Iamna - õhukese polümeerikattega tablett (0,06mg +0,015mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Iamna, 0,06 mg/0,015 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kollane tablett sisaldab 0,06 mg gestodeeni ja 0,015 mg etünüülöstradiooli. Valged tabletid ei sisalda toimeaineid.

INN. Gestodenum, ethinylestradiolum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Üks kollane tablett sisaldab 57,61 mg laktoosmonohüdraati ja 0,042 mg sojaletsitiini. Üks valge tablett sisaldab 70,897 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Iamna kollane tablett

Ümmargune, sile, õhukese polümeerikattega tablett läbimõõduga 5,5 mm.

Iamna valge tablett (platseebo)

Ümmargune, kaksikkumer tablett läbimõõduga 5,5 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Suukaudne raseduse vältimine.

Preparaadi väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tablette tuleb võtta blisterpakendil näidatud järjekorras, iga päev enam-vähem samal kellaajal, vajadusel vähese vedelikuga. Tablettide võtmine on pidev. Võtta tuleb üks tablett ööpäevas 28 päeva järjest. Uue pakendiga alustatakse järgmisel päeval pärast viimase tableti võtmist eelmisest pakendist. Menstruatsioonilaadne vereeritus algab enamasti 2…3. päeval pärast platseebotablettide võtmise alustamist ja ei pruugi lõppeda enne järgmise pakendi alustamist.

Kuidas alustada Iamna kasutamist?

•Eelnevalt (viimase kuu vältel) ei ole hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate kasutatud.

Tablettide võtmine peab algama naise normaalse tsükli esimesel päeval (menstruaalverejooksu esimene päev).

•Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv/KSK), tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt

Iamna’ga tuleb eelistatult alustada päeval, mis järgneb viimasele aktiivsele kombineeritud suukaudsele rasestumisvastasele tabletile (viimane toimeainet sisaldav tablett), kuid hiljemalt eelneva KSK tabletivaba või platseebotablettide perioodi järgsel päeval. Tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt üleminekul tuleb Iamna’ga alustada eelistatult tuperõnga võiplaastri eemaldamise päeval, kuid hiljemalt päeval, mil pidi toimuma järgmine manustamine.

•Üleminek ainult-progestageenmeetodilt (minipill, süste, implantaat) või progestageeni vabastavalt intrauteriinselt ravivahendilt

Naine võib minipillilt ümber lülituda suvalisel päeval (implantaadi või emakasisese süsteemi kasutamisel – selle eemaldamise päeval; süstitava vahendi kasutamisel – päeval, mil peaks tehtama järgmine süst), kuid kõigil neil juhtudel tuleb naisele täiendavalt soovitada barjäärimeetodi kasutamist esimese 7 tabletivõtmise päeval.

•Esimese trimestri abordi järgselt

Alustada võib kohe. Sellisel juhul ei ole vaja täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada.

•Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt.

Soovitatav on alustada 21. kuni 28. päeval pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Kui alustatakse hiljem, peab naine esimese 7 tableti võtmise päeval soovitavalt kasutama lisaks barjäärimeetodit. Kui vahekord on siiski eelnevalt toimunud, tuleb enne KSK’de kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.

Rinnaga toitvate naiste kohta vt lõik 4.6.

Mida teha, kui tablett jäi võtmata

Platseebotabletid blisterpakendi viimasest (4.) reast võib jätta arvestamata. Siiski tuleks need ära visata, et mitte tahtmatult pikendada platseebotablettide võtmise faasi. Järgnevad nõuanded kehtivad ainult võtmata jäänud, toimeaineid sisaldavate tablettide kohta.

Kui möödunud on vähem kui 12 tundi ajast mil tulnuks võtta toimeainet sisaldav tablett, on rasestumisvastane toime säilinud. Võtmata jäänud tablett tuleb võtta niipea, kui see meenub. Edasi tuleb tablette võtta tavalisel kellaajal.

Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi ajast mil tulnuks võtta toimeainet sisaldav tablett, võib rasestumisvastane toime olla nõrgenenud. Unustatud tablettide korral on vaja järgida kahte põhireeglit:

1. tabletivõtmises ei tohi tekkida pikemat pausi kui 4 päeva.
2. hüpotaalamus-hüpofüüs-munasari telje adekvaatseks pärssimiseks tuleb tablette võtta pidevalt 7 päeva järjest.

