Kventiax sr - prolong tabl 50mg n10; n30; n50; n60; n90; n100

ATC Kood: N05AH04
Toimeaine: Quetiapine
Tootja: Krka d.d. Novo Mesto

Artikli sisukord

KVENTIAX SR
prolong tabl 50mg N10; N30; N50; N60; N90; N100


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Kventiax SR, 50 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Kvetiapiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord:

1.Mis ravim on Kventiax SR ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Kventiax SR’i võtmist

3.Kuidas Kventiax SR’i kasutada

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Kventiax SR’i säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Kventiax SR ja milleks seda kasutatakse

Kventiax SR´i toimeaine on kvetiapiin. See kuulub antipsühhootikumideks nimetatavate ravimite gruppi. Kventiax SR`i kasutatakse mitmete haiguste raviks, nagu:

-Bipolaarne depressioon ja depressioon: tunnete ennast kurvana. Te võite leida, et olete masenduses, tunnete süüd, teil on energiapuudus, söögiisu kaotus ja/või te ei saa magada.

-Mania: te võite tunda ennast ülemääraselt erutununa, kõrgendatud meeleolus, ärritunud, entusiastlikuna või hüperaktiivsena või kui teil on kehv reaalsusetaju koos agressiivsuse või vägivaldsusega.

-Skisofreenia: te võite kuulda või tunnetada asju, mida tegelikult ei ole, uskuda asju, mis ei ole tõesed või tunda ebaharilikke kahtlusi, rahutust, segasust, süüd, pinget või masendust.

Kui Kventiax SR’i kasutatakse depressiooni raviks, võetakse seda koos teise sama haiguse raviks kasutatava ravimiga.

Teie arst võib jätkata ravi Kventiax SR´iga, isegi kui tunnete ennast paremini, et vältida sümptomite taasteket.

2. Mida on vaja teada enne Kventiax SR`i võtmist

Ärge võtke Kventiax SR'i:

-kui olete kvetiapiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

-kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:

-teatud HI-viiruse ravimid.

-asooli tüüpi ravimid (seenevastased ravimid).

-erütromütsiin või klaritromütsiin (infektsioonide raviks).

-nefasodoon (depressiooni raviks).

Ärge võtke Kventiax SR’i, kui midagi eelnevast kehtib teie kohta. Kui te ei ole kindel, konsulteerige oma arsti või apteekriga enne Kventiax SR’i võtmist.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Kventiax SR`i kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

-kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on või on olnud probleeme südamega, näiteks südame rütmihäired, südamelihase nõrgenemine või südamelihase põletik või kui te võtate ravimeid, mis võivad mõjutada südame rütmi;

-kui teil on madal vererõhk;

-kui teil on olnud ajurabandus, eriti kui olete eakas;

-kui teil on maksaprobleeme;

-kui teil on varem esinenud krambihoogusid;

-kui teil on suhkurtõbi või teil on risk suhkurtõve tekkeks. Sellisel juhul võib teie arst kontrollida Kventiax SR´i võtmise ajal teie veresuhkru taset;

-kui te teate, et valgete vereliblede hulk teie veres on olnud madal (see võis, kuid ei pruukinud olla põhjustatud teistest ravimitest);

-kui te olete eakas ja teil on dementsus (ajufunktsiooni halvenemine). Sellisel juhul ei tohi Kventiax SR`i võtta, sest selle grupi ravimid nagu Kventiax SR, võivad dementsusega eakatel inimestel suurendada insuldi või mõnedel juhtudel surma riski;

-kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on esinenud trombe (verehüübed), kuna seda tüüpi ravimid võivad olla seotud trombide tekkega.

Rääkige viivitamatult oma arstile, kui teil tekib midagi alljärgnevast pärast Kventiax SR’i kasutamist:

-kombinatsioon kehatemperatuuri tõusust (palavik), tugevast lihasjäikusest, higistamisest või teadvuse taseme langusest (häire, mida nimetatakse neuroleptiline maliigne sündroom). Te võite vajada kiiret arstiabi;

-kontrollimatud liigutused, peamiselt näos või keeles;

-pearinglus või tugev unisus. See võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumised) riski eakatel patsientidel;

-epilepsiahood (krambid);

-kauakestev ja valulik erektsioon (priapism).

Seda tüüpi ravim võib põhjustada selliseid seisundeid.

Teatage kohe oma arstile, kui teil tekib:

-palavik koos gripilaadsete haigusnähtude, kurguvalu või mõne muu infektsiooniga, sest see võib olla tingitud valgeliblede hulga vähenemisest verest. Võib juhtuda, et ravi Kventiax SR’iga tuleb katkestada ja/alustada vastavat ravi.

-kõhukinnisus koos pideva kõhuvaluga või kõhukinnisus, mis ei möödu raviga. See võib tekitada tõsist soolesulgust.

Enesetapumõtted ja depressiooni süvenemine

Kui olete masenduses, võivad teil mõnikord esineda enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need võivad tugevneda ravi esmakordsel alustamisel, kuna kõigi nende ravimite korral võtab toime saabumine aega, tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid mõnikord kauem. Need mõtted võivad tugevneda ka juhul, kui te järsku lõpetate oma ravimi võtmise. Sellised mõtted on tõenäolisemad, kui olete noor täiskasvanu. Kliiniliste uuringute andmetel on alla 25-aastastel noortel depressiooniga täiskasvanutel suurem risk suitsidaalsete mõtete ja/või suitsidaalse käitumise esinemiseks.

Alati, kui teil tekivad enesevigastamise- või enesetapumõtted, pöörduge otsekohe oma arsti poole või minge haiglasse. Teile võib olla kasulik, kui räägite sugulase või lähedase sõbraga, et teil on depressioon, ja palute neid lugeda seda infolehte. Te võite neid paluda, et nad ütleksid teile, kui nad arvavad, et teie depressioon süveneb, või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Kehakaalu tõus

Kventiax SR`i võtvatel patsientidel on täheldatud kehakaalu tõusu. Te peate koos arstiga regulaarselt kontrollima teie kehakaalu.

Lapsed ja noorukid

Kventiax SR’i ei tohi manustada alla 18-aastastele lastele ja noorukitele.

Muud ravimid ja Kventiax SR

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Ärge kasutage Kventiax SR’i, kui te võtate juba mõnda järgnevatest ravimitest:

-Mõned HIV ravimid.

-Asooli tüüpi ravimid (seeninfektsioonide raviks).

-Erütromütsiin või klaritromütsiin (infektsioonide raviks).

-Nefasodoon (depressiooni raviks).

Rääkige oma arstile, kui te võtate mõnda alljärgnevatest ravimitest:

-Epilepsia ravimid (nt fenütoiin või karbamasepiin).

-Kõrgvererõhutõve ravimid.

-Barbituraadid (uneprobleemide korral).

-Tioridasiin või liitium (teised antipsühhootilised ravimid).

-Ravimid, mis võivad mõjutada südame rütmi, näiteks ravimid, mis võivad tekitada elektrolüütide tasakaalu häireid (kaaliumi või magneesiumi vähesust), nagu diureetikumid (veeväljaajamise tabletid) või teatud antibiootikumid (infektsioonivastased ravimid).

-Kõhukinnisust põhjustavad ravimid.

Enne kui te lõpetate mõne oma ravimi võtmise, konsulteerige kõigepealt oma arstiga.

Kventiax SR koos toidu, joogi ja alkoholiga

-Toit võib mõjutada Kventiax SR´i imendumist, seetõttu võtke oma tabletid vähemalt üks tund enne sööki või enne magamaminemist.

-Olge alkoholi tarbimisel ettevaatlik. Kventiax SR´i ja alkoholi kombineeritud toime võib muuta teid uimaseks.

-Ärge jooge greipfruudi mahla kui võtate Kventiax SR´i. See võib mõjutada ravimi toimet.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Raseduse ajal ei tohi te Kventiax SR'i võtta ilma eelnevalt arstiga nõu pidamata. Kui te toidate last rinnaga, ei tohi te Kventiax SR'i võtta.

Vastsündinutel, kelle emad on raseduse viimase trimestri ajal (raseduse kolme viimase kuu jooksul) kasutanud Kventiax SR´i, võivad ilmneda järgnevad sümptomid, mis võivad olla tingitud ravimi ärajätmisest: värisemine, lihasjäikus ja/või nõrkus, unisus, agitatsioon, hingamishäired ja söömisraskused. Kui teie lapsel esineb mõni neist sümptomitest, võtke ühendust oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Teie tabletid võivad teid muuta uniseks. Ärge juhtige autot ega käsitsege mingeid tööriistu ega masinaid enne, kui teate, kuidas ravim teid mõjutab.

Kventiax SR sisaldab laktoosi ja naatriumi

Kventiax SR sisaldab laktoosi, mis on teatud tüüpi suhkur. Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

Üks 50 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 8,44 mg naatriumi.

Suuremad annused kui 2 tabletti sisaldavad rohkem kui 23 mg (1 mmol) naatriumi. Seda tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevatel patsientidel.

Toime ravimite määramisele uriinis

Kui teil tuleb Kventiax SR’i võtmise ajal anda uriini analüüs ainete skriiningtestiks, võivad mõned

analüüsimeetodid anda positiivse vastuse metadooni või tritsükliliste antidepressantide (teatud depressiooniravimite) suhtes, vaatamata sellele, et te ei pruukinud metadooni ega tritsüklilisi antidepressante võtta. Kui see peaks juhtuma, saab teostada spetsiifilisema analüüsi.

3.Kuidas Kventiax SR`i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täpse algannuse otsustab teie arst. Ravimi säilitusannus (igapäevane annus) sõltub teie haigusest ja vajadustest, kuid tavaliselt jääb vahemikku 150 mg ja 800 mg.

-Tabletti tuleb võtta üks kord ööpäevas.

-Ärge poolitage, närige ega purustage tablette.

-Neelake tabletid alla tervelt, joogiveega.

-Võtke tablette ilma söögita (vähemalt üks tund enne sööki või enne magamaminekut, arst ütleb teile, millal).

-Ärge jooge greipfruudimahla, kui te võtate Kventiax SR´i. See võib mõjutada ravimi toimet.

-Ärge lõpetage ravimi võtmist, isegi kui tunnete end paremini, enne kui arst on seda teile öelnud.

Maksaprobleemid

Kui teil on maksaprobleeme, võib arst teie annust muuta.

Eakad

Kui te olete eakas, võib arst teie annust muuta.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Kventiax SR´i ei tohi manustada alla 18-aastastele lastele ja noorukitele.

Kui te võtate Kventiax SR'i rohkem kui ette nähtud

Kui olete võtnud Kventiax SR’i rohkem, kui arst on määranud, võite muutuda uniseks, tunda pearinglust või ebaloomulikku südamerütmi. Võtke ühendust oma arsti või lähima haiglaga nii kiiresti, kui võimalik. Võtke Kventiax SR’i tabletid endaga kaasa.

Kui te unustate Kventiax SR’i võtta

Kui te unustate annuse võtmata, võtke see niipea kui see teile meenub. Kui on peaaegu juba järgmise annuse võtmise aeg, oodake selle ajani. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Kventiax SR'i võtmise

Kui te lõpetate Kventiax SR'i võtmise järsult, võib teil tekkida võimetus magada (unetus), iiveldus või teil võib esineda peavalu, kõhulahtisus, halb enesetunne (oksendamine), pearinglus või ärrituvus. Enne ravi lõpetamist võib arst teil soovitada annust järk-järgult vähendada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st):

-Pearinglus (võib põhjustada kukkumisi), peavalu, suukuivus.

-Unisus (see võib aja jooksul kaduda, kui te jätkate Kventiax SR tablettide võtmist) (võib

põhjustada kukkumisi).

-Ärajätusümptomid (haigusnähud, mis tekivad Kventiax SR ravi katkestamisel), siia kuuluvad võimetus magada (unetus), iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus ja ärrituvus. Soovitatav on ravimi võtmine lõpetada järk-järgult 1...2 nädala jooksul.

-Kehakaalu suurenemine.

-Ebanormaalsed lihaste liigutused. Nende hulka kuuluvad raskused lihaste liigutuste alustamisel, värisemine, rahutus või jäikuse tunne lihastes (ilma valuta).

-Teatud rasvade taseme muutused veres (triglütseriidid ja üldkolesterool).

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

-Südamepekslemine.

-Tunne, et teie süda lööb tugevalt, kiiresti või jätab lööke vahele.

-Kõhukinnisus, maoärritus (seedehäire).

-Nõrkustunne.

-Käte või jalgade turse.

-Vererõhu langus püsti tõustes. Võib põhjustada pearinglust või minestustunnet (võib põhjustada kukkumisi).

-Veresuhkru väärtuste tõus.

-Hägune nägemine.

-Ebatavalised unenäod ja hirmuunenäod.

-Suurenenud söögiisu.

