Jetrea

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

JETREA 0,5 mg / 0,2 ml süstelahuse kontsentraat

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga 0,2 ml viaal sisaldab 0,5 mg okriplasmiini* .

Pärast 0,2 ml naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega lahjendamist sisaldab 0,1 ml lahjendatud

lahust 0,125 mg okriplasmiini.

*Okriplasmiin on inimese plasmiini kärbitud vorm, mis saadakse rekombinantse DNA tehnoloogia abil

Pichia pastoris’e ekspressioonisüsteemis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse kontsentraat (steriilne kontsentraat).

Selge ja värvitu lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1. Näidustused

JETREA on näidustatud täiskasvanutel vitreomakulaarse traktsiooni (ingl vitreomacular traction,

VMT) raviks, sealhulgas juhtudel, kui kaasub makula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne

400 mikroniga (vt lõik 5.1).

4.2. Annustamine ja manustamisviis

JETREA’t peab ette valmistama ja manustama kvalifitseeritud silmaarst, kellel on piisavalt kogemusi

intravitreaalsete süstide tegemisel. Vitreomakulaarse traktsiooni (VMT) diagnoos peab hõlmama

kogu kliinilist leidu, sh patsiendi anamnees, kliiniline läbivaatus ja uuringud tänapäevaste tunnustatud

diagnostiliste vahenditega nagu optiline koherentstomograaf (OKT).

Annustamine

Soovitatav ühekordne annus on 0,125 mg (0,1 ml lahjendatud lahust), mis tuleb manustada ravi

vajavasse silma ühe intravitreaalse süstena. Ühte viaali tohib kasutada ainult üks kord ja ühe silma

ravimiseks. Et oleks võimalik jälgida süstejärgset toimet, sh võimalikku nägemise langust süsti saanud

silmas, ei ole soovitatav manustada JETREA’t teise silma ei samaaegselt ega 7 päeva jooksul pärast

esimest süstet. Korduv manustamine samasse silma ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Süstimisjärgse jälgimise juhised vt lõik 4.4.

Patsientide eripopulatsioonid

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole JETREA’ga ühtegi nõuetekohast uuringut läbi viidud.

Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine ega erijuhised vajalikud (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole JETREA’ga ühtegi nõuetekohast uuringut läbi viidud.

Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine ega erijuhised vajalikud (vt lõik 5.2).

Eakad patsiendid

Eakate patsientide populatsiooniga on läbi viidud kliinilisi uuringuid. Annuse kohandamine ei ole

vajalik.

Lapsed

JETREA ohutus ja efektiivsus lastel vitreomakulaarse traktsiooni ravimiseks, sealhulgas juhtudel, kui

kaasub makula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne 400 mikroniga, ei ole veel tõestatud.

Andmed puuduvad.

Etniline kuuluvus

Muudel kui valge nahavärviga patsientidel on kasutamiskogemus piiratud.

Manustamisviis

Ühekordselt kasutatav viaal on mõeldud üksnes intravitreaalseks kasutamiseks.

Raviva silmaarsti otsusel võib enne operatsiooni manustada antibiootilisi silmatilku.

Enne ravimi käsitsemist või manustamist vajalikud ettevaatusabinõud

Intravitreaalne süstimisprotseduur tuleb läbi viia aseptilistes tingimustes, mis hõlmab kirurgiapuhust

käte desinfitseerimist, steriilsete kinnaste, steriilse operatsioonilina ja steriilse silmalaupeegli (või

samaväärse instrumendi) kasutamist ning steriilse paratsenteesi kättesaadavust (vajadusel).

Standardsete meditsiiniliste tavade järgi tuleb enne süstet desinfitseerida silmaümbruse nahk,

silmalaug ja silmapind ning manustada sobivat anesteetikumi ja laia toimespektriga lokaalset

mikrobiotsiidi.

Ravimpreparaadi lahjendamise juhis enne manustamist vt lõik 6.6.

