Lekoklar xl 500 mg - toimeainet modifitseeritult vabastav tablett (500mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Lekoklar XL 500 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad tabletid

Klaritromütsiin

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord:

1.Mis ravim on Lekoklar XL ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Lekoklar XL’i võtmist

3.Kuidas Lekoklar XL’i võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Lekoklar XL’i säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Lekoklar XL ja milleks seda kasutatakse

Lekoklar XL’i kasutatakse klaritromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonide raviks täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel:

neelu-mandlipõletik e tonsillofarüngiit, kõrvapõletik e otiit (alternatiivina penitsilliinallergia korral), kõrvalurgetepõletik e sinusiit, kroonilise bronhiidi ägenemine, kopsupõletik, naha- ja pehmete kudede infektsioon, erütrasm, klamüdioos, atüüpilised mükobakterioosid, mükoplasmoos, läkaköha, difteeria, kampülobakterioos, Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi kombineeritud ravi.

2. Mida on vaja teada enne Lekokar XLʼi võtmist

Ärge võtke Lekoklar XL’i

-Kui te olete allergiline (ülitundlik) klaritromütsiini või Lekoklar’i mõne koostisosa suhtes või teiste makroliidantibiootikumide suhtes nagu erütromütsiin või asitromütsiin.

-Ärge võtke ergotamiini või dihüdroergotamiini tablette ega kasutage ergotamiini inhalaatoreid migreeni raviks Lekoklar’i võtmise ajal. Konsulteerige oma arstiga, et saada nõu alternatiivsete ravimite kasutamise suhtes.

-Lekoklar’i võtmine koos mistahes järgmise ravimiga on vastunäidustatud: tsisapriid, pimosiid ja terfenadiin. Patsientidel, kes on saanud samaaegselt klaritromütsiini ja mõnda nimetatud ravimitest, on leitud tsisapriidi, pimosiidi või terfenadiini taseme tõusu. See võib põhjustada QT intervalli pikenemist ja südame rütmihäireid, sh ventrikulaarne tahhükardia, ventrikulaarne fibrillatsioon ja torsades de pointes. Samasugust toimet on täheldatud astemisooli samaaegsel manustamisel teiste makroliididega.

-Lekoklar’i võtmine koos tikagrerooli (trombivastane ravim) või ranloasiiniga (stenokardia ravim) on vastunäidustatud

-Kui teil on hüpokaleemia (kaaliumi madal tase veres) või südame rütmihäired (palpitatsioonid), konsulteerige oma arstiga enne nende tablettide võtmist.

-Kui te võtate ravimeid kõrge kolesteroolitaseme raviks (nt lovastatiini või simvastatiini), sest esineb lihaskahjustuse tekkeoht.

-Kui teil on probleeme maksa ja/või neerudega.

-Kui teil/teie perekonnas on esinenud teatud südameprobleeme, mis võivad põhjustada tõsist südame rütmihäiret (pikenenud QT sündroom).

Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga. Klaritromütsiin eritub rinnapiima. Klaritromütsiini imetamisaegse kasutamise ohutust ei ole praeguseks hetkeks tõestatud.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Uuringuid Lekoklar XL toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. Autot juhtides ja masinatega töötades tuleb pidada silmas, et ravimi kõrvalmõjuna võib tekkida pearinglus, peapööritus, segasus ja orientatsioonihäired.

3.Kuidas Lekoklarʼi võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Arst ütleb teile, kui palju tablette te peate võtma ja kui kaua Lekoklar XL-ravi peab kestma.

Täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel on soovitatavaks annuseks üks 500 mg tablett ööpäevas, koos toiduga. Raskete infektsioonide korral võib ööpäevase annuse suurendada kahe 500 mg-se tabletini ööpäevas. Tavaliselt kestab ravi 6...14 päeva.

Alla 12-aastased lapsed

Alla 12-aastastel lastel tohib kasutada lastele mõeldud klaritromütsiini suspensiooni.

Eakad patsiendid

Eakatel patsientidel ei ole ravimi annuste kohandamine vajalik (välja arvatud tõsise neerukahjustuse korral).

Neerupuudulikkus

Neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens <30 ml/min) patsientidel on tavaline annus 250 mg. Kuna Lekoklar XL tablett ei ole poolitatav, ei tohi seda ravimit nendel patsientidel kasutada.

Kui teil on tunne, et Lekoklar XL’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Lekoklar XL’i rohkem kui ette nähtud

Tavaliselt põhjustab ravimi üleannustamine seedetrakti häireid, peavalu ja segasust. Kui te olete võtnud liiga suure annuse, konsulteerige viivitamatult oma arstiga.

Kui te unustate Lekoklar XL’i võtta

Kui te unustate ravimit õigeaegselt manustada, võtke järgmine annus tavalisel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Lekoklar XL põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Tavaliselt talutakse klaritromütsiini hästi.

Enamus kõrvaltoimetest avaldub kergel kuni keskmisel kujul.

Sagedased kõrvaltoimed (tekivad vähem kui ühel inimesel kümnest ja rohkem kui ühel inimesel sajast):

-seedetrakti häired (kõhulahtisus, iiveldus, seedehäired, kõhuvalu, oksendamine, maitsetundlikkuse häired)

-maksafunktsiooni analüüsitulemuste muutused

-lööve, liigne higistamine

-peavalu

-unetus

Aeg-ajalt tekkivad kõrvaltoimed (tekivad vähem kui ühel inimesel sajast ja enam kui ühel patsiendil tuhandest):

-mööduv verenäitajate muutus (leukotsüütide arvu langus)

-ninaverejooks

-stomatiit, glossiit, gastriit, gastroenteriit, kõhupuhitus, kõhukinnisus, suukuivus, röhitsus, reflukshaigus, valu pärasooles

-lihasvalu

-kandidoos

-tupeinfektsioon

-ülitundlikkusreaktsioon (allergia)

-isutus, söögiisu vähenemine

-ärevus

-pearinglus, treemor, unisus

-peapööritus, kuulmishäired, kohin kõrvus

-südamepekslemine, muutused kardiogrammis

-sügelus, nõgestõbi

-nõrkus

Teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimed (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

-maksapuudulikkus, maksapõletik, ikterus (naha ja silmavalgete muutumine kollaseks, hele väljaheide, tume uriin), kõhunäärmepõletik, keele ja hammaste värvuse muutus

-protrombiini aja pikenemine, INR näidu suurenemine, verejooks

-ülitundlikkusreaktsioonid (nahalööve, nõgestõbi, anafülaksia, angioödeem), akne

-lihaskahjustus

-pseudomembranoosne koliit, roostõbi,

-vereliistakute hulga vähenemine, granulotsüütide hulga vähenemine veres

-hüpoglükeemia hüpoglükeemilisi ravimeid või insuliini võtvatel patsientidel

-psüühilised häired, segasus, luulud, hirmuunenäod

-krambid, paresteesia, maitsetundlikkuse kadu, lõhnatundlikkuse kadu või muutused

-kurtus

-rasked südame rütmihäired (ventrikulaarne tahhükardia ja torsades de pointes)

-uriini värvuse muutus, neerupuudulikkus

Kui teil ravi ajal või pärast seda tekib raske ja kauakestev kõhulahtisus, mille korral võib väljaheites esineda verd või lima, konsulteerige otsekohe oma arstiga. Kõhulahtisus võib tekkida kuni kahe kuu jooksul pärast Lekoklar’i ravi.

Ravi ajal võivad tekkida allergilised reaktsioonid, kaasa arvatud nahalööbed. Väga harvadel juhtudel on täheldatud hingamisraskust, minestamist ning näo- ja kõriturset, mis võivad vajada vältimatut abi. Allergilised reaktsioonid võivad esineda sügeleva nahalööbena, kuid harvem võivad need esineda tunduvalt tõsisemate seisunditena, mida kutsutakse Stevensi-Johnsoni sündroomiks (raske haigus haavanditega nahal, huultel ja suus) või toksiliseks epidermaalseks nekrolüüsiks (raske haigus naha kestendamisega). Selliste nähtude tekkimisel lõpetage ravimi kasutamine ja võtke kohe ühendust arstiga.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lekoklar XL 500 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet modifitseeritult vabastav tablett sisaldab 500 mg klaritromütsiini. INN: Clarithromycinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Toimeainet modifitseeritult vabastav tablett.

Tumekollased, ovaalse kujuga, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega kaetud, vanillilõhnalised tabletid, pikkusega u 20 mm, mille ühele küljele on pressitud “500” ja teisele “CXL”.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Klaritromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid täiskasvanutel ja üle 12- aastastel lastel:

Tonsillofarüngiit, otiit (alternatiivina penitsilliinallergia korral), sinusiit, kroonilise bronhiidi ägenemine, pneumoonia, naha- ja pehmete kudede infektsioon, erütrasm, klamüdioos, atüüpilised mükobakterioosid, mükoplasmoos, läkaköha, difteeria, kampülobakterioos, Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi kombineeritud ravi.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Bordetella, Campylobacter, Chlamydia, Corynebacterium diphtheriae, Corynebacterium minutissimum, Helicobacter pylori, Haemophilus influenzae (esineb resistentseid tüvesid), Legionella, Moraxella catarrhalis, Mycobacterium avium complex, Mycoplasma, Staphylococcus (esineb resistentseid tüvesid), Streptococcus (välja arvatud penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae), Streptococcus pyogenes (esineb resistentseid tüvesid), Ureaplasma urealyticum.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhised.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid

Soovitatav annus on üks 500 mg-ne tablett ööpäevas, koos toiduga. Raskete infektsioonide korral võib ööpäevase annuse suurendada kahe 500 mg-se tabletini ööpäevas. Tavaliselt kestab ravi 7...14 päeva.

