Loperamid-ratiopharm 2 mg - õhukese polümeerikattega tablett (2mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: A07DA03
Toimeaine: loperamiid
Tootja: ratiopharm GmbH

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Loperamid-ratiopharm 2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 2 mg loperamiidvesinikkloriidi.

INN: Loperamidum

TEADAOLEVAT TOIMET OMAV ABIAINE:

Üks tablett sisaldab 42,8 mg laktoosmonohüdraati. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

Valged, ümmargused, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid., mille ühele küljele on graveeritud "L". Tableti läbimõõt on 7,1 mm ja kõrgus 3,1 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Ägeda mittespetsiifilse kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel.

Annustamine ja manustamisviis

ANNUSTAMINE

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed

Äge kõhulahtisus: ravi algul manustada 4 mg loperamiidvesinikkloriidi, vastavalt 2 tabletti ja seejärel pärast iga väljaheidet 2 mg loperamiidvesinikkloriidi, vastavalt 1 tablett.

Ööpäevast annust 16 mg loperamiidvesinikkloriidi, vastavalt 8 tabletti, ei tohiks ületada; lastel peab see olema vastavuses kehakaaluga (3 tabletti/20 kg kohta), kuid ei tohiks ületada maksimaalset ööpäevast annust, vastavalt 8 tabletti.

Eakad

Vanemaealistel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Neerufunktsiooni häired

Neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Maksafunktsiooni häired

Kuigi maksafunktsiooni häiretega patsientide kohta puuduvad farmakokineetilised andmed, tuleks loperamiidi nendel patsientidel kasutada ettevaatusega aeglustunud esmase metabolismi tõttu (vt lõik 4.4).

MANUSTAMISVIIS

Tablett tuleb neelata tervena, mitte närida, peale juua piisav kogus vett.

Kui ägeda kõhulahtisuse korral 48 tundi pärast ravi algust ei ilmne kliinilist paranemist, tuleb ravimi kasutamine lõpetada.

Vastunäidustused

Loperamiidi ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:

  • ülitundlikkus toimeaine loperamiidvesinikkloriidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
  • esmase ravina ei tohiks loperamiidvesinikkloriidi kasutada:

patsientidel, kellel esineb äge düsenteeria, kõhulahtisus veriroe ja palavik,

patsientidel, kellel esineb äge haavandiline koliit,

patsientidel, kellel esineb invasiivsete organismide, sh Salmonella, Shigella ja Campylo bakteri poolt põhjustatud bakteriaalne enterokoliit,

patsientidel, kellel esineb pseudomembraanne koliit pärast laia toimespektriga antibiootikumravi;

  • alla 12aastastel lastel

Loperamiidi ei tohi kasutada seisundite puhul, mille korral tuleb vältida sooleperistaltika aeglustumist oluliste tagajärgede, sh soolesulguse, megakooloni ja toksilise megakooloni võimaliku riski tõttu. Loperamiidi kasutamise peab koheselt lõpetama kõhukinnisuse, kõhupuhituse või soolesulguse esinemise korral.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõhulahtisuse ravi loperamiidiga on ainult sümptomaatiline. Kui on võimalik määrata kõhulahtisuse etioloogia, tuleks kasutada spetsiifilist ravi, kui see on asjakohane.

Kõhulahtisuse korral võib (eriti lastel) tekkida vedeliku ja elektrolüütide kaotus, neil juhtudel on eeskätt näidustatud vee ja elektrolüütide tasakaalu taastamine. Loperamiidi ei tohiks anda lastele vanuses 2...6 aastat ilma meditsiinilise näidustuse ja arsti järelevalveta.

Kui raske kõhulahtisuse korral ei ole kliinilist paranemist märgata 48 tunni jooksul, tuleb loperamiidi manustamine lõpetada ning patsiendil on soovitatav küsida nõu oma arstilt.

Kuna püsiv kõhulahtisus võib viidata võimalikele tõsisematele seisunditele, ei tohiks loperamiidi kasutada pikaajaliseks raviks, kuniks kõhulahtisuse põhjus ei ole välja selgitatud.

AIDS-i haigetel, kellel on ravitud kõhulahtisust loperamiidiga, tuleks ravi koheselt katkestada esimeste kõhupuhituse tundemärkide tekkimisel. AIDS-i haigetel, kellel on ravitud nii viiruslikku kui bakteriaalset põletikulist koliiti loperamiidvesinikkloriidiga, on teatatud toksilise megakooloni tekkest.