Sellest lähtudes võib anda järgnevaid soovitusi:

•1. kuni 7. päev

Kasutaja peab võtma viimase vahelejäänud tableti niipea kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti võtmist samal ajal. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal. Järgneva 7 päeva jooksul tuleb lisaks kasutada barjäärimeetodit (kondoom). Kui eelnenud 7 päeva jooksul oli naine vahekorras, siis tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette on vahele jäänud ning mida lähemale jääb see platseebotablettide faasile, seda suurem on rasestumise risk.

•8. kuni 14. päev

Kasutaja peab võtma viimase vahelejäänud tableti niipea kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti võtmist samal ajal. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal. Kui naine on enne võtmata jäänud tabletti 7 päeva jooksul korralikult tablette võtnud, siis puudub vajadus kasutada lisaks teisi rasestumisvastaseid vahendeid. Kui naisel on aga võtmata jäänud rohkem kui üks tablett, tuleb raseduse vältimiseks naisele soovitada lisaks barjäärimeetodi, nt kondoomi kasutamist järgneva 7 päeva jooksul.

•15. kuni 24. päev

Rasestumisvastase toime nõrgenemise risk on suur läheneva platseebotablettide perioodi tõttu. Rasedusvastase kaitse langust saab siiski vältida, reguleerides tablettide võtmise graafikut. Järgides ühte kahest alltoodud nõuandest, ei teki vajadust rasestumisvastaste lisaabinõude järele. Seda tingimusel, et eelnevad 7 päeva on korralikult tablette võetud. Kui see aga nii ei ole, tuleb järgida kahest alltoodud soovitusest esimest ning kasutada järgmise 7 päeva jooksul ka täiendavat kaitsevahendit.

1. Kasutaja peab võtma viimase vahelejäänud tableti niipea kui see talle meenub, isegi kui see tähendab kahe tableti võtmist samal ajal. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavapärasel ajal, kuni toimeainet sisaldavad tabletid on ära kasutatud. 4 valget platseebotabletti tuleb ära visata. Järgmise pakendiga tuleb alustada kohe. Kasutajal ei teki menstruatsioonilaadset vereeritust tõenäoliselt enne, kui teise pakendi toimeainet sisaldavad tabletid on ära kasutatud, kuid tal võib esineda määrivat vereeritust või läbimurdeverejooksu tablettide võtmise ajal.
2. Naisele võib soovitada ka toimeainet sisaldavate tablettide võtmise lõpetamist käigusolevast pakendist. Seejärel peab ta võtma platseebotablette viimasest reast kuni 4 päeva, arvestades sinna sisse ka tableti võtmata jätmise päeva, ning jätkama uue pakendiga

Kui naisel jäi tablett võtmata ning sellele järgnevalt ei esinenud platseebotablettide võtmise faasis menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Nõuanded seedetrakti häirete puhul

Tõsiste seedetrakti häirete korral (nt oksendamine või kõhulahtisus) ei pruugi imendumine olla täielik ning kasutada tuleb täiendavaid rasestumisvastaseid meetmeid. Kui naine oksendab 3...4 tundi pärast toimeainet sisaldava tableti võtmist, tuleb uus (asendus-)tablett võtta niipea kui võimalik. Uus tablett tuleb võimalusel võtta 12 tunni jooksul alates tavapärasest tableti võtmise ajast. Kui on möödunud üle 12 tunni, tuleb rakendada sama skeemi, mida vahelejäänud tableti puhul (vt lõik 4.2 „Mida teha, kui tablett jäi võtmata?“). Kui naine ei taha muuta senist tabletivõtmise graafikut, siis peaks ta võtma lisatableti(d) teisest blisterpakendist.

Kuidas lükata edasi menstruatsioonilaadse vereerituse aega?

Menstruatsiooni edasilükkamiseks tuleb uue Iamna pakendiga alustada ilma eelnevast pakendist platseebotablette võtmata. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile kuni teise pakendi toimeainet sisaldavate tablettide lõppemiseni. Tsükli pikendamisega seoses võib esineda määrivat vereeritust või läbimurdeveritsust. Iamna regulaarset võtmist jätkatakse seejärel pärast platseebotablettide faasi.