Alla 12-aastased lapsed

Lekoklar XL 500 mg ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu alla 12-aastastele lastele. Alla 12- aastastel lastel kasutada lastele mõeldud klaritromütsiini suspensiooni.

Eakad patsiendid

Eakatel patsientidel ei ole ravimi annuste kohandamine vajalik (välja arvatud tõsise neerukahjustuse korral).

Pseudomembranoosse koliidi tekkest on teatatud peaaegu kõikide antibiootikumide puhul (sealhulgas makroliidid) ning selle raskusaste võib olla kerge kuni eluohtlik. Peaaegu kõigi antibakteriaalsete preparaatide, sh ka klaritromütsiini kasutamisel on teatatud Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisusest (CDAD), mille raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppeva koliidini. Antibiootikumravi muudab normaalset soole mikrofloorat, mistõttu on võimalik C. difficile ülekasv. CDAD teket peab kaaluma kõikidel patsientidel, kellel tekib antibiootikumravi järgselt kõhulahtisus. Kuna CDAD tekkest on teatatud kahe kuu jooksul pärast antibakteriaalsete ravimite manustamist, on vajalik hoolikas meditsiiniline anamnees. Seetõttu tuleb näidustusele vaatamata kaaluda klaritromütsiinravi katkestamist. Tuleb läbi viia mikrobioloogiline analüüs ning alustada sobiva raviga. Vältida tuleb peristaltikat pärssivate ravimite kasutamist.

Turuletulekuärgselt on klaritromütsiini ja kolhitsiini kooskasutamisel teatatud kolhitsiini toksilisest toimest, eriti eakatel patsientidel. Osad juhud tekkisid neerupuudulikkusega patsientidel. Mõnel nendest patsientidest on teatatud surmast (vt lõik 4.5). Klaritromütsiini ja kolhitsiini samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3)..

Ettevaatus on vajalik klaritromütsiini samaaegsel manustamisel triasolobensodiasepiinidega (nt triasolaam ja midasolaam) (vt lõik 4.5).

Ettevaatus on vajalik klaritromütsiini samaaegsel manustamisel teiste ototoksiliste preparaatidega, eriti aminoglükosiididega. Ravi ajal ja pärast ravi tuleb jälgida vestibulaarset ja kuulmisfunktsiooni.

QT-intervalli pikenemise ohu tõttu tuleb klaritromütsiini ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on koronaararteri haigus, raske südamepuudulikkus, hüpomagneseemia või bradükardia (<50 lööki minutis) ning samuti samaaegsel kasutamisel teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega (vt lõik 4.5). Klaritromütsiini ei tohi kasutada patsientidel, kellel on kaasasündinud või dokumenteeritud omandatud pikenenud QT-intervall või kellel on anamneesis vatsakeste arütmia (vt lõik 4.3).

Pneumoonia: Arvestades Streptococcus pneumoniae resistentsust makroliidide suhtes, tuleb enne klaritromütsiini määramist keskkonnatekkelise pneumoonia raviks määrata tundlikkust. Haiglas omandatud pneumoonia puhul tuleb klaritromütsiini kasutada kombinatsioonis sobivate täiendavate antibiootikumidega.

Kerge kuni mõõduka raskusastmega naha ja pehmete kudede infektsioonid: Nende infektsioonide kõige sagedasemad tekitajad on Staphylococcus aureus ja Streptococcus pyogenes ning mõlemad võivad makroliidide suhtes resistentsed olla. Seetõttu on oluline määrata tundlikkus. Juhtudel, kus beetalaktaamantibiootikume ei saa kasutada (nt allergia), võivad esmavaliku preparaatideks olla teised antibiootikumid (nt klindamütsiin). Praegu peetakse makroliide oluliseks vaid mõnede naha ja pehmete kudede infektsioonide puhul nt Corynebacterium minutissimum`i põhjustatud infektsioonid (erütrasm), acne vulgaris ja erüsiipelas ning juhtudel, kus penitsilliinravi ei saa kasutada.

Raskekujuliste ägedate ülitundlikkusreaktsioonide puhul (anafülaksia, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs) tuleb ravi klaritromütsiiniga koheselt katkestada ning kiirelt alustada vastava raviga.

Ettevaatlik tuleb olla klaritromütsiini samaaegsel kasutamisel tsütokroom CYP3A4 ensüümi indutseerivate ravimitega (vt lõik 4.5).