Süstlanõel tuleb viia klaaskeha sisse limbusest 3,5...4,0 mm tagapool suunaga silmamuna keskosa

poole , vältides horisontaalset meridiaani. Seejärel tuleb 0,1 ml lahust süstida klaaskeha keskossa.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Äge või võimalik silma- või silmaümbruse infektsioon.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Süstimisjärgne jälgimine

JETREA’t tohib manustada üksnes intravitreaalse süstena. Intravitreaalseid süsteid on seostatud

silmasisese põletiku/infektsiooni, silmasisese hemorraagia ja silmasisese rõhu (ingl intraocular

pressure, IOP) tõusuga. Alati tuleb kasutada kohast aseptilist süstetehnikat. Intravitreaalse süste järel

tuleb patsiente jälgida mis tahes kõrvaltoimete suhtes, nagu (kuid mitte ainult) silmasisene

põletik/infektsioon ja kõrgenenud IOP. JETREA süstimisele järgnenud 60 minuti jooksul on

täheldatud IOP ajutist tõusu, sealhulgas mööduvat pimedust ja nägemisnärvi perfusiooni puudumist.

Silmasisese rõhu tõusu jälgimine võiks hõlmata nägemisnärvi pea perfusiooni kontrollimist vahetult

pärast süsti ja tonomeetriat süstimisjärgse 30 minuti jooksul. Silmasisest põletikku/infektsiooni võiks

hinnata biomikroskoopia abil 2. kuni 7. päeval pärast süstimist. Patsientidele tuleb öelda, et nad

teataksid kohe silmasisesele põletikule/infektsioonile viitavatest sümptomitest või mis tahes muudest

nägemis- või silmasümptomitest. Ükskõik millise ülalkirjeldatud seisundi esinemisel tuleb patsienti

ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.

Muud hoiatused ja ettevaatusabinõud

Korraga mõlemasse silma manustatava JETREA ohutust ja efektiivsust ei ole uuritud. Seetõttu ei ole

samaaegne manustamine mõlemasse silma soovitatav.

JETREA korduvat manustamist samasse silma ei ole piisavalt uuritud ja seetõttu ei ole see soovitatav.

Puuduvad kliinilised andmed okriplasmiini samaaegse kasutamise kohta VEGF-inhibiitoritega.

JETREA’t ei ole uuritud patsientidel, kellel on suure läbimõõduga makula ümarauk (> 400 mikronit),

tugev müoopia (sfääriline korrektsioon > 8 dioptriat või aksiaalne pikkus > 28 mm), afaakia, varasem

võrkkesta regmatogeenne irdumine, läätse sidemete ebastabiilsus, hiljutine silmaoperatsioon või

silmasisene süste (sealhulgas laserravi), proliferatiivne diabeetiline retinopaatia, isheemilised

retinopaatiad, võrkkestaveeni sulgused, eksudatiivne ealine makula degeneratsioon ehk kollatähni

kärbumine (ingl age-related macular degeneration, AMD) ja klaaskeha hemorraagia. Selliste

patsientide ravi ei ole soovitatav.

Ei saa välistada võimalikku läätse subluksatsiooni või fakodoneesi (vt lõigud 4.8 ja 5.3).

Mitteproliferatiivse diabeetilise retinopaatia või varasema uveiidi (sh tugeva akuutse põletiku) või

olulise silmatraumaga patsientide puhul on kogemused piiratud. Selliste patsientide ravimisel tuleb

olla ettevaatlik.

Okriplasmiini toime (eeskätt vitreomakulaarsete adhesioonide vabastamisel või täieliku posterioorse

klaaskeha irdumise [ingl posterior vitreous detachment, PVD] põhjustamisel) on väiksem uuringutes

osalejatel, kellel on epiretinaalne membraan (ingl epiretinal membrane, ERM) või vitreomakulaarne

adhesioon (ingl vitreomacular adhesion, VMA) läbimõõduga > 1500 mikroni (vt lõik 5.1).

Traktsioonijõu võimaliku suurenemise tõttu esineb risk uute makula ümaraukude tekkeks või

olemasolevate suurenemiseks (vt lõik 4.8).

Esimesel süstejärgsel nädalal esineb risk oluliseks, ent mööduvaks nägemisteravuse kaotuseks.

Patsiente tuleb adekvaatselt jälgida (vt lõik 4.8).

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole nõuetekohaselt uuritud.

Okriplasmiin on proteolüütiline ensüüm, millel on seriini proteaasi aktiivsus, mis võib pärast

intravitreaalset süsti püsida silmas mitmeid päevi (vt lõik 5.2). Teiste ravimitega ajaliselt lähestikku

manustamine samasse silma võib mõjutada mõlema ravimi toimet ega ole seetõttu soovitatav.

