate fosamprenaviiri

(700/100 mg BID)

 

amprenaviiri kontsentratsioonid

annuste koosmanustamine (1400

 

 

vähenevad oluliselt.

mg BID) lopinaviiri/ritonaviiriga

(Lopinaviir/ritonaviir 400/100

 

 

 

(533/133 mg BID) eelnevalt

mg BID)

 

 

 

proteaasi inhibiitoreid saanud

 

 

 

 

patsientidele põhjustas

or

 

 

 

kombineeritud ravi korral

 

 

 

 

seedetrakti kõrvaltoimete suurema

Fosamprenaviir (1400 mg BID)

 

 

 

esinemissageduse ja

(Lopinaviir/ritonaviir 533/133

 

 

 

triglütseriidide taseme tõusu ilma

mg BID)

 

 

 

viroloogilise efektiivsuse tõusuta,

 

 

 

 

võrrelduna

 

 

 

 

fosamprenaviir/ritonaviiri tavaliste

 

 

 

 

annuste kasutamisega. Nende

 

 

 

 

ravimite samaaegne manustamine

 

 

 

 

ei ole soovitatav.

 

 

 

 

Lopinaviiri/ritonaviiri ei tohi

 

 

 

 

manustada üks kord ööpäevas

 

 

 

 

koos amprenaviiriga.

 

 

 

 

Indinaviir, 600 mg BID

 

Indinaviir:

Ohutuse ja efektiivsuse

 

 

AUC: ↔

vaatepunktist ei ole sobivaid

 

 

Cmin: ↑ 3,5-korda

annuseid selle kombinatsiooni

 

 

Cmax:

 

jaoks kindlaks tehtud.

 

 

(võrrelduna indinaviir 800 mg

 

 

 

TID üksi)

 

 

 

Lopinaviir: ↔

 

 

 

(eelnevalt tehtud võrdluse

 

 

 

suhtes)

 

 

 

 

 

 

Nelfinaviir

 

Lopinaviir:

Ohutuse ja efektiivsuse

 

 

kontsentratsioonid

vaatepunktist ei ole sobivad

 

 

 

 

annused selle kombinatsiooni

 

 

 

 

puhul kindlaks tehtud.

 

 

 

 

Lopinaviiri/ritonaviiri ei tohi

 

 

 

 

manustada üks kord ööpäevas

 

 

 

 

koos nelfinaviiriga.

 

 

 

 

Sakvinaviir

 

Sakvinaviir: ↔

Annuste kohandamine ei ole

1000 mg BID

 

 

 

vajalik.

 

 

 

 

Tipranaviir/ritonaviir

 

Lopinaviir:

Nende ravimite samaaegne

(500/100 mg BID)

 

AUC:

55%

manustamine ei ole soovitatav.

 

 

Cmin:

70%

 

 

 

Cmax:

47%

 

 

 

 

 

Mao happelisust vähendavad ravimid

 

 

 

 

 

 

Omeprasool (40 mg QD)

 

Omeprasool: ↔

Annuste kohandamine ei ole

 

 

Lopinaviir: ↔

vajalik.

 

 

 

 

Ranitidiin (150 mg üksikannus)

 

Ranitidiin: ↔

Annuste kohandamine ei ole

 

 

 

 

vajalik.

 

 

 

 

 

Alfa1-adrenoretseptori antagonist

 

 

 

 

 

 

 

 

Alfusosiin

Alfusosiin:

Lopinaviiri/ritonaviiri

 

CYP3A inhibeerimise tõttu

manustamine koos alfusosiiniga

 

lopinaviiri/ritonaviiri poolt on

on vastunäidustatud (vt lõik 4.3),

 

oodata alfusosiini

sest tugevneda võib alfusosiini

 

kontsentratsiooni suurenemist

toksiline toime, sh hüpotensioon.

 

 

 

Analgeetikumid

 

 

 

 

 

Fentanüül

Fentanüül:

Soovitatav on hoolikalt jälgida

 

kõrvaltoimete riski suurenemine

kõrvaltoimeid (peamiselt

 

(hüpoventilatsioon, sedatsioon)

hüpoventilatsioon aga ka

 

tulenevalt

sedatsioon) kui fentanüüli

 

plasmakontsentratsiooni tõusust

manustatakse samaaegselt

 

lopinaviiri/ritonaviiri CYP3A4

lopinaviir/itonaviiriga.

 

inhibeeriva toime tõttu.

 

 

 

 

Arütmiavastased ravimid

 

 

 

 

 

Digoksiin

Digoksiin:

Juhul kui lopinaviiri/ritonaviiri ja

 

plasmakontsentratsioonid võivad

digoksiini manustatakse

 

olla tõusnud, tulenevalt

samaaegselt, onvajalik ettevaatus

 

lopinaviir/ritonaviiri P-

ja võimalusel terapeutiline

 

glükoproteiini inhibeerivast

digoksiini kontsentratsioonide

 

toimest. Tõusnud digoksiini

monitoorimine. Erilist ettevaatust

 

tasemed võivad aja jooksul

tuleb rakendada, kui

 

väheneda, kui toimub Pgp

lopinaviiri/ritonaviiri määratakse

 

indutseerimine.

patsientidele, kes võtavad

 

 

digoksiini, sest ritonaviiri akuutne

 

 

Pgp inhibeeriv toime põhjustab

 

 

oodatavalt digoksiini tasemete

 

 

märkimisväärset tõusu. Digoksiini

 

 

võtmise alustamine patsientide

 

 

poolt, kes võtavad

 

 

lopinaviiri/ritonaviiri, põhjustab

 

 

tõenäoliselt oodatust madalamat

 

 

digoksiini kontsentratsioonide

 

 

tõusu.

 

 

 

Bepridiil, lidokaiin süsteemselt

Bepridiil, lidokaiin süsteemsel ja

Vajalik on ettevaatus ja

ja kinidiin

kinidiin:

võimalusel terapeutiline ravimi

 

lopinaviiri/ritonaviiriga

kontsentratsioonide monitoorimine

 

koosmanustamisel võivad

 

 

kontsentratsioonid tõusta.

 

 

 

 

Antibiootikumid

 

 

 

 

 

Klaritromütsiin

Klaritromütsiin:

Neerukahjustusega patsientide

 

oodatav on mõõdukas

puhul (CrCL <30 ml/min) tuleb

 

klaritromütsiini AUC tõus,

kaaluda klaritromütsiini annuse

 

tulenevalt lopinaviir/ritonaviiri

vähendamist (vt lõik 4.4).

 

CYP3A inhibeerivast toimest.

Ettevaatust tuleb rakendada, kui

 

 

klaritromütsiini manustatakse koos

 

 

lopinaviiri/ritonaviiriga

 

 

patsientidele, kellel on maksa- või

 

 

neerufunktsiooni kahjustus.

 

 

 

Vähivastased ained

 

 

 

 

 

Enamus türosiinkinaasi

Enamus türosiinkinaasi

Soovitatav on järgida nende

inhibiitoreid nagu dasatiniib,

inhibiitoreid nagu dasatiniib,

vähivastaste ainete taluvust.

nilotiniib, vinkristiin ja

nilotiniib, vinkristiin ja

 

vinblastiin

vinblastiin:

 

 

 

 

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_158755111x1

kõrvaltoimete riski suurenemine tulenevalt seerumikontsentratsiooni tõusust lopinaviiri/ritonaviiri CYP3A inhibeeriva toime tõttu.

Verehüübimist takistavad ained

Varfariin

Varfariin:

INR (rahvusvaheline

 

Lopinaviiri/ritonaviiriga

normaliseeritud suhe)

 

koosmanustamisel võivad

monitoorimine on soovitatav.

 

kontsentratsioonid olla

 

 

mõjutatud, tulenevalt CYP2C9

 

 

indutseerimisest.

 

 

 

 

Rivaroksabaan

Rivaroksabaan:

Lopinaviiri/ritonaviiri ja

(Ritonaviir 600 mg kaks korda

AUC: ↑ 153%

rivaroksabaani samaaegne

ööpäevas)

Cmax: ↑ 55%

manustamine võib suurendada

 

CYP3A ja P-gp inhibeerimise

rivaroksabaani ekspositsiooni, mis

 

tõttu lopinaviiri/ritonaviiri poolt.

võib suurendada veritsuse

 

 

tekkeriski.

 

 

Rivaroksabaani ei ole soovitatav

 

 

kasutada samaaegselt

 

 

lopinaviiri/ritonaviiri võtvatel

 

 

patsientidel (vt lõik 4.4).

 

 

 

Krambivastased ained

 

 

 

 

 

Fenütoiin

Fenütoiin:

Fenütoiini koosmanustamisel

 

tasakaaluoleku

lopinaviiri/ritonaviiriga tuleb

 

plasmakontsentratsioonid

rakendada ettevaatust.

 

vähenesid mõõdukalt, tulenevalt

Lopinaviir/ritonaviiriga

 

lopinaviiri/ritonaviiri CYP2C9 ja

koosmanustamisel tuleb fenütoiini

 

CYP2C19 indutseerivast

tasemeid monitoorida.

 

toimest.

Fenütoiiniga koosmanustamisel

 

 

võib vajalik olla

 

Lopinaviir:

lopinaviiri/ritonaviiri annuse

 

kontsentratsioonid on

tõstmine. Annuse kohandamist ei

 

vähenenud, tulenevalt fenütoiini

ole kliinilises praktikas hinnatud.

 

CYP3A indutseerivast toimest.

Lopinaviiri/ritonaviiri ei tohi

 

 

manustada üks kord ööpäevas

 

 

koos fenütoiiniga.

 

 

 

Karbamasepiin ja fenobarbitaal

Karbamasepiin:

Karbamasepiini või fenobarbitaali

 

seerumi kontsentratsioonid

koosmanustamisel

 

võivad tõusta, tulenevalt

lopinaviiri/ritonaviiriga tuleb

 

lopinaviiri/ritonaviiri CYP3A

rakendada ettevaatust.

 

inhibeerivast toimest.

Lopinaviiri/ritonaviiriga

 

 

koosmanustamisel tuleb

 

Lopinaviir:

karbamasepiini ja fenobarbitaali

 

kontsentratsioonid võivad

tasemeid monitoorida.

 

väheneda, tulenevalt

Koosmanustamisel karbamasepiini

 

karbamasepiini ja fenobarbitaali

või fenobarbitaaliga võib olla

 

CYP3A indutseerivast toimest.

vajalik lopinaviiri/ritonaviiri

 

 

annuse tõstmine. Annuse

 

 

kohandamist ei ole kliinilises

 

 

praktikas hinnatud.

 

 

Lopinaviir/ritonaviiri

 

 

kombinatsioonis koos

 

 

karbamasepiini ja fenobarbitaaliga

 

 

 

 

 

ei tohi manustada üks kord

 

 

ööpäevas.

 

 

 

Lamotrigiin ja valproaat

Lamotrigiin:

Lopinaviir/ritonaviiri ja

 

AUC: ↓ 50%

valproehappe või valproaadi

 

Cmax: ↓ 46%

koosmanustamisel tuleb patsiente

 

Cmin: ↓ 56%

hoolikalt jälgida valproaadi toime

 

 

vähenemise suhtes.