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid (satiinid): vastunäidustatud on klaritromütsiini samaaegne kasutamine lovastatiini või simvastatiiniga (vt lõik 4.3). Ettevaatlik tuleb olla, kui klaritromütsiini määratakse koos teiste statiinidega. Klaritromütsiini ja statiine samaaegselt võtvatel patsientidel teatatud rabdomüolüüsi juhtudest. Patsiente tuleb jälgida müopaatia tunnuste ja sümptomite osas. Kui ei ole võimalik vältida klaritromütsiini ja satiinide samaaegset kasutamist, on soovitav määrata väikseim registreeritud satiinide annus. Kaaluda tuleb CYP3A metabolismist mittesõltuva statiini kasutamist (nt fluvastatiin või pravastatiin).

statiinide annus. Kaaluda tuleb CYP3A metabolismist mittesõltuva statiini kasutamist (nt fluvastatiin). Patsiente tuleb jälgida müopaatia sümptomite suhtes.

Teiste ravimite toimed klaritromütsiinile

CYP3A indutseerijad, nagu rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal ja naistepuna võivad kiirendada klaritromütsiini metabolismi. Seetõttu võib langeda klaritromütsiini subterapeutiline tase ning väheneda tõhusus. Lisaks võib olla vajalik jälgida CYP3A indutseerijate taset plasmas, mis võivad klaritromütsiini CYP3A inhibeeriva toime tõttu suureneda (vt ka manustatud CYP3A4 inhibiitori oluline toote informatsioon). Rifabutiini ja klaritromütsiini samaaegsel manustamisel suurenes rifabutiini ning vähenes klaritromütsiini kontsentratsioon seerumis ja suurenes silma soonkestapõletiku tekke oht.

Järgmised ravimid mõjutavad teadaolevalt või arvatavalt klaritromütsiini tsirkuleerivat kontsentratsiooni; vajalikuks võib osutuda klaritromütsiini annuse kohandamine või alternatiivse ravi kaalumine.

Efavirens, nevirapiin, rifampitsiin, rifabutiin ja rifapentiin

Tugevad tsütokroom P450 metabolismi süsteemi indutseerijad nagu efavirens, nevirapiin, rifampitsiin, rifabutiin ja rifapentiin võivad kiirendada klaritromütsiini metabolismi ja seega vähendada klaritromütsiinisisaldust plasmas, samas suurendades ka mikrobioloogiliselt aktiivse metaboliidi 14- OH-klaritromütsiini taset. Kuna klaritromütsiini ja 14-OH-klaritromütsiini mikrobioloogilised aktiivsused on erinevate bakterite suhtes erinevad, võib oodatav ravitoime klaritromütsiini ja ensüümi indutseerijate koosmanustamisel nõrgeneda.

Etraviriin

Etraviriin vähendas klaritromütsiini ekspositsiooni, kuid aktiivse metaboliidi 14-OH-klaritromütsiini kontsentratsioon suurenes. Et 14-OH-klaritromütsiinil on väiksem aktiivsus Mycobacterium avium’i kompleksi (MAC) suhtes, võib üldine aktiivsus selle patogeeni suhtes olla vähenenud. Seetõttu tuleb klaritromütsiini asemel kaaluda MAC raviks teisi ravimeid.

Flukonasool

200 mg flukonasooli üks kord ööpäevas samaaegne manustamine 500 mg klaritromütsiiniga kaks korda ööpäevas 21 tervele vabatahtlikule põhjustas klaritromütsiini keskmise minimaalse tasakaalukontsentratsiooni (Cmin) ja kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) suurenemist vastavalt 33% ja 18% võrra. Samaaegne flukonasooli manustamine ei mõjutanud märkimisväärselt aktiivse metaboliidi 14-OH-klaritromütsiini tasakaalukontsentratsioone. Klaritromütsiini annuse kohandamine ei ole vajalik.

Ritonaviir

Farmakokineetiline uuring näitas, et samaaegne 200 mg ritonaviiri iga 8 tunni järel ja 500 mg klaritromütsiini iga 12 tunni järel manustamine põhjustas klaritromütsiini metabolismi märkimisväärse inhibeerimise. Samaaegsel manustamisel ritonaviiriga suurenes klaritromütsiini Cmax 31%, Cmin suurenes 182% ja AUC suurenes 77%. Täheldati 14-OH-klaritromütsiini moodustumise olulist täielikku inhibeerimist. Klaritromütsiini laia terapeutilise vahemiku tõttu ei ole normaalse neerufunktsiooniga patsientidel annuse vähendamine vajalik. Neerukahjustusega patsientidel tuleb siiski arvestada järgmiste annuste kohandamistega: Patsientidel, kellel CLCR on 30 kuni 60 ml/min, tuleb klaritromütsiini annust vähendada 50%. Patsientidel, kellel CLCR <30 ml/min, tuleb klaritromütsiini annust vähendada 75%. Klaritromütsiini annuseid, mis ületavad 1 g ööpäevas ei tohi koos ritonaviiriga manustada.