Süsteemsete koostoimete teke ei ole tõenäoline.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

JETREA kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Reproduktsioonitoksilisuse uuringuid ei ole

läbi viidud. JETREA süsteemne ekspositsioon intravitreaalse süste järgselt on arvatavasti äärmiselt

väike. JETREA’t võib raseduse ajal kasutada üksnes siis, kui ravistsaadav kasu ületab võimalikud

riskid.

Imetamine

Ei ole teada, kas JETREA eritub rinnapiima. JETREA’t võib imetamise ajal kasutada üksnes siis, kui

ravist saaadav kasu ületab võimalikud riskid.

Fertiilsus

Andmed JETREA toimest fertiilsusele puuduvad.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

JETREA intravitreaalse süste järel võib esineda ajutisi nägemishäireid (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel

ei tohi patsiendid juhtida sõidukit ega kasutada masinaid enne, kui nägemishäired on möödunud.

4.8. Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

JETREA intravitreaalse süstega on ravitud enam kui 800 patsienti ja neist rohkem kui 570 patsienti on

saanud raviks soovitatava annuse 0,125 mg.

Kõik kõrvaltoimed on olnud okulaarsed. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on klaaskeha

hõljumid, silmavalu ja fotopsia ning konjunktiivi hemorraagia, mis oli tingitud süstimisprotseduurist.

Enamik kõrvaltoimetest esines esimese süstimisjärgse nädala jooksul. Suurem osa neist

kõrvaltoimetest olid mittetõsised, kerged ja möödusid 2 kuni 3 nädala jooksul.

Kõigis kliinilistes uuringutes esinenud tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedus oli 2,2% JETREA’ga

ravitud patsientide seas ja 2,4% kontrollrühmas

Kõrvaltoimete loetelu tabelis

Alljärgnev tabel sisaldab ülevaadet kõrvaltoimetest, mis on esinenud kliinilistes uuringutes ja millel

oli tõenäoliselt võimalik põhjuslik seos JETREA kasutamise või süsteprotseduuriga.

Kõrvaltoimed on loetletud MedDRA organsüsteemi klasside alusel ja esinemissagedus on toodud

järgides järgmist konventsiooni: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000

kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata

olemasolevate andmete alusel). Kõrvaltoimed on igas esinemissageduse rühmas esitatud kliinilise

tähtsuse vähenemise järjekorras.

Silma

kahjustused

Väga sage

Klaaskeha hõljumid, silmavalu, konjunktiivi hemorraagia

Sage

Nägemisteravuse vähenemine*, nägemishäire, hägune nägemine, võrkkesta

hemorraagia, klaaskeha hemorraagia, võrkkesta rebend*, võrkkesta irdumine*,

silmasisese rõhu tõus, makula ümarauk*, makula degeneratsioon, võrkkesta

degeneratsioon, makula turse, võrkkesta turse, võrkkesta pigmentepiteliopaatia,

metamorfopsia, klaaskeha adhesioonid*, konjunktiivi turse, silmalau turse, vitreiit,

rakud eeskambris, eeskambri hägu, vikerkestapõletik, fotopsia, konjunktiivi

hüpereemia, okulaarne hüpereemia, klaaskeha irdumine, atüüpiline retinogramm*,

silmaärritus, kuivsilmsus, võõrkehatunne silmades, silma sügelus,

ebamugavustunne silmas, fotofoobia, kromatopsia*

Aeg-ajalt

Mööduv pimedus, läätse subluksatsioon*, skotoom, nägemisvälja defekt,

diploopia, hüfeem, mioos, pupillide ebavõrdsus, sarvkesta abrasioon, eeskambri

põletik, silmapõletik, konjunktiivi ärritus

* vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Nägemisteravuse vähenemine

Olulistes III faasi platseebokontrollitud uuringutes esines 7,7% JETREA süsti saanud patsientidest ja

1,6% platseeborühma patsientidest akuutset mööduvat parima korrigeeritud nägemisteravuse (ingl best

corrected visual acuity, BCVA) langust ≥ 2 rea võrra (≥ 10 ETDRS tähed) esimesel süstejärgsel

nädalal, millel puudus alternatiivne põhjus. Nägemisteravuse langus oli üldjuhul pöörduv 2 nädala

jooksul ilma sekkumiseta. Jälgimissoovitused vt lõik 4.4.

Kromatopsia

Düskromatopsiat (üldjuhul kirjeldatud kollakalt nägemisena) on kirjeldatud kui sagedast kõrvaltoimet

JETREA süsti saanud patsientidel. Enamik juhtudest olid mittetõsised, kerged ning üldjuhul möödusid

spontaanselt. Kõrvaltoime keskmine taandumisaeg oli 3 kuud.