 

Lamotrigiini glükuroniseerimise

 

 

indutseerimise tõttu.

Lamotrigiini säilitusannusena

 

 

võtvad patsiendid, kes alustavad

 

Valproaat: ↓

või lõpetavad ravi

 

 

lopinaviiri/ritonaviiriga:

 

 

vajalikuks võib osutuda

 

 

lamotrigiini annuse suurendamine

 

 

lopinaviiri/ritonaviiri võtmise

 

 

alustamisel ja annuse

 

 

vähendamine lopinaviiri/ritonaviiri

 

 

võtmise lõpetamisel. Seetõttu

 

 

tuleb jälgida lamotrigiini

 

 

plasmataset, eriti enne ja kahe

 

 

nädala jooksul pärast

 

 

lopinaviiri/ritonaviiri võtmise

 

 

alustamist või lõpetamist, et teha

 

 

kindlaks, kas lamotrigiini annuse

 

 

kohandamine on vajalik.

 

 

Lopinaviiri/ritonaviiri võtvad

 

 

patsiendid, kes alustavad

 

 

lamotrigiini võtmist:

 

 

soovitusliku lamotrigiini annuse

 

 

järk-järgulise suurendamise

 

 

kohandamine ei ole vajalik.

 

 

 

Antidepressandid ja anksiolüütikumid

 

 

 

 

Trasodooni üksikannus

Trasodoon:

On teadmata, kas

 

AUC: ↑ 2,4-korda

lopinaviiri/ritonaviiri

(Ritonaviir, 200 mg BID)

 

kombinatsioon põhjustab sarnast

 

Trasodooni ja ritonaviiri

trasodooni ekspositsiooni tõusu.

 

koosmanustamise järgselt

Seda kombinatsiooni tuleb

 

täheldati kõrvaltoimeid: iiveldus,

kasutada ettevaatusega ning

 

pearinglus, hüpotensioon ja

kaaluda tuleb trasodooni

 

minestus.

madalama annuse kasutamist.

 

 

 

Seentevastased ravimid

 

 

 

 

 

Ketokonasool ja itrakonasool

Ketokonasool, itrakonasool:

Ketokonasooli ja itrakonasooli

 

seerumi kontsentratsioonid

suurte annuste kasutamist (> 200

 

võivad tõusta tulenevalt CYP3A

mg ööpäevas) ei soovitata.

 

inhibeerimisest

 

 

lopinaviiri/ritonaviiri poolt.

 

 

 

 

Vorikonasool

Vorikonasool:

Vorikonasooli ja väikeses annuses

 

kontsentratsioonid võivad

ritonaviiri (100 mg BID)

 

langeda.

kooskasutamist, mis sisaldub

 

 

lopinaviiri/ritonaviiris, tuleb

 

 

vältida, v.a juhul kui kasu-riski

 

 

suhe õigustab vorikonasooli

 

 

kasutamist.

 

 

 

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_158755113x1

Podagra ravimid

Kolhitsiini üksikannus

 

Kolhitsiin:

Lopinaviiri/ritonaviiri ja

 

 

AUC: ↑ 3-kordne

kolhitsiini samaaegne

(Ritonaviir 200 mg kaks korda

 

Cmax: ↑ 1,8-kordne

manustamine ei ole soovitatav,

ööpäevas)

 

Põhjuseks P-gp ja/või CYP3A4

sest võib suurendada kolhitsiiniga

 

 

inhibeerimine ritonaviiri poolt.

seotud neuromuskulaarset toksilist

 

 

 

toimet (sh rabdomüolüüs), eeskätt

 

 

 

neeru- või maksakahjustusega

 

 

 

patsientidel (vt lõik 4.4).

 

 

 

 

 

Infektsioonivastased ained

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Fusidiinhape

 

Fusidiinhape:

Lopinaviir/ritonaviiri ja

 

 

kontsentratsioonid võivad tõusta,

fusidiinhappe samaaegne

 

 

mille põhjuseks on CYP3A

manustamine dermatoloogilisel

 

 

inhibeerimine

näidustusel on vastunäidustatud,

 

 

lopinaviir/ritonaviiri poolt.

sest esineb suurem risk

 

 

 

fusidiinhappega seotud

 

 

 

kõrvaltoimete, eeskätt

 

 

 

rabdomüolüüsi tekkeks (vt lõik

 

 

 

4.3). Kui luu-liigese infektsiooni

 

 

 

ravis on samaaegne kasutamine

 

 

 

möödapääsmatu, on tungivalt

 

 

 

soovitatav hoolikas kliiniline

 

 

 

jälgimine lihaste kõrvaltoimete

 

 

 

suhtes (vt lõik 4.4).

 

 

 

 

 

Mükobakterivastased ravimid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Bedakviliin (üksikannus)

 

Bedakviliin:

 

Bedakviliiniga seotud

 

 

AUC: ↑ 22%

 

kõrvaltoimete riski tõttu tuleb

(Lopinaviir/ritonaviir

 

Cmax: ↔

 

hoiduda bedakviliini ja

400/100 mg kaks korda

 

 

 

lopinaviiri/ritonaviiri

ööpäevas, korduvad annused)

 

Pikaajalisel manustamisel koos

 

kombinatsiooni kasutamisest.

 

 

lopinaviiri/ritonaviiriga võib

 

Juhul kui ravist saadav kasu

 

 

täheldada tugevamini

 

kaalub üles riskid, tohib

 

 

väljendunud toimet bedakviliini

 

bedakviliini koos

 

 

plasmakontsentratsioonile.

 

lopinaviiri/ritonaviiriga

 

 

 

 

manustada vaid ettevaatusega.

 

 

CYP3A4 inhibeerimine

 

Soovitatav on sagedasem

 

 

tõenäoliselt lopinaviiri/ritonaviiri

 

elektrokardiogrammi tegemine ja

 

 

poolt.

 

transaminaaside aktiivsuse

 

 

 

 

jälgimine (vt lõik 4.4 ja

 

 

 

 

bedakviliini ravimi omaduste

 

 

 

 

kokkuvõte)

 

 

 

 

 

Rifabutiin, 150 mg QD

Rifabutiin (eelravim ja aktiivne

 

25-O-desatsetüül-metaboliit):

 

AUC: ↑ 5,7 korda

 

Cmax: ↑ 3,5 korda

 

 

Lopinaviiri/ritonaviiriga koosmanustamisel on rifabutiini soovitatav annus 150 mg kolm korda nädalas kindlaksmääratud päevadel (näiteks esmaspäev- kolmapäev-reede). Seoses rifabutiini ekspositsiooni eeldatava tõusuga tuleb suurendada järelvalvet rifabutiiniga seotud kõrvaltoimete, sh neutropeenia ja uveiidi osas. Annuse edasine vähendamine 150 mg-ni kaks korda nädalas kindlaksmääratud

 

 

päevadel on soovitatav patsientide

 

 

korral, kes ei talu annust 150 mg

 

 

kolm korda nädalas. Tuleb

 

 

arvestada, et annustamine 150 mg

 

 

kaks korda nädalas ei pruugi

 

 

tagada rifabutiini optimaalset

 

 

ekspositsiooni ning see võib

 

 

põhjustada resistentsuse tekkimise

 

 

rifamütsiini suhtes ning ravi

 

 

ebaõnnestumise.

 

 

Lopinaviiri/ritonaviiri annuse

 

 

kohandamine ei ole vajalik.

 

 

 

Rifampitsiin

Lopinaviir:

Lopinaviir/ritonaviiri

 

võivad esineda lopinaviiri

koosmanustamist rifampitsiiniga

 

kontsentratsioonide ulatuslikud

ei soovitata, sest lopinaviiri

 

langused, tulenevalt rifampitsiini

tasemete langus võib omakorda

 

CYP3A indutseerivast toimest.

oluliselt vähendada lopinaviiri

 

 

terapeutilist toimet.

 

 

Lopinaviiri/ritonaviiri annuse

 

 

kohandamine tasemeni 400

 

 

mg/400 mg (s.o

 

 

lopinaviir/ritonaviiri 400/100 mg

 

 

+ ritonaviir 300 mg) kaks korda

 

 

ööpäevas on võimaldanud

 

 

kompenseerida rifampitsiini CYP

 

 

3A4 indutseerivat toimet. Siiski

 

 

võib sellist annuse kohandamist

 

 

seostada ALAT/ASAT tõusuga

 

 

ning seedetrakti häirete

 

 

sagenemisega. Seetõttu tuleb seda

 

 

koosmanustamist vältida, v.a juhul

 

 

kui seda peetakse tingimata

 

 

vajalikuks. Kui koosmanustamist

 

 

peetakse vältimatuks, võib

 

 

manustada lopinaviiri/ritonaviiri

 

 

annuses 400 mg/400 mg kaks

 

 

korda ööpäevas koos

 

 

rifampitsiiniga hoolika ohutuse ja

 

 

ravimi terapeutilise

 

 

monitoorimisega.

 

 

Lopinaviiri/ritonaviiri annust võib

 

 

ülestiitrida ainult kui rifampitsiini

 

 

võtmist on alustatud (vt lõik 4.4).

 

 

 

Bensodiasepiinid

 

 

 

 

 

Midasolaam

Suukaudselt manustatav

Lopinaviir/ritonaviiri ei tohi

 

midasolaam:

manustada koos suukaudse

 

AUC: ↑ 13 korda

midasolaamiga (vt lõik 4.3), samas

 

Parenteraalselt manustatav

kui parenteraalse midasolaami

 

midasolaam:

koosmanustamisel

 

AUC: ↑ 4 korda

lopinaviir/ritonaviiriga tuleb

 

Tuleneb lopinaviir/ritonaviiri

rakendada ettevaatust. Kui

 

CYP3A inhibeerivast toimest.

lopinaviir/ritonaviiri manustatakse

 

 

koos parenteraalse midasolaamiga,

 

 

tuleb seda teha intensiivravi

 

 

üksuses (ICU) või sarnastes

 

 

 

 

 

tingimustes, mis võimaldavad

 

 

hoolikat kliinilist monitoorimist ja

 

 

sobivat meditsiinilist toetust

 

 

respiratoorse depressiooni ja/või

 

 

pikenenud sedatsiooni korral.

 

 

Tuleb kaaluda midasolaami

 

 

annuse kohandamist, eriti kui

 

 

manustatakse rohkem kui

 

 

midasolaami üksikannus.

 

 

 

Beeta-adrenoretseptori antagonist (pikatoimeline)

 

 

 

 

Salmeterool

Salmeterool:

Kombinatsiooni toime tagajärjel

 

on oodata kontsentratsiooni

võib suureneda risk salmeterooliga

 

suurenemist, mille põhjuseks on

seotud kardiovaskulaarsete

 

CYP3A inhibeerimine

kõrvaltoimete tekkeks, sh QT-

 

lopinaviiri/ritonaviiri poolt.

intervalli pikenemine,

 

 

palpitatsioonid ja

 

 

siinustahhükardia.