-Ärritustunne.

-Kõne ja keele häire.

-Enesetapumõtted ja depressiooni süvenemine.

-Õhupuudus.

-Oksendamine (peamiselt eakatel).

-Palavik.

-Kilpnäärmehormoonide taseme muutused veres.

-Teatud tüüpi vererakkude hulga vähenemine.

-Maksaensüümide hulga tõus.

-Prolaktiini nimelise hormooni taseme tõus veres. Prolaktiini taseme tõus veres võib harvadel juhtudel põhjustada:

-meestel ja naistel rindade turset ja ootamatut eritist rinnast.

-naistel menstruatsioonide ärajäämist või menstruaaltsükli häireid.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

-Krambid või tõmblused.

-Allergilised reaktsioonid, mis võivad hõlmata kõrgenenud muhkude (kuplade) teket, naha turset ja turset suu ümbruses.

-Ebameeldiv tunne jalgades (nimetatakse ka rahutute jalgade sündroom).

-Neelamisraskused.

-Kontrollimatud liigutused, peamiselt näos või keeles.

-Seksuaalne düsfunktsioon.

-Diabeet.

-Muutused südame elektrilises aktiivsuses, mis on nähtav EKG-l (QT intervalli pikenemine),

-Tavapärasest aeglasem südamerütm, mis võib tekkida ravi alguses ning võib olla seotud madala vererõhu ja minestamisega.

-Raskused urineerimisel.

-Minestamine (võib põhjustada kukkumist).

-Ninakinnisus.

-Punaliblede hulga vähenemine.

-Naatriumi taseme langus veres.

-Olemasoleva suhkurtõve ägenemine.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

-Kõrge kehatemperatuuri (palavik), higistamise, lihasjäikuse, tundmine end väga unisena või

minestamise kombinatsioon (häiret nimetatakse neuroleptiline maliigne sündroom).

-Naha ja silmade muutumine kollaseks (kollatõbi).

-Maksapõletik (hepatiit).

-Kauakestev ja valulik erektsioon (priapism).

-Rinnanäärmete turse ja ootamatu rinnapiima teke (galaktorröa).

-Menstruaaltsükli häired.

-Trombid veenides, eriti jalaveenides (tunnusteks on jala turse, valu ja punetus), mis võivad vereringega sattuda kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja õhupuudust. Kui te märkate neid sümptomeid, pöörduge kohe arsti poole.

-Kõndimine, rääkimine, söömine või muu tegevus magamise ajal.

-Kehatemperatuuri langus (hüpotermia).

-Kõhunäärmepõletik.

-Seisund (nimetusega ’metaboolne sündroom’), mille korral esineb kombinatsioon kolmest või enamast järgnevast seisundist: kõhu rasvakihi paksenemine, ’hea kolesterooli’ (HDL- kolesterool) taseme langus, triglütseriidide (teatud tüüpi rasvad) taseme tõus veres, kõrge vererõhk ja kõrge veresuhkur.

-Palavik koos gripilaadsete nähtude, kurguvalu või mõni muu infektsioon vere valgeliblede arvu vähesusega. Seda seisundit nimetatakse agranulotsütoosiks.

-Soolesulgus.

-Vere kreatiniinfosfokinaasi sisalduse tõus (aine lihastes).

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st):

-Tugev lööve, villid või punased laigud nahal.

-Raske allergiline reaktsioon (nimetatakse anafülaksia), mis võib põhjustada hingamisraskust või šokki.

-Kiiresti kujunev nahaturse, tavaliselt silmade, huulte ja kurgu ümbruses (angioödeem).

-Tõsine haigestumine koos villidega nahal, suus, silmadel ja suguelunditel (Stevensi-Johnsoni sündroom).

-Antidiureetilise hormooni (kontrollib uriini kogust) ebaõige eritumine.

-Lihaskiudude lagunemine ja valu lihastes (rabdomüolüüs).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

-Nahalööve koos ebasümmeetriliste punaste laikudega (multiformne erüteem).

-Tõsine, äkki tekkinud allergiline reaktsioon sümptomitega nagu palavik ning villide tekkimine nahale ja naha koorumine, (toksiline epidermaalne nekrolüüs).

-Ärajätusümptomid võivad tekkida vastsündinutel, kelle emad on raseduse ajal kasutanud Kventiax SR’i.

Ravimite rühm, kuhu Kventiax SR kuulub, võib põhjustada südame rütmihäireid, mis võivad olla tõsised ning rasketel juhtudel lõppeda surmaga.

Mõned kõrvaltoimed ilmnevad ainult vereanalüüsis. Nendeks on teatud rasvade (triglütseriidide ja kolesterooli) ja suhkru sisalduse muutused veres, kilpnäärmehormoonide taseme muutused veres, maksaensüümide hulga tõus, teatud tüüpi vererakkude hulga vähenemine, punaliblede hulga vähenemine, lihastest vabanenud kreatiniinfosfokinaasi hulga suurenemine veres, naatriumi taseme vähenemine veres ja prolaktiini nimelise hormooni taseme tõus veres. Prolaktiini taseme tõus võib harvadel juhtudel põhjustada:

-meestel ja naistel rindade turset ja ootamatut eritist rinnast;

-naistel menstruaaltsükli häireid.

Teie arst võib teil paluda teha aeg-ajalt vereanalüüse.

Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel

Samad kõrvaltoimed, mis võivad esineda täiskasvanutel, võivad tekkida ka lastel ja noorukitel.

Järgnevaid kõrvaltoimeid on täheldatud ainult lastel ja noorukitel või neid ei ole täheldatud täiskasvanutel:

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st):

-prolaktiini (teatud hormoon) taseme tõus veres. See võib põhjustada:

-poisslastel ja tütarlastel rinnanäärmete turset ja ootamatut eritist rinnast;

-tütarlastel menstruaaltsükli ärajäämist või ebaregulaarsust.

-söögiisu tõus;

-oksendamine;

-ebanormaalsed lihaste liigutused. Siia hulka kuuluvad raskused lihaste liigutuste alustamisel, värisemine rahutus või lihasjäikus ilma valuta;

-vererõhu tõus.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st)

-nõrkustunne, minestamine (võib põhjustada kukkumist);

-ninakinnisus;

-ärrituvus.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Kventiax SR`i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendile pärast EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Kventiax SR sisaldab

-Toimeaine on kvetiapiin. Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 50 mg kvetiapiini (kvetiapiinhemifumaraadina).

-Teised koostisosad on hüpromelloos, laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos, naatriumtsitraatdihüdraat ja magneesiumstearaat tableti sisus ja hüpromelloos, titaandioksiid (E171) ja makrogool tableti kattes (vt lõik 2).

Kuidas Kventiax SR välja näeb ja pakendi sisu

Kventiax SR 50 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on valged kuni peaaegu valged, kapslikujulised, kergelt kaksikkumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on graveeritud tähis „50“. Tableti mõõdud: pikkus on 16,2 mm ja paksus 4...5,2 mm.

Kventiax SR on saadaval OPA/Al/PVC/Al blistritena karpides 10, 30, 50, 60, 90 ja 100 toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidena.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

Tootjad

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

või

TAD Pharma GmbH,

Heinz-Lohmann-Straße 5

27472 Cuxhaven

Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. KRKA, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal

Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Tel. 6671654

Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2015.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Kventiax SR, 50 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 50 mg kvetiapiini (kvetiapiinhemifumaraadina).

INN. Quetiapinum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 119,44 mg laktoosi ja 8,44 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.

Valged kuni peaaegu valged, kapslikujulised, kergelt kaksikkumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on graveeritud tähis „50“. Tableti mõõdud: pikkus on 16,2 mm ja paksus on 4...5,2 mm.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

-Skisofreenia.

-Bipolaarne häire:

-keskmise raskusega kuni raske mania episood;

-depressiooni episood;

-retsidiivide ennetamine patsientidel, kellel mania või depressiooni episoodid on allunud kvetiapiinravile.

-Depressiooni täiendravi, kui monoteraapia antidepressandiga ei ole andnud optimaalset ravivastust (vt lõik 5.1). Ravi alustamisel tuleb arvesse võtta kvetiapiini ohutusprofiili (vt lõik 4.4).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Igale näidustusele vastab erinev annustamisskeem. Seetõttu tuleb veenduda, et patsiendid saavad aru oma seisundile vastavast õigest annustamisest.

Täiskasvanud:

Skisofreenia ja bipolaarse häirega seotud keskmise raskusega kuni raskete mania episoodide ravi

Kventiax SR tuleb sisse võtta vähemalt üks tund enne söögikorda. Ööpäevane annus esimesel ravipäeval on 300 mg ja teisel ravipäeval 600 mg. Soovitav ööpäevane annus on 600 mg, kliinilise vajaduse ilmnedes võib annust tõsta kuni 800 m g -ni ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi

ravivastusest ja ravimtaluvusest võib annust kohandada vahemikus 400...800 mg/ööpäevas. Skisofreenia säilitusravis ei ole annuse kohandamine vajalik.

Bipolaarse häirega seotud depressiooni episoodide ravi

Kventiax SR’i tuleb võtta enne magaminekut. Esimesel neljal ravipäeval on annustamine järgmine:

1.päeval 50 mg,

2.päeval 100 mg,

3.päeval 200 mg,

4.päeval 300 mg.

Soovitatav ööpäevane annus on 300 mg. Kliinilistes uuringutes ei täheldatud 600 mg grupis täiendavat kasu võrreldes 300 mg grupiga (vt lõik 5.1). Üksikud patsiendid võivad kasu saada 600 mg annusest. Kui patsient vajab enam kui 300 mg annust, alustab ravi bipolaarse häire ravi kogemustega arst. Kliinilised uuringud on näidanud, et üksikutel patsientidel, kellel on probleem ravitaluvusega, võib annust langetada tasemele 200 mg ööpäevas.

Bipolaarse häire retsidiivide ennetamine

Bipolaarse häirega seotud mania, segatüüpi või depressiivsete episoodide retsidiivide ennetamiseks tuleb patsientidel, kellel on ilmnenud ravivastus kvetiapiinravile ägeda bipolaarse häire korral, jätkata ravi samas annuses enne magamaminekut. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest kohandatakse annust vahemikus 300...800 m g /ööpäevas. Oluline on, et säilitusravis kasutatakse väikseimat efektiivset annust.

Depressiooni täiendravi

Kventiax SR’i tuleb võtta enne magaminekut. Esimesel neljal ravipäeval on annustamine järgmine:

1.päeval 50 mg,

2.päeval 50 mg,

3.päeval 150 mg,

4.päeval 150 mg.

Depressioonivastane toime ilmnes annuste korral 150 mg ja 300 mg/ööpäevas lisaravi lühiajalistes uuringutes (lisaks amitriptülliini, bupropiooni, tsitalopraami, duloksetiini, estsitalopraami, fluoksetiini, paroksetiini, sertraliini ja venlafaksiinile – vt lõik 5.1) ja

50 mg/ööpäevas lühiajalistes monoravi uuringutes. Suuremate annuste kasutamisel suureneb risk kõrvaltoimete tekkeks. Raviarst peab veenduma, et raviks kasutatakse väikseimat efektiivset annust, alustades 50 mg/ööpäevas. Annuse suurendamise vajadus 150 mg-lt 300 mg-ni ööpäevas peab tuginema konkreetse patsiendi seisundi hindamisel.

Üleminek kvetiapiini toimeainet koheselt vabastavatelt tablettidelt:

Patsiendid, kes saavad ravi kvetiapiini toimeainet koheselt vabastavate tablettide jagatud annustega, võivad mugavama annustamise eesmärgil üle minna ravile Kventiax SR toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega samas ööpäevases annuses, manustatuna üks kord ööpäevas. Vajalikuks võib osutuda individuaalne annuse kohandamine.

Eakad

Nii nagu teisi antipsühhootikume ja antidepressante, tuleb ka Kventiax SR’i manustada eakatele patsientidele ettevaatusega, eriti ravi alguses. Annuse tiitrimisaeg on pikem ja päevane annus madalam kui noorematel patsientidel. Kvetiapiini keskmine plasmakliirens oli eakatel langenud 30…50% võrreldes nooremate patsientidega. Eakatel tuleb ravi alustada annusega

50 mg/ööpäevas. Annust tuleb iga päev suurendada 50 mg võrra kuni toimiva annuseni, sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest.

Depressiooni diagnoosiga eakatel patsientidel tuleb ravi alustada annusega 50 mg/ööpäevas esimesel kolmel päeval, tõstes annust 100 mg-ni/ööpäevas neljandal päeval ning 150 mg- ni/ööpäevas kaheksandal päeval. Raviks tuleb kasutada madalaimat efektiivset annust, alustades 50 mg/ööpäevas. Sõltuvalt konkreetse patsiendi seisundi vajadustest, kui annust tuleb tõsta kuni 300 mg-ni/ööpäevas, ei tohi seda teha enne 22. ravipäeva.

