Lindron - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Lindron, 10 mg tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 10 mg alendroonhapet naatriumalendronaadina.
INN. Acidum alendronicum

Abiained vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett

Tabletid on ümmarguse, kergelt kaksikkumera kujuga valged tabletid, mille üks pool on längus
servadega ning teisel poolel on poolitusjoon.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Osteoporoosi ravi postmenopausis. Glükokortikosteroididest põhjustatud osteoporoosi ravi ja
profülaktika postmenopausis naistel, kes ei saa östrogeeni.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Lindron tablett tuleb sisse võtta klaasitäie veega vähemalt pool tundi enne päeva esimest toidukorda,
jooki või muu ravimi võtmist. Teised joogid (sh mineraalvesi), toit ja mõned ravimid võivad
vähendada Lindron"i imendumist. Ravimi makku jõudmise kergendamiseks ning söögitoru võimalike
ärritusnähtude tekke vähendamiseks tohib Lindron"i manustada alles pärast voodist ülestõusmist ning
ainult koos klaasitäie veega. Pärast ravimi manustamist ei tohi patsient pikali heita enne, kui tableti
võtmisest on möödunud vähemalt 30 minutit ning ta on söönud ära päeva esimese toidu. Lindron"i ei
tohi võtta õhtul enne magamaheitmist ega ka enne hommikust ülestõusmist. Tablette ei tohi närida ega
imeda.
Kui patsient saab igapäevase toiduga ebapiisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini, tuleb neid täiendavalt
juurde võtta.
Eakatel ning kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens 35...60 ml/min)
patsientidel ei ole annuste kohandamine vajalik. Ebapiisava kliinilise kogemuse tõttu ei soovitata
Lindron"i raske neerupuudulikkusega patsientidele (kreatiniini kliirens <35 ml/min).
Osteoporoosi ravi postmenopausis naistel. Soovitatav annus on 10 mg ööpäevas.
Glükokortikosteroidravist põhjustatud sekundaarse osteoporoosi ravi postmenopausis naistel, kes ei
saa hormoonasendusravi östrogeeniga. Soovitatav annus on 10 mg ööpäevas.

4.3 Vastunäidustused

- ülitundlikkus alendroonhappe või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,
- hüpokaltseemia,
- söögitoru anomaaliad ja muud söögitoru tühjenemist aeglustavad tegurid (söögitoru striktuur või
akalaasia),
1
- patsiendid, kes ei ole võimelised vähemalt 30 minutit seisma või sirgelt istuma.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sarnaselt teistele bisfosfonaatidele võib ka alendronaat põhjustada seedetrakti ülaosa limaskesta
ärritust. Ettevaatlik tuleb olla ravimi määramisel seedetrakti ülaosa ägedate haigusseisunditega
(näiteks düsfaagia, söögitoru haigus, gastriit, duodeniit või haavandid) patsientidele, sest ravimi toimel
võivad nimetatud haigusseisundid süveneda. Alendronaatravi saavatel patsientidel on esinenud
ösofagaalseid reaktsioone, näiteks ösofagiiti, söögitoru haavandeid ja erosioone, millele võib harva
järgneda söögitoru striktuuri teke. Arst peab olema valvel ükskõik millise söögitoru reaktsioonile
viitava sümptomi suhtes. Patsiente tuleb hoiatada, et kui neil tekivad söögitoru ärritusnähud, näiteks
düsfaagia, valu neelamisel või retrosternaalne valu, esmakordsed kõrvetised või kõrvetiste
süvenemine, peavad nad alendronaadi kasutamise katkestama ja arstiga ühendust võtma.
Patsientidel, kes ei võta alendronaati korrektselt ja/või neil, kes jätkavad alendronaadi manustamist
pärast söögitoru ärritusele viitavate sümptomite ilmnemist, esineb suurem oht söögitoru raskete
kõrvaltoimete tekkeks. Seetõttu tuleb kõiki annustamisega seotud eripärasid patsiendile selgitada ja
veenduda, et ta sellest aru sai. Söögitoruga seotud probleemide riski vähendamiseks või vältimiseks
tuleb patsientidel soovitada antud juhiseid täpselt järgida.
Kuigi ulatuslikes kliinilistes uuringutes ei ole riski suurenemist täheldatud, on olnud mõned mao- ja
kaksteistsõrmiksoole haavandi juhud (sh mõned rasked tüsistunud juhud), kuid nende tekke
põhjuslikku seost ravimi manustamisega ei ole kindlaks tehtud.
Raske neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens <35 ml/min) patsientidele Lindron"i ei soovitata.
Arvestada tuleb ka kõigi teiste osteoporoosi põhjustega peale östrogeeni defitsiidi, vananemise ja
glükokortikosteroidide kasutamise.
Enne Lindron-ravi alustamist tuleb hüpokaltseemia korrigeerida. Samuti tuleb korrigeerida igasugused
mineraalainete ainevahetuse häired (näiteks D-vitamiini defitsiit). Lindron"i kliinilise toime tõttu võib
esineda seerumi kaltsiumi- ja fosfaaditaseme mõningast asümptomaatilist langust, seda eriti
glükokortikosteroidravi saavatel patsientidel, kellel võib kaltsiumi imendumine vähenenud olla.
Seetõttu on väga tähtis tagada glükokortikosteroide saavatel patsientidel küllaldane kaltsiumi ja D-
vitamiini kasutamine.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Lindron"i manustamine koos mineraalainete suukaudsete preparaatidega (kaltsiumi ja
rauapreparaatide), antatsiidide või mõnede teiste ravimitega võib mõjutada Lindron"i imendumist.
Lindron"i ja antatsiidide või ükskõik millise teise suukaudselt võetava ravimi manustamise vahele
peab jääma vähemalt 30-minutiline intervall.
Uuringutes postmenopausis osteoporoosiga naistel, kes said üheaegselt ravi östrogeenide ja
alendronaadiga, koostoimeid ei täheldatud.
Alendronaati on postmenopausis naistel kasutatud koos paljude teiste ravimitega ning kliinilisi
koostoimeid ei täheldatud.

4.6 Rasedus ja imetamine

Lindron"i toimet ei ole rasedatel ja imetavatel naistel uuritud, seetõttu ei tohi seda neile manustada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Puuduvad andmed, et Lindron mõjutaks autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliiniliste uuringute käigus esinenud alendronaadi kõrvaltoimed olid reeglina kerged ja enamasti
seotud seedetraktiga.
Kõige sagedamini esinesid seedetrakti kõrvaltoimetest: kõhuvalu (6,6%), iiveldus (3,6%), düspepsia
(3,6%), kõhukinnisus (3,1%), kõhulahtisus (3,1%), flatulents (2,6%), happe regurgitatsioon (2%),
2
ösofagiit (koos kaasuvate sümptomitega: söögitoru haavandid, söögitoru erosioonid, düsfaagia,
odünofaagia, retrosternaalne valu, rinnakuvalu ­ 1,5%), oksendamine (1%), düsfaagia (1%) ja
pingetunne kõhus (1%). Harva võivad tekkida söögitoru striktuur, mao- ja kaksteistsõrmiksoole
haavandid.
Teised kõrvaltoimed, mida teatati enam kui 1% patsientidest olid: peavalu (2,6%) ja
muskuloskeletaalsed valud (artralgia, müalgia) (4,1%).
Harva esineb ülitundlikkusreaktsioone, mis võivad väljenduda angioödeemi, nahalööbe (aeg-ajalt ka
valgustundlikkusega) ja sügelusena.
Harvadel juhtudel (sagedusega alla 0,1%) tekib silmapõletikku (skleriit koos kahelinägemisega, valu
silmas, silmalugude turse).
Kliiniliste uuringute käigus täheldati asümptomaatilist, kerget ja ajutist hüpokaltseemiat 18%
alendronaadi-rühma patsientidest ning 12% platseebo-rühma patsientidest. Hüpofosfateemiat esines
vastavalt 10% ja 3% patsientidest.

4.9 Üleannustamine

Bisfosfonaatide (sh alendronaadi) üleannustamise kohta inimestel on andmeid vähe. Lindron"i
märgatava üleannustamise korral võib eeldada hüpokaltseemia ja hüpofosfateemia teket ning
soovimatuid kõrvaltoimeid seedetrakti ülaosas: täistunne maos, kõrvetised, ösofagiit, gastriit ja
haavandid. Alendronaadi sidumiseks tuleb manustada piima või antatsiide. Söögitoru ärritusnähtude
tekkeohu tõttu ei tohi esile kutsuda oksendamist ning patsient peab jääma püstisesse asendisse.
Üleannustamise korral tuleb rakendada tavalisi meetmeid: eluliste funktsioonide jälgimine ja
toetamine.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Bisfosfonaadid, ATC-kood: M05BA04

Lindron kuulub bisfosfonaatide ravimrühma. Bisfosfonaadid on pürofosfaadi sünteetilised analoogid,
mis seonduvad luudes leiduva hüdroksüapatiidiga. Naatriumalendronaat on aminobisfosfonaat, mis
toimib osteoklastide poolt vahendatava luu resorptsiooni spetsiifilise inhibiitorina. Ravim hoiab ära
naistel menopausijärgselt kujuneva luumassi vähenemise ja aitab luid taastada. Seega vähendab
naatriumalendronaat luumurru tekkeohtu. Luustruktuuri uuringud näitavad normaalse lamellaarse luu
formeerumist.
Osteoporoosi ravi postmenopausis naistel
Alendronaadi kliinilist efektiivsust osteoporoosi raviks postmenopausis naistel on tõestatud mitmete
ulatuslike, randomiseeritud, platseebo-kontrollitud või võrdlevate uuringutega. Uuringute käigus
osutus alendronaadi kõige sobivamaks annuseks 10 mg ööpäevas, annuse suurendamine ei kutsunud
enam esile proportsionaalset luutiheduse suurenemist. Naistel, kes said alendronaatravi 2 aasta jooksul
annuses 10 mg päevas, suurenes seljalülides luutihedus (bone mineral density ­ BMD) 5,2...7,2%, 3-
aastase ravi järel oli luutiheduse tõus juba 6,8...9,6%. Reieluukaelas suurenes 3-aastase
alendronaatravi tulemusel luutihedus keskmiselt 4,6...5,9%.
Glükokortikosteroidravist tingitud sekundaarse osteoporoosi ravi
Kahes 48 nädalat kestnud uuringus, kus 477 mehele ja naisele, kes said glükokortikosteroidravi
annuses, mis vastas vähemalt 7,5 mg prednisoonile päevas, osutus efektiivseks alendronaadi annuseks
5 mg ja 10 mg ööpäevas. Luutiheduse (BMD) tõus oli mõlemas, nii 5 mg kui 10 mg alendronaati
saanute rühmas sarnane, v.a postmenopausis naistel, kes ei saanud östrogeenravi. Nendel naistel olid
luutiheduse näitajate muutused 10 mg-rühmas suuremad kui 5 mg rühmas (mõlemal juhul on
võrreldud platseeboga): luutiheduse tõus lülisamba nimmeosas oli vastavalt 4,1% ja 1,6%.
Luuainevahetuse näitajad langesid alendronaadiühmas märkimisväärselt.
477-st uuringutesse arvatud patsiendist jätkasid üheaastases topeltpimendatud uuringulaiendis 208
patsienti, kes said prednisooni edasi annuses vähemalt 7,5 mg ööpäevas või ekvivalentses annuses
muud hormooni. Postmenopausis naistel, kes said alendronaatravi kahe aasta jooksul annuses 5 mg või
3
10 mg ööpäevas, suurenes luutihedus seljalülides platseeborühmaga võrreldes vastavalt 2,7% ja 4,6%.
Märgatavalt suurenes luutihedus (platseeboga võrreldes) ka reieluukaelas, suures pöörlas ja skeletis
tervikuna.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine. Alendronaadi biosaadavus oli suukaudsel manustamisel annusest sõltumatu
(annustevahemikus 5...80 mg) ning naistel 0,64%, meestel 0,6%, kui alendronaati manustati tühja
kõhuga ja koos veega ning ravimi manustamisele järgnes toidu tarvitamine 2 tunni pärast. Kui
alendronaati manustati 60 minutit või 30 minutit enne standardset hommikusööki, oli biosaadavus 2-
tunnise intervalliga võrreldes väiksem (umbes 40%). Kui alendronaati manustati koos toiduga või 2
tundi pärast sööki, vähenes biosaadavus drastiliselt (>85%). Kui ravimit manustati koos musta kohvi
või apelsinimahlaga, alanes ravimi biosaadavus samuti (ligikaudu 60%). Nende andmete põhjal ning
arvestades seda, et ravimit tuleb osteoporoosi korral pikaajaliselt manustada, kujunesid välja järgmised
annustamissoovitused: patsient peab ravimit manustama öö läbi kestnud paastumise järgselt koos
veega ning vähemalt 30 minutit enne mistahes toidu või joogi tarvitamist.
Jaotumine. Intravenoosse manustamise järgselt jaotub 50% alendronaadist luudesse ja 50% eritub
uriiniga. Püsiseisundi jaotusruumala väljaspool luid on inimesel hinnanguliselt üle 28 liitri. Valkudega
seondub inimestel 78% ravimist.
Metabolism. Puuduvad andmed alendronaadi metabolismi kohta.
Eritumine. Ühekordse 10 mg 14C-ga märgistatud alendronaadi annuse intravenoosse manustamise järel
eritus 40...60% manustatud annusest 72 tunni jooksul uriiniga. Alendronaadi neerukliirens oli 4,26 l/h
(71 ml/min) ja süsteemne kliirens ei olnud suurem kui 11,94 l/h (200 ml/min). Plasmakontsentratsioon
langes 6 tunni jooksul pärast ravimi intravenoosset manustamist rohkem kui 95%. Ravimi terminaalne
poolväärtusaeg inimestel on ligikaudu 10 aastat.
Eritumine neerude kaudu on ainus alendronaadi eritumistee. Kuna rottidel ei eritu ravim ei katioonsete
ega anioonsete transportsüsteemide kaudu, võib oletada, et see ei mõjuta ka inimestel nende
süsteemide kaudu erituvaid teisi ravimeid.
Arvatavalt on alendronaadi eritumine kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel ning kahjustunud
neerufunktsiooniga eakatel patsientidel vähenenud.
Ei ole teada, millises koguses eritub alendronaat rinnapiima ja läbib platsentaarbarjääri.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Ägeda toksilisuse uuringute andmetel on alendronaat suhteliselt ohutu ravim. DL50 väärtust ei ole
määratud, kuid surmajuhtumeid on täheldatud annuste korral 200...300 mg/kg. Korduva manustamise
toksilisusuuringutes ei täheldatud kliinilises praktikas kasutatavatest annustest tunduvalt suuremate
annuste manustamisel peale seedetraktikahjustuste mingeid muid ravimist tingitud muutusi. Korduva
lihasesisese manustamise korral esines süstekohal nekroosi. Reproduktiivsusuuringutes osutus
alendronaat emale toksiliseks ravimist indutseeritud hüpokaltseemia tõttu, kuid toimet fertiilsusele ei
täheldatud. Rottidel teostatud uuringutes esines alendronaadil fetotoksiline ja teratogeenne toime, mis
avaldus implantatsioonijärgse elulemuse vähenemise, järglaskonna elulemuse vähenemise ja loote
puuduliku ossifikatsioonina. Küülikutel ei täheldatud embrüotoksilist ega teratogeenset toimet.
Mitmetes in vitro ja in vivo testides mutageenset toimet ei leitud, kuigi in vitro kromosoomitest hiina
hamstri munasarja rakkudel oli nõrgalt positiivne.
Nii emastel kui isastel rottidel esines pikaajaliste kartsinogeensusuuringute käigus kilpnäärme
adenoomi ja Harderi näärme (retroorbitaalne nääre, mis inimestel puudub) adenoomide teket. In vitro
uuringutes näidati, et alendronaat võib pärssida kasvajarakkude kasvu ning in vivo kasvajast tingitud
hüperkaltseemia kujunemise pärssimist.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Prezelatiniseeritud tärklis
4
Maisitärklis
Mikrokristalne tselluloos
Kolloidne veevaba räni
Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei ole teada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 30°C, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/PVC/PVDC blisterpakendis 14 või 28 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

KRKA, d.d.
Novo mesto
Smarjeska cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

8.
MÜÜGILOA NUMBER

500205


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

11.11.2005


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2007
5