Kui soovitakse menstruatsioonilaadse vereerituse algust nihutada mõnele teisele nädalapäevale, võib soovitada eelseisva platseebotablettide võtmise faasi lühendamist nii mitme päeva võrra, kui soovitakse. Mida lühemaks jääb platseebotablettide periood, seda väiksem on menstruatsioonilaadse vereerituse esinemise võimalus ning seda suurem on määriva vereerituse võimalus teise pakendi kasutamise ajal (sarnaselt menstruatsiooni edasilükkamisele).

Vastunäidustused

KHK-sid ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui mõni neist ilmneb esmakordselt KHK kasutamise ajal, tuleb ravimi kasutamine kohe lõpetada.

• Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk

o Venoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia)

o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.

o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4)

o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

• Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk

o Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia)

o Tserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk)

o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nagu näiteks hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant)

o Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

o Kõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:

• vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;
• raske hüpertensioon;
• raske düslipoproteineemia.

•Käesolevalt või anamneesis raske maksahaigus, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole normaliseerunud.

•Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.

•Teadaolev või kahtlustatav hormoon-sõltuv suguelundite või rinnanäärmete pahaloomuline seisund.

•Ebaselge etioloogiaga vaginaalne veritsus.

•Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

•Patsiendid, kes on allergilised letsitiini (soja) suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Üldist

Naisi tuleb teavitada, et KSK-d ei kaitse HIVi (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate infektsioonide (STI) eest.

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Iamna sobivust arutada koos naisega.

Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Iamna kasutamine tuleb katkestada. Teadaoleva või kahtlustatava VTE või ATE korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada. Antikoagulantravi alustamisel tuleb alustada adekvaatse alternatiivse kontratseptsiooniga antikoagulantravi (kumariinid) teratogeensuse tõttu.

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi(KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt Iamna'l, võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab Iamna kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka palju kõrgem.

1. Hinnanguliselt11 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad gestodeeni sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu kuus2 juhtu.

VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

1. Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega.
2. Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid

KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).

Iamna on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel: VTE riskifaktorid

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

•ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;

•valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;

•haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

•äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;

•äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;

•terav valu rindkeres;

•tugev peapööritus või pearinglus;

•kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid

Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Iamna on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel: ATE riskifaktorid

ATE sümptomid

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

•äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;

•äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;

•äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;

•äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;

•äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;

•teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA).

Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

•valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;

•ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;

•täistunne, seedehäired või lämbumistunne

•higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;

•äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;

•kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon

Enne Iamna alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada meditsiiniline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Iamna riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Läbivaatuste sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuse (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Kasvajad

Emakakaelavähk

Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on kirjeldatud emakakaelavähi riski suurenemist pikaajalistel KSK kasutajatel, kuid siiani ei ole selge, mil määral võib seda leidu mõjutada seksuaalne käitumine ja muud tegurid nagu inimese papilloomi viirus (HPV).

Rinnanäärmevähk

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et naistel, kes olid käesolevalt KSK-de kasutajad on veidi kõrgenenud suhteline risk (RR = 1,24) rinnanäärmevähi diagnoosimiseks. Lisarisk väheneb astmeliselt 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist. Et rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastastel naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnoosimise lisajuhtude arv nii käesolevatel kui varasematel KSK-de kasutajatel suhteliselt väike võrreldes rinnanäärmevähi üldise tekkeriskiga.

Need uuringud ei tõesta põhjuslikku seost. Täheldatud riski suurenemine võib olla tingitud rinnanäärmevähi varasemast diagnoosimisest KSK kasutajatel, KSK-de bioloogilistest toimetest või mõlemast tegurist. Rinnanäärmevähi juhud, mis on diagnoositud naistel, kes on kunagi KSK-sid kasutanud, kalduvad olema vähem kaugelearenenud kui vähijuhud, mis on diagnoositud KSK-sid mitte kunagi kasutanud naistel.

