Idarubicin accord - süstelahus (20mg 20ml)

ATC Kood: L01DB06
Toimeaine: idarubitsiin
Tootja: Accord Healthcare Limited
IDARUBICIN ACCORD
süstelahus (20mg 20ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Idarubicin Accord 5 mg/5 ml süstelahus

Idarubicin Accord 10 mg/10 ml süstelahus

Idarubicin Accord 20 mg/20 ml süstelahus

Idarubitsiinvesinikkloriid

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Idarubicin Accord ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Idarubicin Accord´i kasutamist

3.Kuidas Idarubicin Accord´i kasutada

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Idarubicin Accord´i säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Idarubicin Accord ja milleks seda kasutatakse

Idarubicin Accord kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tsütotoksilisteks ja antimitootlilisteks aineteks. Need ained interkaleeruvad DNA-ga (aluspaaride vaheline paardumine) ja koostoimivad ensüümi topoisomeraas II-ga, inhibeerides nukleiinhapete sünteesi.

Idarubicin Accord’i kasutatakse järgmiste haiguste raviks:

Täiskasvanud

-Ägeda müeloidse (mittelümfotsütaarne) leukeemia ravi, remissiooni indutseerimine eelnevalt ravimata patsientidel ja remissiooni indutseerimine taastekkinud või ravile halvasti alluva haigusega patsientidel.

-Ägeda lümfoidse (lümfotsütaarne) leukeemia ravi teise valiku ravimina.

Lapsed

-Ägeda müeloidse (mittelümfotsütaarne) leukeemia ravi kombinatsioonis tsütarabiiniga, remissiooni indutseerimine eelnevalt ravimata patsientidel.

-Ägeda lümfoidse (lümfotsütaarne) leukeemia ravi teise valiku ravimina.

Idarubicin Accord’i võib kombineerida ka teiste kasvajavastaste ravimitega.

2. Mida on vaja teada enne Idarubicin Accord´i kasutamist Ärge kasutage Idarubicin Accord´i:

-kui te olete idarubitsiini või selle ravimi mõne koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

-kui te olete teiste antratsükliinide või antratseendioonide suhtes allergiline;

-kui teil on tõsised maksaprobleemid;

-kui teil on tõsised neeruprobleemid;

-kui teil on probleeme südamega;

-kui teil on vähenenud vererakkude ja trombotsüütide arv;

-kui te olete saanud varasemat ravi idarubitsiini ja/või teiste antratsükliinide või antratseendioonidega;

-kui te toidate last rinnaga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

-kui te põete mõnda südamehaigust. Südame funktsiooni tuleb hinnata enne ravi alustamist idarubitsiiniga ja jälgida ravi ajal, et vähendada tekkida võivat tõsist südamepuudulikkuse riski;

-kui teil on vähenenud luuüdi vererakkude ja trombotsüütide arv;

-kui teil on ebanormaalsete vere valgeliblede märkimisväärne ja püsiv tõus. Teil võib areneda leukeemia;

-kui teil on probleeme seedetraktis;

-kui teil on probleeme maksaga;

-kui teil on probleeme neerudega;

-see ravim võib põhjustada oksendamist, võib tekkida suu või seedetrakti limaskesta põletik;

-teil võivad tekkida reaktsioonid süstekohal;

-kui süstimise ajal esineb ekstravasatsioon, te võite tunda valu ja ekstravasatsioon võib põhjustada tõsiseid koekahjustusi. Ekstravasatsiooni tekkimisel tuleb ravimi manustmine kohe katkestada;

-nagu kõigi tsütotoksiliste ainete puhul, võib tekkida veeniseina põletik koos trombide moodustumisega;

-kui teid on hiljuti vaktsineeritud või plaanite vaktsineerimist;

-kui te olete meessoost, siis idarubitsiin võib põhjustada pöördumatut viljatust.

Idarubitsiini tohib kasutada üksnes tsütotoksilise kemoteraapia kogemusega arsti järelevalve all.

Ravim võib pärast manustamist anda üheks kuni kaks päevaks uriinile punaka värvuse.

Enne Idarubicin Accord’iga ravi alustamist ja regulaarselt kogu ravi vältel tuleb teha analüüse vere, maksa, neerude ja südame talitluse hindamiseks. Imikutel ja lastel on suurenenud tundlikkus antratsükliinidest põhjustatud kardiotoksilisuse suhtes ning seetõttu on vajalik pikema aja vältel korrapäraselt jälgida südame talitlust.

Muud ravimid ja Idarubicin Accord

Teatage oma arstile kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Idarubitsiini kasutatakse peamiselt koos teiste tsütotoksiliste ainetega ja tekkida võib toksilisuse suurenemine, eriti seoses luuüdi, vere ja mao/soolestikuga. Südame toksilisuse risk on suurem patsientidel, kes saavad samaaegselt teisi ravimeid, millel on kardiotoksilised toimed.

Kuna idarubitsiin metaboliseerub ulatuslikult maksas, võivad idarubitsiini ainevahetust, farmakokineetikat, terapeutilist efektiivsust ja/või toksilisust mõjutada teised maksafunktsiooni kahjustavad ravimid.

Antratsükliine, sealhulgas idarubitsiini, ei tohi manustada koos teiste kardiotoksiliste ravimitega, välja arvatud südame funktsiooni hoolikal jälgimisel.

Suukaudsete antikoagulantide ja vähivastaste ravimite samaaegsel kasutamisel on soovitatav sagedamini kontrollida INR-i (rahvusvaheline standardsuhe) väärtust.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Idarubitsiinravi saavad meespatsiendid peavad kasutama mõnda tõhusat kontratseptsiooni vahendit kuni kolm kuud pärast ravi lõpetamist

Rasedate naistega ei ole piisavaid ja hästi kontrollitud uuringuid läbi viidud. Idarubitsiini võib raseduse ajal kasutada üksnes juhul, kui sellest oodatav kasu emale kaalub üles võimalikud ohud lootele.

Imetamine

Ei ole teada, kas idarubitsiin või selle metaboliidid erituvad rinnapiima. Kuna paljud ravimid erituva rinnapiima, peavad emad rinnaga toitmise lõpetama enne ravi alustamist.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Idarubitsiini toimet autojuhtimisele või masinatega töötamisele ei ole süstemaatiliselt uuritud.

3.Kuidas Idarubicin Accord´i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Annused arvestatakse tavaliselt välja keha pindala (mg/m2 ) põhjal. Manustamistee on intravenoosne.

Äge mittelümfotsütaarne leukeemia

Täiskasvanud: soovitatavaks annustamisskeemiks on intravenoosselt 12 mg/m2 ööpäevas, 3 päeva jooksul, kombineeritult tsütarabiiniga. Idarubitsiini võib manustada nii monoteraapiana kui ka kombineeritud skeemides intravenoosselt annuses 8 mg/m2 ööpäevas, 5 päeva jooksul.

Lapsed: soovitatavaks annustamisskeemiks on intravenoosselt 10…12 mg/m2 ööpäevas, 3 päeva jooksul, kombineeritult tsütarabiiniga.

Äge lümfotsütaarne leukeemia

Täiskasvanud: soovituslik monoteraapia annus intravenoosselt on 12 mg/m2 ööpäevas, 3 päeva jooksul.

Lapsed: soovituslik monoteraapia annus intravenoosselt on 10 mg/m2 ööpäevas, 3 päeva jooksul.

Nende annustamisskeemide korral tuleb arvesse võtta patsiendi hematoloogilist seisundit ning juhul, kui neis kasutatakse seda ravimit kombineeritult teiste tsütotoksiliste preparaatidega, ka teiste preparaatide annuseid.

Kui teile manustatakse Idarubicin Accord´i rohkem kui ette nähtud

Väga suured idarubitsiini annused võivad põhjustada ägedat südamelihase kahjustust esimese 24 tunni jooksul ja tõsist vererakkude tootmise pidurdumist luuüdis ühe kuni kahe nädala jooksul.

Hilist südamepuudulikkust on antratsükliinide kasutamisel täheldatud kuni mitu kuud pärast üleannustamist.

Kui te unustate Idarubicin Accord´i kasutada

Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Järgmised kõrvaltoimeid võivad tekkida väga sageli:

- infektsioonid; punaliblede, valgeliblede ja trombotsüütide arvu vähenemine vereringesüsteemis; oluliselt vähenenud söögiisu või isutus; iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõrvetustunne, suu limaskestapõletik; juuste väljalangemine; uriini värvumine punakaks 1...2 päeva pärast ravi: palavik, peavalu ja külmavärinad.

Järgmised kõrvaltoimeid võivad tekkida sageli:

- südame löögisageduse suurenemine või vähenemine, südamerütmi kiirenemine ja rütmihäireid, südame funktsiooni häired; veenipõletik, veenipõletik koos tromboosiga, veritsus; seedetrakti verejooks, kõhuvalu; maksaensüümide aktiivsuse tõus ja bilirubiini taseme suurenemine; nahalööve, sügelus, kiiritatud nahapiirkonna ülitundlikkus.

Järgmised kõrvaltoimeid võivad tekkida aeg-ajalt:

- üldnakkus; sekundaarne leukeemia; vere kusihappe taseme tõus; häired elektrokardiogrammis; šokk; söögitorupõletik, jämesoole põletik, naha ja küünte hüperpigmentatsioon, tselluliit, koenekroos.

Järgmised kõrvaltoimeid võivad tekkida harva: - aju verejooks.

Järgmised kõrvaltoimeid võivad tekkida väga harva:

- üldine raske allergiline reaktsioon; südamepõletik ja muud haigused, veresoonte ummistus, punetus, maohaavandid, nahapunetus – eriti jäsemetel.

On teatatud ka pantsütopeenia, tuumori lüüsi sündroomi juhtudest ja paikseid reaktsioone.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Idarubicin Accord´i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud etiketil ja karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Idarubicin Accord sisaldab

-Toimeaine on idarubitsiinvesinikkloriid.

-Üks ml lahust sisaldab 1 mg idarubitsiinvesinikkloriidi.

-Iga 5 ml viaal sisaldab 5 mg idarubitsiinvesinikkloriidi.

-Iga 10 ml viaal sisaldab 10 mg idarubitsiinvesinikkloriidi.

-Iga 20 ml viaal sisaldab 20 mg idarubitsiinvesinikkloriidi.

-Teised koostisosad on glütserool, vesinikkloriidhappe kontsentraat, naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) ja süstevesi.

Kuidas Idarubicin Accord välja näeb ja pakendi sisu

Süstelahus.

Läbipaistev, oranžpunane lahus, nähtavate hõljuvate osakestevaba.

Iga värvitu I tüüpi klaasviaal sisaldab manustamiseks valmis süstelahust, mis sisaldab 5 mg, 10 mg või 20 mg idarubitsiinvesinikkloriidi.

5 ml, 10 ml või 20 ml lahusega viaal. Karbis on 1 viaal. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Accord Healthcare Limited Sage House,

319 Pinner Road, North Harrow, Middlesex, HA1 4HF, Ühendkuningriik

Tootja

Accord Healthcare Limited Sage House,

319 Pinner Road, North Harrow, Middlesex, HA1 4HF, Ühendkuningriik

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2017.

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Seda ravimit tuleb manustada ainult intravenoosselt.

Sobimatus

Lahus ei tohi kokku puutuda mõne leeliselise pH-ga lahusega, sest see põhjustab ravimi lagunemist. Idarubitsiinvesinikkloriidi lahust ei tohi segada hepariiniga, kuna see võib viia väljasadenemisele. Samuti ei ole soovitav seda ravimit segada teiste ravimitega.

Idarubicin Accord on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks, allesjäänud lahus tuleb hävitada.

Idarubicin Accord valmis lahust tuleb manustada ainult intravenoosselt vabalt voolava intravenoosse infusioonisüsteemi kaudu, kasutades infusioonilahusena 0,9% naatriumkloriidilahust. Infusioon peab kestma vähemalt 5…10 minutit. Selline tehnika vähendab tromboosi ja perivaskulaarse ekstravasatsiooni võimalust, mis võivad viia tõsise tselluliidi ja nekroosi tekkimiseni. Süstimine väikesesse veeni või korduv manustamine ühte ja samasse veeni võib põhjustada veeni sklerodeerumise.

Idarubitsiini toksilisest loomusest tulenevalt tuleb selle käsitsemisel järgida allpool toodud ettevaatusabinõusid:

-Personalile tuleb õpetada õige lahuse käitlemise tehnika.

-Rasedad ei tohi selle preparaadiga töötada.

-Idarubitsiiniga töötav personal peab kandma kaitserõivastust: kaitseprille, kitlit, ühekordseid kindaid ja maske.

-Lahuse valmistamiseks vajaliku töökoha pind peab olema kaetud absorbeeriva paberiga, mille üks külg on plastikkattega.

-Kõik lahuse valmistamisel, manustamisel ning puhastamisel kasutatud töövahendid, kaasa arvatud kindad, tuleb asetada ohtlike jäätmete kottidesse, mis tuhastatakse kõrgel temperatuuril.

Lahuse väljaloksumisel või lekkimisel tuleb koheselt kasutada lahjendatud naatriumhüpokloriti lahust (1% vaba kloori) ning seejärel loputada veega.

Seejärel tuleb kõik puhastusvahendid hävitada vastavalt eelpool toodud juhistele.

Lahuse juhuslikul sattumisel nahale või silma tuleb vastavat piirkonda loputada rohke veega, seebi ja veega või naatriumbikarbonaadi lahusega ja vajadusel pöörduda arsti poole. Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Idarubicin Accord 5 mg/5 ml süstelahus

Idarubicin Accord 10 mg/10 ml süstelahus

Idarubicin Accord 20 mg/20 ml süstelahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga 5 ml viaal sisaldab 5 mg idarubitsiinvesinikkloriidi.

Iga 10 ml viaal sisaldab 10 mg idarubitsiinvesinikkloriidi.

Iga 20 ml viaal sisaldab 20 mg idarubitsiinvesinikkloriidi.

Üks ml lahust sisaldab 1 mg idarubitsiinvesinikkloriidi.

INN. Idarubicinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstelahus.

Läbipaistev, oranžpunane lahus, nähtavate hõljuvate osakestevaba.

pH: 3...4,5.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Tsütotoksiline ja antimitootiline aine.

Täiskasvanud

-Ägeda müeloidse leukeemia ravi, remissiooni indutseerimine eelnevalt ravimata patsientidel ja remissiooni indutseerimine retsidiveerunud või ravile halvasti alluva haigusega patsientidel.

-Ägeda lümfoblastse leukeemia ravi teise valiku ravimina.

Lapsed

-Ägeda müeloidse leukeemia esmavaliku ravimina kombinatsioonis tsütarabiiniga remissiooni indutseerimiseks.

-Ägeda lümfoblastse leukeemia ravi teise valiku ravimina.

Idarubitsiini võib kasutada kombineeritud kemoteraapiaskeemides teiste tsütotoksiliste ainetega (vt lõik 4.2).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annused arvestatakse tavaliselt välja keha pindala (mg/m2 ) põhjal. Manustamistee on intravenoosne.

Äge mittelümfotsütaarne leukeemia

Täiskasvanud: soovitatavaks annustamisskeemiks on intravenoosselt 12 mg/m2 ööpäevas, 3 päeva jooksul, kombineeritult tsütarabiiniga. Idarubitsiini võib manustada nii monoteraapiana kui ka kombineeritud skeemides intravenoosselt annuses 8 mg/m2 ööpäevas, 5 päeva jooksul.

Lapsed: soovitatavaks annustamisskeemiks on intravenoosselt 10…12 mg/m2 ööpäevas, 3 päeva jooksul, kombineeritult tsütarabiiniga.

Äge lümfotsütaarne leukeemia

Täiskasvanud: soovituslik monoteraapia annus intravenoosselt on 12 mg/m2 ööpäevas, 3 päeva jooksul.

Lapsed: soovituslik monoteraapia annus intravenoosselt on 10 mg/m2 ööpäevas, 3 päeva jooksul.

Märkus: Need on vaid üldised juhised. Täpset annust vaadake individuaalsest raviprotokollist.

Nende annustamisskeemide korral tuleb arvesse võtta patsiendi hematoloogilist seisundit ning juhul, kui neis kasutatakse seda ravimit kombineeritult teiste tsütotoksiliste preparaatidega, ka teiste preparaatide annuseid.

Manustamisviis

Idarubitsiini manustatakse ettevaatlikult veeni. On soovitatav, et idarubitsiini manustamine kestab vähemalt 5...10 minutit ja süstitakse vabalt voolava intravenoosse infusioonisüsteemi kaudu kasutades infusioonilahusena 0,9% naatriumkloriidilahust. Selline tehnika vähendab tromboosi ja preparaadi perivaskulaarse ekstravasatsiooni võimalust, mis võivad viia raske tselluliidi, villide ja nekroosi tekkimiseni. Süstimist otse veeni ei soovitata, kuna esineb ekstravasatsiooni oht, mis võib tekkida isegi piisava vere tagasivoolu olemasolul nõelaga aspireerimisel.

4.3Vastunäidustused

-Ülitundlikkus idarubitsiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

-Ülitundlikkus teiste antratsükliinide või antratseendioonide suhtes.

-Raske maksakahjustus.

-Raske neerukahjustus.

-Raske kardiomüopaatia.

-Hiljutine müokardiinfarkt

-Rasked südame rütmihäired.

-Püsiv müelosupressioon.

-Varasem ravi idarubitsiini ja/või teiste antratsükliinide ja antratseendioonide maksimaalsete kumulatiivsete annustega (vt lõik 4.4).

Ravi ajal tuleb imetamine katkestada (vt lõik 4.6).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised

Idarubitsiini tohib kasutada üksnes tsütotoksilise kemoteraapia kogemusega arsti järelevalve all. See võimaldab haiguse ja/või ravi tagajärjel tekkivaid raskeid tüsistusi (nt verejooks, vohavad infektsioonid) kohe ja tõhusalt ravida.

Enne ravi alustamist idarubitsiiniga peavad patsiendid olema paranenud varasema tsütotoksilise ravi võimalikest ägedatest toksilistest toimetest (näiteks stomatiit, neutropeenia, trombotsütopeenia ja generaliseerunud infektsioonid).

Südamefunktsioon

Kardiotoksilisus on antratsükliinraviga kaasnevaks ohuks, mis võib ilmneda varaste (st ägedate) või hilisemate (st edasilükatud) sündmustena.

Varased (st ägedad) sündmused

Idarubitsiini kasutamisel tekkiva varase kardiotoksilisuse peamisteks väljendusteks on siinustahhükardia ja/või elektrokardiogrammi (EKG) muutused, näiteks mittespetsiifilised ST-T segmendi muutused. Samuti on täheldatud tahhüarütmiaid, sealhulgas enneaegset vatsakeste kontraktsiooni ja ventrikulaarset tahhükardiat, bradükardiat ning atrioventrikulaarset ja Hisi kimbu blokaadi. Nimetatud toimed ei viita tavaliselt hilise kardiotoksilisuse tekkevõimalusele, on harva kliiniliselt olulise tähendusega ja ei ole üldiselt idarubitsiinravi katkestamise põhjuseks.

Hilised (st edasilükatud) sündmused

Hiline kardiotoksilisus areneb tavaliselt ravi hilises järgus või 2…3 kuud pärast ravi lõppu, ent on teatatud ka hilise toksilisuse juhtudest, mis on tekkinud isegi kuid kuni aastaid pärast ravi lõppu. Hiline kardiomüopaatia ilmneb tavaliselt südame vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni (LVEF, Left ventricular ejection fraction) vähenemisena ja/või südame paispuudulikkuse (CHF, Congestive heart failure) sümptomite või nähtudena, näiteks düspnoe, kopsuturse, perifeersed tursed, kardiomegaalia, hepatomegaalia, oliguuria, astsiit, pleuraefusioon ja südame galopprütm. On kirjeldatud ka selliseid alaägedaid kardiotoksilisuse väljendusi nagu perikardiit/müokardiit. Eluohtlik südame paispuudulikkus on antratsükliinide poolt põhjustatud kardiomüopaatia kõige raskemaks avaldumisvormiks ja on ravimi kumulatiivset annust limiteerivaks toksilisuse väljenduseks.

Idarubitsiini maksimaalset kumulatiivset annust veenisisesel või suukaudsel manustamisel ei ole määratletud. Samas täheldati idarubitsiini poolt põhjustatud kardiomüopaatiat 5%-l patsientidest, kes said idarubitsiini veenisiseselt kumulatiivses annuses 150...290 mg/m2 kehapinna kohta. Olemasolevatele andmatele toetudes võib väita, et idarubitsiini suukaudsel manustamisel kumulatiivses annuses kuni 400 mg/m2 kehapinna kohta on kardiotoksilisuse tekke tõenäolisus väike.

Enne ravi alustamist idarubitsiiniga ja perioodiliselt kogu ravi vältel tuleb hinnata patsientide südamefunktsiooni, et vähendada raske südamepuudulikkuse tekkeriski. Antud riski saab vähendada südame vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni regulaarse jälgimisega kogu raviperioodi vältel ja idarubitsiinravi kohese katkestamisega südamefunktsiooni kahjustuse esimeste nähtude ilmnemisel. Sobivateks kvantitatiivseteks meetoditeks südametalitluse (–LVEF hindamine) korduvaks uurimiseks on südame stsintigraafia või ehhokardiograafia. Enne ravi alustamist on soovitatav läbi viia lähtetasandi südamefunktsiooni hindamine EKG ja südame võ müokardi stsintigraafia või ehhokardiograafia abil, seda eelkõige patsientidel, kellel esinevad suurenenud kardiotoksilisuse riskifaktorid.

Südame vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni hindamist südame stsintigraafia või ehhokardiograafia abil tuleb teha korduvalt, eriti antratsükliinide kõrgete kumulatiivsete annuste korral. Patsiendi jälgimiseks tuleb ravi ajal eelistatavalt kasutada ühte ja sama meetodit.

Kardiotoksilisuse riskifaktoriteks on äge või krooniline südame veresoonkonna haigus, varasem või kaasuv mediastiinumi/perikardi piirkonna kiiritusravi, varasem ravi teiste antratsükliinidega või antratseendioonidega ja samaaegne ravi südamelihase kontraktiilsust pärssivate või kardiotoksiliste ravimitega (näiteks trastusumab). Antratsükliine, sealhulgas idarubitsiini, ei tohi manustada koos teiste kardiotoksiliste ravimitega, kui samal ajal ei jälgita hoolikalt patsiendi südametalitlust (vt lõik 4.5). Patsientidel, kes saavad antratsükliine pärast ravi lõpetamist teiste kardiotoksiliste ravimitega, eelkõige selliste ravimitega, millel on pikk poolväärtusaeg (nagu näiteks trastusumab), võib olla ka suurem risk kardiotoksilisuse tekkeks. Trastusumabi poolväärtusaeg on umbes 28...38 päeva ja see võib püsida vereringes veel kuni 27 nädalat pärast ravi lõpetamist. Seetõttu tuleb võimaluse korral antratsükliinide kasutamisel põhinevat ravi vältida kuni 27 nädala vältel pärast trastusumabi kasutamise lõpetamist. Kui antratsükliine kasutatakse enne seda tähtaega, siis on soovitav hoolikalt jälgida patsiendi südametalitlust.

Südametalitlust tuleb eriti hoolikalt jälgida patsientidel, kes saavad idarubitsiini suurtes kumulatiivsetes annustes või kellel esineb mõni riskifaktor. Samas võib kardiotoksilisus areneda ka idarubitsiini väiksemate kumulatiivsete annuste kasutamisel sõltumata riskifaktorite olemasolust.

Imikutel ja lastel on suurenenud tundlikkus antratsükliinidest põhjustatud kardiotoksilisuse suhtes ning seetõttu on vajalik pikema aja vältel korrapäraselt jälgida südame talitlust.

On tõenäoline, et idarubitsiini ja teiste antratsükliinide või antratseendioonide toksilisus on aditiivne.

Hematoloogiline toksilisus

Idarubitsiinil on tugev luuüdi pärssiv toime. Kõigil patsientidel, kellele manustatakse terapeutilistes annuses idarubitsiini, tekib väljendunud müelosupressioon.

Enne ravi alustamist idarubitsiiniga ja iga ravitsükli ajal tuleb hinnata patsiendi hematoloogilist seisundit, sealhulgas kontrollida vere valgeliblede eri vormide sisaldust.

Idarubitsiini hematoloogilise toksilisuse peamiseks väljenduseks on annusest sõltuv mööduv leukopeenia ja/või neutropeenia (granulotsütopeenia), mis on kõige sagedasemaks idarubitsiini annust piiravaks ägeda toksilisuse nähuks.

Leukopeenia ja neutropeenia on tavaliselt rasked, lisaks võivad esineda ka trombotsütopeenia ja aneemia. Neutrofiilide ja trombotsüütide arv saavutab minimaalväärtuse tavaliselt 10…14 päeva pärast idarubitsiini manustamist, kolmandal manustamisjärgsel nädalal on rakkude normaalne arv juba üldreeglina taastunud. Tugeva müelosupressiooni faasis on täheldatud infektsioonidest ja/või verejooksudest tingitud surmajuhtumeid.

Tugeva müelosupressiooni kliiniliseks väljenduseks võivad olla palavik, infektsioonid, sepsis/septitseemia, septiline šokk, verejooks, kudede hüpoksia või surm. Febriilse neutropeenia tekkimisel soovitatakse intravenoosset antibiootikumravi.

Sekundaarne leukeemia

Antratsükliinidega, sealhulgas idarubitsiiniga ravitud patsientidel on täheldatud sekundaarset leukeemiat, seda nii koos preleukeemilise faasiga kui ka ilma selleta. Sekundaarset leukeemiat on täheldatud sagedamini juhtudel, kui antratsükliine on kasutatud samaaegselt koos DNA-d kahjustavate antineoplastiliste ainetega, kui patsiente on varasemalt jõuliselt ravitud tsütotoksiliste ravimitega või kui antratsükliinide annuseid on suurendatud. Sekundaarsel leukeemial võib olla 1…3-aastane latentsusperiood.

Gastrointestinaalsed toimed

Idarubitsiinil on oksendamist esilekutsuv (emeetiline) toime. Mukosiit (enamasti stomatiit, harvemini ösofagiit) tekib tavaliselt juba üsna varsti pärast ravimi manustamist, rasketel juhtudel võib see mõne päeva jooksul progresseeruda limaskesta haavandumisteni. Enamik patsiente paraneb mukosiidist kolmandaks ravinädalaks.

Harvadel juhtudel on ägeda leukeemiaga patsientidel või patsientidel, kellel on anamneesis mõni muu haigus, või patsientidel, kes olid saanud ravimeid, mis teadaolevalt võivad põhjustada gastrointestinaalseid komplikatsioone ja kes on saanud suukaudselt idarubitsiini, täheldatud selliseid raskeid seedetraktiga seotud tüsistusi nagu perforatsioon või verejooks. Ägedas faasis seedetrakti haigusega patsientidel, kellel on kõrgenenud risk verejooksu ja/või perforatsiooni tekkeks, tuleb hoolikalt kaaluda idarubitsiinravist oodatavat kasu ja sellest tuleneda võivate ohtude vahekorda.

Maksa- ja neerukahjustus

Et maksa- ja/või neerukahjustus võib mõjutada idarubitsiini farmakokineetikat, tuleb enne ravi alustamist ja ravi ajal hinnata konventsionaalsete kliinilis-laboratoorsete analüüside abil maksa- ja neerutalitlust (kasutades vastavate indikaatoritena seerumi bilirubiini- ja kreatiniinisisaldust). Paljudes III faasi kliinilistes uuringutes oli idarubitsiini manustamise vastunäidustus bilirubiini- ja/või

kreatiniinisisaldus seerumis üle 2,0 mg/dl. Teiste antratsükliinide puhul vähendatakse ravimi annust tavaliselt 50% võrra, kui seerumi bilirubiinisisaldus on vahemikus 1,2…2,0 mg/dl.

Süstekoha infektsiooni toimed

Idarubitsiini manustamisel liiga väikesesse veeni või korduval manustamisel ühte ja samasse veeni võib tekkida fleboskleroos. Süstekoha flebiidi/tromboflebiidi riski on võimalik vähendada, kui järgitakse soovitatavaid intravenoosse manustamise juhiseid.

Ekstravasatsioon

Idarubitsiini ekstravasatsioon intravenoosse manustamise ajal võib põhjustada lokaalset valu, raskeid koekahjustusi (vesikulatsioon, väljendunud tselluliit) ja nekroosi. Kui idarubitsiini intravenoosse manustamise ajal tekivad ekstravasatsiooni nähud või sümptomid, tuleb ravimi manustamine viivitamatult katkestada.

Ekstravasatsiooni korral võib koekahjustuse ärahoidmiseks või vähendamiseks manustada deksrasoksaani.

Tuumori lüüsi sündroom

Idarubitsiin võib ulatusliku puriinide katabolismi tõttu, mis kaasneb ravimi poolt esile kutsutud kasvajaliste rakkude kiire lüüsumisega (nn tuumori lüüsi sündroom), põhjustada hüperurikeemiat. Ravi alguses tuleb kontrollida vereplasma kusihappe-, kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfaatide- ja kreatiniinitaset. Rohke vedeliku manustamine, uriini alkaliseerimine ja profülaktiline allopurinooli manustamine, et ära hoida hüperurikeemiat, võivad vähendada tuumori lüüsi sündroomi võimalikke komplikatsioone.

Immunosupressiivsed toimed/suurenenud tundlikkus infektsioonide suhtes

Elusvaktsiinide (sh nõrgestatud, nagu kollapalavik) manustamine kemoterapeutiliste ravimitega, sh idarubitsiiniga immunokomprimeeritud patsientidele võib põhjustada raskeid või fataalseid infektsioone. Idarubitsiinravi saavaid patsiente ei tohi vaktsineerida elusvaktsiiniga. Surmatud või inaktiveeritud vaktsiine võib manustada, kuid vastus sellistele vaktsiinidele võib olla vähenenud.

Reproduktiivsüsteem

Idarubitsiinvesinikkloriidiga ravitavatel meestel soovitatakse ravi ajal kasutada kontratseptsiooni vahendeid. Vajaduse ja võimaluse korral tuleb otsida teavet sperma säilitamise kohta võimaliku ravist põhjustatud pöördumatu viljatuse tõttu (vt lõik 4.6).

Muud toimed

Nagu kõigi tsütotoksiliste ainete puhul, on ka idarubitsiini kasutamise ajal täheldatud tromboflebiiti ja trombemboolilisi tüsistusi, sealhulgas kopsuarteri trombembooliat.

Ravim võib 1…2 päevaks pärast manustamist anda uriinile punaka värvuse ja sellest asjaolust tuleb patsiente teavitada.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Idarubitsiin on tugev müelosupressant ja võib eeldada, et kombineerimine teiste kemoteraapia ravirežiimidega, milles kasutatakse teisi sama toimemehhanismiga ravimeid, võib põhjustada aditiivseid müelosupressiivseid toimeid (vt lõik 4.4). Idarubitsiini kasutamisel kombinatsioonis teiste teadaolevalt kardiotoksiliste ravimitega ja südamesse toimivate ravimitega (näiteks kaltsiumikanali blokaatorid) tuleb ravi ajal jälgida südamefunktsiooni.

Samaaegselt kasutatavate ravimite poolt põhjustatud muutused maksa – ja neerufunktsioonis võivad mõjutada idarubitsiini metabolismi, farmakokineetikat ja terapeutilist efektiivsust ja/või toksilisust (vt lõik 4.4).

Kui samaaegselt koos idarubitsiiniga kasutatakse kiiritusravi või kui patsient on saanud kiiritusravi 2…3 nädalat enne ravi idarubitsiiniga, võib avalduda aditiivne müelosuprerssiivne toime.

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav

Nõrgestatud elusvaktsiinid: surmaga lõppeda võiva süsteemse haiguse oht. See risk on suurem isikutel, kes on juba immunosupresseeritud nende põhihaiguse tulemusel.

Võimaluse korral tuleb kasutada inaktiveeritud vaktsiini (poliomüeliit).

Suukaudsete antikoagulantide ja vähivastaste ravimite samaaegsel kasutamisel on soovitatav sagedamini kontrollida INR-i (rahvusvaheline standardsuhe) väärtust, sest koostoime võimalust antud ravimite vahel ei saa välistada.

Tsüklosporiin A: tsüklosporiin A samaaegne manustamine ainsa keemilise sensibiliseeriva ainena ägeda leukeemiaga patsientidele suurendas oluliselt idarubitsiini (1,78 korda) ja idarubitsinooli (2,46 korda) kontsentratsioonikõvera alust pindala (AUC). Selle koostoime kliiniline tähendus ei ole teada.

Mõnedel patsientidel võib osutuda vajalikuks annuse kohandamine.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Idarubitsiini embrüotoksiline toime on leidnud kinnitust nii in vitro kui ka in vivo uuringutes. Rasedate naistega ei ole piisavaid ja hästi kontrollitud uuringuid läbi viidud. Fertiilses eas naistele tuleb soovitada ravi ajal mitte rasestuda ja kasutada ravi ajal vastavaid arsti poolt soovitatud kontratseptiivseid meetmeid. Idarubitsiini võib raseduse ajal kasutada üksnes juhul, kui sellest oodatav kasu emale kaalub üles võimalikud ohud lootele. Patsienti tuleb enne ravi alustamist teavitada võimalikust ohust lootele. Patsientidele, kes soovivad pärast ravi lõpetamist lapsi saada, tuleb vajaduse ja võimaluse korral esmalt soovitada geneetikaalast nõustamist.

Imetamine

Ei ole teada, kas idarubitsiin või selle metaboliidid erituvad rinnapiima. Ravi ajal idarubitsiinvesinikkloriidiga ei tohi last rinnapiimaga toita.

Fertiilsus

Idarubitsiin võib põhjustada inimese spermatosoidide kromosomaalseid kahjustusi. Seetõttu peavad idarubitsiinravi saavad meespatsiendid kasutama mõnda tõhusat kontratseptsiooni vahendit kuni kolm kuud pärast ravi lõpetamist (vt lõik 4.4).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Idarubitsiini toimet autojuhtimisele või masinatega töötamisele ei ole süstemaatiliselt uuritud.

4.8Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete nimekiri

Kõrvaltoimete sagedust määratletakse järgmistel alustel: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni

< 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid:

Väga sage: infektsioonid

Aeg-ajalt: sepsis, septitseemia

Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid)

Aeg-ajalt: sekundaarne leukeemia (äge müeloidne leukeemia ja müelodüsplastiline sündroom)

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga sage: aneemia, tõsine leukopeenia ja neutropeenia, trombotsütopeenia

Teadmata: pantsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

Väga harv: anafülaksia

Endokriinsüsteemi häired

Väga sage: anoreksia

Aeg-ajalt: dehüdratsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired

Aeg-ajalt: hüperurikeemia

Teadmata: tuumori lüüsi sündroom

Närvisüsteemi häired

Harv: ajuverejooksud

Südame häired

Sage: bradükardia, siinustahhükardia, tahhüarütmia, asümptomaatiline vasaku vatsakese väljutusmahu vähenemine, südame paipuudulikkus

Kardiomüopaatiad (kaasuvaid nähte ja sümptomeid vt lõik 4.4)

Aeg-ajalt: EKG häired (nt mittespetsiifilised ST-segmendi muutused), müokardiinfarkt Väga harv: perikardiit, müokardiit, atrioventrikulaarne ja Hisi kimbu blokaad

Vaskulaarsed häired

Sage: verejooksud, lokaalne flebiit, tromboflebiit

Aeg-ajalt: šokk

Väga harv: trombemboolia, nahaõhetus

Seedetrakti häired

Väga sage: iiveldus, oksendamine, suu limaskestapõletik/stomatiit, kõhulahtisus, kõhuvalu või kõrvetustunne

Sage: seedetrakti verejooks, kõhuvalu

Aeg-ajalt: ösofagiiti, koliit (sealhulgas raske enterokoliit või neutropeeniline enterokoliit koos sooleperforatsiooniga)

Väga harv: maoerosioonid või -haavandid

Maksa ja sapiteede häired

Sage: maksaensüümide ja bilirubiini sisalduse suurenemine

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Väga sage: alopeetsia

Sage: nahalööve, sügelus, varem kiiritatud nahapiirkonna ülitundlikkus (kiirituse taastumise reaktsioon)

Aeg-ajalt: naha ja küünte hüperpigmentatsioon, urtikaaria, tselluliit (antud tüsistus võib olla tõsine), koenekroos

Väga harv: akraalne erüteem Teadmata: paiksed reaktsioonid

Neerude ja kuseteede häired

Väga sage: uriini värvumine punakaks 1...2 päeva pärast ravi

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: palavik, peavalu, külmavärinad

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Vereloomesüsteem

Väljendunud müelosupressioon on idarubitsiinravi kõige raskemaks kõrvaltoimeks. Samas on see vajalik leukeemiliste rakkude hävitamiseks (vt lõik 4.4).

Kardiotoksilisus

Eluohtlik südame paispuudulikkus on antratsükliinide põhjustatud kardiomüopaatia kõige raskemaks avaldumisvormiks ja on ravimi annust piirava kumulatiivse toksilisuse väljenduseks (vt lõik 4.4).

Seedetrakt

Stomatiit ja rasketel juhtudel limaskestade haavandumine, rohkest oksendamisest tingitud vedelikukaotus ning kõhulahtisus; käärsoole perforatsiooni oht jne.

Manustamiskoha reaktsioonid

Flebiit/tromboflebiit ja lõigus 4.2 käsitletud ennetusmeetodid; soovimatud paravenoossed infiltraadid võivad põhjustada valu, raske tselluliidi ja koenekroosi.

Teised kõrvaltoimed: hüperurikeemia

Tuumori lüüsi sündroomi võimalikke komplikatsioone võib aidata vähendada sümptomite ennetus hüdreerimisega, uriini alkaliseerimine ja profülaktiline ravi allopurinooliga.

Lapsed

Lastel ja täiskasvanutel esinevad kõrvaltoimed on sarnased, välja arvatud see, et lapsed on tundlikumad antratsükliinist põhjustatud kardiotoksilisuse suhtes (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Idarubitsiini väga suured annused võivad 24 tunni jooksul põhjustada ägeda müokardi toksilisuse ja ühe kuni kahe nädala jooksul raske müelosupressiooni.

Hilist südamepuudulikkust on antratsükliinide kasutamisel täheldatud kuni mitu kuud pärast üleannustamist.

Patsiente, keda ravitakse suukaudselt idarubitsiiniga, tuleb hoolikalt jälgida võimalike seedetrakti verejooksude ja tõsiste limaskesta kahjustuste suhtes.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Tsütotoksilised antibiootikumid ja sarnased ained. Antratsükliinid ja sarnased ained.

ATC-kood: L01DB06

Idarubitsiin on muudetud DNA struktuuriga antratsükliin, mis ühineb ensüümi topoisomeraas II-ga ja inhibeerib nukleiinhapete sünteesi. Muutus antratsükliini struktuuri 4. positsioonis annab ühendile tugeva lipofiilsuse, mis tagab kiirema omastamise rakkude poolt võrreldes doksorubitsiini ja daunorubitsiiniga. On näidatud, et idarubitsiinil on võrreldes daunorubitsiiniga tugevam toime ning

see on tõhus hiirte leukeemia ning hiirte ja rottide lümfoomide ravis, nii intravenoossel kui ka suukaudsel manustamisel. Inimese ja hiire antratsükliinresistentsete rakkude in vitro uuringud on näidanud idarubitsiini väiksemat ristresistentsust võrreldes doksorubitsiini ja daunorubitsiiniga. Kardiotoksilisuse uuringud katseloomadel on näidanud, et idarubitsiinil on parem terapeutiline näitaja kui daunorubitsiinil või doksorubitsiinil. Põhilisel metaboliidil idarubitsinoolil on in vitro ja in vivo eksperimentaalsetes mudelites kasvajavastane toime. Rottidele mõjub idarubitsinool manustatuna lähteravimiga sarnastes annustes selgelt vähem kardiotoksiliselt.

5.2Farmakokineetilised omadused

Täiskasvanutel imendus idarubitsiin pärast suukaudset manustamist annuses 10…60 mg/m2 kiiresti ja maksimaalne plasmakontsentratsioon oli 4…12,65 ng/ml 1…4 tundi pärast manustamist. Terminaalne poolväärtusaeg oli 12,7 ± 6,0 tundi (keskmine ± SD). Pärast idarubitsiini intravenoosset manustamist täiskasvanutele oli terminaalne poolväärtusaeg 13,9 ± 5,9 tundi, mis on sarnane suukaudse manustamise puhul täheldatuga.

Pärast intravenoosset manustamist metaboliseeritakse idarubitsiin ulatuslikult aktiivseks metaboliidiks, idarubitsinooliks, mis elimineeritakse aeglaselt (plasma poolväärtusaeg 41…69 tundi). Ravim eritub sapiga ning uriiniga, suuremas osas idarubitsinoolina.

Ravimi kontsentratsiooniuuringud leukeemiat põdevate patsientide rakkudel (tuumaga vere- ja luuüdi rakud) on näidanud, et maksimaalne idarubitsiini kontsentratsioon saavutatakse mõni minut pärast intravenoosset manustamist.

Idarubitsiini ja idarubitsinooli kontsentratsioon tuumaga vererakkudes ja luuüdi rakkudes ületavad plasmakontsentratsiooni üle saja korra. Idarubitsiini kadumise aeg rakkudest ja vereplasmast on peaaegu võrreldav terminaalse poolväärtusajaga (umbes 15 tundi). Idarubitsiini terminaalne poolväärtusaeg rakkudes on umbes 72 tundi.

Lapsed

Farmakokineetiliste mõõtmiste põhjal, mis tehti 7 lapspatsiendil, kellele manustati 3 päeva vältel idarubitsiini intravenoosselt annustes 15…40 mg/m, oli idarubitsiini poolväärtusaja mediaan 8,5 tundi (vahemik: 3,6…26,4 tundi). Aktiivne metaboliit idarubitsinool kuhjus 3 ravipäeva jooksul ja selle poolväärtusaja mediaan oli 43,7 tundi (vahemik: 27,8…131 tundi).

Teises uuringus tehtud farmakokineetiliste mõõtmiste põhjal, mis teostati 15 lapspatsiendil, kellele manustati 3 päeva vältel idarubitsiini suukaudselt annustes 30…50 mg/m, oli idarubitsiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 10,6 ng/ml (vahemik 2,7…16,7 ng/ml 40 mg/m2 annuse puhul). Idarubitsiini terminaalse poolväärtusaja mediaan oli 9,2 tundi (vahemik: 6,4…25,5 tundi). 3 ravipäeva jooksul täheldati idarubitsinooli märkimisväärset kuhjumist. Intravenoosselt manustatud idarubitsiini mõõdetud terminaalne poolväärtusaeg oli võrreldav lapspatsientidel pärast suukaudset manustamist mõõdetud väärtusega.

Kuna suukaudselt manustatud idarubitsiini CMAX on nii lastel kui ka täiskasvanutel sarnane, ei erine ilmselt ka imendumise kineetika täiskasvanutel ja lastel.

Nii suukaudse kui ka intravenoosse manustamise korral erinesid lastel ja täiskasvanutel idarubitsiini eritumise poolväärtusajad.

Täiskasvanutel mõõdetud idarubitsiini kogu organismi kliirens 30…107,9 l/h/m2 oli suurem kui lastel mõõdetud 18…33 l/h/m. Kuigi idarubitsiini jaotusruumala on nii täiskasvanutel kui ka lastel väga suur, mis viitab ravimi tugevale seondumisele kudedega, ei ole laste selgelt väiksem jaotusruumala piisav põhjendus, miks neil on võrreldes täiskasvanutega lühem eritumise poolväärtusaeg ja väiksem kogu organismi kliirens.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Intravenoosse idarubitsiini LD50 (väärtuse mediaan) oli hiirtel 4,4 mg/kg, rottidel 2,9 mg/kg ja koertel umbes 1,0 mg/kg. Pärast üksikannuse manustamist on peamisteks märklaudadeks hemolümfopoeetiline süsteem ja koertel eriti seedetrakt.

Pärast korduvat idarubitsiini intravenoosset manustamist uuriti toksilisi toimeid rottidele ja koertele. Enne nimetatud loomaliikide puhul olid intravenoosselt manustatud idarubitsiini peamised märklauad hemolümfopoeetiline süsteem, seedetrakt, neer, maks ning nais- ja meessuguorganid.

Mis puutub südamesse, siis alaägedate ja kardiotoksilisuse uuringute andmetel ilmnes intravenoosse idarubitsiini puhul kerge kuni keskmine kardiotoksiline toime ainult letaalsete annuste manustamisel, samal ajal kui doksorubitsiinil ja daunorubitsiinil ilmnes selgelt väljendunud müokardi kahjustus juba mitteletaalsete annuste manustamisel.

Enamikus in vitro või in vivo uuringutes on idarubitsiin osutunud genotoksiliseks. Intravenoosselt manustatud idarubitsiin oli rottide puhul toksiline reproduktiivorganitele ning embrüotoksiline ja teratogeenne. Rottidele, kellele manustati peri- ja postnataalses perioodis intravenoosselt idarubitsiini, ei avaldanud annused kuni 0,2 mg/kg ööpäevas märkimisväärset mõju ei emasloomale ega poegadele. Ei ole teada, kas ühend eritub rinnapiima. Intravenoosselt manustatud idarubitsiin mõjus rottidele kartsinogeenselt, samamoodi nagu teised antratsükliinid ja tsütotoksilised ravimid.

Koertega tehtud ohutuskatsete andmete alusel põhjustas ravimi ekstravasatsioon koenekroosi.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Glütserool

Vesinikkloriidhappe kontsentraat

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Süstevesi.

6.2Sobimatus

Lahus ei tohi kokku puutuda mõne leeliselise pH-ga lahusega, sest see põhjustab ravimi lagunemist. Idarubitsiinvesinikkloriidi lahust ei tohi segada hepariiniga, kuna see võib viia väljasadenemisele. Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Pärast esmakordset avamist kasutada kohe.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Värvitu I tüüpi klaasviaal klorobutüülist kummikorgiga, mis on kaetud alumiiniumkatte ja oranžist plastikust äratõmmatava kattega.

1 viaal 5 ml süstelahusega

1 viaal 10 ml süstelahusega

1 viaal 20 ml süstelahusega

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Idarubicin Accord lahust tuleb manustada ainult intravenoosselt vabalt voolava intravenoosse infusioonisüsteemi kaudu, kasutades infusioonilahusena 0,9% naatriumkloriidilahust. Infusioon peab kestma vähemalt 5…10 minutit. Selline tehnika vähendab tromboosi ja perivaskulaarse ekstravasatsiooni võimalust, mis võivad viia tõsise tselluliidi ja nekroosi tekkimiseni. Süstimine väikesesse veeni või korduv manustamine ühte ja samasse veeni võib põhjustada veeni sklerodeerumise.

Idarubitsiini toksilisest loomusest tulenevalt tuleb selle käsitsemisel järgida allpool toodud ettevaatusabinõusid:

-Personalile tuleb õpetada õige lahuse käitlemise tehnika.

-Rasedad ei tohi selle preparaadiga töötada.

-Idarubitsiiniga töötav personal peab kandma kaitserõivastust: kaitseprille, kitlit, ühekordseid kindaid ja maske.

-Lahuse valmistamiseks vajaliku töökoha pind peab olema kaetud absorbeeriva paberiga, mille üks külg on plastikkattega.

-Kõik lahuse valmistamisel, manustamisel ning puhastamisel kasutatud töövahendid, kaasa arvatud kindad, tuleb asetada ohtlike jäätmete kottidesse, mis tuhastatakse kõrgel temperatuuril.

Lahuse väljaloksumisel või lekkimisel tuleb koheselt kasutada lahjendatud naatriumhüpokloriti lahust (1% vaba kloori) ning seejärel loputada veega.

Seejärel tuleb kõik puhastusvahendid hävitada vastavalt eelpool toodud juhistele.

Lahuse juhuslikul sattumisel nahale või silma tuleb vastavat piirkonda loputada rohke veega, seebi ja veega või naatriumbikarbonaadi lahusega ja vajadusel pöörduda arsti poole. Allesjäänud lahus tuleb hävitada.

Allesjäänud ravim, samuti kõik materjalid, mida kasutati lahuse valmistamisel, lahjendamisel ja manustamisel, tuleb hävitada vastavalt haigla tsütotoksiliste ainete käsitsemise juhenditele ja vastavalt kohalikele ohtlike jäätmete hävitamise nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Accord Healthcare Limited

Sage House, 319 Pinner Road

North Harrow, Middlesex, HA1 4HF Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg/5 ml: 930817

10 mg/10 ml: 930917

20 mg/20 ml: 931017

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.02.2017

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2017