Samasuguseid annuse kohandamisi tuleb kaaluda alanenud neerufunktsiooniga patsientidel, kui ritonaviiri kasutatakse farmakokineetilise tugevdajana koos teiste HIV proteaasi inhibiitoritega, sh atasanaviiri ja sakvinaviiriga (vt lõiku allpool, Kahesuunalised ravimite koostoimed).

On esinenud spontaanseid või kirjanduses avaldatud teateid koostoimetest CYP3A inhibiitorite, sh klaritromütsiini ja ravimite vahel, mis teadaolevalt ei metaboliseeru CYP3A vahendusel (nt fenütoiin ja valproaat). Samaaegsel manustamisel klaritromütsiiniga on soovitatav määrata nende ravimite kontsentratsiooni seerumis. Teatatud on suurenenud kontsentratsioonidest seerumis.

Kahesuunalised ravimite koostoimed

Atasanaviir

Klaritromütsiin ja atasanaviir on mõlemad CYP3A substraadid ja inhibiitorid ning ilmneb tõendeid kahesuunalisest ravimite koostoimest. Klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) ja atasanaviiri (400 mg üks kord ööpäevas) koosmanustamise tagajärjel suurenes klaritromütsiini ekspositsioon 2- kordselt, 14-OH-klaritromütsiini ekspositsioon vähenes 70% ning atasanaviiri AUC suurenes 28%. Klaritromütsiini laia terapeutilise vahemiku tõttu ei ole normaalse neerufunktsiooniga patsientidel annuse vähendamine vajalik. Mõõduka neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens 30 kuni 60 ml/min) tuleb klaritromütsiini annust vähendada 50% võrra. Patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens <30 ml/min, tuleb klaritromütsiini annust vähendada 75% võrra, kasutades sobivat klaritromütsiini ravimvormi. Suuremaid klaritromütsiini annuseid kui 1000 mg ööpäevas ei tohi koos proteaasi inhibiitoritega manustada.

Kaltsiumikanali blokaatorid

Hüpotensiooni riski tõttu tuleb ettevaatlik olla klaritromütsiini ja CYP3A4 kaudu metaboliseeritavate kaltsiumikanali blokaatorite (nt verapamiil, amlodipiin, diltiaseem) samaaegsel manustamisel. Koostoime tõttu võivad suureneda nii klaritromütsiini kui ka kaltsiumikanali blokaatorite plasmakontsentratsioonid. Klaritromütsiini ja verepamiili samal ajal tarvitavatel patsientidel on täheldatud hüpotensiooni, bradüarütmiaid ja laktatsidoosi.

Itrakonasool

Klaritromütsiin ja itrakonasool on mõlemad CYP3A substraadid ja inhibiitorid, mis viib kahesuunalisele ravimite koostoimele. Klaritromütsiin võib suurendada itrakonasooli taset plasmas, samas kui itrakonasool võib suurendada klaritromütsiini taset plasmas. Itrakonasooli ja klaritromütsiini samaaegselt võtvaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida tugevnenud või pikenenud farmakoloogilise toime nähtude või sümptomite suhtes.

Sakvinaviir

Klaritromütsiin ja sakvinaviir on mõlemad CYP3A substraadid ja inhibiitorid ning esineb tõendeid kahesuunalisest ravimite koostoimest. Klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) ja sakvinaviiri (pehmed želatiinkapslid, 1200 mg kolm korda ööpäevas) samaaegne manustamine 12 tervele vabatahtlikule põhjustas vastavalt 177% ja 187% kõrgemad tasakaaluseisundi kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) ja maksimaalse kontsentratsiooni (Cmax) väärtused, kui sakvinaviiri manustamisel üksinda. Klaritromütsiini AUC ja Cmax väärtused olid ligikaudu 40% kõrgemad kui klaritromütsiini manustamisel üksinda. Kahe ravimi koosmanustamisel piiratud aja jooksul uuritud annustes/ravimvormides ei ole annuse kohandamine vajalik. Vaatlusandmed ravimite koostoimete uuringutest, kus kasutati pehme želatiinkapsli ravimvormi, ei pruugi olla ülekantavad sakvinaviiri kasutamisest tulenevatele toimetele, kasutades kõva želatiinkapsli ravimvormi. Vaatlusandmed ainult sakvinaviiriga teostatud ravimite koostoimete uuringutest ei pruugi olla ülekantavad kõrvaltoimetele, mida on täheldatud sakvinaviir-/ritonaviirravi korral. Sakvinaviiri manustatamisel koos ritonaviiriga peab arvestama ritonaviiri võimaliku toimega klaritromütsiinile.