Maksakasvajad

KSK-de kasutajatel on teatatud healoomulistest ja pahaloomulistest maksakasvajatest. Need kasvajad on üksikjuhtudel põhjustanud eluohtlikke kõhuõõne verejookse. Ülakõhus tekkinud tugeva valu korral tuleb diferentsiaaldiagnostikas arvestada maksakasvajaga, kui KSK-sid kasutavatel naistel esineb hepatomegaalia või intraabdominaalse verejooksu tunnuseid.

Muud seisundid

Hüpertriglütserideemiaga naistel ja neil, kellel on seda esinenud perekondlikus anamneesis, võib olla KSK-de kasutamise ajal suurem risk pankreatiidi tekkeks.

Maksafunktsiooni akuutsete või krooniliste häirete korral võib olla vajalik lõpetada KSK-de kasutamine kuni maksafunktsiooni markerite normaliseerumiseni. Kui varem raseduse ajal või suguhormoonide kasutamisel esinenud kolestaatiline ikterus ja/või kolestaasist tingitud kihelus korduvad, tuleb KSK-de kasutamine lõpetada.

Ehkki paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on teatatud vererõhu mõningasest tõusust, esineb kliiniliselt olulist vererõhu tõusu harva. Kui KSK-de kasutamisel tekib püsiv kliiniline hüpertensioon, tuleb kontratseptiiv ära jätta ja alustada hüpertensiooniravi. Vajadusel võib KSK-de kasutamist uuesti alustada, kui hüpertensioonivastase raviga on saavutatud normotensiivsed väärtused.

On teateid, et nii raseduse ajal kui KSK-de kasutamisel võivad esineda või halveneda järgmised seisundid, ehkki seos ei ole päris kindel: kolestaasiga seotud ikterus ja/või kihelus, sapikivide teke; porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenham’i korea; gestatsiooniherpes; otoskleroosist tingitud kuulmiskadu.

Päriliku angioödeemiga naistel võivad östrogeene sisaldavad preparaadid kutsuda esile või halvendada angioödeemi sümptomeid.

KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositolerantsi. Seetõttu tuleb diabeeti põdevaid naisi KSK-de kasutamisel hoolikalt jälgida.

Selle ravimi iga kollane tablett sisaldab 57,61 mg laktoosi ja valge tablett 70,897 mg. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

KSK kasutamisel on teatatud endogeense depressiooni, epilepsia (vt lõik 4.5), Crohni tõve ja haavandilise koliidi süvenemisest.

Võivad tekkida kloasmid, eeskätt naistel, kalduvus kloasmide tekkeks, peavad päikesevalgusega või ultraviolettkiirgusega.

kellel esines kloasme raseduse ajal. Naised, kellel on KSK-de võtmise ajal vältima otsest kokkupuudet

Toime vähenemine

Suukaudsete kontratseptiivide efektiivsus võib väheneda tablettide vahelejäämisel, raske kõhulahtisuse või oksendamise korral (vt lõik 4.2) või teiste ravimite samaaegsel kasutamisel (vt lõik 4.5).

Vähenenud menstruaaltsükli kontroll

Kõikide KSK-de kasutamise ajal võivad ilmneda ebaregulaarsed vereeritused (määriv vereeritus või läbimurdeveritsus), eriti esimeste kasutamiskuude jooksul. Seetõttu on ebaregulaarset veritsust võimalik hinnata alles pärast ravimiga kohanemist, mis kestab ligikaudu kolm tsüklit.

Kui veritsused jäävad ebaregulaarseteks või muutuvad ebaregulaarseteks pärast eelnevalt regulaarseid tsükleid, tuleb arvestada mittehormonaalse põhjusega ning rakendada adekvaatseid diagnostilisi meetmeid maliigsuse ja raseduse välistamiseks. Kõne alla tuleb ka emakaõõne puhastus. Mõnel naisel ei pruugi platseebotablettide faasi ajal esineda menstruatsioonilaadset vereeritust. Kui naine on võtnud KSK-d vastavalt lõigus 4.2 toodud juhendile, siis on vähetõenäoline, et naine on rase. Kui aga KSK-d pole enne esimest vahelejäänud vereeritust võetud vastavalt juhistele või kui vahele on jäänud kaks menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb enne KSK võtmise jätkamist välistada võimalik rasedus

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt manustatavate ravimite omaduste kokkuvõtteid.