 

 

Seetõttu ei ole

 

 

lopinaviiri/ritonaviiri soovitatav

 

 

manustada koos salmeterooliga (vt

 

 

lõik 4.4).

 

 

 

Kaltsiumikanali blokaatorid

 

 

 

 

 

Felodipiin, nifedipiin ja

Felodipiin, nifedipiin,

Kui neid ravimeid manustatakse

nikardipiin

nikardipiin:

koos lopinaviiri/ritonaviiriga, on

 

kontsentratsioonid võivad tõusta,

soovitatav terapeutiliste toimete ja

 

tulenevalt lopinaviiri/ritonaviiri

kõrvaltoimete kliiniline

 

CYP3A inhibeerivast toimest..

monitoorimine..

 

 

 

Kortikosteroidid

 

 

 

 

 

Deksametasoon

Lopinaviir:

Kui seda ravimit manustatakse

 

kontsentratsioonid võivad

koos lopinaviir/ritonaviiriga, on

 

langeda, tulenevalt

vajalik viirusevastase toime

 

deksametasooni CYP3A

tõhususe kliiniline monitoorimine.

 

inhibeerivast toimest.

 

 

 

 

Flutikasoonpropionaat, 50

Flutikasoonpropionaat:

Kui flutikasoonpropionaati

mikrogrammi intranasaalselt 4

plasmakontsentratsioonid ↑

inhaleeritakse, on oodata

korda ööpäevas

kortisooli tasemed ↓ 86%

tugevamat toimet. Ritonaviiri ja

 

 

intranasaalselt või inhaleeritavat

(100 mg ritonaviir BID)

 

flutikasoonpropionaati

 

 

manustatavatel patsientidel on

 

 

täheldatud kortikosteroidide

 

 

süsteemseid toimeid, sh Cushingi

 

 

sündroomi ja neerupealiste

 

 

pärssimist; need võivad samuti

 

 

tekkida teiste kortikosteroididega,

 

 

mis metaboliseeritakse tsütokroom

 

 

P450 3A kaudu, nt budesoniid.

 

 

Seetõttu ei ole

 

 

lopinaviir/ritonaviiri ja nende

 

 

glükokortikoidide

 

 

koosmanustamine soovitatav, v.a

 

 

juhul kui ravist saadav kasu ületab

 

 

kortikoidide süsteemsete toimete

 

 

tekkeriski (vt lõik 4.4). Tuleb

 

 

kaaluda glükokortikoidi annuse

 

 

 

 

 

vähendamist koos hoolika paiksete

 

 

ja süsteemsete toimete

 

 

monitoorimisega või üleminekut

 

 

glükokortikoidile, mis ei ole

 

 

CYP3A4 substraat(nt

 

 

beklometasoon). Veelgi enam, ravi

 

 

lõpetamisel tuleb

 

 

glükokortikoidide annuste

 

 

astmelist vähendamist viia läbi

 

 

pikema ajavahemiku jooksul.

 

 

 

Fosfodiesteraasi (PDE5) inhibiitorid

 

 

 

 

Tadalafiil

Tadalafiil:

Pulmonaalse arteriaalse

 

AUC: ↑ 2 korda

hüpertensiooni raviks:

 

Tulenevalt lopinaviir/ritonaviiri

Lopinaviiri/ritonaviiri

 

CYP3A4 inhibeerivast toimest.

manustamine koos sildenafiiliga

 

 

on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Sildenafiil

Sildenafiil:

Lopinaviiri/ritonaviiri

 

AUC: ↑ 11 korda

 

manustamine koos tadalafiiliga ei

 

Tulenevalt lopinaviiri/ritonaviiri

 

CYP3A inhibeerivast toimest.

ole soovitatav.

 

 

 

 

Erektsioonihäirete korral:

 

 

Sildenafiili või tadalafiili tuleb

 

 

määrata lopinaviir/ritonaviiri

 

 

võtvatele patsientidele erilise

 

 

ettevaatusega, koos ulatuslikuma

 

 

kõrvaltoimete monitoorimisega, sh

 

 

hüpotensioon, minestus, muutused

 

 

nägemises ja pikenenud

 

 

erektsiooniaeg (vt lõik 4.4).

 

 

Lopinaviir/ritonaviiriga

 

 

koosmanustamisel ei tohi

 

 

sildenafiili annused ületada 25 mg

 

 

48 tunni jooksul ja tadalafiili

 

 

annused 10 mg iga 72 tunni

 

 

jooksul.

 

 

 

Vardenafiil

Vardenafiil:

Vardenafiili kasutamine koos

 

AUC: ↑ 49 korda

lopinaviiri/ritonaviiriga on

 

Tulenevalt lopinaviiri/ritonaviiri

vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

 

CYP3A inhibeerivast toimest.

 

 

 

 

HCV proteaasi inhibiitorid

 

 

 

 

 

Botsepreviir 800 mg

Botsepreviir:

Lopinaviiri/ritonaviiri

kolm korda ööpäevas

AUC: ↓ 45%

manustamine koos botsepreviiriga

 

Cmax: ↓ 50%

ei ole soovitatav.

 

Cmin: ↓ 57%

 

 

Lopinaviir:

 

 

AUC: ↓ 34%

 

 

Cmax: ↓ 30%

 

 

Cmin: ↓ 43%

 

Telapreviir 750 mg

Telapreviir:

Lopinaviiri/ritonaviiri

Kolm korda ööpäevas

AUC: ↓ 54%

manustamine koos telapreviiriga ei

 

Cmax: ↓ 53%

ole soovitatav

 

Cmin: 52%

 

 

 

 

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_158755117x1

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_158755117xi2LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_158755117xi3 Lopinaviir: ↔

Taimsed ravimid

Liht-naistepuna

Lopinaviir:

Taimseid ravimeid, mis sisaldavad

(Hypericum perforatum)

kontsentratsioonid võivad

liht-naistepuna, ei tohi

 

väheneda, tulenevalt

kombineerida lopinaviiri ja

 

lihtnaistepuna CYP3A

ritonaviiriga. Kui patsient juba

 

indutseerivast toimest.

võtab liht-naistepuna, tuleb selle

 

 

võtmine lõpetada ja võimalusel

 

 

määrata viiruse kontsentratsioone.

 

 

Lopinaviiri ja ritonaviiri tasemed

 

 

võivad liht-naistepuna võtmise

 

 

lõpetamisel tõusta. Võib olla

 

 

vajalik lopinaviir/ritonaviiri

 

 

annuse kohandamine. Indutseeriv

 

 

toime võib püsida vähemalt 2

 

 

nädala jooksul pärast liht-

 

 

naistepunaga ravi lõpetamist (vt

 

 

lõik 4.3). Seetõttu saab

 

 

lopinaviiri/ritonaviiri võtmist

 

 

alustada ohutult 2 nädalat pärast

 

 

liht-naistepuna võtmise lõpetamist.

 

 

 

Immuunosupressandid

 

 

 

 

 

Tsüklosporiin, siroliimus

Tsüklosporiin, siroliimus

Kuni ajani mil nende preparaatide

(rapamütsiin) ja takroliimus

(rapamütsiin), takroliimus:

plasmatasemed stabiliseeruvad, on

 

kontsentratsioonid võivad tõusta

soovitatav sagedasem terapeutiline

 

tulenevalt lopinaviiri/ritonaviiri

kontsentratsiooni monitoorimine.

 

CYP3A inhibeerivast toimest.

 

 

 

 

Lipiidide sisaldust langetavad ained

 

 

 

 

Lovastatiin ja simvastatiin

Lovastatiin, simvastatiin:

Kuna HMG-CoA reduktaasi

 

märkimisväärselt tõusnud

inhibiitorite suuremad

 

plasmakontsentratsioonid,

kontsentratsioonid võivad tekitada

 

tulenevalt lopinaviiri/ritonaviiri

müopaatiat, sh rabdomüolüüsi, on

 

CYP3A inhibeerivast toimest.

nende ainete kombineerimine

 

 

lopinaviiri/ritonaviiriga

 

 

vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

 

 

 

Atorvastatiin

Atorvastatiin:

Lopinaviiri/ritonaviiri ja

 

AUC: ↑ 5,9 korda

atorvastatiini kombinatsiooni ei

 

Cmax: ↑ 4,7 korda

soovitata kasutada. Kui

 

Tulenevalt lopinaviiri/ritonaviiri

atorvastatiini kasutamist peetakse

 

CYP3A inhibeerivast toimest.

tingimata vajalikuks, peaks

 

 

manustama atorvastatiini

 

 

madalaimat annust ning ohutust

 

 

hoolikalt monitoorima (vt lõik 4.4)

 

 

 

Rosuvastatiin, 20 mg QD

Rosuvastatiin:

Lopinaviiri/ritonaviiri

 

AUC: ↑ 2 korda

manustamisel koos

 

Cmax: ↑ 5 korda

rosuvastatiiniga tuleb rakendada

 

Kuigi rosuvastatiin

ettevaatust ning kaaluda

 

metaboliseerub vähesel määral

väiksemate annuste manustamist

 

CYP3A4 kaudu, täheldati selle

(vt lõik 4.4).

 

plasmakontsentratsioonide tõusu.

 

 

Selle toime mehhanism võib

 

 

tuleneda transportvalkude

 

 

inhibeerimisest.

 

 

 

 

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_158755118x1

Fluvastatiin või pravastatiin

Fluvastatiin, pravastatiin:

Kui on näidustatud ravi HMGCoA

 

ei ole oodata kliiniliselt olulisi

inhibiitoriga, on soovitatav

 

koostoimeid.

fluvastatiini või pravastatiini

 

Pravastatiin ei metaboliseeru

kasutamine.

 

CYP450 kaudu.

 

 

Fluvastatiin metaboliseerub

 

 

osaliselt CYP2C9 kaudu.

 

 

 

 

Opioidid

 

 

 

 

 

Buprenorfiin, 16 mg QD

Buprenorfiin: ↔

Annuste kohandamine ei ole

 

 

vajalik.

 

 

 

Metadoon

Metadoon:

Soovitatav on metadooni

 

 

plasmakontsentratsioonide

 

 

monitoorimine.

 

 

 

Suukaudsed rasestumisvastased vahendid

 

 

 

 

Etünüülöstradiool

Etünüülöstradiool:

Juhul kui lopinaviiri/ritonaviiri

 

 

manustatakse koos

 

 

rasestumisvastaste ainetega, mis

 

 

sisaldavad etünüülöstradiooli

 

 

(ükskõik millises ravimvormis on

 

 

kontratseptiiv, nt suukaudne või

 

 

plaaster), peab kasutama

 

 

täiendavaid kontratseptiivseid

 

 

meetodeid.

 

 

 

Suitsetamisest loobumise abivahendid

 

 

 

 

Bupropioon

Buproprioon ja selle aktiivne

Kui lopinaviiri/ritonaviiri

 

metaboliit, hüdroksübupropioon:

koosmanustamist bupropiooniga

 

AUC ja Cmax ~50%

peetakse vältimatuks, tuleb seda

 

 

teha hoolika bupropiooni

 

See toime võib tuleneda

efektiivsuse kliinilise

 

bupropiooni metabolismi

monitoorimisega, ilma

 

indutseerimisest.

soovitatavat annust ületamata,

 

 

vaatamata täheldatavale

 

 

indutseerimisele.