Verapamiil

Klaritromütsiini ja verapamiili samaaegselt tarvitavatel patsientidel on täheldatud hüpotensiooni, bradüarütmia ja laktatsidoosi teket.

4.6Rasedus ja imetamine

Rasedus

Klaritromütsiini kasutamise ohutus raseduse ja rinnaga toitmise ajal ei ole tõestatud. Hiirtel, rottidel, küülikutel ja ahvidel läbi viidud uuringute muutuvatele tulemustele põhinedes ei saa välistada võimalikke kahjulikke toimeid embrüo ja loote arengule. Seetõttu ei soovitata klaritromütsiini raseduse ajal ilma kasu ja riski hoolika kaalumiseta kasutada. Klaritromütsiin eritub inimese rinnapiima.

Imetamine

Klaritromütsiini kasutamise ohutus imetamise ajal ei ole tõestatud.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad andmed klaritromütsiini toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Enne auto juhtimist ja masinatega töötamist tuleb pidada silmas ravimi võtmisega kaasneda võivaid võimalikke kõrvaltoimeid, nagu pearinglus, vertiigo, segasus ja orientatsioonihäired.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedasemad ja tavalisemad klaritromütsiinraviga seotud kõrvaltoimed täiskasvanutel ja lastel on kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine ja maitsetundlikkuse häired. Need kõrvaltoimed on tavaliselt kergekujulised ning sobivad kokku makroliid-antibiootikumide teadaoleva ohutusprofiiliga (vt lõik 4.8 „Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina“).

Patsientide populatsiooni vahel, kellel on või puuduvad eelnevad mükobakteriaalsed infektsioonid ei ole kliinilistes uuringutes nimetatud seedetrakti kõrvaltoimete esinemissageduses märkimisväärset erinevust.

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina

Järgnev tabel näitab kõrvaltoimeid, millest on teatatud kliiniliste uuringute käigus ja turuletulekujärgse kogemuse põhjal klaritromütsiini toimeainet kiiresti vabastavate tablettide, suukaudse suspensiooni graanulite, süstelahuse pulbri, toimeainet aeglustatult vabastavate tablettide ja toimeainet modifitseeritult vabastavate tablettide kasutamisel.

Klaritromütsiiniga mõeldavalt seotud kõrvaltoimed on näidatud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse alusel järgmist konventsiooni kasutades: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) ja teadmata (turuletulekujärgse kogemuse põhjal saadud kõrvaltoimed; ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras juhul, kui seda saab hinnata.

Kõrvaltoimetest on teatatud vaid süstelahuse pulbri kasutamisel

Kõrvaltoimetest on teatatud vaid toimeainet aeglustatult vabastavate tablettide kasutamisel Kõrvaltoimetest on teatatud vaid suukaudse suspensiooni graanulite kasutamisel Kõrvaltoimetest on teatatud vaid toimeainet kiiresti vabastavate tablettide kasutamisel 5,8,10,11,12Vt lõik 4.8 „Ohutusprofiili kokkuvõte“

6,7,9Vt lõik 4.8 „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Süstekoha flebiit, valu ja põletik ning valu veresoone punkteerimise kohas on spetsiifilised klaritromütsiini intravenoossele ravimvormile.

Mõningatel rabdomüolüüsi juhtudel manustati klaritromütsiini samaaegselt statiinide, fibraatide, kolhitsiini või allopurinooliga (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Klaritromütsiini ja triasolaami samaaegsel kasutamisel on turuletulekujärgselt teatatud ravimite koostoimetest ja toimetest kesknärvisüsteemile (KNS) (nt somnolentsus ja segasus). Soovitatav on patsiente KNS-i farmakoloogiliste toimete suhtes jälgida (vt lõik 4.5).

Harva on teatatud klaritromütsiini toimeainet aeglustatult vabastavatest tablettidest patsiendi väljaheites, millest paljud on ilmnenud patsientidel, kellel on lühenenud gastrointestinaalse transiitajaga anatoomilised (sh ileostoom või kolostoom) või funktsionaalsed seedetrakti haigused. Mitmel juhul on tableti jäägid ilmnenud kõhulahtisuse ajal. Patsientidel, kellel on tableti jääke väljaheites ning kelle tervislik seisund ei parane, soovitatakse üle minna klaritromütsiini teisele ravimvormile (nt suspensioon) või teisele antibiootikumile.

Patsientide erigrupp: kõrvaltoimed langenud immuunsusega patsientidel (vt lõik 4.8 „Muud erigrupid“)

Lapsed

Kuuekuustel kuni 12-aastastel lastel on kliinilistes uuringutes kasutatud lastele mõeldud klaritromütsiini suspensiooni. Seetõttu tohib alla 12-aastastel lastel kasutada lastele mõeldud klaritromütsiini suspensiooni. Andmed, mis soovitaksid alla 18-aastaste laste annuse skeemis kasutada klaritromütsiini intravenoosset ravimvormi, on puudulikud.