Üle 65-aastastel patsientidel, kes põevad bipolaarse häirega seotud depressiivset episoodi, ei ole ravimi toimet ja ohutust hinnatud.

Lapsed

Kventiax SR ei ole näidustatud kasutamiseks lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad andmed, mis toetaksid selle kasutamist antud vanuserühmas. Saadaolevad andmed kontrollitud kliinilistest uuringutest on toodud lõikudes 4.4, 4.8, 5.1 ja 5.2.

Neerukahjustus

Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Maksakahjustus

Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas. Seetõttu tuleb Kventiax SR’i kasutada ettevaatusega (eriti ravi alustamisel) patsientidel, kellel teadaolevalt esineb maksakahjustus. Maksakahjustusega patsientidel tuleks ravi alustada annusega 50 mg/ööpäevas. Annust tuleb iga päev suurendada 50 mg kaupa kuni toimiva annuseni, sõltuvalt patsiendi ravivastusest ning taluvusest.

Manustamisviis

Kventiax SR’i tuleb manustada üks kord ööpäevas, ilma toiduta. Tabletid tuleb tervena alla neelata, neid ei tohi poolitada, närida ega purustada.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Samaaegne ravi tsütokroom P450 3A4 inhibiitoritega, nt HIV-proteaasi inhibiitorite, asoolide rühma antifungaalsete preparaatidega, erütromütsiini, klaritromütsiini või nefasodooniga (vt lõik 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kuna Kventiax SR’il on mitmeid näidustusi, tuleb tähelepanu pöörata ohutusalasele teabele, mis on seotud patsiendi diagnoosi ja manustatava annusega.

Puuduvad andmed pikaajalise efektiivsuse ja ohutuse kohta kasutamisel täiendravimina depressiooniga patsientidel, kuid pikaajalist efektiivsust ja ohutust on hinnatud monoravimina kasutamisel täiskasvanud patsientidel (vt lõik 5.1).

Lapsed

Kvetiapiin ei ole soovitatav kasutamiseks lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad andmed, mis toetaksid kasutamist antud vanuserühmas. Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on ilmnenud, et lisaks täiskasvanutel tuvastatud ohutusandmetele (vt lõik 4.8), tekkisid teatud kõrvaltoimed lastel ja noorukitel sagedamini kui täiskasvanutel (söögiisu tõus, prolaktiini taseme tõus seerumis, oksendamine, riniit ja sünkoop) ja kõrvaltoimed võisid eri vanuserühmades erinevalt väljenduda (ekstrapüramidaalsed sümptomid ja ärrituvus). Teatati ühest kõrvaltoimest, mida varasemates täiskasvanuid hõlmanud uuringutes ei olnud tekkinud (vererõhu tõus). Lastel ja noorukitel on tekkinud ka kilpnäärmefunktsiooni testides muutusi.

Lisaks ei ole uuritud pikaajalise ravi (enam kui 26 nädalat) ohutust ja toimet kasvule ning küpsemisele. Andmed pikaajalise toime kohta kognitiivsele ja käitumuslikule arengule puuduvad.

Skisofreenia, bipolaarse mania ja bipolaarse depressiooni diagnoosiga lapsi ja noorukeid hõlmanud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes ilmnes, et kvetiapiini rühmas esines sagedamini ekstrapüramidaalseid sümptomeid võrreldes kontrollrühmaga (vt lõik 4.8).

Suitsiid/suitsidaalsed mõtted või kliiniline halvenemine

Depressioon on seotud suurenenud riskiga suitsidaalsete mõtete, enesekahjustuse ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtude) esinemiseks. Risk püsib kuni märkimisväärse remissiooni saabumiseni. Kuna paranemine ei pruugi avalduda mõne esimese ravinädala jooksul või kauemgi, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni selline paranemine on avaldunud. Üldise kliinilise kogemuse järgi võib suitsiidirisk paranemise algfaasides suureneda. Kvetiapiinravi järsul lõpetamisel peavad arstid lisaks kaaluma potentsiaalset riski suitsiidiga seotud juhtumite esinemiseks, seda teadaolevate riskifaktorite tõttu mille tarvis haigust ravitakse.

Ka teised psühhiaatrilised seisundid, mida ravitakse kvetiapiiniga, võivad olla seotud suitsiidiga seotud juhtumite tõusnud riskiga. Lisaks võivad need seisundid kaasuda depressioonile. Seetõttu tuleb depressiooniga patsientide ravimisel rakendatavaid abinõusid kasutada ka teiste psühhiaatriliste seisundite korral.

Patsientidel, kellel on anamneesis suitsiidiga seotud juhtumid või kes väljendavad olulisel määral suitsiidiga seotud mõtteid enne ravi algust, on suurem risk suitsidaalseteks mõteteks või suitsiidikatseteks, mistõttu neid peab ravi ajal hoolikalt jälgima. Depressioonivastast ravi saavate psühhiaatriliste seisunditega täiskasvanud patsientide platseebokontrolliga kliiniliste uuringute metaanalüüsis ilmnes riski tõus suitsidaalseks käitumiseks depressioonivastaste ravimite rühmas alla 25- aastastel patsientidel võrreldes platseeboga.

Koos medikamentoosse raviga tuleb rakendada patsientide, eriti kõrgesse riskirühma kuuluvate patsientide, hoolikat jälgimist, eriti ravi alguses ja annuse muutmisel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest tähele panna kliinilist halvenemist, suitsidaalset käitumist või mõtteid ja ebatavaliseks muutunud käitumist ning vajadusest selliste tunnuste ilmnemisel kohe arstiabi otsida.

Lühiaegsetes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes sügava depressiooni episoodidega bipolaarse häirega patsientidel täheldati suurenenud riski suitsiidiga seotud juhtude esinemiseks (noorematel kui 25-aastastel) täiskasvanud patsientidel, kes said ravi kvetiapiiniga, võrreldes nendega, keda raviti platseeboga (vastavalt 3,0% vs 0%). Depressiooniga patsientide kliinilistes uuringutes oli suitsiidiga seotud juhtumite sagedus alla 25-aastaste patsientide seas 2,1% (3/144) kvetiapiini rühmas ning 1,3% (1/75) platseebo rühmas.

Metaboolsed tegurid

Kuna kliinilistes uuringutes on täheldatud ravi saavatel patsientidel kehakaalu, veresuhkru (vt hüperglükeemia) ja -lipiidide kõrvalekaldeid normist, tuleb patsientide metaboolseid parameetreid hinnata ravi alustamisel; ravi jooksul tuleb muutusi parameetrites regulaarselt kontrollida. Muutuseid nendes parameetrites tuleb kliiniliselt adekvaatselt ravida (vt ka lõik 4.8).

Ekstrapüramidaalsed sümptomid

Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes bipolaarse häirega seotud depressiooni episoodiga täiskasvanud patsientidel seostus kvetiapiin ekstrapüramidaalsete sümptomite (EPS) esinemissageduse suurenemisega platseeboga võrreldes (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Kvetiapiini kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, mida iseloomustab subjektiivselt ebameeldiv või häiriv rahutus ning vajadus liikuda, millega sageli kaasneb võimetus rahulikult istuda või seista. Kõige tõenäolisemalt ilmneb see ravi esimeste nädalate jooksul. Patsientidel, kes kogevad neid sümptomeid, võib annuse suurendamine olla kahjulik.

Tardiivne düskineesia

Tardiivse düskineesia nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb kaaluda kvetiapiini annuse vähendamist või ravi katkestamist. Tardiivse düskineesia sümptomid võivad pärast ravi katkestamist halveneda või isegi alles siis avalduda (vt lõik 4.8).

Somnolentsus ja pearinglus

Kvetiapiinravi on seostatud somnolentsuse ja sarnaste sümptomitega, nt sedatsiooniga (vt lõik 4.8). Bipolaarse depressiooniga patsientide ravi kliinilistes uuringutes algas see tavaliselt esimese 3

ravipäeva jooksul ja oli ülekaalukalt kerge kuni mõõduka tugevusega. Bipolaarse depressiooniga patsiendid, kellel esineb tugev somnolentsus, võivad vajada sagedasemat kontakti vähemalt 2 nädala jooksul pärast somnolentsuse avaldumist või kuni sümptomid taanduvad, ning vajalik võib olla kaaluda ravi katkestamist.

Ortostaatiline hüpotensioon

Kvetiapiinravi on seostatud ortostaatilise hüpotensiooni ja sellega seotud pearinglusega (vt lõik 4.8), mis sarnaselt unisusele tekib tavaliselt esmase annuse tiitrimise perioodil. Eriti eakatel võib seetõttu tekkida rohkem õnnetusi (kukkumised). Seetõttu peavad patsiendid olema tähelepanelikud, kuni nad on teadlikud ravimi võimalikest toimetest.

Kvetiapiini tuleb kasutada erilise tähelepanuga patsientidel, kes teadaolevalt põevad kardiovaskulaarset või tserebrovaskulaarset haigust või kel esinevad muud eelsoodumused hüpotensiooniks.

Ortostaatilise hüpotensiooni korral tuleb kaaluda annuse vähendamist või ettevaatlikumat annuse suurendamist, eriti teadaoleva kardiovaskulaarse haigusega patsientidel.

Krambihood

Kontrolliga kliinilistes uuringutes ei täheldatud kvetiapiiniga ravitud patsientidel ja neil, kes said platseebot, erinevusi krambihoogude esinemissageduse osas. Puuduvad andmed krampide esinemissageduse kohta patsientidel, kellel on anamneesis krampe esinenud. Nagu teiste antipsühhootikumide korral, soovitatakse ka kvetiapiini manustamisel olla eriliselt tähelepanelik, kui ravitakse patsiente kellel on anamneesis krambid (vt lõik 4.8).

Maliigne neuroleptiline sündroom

Antipsühhootilise raviga, kaasa arvatud kvetiapiiniga, on seostatud maliigse neuroleptilise sündroomi teket (vt. lõik 4.8). Selle kliiniliste nähtude hulka kuuluvad hüpertermia, vaimse seisundi muutused, lihasrigiidsus, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus ja kreatiinfosfokinaasi väärtuste tõus.

Sellisel juhul tuleb ravi kvetiapiiniga katkestada ja määrata vajalik ravi.

Raske neutropeenia ja agranulotsütoos

Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on teatatud raskest neutropeeniast (neutrofiilide arv <0,5 x 10/l). Enamik raske neutropeenia juhtudest on tekkinud kvetiapiinravi esimese paari kuu jooksul. Kindlat seost annusega ei täheldatud. Turuletulekujärgselt on ilmnenud mõned surmlõppega juhud.

Neutropeenia tekke võimalike riskitegurite hulka kuuluvad eelnev madal leukotsüütide väärtus (WBC) ning ravim-indutseeritud neutropeenia anamneesis. Siiski, agranulotsütoosi on esinenud ilma teadaolevate riskiteguriteta patsientidel. Kvetiapiinravi tuleb katkestada patsientidel, kellel neutrofiilide väärtus on <1,0 x 10/l. Patsiente tuleb jälgida infektsiooninähtude ja -sümptomite suhtes ning kontrollida neutrofiilide väärtust (kuni see tõuseb üle 1,5 x 10/l) (vt lõik 5.1).

Neutropeenia võimalusega tuleb arvestada patsientide puhul, kellel on infektsioon, ka siis kui puuduvad otsesed neutropeeniale viitavad tegurid, samuti ebaselge palavikuga patsientide puhul. Neutropeeniat tuleb ravida vastavalt kliinilisele seisundile.

Patsiente tuleb instrueerida, et nad teataksid koheselt arstile, kui märkavad haigustunnuseid/sümptomeid, mis viitavad agranulotsütoosile või infektsioonile (nt palavik, nõrkus, letargia või kurguvalu) ükskõik millises kvetiapiiniravi etapis. Nendel patsientidel tuleb koheselt kontrollida leukotsüütide hulka ja neutrofiilide hulka (ANC), eriti predisponeerivate tegurite puudumisel.

Koostoimed

Vt ka lõik 4.5.

Kvetiapiini samaaegsel manustamisel tugevate maksaensüümide indutseerijate, nagu karbamasepiin või fenütoiin, võib kvetiapiini plasmakontsentratsioon oluliselt langeda. See võib mõjutada kvetiapiinravi efektiivsust. Maksaensüüme indutseerivaid ravimeid kasutavate patsientide puhul tuleb enne ravi algust kvetiapiiniga kaaluda kvetiapiini ravist saadava kasu ja maksaensüüme indutseerivate ravimite katkestamisega seotud võimalike riskide vahekorda. Oluline on, et kõik maksaensüümide

indutseerijate suhtes asetleidvad muutused toimuvad järk-järgult ning vajadusel asendatakse mitteindutseeriva ravimiga (nt naatriumvalproaat).

Kehakaal

Kvetiapiinravi saanud patsientidel on teatatud kehakaalu tõusust, seda tuleb jälgida ja sellega tegeleda vastavalt kasutatud antipsühhootikumide ravijuhistele (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Hüperglükeemia

Harva on teatatud hüperglükeemiast ja/või suhkurtõve avaldumisest või ägenemisest, mis aeg-ajalt võib olla seotud ketoatsidoosi või koomaga, sealhulgas üksikute surmlõppega juhtudega (vt lõik 4.8). Mõnedel juhtudel on eelnevalt tõusnud kehakaal, mis võib olla predisponeeriv tegur. Vastavalt kasutatud antipsühhootikumide ravijuhistele on soovitav vastav kliiniline jälgimine. Antipsühhootikumidega, sealhulgas kvetiapiiniga, ravitud patsiente tuleb jälgida hüperglükeemia nähtude ja sümptomite suhtes (nagu polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) ning suhkurtõvega patsiente või patsiente, kellel on suhkurtõve riskitegurid tuleb regulaarselt jälgida veresuhkru kontrolli halvenemise osas. Regulaarselt tuleb mõõta kehakaalu.

Lipiidid

Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on täheldatud triglütseriidide, LDL ja üldkolesterooli taseme tõusu ja HDL kolesterooli taseme langust (vt lõik 4.8). Lipiidisisalduse suurenemist tuleb vastavalt kliinilisele vajadusele piirata.

QT-intervalli pikenemine

Kliinilistes uuringutes ja kasutamisel vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttes antud soovitustele, ei esinenud seoses kvetiapiinraviga QT-intervalli absoluutväärtuse püsivat suurenemist. Turuletulekujärgselt on teatatud QT-intervalli pikenemisest raviannuste (vt lõik 4.8) ja üleannustamise korral (vt lõik 4.9). Nagu teistegi antipsühhootikumide kasutamisel, tuleb olla ettevaatlik kvetiapiini määramisel patsientidele, kellel on kardiovaskulaarne haigus või perekonna anamneesis QT-intervalli pikenemine. Ettevaatust tuleb rakendada ka kvetiapiini määramisel koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli või samaaegselt neuroleptikumidega, eeskätt eakatel, kaasasündinud pika QT- sündroomiga, südamepuudulikkuse, südame hüpertroofia, hüpokaleemia või hüpomagneseemiaga patsientidel (vt lõik 4.5).

Kardiomüopaatia ja müokardiit

Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt on esinenud kardiomüopaatiat ja müokardiiti, siiski ei ole leitud nende põhjuslikku seost kvetiapiiniga. Ravivajadust kvetiapiiniga tuleb hinnata kardiomüopaatia või müokardiidi kahtlusega patsientidel.

Ravi katkestamine

Kvetiapiinravi järsu katkestamise järel on kirjeldatud ägedaid ärajätusümptomeid, nagu unetus, iiveldus, peavalu, diarröa, oksendamine, pearinglus ja ärrituvus. Seetõttu on soovitatav ravi katkestada järk-järgult vähemalt ühe- kuni kahenädalase perioodi jooksul (vt lõik 4.8).

Dementsusega seotud psühhoosiga eakad patsiendid

Kvetiapiin ei ole näidustatud dementsusega seotud psühhoosi raviks.

Dementsete patsientide seas läbiviidud randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes on mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel leitud ajuveresoonkonna kõrvaltoimete tekkeriski ligikaudu kolmekordne tõus. Nende kõrvaltoimete sagenemise põhjused ei ole teada. Kõrgenenud riski ei saa välistada ka teiste antipsühhootikumide või teiste patsiendipopulatsioonide puhul. Kvetiapiini kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kui patsiendil on suurenenud risk insuldi tekkeks.

Atüüpiliste antipsühhootiliste ravimite kasutamist käsitlevas meta-analüüsis leiti, et dementsusega seotud psühhoosiga eakatel patsientidel on tõusnud risk suremusele, võrreldes platseeboga. Kahes selles populatsioonis läbi viidud 10-nädalases platseebokontrollitud kvetiapiini uuringus (n=710; keskmine vanus: 83 aastat; vanusevahemik: 56...99 aastat) oli suremus kvetiapiinravi saanutel 5,5% ning platseebo rühmas 3,2%. Nendes uuringutes esinenud surmajuhtudel olid erinevad põhjused, mis

olid kooskõlas selles populatsioonis oodatava suremuspõhjuste struktuuriga.

Düsfaagia

Kvetiapiini kasutamisel on teatatud düsfaagiast (vt lõik 4.8). Aspiratsioonipneumoonia riskiga patsientidel tuleb kvetiapiini kasutada ettevaatusega.

Kõhukinnisus ja soolesulgus

Kõhukinnisus on riskitegur soolesulguse tekkeks. Kvetiapiini kasutamisel on teatatud kõhukinnisuse ja soolesulguse tekkest (vt lõik 4.8). Teatatud on ka fataalse lõppega juhtudest suurema soolesulguse riskiga patsientidel, kes kasutavad soolemotoorikat aeglustavat ravi ja/või ei teata oma kõhukinnisusest. Kõhukinnisuse/soolesulgusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida ning rakendada intensiivset ravi.

Venoosne trombemboolia (VTE)

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikume kasutavatel patsientidel esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik võimalikud VTE riskitegurid identifitseerida kvetiapiiniga alustamise eelselt ning jooksvalt ravi ajal, samuti tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud.

Pankreatiit

Pankreatiiti on täheldatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse kasutamise käigus. Ehkki kõigil juhtudel ei kaasnenud riskitegureid, oli turuletulekujärgsete teadete alusel paljudel patsientidel siiski tegureid, mis teadaolevalt on seotud pankreatiidi tekkega, nagu tõusnud triglütseriidide tase (vt lõik 4.4), sapikivid ja alkoholi tarvitamine.

Lisateave

Andmed kvetiapiini kohta kombinatsioonis naatriumvalproaadi või liitiumiga akuutsete mõõdukate kuni raskete mania episoodide puhul on piiratud; siiski oli kombinatsioonravi hästi talutav (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Andmed näitasid aditiivseid toimeid 3. ravinädalal.

Laktoos

Kventiax SR sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasidefitsiidi või glükoos-galaktoos malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium

Üks 50 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 8,44 mg naatriumi.

Suuremad annused kui 2 tabletti sisaldavad rohkem kui 23 mg (1 mmol) naatriumi. Seda tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevatel patsientidel.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Toimides eelkõige kesknärvisüsteemi, tuleb kvetiapiini kasutada ettevaatusega, kui seda kombineeritakse teiste tsentraalselt toimivate ravimite ja alkoholiga.

Tsütokroom P450 (CYP) 3A4 on ensüüm, mis peamiselt osaleb tsütokroom P450 vahendatud kvetiapiini metabolismis. Koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel põhjustas kvetiapiini (annuses 25 mg) ja ketokonasooli, CYP 3A4 inhibiitori, koosmanustamine kvetiapiini AUC taseme 5...8- kordset kõrgenemist. Sellest lähtuvalt on kvetiapiini ja CYP 3A4 inhibiitorite koosmanustamine vastunäidustatud. Samuti ei ole soovitatav kasutada kvetiapiini samaaegselt greipfruudimahlaga.

Mitmekordse annusega uuringus hinnati patsientidel kvetiapiini farmakokineetikat, kui seda manustati enne ja pärast ravi karbamasepiiniga (tuntud maksaensüümide indutseerija); karbamasepiini samaaegne manustamine suurendas oluliselt kvetiapiini kliirensit. See põhjustas (AUC muutuse põhjal hinnatuna) kvetiapiini süsteemsete kontsentratsioonide langust keskmiselt 13%, võrreldes ekspositsiooniga kvetiapiini manustamisel üksinda; siiski täheldati mõnedel patsientidel suuremat toimet. Selle koostoimega võib kaasneda plasmakontsentratsiooni langus, mistõttu võib väheneda kvetiapiiniravi efektiivsus.

Kvetiapiini ja fenütoiini (teine mikrosomaalse ensüümi inhibiitor) samaaegne manustamine põhjustas kvetiapiini kliirensi tugeva suurenemise ligikaudu 450%. Patsientidel, kes saavad maksa ensüümide indutseerijat, võib ravi kvetiapiiniga alustada ainult juhul kui arst leiab, et kvetiapiinist saadav kasu kaalub üles maksaensüümide indutseerija ärajätmisega seonduvad riskid. On oluline teada, et igasugused muutused maksaensüümide indutseerijate kasutamisel on järk-järgulised. Vajadusel tuleb maksaensüümide indutseerijad asendada mitteindutseerivate toimeainetega (nt naatriumvalproaat) (vt lõik 4.4).

Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud oluliselt pärast samaaegset kasutamist antidepressantide impramiini (tuntud CYP 2D6 inhibiitor) või fluoksetiiniga (tuntud CYP 3A4 ja CYP 2D6 inhibiitor).

Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud oluliselt pärast üheaegset manustamist antipsühhootiliste ravimite risperidooni või haloperidooliga. Kvetiapiini ja tioridasiini samaaegne kasutamine põhjustas kvetiapiini kliirensi suurenemise keskmiselt 70%.

Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud samaaegsel manustamisel tsimetidiiniga.

Liitiumi farmakokineetilised omadused jäid muutumatuks, kui seda kasutati samaaegselt kvetiapiiniga.

6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja prolongeeritult vabastavate tablettide kombinatsiooni võrdluses platseebo ja prolongeeritult vabastavate tablettide kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, täheldati ekstrapüramidaalsümptomeid (eriti treemorit), unisust ja kehakaalutõusu liitiumi täiendavalt võtvas rühmas võrreldes platseebot täiendavalt võtva rühmaga (vt lõik 5.1).

Naatriumvalproaadi ja kvetiapiini farmakokineetilised omadused jäid samaaegsel kasutamisel kliiniliselt olulisel määral muutumatuks. Retrospektiivses uuringus lastel ja noorukitel, kes olid saanud raviks valproaati, kvetiapiini või mõlemat, leiti kombineeritud ravirühmas suurem leukopeenia ja neutropeenia esinemissagedus võrreldes monoteraapia rühmadega.

Ametlikke uuringuid koostoimete kohta sagedamini kasutatavate kardiovaskulaarsete ravimitega ei ole läbi viidud.

Kvetiapiini samaaegsel kasutamisel ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad elektrolüütide tasakaalu häireid või QT-intervalli pikenemist, tuleb rakendada ettevaatust.

Kvetiapiini kasutanud patsientidel on saadud valepositiivseid tulemusi metadooni ja tritsükliliste antidepressantide määramisel ensüümimmunoloogilisel meetodil. Soovitav on kinnitada küsitava väärtusega immunoloogilise uuringu tulemused sobival kromatograafilisel meetodil.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Esimene trimester

Mõõdukast hulgast avaldatud andmetest kvetiapiinravi saanud naiste kohta (st 300...1000 sünnituseni jälgitud rasedust), sh üksikjuhud ja mõned vaatlusuuringud, ei ilmne ravi tõttu suurenenud riski loote väärarengute tekkeks. Kuigi olemasolevate andmete põhjal ei saa kindlaid järeldusi teha.

Loomkatsetes on ilmnenud reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3). Seetõttu tohib kvetiapiini kasutada raseduse korral vaid siis, kui loodetav kasu ületab võimalikud ohud.

Kolmas trimester

Vastsündinud, kes on raseduse viimasel trimestril olnud eksponeeritud antipsühhootikumidele (kaasa arvatud kvetiapiin) on risk sünnitusjärgsete kõrvaltoimete tekkeks, nagu ekstrapüramidaal- ja/või ärajätusümptomid, mille raskusaste ja kulg võivad erineda. On teateid agitatsioonist, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, somnolentsusest, respiratoorsest distressist või söömishäiretest. Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Imetamine

Tuginedes väga piiratud hulgale avaldatud andmetele kvetiapiini imendumise kohta rinnapiima, näib kvetiapiini imendumine terapeutiliste annuste juures olevat kõikuv. Kindlate andmete puudumise tõttu tuleb otsustada, kas ravi Kventiax SR’iga katkestada või jätkata imetamise perioodil, arvestades imetamisest saadavat kasu lootele ning ravist saadavat kasu naisele.

Fertiilsus

Kvetiapiini toimet inimese fertiilsusele ei ole hinnatud. Rottidel ilmnesid prolaktiini kontsentratsiooni tõusust tingitud kõrvaltoimed, kuid need ei ole otseselt ülekantavad inimestele (vt lõik 5.3 Prekliinilised andmed).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Kvetiapiin toimib eeskätt kesknärvisüsteemile, mistõttu võib kvetiapiin mõjustada vaimset tähelepanu nõudvaid tegevusi. Seetõttu tuleb hoiatada patsiente, et nad ei juhiks autot ega kasutaks masinaid, kuni pole teada nende individuaalne tundlikkus ravimile.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kvetiapiini kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (≥10%) on unisus, pearinglus, peavalu, suukuivus, ärajätusümptomid, triglütseriidide taseme tõus seerumis, üldkolesterooli (peamiselt LDL-kolesterooli) taseme tõus veres, HDL-kolesterooli taseme langus, kehakaalu tõus, hemoglobiini taseme langus ja ekstrapüramidaalsed sümptomid.

Kõrvaltoimete loetelu tabeli kujul

Kvetiapiinraviga seotud kõrvaltoimete esinemissagedused on märgitud allolevasse tabelisse (Tabel 1) vastavalt Council for International Organizations of Medical Sciences (CIOMS III Working Group 1995) soovitustele.

Tabel 1 Kvetiapiinraviga seotud kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud järgmiselt:

Väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteem

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga

Teadmata

 

 

 

 

 

harv

 

Vere ja

Hemoglo-

Leukopeeni

Neutropeenia

Agranulotsüt

 

 

lümfisüsteemi

biinitasem

a1,28,

,

oos

 

 

häired

e langus

neutrofiilid

trombotsütop

 

 

 

 

 

e arvu

eenia,

 

 

 

 

 

langus,

aneemia,

 

 

 

 

 

eosinfiilide

trombotsüütid

 

 

 

 

 

arvu

e arvu

 

 

 

 

 

suurenemin

langus

 

 

 

 

 

e27

 

 

 

 

Immuunsüstee

 

 

Ülitundlikkus

 

Anafilaktil

 

mi häired

 

 

(kaasa

 

i-ne

 

 

 

 

arvatud

 

reaktsioon

 

 

 

 

allergilised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

nahareaktsioo

 

 

 

 

 

 

nid)

 

 

 

Endokriin-

 

Hüperprola

Vaba T

 

Antidiuree

 

süsteemi häired

 

kti-neemia

langus ,

 

ti-lise

 

 

 

, üldise T

hüpotüroidis

 

hormooni

 

 

 

langus ,

m

 

ebaõige

 

 

 

vaba T

 

 

eritumine

 

 

 

langus ,

 

 

 

 

 

 

üldiseT

 

 

 

 

 

 

langus ,

 

 

 

 

 

 

TSH tõus

 

 

 

 

Ainevahetus- ja

Triglütse-

Suurenenud

Hüponatreemi

Metaboolne

 

 

toitumishäired

riidide

söögiisu,

a ,

sündroom

 

 

 

kontsentra

veresuhkru

suhkurtõbi 1,5,

 

 

 

 

-tsiooni

väärtuse

varemdia-

 

 

 

 

tõus veres

tõus

gnoositud

 

 

 

 

10,30,

hüperglüke

diabeedi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Üldkoleste

emi-lisele

ägenemine

 

 

 

 

-rooli

tasemele

 

 

 

 

 

(peamiselt

6,30

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LDL-

 

 

 

 

 

 

kolesteroo

 

 

 

 

 

 

li, tõus

 

 

 

 

 

 

veres 11,30,

 

 

 

 

 

 

HDL-

 

 

 

 

 

 

kolesteroo

 

 

 

 

 

 

li langus

 

 

 

 

 

 

17,30,

 

 

 

 

 

 

kehakaalu

 

 

 

 

 

 

tõus 8,30

 

 

 

 

 

Psühhiaatri-

 

Ebatavalise

 

Somnambulis

 

 

lised häired

 

d unenäod

 

m ja sellega

 

 

 

 

ja

 

seotud

 

 

 

 

hirmuunenä

 

käitumine,

 

 

 

 

od,

 

nagu unes

 

 

 

 

suitsidaalse

 

rääkimine ja

 

 

 

 

d mõtted ja

 

unega seotud

 

 

 

 

suitsidaalne

 

söömishäired

 

 

 

 

käitumine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Närvisüsteemi

Pearinglus

Düsartria

Krambid ,

 

 

 

häired

4,16, unisus

 

rahutute

 

 

 

 

2,16,

 

jalgade

 

 

 

 

peavalu,

 

sündroom,

 

 

 

 

ekstrapüra

 

tardiivne

 

 

 

 

-

 

düskineesia

 

 

 

 

midaalsed

 

1,5, sünkoop

 

 

 

 

sümptomi

 

4,16

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

d 1,21

 

 

 

 

 

Silma

 

Hägune

 

 

 

 

kahjustused

 

nägemine

 

 

 

 

Südamehäired

 

Tahhükardi

QT-intervalli

 

 

 

 

 

a,

pikenemine

 

 

 

 

 

palpitatsioo

1,12,18,

 

 

 

 

 

nid

bradükardia

 

 

 

Vaskulaarsed

 

Ortostaatili

 

Venoosne

 

 

häired

 

ne

 

trombeboolia

 

 

 

 

hüpotensio

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

on 4,16

 

 

 

 

Respiratoorsed,

 

Düspnoe

Nohu

 

 

 

rindkere ja

 

 

 

 

 

 

mediastiinumi

 

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

 

Seedetrakti

Suu

Kõhukinnis

Düsfaagia

Pankreatiit ,

 

 

häired

kuivus

us,

 

soolesulgus/

 

 

 

 

düspepsia,

 

iileus

 

 

 

 

oksendami

 

 

 

 

 

 

ne

 

 

 

 

Maksa ja

 

Alaniinami

Aspartaattran

Ikterus ,

 

 

sapiteede

 

no-

sfe-raasi

hepatiit

 

 

häired

 

transferaasi

(ASAT)

 

 

 

 

 

(ALAT)

aktiivsuse

 

 

 

 

 

aktiivsuse

tõus seerumis

 

 

 

 

 

tõus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

seerumis ,

 

 

 

 

 

 

gamma-GT

 

 

 

 

 

 

taseme tõus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Naha ja

 

 

 

 

Angioödee

Toksiline

nahaaluskoe

 

 

 

 

m ,

epidermaal

kahjustused

 

 

 

 

Stevensi-

ne

 

 

 

 

 

Johnsoni

nekrolüüs,

 

 

 

 

 

sündroom

erythema

 

 

 

 

 

multiforme

 

 

 

 

 

 

Lihas-skeleti ja

 

 

 

 

Rambdo-

 

sidekoe

 

 

 

 

müolüüs

 

kahjustused

 

 

 

 

 

 

Neerude ja

 

 

Kusepeetus

 

 

 

kuseteede

 

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

 

Rasedus,

 

 

 

 

 

Ravimi

sünnitusjärgsed

 

 

 

 

 

ärajätusün-

ja

 

 

 

 

 

droom

perinataalsed

 

 

 

 

 

vastsündinu

seisundid

 

 

 

 

 

l

Reproduktiivse

 

 

Seksuaalfunkt

Priapism,

 

 

süsteemi ja

 

 

-siooni häired

galaktorröa,

 

 

rinnanäärme

 

 

 

rinnanäärmet

 

 

häired

 

 

 

e turse,

 

 

 

 

 

 

menstruaaltsü

 

 

 

 

 

 

k-li häired

 

 

Üldised häired

Ärajätu-

Kerge

 

Maliigne

 

 

ja

sümptomi

asteenia,

 

neuroleptiline

 

 

manustamiskoh

d 1,9

perifeerne

 

sündroom ,

 

 

a reaktsioonid

 

turse,

 

hüpotermia

 

 

 

 

ärrituvus,

 

 

 

 

 

 

püreksia

 

 

 

 

Uuringud

 

 

 

Vere

 

 

 

 

 

 

kreatiinfosfo-

 

 

 

 

 

 

kinaasi

 

 

 

 

 

 

taseme tõus

 

 

1.Vt lõik 4.4.

2.Esimesel kahel ravinädalal võib tavaliselt ilmneda somnolentsus, mis üldiselt ravi jätkudes möödub.

3.Mõnedel patsientidel, kellele manustati kvetiapiini, on täheldatud seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) või gamma-GT tasemete asümptomaatilist tõusu (nihkega normaalsest kuni > 3xULN igal ajal). Need tõusud on tavaliselt kvetiapiinravi jätkumisel pöörduvad.

4.Nagu ka teiste alfa-adrenoretseptoreid blokeerivate antipsühhootikumide kasutamisel, võib sageli kvetiapiini kasutamisega kaasneda pearingluse, tahhükardia ja mõnedel patsientidel teadvusekaotusega

kulgev ortostaatiline hüpotensioon, eriti ravi alguses, ravimi tiitrimise perioodil (vt lõik 4.4).

5.Nende kõrvaltoimete esinemissageduse arvutused põhinevad ainult turuletulekujärgsetel andmetel kvetiapiini koheselt vabastava ravimvormiga.

6.Tühja kõhu vere glükoosisisaldus ≥ 126 mg/dl (≥ 7,0 mmol/l) või täis kõhu vere glükoosisisaldus ≥ 200 mg/dl (≥ 11,1 mmol/l) vähemalt ühel juhul.

7.Düsfaagia esinemissageduse tõus kvetiapiini rühmas võrreldes kontrollrühmaga ilmnes ainult bipolaarse depressiooni kliinilistes uuringutes.

8.Aluseks on kehakaalu tõus ≥7% algväärtusest. Esineb enamasti esimestel ravinädalatel.

9.Monoteraapia akuutsetes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes ravi katkestamisega kaasnevate sümptomite hindamiseks täheldati kõige sagedamini järgmisi ärajätusümptomeid: unetus, iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus ja ärrituvus. Nende reaktsioonide esinemissagedus vähenes oluliselt ühe nädala jooksul pärast ravi katkestamist.

10.Triglütseriidid ≥200 mg/dl (≥2,258 mmol/l) (≥18-aastased patsiendid) või ≥150 mg/dl (≥1,694 mmol/l) (<18-aastased patsiendid) vähemalt ühel korral.

11.Kolesterool ≥240 mg/dl (≥6,2064 mmol/l) (≥18-aastased patsiendid) või ≥200 mg/dl (≥5,172 mmol/l) (<18-aastased patsiendid) vähemalt ühel korral. Väga sageli on täheldatud LDL kolesterooli tõusu ≥30 mg/dl (≥0,769 mmol/l). Kirjeldatud taseme tõusuga patsientide keskmine muutus oli 41,7 mg/dl (≥1,07 mmol/l).

12.Vt tekst allpool.

13.Trombotsüütide väärtus ≤100 x 10/l vähemalt ühel korral.

14.Kliiniliste uuringute kõrvaltoimete teatiste alusel ei seostunud vere kreatiinfosfokinaasi tõus neuroleptilise maliigse sündroomiga.

15.Prolaktiini tase (>18-aastased patsiendid): >20 mikrogrammi/l (>869,56 pmol/l) meestel; >30 mikrogrammi/l (>1304,34 pmol/l) naistel, sõltumata ajahetkest.

16.Võib põhjustada kukkumisi.

17.HDL kolesterool: <40 mg/dl (1,025 mmol/l) meestel, <50 mg/dl (1,282 mmol/l) naistel, sõltumata ajahetkest.

18.Patsientide hulk, kellel ilmnes QT nihe väärtustelt <450 msek väärtustele ≥450 msek, kusjuures tõus oli ≥30 msek. Kvetiapiini platseebokontrolliga uuringutes oli kliiniliselt olulise tasemega nihkega patsientide keskmine hulk ning keskmine muutus sarnased kvetiapiini- ning kontrollrühmas.

19.Vähemalt ühel juhul nihkumine >132mmol/l kuni ≤ 132 mmol/l.

20.Suitsiidimõtetest ja suitsidaalsest käitumisest on teatatud kvetiapiinravi ajal või vahetult pärast ravi lõpetamist (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

21.Vt lõik 5.1.

22.Vähenenud hemoglobiini tase ≤13 g/dl (8,07 mmol/l) meestel, ≤12 g/dl (7,45 mmol(l) naistel leiti 11% kvetiapiinravi kasutanud patsientidel vähemalt ühel korral kõikides, sealhulgas avatud uuringutes. Neil patsientidel oli keskmine maksimaalne hemoglobiini taseme vähenemine sõltumata ajahetkest -1,50 g/dl.

23.Need teated esinesid tihti tahhükardia, pearingluse, ortostaatilise hüpotensiooni ja/või kaasuva südame/hingamisteede haiguse korral.

24.Lähtudes normaalsest nihkest potentsiaalselt olulise kliinilise väärtuseni peale algväärtust kõikides

uuringutes sõltumata ajahetkest. Nihked üldises T, vabas T, üldises T3 ja vabas T3 on seletatud kui <0.8 x LLN (pmol/L) ja nihe TSH puhul on > 5 mIU/L sõltumata ajahetkest.

25.Tuginedes oksendamise sagedusele tõusule eakatel patsientidel (≥65 aastased).

26.Tuginedes neutrofiilide taseme nihkest ≥1,5 x 10/L tasemele <0,5 x 10/L mõõdetuna mis iganes ajal ravi ajal ja põhinedes raske neutropeeniaga (<0.5 x 10/L) patsientidel ja infektsioonidel kõikides kvetiapiini kliinilistes uuringutes (vt lõik 4.4).

27.Lähtudes normaalsest nihkest potentsiaalselt olulise kliinilise väärtuseni peale algväärtust kõikides uuringutes igal ajahetkel. Eosinofiilide nihe on defineeritud kui >1x 109 rakku/L sõltumata ajahetkest.

28.Lähtudes normaalsest nihkest potentsiaalselt olulise kliinilise väärtuseni peale algväärtust kõikides uuringutes igal ajahetkel. Valgete vereliblede nihe on defineeritud kui ≤ 3x109 rakku/L sõltumata ajahetkest.

29.Lähtudes metaboolse sündroomi kõrvaltoimete teadetest kõikides kvetiapiini kliinilistes uuringutes.

30.Mõningatel patsientidel täheldati kliinilistes uuringutes kehakaalu, vere glükoosisisalduse ja lipiidide rohkem kui ühe metaboolse faktori halvenemist (vt lõik 4.4).

31.Vt lõik 4.6

32. Võib esineda ravi alustamisel või peagi pärast seda ning sellega võivad kaasneda hüpotensioon ja/või sünkoop. Esinemissageduse aluseks on kõrvaltoimete teatised bradükardia kohta ning sellega sarnased juhud kõigis kvetiapiini kliinilistes uuringutes.

Seoses neuroleptikumide kasutamisega on teatatud QT-intervalli pikenemise, ventrikulaarse arütmia, seletamatu äkksurma, südameseiskuse ja torsade de pointes’ juhtudest, mida peetakse ravimirühmaga seotud toimeteks.

Lapsed

Ülalkirjeldatud täiskasvanutel ilmnenud kõrvaltoimed võivad ilmneda ka lastel ja noorukitel. Järgnevas tabelis on toodud kõrvaltoimed, mis laste ja noorukite (10...17-aastased) seas võivad ilmneda sagedamini kui täiskasvanute seas või mida täiskasvanutel ei ole kirjeldatud.

Tabel 2 Lastel ja noorukitel esinevad kvetiapiinraviga seotud kõrvaltoimed, mida esineb sagedamini kui täiskasvanutel või mida ei ole täiskasvanute hulgas esinenud

Kõrvaltoimete esinemissagedused on esitatud järgnevalt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 ja <1/10), aegajalt (≥1/1000 ja <1/100), harv (≥ 1/10000 ja <1/1000), väga harv (<1/10000).

Organsüsteem

Väga sage

Sage

Endokriinsed häired

Prolaktiini tõus

 

Ainevahetus- ja toitumishäired

Söögiisu tõus

 

Närvisüsteemi häired

Ekstrapüramidaalsed

Sünkoop

 

sümptomid3,4

 

Vaskulaarsed häired

Vererõhu tõus

 

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi

 

Nohu

häired

 

 

Seedetrakti häired

Oksendamine

 

Üldised häired ja manustamiskoha

 

Ärrituvus

reaktsioonid

 

 

1.Prolaktiini tase (<18-aastased patsiendid): >20 mikrogrammi/l (>869,56 pmol/l) noormeestel; >26 mikrogrammi/l (>1130,428 pmol/l) tütarlastel, sõltumata ajahetkest. Prolaktiini sisalduse tõus tasemeni >100 mikrogrammi/l ilmnes vähem kui 1% patsientidest.

2.Kahes akuutses (3…6 nädalat) laste ja noorukite platseebokontrolliga kliinilises uuringus täheldatud vererõhu normväärtuste muutused (vastavalt Rahvusliku Terviseinstituudi kriteeriumidele) või tõus >20 mmHg (süstoolne) või >10 mmHg (diastoolne), sõltumata ajahetkest.

3.Tähelepanu: esinemissagedus on võrdne täiskasvanute kõrvaltoime sagedusega, kuid laste ja noorukite ärrituvust võib seostada teistsuguste kliiniliste järelmõjudega kui täiskasvanutel.

4.Vt lõik 5.1.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Sümptomid

Üldiselt kuuluvad registreeritud üleannustamisjuhtumite hulka ravimi teadaolevate farmakoloogiliste toimete tugevnemisest tingitud sümptomid, nagu unisus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon. Üleannustamine võib põhjustada QT-aja pikenemist, krampe, epilepsiahoogu, rabdomüolüüsi, hingamispeetust, kusepeetust, segasust, deliiriumi ja/või ärevust, koomat ja surma. Varasemalt teadaoleva tõsise kardiovaskulaarse haigusega patsientidel võib olla risk üleannustamise sümptomite saamiseks kõrgem. (Vt lõik 4.4 „Ortostaatiline hüpotensioon“).

Üleannustamise ravi

Kvetiapiinile ei ole spetsiifilist antidooti. Raskete nähtude korral tuleb kaaluda mitme ravimi koostoime võimalust ning sel juhul soovitatakse teostada intensiivravi protseduure, mis hõlmavad hingamisteede vabastamist ja säilitamist, küllaldase oksügenisatsiooni ja ventilatsiooni tagamist ning samuti kardiovaskulaarsüsteemi jälgimist ja toetust.

Publikatsioonides on kirjeldatud tõsiste KNS toimete, nagu kooma ja deliirium, vähenemist veenisisese füsostigmiini (1…2 mg) manustamisel pideva EKG jälgimise all. Seda ei saa soovitada standardravina, kuna füsostigmiin võib avaldada negatiivset mõju südame elektrijuhtivusele. Füsostigmiini võib kasutada, kui EKG-s ei ole muutusi. Füsostigmiini ei tohi kasutada rütmihäirete, kardiaalse blokaadi (kõik astmed) või QRS-kompleksi laienemise korral.

Kuigi ravimi imendumise takistamist üleannustamise korral ei ole spetsiaalselt uuritud, on raske mürgistuse korral näidustatud maoloputus, võimalusel ühe tunni jooksul ravimi sissevõtmisest. Kaaluda tuleb aktiivsöe manustamist.

Kvetiapiini üleannustamise korral tuleb kõrgenenud vererõhu raviks kasutusele võtta sobivad meetmed, nagu intravenoosne vedelikteraapia ja/või sümpatomimeetilised ained. Vältida tuleb epinefriini ja dopamiini kasutamist, kuna beeta-stimulatsioon võib hüpotensiooni sügavamaks muuta, seda kvetiapiini tekitatud alfa-blokaadi tõttu.

Hoolikas meditsiiniline järelevalve ja jälgimine peab jätkuma kuni patsiendi paranemiseni.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antipsühhootilised ained, diasepiinid, oksasepiinid ja tiasepiinid; ATC-kood: N05AH04

Toimemehhanism

Kvetiapiin on atüüpiline antipsühhootiline aine. Kvetiapiin ning selle aktiivne metaboliit inimplasmas, norkvetiapiin toimivad laia neuromediaatorite retseptorite spektrisse. Kvetiapiin ja norkvetiapiin ilmutavad kõrgemat afiinsust serotoniini (5HT) ja dopamiini D- ja D-retseptorite suhtes ajus. Arvatavasti vastutab selline retseptori antagonisti kombinatsioon kõrge selektiivsusega 5HT2 suhtes, võrreldes D-retseptoritega, kvetiapiini kliiniliste antipsühhootiliste omaduste ja vähem väljendunud ekstrapüramidaalsete sümptomite põhjustamise eest. Norkvetiapiin omab lisaks ka kõrget afiinsust norepinefriini transporteri (NET) suhtes. Kvetiapiin ja norkvetiapiin ei oma piisavat afiinsust bensodiasepiinretseptorite suhtes, kuid omavad kõrget afiinsust histaminergiliste ja adrenergiliste alfa-retseptorite suhtes ning mõõdukat afiinsust adrenergiliste alfa-retseptorite ja mõõdukat kuni kõrget afiinsust mitmete muskariinretseptorite suhtes. Norepinefriini transportijavalgu (NET) pärssimine ja norkvetiapiini osaline agonism 5HTA-retseptorite lokatsioonides võib olla aluseks kvetiapiini antidepressiivsele toimele.

Farmakodünaamilised toimed

Kvetiapiini aktiivsus on kinnitust leidnud antipsühhootilist aktiivsust uurivates, nt tingitud hoidumise katsetes. See pärsib ka dopamiini agonistide toimet, mõõdetuna nii käitumuslikult kui elektrofüsioloogiliselt ja suurendab dopamiini metaboliitide kontsentratsiooni, mis on D-retseptori blokaadi neurokeemiliseks tõenduseks.

Prekliinilistes testides, mis võimaldavad teha järeldusi ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete kohta, esineb kvetiapiinil ebatüüpiline profiil, mis erineb standardsetest antipsühhootikumidest. Kvetiapiin ei põhjusta pärast korduvat manustamist D-retseptori ülitundlikkust. Efektiivselt D-retseptoreid blokeerivates annustes põhjustab kvetiapiin ainult nõrka katalepsiat. Korduval manustamisel esineb kvetiapiinil selektiivsus limbilise süsteemi suhtes, põhjustades depolarisatsiooniblokaadi mesolimbilistes neuronites, kuid mitte nigrostriaalsetes dopamiini sisaldavates neuronites. Ühekordselt või korduvalt manustataval kvetiapiinil on minimaalne toime düstoonia vallandamisele Cebus-ahvidel

kas koos haloperidooli sensitisatsiooniga või ilma (vt lõik 4.8).

Kliiniline efektiivsus

Skisofreenia

Toimainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini efektiivsus skisofreenia ravis on tõestatud ühes 6- nädalases platseebokontrolliga uuringus DSM-IV kriteeriumidele vastava skisofreenia diagnoosiga patsientidel ning ühes toimeainet koheselt vabastavalt kvetiapiinilt toimeainet prolongeeritult vabastavale kvetiapiinile ülemineku uuringus ambulatoorsetel kliiniliselt stabiilsetel skisofreeniahaigetel.

Esmaseks tulemusnäitajaks platseebokontrolliga uuringus oli PANSS skaala punktisumma muutus võrreldes algtasemega. Toimeainet prolongeeritult vabastav kvetiapiin 400, 600 ning

800 mg/ööpäevas andsid statistiliselt olulise psühhoosi sümptomide paranemise võrreldes platseeboga. 600 mg ja 800 mg annusel oli tugevam toime kui 400 mg annusel.

6-nädalases ülemineku-uuringus oli esmaseks tulemusnäitajaks ravivastuseta patsientide hulk, st patsiendid, kes katkestasid uuringu ravivastuse puudumise tõttu või kelle PANSS skaala punktisumma suurenes mistahes ajal uuringu toimumise jooksul vähemalt 20% alates randomiseerimisest. Patsientidel, kelle seisund oli stabiliseerunud, kasutades toimeainet koheselt vabastavat kvetiapiini annuses 400 kuni 800 mg, säilis stabiilne seisund ka üleminekul toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini ekvivalentsetele annustele.

Pikaajalises uuringus osutus toimeainet prolongeeritult vabastav kvetiapiin platseebost tõhusamaks haiguse retsidiveerumise ärahoidmisel 16 nädalat toimeainet prolongeeritult vabastavat kvetiapiini kasutanud stabiilsetel skisofreeniahaigetel. Pärast 6-kuulist ravi oli eeldatav retsidiivi tekkerisk toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini rühmas 14,3% ja kontrollrühmas 68,2%. Keskmine annuse suurus oli 669 mg. Kuni 9-kuulise ravi jooksul (mediaan 7 kuud) toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiiniga ei ilmnenud ohutusega seotud lisaleide. Täpsemalt, ekstrapüramidaalsümptomite ja kehakaalutõusuga seotud juhtude arv ei tõusnud toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini pikaajalisema ravi jooksul.

Bipolaarne häire

Kahes monoteraapia uuringus keskmise raskusega ja raskete mania episoodidega patsientide hulgas oli kvetiapiin mania sümptomite vähendamisel platseebost efektiivsem 3. ja 12. nädalal. Toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini oluline efektiivsus võrreldes platseeboga ilmnes ka 3-nädalases lisauuringus. Toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini annus oli vahemikus 400...800 mg/ööpäevas ning keskmine annus oli ligikaudu 600 mg/ööpäevas. Andmed kvetiapiini kohta manustatuna koos liitiumpreparaadi või naatriumvalproaadiga ägeda keskmise raskusega või raske mania episoodi raviks 3 ja 6 nädala jooksul on piiratud. Siiski on teada, et kombinatsioonravi taluti hästi. Andmed näitasid 3. nädalal lisanduvat toimet. Teises uuringus 6. nädalal lisanduvat toimet ei ilmnenud.

Kliinilises uuringus I ja II tüüpi bipolaarse häirega seotud depressiivse episoodiga patsientide hulgas oli toimeainet prolongeeritult vabastav kvetiapiin annuses 300 mg/ööpäevas MADRS kogupunktisumma vähendamisel platseebost parem.

Veel neljas 8-nädalalises kliinilises uuringus kvetiapiiniga I ja II tüüpi bipolaarse häirega keskmise raskusega ja raske depressiivse episoodiga patsientide hulgas oli toimeainet kohselt vabastav kvetiapiin annuses 300 ja 600 mg oluliselt parem olulistes tulemusnäitajates: keskmine MADRS- skaala tulemuse paranemine ning vähemalt 50% MADRS kogupunktisumma paranemine võrreldes algtasemega. Toime ulatus ei erinenud 300 mg annust ning 600 mg annust saavate patsientide vahel.

Nendest platseebokontrollitud uuringutest kahe pikendusfaasis ilmnes, et 300 mg või 600 m g annusega ravivastuse saanud patsientide pikaajaline ravi oli efektiivne depressiooni sümptomite, kuid mitte mania sümptomite osas.

Kahes retsidiivide ennetamise uuringus, kus mania, depressiooni või segatüüpi episoodidega patsientidel hinnati kvetiapiini koosmõju meeleolu stabiliseerivate ravimitega, pikendas kvetiapiin aega järgmise (depressiooni, segatüüpi või mania episoodi) retsidiivini paremini kui meeleolu stabiliseeriv ravim eraldi. Kvetiapiini manustati kaks korda päevas koguannuses

400...800 mg/ööpäevas kombineerituna liitiumpreparaadi või naatriumvalproaadiga.

6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kombinatsiooni võrdluses platseebo ja toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, oli erinevus keskmises YMRS-skaala (ingl k Young Mania Rating Scale) tulemuse paranemises 2,8 punkti parem täiendavat liitiumi saavas rühmas; protsentuaalne erinevus ravile vastanute (50% paranemine algtasemest YMRS- skaalal) vahel oli 11% (79% täiendavat liitiumi saavas rühmas võrreldes 68% kontrollrühmas).

Ühes pikaajalises (ravi kestus kuni kaks aastat) retsidiivide ennetamise uuringus, mis viidi läbi mania, segatüüpi ja depressiooni episoodidega patsientide hulgas, leiti, et kvetiapiin pikendas aega mistahes meeleoluhäireni (mania, segatüüpi või depressioon) paremini kui platseebo I tüüpi bipolaarse häirega patsientidel. Meeleoluhäirega patsientide hulk oli 91 (22,5%) kvetiapiini rühmas, 208 (51,5%) platseebo rühmas ning 95 (26,1%) liitiumravi rühmas. Kvetiapiinile ravivastuse andnud patsientide kohta ilmnes, et üleminek liitiumravile ei olnud seotud aja pikenemisega meeleoluhäire retsidiivini võrreldes patsientidega, kes jätkasid kvetiapiinravi.

Depressioon

Kahes lühiajalises (6 nädalat) uuringus, milles osalesid vähemalt ühe antidepressandi suhtes ebapiisava ravitulemusega patsiendid, kes kasutasid toimeainet prolongeeritult vabastavat kvetiapiini annuses 150 mg ja 300 mg/ööpäevas lisaravina käimasolevale antidepressantravile (amitriptülliin, bupropioon, tsitalopraam, duloksetiin, estsitalopraam, fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin või venlafaksiin), ilmnes, et toimeainet prolongeeritult vabastav kvetiapiin lisaravina oli parem antidepressandi monoravist, vähendades depressiooni sümptomeid ja andes tulemuse paranemise MADRS skaalal (keskmine muutus võrreldes platseeboga 2…3,3 punkti).

Puuduvad andmed pikaajalise efektiivsuse ja ohutuse kohta kasutamisel lisaravimina depressiooniga patsientidel, kuid pikaajalist efektiivsust ja ohutust on hinnatud monoravimina kasutamisel täiskasvanud patsientidel (vt allpool).

Järgmistes uuringutes teostati toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini monoravi, kuid toimeainet prolongeeritult vabastav kvetiapiin on siiski näidustatud ainult lisaravina:

Kolmes lühiajalises (kuni 8 nädalat) monoravi uuringus neljast leiti, et depressiooniga patsientidel oli toimeainet prolongeeritult vabastav kvetiapiin annustes 50 mg, 150 mg ja 300 mg/ööpäevas parem platseebost, vähendades depressiooni sümptomeid, mis väljendus MADRS (Montgomery-Asberg Depression Rating Scale) skaalal tulemuse paranemisena (keskmine muutus võrreldes platseeboga 2…4 punkti).

Avatud monoteraapia retsidiivi ennetuse uuringus, milles osalesid depressiooniga patsiendid, kes olid stabiliseerunud toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini raviga vähemalt 12 nädalaks, randomiseeriti 52 nädalaks toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini üks kord ööpäevas saavasse rühma või platseebo rühma. Randomiseeritud faasi ajal oli toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini keskmine annus 177 mg/ööpäevas. Retsidiiv tekkis 14,2%-l ravirühmas ning 34,4%-l platseebo rühmas.

Lühiajalises (9-nädalalises) uuringus depressiooniga mittedementsetel eakatel (66…89 aastat) patsientidel ilmnes, et vahemikus 50…300 mg/ööpäevas paindlikult annustatud toimeainet prolongeeritult vabastav kvetiapiin leevendas depressiooni sümptomeid platseebost paremini, hinnatuna MADRSS punktisumma suurenemisega (keskmine muutus võrreldes platseeboga -7,54). Selles uuringus said toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini rühma patsiendid 1. kuni 3. päeval 50 mg/ööpäevas ning seda annust oli võimalik vastavalt ravivastusele ja taluvusele suurendada 4. päeval kuni 100 mg/ööpäevas, 8. päeval kuni 150 mg/ööpäevas ning edaspidi kuni

300 mg/ööpäevas. Toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini keskmine annus oli

160 mg/ööpäevas. Välja arvatud ekstrapüramidaalsümptomide sagedus (vt lõik 4.8 ja “Kliiniline efektiivsus“ allpool), oli eakate patsientide taluvus võrreldav täiskasvanud patsientide (18…65- aastased) omaga. Üle 75-aastaste randomiseeritud patsientide osakaal oli 19%.

Kliiniline ohutus

Skisofreenia ja bipolaarse mania lühiajalistes platseebokontrolliga uuringutes oli ravist tingitud ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissagedus samasugune nagu platseebo puhul (skisofreenia: 7,8% kvetiapiini ja 8,0% platseebo puhul; bipolaarne mania: 11,2% kvetiapiini ja 11,4% platseebo puhul). Maniakaal-depressiivse häire (MDD) ja bipolaarse depressiooni lühiajalistes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes esines kvetiapiinravi saanud patsientidel ekstrapüramidaalseid sümptomeid sagedamini kui platseebot saanutel. Lühiajalistes platseebokontrolliga bipolaarse depressiooni uuringutes oli ravist tingitud ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissagedus kvetiapiini rühmas 8,9%, võrreldes 3,8%-ga platseeborühmas. Lühiajalistes platseebokontrolliga monoteraapia kliinilistes uuringutes depressiooniga patsientidel oli ravist tingitud ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissagedus pikatoimelise kvetiapiini rühmas 5,4% ja platseeborühmas 3,2%. Lühiajalistes platseebokontrolliga monoteraapia kliinilistes uuringutes eakatel depressiooniga patsientidel oli ravist tingitud ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissagedus pikatoimelise kvetiapiini rühmas 9,0% ja platseeborühmas 2,3%. Nii bipolaarse depressiooni kui ka MDD puhul ei ületanud üksikute kõrvaltoimete (nt akatiisia, ekstrapüramidaalne häire, treemor, düskineesia, düstoonia, rahutus, tahtmatud lihaskontraktsioonid, psühhomotoorne hüperaktiivsus ja lihasrigiidsus) esinemissagedus üheski ravirühmas 4%.

Lühiajalistes fikseeritud annusega (50 mg ööpäevas kuni 800 mg ööpäevas) platseebokontrolliga uuringutes (kestusega 3...8 nädalat) jäi keskmine kehakaalu tõus kvetiapiinravi patsientidel vahemikku 0,8 kg annuse 50 mg ööpäevas puhul kuni 1,4 kg annuse 600 mg ööpäevas puhul (kusjuures 800 mg ööpäevase annusega oli kaalutõus väiksem), võrreldes 0,2 kg-ga platseeboravi saanud patsientidel. Patsientide protsentuaalne osakaal, kes võtsid juurde ≥ 7% kehakaalust, jäi vahemikku 5,3% ööpäevase annuse 50 mg puhul kuni 15,5% ööpäevase annuse 400 mg puhul (kusjuures ööpäevaste annustega 600 mg ja 800 mg oli kaalutõus väiksem), võrreldes 3,7%-ga platseeboravi saanud patsientidel.

6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kombinatsiooni võrdluses platseebo ja toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, ilmnes, et toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini ja liitiumi kombinatsiooni kasutamisel tekkis rohkem kõrvaltoimeid (63%, võrreldes 48% toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini ja platseebo korral). Ohutusalased tulemused näitasid ekstrapüramidaalsümptomite suuremat sagedust 16,8% täiendavat liitiumi saavas rühmas ja 6,6% kontrollrühmas, millest enamuse moodustasid treemori juhud, vastavalt 15,6% täiendavat liitiumi saavas rühmas ja 4,9% kontrollrühmas. Unisuse sagedus oli kõrgem toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini ja liitiumi rühmas (12,7%) võrreldes toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini ja platseebo rühmaga (5,5%). Lisaks ilmnes, et täiendavat liitiumi saavas rühmas oli rohkem kehakaalutõusuga (≥7%) patsiente (8,0%) kui kontrollrühmas (4,7%).

Pikemaajalistes retsidiivi ennetamise uuringutes viidi läbi avatud faas (kestusega 4...36 nädalat), mille jooksul patsiendid said raviks kvetiapiini. Sellele järgnes randomiseeritud ärajätuperiood, mille jooksul patsiendid said juhuvaliku alusel kvetiapiini või platseebot. Kvetiapiinile randomiseeritud patsientidel oli keskmine kehakaalu tõus avatud perioodil 2,56 kg ja randomiseerimisperioodi 48. nädalaks oli keskmine kehakaalu tõus 3,22 kg võrreldes avatud faasi eelsega. Patsientidel, kes olid randomiseeritud platseeborühma, oli keskmine kehakaalu tõus avatud perioodil 2,39 kg ja randomiseerimisperioodi 48. nädalaks oli keskmine kehakaalu tõus 0,89 kg võrreldes avatud faasi eelsega.

Platseebokontrolliga uuringutes eakatel dementsusega seotud psühhoosiga patsientidel ei olnud tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete esinemissagedus 100 patsient-aasta kohta kvetiapiinravi saanud patsientidel suurem kui platseebot saanutel.

Kõigis lühiajalistes platseebokontrollitud monoteraaapia uuringutes patsientidel, kellel neutrofiilide algväärtus oli ≥ 1,5x10/l, oli vähemalt ühekordse neutrofiilide väärtuse < 1, 5x10/l esinemissagedus kvetiapiinravi saanud patsientidel 1,9%, võrreldes 1,3%-ga platseebot saanud patsientidel. Nihke > 0,5...< 1,0 x 10/l esinemissagedus oli kvetiapiinravi saanud patsientidel (0,2%) samasugune nagu platseeboravi saanutel. Kõikides kliinilistes uuringutes (platseebokontrollitud, avatud, aktiivne võrdlev uuring; patsientidel, kellel neutrofiilide algväärtus oli ≥ 1,5x10/l) oli vähemalt ühekordse neutrofiilide väärtuse < 1,5x10/l esinemissagedus kvetiapiinravi saanud patsientidel 2,9% ja < 0,5x10/l esinemissagedus kvetiapiinravi saanutel oli 0,21%.

Kvetiapiinravi on seostatud vähese annusest sõltuva kilpnäärme hormoonide taseme langusega. TSH nihete esinemissagedus oli kvetiapiini puhul 3,2% versus platseebo puhul 2,7%. Retsiprooksete, potentsiaalselt kliiniliselt oluliste nihete esinemissagedus nii T3, T4 kui TSH puhul oli nendes uuringutes harv ja täheldatud muutused kilpnäärme hormonaalses tasemes ei põhjustanud kliiniliste sümptomitega väljendunud hüpotüreoidismi. Üld- ja vaba T4 vähenemine oli maksimaalne kvetiapiinravi esimese kuue nädala jooksul, kusjuures pikaajalisel ravil edasist langust ei esinenud. Ligikaudu 2/3 juhtudest kaasnes kvetiapiinravi lõpetamisega üld- ja vaba T4-le avaldatud toime kadumine, sõltumatult ravi kestusest.

Kae/läätse läbipaistmatus

Kliinilistes uuringutes, milles hinnati kvetiapiini (200...800 mg ööpäevas) versus risperidooni

(2...8 mg) kataraktogeenset potentsiaali skisofreenia või skisoafektiivse häirega patsientidel, ei olnud patsientide protsentuaalne osakaal, kellel suurenes läätse läbipaistmatuse aste, vähemalt 21-kuulise ravi järel kvetiapiini puhul suurem kui risperidooni puhul (vastavalt 4% ja 10%).

Lapsed

Kliiniline efektiivsus

Kvetiapiini efektiivsust ja ohutust uuriti 3-nädalases kontrollitud uuringus mania patsientidel (n=284 USA patsienti, 10...17-aastased). Ligikaudu 45% patsientidest oli kaasuvaks diagnoosiks ADHD. Lisaks viidi läbi 6-nädalane platseebokontrollitud uuring skisofreenia patsientidel (n=222, 13...17- aastased). Mõlemast uuringust jäeti välja patsiendid, kellel teadaolevalt puudus ravivastus kvetiapiinile. Ravi kvetiapiiniga alustati annuses 50 mg ööpäevas, 2. päeval tõsteti seda 100 mg-ni ööpäevas, mille järel annus titreeriti eesmärkannuseni (mania 400…600 mg ööpäevas; skisofreenia 400…800 mg ööpäevas) 100 mg annuste kaupa ööpäevas, mis olid jaotatud kahele või kolmele manustamiskorrale.

Mania uuringus oli vähimruutude keskmine muutus algväärtusest YMRS koguskooris (aktiivravi ja platseeborühma vahe) -5,21 kvetiapiini 400 mg ööpäevas ja -6,56 kvetiapiini 600 mg ööpäevas. Ravivastusega (YMRS paranemine ≥50%) patsientide hulk oli 64% kvetiapiini 400 mg ööpäevas annuse rühmas, 58% 600 mg ööpäevas annuse rühmas ja 37% platseebo rühmas.

Skisofreenia uuringus oli vähimruutude keskmine muutus algväärtusest PANSS koguskooris (aktiivravi ja platseeborühma vahe) -8,16 kventiapiini 400 mg ööpäevas ja -9,29 kventiapiini 800 mg ööpäevas. Kvetiapiin madalas (400 mg ööpäevas) ega kõrges (800 mg ööpäevas) annuses ei osutunud efektiivsemaks platseebost, mõõdetuna ravivastusega (≥30% vähenemine algväärtusest PANSS koguskooril) patsientide hulga kaudu. Kõrgemad annused andsid tulemuseks madalama ravivastuse määra nii mania kui skisofreenia puhul.

Kolmandas lühiajalises platseebokontrolliga monoteraapia uuringus toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiiniga bipolaarse depressiooni diagnoosiga lastel ja noorukitel (10…17-aastased), ei ilmnenud ravimi efektiivsust.

Selles vanuserühmas puuduvad andmed toime säilitamise ja retsidiivide ennetamise kohta.

Kliiniline ohutus

Ülalkirjeldatud lühiajalistes pediaatrilistes uuringutes kvetiapiiniga oli ekstrapüramidaalsümptomite summeeritud sagedus skisofreenia uuringus 12,9% kvetiapiini ning 5,3% kontrollrühmas, bipolaarse

mania uuringus 3,6% kvetiapiini ja 1,1% kontrollrühmas ja bipolaarse depressiooni uuringus 1,1% kvetiapiini ja 0% kontrollrühmas. Kehakaalutõus üle 7% algväärtusest ilmnes 17% patsientidest ravirühmas ja 2,5% kontrollrühmas skisofreenia ja bipolaarse mania uuringutes, samuti 12,5% ravirühmas ja 6% kontrollrühmas bipolaarse depressiooni uuringus. Suitsiidiga seotud sündmuste sagedus skisofreenia uuringus oli ravi- ja kontrollrühmas vastavalt 1,4% ja 1,3%; bipolaarse mania uuringus vastavalt 1,0% ja 0% ning bipolaarse depressiooni uuringus vastavalt 1,1% ja 0%. Samas uuringus ilmnes kahel patsiendil kaks lisasündmust uuringu pikendatud järelfaasis; üks patsientidest kasutas sel ajal kvetiapiini.

Pikaajaline ohutus

26-nädalasest avatud lühiajaliste uuringute pikendusfaasist (n=380 patsienti), milles kasutati kvetiapiini paindlikku annnustamist 400…800 mg ööpäevas, saadi täiendavaid ohutusandmeid. Lastel ja noorukitel teatati vererõhu tõusust; lastel ja noorukitel ilmnes söögiisu tõus, ekstrapüramidaalsed sümptomid ja prolaktiini seerumi taseme tõus sagedamini kui täiskasvanud patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Seoses kehakaalutõusu uuringutega: pikaajaliste kasvuga seotud muutuste sedastamiseks kasutati standardhälvet 0,5 ja enam kehamassiindeksi algväärtusest kliiniliselt olulise muutuse mõõdikuna; 18,3% vähemalt 26 nädalat kvetiapiinravi saavatest patsientidest täitsid selle kriteeriumi.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Kvetiapiin imendub pärast suukaudset manustamist hästi. Toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini manustamisel saabub kvetiapiini ja norkvetiapiini maksimaalne plasma kontsentratsioon (TMAX) ligikaudu 6 tundi pärast manustamist. Aktiivse metaboliidi norkvetiapiini maksimaalsed püsikontsentratsiooni molaarsed kontsentratsioonid moodustavad 35% kvetiapiini omast.

Kvetiapiini ja norkvetiapiini farmakokineetika on lineaarne ja proportsionaalne annustega kogu soovitatavate annuste vahemikus (kuni 800 mg üks kord ööpäevas). Üks kord ööpäevas manustatud toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) on võrreldav kaks korda ööpäevas manustatava toimeainet koheselt vabastava kvetiapiini sama väärtusega, kuid maksimaalne plasma kontsentratsioon (CMAX) on stabiilses seisundis 13% madalam. Toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini manustamisel on norkvetiapiini AUC 18% madalam võrreldes toimeainet koheselt vabastava kvetiapiiniga.

Toidu mõju kvetiapiini biosaadavusele hindavas uuringus leiti, et kõrge rasvasisaldusega toit suurendab annuses 50 mg ja 300 mg manustatud toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini CMAX ja AUC väärtusi statistiliselt oluliselt, vastavalt ligikaudu 50% ning 20%. Ei saa välistada, et kõrge rasvasisaldusega toidu mõju võib olla suurem. Madala rasvasisaldusega toit seevastu CMAX ja AUC-väärtusi ei mõjutanud. Toimeainet prolongeeritult vabasatavat kvetiapiini on soovitav manustada üks kord päevas ilma toiduta.

Jaotumine

Kvetiapiini seonduvus plasma valkudele on ligikaudu 83%.

Biotransformatsioon

Kvetiapiin metaboliseerub maksas suurel määral, sealjuures moodustab radioaktiivselt märgistatud kvetiapiini kasutamisel toimeaine ise muutumatul kujul vähem kui 5% kogu uriini või väljaheitega erituvast kogusest.

In vitro katsed tõestasid, et CYP3A4 on tähtsaim isoensüüm, mis osaleb kvetiapiini tsütokroom P450 vahendatud metabolismis. Norkvetiapiin moodustub ning elimineeritakse põhiliselt CYP3A4 vahendusel.

On leitud, et kvetiapiin ja mitmed tema metaboliidid (kaasa arvatud norkvetiapiin) on in vitro inimese ensüümi tsütokroom P450 1A2, 2C9, 2C19, 2D6 ja 3A4 alavormide nõrgad inhibiitorid. In vitro CYP pärssiv toime ilmneb alles ligikaudu 5...50 korda kõrgemate kontsentratsioonide korral kui tavalises annustevahemikus 300...800 mg ööpäevas inimesele. Tuginedes nendele in vitro uuringute

tulemustele, on ebatõenäoline, et kvetiapiini ja teiste ravimite koosmanustamine põhjustab kliiniliselt olulist teise ravimi tsütokroom P450-st vahendatud metabolismi pärssimist. Loomkatsetest on näha, et kvetiapiin võib indutseerida tsütokroom P450 ensüüme. Psühhootilistel patsientidel teostatud spetsiifilistes koostoimeuuringutes ei ole aga kvetiapiini manustamise järgselt tsütokroom P450 aktiivsuse suurenemist täheldatud.

Eritumine

Kvetiapiini ja norkvetiapiini eliminatsiooni piirväärtusajad on vastavalt ligikaudu 7 h ja 12 h. Ligikaudu 73% radioaktiivselt märgistatud materjalist eritus uriiniga ja 21% väljaheitega. Vähem kui 5% kogu radioaktiivsest ravimist eritus muutumatul kujul. Molaarselt arvutatuna eritub uriiniga vähem kui 5% vabast kvetapiinist ja inimese plasmas leiduvast aktiivsest metaboliidist norkvetiapiinist.

Eripopulatsioonid

Sugu

Kvetiapiini farmakokineetika meestel ja naistel ei erine.

Eakad

Kvetiapiini keskmine kliirens eakatel on ligikaudu 30...50% võrra madalam kui täiskasvanuil vanuses 18...65 eluaastat.

Neerukahjustus

Kvetiapiini keskmine plasmakliirens vähenes ligikaudu 25% raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens <30 ml/min/1,73 m), kuid indiviiditi on kliirensi väärtused samas vahemikus, mis neerupuudulikkuseta isikutel.

Maksakahjustus

Kvetiapiini keskmine plasmakliirens teadaoleva maksakahjustusega patsientidel (stabiilne alkohoolne tsirroos) oli ligikaudu 25% väiksem. Kuna kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas, võib maksakahjustusega patsientidel eeldada kõrgeid plasmakontsentratsioone. Nendel patsientidel võib vajalikuks osutuda annuse kohandamine (vt lõik 4.2).

Lapsed

Farmakokineetilised andmed pärinevad 9-lt 10…12-aastaselt lapselt ning 12 noorukilt, kes said toimeainet koheselt vabastava kvetiapiini säilitusravi annuses 400 mg kaks korda ööpäevas. Pärast tasakaalukontsentratsiooni saavutamist sarnanes kvetiapiini plasmakontsentratsioon lastel ja noorukitel (10…17-aastased) täiskasvanute omale, kuigi CMAX lastel oli täiskasvanutel registreeritud vahemiku ülaosas. Aktiivse metaboliidi, norkvetiapiini, AUC ja CMAX olid kõrgemad, vastavalt lastel ligikaudu 62% ja 49% (10…12- aastased) ning 28% ja 14% noorukitel (13…17-aastased), võrreldes täiskasvanutega.

Toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kasutamise kohta lastel ja noorukitel puuduvad andmed.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisust ei ilmnenud in vitro ja in vivo teostatud genotoksilisuse uuringutes. Laboriloomadel leiti kliiniliselt olulise ravimiekspositsiooni korral järgmiseid hälbeid (mis ei ole veel kinnitust leidnud pikaajalistes kliinilistes uuringutes):

Rottidel leiti pigmendi kogunemist kilpnäärmes; Cynomolgus ahvidel leiti kilpnäärme follikulaarrakkude hüpertroofiat, plasma T3 taseme langust, hemoglobiini kontsentratsiooni langust,

erütrotsüütide ja leukotsüütide arvu vähenemist; koertel leiti läätse hägunemist ja kaed. (Kae/läätse hägunemise kohta vt lõik 5.1).

Loote toksilisuse uuringutes küülikutel leiti loodete karpaal/tarsaalpainutuse suurenemist. See toime esines koos ilmsete emapoolsete toimetega, nagu kehakaaluiibe pidurdumine. Need toimed ilmnesid

emasloomade ravimiekspositsioonide juures, mis olid sarnased või veidi kõrgemad inimestel kasutatavast maksimaalsest raviannusest. Leiu tähtsus inimestele on teadmata.

Reproduktsiooniuuringutes ilmnesid rottidel isasloomade fertiilsuse vähene langus, pseudotiinus, diestruse pikenemine, prekoitaalse intervalli vähenemine ja tiinuste arvu vähenemine. Need on prolaktiini kontsentratsiooni tõusust tingitud kõrvaltoimed ning ei ole hormonaalsüsteemide erinevuse tõttu inimestele otseselt olulised.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Hüpromelloos

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalliline tselluloos

Naatriumtsitraatdihüdraat

Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Titaandioksiid (E171)

Makrogool

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

OPA/Al/PVC/Al blister

Pakendi suurused: 10, 30, 50, 60, 90 ja 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6,

8501 Novo mesto, Sloveenia

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.12.2015

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

detsember 2015