 

 

 

Vasodilataatorid

 

 

 

 

 

Bosentaan

Lopinaviir/ritonaviir:

Lopinaviiri/ritonaviiri

 

CYP3A4 indutseerimise tõttu

manustamisel koos bosentaaniga

 

bosentaani poolt võib väheneda

tuleb rakendada ettevaatust.

 

lopinaviir/ritonaviiri

Lopinaviiri/ritonaviiri samaaegsel

 

kontsentratsioon plasmas.

manustamisel bosentaaniga tuleb

 

 

jälgida HIV ravi efektiivsust ja

 

Bosentaan:

patsiente tuleb hoolikalt jälgida

 

AUC: ↑ 5-kordne

bosentaani toksilisuse suhtes,

 

Cmax: ↑ 6-kordne

eeskätt koosmanustamise esimese

 

Algne bosentaani Cmin: ligikaudu

nädala jooksul.

 

48-kordne ↑, mille põhjuseks on

 

 

CYP3A4 inhibeerimine

 

 

lopinaviiri/ritonaviiri poolt.

 

 

 

 

Teised ravimid

 

 

 

 

 

Tuginedes teadaolevatele ainevahetusprofiilidele, ei ole kliiniliselt olulised koostoimed oodatavad lopinaviir/ritonaviiri ja dapsooni, trimetoprimi/sulfametoksasooli, asitromütsiini või flukonasooli puhul.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Otsustades kasutada retroviirusevastaseid aineid HIV infektsiooni raviks rasedatel naistel ning sellest tulenevalt HIV vertikaalse ülekandumise riski vähendamiseks vastsündinule, tuleb üldreeglina arvesse võtta loomkatsete andmeid ning kliinilist kogemust rasedatel, et iseloomustada ravi ohutust lootele.

Lopinaviiri/ritonaviiri kasutamise kohta rasedatel naistel ei ole läbi viidud adekvaatseid ja hästikontrollitud uuringuid. Jaanuaris 1989 asutatud retroviirusevastaste ravimite rasedusregistri (Antiretroviral Pregnancy Registry) alusel läbi viidud turuletulekujärgse vaatluse käigus, milles kasutati enam kui 600 lopinaviiri/ritonaviiri raseduse esimese trimestri jooksul kasutanud naise andmeid, ei täheldatud sünnidefektide suurenenud tekkeriski. Sünnidefektide esinemissagedus pärast ükskõik millisel trimestril toimunud kokkupuudet lopinaviiriga on võrreldav üldpopulatsioonis täheldatud esinemissagedusega. Tavapärasele etioloogiale viitavat sünnidefektide mustrit ei täheldatud. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Mainitud piiratud andmete alusel on väärarengute tekkerisk inimestel ebatõenäoline.

Imetamine

Rottidel teostatud uuringud näitasid, et lopinaviir eritub rinnapiima. Ei ole teada, kas see ravim eritub rinnapiima. Üldreeglina on soovitatav, et HIV-infektsiooniga emad mitte mingil juhul oma lapsi ei imetaks, et ennetada HIV ülekandumist.

Fertiilsus

Loomkatsed ei ole näidanud toimet fertiilsusele. Lopinaviiri/ritonaviiri toime kohta inimeste viljakusele andmed puuduvad.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Patsiente tuleb informeerida, et lopinaviiri/ritonaviiri-ravi ajal on teatatud iivelduse tekkimisest (vt lõik 4.8).

4.8Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili kokkuvõte

Lopinaviiri/ritonaviiri ohutust on II...IV faasi kliinilistes uuringutes hinnatud rohkem kui 2600-l patsiendil, kellest üle 700-l oli kasutatav annus 800/200 mg (6 kapslit või 4 tabletti) üks kord ööpäevas. Lisaks nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritele (nucleoside reverse transcriptase inhibitors, NRTId) kasutati mõnedes uuringutes lopinaviiri/ritonaviiri koos efavirensi või nevirapiiniga.

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes olid kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, hüpertriglütserideemia ja hüperkolesteroleemia. Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine võivad ilmneda ravi alguses, hüpertriglütserideemia ja hüperkolesteroleemia aga ravi lõpus. Raviga seotud kõrvaltoimete tõttu katkestas enneaegselt ravi 7% II...IV faasi uuringutes osalenud patsientidest.

On oluline märkida, et lopinaviiri/ritonaviiriga ravitud patsientidel on esinenud pankreatiiti, sealhulgas ka neil, kel kujunes hüpertriglütserideemia. Lisaks sellele esines harvadel juhtudel lopinaviir/itonaviiri-ravi käigus Printervalli pikenemist (vt lõik 4.4).

b. Kõrvaltoimete tabel

Kliiniliste uuringute käigus ja turuletulekujärgse kogemuse põhjal teatatud kõrvaltoimed täiskasvanutel ja lastel:

Järgnevatest juhtudest on teavitatud kui kõrvaltoimetest. Sagedus hõlmab kõiki esinenud mõõduka kuni raske raskusastmega kõrvaltoimeid, hoolimata individuaalsetest põhjuste hinnangutest.

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_158755120x1

Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemide kaupa. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kõrvaltoimetest, mille sageduseks on märgitud ”teadmata”, teavitati turuletulekujärgse järelvalve käigus.

Täiskasvanud patsientidel kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt avaldunud kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass

Sagedus

Kõrvaltoime

 

 

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

Väga sage

Ülemiste hingamisteede infektsioon

 

 

 

 

Sage

Alumiste hingamisteede infektsioon, naha

 

 

infektsioonid, sh tselluliit, follikuliit ja

 

 

furunkul

 

 

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

Sage

Aneemia, leukopeenia, neutropeenia,

 

 

lümfadenopaatia

 

 

 

Immuunsüsteemi häired

Sage

Ülitundlikkus sh urtikaaria ja angioödeem

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Immuunsuse reaktivatsiooni sündroom

 

 

 

Endokriinsüsteemi häired

Aeg-ajalt

Hüpogonadism

 

 

 

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage

Vere glükoositaseme häired, sh suhkurtõbi,

 

 

hüpertriglütserideemia,

 

 

hüperkolesteroleemia, kehakaalu langus,

 

 

söögiisu vähenemine

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Kehakaalu tõus, söögiisu suurenemine

 

 

 

Psühhiaatrilised häired

Sage

Ärevus

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Ebatavalised unenäod, libiido langus

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Sage

Peavalu (sh migreen), neuropaatia (sh

 

 

perifeerne neuropaatia), pearinglus, unetus

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Rabandus, konvulsioon, düsgeusia,

 

 

ageusia, treemor

 

 

 

Silma kahjustused

Aeg-ajalt

Nägemishäire

 

 

 

Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt

Tinnitus, peapööritus

 

 

 

Südame häired

Aeg-ajalt

Ateroskleroos nagu müokardi infarkt,

 

 

atrioventrikulaarne blokaad,

 

 

trikuspidaalklapi puudulikkus

 

 

 

Vaskulaarsed häired

Sage

Hüpertensioon

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Süvaveenitromboos

 

 

 

Seedetrakti häired

Väga sage

Kõhulahtisus, iiveldus

 

 

 

 

Sage

Pankreatiit, oksendamine,

 

 

gastroösofageaalne reflukshaigus,

 

 

gastroenteriit ja koliit, kõhuvalu (üla- ja

 

 

alakõhu), kõhupuhitus, düspepsia,

 

 

hemorroidid, flatulents

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Mao-soole veritsus sh mao-soole

 

 

haavandid, duodeniit, gastriit ja rektaalne

 

 

veritsus, stomatiit ja suuhaavandid,

 

 

väljaheite muutused, kõhukinnisus, suu

 

 

kuivus

 

 

 

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_158755121x1

Maksa ja sapiteede häired

Sage

Hepatiit, sh ASAT, ALAT ja GGT

 

 

aktiivsuse tõus

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Maksasteatoos, hepatomegaalia, kolangiit,

 

 

hüperbilirubineemia

 

 

 

 

Teadmata

Kollatõbi

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage

Omandatud lipodüstroofia, sh näo

 

 

kõhnumine, lööve, sh makulopapulaarne

 

 

lööve, dermatiit/lööve, sh ekseem ja

 

 

seborroiline dermatiit, öine liighigistus,

 

 

pruuritus

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Alopeetsia, kapillariit, vaskuliit

 

 

 

 

Teadmata

Stevensi-Johnsoni sündroom, erythema

 

 

multiforme

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Sage

Müalgia, lihas-skeleti valu, sh liigesevalu

 

 

ja seljavalu, lihaste häired nagu nõrkus ja

 

 

spasmid

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Rabdomüolüüs, osteonekroos

 

 

 

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt

Vähenenud kreatiniini kliirens, nefriit,

 

 

hematuuria

 

 

 

Reproduktiivse süsteemi ja

Sage

Erektsioonihäire, menstruatsioonihäire,

rinnanäärme häired

 

amenorröa, menorraagia

 

 

 

Üldised häired ja

Sage

Väsimus, sh asteenia

manustamiskoha reaktsioonid

 

 

 

 

 

1 Vt lõik 4.4: lipiidide taseme tõus ja pankreatiit.

c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Ritonaviiri ja inhaleeritavat või intranasaalselt manustatavat flutikasoonpropionaati saavatel patsientidel on täheldatud Cushingi sündroomi; see peaks ilmnema ka teiste P450 3A kaudu metaboliseeruvate kortikosteroidide, nt budesoniidi kasutamisel (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Seoses proteaasi inhibiitoritega, eriti kombinatsioonis nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoritega, on teatatud kreatiinfosfokinaasi (KFK) taseme tõusust, müalgiast, müosiidist ja harva rabdomüolüüsist.

Retroviirusevastast kombinatsioonravi on HIV patsientidel seostatud keharasva ümberjaotumisega (lipodüstroofia), sh perifeerse ja näopiirkonna nahaaluse rasva vähenemine, kõhuõõnesisese ja vistseraalse rasvkoe suurenemine, rindade hüpertroofia ja dorsotservikaalne rasva kogunemine (härja turi).

Retroviiruste vastast kombinatsioonravi on seostatud ainevahetushäiretega, nagu hüpertriglütserideemia, hüperkolesteroleemia, insuliinresistentsus, hüperglükeemia ja hüperlaktateemia (vt lõik 4.4).

Raske immuunpuudulikkusega HIV-infektsiooniga patsientidel võib retroviirusevastase kombinatsioonravi alguses tekkida põletikuline reaktsioon asümptomaatiliste või residuaalsete oportunistlike infektsioonide suhtes. (vt lõik 4.4).