• Teiste ravimite toime Iamna’le

Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mille tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens ja tekkida läbimurdeveritsus ja/või ebaõnnestuda kontratseptsioon.

Ravi

Ensüümiinduktsiooni võib täheldada juba mõne päeva möödudes pärast ravi alustamist. Maksimaalne ensüümiinduktsioon on üldiselt nähtav mõne nädala pärast. Pärast ravi lõpetamist võib ensüümiinduktsioon kesta umbes 4 nädalat.

Lühiajaline ravi

Naised, keda ravitakse samaaegselt ensüüme indutseeriva ravimiga, peavad lisaks KSK’le kasutama ajutiselt ka barjäärimeetodit või valima muu rasestumisvastase meetodi. Barjäärimeetodit tuleb kasutada ravimite koosmanustamise vältel ning 28 päeva pärast ravi lõpetamist. Kui medikamentoosne ravi kestab kauem kui KSK blisterpakendist lõpevad toimeainet sisaldavad tabletid, tuleb platseebotabletid ära visata ning alustada kohe järgmise KSK pakendi kasutamist.

Pikaajaline ravi

Pikaajalise ravi korral maksaensüüme indutseerivate ravimitega on soovitatav kasutada teist usaldusväärset mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Kirjanduse andmetel on esinenud järgnevaid koostoimeid.

KSK’de kliirensit suurendavad (ensüümide induktsiooni tagajärjel väheneb KSK’de efektiivsus) nt: barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, pirimidoon, rifampitsiin ja HIV ravimid ritonaviir, nevirapiin ja efavirens ja võib-olla ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ja naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad tooted.

Ained, millel on erinevad toimed KSK’de kliirensile:

KSK’dega koosmanustamisel võivad mitmed HIV/HCV-proteaasi inhibiitorid ja mitte-nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid suurendada või vähendada östrogeeni või progestiini plasmakontsentratsiooni. Nende muutuste mõju võib mõnel juhul olla kliiniliselt olulised

Seetõttu tuleb võimalike koostoimete ja kaasuvate soovituste väljaselgitamiseks lugeda samaaegselt manustatavate HIV/HCV-ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid. Kahtluse korral tuleb proteaasi inhibiitoreid või mitte-nukleosiidseid pöördtranskriptaasi inhibiitoreid võtval naisel kasutada lisaks barjäärimeetodit.

KSK’de kliirensit vähendavad ained (ensüümi inhibiitorid):

Ensüümi inhibiitoritega võimalike koostoimete kliiniline tähtsus ei ole teada.

Samaaegne tugevate CYP3A4 inhibiitorite manustamine võib suurendada östrogeeni või progestiini või mõlema plasmakontsentratsiooni.

Manustatuna koos 0,035 mg etünüülöstradiooli sisaldava kombineeritud hormonaalse kontratseptiiviga, suurendab etorikoksiib (annuses 60…120 mg/ööpäevas) etünüülöstradiooli plasmakontsentratsiooni vastavalt 1,4…1,6 korda.

• Iamna toime teistele ravimitele

KSK'd võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi. Toimeainete kontsentratsioonid plasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (näiteks tsüklosporiin) või väheneda (näiteks lamotrigiin).

Kliinilised andmed näitavad, et etinüülöstradiool pidurdab CYP1A2 substraatide kliirensit, tuues kaasa nõrga (nt teofülliini) või mõõduka (nt tisanidiini) plasmakontsentratsiooni suurenemise.

• Laboratoorsed analüüsid

Rasestumisvastaste steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilisi näitajaid, (kandja)valkude plasmaväärtust (näiteks kortikosteroide siduv globuliin ja lipiid/lipoproteiinfraktsioonid), süsivesikute ainevahetuse näitajaid, hüübimise ja fibrinolüüsi näitajaid. Muutused jäävad üldiselt labori normaalsete väärtuste vahemikesse.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Iamna’t ei tohi raseduse ajal kasutada.

Kui naine rasestub Iamna kasutamise ajal, tuleb tablettide võtmine otsekohe lõpetada.