Oodatavate kõrvaltoimete esinemissagedus, tüüp ja raskusaste lastel on täiskasvanutega samasugune.

Muud erigrupid

Langenud immuunsusega patsiendid

AIDS-i korral ja teiste langenud immuunsusega patsientidel, kellel raviti mükobakteriaalseid infektsioone pikaajaliselt suurte klaritromütsiini annustega, oli sageli raske eristada tõenäoliselt klaritromütsiini manustamisest tingitud kõrvaltoimeid olemasolevatest HIV haiguse nähtudest või samaaegsest haigestumisest.

Täiskasvanud patsientidel, keda raviti klaritromütsiini ööpäevase koguannusega 1000 mg ja 2000 mg, olid kõige sagedasemad teatatud kõrvaltoimed: iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse muutused, kõhuvalu, kõhulahtisus, lööve, kõhupuhitus, peavalu, kõhukinnisus, kuulmishäired, seerumi glutamaat-oksaloatseet transaminaasi (Serum Glutamic Oxaloacetic Transaminase; SGOT) ja seerumi glutamaat-püruvaat-transaminaasi (Serum Glutamic Pyruvate Transaminase; SGPT) kontsentratsioonide tõus. Vähese sagedusega esines lisaks düspnoed, unetust ja suukuivust. Esinemissagedused olid sarnased patsientidega, keda raviti 1000 mg ja 2000 mg annusega, kuid üldiselt 3…4 korda sagedasemad patsientidel, kes said klaritromütsiini ööpäevases koguannuses 4000 mg.

Nendel langenud immuunsusega patsientidel hinnati laboritulemusi spetsiaalse testiga, analüüsides neid väärtusi väljaspool tõsise kõrvalekalde taset (st äärmiselt kõrge või madal piir). Nende kriteeriumide alusel esinesid ligikaudu 2..3% neist patsientidest, kes said 1000 mg või 2000 mg klaritromütsiini ööpäevas, tõsise kõrvalekaldega tõusnud SGOT ja SGPT väärtused ja ebanormaalselt madalad leukotsüütide ja trombotsüütide väärtused. Väiksemal osal patsientidest nendes kahes annuse grupis olisuurenenud ka vere uurea lämmastiku sisaldus. Normi piirest välja jäänud väärtuste vähesel määral kõrgemaid esinemissagedusi märgiti kõikide parameetrite (v.a vere valgelibled) osas patsientidel, kes said klaritromütsiini 4000 mg ööpäevas.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

4.9Üleannustamine

Teatiste alusel võivad suured klaritromütsiini annused põhjustada seedetrakti kaebusi. Üks patsient, kelle anamneesis esines bipolaarne meeleoluhäire, võttis sisse 8 g klaritromütsiini, mille tulemusel tekkisid vaimsed häired, paranoiline käitumine, hüpokaleemia ja hüpokseemia.

Üleannustamisega kaasnevate kõrvaltoimete ravi on mitteimendunud ravimi kohene eemaldamine ja toetavad ravimeetmed. Nagu ka teiste makroliidide puhul, ei mõjuta hemodialüüs või peritoneaaldialüüs piisavalt klaritromütsiini kontsentratsiooni vereseerumis.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: makroliidid; ATC-kood: J01FA09.

Klaritromütsiin on poolsünteetiline makroliidantibiootikum, erütromütsiini derivaat. Klaritromütsiini bakteritevastane toime seisneb tema seondumises mikroobiraku ribosoomide 50s alaühikuga, mille tulemusel pärsitakse bakterirakus valkude süntees. Selle tagajärjeks on valgupuuduse teke bakterirakus ning häired bakteri normaalses funktsioneerimises.

Sarnaselt teistele makroliididele on ka klaritromütsiini toime eeskätt bakteriostaatiline, kuid mõningail juhtudel toimib ta bakteritsiidselt.

Klaritromütsiini toimespekter on sarnane erütromütsiini omale, kuid lisaks toimib ta ka ebatüüpilistesse mükobakteritesse. Klaritromütsiini ja erütromütsiini vahelise ristuva resistentsuse määr on väga kõrge.

Klaritromütsiinile on tundlikud gram-positiivsed mikroorganismid (streptokokid ja stafülokokid,

Listeria monocytogenes, Corynebacterium spp.), gram-negatiivsed mikroorganismid (Haemophilus influenzae, H. parainfluenzae, H. ducreyi, Moraxella catarrhalis, Bordetella pertussis, Neisseria gonorrhoeae ja N. meningitidis, Borrelia burgdorferi, Pasteurella multocida, Campylobacter spp. ja Helicobacter pylori), mõningad anaeroobsed mikroorganismid (Eubacterium spp., Peptococcus spp., Propionibacterium spp., Clostridium perfringens ja Bacteroides melaninogenicus), rakusisesed mikroorganismid (Mycoplasma pneumoniae, Legionella pneumophila, Chlamydia trachomatis ja C. pneumoniae ning Ureaplasma urealyticum), Toxoplasma gondii ning kõik mükobakerid va M. tuberculosis. Klaritromütsiini minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) väärtused on ligikaudu kaks korda väiksemad erütromütsiini omadest.

Maksas metaboliseerub klaritromütsiin 14-hüdroksüklaritromütsiiniks, mis on aktiivne, antimikroobse toimega metaboliit. Nimetatud metaboliidi MIK väärtused on samaväärsed või kaks korda suuremad kui klaritromütsiini enda vastavad väärtused. Erandiks on siin H. influenzae, mille puhul on metaboliidi toime kaks korda tugevam kui klaritromütsiini enda toime.

5.2Farmakokineetilised omadused

Kui toimeainet aeglaselt vabastavate klaritromütsiini tablettide ööpäevane annus on sama suur kui tavaliste tablettide annus, imendub organismi ravimit samaväärses koguses. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 50%. Maohappe juuresolekul on klaritromütsiin stabiilne ja imendub hästi. Toit suurendab toimeaine imendumise määra. Seetõttu tuleks pikatoimelisi tablette manustada koos toiduga. Ligikaudu 20% klaritromütsiinist metaboliseerub koheselt 14-hüdroksüklaritromütsiiniks, millel esineb klaritromütsiiniga sarnane toime.

Klaritromütsiin tungib väga hästi kehavedelikesse ja kudedesse. Üldjuhul on klaritromütsiini kontsentratsioonid kudedes 10 korda suuremad kui vereseerumis. Klaritromütsiini kontsentratsioonid on eriti kõrged maksas ja kopsukoes.

Klaritromütsiin metaboliseerub peamiselt maksas, tsütokroom P450 ensüümsüsteemi osalusel. Teada on vähemalt 7 erinevat klaritromütsiini metaboliiti. Uriiniga eritub klaritromütsiin nii muutumatul kujul kui metaboliitidena; väiksemal määral eritub ta ka väljaheitega. Umbes 40% klaritromütsiinist eritub muutumatul kujul või metaboliitidena uriiniga ning 30% väljaheitega. Uriiniga eritub muutumatul kujul 20...30%.

Klaritromütsiini eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3...4 tundi; 14-hüdroksüklaritromütsiini poolväärtusaeg aga 5...7 tundi. Korduva annustamise puhul klaritromütsiini kumuleerumist ei täheldatud.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Prekliiniliste uuringute käigus imendus klaritromütsiin kiiresti ja hästi. Seonduvus vereplasma valkudega oli vähene; jaotusruumala oli suur ning kudedes kujunesid kõrged klaritromütsiini kontsentratsioonid.

Toksilised toimed avaldusid erinevatel katseloomaliikidel selliste annuste kasutamisel, mis olid kaks kuni kaheksa korda suuremad maksimaalsetest annustest inimestel. Klaritromütsiini toksilised toimed avalduvad eelkõige maksas.

Mutageenset toimet ei leitud klaritromütsiinil ei in vitro ega in vivo katsetes.

Rottidel teostatud fertiilsus- ja reproduktsioonitoksilisuse uuringutes klaritromütsiinil kahjulikke toimeid ei täheldatud; kahjulikud toimed avaldusid küülikutel väikeste annuste ning ahvidel suurte annuste kasutamisel.

Pikaajalisi kartsinogeensusuuringuid katseloomadel ei ole läbi viidud.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Hüpromelloos

Glütserüülbehenaat

Povidoon

Mikrokristalliline tselluloos

Stearhape

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Kaltsiumstearaat

Talk

Polüsorbaat 80

Tableti kate:

Hüpromelloos

Hüdroksüpropüültselluloos

Makrogool 400

Raudoksiid (E172)

Titaandioksiid (E171)

Vanilli lõhna- ja maitseaine

Talk

6.2Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Mitte kasutada pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Kahekordsest alumiiniumfooliumist blisterpakend kartongkarbis: 500 mg tabletid – 5 tk. Kahekordsest alumiiniumfooliumist blisterpakend kartongkarbis: 500 mg tabletid – 7 tk. Kahekordsest alumiiniumfooliumist blisterpakendid (2 tk) kartongkarbis: 500 mg tabletid – 2 x 5 tk. Kahekordsest alumiiniumfooliumist blisterpakendid (2 tk) kartongkarbis: 500 mg tabletid – 2 x 7 tk.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks