Lanvexin - toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel (75mg) - Pakendi infoleht

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Lanvexin, 37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Lanvexin, 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Lanvexin, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Venlafaksiin (venlafaxinum)

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Lanvexin ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Lanvexin’i kasutamist
3. Kuidas Lanvexin’i kasutada
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Lanvexin’i säilitada
6. Pakendi sisu ja muu teave
7. Mis ravim on Lanvexin ja milleks seda kasutatakse

Lanvexin sisaldab toimeainena venlafaksiini.

Lanvexin on antidepressant, mis kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitoriteks (SNRI). Sellesse rühma kuuluvaid ravimeid kasutatakse depressiooni ja muude seisundite, näiteks ärevushäirete raviks. Arvatakse, et depressiooni ja/või ärevuse seisundis on inimesel serotoniini ja noradrenaliini tase ajus madalam. Antidepressantide toimemehhanism ei ole täielikult teada, kuid need võivad aidata tõsta ajus serotoniini ja noradrenaliini taset.

Lanvexin on depressiooniga täiskasvanutele mõeldud ravim. Lanvexin on mõeldud ravimiks ka järgmiste ärevushäiretega täiskasvanutele: generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire (sotsiaalsete olukordade kartmine või vältimine) ja paanikahäire (paanikahood). Depressiooni või ärevushäirete õige ravi aitab teil paraneda. Ravita jäämisel võib teie seisund püsida ning muutuda tõsisemaks ja raskemini ravitavaks.

Mida on vaja teada enne Lanvexin’i kasutamist

Ärge võtke Lanvexin’i:

• kui olete venlafaksiini või selle ravimi mistahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui te kasutate samal ajal või olete kasutanud viimase 14 päeva jooksul ravimeid, mida nimetatakse pöördumatu toimega monoamiini oksüdaasi inhibiitoriteks ja mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve raviks. Pöördumatu toimega monoamiini oksüdaasi inhibiitori kasutamine koos preparaadiga Lanvexin võib põhjustada tõsiseid või isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid. Pärast Lanvexin’i kasutamise lõpetamist peate te ootama vähemalt 7 päeva, enne kui võite kasutada mõnda monoamiini oksüdaasi inhibiitorit (vt ka lõik „Muud ravimid ja Lanvexin“ ning teave serotoniinisündroomi kohta selles lõigus).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Lanvexin’i kasutamist pidage nõu oma arstiga, kui mistahes järgnevast kehtib teie kohta:

• kui te kasutate teisi ravimeid, mis võetuna samaaegselt Lanvexin’iga võivad suurendada serotoniinisündroomi tekkeohtu (vt lõik „Muud ravimid ja Lanvexin“);
• kui teil on probleeme silmadega, nt teatavat liiki glaukoom (silma siserõhu tõus);
• kui teie vererõhk on tõusnud;
• kui teil on olnud probleeme südamega;
• kui teile on öeldud, et teil on südame rütmihäired;
• kui teil on olnud krampe;
• kui teil on olnud vere naatriumisisalduse langust (hüponatreemia);
• kui teil tekivad kergesti verevalumid või on kalduvus kergesti veritseda (varasemad veritsemishäireid) või kui te kasutate muid ravimeid, mis võivad suurendada veritsemisohtu, nt varfariin (hüübimisvastane ravim);
• kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on diagnoositud mania või bipolaarne häire (ülemäärane erutatus või eufooria);
• kui teil on esinenud agressiivset käitumist.

Lanvexin võib esimestel ravinädalatel põhjustada rahutust või võimetust rahulikult istuda või seista. Sellisel juhul rääkige sellest arstile.

Enesetapumõtted ja depressiooni või ärevushäire süvenemine

Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtteid. Need võivad tekkida sagedamini, kui te alustate ravi antidepressandiga, sest nende ravimite toime avaldub aeglaselt, tavaliselt ligikaudu kahe nädala pärast või mõnikord hiljem.

Teil võib olla suurem tõenäosus selliste mõtete tekkeks järgnevatel juhtudel:

• kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele,
• kui olete noor täiskasvanu; kliinilised uuringud on näidanud suitsidaalse käitumise riski suurenemist psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (kuni 25aastased), keda raviti antidepressandiga.

Kui teil mistahes ajal tekivad enesevigastamise- või enesetapumõtted, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse.

Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Suukuivus

Teatatud on suukuivuse tekkest kuni 10% venlafaksiiniga ravitavatest patsientidest. See võib suurendada kaariese tekkimise riski. Seepärast peate oma hammaste hügieeni eest eriti hoolt kandma.

Diabeet

Lanvexin võib mõjutada teie vere suhkrusisaldust, mistõttu võib osutuda vajalikuks teie suhkurtõve ravimite annuse kohandamine.

Lapsed ja noorukid

Lanvexin’i ei tohi üldjuhul kasutada alla 18-aasta vanustel lastel ega noorukitel. Peaksite ka teadma, et patsientidel vanuses kuni 18 aastat on sellesse klassi kuuluvate ravimite kasutamisel suurem oht kõrvaltoimete tekkimiseks, nt enesetapukatse, enesetapumõtted ja vaenulikkus (valdavalt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha). Hoolimata sellest võib arst määrata ravi selle ravimiga ka kuni 18 aasta vanustele patsientidele, kui ta leiab, et see on neile kasulik. Kui arst on määranud selle ravimi patsiendile, kes on noorem kui 18 aastat, pidage selle üle arstiga uuesti nõu. Kui patsientidel vanuses kuni 18 aastat tekivad või süvenevad Lanvexin’i kasutamise ajal eespool nimetatud sümptomid, rääkige sellest arstile. Selle ravimi ohutust kasvu, küpsemise ja tajumuslik-käitumusliku arengu suhtes pikaajalise ravi korral ei ole selles vanuserühmas veel tõestatud.

Muud ravimid ja Lanvexin

Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Ärge alustage ega lõpetage teiste ravimite, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimite ega looduslike või taimsete ravimite kasutamist ilma eelnevalt arsti või apteekriga konsulteerimata.

Teie arst otsustab, kas te võite kasutada Lanvexin’i koos teiste ravimitega, näiteks:

Samaaegselt Lanvexin’iga ei tohi kasutada monoamiini oksüdaasi inhibiitoreid (lühend MAOI), mida kasutatakse depressiooni ja Parkinsoni tõve raviks. Öelge oma arstile, kui te olete neid ravimeid võtnud viimase 14 päeva jooksul (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne Lanvexin’i kasutamist“).

Ravi ajal venlafaksiiniga, eriti selle kasutamisel koos teiste ravimitega, võib tekkida potentsiaalselt eluohtlik seisund serotoniinisündroom või maliigse neuroleptilise sündroomi (lühend MNS) taolised reaktsioonid (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Need ravimid on näiteks järgmised:

• triptaanid (kasutatakse migreeni raviks);
• muud depressiooniravimid, näiteks SNRId, SSRId, tritsüklilised, või liitiumi sisaldavad ravimid;
• antibiootikumi linesoliidi sisaldavad ravimid (kasutatakse infektsioonide raviks);
• monoamiini oksüdaasi inhibiitorit moklobemiidi sisaldavad ravimid (kasutatakse depressiooni raviks);
• sibutramiini sisaldavad ravimid (kasutatakse kehakaalu alandamiseks);
• tramadooli, fentanüüli, tapentadooli, petidiini või pentasotsiini sisaldavad ravimid (kasutatakse tugeva valu raviks);
• dekstrometorfaani sisaldavad ravimid (kasutatakse köha raviks);
• metadooni sisaldavad ravimid (kasutatakse opioididest tekkinud ravimsõltuvuse või tugeva valu raviks);
• metüleensinist sisaldavad ravimid (kasutatakse vere suurenenud methemoglobiinitaseme raviks);
• lihtnaistepuna (ehk Hypericum perforatum, looduslik või taimne ravim kerge depressiooni raviks) sisaldavad ravimid;
• trüptofaani sisaldavad ravimid (kasutatakse näiteks unehäirete ja depressiooni raviks);
• psühhoosivastased ravimid (kasutatakse vaimuhaiguste raviks, mille sümptomiteks on nägemis, kuulmis ja tundehallutsinatsioonid, vääruskumused, haiglane kahtlustamine, mõttekäigu põhjendatuse häired ja endassesulgumine).

Serotoniinisündroomi nähtudeks ja sümptomiteks võivad olla samaaegselt rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsiooni kadumine, südametegevuse kiirenemine, kehatemperatuuri tõus, vererõhu kiired muutused, reflekside üliaktiivsus, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniinisündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS). MNS-i nähtudeks ja sümptomiteks võivad olla samaaegselt palavik, südame kiirenenud löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihasjäikus, segasusseisund, lihasensüümide aktiivsuse tõus (määratakse vereproovis).

Kui te arvate, et teil on serotoniinisündroom, teavitage otsekohe oma arsti või pöörduge lähima haigla esmaabiosakonda.

Te peate teavitama oma arsti, kui kasutate ravimeid, mis võivad mõjutada teie südame rütmi.

Sellised ravimid võivad olla:

• antiarütmikumid, nt kinidiin, amiodaroon, sotalool või dofetiliid (kasutatakse südame rütmihäirete raviks);
• antipsühhootikumid, nt tioridasiin (vt ka ülaltpoolt serotoniinisündroomi kohta);
• antibiootikumid, nt erütromütsiin või moksifloksatsiin (kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks);
• antihistamiinikumid (kasutatakse allergia raviks).

Järgmistel ravimitel võib tekkida koostoime Lanvexin’iga ning nende kasutamisel peab olema ettevaatlik. Eriti tähtis on öelda oma arstile või apteekrile, kui te kasutate ravimeid, mis sisaldavad:

• ketokonasooli (seenevastane aine);
• haloperidooli või risperidooni (psühhiaatriliste seisundite raviks);
• metoprolooli (beetablokaator kõrge vererõhu ja südameprobleemide raviks);
• suukaudsed kontratseptiivid.

Lanvexin koos toidu, joogi ja alkoholiga

Lanvexin’i tuleks kasutada koos toiduga (vt lõik 3 „Kuidas Lanvexin’i kasutada“).

Lanvexin’i kasutamisel tuleb hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Lanvexin’i võite kasutada ainult pärast selle võimaliku kasulikkuse ja sellega teie sündimata lapsele kaasnevate võimalike ohtude läbiarutamist arstiga.

Rasedus

Teavitage kindlasti oma arsti ja/või ämmaemandat sellest, et kasutate Lanvexin’i. Raseduse ajal võetuna võivad sarnased ravimid (SSRI-d) suurendada vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks nimetatava tõsise seisundi tekkeriski vastsündinutel, mis põhjustab vastsündinu kiiremat hingamist ja naha muutumist sinakaks. Tavaliselt ilmnevad need sümptomid esimese 24 tunni jooksul pärast sündi. Kui see juhtub teie lapsega, võtke koheselt ühendust oma ämmaemanda ja/või arstiga.

Kui te kasutate seda ravimit raseduse ajal, võib teie lapsel pärast sündimist lisaks hingamisraskusele olla ka teisi sümptomeid, näiteks ärrituvus, värisemine, lihaspinge puudumine, toitumisprobleemid või magamisraskused. Kui teie lapsel on sündides need sümptomid ning te olete mures, pöörduge oma ämmaemanda või arsti poole, kes oskavad teile nõu anda.

Imetamine

Lanvexin eritub rinnapiima. See võib imikule toimet avaldada. Seega pidage nõu oma arstiga ja ta otsustab, kas peate katkestama imetamise või selle ravimi kasutamise.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ärge juhtige autot ega kasutage tööriistu või masinaid, kuni te ei tea, millist mõju see ravim teile avaldab.

Lanvexin sisaldab sahharoosi

Kui teie arst on teile öeldud, et te ei talu teatud suhkruid, pidage nõu oma arstiga enne selle ravimi kasutamist.

Lanvexin 37,5 mg sisaldab ponceau 4R punast (E124), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Lanvexin 75 mg sisaldab päikeseloojangukollast FCF (E110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Lanvexin 150 mg sisaldab päikeseloojangukollast FCF (E110), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Kuidas Lanvexin’i kasutada

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline soovituslik algannus depressiooni, generaliseerunud ärevushäire ja sotsiaalärevushäire raviks on 75 mg päevas. Arst võib teie annust järk-järgult suurendada, depressiooni raviks vajaduse korral isegi maksimaalse annuseni 375 mg päevas. Kui teil ravitakse paanikahäiret, alustab arst väiksemast annusest (37,5 mg) ja suurendab siis annust järk-järgult. Generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalse ärevushäire ja paanikahäire puhul on maksimaalne annus 225 mg päevas.

Suukaudseks manustamiseks.

Võtke Lanvexin’i iga päev ligikaudu samal ajal, kas hommikul või õhtul. Kapslid tuleb koos vedelikuga tervelt alla neelata ning neid ei tohi avada, purustada, katki närida ega lahustada.

Lanvexin’i tuleb võtta koos toiduga.

Kui teil on maksa-või neeruprobleemid, rääkige sellest oma arstile, sest võib osutuda vajalikuks muuta selle ravimi annust.

Ärge lõpetage selle ravimi kasutamist arstiga nõu pidamata (vt lõik „Kui te lõpetate Lanvexin’i kasutamise“).

Kui te võtate Lanvexin’i rohkem kui ette nähtud

Pöörduge kohe oma arsti või apteekri poole, kui olete võtnud seda ravimit rohkem, kui arsti poolt määratud Lanvexin’i annus.

Võimaliku üleannustamise sümptomiteks võivad olla kiire südame löögisagedus, ärkveloleku taseme muutused (unisusest koomani), hägustunud nägemine, krambid ja oksendamine.

Kui te unustate Lanvexin’i võtta

Kui te olete annuse vahele jätnud, võtke ravimit kohe, kui teile meenub. Kui on aga juba aeg võtta järgmine annus, ärge vahelejäänud annust võtke, vaid võtke üks annus nagu tavaliselt. Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Ärge ületage teile arsti poolt määratud Lanvexin’i annust ööpäevas.

Kui te lõpetate Lanvexin’i võtmise

Ärge katkestage ravi ega muutke selle annust ilma arstiga nõu pidamata, isegi kui te ennast paremini tunnete. Kui teie arst arvab, et te ei vaja enam Lanvexin’i, võib ta paluda teil vähendada annust aegamööda, enne kui ravi täielikult lõpetada. Selle ravimi kasutamise lõpetamisel on täheldatud kõrvaltoimeid, eriti kui lõpetada ravi järsult või vähendada annust liiga kiiresti. Mõnel patsiendil võivad tekkida sellised sümptomid nagu väsimus, pööritustunne, uimasus, peavalu, unetus, halvad unenäod, suukuivus, söögiisu kadumine, iiveldus, kõhulahtisus, närvilisus, rahutus, segasus, kohin kõrvus, kipitustunne või harva elektrilöögitaoline tunne, nõrkus, higistamine, krambid või gripilaadsed sümptomid.

Arst annab teile nõu, kuidas ravi Lanvexin’iga järk-järgult lõpetada. Kui teil tekib mõni nimetatud sümptom või muid häirivaid sümptomeid, pidage nõu oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Järgmistel juhtudel ärge enam Lanvexin’i võtke. Pöörduge kohe arsti poole või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda:

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni ühel inimesel 100-st)

• Näo, suu, keele, kõri, käte või jalgade turse ja/või ümbritsevast nahapinnast kõrgem sügelev lööve (nõgestõbi), neelamis või hingamisraskused.

Harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st)

• pitsitustunne rinnus, vilistav hingamine, neelamisvõi hingamisraskused;
• raskekujuline nahalööve, kihelus või lööve (nahapinnast kõrgemad punetavad või kahvatud laigud, mis sageli kihelevad);
• serotoniinisündroomi nähud ja sümptomid, milleks võivad olla rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsiooni kadumine, südametegevuse kiirenemine, kehatemperatuuri tõus, vererõhu kiired muutused, reflekside üliaktiivsus, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine. Serotoniinisündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS). MNSi nähtudeks ja sümptomiteks võivad olla samaaegselt palavik, südame kiirenenud löögisagedus, higistamine, raskekujuline lihasjäikus, segasusseisund, lihasensüümide aktiivsuse tõus (määratakse vereproovis);
• põletikunähud, nt kõrge kehatemperatuur, külmavärinad, värinad, peavalud, higistamine, gripitaolised sümptomid. See võib olla põhjustatud verehäirest, mis tõstab infektsiooni riski;
• raske nahalööve, mis võib põhjustada naha tugevat kattumist villidega ja koorumist;
• seletamatu lihasevalu, tundlikkus või nõrkus. See võib olla rabdomüolüüsi tunnus.

Teised kõrvaltoimed, millest peate teavitama oma arsti, on järgmised (nende esinemissagedus on allpool lõigus „Teised tekkida võivad kõrvaltoimed“):

Kui te märkate mõnda järgnevalt loetletud sümptomi, võite vajada kiiret meditsiinilist abi:

• köha, vilistav hingamine ja hingeldus, millega võib kaasneda kõrge kehatemperatuur;
• must (tõrvataoline) väljaheide või veri väljaheites;
• naha või silmavalgete kollasus, sügelus, tume uriin või gripilaadsed sümptomid, mis võivad olla maksapõletiku (hepatiit) sümptomid;
• südameprobleemid, näiteks kiire või ebaregulaarne pulss, vererõhu tõus;
• silmaprobleemid, näiteks nägemise ähmastumine, pupillide laienemine;
• närviprobleemid, näiteks pearinglus, torkimistunne, liikumishäired (lihaskrambid või jäikus), krambid või krambihood;
• psühhiaatrilised probleemid, näiteks hüperaktiivsus ja eufooria (ebatavaline ülierutatuse tunne);
• ärajätunähud (vt lõik 3 „Kuidas Lanvexin’i kasutada“, alalõik „Kui te lõpetate Lanvexin’i kasutamise“);
• veritsusaja pikenemine kui te lõikate endale sisse või vigastate ennast võib veritsuse seiskumine võtta pisut rohkem aega kui tavaliselt.

Ärge muretsege, kui märkate pärast selle ravimi kasutamist väljaheites väikesi valgeid graanuleid või teri. Lanvexin’i kapslites on kerakesed või väikesed valged terad, mis sisaldavad toimeainet venlafaksiini. Need kerakesed vabanevad kapslist teie seedetrakti. Seedetraktis edasi liikudes vabaneb kerakestest aeglaselt venlafaksiini. Kera kest jääb lahustumata ja väljub koos väljaheitega. Seega, kuigi te võite väljaheites kerakesi näha, on teie venlafaksiini annus imendunud.

Teised tekkida võivad kõrvaltoimed

Väga sage (võivad tekkida enam kui 1 inimesel 10-st):

• pööritustunne, peavalu, unisus;
• unetus;
• iiveldus, suukuivus, kõhukinnisus;
• higistamine (k.a öine higistamine).

Sage (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):

• söögiisu langus;
• segasus, enesest võõrdumise (või eraldatuse) tunne, orgasmi puudumine, libiido langus, rahutus, närvilisus, ebatavalised unenäod;
• värisemine, rahutustunne või suutmatus paigal istuda või seista; torkimistunne, maitsetundlikkuse muutus, suurenenud lihastoonus;
• nägemishäired, sh hägune nägemine, pupillide laienemine, silmade suutmatus automaatselt muuta fookust kaugemal olevatest objektidest lähemal olevateni;
• vilin või kohin kõrvades (tinnitus);
• südame kiirenenud löögisagedus, südamepekslemine;
• vererõhu tõus, nahaõhetus;
• õhupuudus, haigutamine;
• oksendamine, kõhulahtisus;
• kerge lööve, sügelus;
• sagenenud urineerimine, võimetus väljutada uriini, raskendatud urineerimine;
• menstruatsioonihäired, nt suurenenud või ebaregulaarne veritsus, ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm (meestel), erektsioonihäire (impotentsus);
• nõrkus (asteenia), kurnatus, külmavärinad;
• kehakaalu suurenemine, kehakaalu vähenemine;
• kolesteroolisisalduse tõus.

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st):

• üliaktiivsus, kiire mõttekäik ja vähenenud unevajadus (mania);
• hallutsinatsioonid, tegelikkusest võõrdumise (või eraldatuse) tunne, ebatavaline orgasm, tunnete või emotsioonide puudumine, ülemäärane õnnetunne, hammaste krigistamine;
• minestamine, lihaste tahtmatud liigutused, koordinatsiooni ja tasakaaluhäired;
• pööritustunne (eriti kiirel püstitõusmisel), vererõhu langus;
• vere oksendamine, must tõrvataoline väljaheide või veri väljaheites, mis võib viidata sisemisele verejooksule;
• ülitundlikkus päikesevalguse suhtes, verevalumid, ebatavaline juuste väljalangemine;
• suutmatus kontrollida urineerimist;
• jäikus, spasmid ja lihaste tahtmatud liigutused;
• veres maksaensüümide aktiivsuse näitajate kerged muutused.

Harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st):

• krambid või krambihood;
• köha, vilistav hingamine ja hingeldus, millega võib kaasneda kõrge palavik;
• desorientatsioon ja segasus, millega sageli kaasnevad hallutsinatsioonid (deliirium);
• liigne veetarbimine (antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom);
• veres naatriumisisalduse langus;
• tugev silmavalu ja vähenenud või hägustunud nägemine;
• ebatavaline, kiire või ebaregulaarne südame löögisagedus, mis võib viia minestamiseni;
• tugevad kõhu või seljavalud (mis võivad viidata tõsisele soole, maksa või kõhunäärmehäirele);
• sügelus, kollane nahk või silmad, uriini tume värvus või gripilaadsed sümptomid, mis võivad olla maksapõletiku sümptomid (hepatiit);
• muutused elektrokardiogrammis (QTpikenemine).

Väga harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st):

• veritsusaja pikenemine, mis võib olla põhjustatud vereliistakute arvu vähenemisest veres, see võib viia verevalumite või veritsuste tekke sagenemiseni;
• ebatavaline rinnapiima teke;
• ootamatu veritsus, nt veritsevad igemed; vere esinemine uriinis või vere oksendamine või äkki tekkinud verevalumid või purunenud veresooned (purunenud veenid);
• veres prolaktiini taseme tõus.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• enesevigastamise ja enesetapumõtted; ravi ajal venlafaksiiniga või vahetult pärast ravi lõpetamist on teatatud enesevigastamise ja enesetapumõtetest (vt lõik 2, „Mida on vaja teada enne Lanvexin’i kasutamist“);
• vaenulikkus;
• peapööritus.

Lanvexin’il on mõnikord kõrvaltoimeid, millest te ei tarvitse olla teadlik, näiteks vererõhu tõus või ebanormaalne südame löögisagedus; vähesed muutused verepildis või maksaensüümide, naatriumi või

kolesterooli tasemes. Harvemini võib Lanvexin halvendada trombotsüütide funktsiooni teie veres, mis suurendab verevalumite või verejooksude tekkimise ohtu. Seepärast võib teie arst teha teil aeg-ajalt vereanalüüse, eriti kui olete Lanvexin’i kaua kasutanud.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Lanvexin’i säilitada

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil . Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Lanvexin sisaldab

Toimeaine on venlafaksiin. 37,5 mg kapslid:

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 42,435 mg venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 37,5 mg vabale venlafaksiinile.

Abiained on:

Kapsli sisu: suhkrusfäärid (sisaldavad sahharoosi), hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloos, talk, etüültselluloos, dibutüülsebakaat, oleiinhape, kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kapsli kest: želatiin, naatriumlaurüülsulfaat, ponceau 4R punane (E124), kinoliinkollane (E104), titaandioksiid (E171).

75 mg kapslid:

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 84,870 mg venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 75 mg vabale venlafaksiinile.

Abiained on:

Kapsli sisu: suhkrusfäärid (sisaldavad sahharoosi), hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloos, talk, etüültselluloos, dibutüülsebakaat, oleiinhape, kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kapsli kest: želatiin, naatriumlaurüülsulfaat, päikeseloojangukollane FCF (E110), kinoliinkollane (E104), titaandioksiid (E171).

150 mg kapslid:

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 169,740 mg venlafaksiinvesinikkloriidi, mis vastab 150 mg vabale venlafaksiinile.

Abiained on:

Kapsli sisu: suhkrusfäärid (sisaldavad sahharoosi), hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloos, talk, etüültselluloos, dibutüülsebakaat, oleiinhape, kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kapsli kest: želatiin, naatriumlaurüülsulfaat, päikeseloojangukollane FCF (E110), kinoliinkollane (E104), patentsinine V (E131), titaandioksiid (E171).

Kuidas Lanvexin välja näeb ja pakendi sisu

Lanvexin 37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Oranži ülemise poole ja poolläbipaistva alumise poolega kapslid, milles on valged kuni valkjad graanulid.

Lanvexin 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Kollase ülemise poole ja poolläbipaistva alumise poolega kapslid, milles on valged kuni valkjad graanulid.

Lanvexin 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid:

Ookerkollase ülemise poole ja poolläbipaistva alumise poolega kapslid, milles on valged kuni valkjad graanulid.

20, 28, 30, 50, 56, 60, 98 või 100 kapslit blisterpakendis (PVC/alumiinium).

50 või 100 kapslit HDPE pudelis koos keeratava HDPE korgi ja ränigeeli kotikesega (niiskuse imamiseks).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

G.L.Pharma Ges.m.b.H. Schlossplatz 1

8502 Lannach Austria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Covalent OÜ

Lõõtsa 8, Tallinn 11415, Eesti

Tel: (+372) 6600945, faks: (+372) 6600946

Infoleht on viimati uuendatud mais 2018.