Kuigi farmakokineetilised andmed puuduvad maksakahjustusega patsientidel, tuleb neil loperamiidi kasutada ettevaatusega vähenenud esmase metabolismi tõttu. Maksafunktsiooni häirega patsientidel tuleb hoolikalt jälgida kesknärvisüsteemi toksilisust.

Raskete maksahaiguste korral võib loperamiidi metabolism olla aeglustunud ning see võib väljenduda üleannustamises ja viia kesknärvisüsteemi toksilisuseni.

Üleannustamisega seoses on teatatud kardiaalsetest tüsistustest, sealhulgas QT-intervalli pikenemisest ja pöörduvate tippude tahhükardiast (torsade de pointes). Mõnel neist juhtudest patsient suri (vt lõik 4.9). Seetõttu ei tohi loperamiidi kasutamisel ületada soovitatavat annust ega ravi kestust.

Ravim sisaldab abiainet laktoosmonohüdraat. Harvaesinevate pärilike seisunditega (galaktoosi talumatus, laktoosi defitsiit või glükoosi-galaktoosi absorbtsioonihäired) patsientidel ei ole soovitatav Loperamid-ratiopharm 2 mg manustada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Võib eeldada, et sarnaste farmakoloogiliste omadustega ravimid võivad loperamiidi toimet suurendada ning ravimid, mis kiirendavad seedetrakti läbimist, võivad selle toimet vähendada.

Mittekliinilised andmed näitavad, et loperamiid on P-glükoproteiini substraat. Loperamiidi (16 mg üksikannusena) koosmanustamine kinidiini või ritonaviiriga (mõlemad on P-glükoproteiini inhibiitorid) suurenes loperamiidi plasmakontsentratsioon 2..3 korda. Loperamiidi soovitatud annuste manustamise puhul ei ole teada, milline on kirjeldatud farmakokineetiliste koostoimete kliiniline tähendus.

Loperamiidi (4 mg üksikannusena) kooskasutamisel itrakonasooliga (CYP3A4 ja P- glükoproteiini inhibiitor) suurenes loperamiidi plasmakontsentratsioon 3...4 korda. Samas uuringus suurendas CYP2C8 inhibiitor gemfibrosiil loperamiidi plasmasisaldust ligikaudu 2 korda. Itrakonasooli ja gemfibrosiili kombinatsioon suurendas loperamiidi maksimaalset plasmataset 4 korda tõusus ning plasma koguekspositsiooni 13 korda. Neid tõuse ei seostatud kesknärvisüsteemi (KNS) toimetega, mõõdetuna psühhomotoorsete testidega (st subjektiivne unisus ja numbrite/sümbolite DSST test).

Loperamiidi (16 mg üksikannusena) kooskasutamisel ketakonasooliga (CYP3A4 ja P- glükoproteiini inhibiitor) suurenes loperamiidi plasmakontsentratsioon 5 korda. Seda tõusu ei seostatud farmakoloogilise toime suurenemisega, mõõdetuna pupillomeetriga.

Kooskasutamine suukaudse desmopressiiniga suurendas desmopressiini plasmakontsentratsiooni 3 korda, arvatavasti seedetrakti motoorika aeglustumise tõttu.

Kinidiini, verapamiili või ketokonasooli kooskasutamine võivad ägestada respiratoorse depressiooni nähtusid.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Kuigi puuduvad viited, et loperamiidvesinikkloriidil oleks teratogeenseid või embrüotoksilisi omadusi, tuleb ravist oodatavat kasu kaaluda võimalike riskide suhtes enne, kui loperamiidvesinikkloriidi hakatakse kasutama raseduse ajal ning eelkõige esimesel trimestril.

Imetamine

Loperamiid võib väikeses koguses imenduda rinnapiima. Seetõttu ei soovitata loperamiidvesinikkloriidi rinnaga toitmise ajal kasutada.

Toime reaktsioonikiirusele

Kõhulahtisuse ravimisel loperamiidiga võib esineda väsimust, pearinglust või unisust. Seetõttu on soovitatav ravimi kasutamisel olla ettevaatlik autot juhtides või masinaid käsitsedes (vt lõik 4.8).

Kõrvaltoimed

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Loperamiidi ohutust hinnati 3076 täiskasvanul ja üle 12-aastasel lapsel, kes osalesid 31 kontrollitud ja kontrollimata kliinilises uuringus, kus raviti kõhulahtisust. Neist 26 uuringut oli ägeda kõhulahtisuse (N=2755) ning 5 kroonilise kõhulahtisuse (N=321) ravi uuringut.