Teatatud on osteonekroosi juhtumitest, eriti patsientidel, kel esinevad üldtunnustatud riskifaktorid, kaugelearenenud HIV-haigus või kes on pikka aega saanud retroviirusevastast kombinatsioonravi. Selle kõrvaltoime esinemise sagedus on teadmata (vt lõik 4.4).

d. Lapsed

2-aastaste ja vanemate lastel puhul on ohutusprofiil olemuselt sarnane täiskasvanute puhul kehtivaga (vt Tabel lõigus b).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Praeguseks on andmeid lopinaviiri/ritonaviiri üleannustamise kohta inimestel vähe.

Koertel täheldatud kliinilised nähud olid: suurenenud süljeeritus, oksendamine ja kõhulahtisus/väljaheite muutused. Hiirtel, rottidel ja koertel täheldatud toksilisussümptomiteks olid aktiivsuse langus, ataksia, kõhnumine, dehüdratatsioon ja treemor.

Spetsiifiline antidoot puudub. Lopinaviiri/ritonaviiri üleannustamise ravi seisneb üldistes toetavates meetmetes, sealhulgas tuleb jälgida elulisi funktsioone ning patsiendi kliinilist seisundit. Vajadusel võib imendumata toimeaine elimineerimiseks kutsuda esile oksendamist või teostada maoloputust. Samuti võib manustada aktiveeritud sütt. Kuna lopinaviir/ritonaviir seondub suures ulatuses proteiinidega, on tema oluline eritumine dialüüsil vähetõenäoline.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: viirusvastased ained süsteemseks kasutamiseks, proteaasi inhibiitorid, ATC kood: J05AR10

Toimemehhanism: Lopinavir / Ritonavir Ranbaxy viirusevastase toime tagab lopinaviir. Lopinaviir on HIV-1 ja HIV-2 proteaaside inhibiitor. HIV proteaaside inhibeerimise tulemusel takistatakse polüproteiini gag-pol lahtilõikamist, mistõttu tekib ebaküps, mitte-infektsioosne viirus.

Toimed elektrokardiogrammile: QTcF intervalli hinnati randomiseeritud, platseebo-kontrollitud ja aktiivses (moksifloksatsiin 400 mg üks kord ööpäevas) ristuuringus 39-l tervel täiskasvanul kolmandal uuringupäeval kaheteistkümne tunni jooksul teostatud kümne mõõtmise käigus. Maksimaalsed keskmised (95%-lise ülemise usalduspiiriga) QTcF erinevused olid platseeboga võrreldes 3,6 (6,4) lopinaviiri/ritonaviiril 400/100 mg kaks korda ööpäevas ja 13,1 (15,8) terapeutilist annust ületava 800/200 mg kaks korda ööpäevas puhul. Suure annuse lopinaviiri/ritonaviiri (800/200 mg kaks korda ööpäevas) esilekutsutud QRS intervalli pikenemine 6 millisekundilt 9,5 millisekundile põhjustab QT pikenemist. Need kaks režiimi põhjustasid kolmandal uuringupäeval 1,5 ja 3 korda kõrgemat ravimi ekspositsiooni, kui on täheldatud soovitatud raviskeemi, lopinaviiri/ritonaviiri üks või kaks korda ööpäevas, järginutel tasakaalukontsentratsiooni tingimustes. Mitte ühelgi uuringus osalenul ei esinenud, võrreldes algtasemega, QTcF intervalli ≥ 60ms pikenemist, mis oleks ületanud potentsiaalset kliiniliselt olulist 500 ms piiri.

Samas uuringus lopinaviiri/ritonaviiri saanud patsientidel ilmnes kolmandal uuringupäeval PR intervalli mõõdukas pikenemine. Keskmine PR muutus algtasemega võrreldes oli 11,6...24,4 ms 12 tunni jooksul pärast manustamist. Maksimaalne PR intervall oli 286 ms, ning ei täheldatud teise või kolmanda astme atrioventrikulaarse blokaadi esinemist (vt lõik 4.4).

Viirusevastane aktiivsus in vitro: Lopinaviiri in vitro viirusevastast toimet laboratoorsete HIV tüvede suhtes uuriti ägedalt infitseeritud lümfoblastilise rea rakkudel ning kliiniliste HIV tüvede suhtes perifeersest verest pärit lümfotsüütidel. Lopinaviiri keskmine IC50 viie erineva laboratoorse HIV-1 tüve vastu oli inimese seerumi puudumisel 19 nM. MT4 rakkudes paikneva HIV-1IIIb tüve vastu oli lopinaviiri keskmine IC50 inimese seerumi puudumisel 17 nM ning 50% inimese seerumi juuresolekul

102 nM. Erinevate HIV-1 kliiniliste isolaatide suhtes oli lopinaviiri keskmine IC50 inimese seerumi puudumisel 6,5 nM.

Resistentsus

In vitro resistentsuse valik:

In vitro on välja selekteeritud HIV-1 isolaate, mille tundlikkus lopinaviiri suhtes on vähenenud. HIV-1 on in vitro kultiveeritud koos lopinaviiriga ning lopinaviiri ja ritonaviiri kombinatsiooniga sellistes kontsentratsioonides, mis jäljendavad lopinaviir/ritonaviir-ravi ajal esinevat plasmakontsentratsioonisuhete vahemikku. Kultuuridest isoleeritud viiruste geno- ja fenotüüpide analüüsil leiti, et ritonaviiri selliste kontsentratsioonisuhete juures ei mõjuta lopinaviir-resitentsete viirustüvede selekteerumist mõõdetaval määral. Kokkuvõtteks näitas in vitro fenotüüpide iseloomustamine ristuva resistentsuse esinemist lopinaviiri ja teiste proteaasi inhibiitorite vahel. Seega korreleerub viiruse tundlikkuse vähenemine lopinaviiri suhtes täielikult tundlikkuse vähenemisega ritonaviiri ja indinaviiri suhtes; täielikku korrelatsiooni ei esine aga lopinaviiri ning amprenaviri, sakvinaviiri ja nelfinaviiri tundlikkuse vähenemise osas.

Resistentsuse analüüs patsientidel, kes ei ole varem retroviirusevastast (ARV) ravi saanud:

Kliiniliste uuringute käigus, kus analüüsiti piiratud hulka isolaate, ei tuvastatud retroviirusevastast ravi mittesaanud patsientidel resistentsuse valikut lopinaviiri suhtes ilma olulise resistentsuseta proteaasi inhibiitori suhtes algtasemel. Vaata pikemalt kliiniliste uuringute detailset kirjeldust.

Resistentsuse analüüs proteaasi inhibiitoriga (PI) ravitud patsientidel:

Lopinaviir-resistentsuse valimit patsientide hulgas, kellel eelnev ravi proteaasi inhibiitoriga ei olnud tulemust andnud, iseloomustati, analüüsides pikaajalisi isolaate 19-lt proteaasi inhibiitoritega ravitud patsiendilt kahest II faasi uuringust ja ühest III faasi uuringust, kellel oli kas puudulik viroloogiline supressioon või kellel esines viirusinfektsiooni taasteke pärast esialgset reageerimist lopinaviir/ritonaviir-ravile ning kellel täheldati täiendavat in vitro resistentsust, kui testide väärtusi võrreldi enne ravi ja pärast infektsiooni taasteket (viimast defineeriti kui uue mutatsiooni ilmnemist või kahekordset muutust fenotüübi tundlikkuses lopinaviiri suhtes). Täiendav resistentsus tekkis kõige sagedamini patsientidel, kellelt enne ravi isoleeritud viirustel esines mitmeid proteaasi inhibiitoritega seotud mutatsioone, kuid tundlikkus lopenaviiri suhtes oli enne ravi vähenenud < 40 korda. Kõige sagedamini ilmnesid mutatsioonid V82A, I54V ja M46I. Täheldati ka mutatsioone L33F, I50V ja V32I koos mutatsiooniga I47V/A. 19-ne isolaadi IC50 oli võrreldes enne ravi täheldatuga suurenenud 4,3 korda (6,2-kordsest 43-kordseks, võrreldes metsikut tüüpi viirusega).

Genotüübilised iseärasused korreleeruvad teiste proteaasi inhibiitorite abil välja selekteeritud viiruste fenotüübis ilmneva tundlikkuse nõrgenemisena lopinaviiri suhtes. Uuriti lopinaviiri viirusevastast toimet in vitro 112 kliinilisel isolaadil, mis olid võetud patsientidelt, kelle puhul ravi ühe või mitme proteaasi inhibiitoriga oli ebaõnnestunud. Sellest paneelist olid HIV-proteaasis toimunud mutatsioonidest seotud in vitro tundlikkuse langusega lopinaviiri suhtes järgmised mutatsioonid: L10F/I/R/V, K20M/R, L24I, M46I/L, F53L, I54L/T/V, L63P, A71I/L/T/V, V82A/F/T, I84V ja L90M. Lopinaviiri keskmine EC50 erinevate tüvede vastu, millel esines 0...3, 4...5, 6...7 ja 8...10 mutatsiooni ülalmainitud aminohappelistes positsioonides, oli vastavalt 0,8; 2,7; 13,5; ja 44 korda kõrgem kui EC50 HIV algviirustüvede vastu. Kõigil 16 viirusel, millel esines enam kui 20-kordne tundlikkuse muutus, olid toimunud mutatsioonid positsioonides 10, 54, 63 pluss 82 ja/või 84. Lisaks sellele kandsid nad keskmiselt 3 mutatsiooni aminohapete positsioonides 20, 24, 46, 53, 71 ja 90. Lisaks ülalkirjeldatud mutatsioonidele on pärast infektsiooni taasteket lopinaviir/ritonaviir-ravi saavatelt patsientidelt (keda eelnevalt raviti proteaasi inhibiitoritega) isoleeritud viirustel, mille tundlikkus lopinaviiri suhtes oli langenud, täheldatud ka mutatsioone V32I ja I47A ja lopinaviir/ritonaviir-ravi saavatelt patsientidelt isoleeritud viirustel, mille tundlikkus lopinaviiri suhtes oli langenud, mutatsioone I47A ja L76V.

Järeldused, mis puudutavad konkreetseid mutatsioonie või resistentsusmudeleid võivad muutuda täiendavate andmete ilmnemisel ning on soovitatav alati tutvuda kehtivate interpretatsiooni süsteemidega resistentsuse testide tulemuste analüüsimisel.