Siiski ei ole enamikus epidemioloogilistes uuringutes leitud sünnidefektide riski suurenemist lastel, kelle emad võtsid enne rasedust rasestumisvastaseid pille, ega mingeid teratogeenseid toimeid, kui rasestumisvastaseid pille võeti tahtmatult raseduse algjärgus.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taasalustatakse Iamna võtmist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine

Rasestumisvastased pillid võivad mõjutada imetamist, vähendades rinnapiima teket ja muutes selle koostist. Seega ei ole üldjuhul soovitatav kasutada suukaudseid kombineeritud kontratseptiive enne, kui imetav ema on lapse rinnast võõrutanud. Väike kogus rasestumisvastaseid steroidhormoone ja/või nende metaboliite võib erituda rinnapiima. Need kogused võivad mõjutada imikut.

Toime reaktsioonikiirusele

Iamna’l ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed

KSK-de kasutajatel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: Tõsiste kõrvaltoimete kohta KSK kasutajatel vt lõigust 4.4.

Kliinilistes uuringutes täheldati amenorröat 15% naistest (vt lõik 4.4).

Iamna’t kasutanud naistel III faasi kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse järelevalve jooksul kõige sagedamini (rohkem kui 10%) esinenud kõrvaltoimed olid peavalu, sh migreen, läbimurdeveritsus või määrimine.

Muud kõrvaltoimed, millest on teatatud KSK-d kasutavatel naistel:

KSK võib halvendada olemasolevat sapikivitõbe ja kolestaasi

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

KSK-sid kasutavatel naistel on teatatud järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest, millest oli eespool juttu lõigus 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“.

•Hüpertensioon;

•Maksakasvajad;

•Võib esineda mõningate seisundite halvenemist, mille puhul otsene seos KSK kasutamisega ei ole kindel: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, migreen, emakamüoom, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, gestatsiooniherpes, Sydenham’i korea, hemolüütilis-ureemiline sündroom, kolestaatiline ikterus;

•Kloasmid;

•Ägedad või kroonilised maksafunktsiooni häired, mille korral on vajalik katkestada KSK kasutamine kuni maksafunktsiooni markerite normaliseerumiseni.

•Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või ägestada angioödeemi sümptomeid.

Rinnanäärmevähi diagnoosi esinemissagedus on KSK kasutajate seas pisut suurem. Kuna rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastaste naiste seas harva, siis on lisajuhtude arv võrreldes üldise rinnanäärmevähi riskiga vähene. Põhjuslik seos KSK kasutamisega on teadmata. Lisainfot vt lõigud 4.3 ja 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

.Üleannustamine

Tõsistest kõrvaltoimetest üleannustamisel ei ole teatatud. Üleannustamine võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu iiveldus, oksendamine ja noortel neidudel kerge vaginaalne veritsus. Antidoot puudub ja ravi on sümptomaatiline.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakoterapeutiline rühm: hormonaalsed kontratseptiivid süsteemseks kasutamiseks, gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid,

ATC-kood: G03AA10

Farmakodünaamilised omadused

Etünüülöstradiool/gestodeen 15/60 mikrogrammi puhul on üldine Pearli indeks (rasedused,

mis on tekkinud meetodi ebaõnnestumisel + patsiendi vea tõttu meetodi kasutamisel) 0,24 (95% usaldusvahemik 0,04…0,57).

KSK-de kontratseptiivne toime põhineb mitmete erinevate tegurite koostoimel. Kõige tähtsamateks teguriteks on nende seas ovulatsiooni pärssimine ja endomeetriumi muutused.

Farmakokineetilised omadused

Etünüülöstradiool:

Imendumine

Etünüülöstradiool imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja täielikult. Pärast 1,5 mikrogrammi manustamist saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon plasmas 30 pikogrammi/ml 1…1,5 tunniga. Etünüülöstradiool läbib ulatuslikult esmase maksapassaaži, mis võib indiviiditi oluliselt erineda. . Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 45%.

Jaotumine

Etünüülöstradiooli näiv jaotusruumala on 15 l/kg ja seonduvus plasmavalkudega ligikaudu 98%. Etünüülöstradiool indutseerib suguhormoone siduvate globuliinide (SHBG) ja kortikoide siduvate globuliinide (CBG) sünteesi maksas. Ravi ajal 15 mikrogrammi etünüülöstradiooliga suureneb SHBG kontsentratsioon plasmas väärtuselt 86 nmol/l väärtuseni ligikaudu 200 nmol/l.