Loperamiidi ägeda kõhulahtisuse uuringutes kõige sagedamini (st ≥ 1% juhtudest) teatatud kõrvaltoimed olid: kõhukinnisus (2,7 %), kõhupuhitus (1,7 %), peavalu (1,2 %) ja iiveldus (1,1 %). Kroonilise kõhulahtisuse uuringutes olid kõige sagedamini (st ≥ 1% juhtudest) teatatud kõrvaltoimed: kõhupuhitus (2,8 %), kõhukinnisus (2,2 %), iiveldus (1,2 %) ja pearinglus (1,2 %).

Kõrvaltoimete esinemine

Tabel 1 andmed näitavad tulemusi 3076 täiskasvanul ja üle 12-aastasel lapsel, kes osalesid 31 kontrollitud ja kontrollimata kliinilises uuringus, kus raviti kõhulahtisust. Neist 26 uuringut oli ägeda kõhulahtisuse (N=2755) ning 5 kroonilise kõhulahtisuse (N=321) ravi uuringut.

Kõrvaltoimete esinemisel kasutatakse järgnevaid sagedusi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000).

Tabel 1: Kõrvaltoimete esinemise sagedus loperamiidi kasutamisel kliinilistes uuringutes täiskasvanutel ja üle 12-aastatstele lastel.

Organsüsteemi klass

Näidustus

 

 

 

 

 

Äge kõhulahtisus

Krooniline

 

(N=2755)

kõhulahtisus

 

 

(N=321)

Närvisüsteemi häirid

 

 

Peavalu

Sage

Aeg-ajalt

 

 

 

Pearinglus

Aeg-ajalt

Sage

 

 

 

Seedetrakti häired

 

 

 

 

 

Kõhukinnisus, iiveldus, kõhugaasid

Sage

Sage

 

 

 

Kõhuvalu, ebamugavustunne kõhus,

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

suukuivus

 

 

 

 

 

Ülakõhuvalu, oksendamine

Aeg-ajalt

 

 

 

 

Düspepsia

 

Aeg-ajalt

 

 

 

Kõhupuhitus

Harv

 

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

 

 

 

 

Lööve

Aeg-ajalt

 

 

 

 

Kõrvaltoimed, millest on teatatud turuletulekujärgsel kasutamisel.

Loperamiidi turustamisjärgsel kasutamisel teatatud kõrvaltoimete määramise protsessis ei eristatud kroonilist ja ägedat kõhulahtisust ega tehtud vahet täiskasvanute ja laste vahel. Seetõttu näitavad allpool loetletud kõrvaltoimed kombineeritud näidustusi ja ja populatsioone. Loperamiidi kasutamisel esinenud kõrvaltoimed, mis tuvastati turustamisjärgselt, on allpool loetletud organsüsteemide kaupa:

Immuunsüsteemi häired:

Väga harv: ÜlitundlikkusreaktsioonA, anafülaktiline reaktsioon (sh anafülaktiline šokk)A, anafülaktoidne reaktsioonA

Närvisüsteemi häired:

Sage: peavalu

Aeg-ajalt: pearinglus, unisusA

Harv: teadvuskaduA, stuuporA, teadvuse alanemineA, hüpertooniaA, koordinatsioonihäiredA

Silma kahjustused:

Harv: mioosA

Seedetrakti häired:

Harv: iileusA (s.h paralüütiline iileus), megakoolonA (sh toksiline megakoolonB), glossodüüniaA, kõhupuhitus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Aeg-ajalt: lööve

Harv: villiline nahalööveA (sh Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ja multiformne erüteem), angioödeemA, urtikaariaA, sügelusA

Neerude ja kuseteede häired:

Väga harv: uriinipeetusA

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Harv: väsimusA

A: Selle termini kasutus põhineb loperamiidvesinikkloriidi turuletulekujärgsetel teatistel. Et turuletulekujärgsete kõrvaltoimete määratluse protsessis ei eristatud kroonilisi ja ägedaid näidustusi ega täiskasvanuid ja lapsi, siis on sagedus arvutatud kõikide loperamiidvesinikkloriidi kliiniliste uuringute põhjal, sh ≤12-aastastel lastel tehtud uuringud (N=3683).

B: Vt lõik 4.4.

Kui kliiniliste uuringute kõrvaltoimete osas ei ole esinemissagedusi esitatud, siis seda ei jälgitud ega peetud selle näidustuse kõrvaltoimeks.