Lopinaviiri/ritonaviiri viirusevastane aktiivsus patsientidel, kellel ravi proteaasi inhibiitoritega ebaõnnestus: In vitro viiruse algse geno- ja fenotüübi alusel hinnati lopinaviir-tundlikkuse vähenemise kliinilise tähenduse välja selgitamiseks 56 patsiendil, kellel varem oli ravi mitme proteaasi inhibiitoriga ebaõnnestunud, viroloogilist reageerimist lopinaviir/ritonaviir-ravile. Lopinaviiri EC50 väärtus 56 erineva algse viirustüve suhtes varieerus ulatuslikult võrreldes EC50 väärtusega metsikut tüüpi HIV suhtes – nende omavaheline suhe kõikus vahemikus 0,6...96-korda. 48-nädalase kombineeritud lopinaviir/ritonaviir-, efavirens- ja nukleosiidse pöördtranskriptaasravi järel täheldati HIV RNA koopiaid ≤ 400 koopia/ml patsientidel järgmiselt: 93% (25/27) patsientidest lopinaviir- tundlikkuse vähenemine algväärtusest < 10 korra, 73% (11/15) 10...40 korda, ja 25% (2/8) > 40 korra. Lisaks sellele täheldati viroloogilist reageerimist 91% (21/23) patsientidel, kelle vähenenud in vitro lopinaviir-tundlikkusega viirustüve proteaasis oli 0...5 ülalkirjeldatud mutatsiooni, 71% (15/21), kel oli 6...7 mutatsiooni ning 33% (2/6) 8...10 mutatsiooniga tüve puhul. Kuna need patsiendid ei olnud varem saanud ravi lopinaviir/ritonaviiri ega efavirensiga, võib osa viirusevastasest toimest omistada efavirensile, eriti nende patsientide puhul, kellel oli tegemist lopinaviiri suhtes tugevalt resistentsete viirustüvedega. Uuringus ei olnud kontrollrühma, kus oleks kombinatsioonist puudunud lopinaviir/ritonaviir.

Ristuv resistentsus: Teiste proteaasi inhibiitorite toime eelnevalt proteaasi inhibiitoreid saanud patsientidelt isoleeritud viirustesse, millel tekkis täiendav resistentsus lopinaviiri suhtes pärast lopinaviir/ritonaviirravi: Ristuva resistentsuse olemasolu teiste proteaasi inhibiitorite suhtes analüüsiti 18-lt eelnevalt proteaasi inhibiitoreid saanud patsiendilt (kellel viirusinfektsioon tekkis uuesti) isoleeritud viirusel, mille resistentsuse areng ilmnes kolmes lopinaviir/ritonaviiri II faasi uuringus ja ühes lopinaviir/ritonaviiri III faasi uuringus. Nende 18-ne isolaadi puhul oli lopenaviiri keskmine IC50 vastavalt 6,9-kordne (enne ravi) ja 63-kordne (taastekkinud infektsioonide puhul), võrreldes metsikut tüüpi viirusega. Üldiselt uuesti tekkinud infektsioonide korral isoleeritud viirused kas säilitasid oma esialgse ristuva resistentsuse või arenes neil märkimisvääre ristuv resistentsus indinaviiri, sakvinaviiri ja atasanaviiri suhtes. Täheldati ka amprenaviiri toime tagasihoidlikku nõrgenemist – keskmine IC50 suurenes vastavalt 3,7 (enne ravi) kuni 8 korda (taastekkinud infektsioonide puhul isoleeritud viirustel). Enne ravi isoleeritud viirused säilitasid oma tundlikkuse tipranaviiri suhtes – keskmine IC50 suurenes vastavalt 1,9 korda (enne ravi isoleeritud viirustel) ja 1,8 korda (taastekkinud infektsioonide puhul isoleeritud viirustel), võrreldes metsikut tüüpi viirusega. Täiendava info saamiseks tipranaviiri kasutamise kohta lopinaviirresistentsete HIV-1 infektsioonide ravis, sealhulgas eeldatavalt tundlike viiruste genotüüpide kohta, vt Aptivis’e ravimi omaduste kokkuvõtet.

Kliinilised tulemused

Lopinaviiri/ritonaviiri toimet (kombinatsioonis teiste retroviirusevastaste preparaatidega) bioloogilistele markeritele (HIV RNA tasemele plasmas ja CD4+ T-rakkude arvule) on uuritud 48 kuni 360-nädalase kestusega kontrollitud kliinilistes lopinaviiri/ritonaviiri-uuringutes.

Kasutamine täiskasvanutel

Patsiendid, kes pole retroviirusevastast ravi varem saanud

Uuring M98-863 oli randomiseeritud, topelt-pime uuring 653-l varasemat retroviirusevastast ravi mittesaanud patsiendil, milles uuritavaks ravimiks oli lopinaviir/ritonaviir (400/100 mg kaks korda ööpäevas) ja võrdlusravimiks nelfinaviir (750 mg kolm korda ööpäevas) koos stavudiini ja lamivudiiniga. Keskmine CD4+ T-rakkude algtase oli 259 rakku/mm3 (vahemikus 2...949 rakku/mm) ja keskmine HIV-1 RNA algtase plasmas oli 4,9 log10 koopiat/ml (vahemikus 2,6...6,8 log10 koopiat/ml).

Tabel 1

48. nädala tulemused: uuring M98-863

 

 

 

 

 

 

Lopinaviir/ritonaviir (N=326)

 

Nelfinaviir (N=327)

 

 

 

 

HIV RNA < 400 koopiat/ml*

75%

 

63%

 

 

 

 

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_158755125x1

HIV RNA < 50 koopiat/ml*†

67%

52%

 

 

 

Keskmine CD4+ T-rakkude

arvu tõus algtaseme suhtes

 

 

(rakku/mm)

 

 

 

 

 

* ravikavatsuse alusel teostatud (ITT) analüüsid, kus puuduvate andmetega patsiente käsitletakse viroloogiliste ebaõnnestumistena

† p < 0.001

113 nelfinaviiriga ja 74 lopinaviir/ritonaviir-kombinatsiooniga ravitud patsiendi puhul oli HIV RNA tase üle 400 koopia/ml ravi vältel 48. nädalast 96. nädalani. Resistentsuse uuringuteks õnnestus neist viirus isoleerida ja amplifitseerida 96-l nelfinaviiri saanud patsiendil ja 51-l lopinaviiri/ritonaviiri saanud patsiendil. Resistentsust nelfinaviiri suhtes, mida määratleti proteaaside D30N või L90M mutatsioonide olemasolu järgi, täheldati 41/96 (43%) patsientidest. Resistentsust lopinaviiri suhtes, mida määratleti kõigi proteaaside primaarsete või aktiivtsentri mutatsioonide olemasolu järgi (vt eespool), täheldati 0/51 (0%) patsientidest. Resistentsuse puudumist lopinaviiri suhtes kinnitasid ka fenotüübi analüüsid.

Uuring M05-730 oli randomiseeritud, avatud, mitmetsentriline uuring 664-l varem retroviirusevastast ravi mittesaanud patsiendil, milles võrreldi raviskeeme lopinaviir/ritonaviir 800/200 mg üks kord ööpäevas pluss tenofoviir DF ja emtritsitabiin versus lopinaviir/ritonaviir 400/100 mg kaks korda ööpäevas pluss tenofoviir DF ja emtritsitabiin. Teadaoleva farmakokineetilise koostoime tõttu lopinaviir/ritonaviir ja tenofoviiri vahel (vt lõik 4.5) ei pruugi selle uuringu andmed olla vahetult ekstrapoleeritavad, kui lopinaviiri/ritonaviiri kasutatakse teistsuguse põhiskeemi järgi. Patsiendid randomiseeriti suhtes 1:1 saama kas lopinaviiri/ritonaviiri 800/200 mg üks kord ööpäevas (n = 333) või lopinaviiri/ritonaviiri 400/100 mg kaks korda ööpäevas (n = 331). Järgnev stratifikatsioon toimus iga rühma siseselt suhtes 1:1 (tablett versus pehmekapsel). 8 nädala jooksul manustati patsientidele kas tableti või pehmekapsli ravimvormi, misjärel manustati ülejäänud uuringu jooksul kõigile patsientidele tableti ravimvormi üks või kaks korda ööpäevas. Patsientidele manustati 200 mg emtritsitabiini üks kord ööpäevas ja 300 mg tenofoviir DF üks kord ööpäevas. Üks kord ööpäevas annustamise korral demonstreeriti protokolli järgi määratletud mitte- halvemust võrreldes annustamisega kaks korda ööpäevas, kui vastavate isikute (üks kord ööpäevas minus kaks korda ööpäevas) proportsiooni erinevuse 95% usaldusintervalli alumine piir ei ületanud 48. nädalal -12%. Värvatud patsientide keskmine vanus oli 39 aastat (vahemik: 19 kuni 71); 75% olid kaukaasia rassist ja 78% olid meessoost. Keskmine esialgne CD4+ T-rakkude hulk oli 216 rakku/mm3 (vahemik: 20 kuni 775 rakku/mm) ja keskmine esialgne vereplasma HIV-1 RNA tase oli 5,0 log10 koopiat/ml (vahemik: 1,7 kuni 7,0 log10 koopiat/ml).

Tabel 2

Uuritavate viroloogiline vastus 48. ja 96. nädalal

 

 

48. nädal

 

 

96. nädal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Üks kord

Kaks

Erinevus

Üks kord

Kaks

Erinevus

 

ööpäevas

korda

[95%

ööpäevas

korda

[95% CI]

 

 

ööpäevas

CI]

 

ööpäevas

 

 

 

 

 

 

 

 

NC= Viga

257/333

251/331

1,3 %

216/333

229/331

-4,3%

 

(77,2%)

(75,8%)

[-5,1,

(64,9%)

(69,2%)

[-11,5, 2,8]

 

 

 

7,8]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vaadeldud andmed

257/295

250/280

-2,2%

216/247

229/248

-4,9%

 

(87,1%)

(89,3%)

[-7,4,

(87,4%)

(92,3%)

[-10,2, 0,4]

 

 

 

3,1]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Keskmine CD4+ T-rakkude

 

 

arvu tõus algtaseme suhtes

 

 

 

 

 

 

(rakku/mm)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LOPINAVIRRITONAVIR RANBAXY 100MG25 MG_1587551_SPC_158755126x1

96 nädala jooksul oli kättesaadavad genotüübilise resistentsusanalüüsi andmed mittetäieliku viroloogilise paranemisega 25-lt patsiendilt, kellele manustati ravimit üks kord ööpäevas ja 26-lt patsiendil, kellele manustati ravimit kaks korda ööpäevas. Üks kord ööpäevas ravimit saanute hulgas ei esinenud ühelgi patsiendil resistentsust lopinaviiri suhtes, ning ravimit kaks korda ööpäevas saanute hulgas esines ühel patsiendil, kel esines märgatav resistentsus proteaasi inhibiitori suhtes algtasemel, täiendavalt resistentsus lopinaviiri suhtes.

Kestvat viroloogilist paranemist on lopinaviiri/ritonaviiri puhul (kombineeritult nukleosiidse/nukleotiidse pöördtranskriptaasi inhibiitoritega) täheldatud ka ühes väikeseulatuslikus II-faasi uuringus (M97-720) 360-nädalase ravi kestel. Uuringus raviti algselt lopinaviiri/ritonaviiriga sadat patsienti (sealhulgas sai 51 patsienti 400/100 mg kaks korda ööpäevas ja 49 patsienti kas 200/100 mg kaks korda ööpäevas või 400/200 mg kaks korda ööpäevas). Kõik patsiendid viidi üle avatud uuringule lopinaviiri/ritonaviiri annusega 400/100 mg kaks korda ööpäevas 48. ja 72. nädala vahel. Kolmkümmend üheksa patsienti (39%) katkestasid uuringu, sh 16 katkestasid kõrvaltoimete tõttu (16%), millest üks oli seotud surmaga. Uuringu lõpetas kuuskümmend üks patsienti (35 patsienti said soovitatud annust 400/100 mg kaks korda ööpäevas kogu uuringu jooksul).

Tabel 3

360. nädala tulemused: uuring M97-720

 

Lopinaviir/ritonaviir (N=100)

 

 

HIV RNA < 400 koopiat/ml

61%

 

 

HIV RNA < 50 koopiat/ml

59%

 

 

Keskmine CD4+ T-rakkude arvu tõus algtaseme suhtes

(rakku/mm)

 

 

 

360 nädala jooksul ravi saanud 19-l patsiendil 28-st, kelle HIV RNA tase oli suurem kui 400 koopiat/ml, edukalt läbi viidud genotüübi analüüs ei leidnud primaarseid ega aktiivtsentri punktmutatsioone (aminohapped positsioonides 8, 30, 32, 46, 47, 48, 50, 82, 84 ja 90) ega ka proteaasi inhibiitori fenotüüpilist resistentsust.

Patsiendid, kes on varem retroviirusevastast ravi saanud.

Uuring M06-802 oli randomiseeritud, avatud uuring, milles 599 tuvastatava viiruskoormusega isikul võrreldi käsiloleva viirusevastase ravi jooksul lopinaviir/ritonaviir tablettide ohutust, talutavust ja viirusevastast toimet annustatuna üks kord ööpäevas ja kaks korda ööpäevas. Patsiendid ei olnud varem lopinaviir/ritonaviir-ravi saanud. Nad randomiseeriti 1:1 suhte alusel saama kas lopinaviir/ritonaviir 800/200 mg üks kord ööpäevas (n = 300) või lopinaviir/ritonaviir 400/100 mg kaks korda ööpäevas (n = 299). Patsientidele manustati vähemalt kahte uurija poolt valitud nukleosiidset/nukleotiidset pöördtranskriptaasi inhibiitorit. Hõlmatud populatsiooni kuulus mõõduka PI ravi kogemusega isikuid, kusjuures rohkem kui pooled patsientidest ei olnud varem kunagi PI ravi saanud ja ligikaudu 80% patsientidest esines viirustüvel vähem kui 3 PI mutatsiooni. Hõlmatud patsientide keskmine vanus oli 41 aastat (vahemik: 21 kuni 73); 51% olid europiidsest rassist ja 66% meessoost. Keskmine CD4+ rakkude algtase oli 254 rakku/mm3 (vahemik: 4 kuni 952 rakku/mm) ja keskmine HIV-1 RNA algtase oli 4,3 log10 koopiat/ml (vahemik: 1,7 kuni 6,6 log10 koopiat/ml). Ligikaudu 85%-l patsientidest oli viiruskoormus <100 000 koopiat/ml.

Tabel 4

Uuritavate viroloogiline vastus 48. nädalal, uuringus 802

 

Üks kord

Kaks korda

Erinevus

 

ööpäevas

ööpäevas

[95% CI]

 

 

 

 

NC= Viga

171/300

161/299

3,2%

 

(57%)

(53,8%)

[-4,8%, 11,1%]

 

 

 

 

Vaadeldud andmed

171/225

161/223

3,8%

 

(76,0%)

(72,2%)

[-4,3%, 11,9%]

 

 

 

 

Keskmine CD4+ T-rakkude arvu tõus

 

algtaseme suhtes (rakku/mm)

 

 

 

 

 

 

 

48 nädala jooksul oli kättesaadavad genotüübilise resistentsusanalüüsi andmed mittetäieliku viroloogilise paranemisega 75-lt patsiendilt, kellele manustati ravimit üks kord ööpäevas ja 75-lt patsiendil, kellele manustati ravimit kaks korda ööpäevas. Üks kord ööpäevas ravimit saanute hulgas esines proteaasi inhibiitori primaarseid mutatsioone (koodonid 30, 32, 48, 50, 82, 84, 90) 6/75 (8%) patsiendil; kaks korda ööpäevas ravimit saanute hulgas esines 12/77 (16%) patsiendil.

Kasutamine lastel

Uuring M98-940 oli avatud uuring, milles kasutati lopinaviiri/ritonaviiri suukaudset lahust 100 lapsel, kellest 44% ei olnud varem saanud ravi retroviirusevastaste ravimitega ja kellest 56% oli sellist ravi saanud. Ükski patsientidest ei olnud varem saanud ravi mitte-nukleosiidse pöördtranskriptaasi inhibiitoritega. Patsiendid randomiseeriti kas 230 mg lopinaviir/57,5 mg ritonaviir/m-rühma või 300 mg lopinaviir/75 mg ritonaviir/m-rühma. Varasemat ravi mittesaanud patsientidele manustati ka nukleosiidset pöördtranskriptaasi inhibiitorit. Varasemat viirusevastast ravi saanud patsientidele manustati nevirapiini koos kuni kahe nukleosiidse pöördtranskriptaasi inhibiitoriga. Nende kahe raviskeemi ohutust, efektiivsust ja farmakokineetilisi omadusi hinnati 3- nädalase ravi järel kõigil patsientidel. Seejärel jätkati kõigil patsientidel ravi skeemi 300 mg lopinaviir/75 mg ritonaviir/m2 alusel. Patsientide keskmine vanus oli 5 aastat (vahemik 6 kuud kuni 12 aastat). 14 patsienti olid nooremad kui 2 aastat ja 6 patsienti nooremad kui 1 aasta. Keskmine CD4+ T-rakkude algtase oli 838 rakku/mm3 ja keskmine HIV-1 RNA algtase 4,7 log10 koopiat/ml.

Tabel 5

 

48. nädala tulemused: uuring M98-940

 

 

 

 

 

 

ARV-ravi mittesaanud

ARV-ravi saanud patsiendid

 

 

patsiendid (N=44)

(N=56)

 

 

 

 

HIV RNA < 400 koopiat/ml

 

84%

75%

 

 

 

 

Keskmine CD4+ T-rakkude

 

arvu tõus algtaseme suhtes

 

 

 

(rakku/mm)

 

 

 

5.2Farmakokineetilised omadused

Lopinaviiri ja ritonaviiri farmakokineetikat nende koosmanustamisel on uuritud tervetel täiskasvanud vabatahtlikel ja HIV-infektsiooniga patsientidel. Olulisi erinevusi nende kahe rühma vahel leitud ei ole. Lopinaviir metaboliseerub olulisel määral CYP3A kaudu. Ritonaviir inhibeerib lopinaviiri metabolismi ning suurendab sel viisil lopinaviiri kontsentratsiooni vereplasmas. Vaadates ristuvuuringuid, milles lopinaviiri/ritonaviiri manustati HIV-infektsiooniga patsientidele annuses 400/100 mg kaks korda ööpäevas, kujunes püsikontsentratsiooni tingimustes lopinaviiri plasmakontsentratsiooni väärtus 15...20 korda kõrgemaks kui ritonaviiri sama näitaja. Ritonaviiri tase vereplasmas oli vähem kui 7% sellest, mis kujunes ritonaviiri annustamisel 600 mg kaks korda ööpäevas. Lopinaviiri viirusevastane EC50 on in vitro ligikaudu 10 korda madalam kui ritonaviiril. Seetõttu on lopinaviiri/ritonaviiri viirusevastane toime tingitud lopinaviirist.

Imendumine

Lopinaviiri/ritonaviiri 400/100 mg korduval manustamisel kaks korda ööpäevas, 2 nädala jooksul ilma dietaarsete piiranguteta kujunes lopinaviiri maksimaalseks plasmakontsentratsiooniks (Cmax) ± SD 12,3±5,4 µg/ml, mis saabus ligikaudu 4 tundi pärast manustamist. Keskmiselt oli püsiseisundi madalaim kontsentratsioon enne hommikuse annuse manustamist 8,1±5,7 µg/ml. Lopinaviiri AUC oli

12 tunnise annustamisintervalli juures 113,2±60,5 µg• h/ml. Lopinaviir+ritonaviir kombinatsioonpreparaadi absoluutset biosaadavust inimestel ei ole kindlaks tehtud.

Toidu mõju suukaudsele imendumisele

Lopinaviiri/ritonaviiri tablettide ühekordsel 400/100 mg annuse manustamisel pärast sööki (kõrge rasvasisaldusega, 872 kcal, sellest 56% rasvast), võrrelduna manustamisega tühja kõhuga ei olnud olulisi erinevusi Cmax ja AUCinf. Seetõttu võib lopinaviir/ritonaviiri tablette võtta koos söögiga või ilma. Lopinaviir/ritonaviir tablettidel on näidatud ka väiksemaid erinevusi farmakokineetikas sõltuvalt toidust kui lopinaviiri/ritonaviiri pehmekapslitel.

Jaotumine

Püsitingimustes on lopinaviir ligikaudu 98...99% ulatuses seondunud vereseerumi valkudega. Lopinaviir seondub nii alfa-1-happelise glükoproteiiniga (alpha-1-acid glycoprotein AAG) kui albumiiniga, kuid AAG suhtes on tal suurem afiinsus. Püsitingimustes, annustamisskeemi korral 400/100 mg lopinaviiri/ritonaviiri kaks korda ööpäevas, jääb lopinaviiri valkudega seonduvuse määr konstantseks ning selles osas ei ole erinevusi tervetel vabatahtlikel ja HIV infektsiooniga patsientidel.

Biotransformatsioon

In vitro eksperimendid inimese maksarakkude mikrosoomidel on näidanud, et lopinaviir allub ennekõike oksüdatiivsele metabolismile. Lopinaviir metaboliseerub ulatuslikult maksas tsütokroom P450 süsteemis, pea täielikult CYP3A isosüümi kaudu. Ritonaviir on tugev CYP3A inhibiitor, mis inhibeerib lopinaviiri metabolismi ning suurendab seeläbi tema plasmaväärtust. Ühes C-lopinaviiriga inimestel teostatud uuringus leiti, et 89% vereplasmast määratud radioaktiivsusest oli tingitud ühekordse 400/100 mg lopinaviiri/ritonaviiri annuse manustamise järgselt lähteravimist. Inimesel on identifitseeritud vähemalt 13 lopinaviiri oksüdatiivset metaboliiti. Olulisemateks viirusevastase toimega metaboliitideks on 4-oksü- ja 4-hüdroksü-metaboliitide epimeeripaarid. Plasma üldradioaktiivsusest langeb neile aga väga väike osa. On leitud, et ritonaviir indutseerib metaboolseid ensüüme, mille tulemusel aktiveerub tema enda metabolism ning tõenäoliselt ka lopinaviiri metabolismi. Lopinaviiri annustamiseelsed kontsentratsioonid alanevad korduva manustamise käigus, stabiliseerudes ligikaudu 10 päeva kuni 2 nädala jooksul.

Eritumine

Pärast 400/100 mg C-lopinaviiri/ritonaviiri annuse manustamist on 14C-lopinaviirist umbes 10,4 ±2 ,3% leitav uriinist ning 82,6 ± 2,5% roojast. Muutumatul kujul on lopinaviiri uriinist leitud 2,2% ja roojast 19,8% peroraalselt manustatud annusest. Korduva manustamise tingimustes eritub muutumatul kujul uriiniga vähem kui 3% annusest. Lopinaviiri efektiivne (maksimaalsest minimaalseni) poolväärtusaeg on 12 tunnise annustamisintervalli juures 5...6 tundi ning lopinaviiri peroraalne kliirens (CL/F) on 6...7 tundi.

Annustamine üks kord ööpäevas: Üks kord ööpäevas manustatud lopinaviiri/ritonaviiri farmakokineetikat on hinnatud HIV-infektsiooniga isikutel, kes ei ole varem retroviirusevastast ravi saanud. 800/200 mg lopinaviiri/ritonaviiri manustati raviskeemi osana üks kord ööpäevas kombinatsioonis koos 200 mg emtritsitabiini ja 300 mg tenofoviiriga. Lopinaviiri/ritonaviiri 800/200 mg korduval manustamisel üks kord ööpäevas, 2 nädala jooksul ilma dietaarsete piiranguteta (n=16) kujunes lopinaviiri keskmiseks maksimaalseks plasmakontsentratsiooniks (Cmax) ± SD 14,8±3,5 µg/ml, mis saabus ligikaudu 6 tundi pärast manustamist. Keskmiselt oli püsiseisundi madalaim kontsentratsioon enne hommikuse annuse manustamist 5,5±5,4 µg/ml. Lopinaviiri AUC oli 24 tunnise annustamisintervalli juures keskmiselt 206,5±89,7 µg• h/ml.

Võrreldes raviskeemiga kaks korda ööpäevas seostub üks kord ööpäevas annustamine Cmin/Ctrough väärtuste vähenemisega ligikaudu 50%.

Andmed erinevatel patsiendirühmadel

Lapsed:

Alla 2-aastaste laste kohta on farmakokineetilisi andmeid ebapiisavalt. Lopinaviiri/ritonaviiri suukaudse lahuse skeemi 300/75 mg/m2 kaks korda ööpäevas ja skeemi 230/57,5 mg/m2 kaks korda

ööpäevas farmakokineetikat on uuritud 53 lapsel, kelle vanus oli vahemikus 6 kuud kuni 12 aastat. Rühmas, kus raviskeem oli 230/57,5 mg/m2 lopinaviiri/ritonaviiri suukaudset lahust kaks korda ööpäevas, ilma nevirapiinita (n=12), olid püsitingimustes lopinaviiri AUC 72,6 ± 31,1 µg•h/ml, Cmax 8,2 ± 2,9 µg/ml ja Cmin 3,4 ± 2,1 µg/ml ning rühmas, kus oli raviskeem 300/75 mg/m2 lopinaviiri/ritonaviiri suukaudset lahust kaks korda ööpäevas, koos nevirapiiniga (n=12), olid lopinaviiri AUC 85,8 ± 36,9 µg•h/ml, Cmax 10,0 ± 3,3 µg/ml ja Cmin 3,6 ± 3,5 µg/ml. Nii annustamisskeemi 230/57,5 mg/m2 kaks korda päevas, ilma nevirapiinita rühmas kui ka 300/75 mg/m2 kaks korda ööpäevas, koos nevirapiiniga rühmas, kujunesid lopinaviiri plasmakontsentratsioonid sarnaseks neile, mis esinesid raviskeemi korral 400/100 mg ilma nevirapiinita. Lopinaviiri/ritonaviiri manustatuna üks kord ööpäevas ei ole lastel hinnatud.

Sugu, rass ja vanus:

Lopinaviiri/ritonaviiri farmakokineetikat eakatel ei ole uuritud. Täiskasvanud patsientidel ei ole vanusest või soost tingitud farmakokineetilisi erinevusi täheldatud. Rassist tingitud farmakokineetilisi erinevusi ei ole täheldatud.

Neerupuudulikkus:

Lopinaviiri/ritonaviiri farmakokineetikat ei ole neerupuudulikkusega patsientidel uuritud. Kuna lopinaviiri neerukliirens praktiliselt puudub, siis ei ole neerupuudulikkuse puhul ravimi totaalse kliirensi langus tõenäoline.

Maksapuudulikkus:

Lopinaviiri tasakaaluseisundi farmakokineetilised parameetrid HIV-infektsiooniga kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel olid võrreldavad vastavate parameetritega HIVinfektsiooniga normaalse maksafunktsiooniga patsientidel kroonilise annustamise uuringus, milles manustati lopinaviir/ritonaviiri 400/100 mg kaks korda ööpäevas. Täheldati vähest (ligikaudu 30%) lopinaviiri kontsentratsiooni tõusu organismis, mis eeldatavalt ei oma kliinilist tähtsust (vt lõik 4.2).

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse uuringutes närilistel ja koertel leiti, et peamisteks sihtmärkorganiteks on maks, neerud, kilpnääre, põrn ja tsirkuleerivad vererakud. Maksas tekkisid muutused, mis väljendusid rakuturses koos keskse degeneratsiooniga. Kui eelnimetatud muutusi põhjustanud ekspositsioon ravimile oli võrreldav inimestel kliinilises praktikas esineva ekspositsiooniga või alla selle, ületasid katseloomadel kasutatud annused enam kui 6-kordselt inimestel kasutatavaid kliinilisi annuseid. Hiirtel, kellel ekspositsioon toimeainele ületas inimpraktikas esinevat vähemalt kahekordselt, esines kerget neerutorukeste degeneratsiooni. Rottidel ja koertel neerukahjustusi ei esinenud. Türoksiinitaseme langus seerumis põhjustas TSH vabanemise tõusu, sellest tulenes rottide kilpnäärme follikulaarrakkude hüpertroofia. Pärast ravimi manustamise lõpetamist need muutused taandusid ning hiirtel ja koertel ei esinenud neid üldse. Rottidel esines Coombs-negatiivset anisotsütoosi ja poikilotsütoosi, kuid hiirtel ja koertel seda ei esinenud. Rottidel esines põrna suurenemine koos histiotsütoosiga, aga teistel katseloomaliikidel seda ei täheldatud. Närilistel esines vereseerumi kolesteroolitaseme tõus, koertel seda ei täheldatud, samal ajal oli ainult hiirtel tõusnud triglütseriidide tase.

In vitro uuringutes kloonitud inimese südame kaaliumkanalitega (HERG) olid need inhibeeritud 30% ulatuses, kusjuures katsetes kasutati lopinaviiri/ritonaviiri kontsentratsioone, mis vastavad inimesel soovitatud maksimaalse terapeutilise annuse manustamise järgselt plasmas saadud seitsmekordsele kogu- ja viieteistkümnekordsele vabakontsentratsioonile. Vastupidiselt aga, sarnased lopinaviiri/ritonaviiri kontsentratsioonid ei põhjustanud repolarisatsiooni hilinemist koerte südame Purkinje kiududes. Lopinaviiri/ritonaviiri madalamad kontsentratsioonid ei põhjustanud olulist kaaliumi (HERG) liikumise blokaadi. Rottidel läbiviidud koejaotuvusuuringutes ei leitud toimeaine olulist kardiaalset retensiooni; 72-tunni AUC südames oli ligikaudu 50% plasmas mõõdetavast AUCst. Seega oodatav lopinaviiri tase südames ei ole oluliselt kõrgem plasmatasemest.

Koertel oli elektrokardiogrammil näha väljendunud U-laineid, PR-intervalli pikenemist ning bradükardiat. Nende nähtude aluseks arvatakse olevat elektrolüütide tasakaalu häired.

Nende prekliiniliste andmete kliiniline tähendus pole teada, samas ei saa välistada preparaadi võimalikke kardiaalseid toimeid inimestel (vt ka lõigud 4.4 ja 4.8).

Rottidel täheldati emasloomadele toksilistes annustes embrüo-fetotoksilisi toimeid (tiinuse katkemist, loote eluvõime vähenemist, loote kehamassi langust, skeleti anomaaliate esinemissageduse suurenemist) ning toksilist toimet postnataalsele arengule (järglaste langenud elulemust). Emale ja loote arengule toksiliste annuste puhul oli ekspositsioon lopinaviirile/ritonaviirile väiksem kui inimestel raviks kasutatavate annuste korral.

Pikaajalistes kartsinogeensusuuringutes hiirtel täheldati lopinaviiril/ritonaviiril mitte-genotoksilist, mitogeenset maksakasvajate teket soodustavat toimet, kuid ravimi ohutuse seisukohast inimestel loeti see üldjuhul väheoluliseks.

Rottidel teostatud kartsinogeensusuuringutes kasvajate teket soodustavat toimet ei täheldatud. In vitro ja in vivo testide-patareis, millesse kuulusid Amesi bakteri pöördmutatsiooni test, hiire lümfoomirakkude test, hiire mikronukleuste test ja kromosomaalsete aberratsioonide test inimese lümfotsüütidel lopinaviiril/ritonaviiril mutageenset ja klastogeenset toimet ei täheldatud.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Kopovidoon K 28

Sorbitaanlauraat

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Laktoosmonohüdraat

Naatriumstearüülfumaraat

Polümeerikate (Opadry II kollane 85F42187):

Polüvinüülalkohol

Titaandioksiid E171

Talk

Makrogoolid tüüp 3350

Kollane raudoksiid E172

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat

Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) pudel.

Pärast esmast avamist: 30 päeva.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

HDPE pudel: Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Blisterpakend: Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

HDPE pudel: Pärast esmast avamist: Hoida temperatuuril kuni 25° C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Lopinavir/Ritonavir Ranbaxy 100 mg/25 mg

Valge läbipaistmatu kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) pudelid, mis on suletud propüleen (PP) korgiga. Iga pudel sisaldab 60 tabletti. Igas pakendis on 1 pudel (60 tabletti).

Kuivatusainega varustatud külmvormlaminaat blisterpakendid laminaatkattekihist tagumise poolega (oPA-Al-PE-dessicant/Al-PE ) karbis, mis sisaldab 60 õhukese polümeerikattega tabletti.

Lopinavir / Ritonavir Ranbaxy 200 mg/50 mg

Valge läbipaistmatu kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) pudelid, mis on suletud propüleen (PP) korgiga. Iga pudel sisaldab 120 tabletti.

Saadaval on kaks pakendi suurust:

-1 pudel 120 tabletiga;

-3 pudelit 120 tabletiga (360 tabletti).

Kuivatusainega varustatud külmvormlaminaat blisterpakendid laminaatkattekihist tagumise poolega (oPA-Al-PE-dessicant/Al-PE ).

Saadaval on kaks pakendi suurust:

-120 õhukese polümeerikattega tabletti,

-40 õhukese polümeerikattega tabletti. Iga pakend sisaldab 3 karpi (120 tabletti).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks <ja käsitlemiseks>

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Ranbaxy (UK) Limited Building 4, Chiswick Park,

566 Chiswick High Road, London, W4 5YE, Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBRID

100 mg/25 mg: 836214

200 mg/50 mg: 836314

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 27.01.2014

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev:

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2017