Biotransformatsioon

Etünüülöstradiool metaboliseerub täielikult (metaboolne plasma kliirens on ligikaudu

10 ml/min/kg). Moodustunud metaboliidid erituvad uriiniga (40%) ja väljaheitega (60%).

Eritumine

Etünüülöstradiooli eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 15 tundi. Muutumatul kujul olulist etünüülöstradiooli eritumist ei toimu. Etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriiniga ja sapiga suhtes 4:6.

Püsiv plasmakonsentratsioon

Püsiv plasmakonsentratsioon saabub ravitsükli teises pooles ning etünüülöstradiooli tase seerumis akumuleerub ligikaudu 1,4…2,1 korda.

Gestodeen

Imendumine

Gestodeen imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja täielikult. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 100%. Pärast 60 mikrogrammi gestodeeni üksikannuse suukaudset manustamist saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon 2 ng/ml ligikaudu 60 minutiga. Kontsentratsioon plasmas sõltub oluliselt SHBG kontsentratsioonist.

Jaotumine

Pärast 60 mikrogrammi üksikannuse suukaudset manustamist on gestodeeni näiv jaotusruumala 1,4 l/kg.

30% seondub plasma albumiiniga ja 50…70% seondub SHBG-ga.

Biotransformatsioon

Gestodeen metaboliseerub ulatuslikult steroidide metaboolse raja kaudu. Pärast 60 mikrogrammi üksikannust on metaboolne kliirens ligikaudu 0,8 ml/min/kg. Moodustunud mitteaktiivsed metaboliidi erituvad uriini (60%) ja väljaheitega (40%).

Eritumine

Gestodeeni näiv eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 13 tundi. Poolväärtusaeg pikeneb 20 tunnini, kui gestodeeni manustatakse koos etünüülöstradiooliga.

Püsiv plasmakonsentratsioon

Pärast mitmekordset manustamist koos etünüülöstradiooliga suureneb kontsentratsioon plasmas ligikaudu 2…4 korda.

Prekliinilised ohutusandmed

Etünüülöstradiool ja gestodeen ei ole genotoksilised. Karstinogeensuse uuringutes ainult etünüülöstradiooliga või kombineeritult erinevate progestageenidega ei ole leitud mingit erilist kartsinogeenset riski naistele, kui ravimit kasutati sihipäraselt kontratseptsiooni näidustusel. Tuleb siiski mainida, et suguhormoonid võivad soodustada teatud hormoonsõltuvate kudede ja tuumorite kasvamist.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei leitud etinüülöstradioolil üksi ega koos progestogeenidega kõrvaltoimeid inimese viljakusele, loote arengule ega reproduktsioonivõimele, kui ravimit kasutati vastavalt soovitustele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Toimeaineid sisaldavad tabletid (kollased tabletid):

Tableti sisu:

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Kaaliumpolakriliin

Magneesiumstearaat (E572)

Tableti kate:

Polüvinüülalkohol (E1203)

Titaandioksiid (E171)

Sojaletsitiin (E322)

Talk (E553b)

Kollane raudoksiid (E172)

Ksantaankummi (E415)

Platseebotabletid (valged tabletid):

Laktoosmonohüdraat

Povidoon K25 (E1201)

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

Veevaba kolloidne ränidioksiid (E551)

Veevaba alumiiniumoksiid

Magneesiumstearaat (E572)

.Sobimatus

Ei kohaldata.

.Kõlblikkusaeg

3 aastat

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistev või kergelt läbipaistmatu PVC/PVDC-alumiiniumblister.

Pakendi suurused:

1 x 28 (24 aktiiv- pluss 4 platseebo-) õhukese polümeerikattega tabletti

3 x 28 (24 aktiiv- pluss 4 platseebo-) õhukese polümeerikattega tabletti

6 x 28 (24 aktiiv- pluss 4 platseebo-) õhukese polümeerikattega tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d.

Verovškova 57

SI-1000 Ljubljana

Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

01.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

jaanuar 2016