Lapsed

Loperamid-ratiopharm 2 mg ohutust hinnati 607 patsiendil vanuses 10 päeva kuni 13 eluaastat, kes osalesid 13 kontrollitud ja kontrollimata kliinilises uuringus, kus raviti ägedat kõhulahtisust. Üldiselt oli kõrvaltoimete profiil sellel patsientide rühmal sarnane kliinilistes uuringutes täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste puhul nähtuga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamise korral (sh suhteline üleannustamine maksafunktsioonihäire tõttu) võivad ilmneda kesknärvisüsteemi häired (stuupor, koordinaatsioonihäired, somnolentsus, pupillide ahenemine, lihaste hüpertoonia, respiratoorne depressioon), uriinipeetus ja iileus. Lapsed võivad kesknärvisüsteemi häiretele olla tundlikumad kui täiskasvanud.

Loperamiid-HCl-i üleannuseid võtnud patsientidel on täheldatud kardiaalseid tüsistusi, näiteks QT-intervalli pikenemist, pöörduvate tippude tahhükardiat (torsade de pointes), muid raskeid ventrikulaarseid arütmiaid, südameseiskust ja sünkoopi (vt lõik 4.4). Teatatud on ka surmajuhtumitest.

Ravi

Kui ilmnevad üleannustamise sümptomid, võib antidoodina anda naloksooni. Kuna loperamiid on pikema toime kestusega kui naloksoon (1…3 tundi), võib näidustatud olla naloksooni korduvmanustamine. Seejärel tuleb patsienti vähemalt 48 tunni jooksul hoolikalt jälgida, avastamaks võimalikku KNS-i depressiooni.

Eemaldamaks aktiivse toimeaine jääke maost, võib teostada maoloputust ja manustada aktiivsütt.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõhulahtisuse vastane aine, sünteetiline opioid/piperidiini derivaat.

ATC-kood: A07DA03

Loperamiid on piperidiini sünteetiline derivaat, mis sisaldab nii haloperidooli kui ka difenoksülaadi struktuuri. Loperamiid tõstab soole toonust, takistab nii propulsiivset peristaltikat kui ka vähendab iste sagedust kõhulahtisuse korral. Loperamiid on perifeersete opioidretseptorite agonist.

Farmakokineetilised omadused

Loperamiid allub suurel määral esmasele metabolismile, seetõttu on suukaudselt manustatud loperamiidi biosaadavus tühine.Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 3...5 tunni möödudes.

Loperamiid penetreerub täiskasvanutel reeglina tühises koguses läbi hematoentsefaalbarjääri. Loperamiid eritub ⅓ ulatuses muutumatult ja ⅔ ulatuses metaboliitidena koos väljaheitega. Vähem kui 2% toimeainest eritub muutumatul kujul renaalselt. Eliminatsiooni poolväärtuaeg plasmas on 7…15 tundi.

Prekliinilised ohutusandmed

a) Äge toksilisus

Ägeda toksilisuse uuringutes Loperamid-ratiopharm 2 mg-ga ei täheldatud toksilist mõju.

b) Krooniline toksilisus

Kroonilise toksilisuse uuringutes Loperamid-ratiopharm 2 mg-ga ei täheldatud toksilist mõju.

c) Mutageensuse ja kartsinogeensuse võimalikkus

Loperamiidi ei ole piisavalt uuritud tõestamaks ravimi mutageenset mõju. Loomkatseid loperamiidi kartsinogeensuse võimalikkuse suhtes ei ole teostatud.

D) Mõju reproduktsioonile

Loomkatsetes emasloomadele mittetoksiliste dooside manustamise järel ei väljendunud toksilisuse seisukohast olulisi fertiilsusega seotud, embrüoletaalseid ega laktatsiooni efekte. Samuti ei sedastatud teratogeenseid toimeid.

e) Mõju südamele

Loperamiidi prekliinilisel in vitro ja in vivo hindamisel ei leitud loperamiidi kasutamisel terapeutilises kontsentratsioonivahemikus ja sellest oluliselt suuremates (kuni 47 korda) kontsentratsioonides olulisi toimeid südame elektrofüsioloogilistele omadustele. Loperamiidi üleannustamisel äärmiselt suurtes kontsentratsioonides (vt lõik 4.4) mõjutab loperamiid südame elektrofüsioloogilisi omadusi, inhibeerides kaaliumi- (hERG) ja naatriumikanaleid ning põhjustades arütmiad.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Maisitärklis

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalliline tselluloos

Kopovidoon

Magneesiumstearaat

Kolloidne ränidioksiid, veevaba

Hüpromelloos

Makrogool 6000

Simetikooni emulsioon SE4 (simetikoon, ränidioksiid, sorbiinhape, puhastatud vesi)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

5 aastat

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

2 mg tabletid, 10 tk PVC/Al blisterpakendis.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH Graf-Acro-Str. 3 89079 Ulm Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

04.2000/22.10.2010

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2017