Atüüpiline retinogramm

Elektroretinograafilistest (ingl electroretinographic, ERG) muutustest (a- ja b-laine amplituudi

alanemine) on teatatud kui sagedasest kõrvaltoimest JETREA süsti saanud patsientidel; enamikul

juhtudest kirjeldati ka düskromatopsiat. Ligikaudu pooltel juhtudel olid ERG muutused viimaseks

järelkontrolliks taandunud. Keskmine taandumisaeg oli 6 kuud. ERG muutused ei prognoosinud

nägemisteravusega seonduvaid negatiivseid tagajärgi.

Võrkkesta rebendid (rebend ja irdumine)

Platseebokontrollitud otsustava tähtsusega III faasi uuringutes kirjeldati võrkkesta rebendeid (rebestusi

ja irdumist) 1,9%-l patsientidest, kes said JETREA süsti, ning 4,3%-l patsientidest, kellele süstiti

platseebot. Enamik kõrvalnähtudest esines mõlemas uuritavate rühmas kas vitrektoomia ajal või pärast

seda. Vitrektoomiaeelse võrkkesta irdumise esinemissagedus oli JETREA süsti saanud rühmas 0,4% ja

puudus platseeborühmas, samas kui vitrektoomiaeelsete võrkkesta (irdumiseta) rebendite

esinemissagedus oli JETREA rühmas 0,2% ja platseebo rühmas 0,5%.

Makula ümarauk

Olulistes platseebokontrollitud III faasi uuringutes teatati kollatähni uue ümaraugu tekkest või

olemasoleva suurenemisest 6,7%-l kõigist patsientidest, kes said JETREA süsti ning 9,6 %-l

patsientidest, kellele süstiti platseebot. Kuigi olulistes platseebokontrollitud III faasi uuringutes näidati

JETREA kasutamisest saadavat kasu makulai ümaraukude sulgumisel, mis oli seotud

vitreomakulaarse traktsiooniga, täheldati mõningatel juhtudel seoses suurenenud traktsiooniga uute

makula ümaraukude teket või olemasolevate suurenemist Need nähud on osa haiguse loomulikust

progresseerumisest, kuid mõningatel juhtudel avaldab okriplasmiini toimemehhanism soodustavat

mõju.

Klaaskeha adhesioonid

Olulistes platseebokontrollitud III faasi uuringutes teatati vitreomakulaarse adhesiooni /

vitreomakulaarse traktsiooni ägenemise juhtudest 1,5%-l JETREA süsti saanud patsientidest ning

1,1%-l patsientidest, kellele süstiti platseebot. Need nähud on osa haiguse loomulikust

progresseerumisest, kuid mõningatel juhtudel avaldab okriplasmiini toimemehhanism soodustavat

mõju.

Läätse subluksatsioon/fakodonees

Täiskasvanutel läbi viidud kliiniliste uuringute käigus teatati ühest läätse subluksatsiooni/fakodoneesi

juhust, millel võis olla seos JETREA raviga. JETREA uuringus lastel, milles hinnati JETREA

kasutamist lisaks vitrektoomiale, teatati ühest subluksatsiooni juhtumist enneaegsel imikul, kes sai ühe

JETREA 0,175 mg intravitreaalse süsti. Läätse subluksatsiooni täheldati kolmel loomaliigil

okriplasmiini ettenähtud kliinilisest kontsentratsioonist suurematel kontsentratsioonidel (vt lõik 5.3).

Toetudes okriplasmiini proteolüütilise aktiivsusele, prekliinilistele ja kliinilistele uuringutele, ei saa

välistada läätse subluksatsiooni või fakodoneesi võimalust. Subluksatsiooni/fakodoneesi esinemisel

tuleb patsienti ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.

Jälgimissoovitusi vt lõik 4.4. Kõigi ülalkirjeldatud olukordade esinemisel on soovitatav patsiendi

tavapärane jälgimine.

4.9. Üleannustamine

Kliinilised andmed JETREA üleannustamise kohta on piiratud. Teatatud on ühest okriplasmiini

0,250 mg (kahekordne soovitatav annus) tahtmatust üleannustamise juhust. Patsiendi parim

korrigeeritud nägemisteravus (BCVA) langes algväärtusest 21 ETDRS tähe võrra ja taastus uuringu

lõpuks 9 tähe ulatuses võrreldes algväärtusega. Patsiendil tekkis ka kergekujuline konjunktiivi

hüpereemia, silmapõletik ja mioos, mis möödusid kortikosteroide sisaldavate silmatilkade kasutamisel.

Üleannustamise korral on soovituslik patsiendi hoolikas jälgimine. Kõrvaltoime esinemisel tuleb seda

ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: ei ole veel omistatud, ATC-kood: ei ole veel omistatud.

Toimemehhanism

Okriplasmiinil on proteolüütiline aktiivsus klaaskeha ja vitreoretinaalse pinna (ingl vitreoretinal

interface, VRI) valgukomponentide suhtes (näiteks laminiin, fibronektiin ja kollageen) ja see lahustab

valgumaatriksit, mis põhjustab hälbinud vitreomakulaarset adhesiooni ( ingl vitreomacular adhesion,

VMA). VRI makulaarses piirkonnas olevate valgukomponentide tugev seondumine põhjustab

vitreomakulaarset traktsiooni (VMT), millega kaasuvad nägemishäired ja/või makula ümaraugud.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

JETREA efektiivsust hinnati kahes mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas,

platseebokontrollitud, 6-kuulises uuringus VMT patsientidega. Nimetatud kahte uuringusse

(TG-MV-006 ja TG-MV-007) randomiseeriti kokku 652 patsienti (neist 464 said JETREA’t, 188

platseebot).

Mõlemas otsustava tähtsusega uuringus oli nende patsientide osakaal, kellel VMA taandus 28. päevaks

(esmane tulemusnäitaja), oluliselt suurem JETREA rühmas kui platseeborühmas (p ≤ 0,003). Erinevus

oli mõlemas uuringus 6 kuu vältel statistiliselt oluline (p ≤ 0,024).

Andmete koondanalüüsi alusel taandus VMA 28. päevaks JETREA rühmas 26,5%-l patsientidel

võrreldes 10,1%-ga platseeborühmas (p < 0,001). See erinevus püsis 7. päevast kuni 6. kuu lõpuni

Kõigil süstimisjärgsetel päevadel, p ≤ 0,024 uuringus TG‐MV‐006, p ≤ 0,009 uuringus TGMV‐

007, p < 0,001 koondandmete korral

Ravieelselt ilma epiretinaalse membraanita (ingl epiretinal membrane, ERM) patsientidel oli suurem

tõenäosus VMA lahenemiseks 28. päevaks võrreldes patsientidega, kellel enne ravi esines ERM.

Koondanalüüsi alusel oli VMA lahenenud 28. päevaks sagedamini JETREA rühmas võrreldes

platseeborühmaga, seda nii patsientidel ilma ERM’ta (37,4% vs. 14,3%, p<0,001) kui ka ERM’i

esinemisel (8,7% vs. 1,5%, p=0,046).

Ravieelselt väiksema VMA diameetriga (≤ 1500 mikronit) patsientidel oli suurem tõenäosus VMA

lahenemiseks 28. päevaks võrreldes nendega, kellel VMA diameeter oli > 1500 mikronit.

Koondanalüüsi alusel oli VMA lahenemine 28.päevaks sagedasem JETREA rühmas võrreldes

platseeborühmaga mõlemas alarühmas - ravieelse VMA diameetriga ≤ 1500 mikronit (34,7% vs.

14,6%, p 1500 mikronit (5,9% vs. 0%, p=0,113).

Koondanalüüsi alusel oli JETREA ja platseebo rühmades uuringu alguses läbiv ümarauk kollatähnis

(ingl Full Thickness Macular Hole, FTMH) vastavalt 106-l (22,8%) ja 47-l (25%) patsiendil. Uuringus

osalejatest oli patsientide osakaal, kellel saavutati kollatähni läbiva ümaraugu sulgumine 28. päevaks

ilma vitrektoomiata, JETREA rühmas suurem kui platseeborühmas (vastavalt 40,6% ja 10,6%;

p < 0,001). Erinevus püsis kogu uuringu vältel (6. kuu).

Võrreldes platseebot saanud patsientidega esines oluliselt suuremal protsendil JETREA’ga ravitud

patsientidest 28. päeval täielik tagumine klaaskeha irdumine (ingl posterior vitreous detachment,

PVD) (koondanalüüs: vastavalt 13,4% ja 3,7%; p < 0,001).

Uuringutes oli vitrektoomia lubatud uurija äranägemisel. JETREA’ga ravitud patsiendid vajasid

uuringu lõpuks (6. kuu) väiksema tõenäosusega vitrektoomiat kui platseeboga ravitud patsiendid

(koondanalüüs: vastavalt 17,7% ja 26,6%; p = 0,016).

Suuremal protsendil JETREA’ga ravitud patsientidest paranes parim korrigeeritud nägemisteravus

(ingl best corrected visual acuity, BCVA ) (vitrektoomiast sõltumatult) 6. kuu lõpuks ≥ 2 või ≥ 3 rea

võrra (vastavalt 28,0% ja 12,3%) võrreldes platseeboga ravitud patsientidega (17,1% ja 6,4%)

(vastavalt p = 0,003 ja p = 0,024). Ka nende patsientide osakaal, kelle BCVA ilma vitrektoomiata oli

6. kuul ≥ 2 või ≥ 3 rea võrra parem, oli JETREA’t saanud rühmas suurem (paranemine ≥ 2 rida: 23,7%

vs. 11,2%, p<0,001 ja paranemine ≥ 3 rida: 9,7% vs. 3,7%, p=0,008).

Riikliku Silmainstituudi (ingl National Eye Institute) nägemisfunktsioonide küsimustiku (ingl Visual

Function Questionnaire-25, VFQ-25) integreeritud analüüs näitas arvulist paremust JETREA rühmas

võrreldes platseeboga nii igal alaskaalal kui ka koondskooris . Üldise nägemise alaskaala skoori

paranemise erinevus kahe rühma vahel oli statistiliselt oluline (6,1 JETREA ja 2,1 platseebo,

p = 0,024).

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama JETREA’ga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide

alarühmade kohta vitreomakulaarse traktsiooni ravimisel, sealhulgas juhtudel, mil sellega kaasub

makula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne 400 mikroniga (teave lastel kasutamise kohta:

vt lõik 4.2).

5.2. Farmakokineetilised omadused

Okriplasmiini kontsentratsioonid klaaskehas vähenevad intravitreaalse manustamise järel kiiresti.

Kliinilises uuringus, mis viidi läbi patsientidega, kellele oli planeeritud vitrektoomia ja kes said

0,125 mg JETREA’t (vastab teoreetilisele vitreaalsele algkontsentratsioonile 29 mikrogrammi/ml), oli

keskmine okriplasmiini aktiivsus süstimisest 2 kuni 4 tunni möödumisel 9% teoreetilisest

algkontsentratsioonist ning jäi 7 päeva möödumisel alumisest määramispiirist madalamale.

Väikesest manustatud annusest (0,125 mg) tingituna ei ole intravitreaalse süsti järel süsteemses

vereringes tuvastatav okriplasmiinisisaldus tõenäoline.

Intravenoossel manustamisel inaktiveeritakse okriplasmiin kiiresti tingituna selle koostoimetest

proteaasi inhibiitori α2antiplasmiiniga või α2makroglobuliiniga. Inaktiivse

okriplasmiini/α2antiplasmiini kompleks kaob vereringest mitme tunni pikkuse poolestusajaga (t1/2).

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole okriplasmiini farmakokineetika analüüsimiseks läbi viidud

ühtegi uuringut, sest süsteemne plasmatase on pärast intravitreaalset manustamist arvatavasti äärmiselt

väike.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole okriplasmiini farmakokineetika analüüsimiseks läbi viidud

ühtegi uuringut, sest süsteemne plasmatase on pärast intravitreaalset manustamist arvatavasti äärmiselt

väike.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Okriplasmiini intravitreaalset toksilisust on hinnatud küülikutel, ahvidel ja minisigadel. Okriplasmiin

kutsus küülikutel ja ahvidel esile põletikulise reaktsiooni ja mööduvad elektroretinograafilised

muutused, samas kui minisigadel ei täheldatud põletikku ega elektroretinograafilisi muudatusi.

Küülikutel ja ahvidel taandus klaaskeha rakkude infiltraatide esinemine üldjuhul aja jooksul. Ahvidele

pärast annuse 125 mikrogrammi manustamist silma kohta (68 mikrogrammi/ml vitreaalselt) taastus

elektroretinogramm täielikult 55. päevaks. Läätse subluksatsiooni täheldati kolmel loomaliigil

okriplasmiini vitreaalsetel kontsentratsioonidel vähemalt 41 mikrogrammi/ml, mis on suurem

arvatavast kliinilisest kontsentratsioonist 29 mikrogrammi/ml. See toime oli ilmselt annusest sõltuv ja

seda täheldati kõigil loomadel, kellele manustati okriplasmiini intravitreaalselt rohkem kui ühel korral.

Küülikutel ja ahvidel täheldati patoloogilisi muudatusi, mis olid seotud silmasisese hemorraagiaga.

Jääb ebaselgeks, kas see hemorraagia on seotud süstimisprotseduuri või okriplasmiini manustamisega.

Pärast okriplasmiini intravitreaalset manustamist ei täheldatud süsteemset toksilisust.

Okriplasmiini süsteemset toksilisust on hinnatud nii rottidel kui ka koertel. Rotid ja koerad talusid

annuse 10 mg/kg intravenoosset manustamist üldjuhul hästi, sõltumata sellest, kas ravim manustati

üksikannusena või korduva annusena.

Andmed kartsinogeensuse, mutageensuse või reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse kohta puuduvad.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1. Abiainete loetelu

Mannitool

Sidrunhape

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Süstevesi

6.2. Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada, välja arvatud

steriilne, säilitusaineteta ja puhverdamata lahusti naatriumkloriid 9 mg/ml (0,9%) süstelahus.

6.3. Kõlblikkusaeg

18 kuud

Pärast lahjendamist:

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada.

Viaal ja kasutamata jäänud lahjendatud lahus tuleb pärast ühekordset kasutamist hävitada.

6.4. Säilitamise eritingimused

Hoida sügavkülmas (–20 °C ±5 °C). Kui ravimpreparaat puutub säilitamise ajal kokku kõrgemate

temperatuuridega, tuleb viaal hävitada.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5. Pakendi iseloomustus ja sisu

0,2 ml lahust viaalis (I tüüpi klaas), mis on suletud lateksivaba klorobutüülist kummikorgiga. Pakendis

1 viaal.

6.6. Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Viaalid on mõeldud ainult ühekordseks kasutuseks.

Järgige JETREA intravitreaalseks süstimiseks ettevalmistamisel alljärgnevaid juhiseid.

1. Võtke viaal sügavkülmast välja ja laske toatemperatuuril sulada (selleks kulub ligikaudu

2 minutit).

2. Kui ravimpreparaat on täielikult sulanud, eemaldage viaalilt polüpropüleenist kaitsekork.

3. Desinfitseerige viaali ülaosa alkoholis niisutatud puhastuslapiga.

4. Ravimpreparaadi lahjendamisel kasutage aseptilist tehnikat. Lisage 0,2 ml 9 mg/ml (0,9%)

naatriumkloriidi süstelahust (steriilne, säilitusaineteta, puhverdamata) JETREA viaali ja

loksutage viaali ettevaatlikult seni, kuni lahused on segunenud. Lahusti tuleb süstlasse tõmmata

avamata konteinerist, mida tohib kasutada ainult ühe korra. Järelejäänud 9 mg/ml (0,9%)

naatriumkloriidi süstelahus tuleb hävitada. Lahjendatud lahus tuleb ära kasutada otsekohe, sest

see ei sisalda säilitusaineid.

5. Kontrollige viaali visuaalselt ja tehke kindlaks, kas selles on osakesi. Kasutada tohib üksnes

lahust, mis on selge ja värvitu ning milles ei ole nähtavaid osakesi.

6. Sobiva steriilse nõela abil tõmmake kogu lahjendatud lahus süstlasse kasutades aseptilist

tehnikat (kallutage veidi viaali hõlpsamaks kättesaamiseks) ja visake see pärast viaali sisu

väljatõmbamist ära. Ärge kasutage seda nõela intravitreaalseks süstimiseks.

7. Asendage nõel sobiva steriilse nõelaga, eemaldage süstlast ettevaatlikult õhk ja kohandage

annust süstlale märgitud 0,1 ml tähiseni (vastab 0,125 milligrammile okriplasmiinile).

8. Süstige 0,1 ml lahjendatud lahust otsekohe klaaskeha keskossa, sest ravimpreparaat ei sisalda

säilitusaineid.

9. Hävitage viaal ja kasutamata jäänud lahjendatud lahus pärast ühekordset kasutamist ära.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ThromboGenics NV

Gaston Geenslaan 1

B-3001 Leuven

Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel