Imipenemcilastatin hospira - infusioonilahuse pulber (500mg +500mg)

ATC Kood: J01DH51
Toimeaine: imipeneem +tsilastatiin
Tootja: Hospira UK Limited

Artikli sisukord

IMIPENEMCILASTATIN HOSPIRA
infusioonilahuse pulber (500mg +500mg)


Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale

Imipenem/Cilastatin Hospira, 500 mg/500 mg infusioonilahuse pulber

Imipeneem, tsilastatiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Imipenem/Cilastatin Hospira ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Imipenem/Cilastatin Hospira kasutamist

3.Kuidas Imipenem/Cilastatin Hospira’t kasutada

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Imipenem/Cilastatin Hospira’t säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Imipenem/Cilastatin Hospira ja milleks seda kasutatakse

Imipenem/Cilastatin Hospira kuulub karbapeneemantibiootikumideks nimetatavate ravimite rühma. See hävitab paljusid bakteriliike (mikroobe), mis põhjustavad infektsioone erinevates kehaosades täiskasvanutel ja üheaastastel ja vanematel lastel.

Ravi

Arst on teile raviks määranud Imipenem/Cilastatin Hospira, sest teil on üks (või rohkem) järgmistest infektsioonitüüpidest:

-tüsistunud infektsioonid kõhuõõnes;

-infektsioon kopsudes (kopsupõletik);

-infektsioonid, mida võisite saada sünnituse ajal või pärast seda;

-kuseteede tüsistunud infektsioonid;

-naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid.

Imipenem/Cilastatin Hospira’t võib kasutada nende patsientide ravis, kellel on vähe vere valgeliblesid ning kellel on palavik, mille põhjuseks peetakse bakteriaalset infektsiooni.

Imipenem/Cilastatin Hospira’t võib kasutada vere bakteriaalse infektsiooni raviks, mis võib olla seotud mõne eelpool nimetatud infektsiooni tüübiga.

2. Mida on vaja teada enne Imipenem/Cilastatin Hospira kasutamist

Ärge kasutage Imipenem/Cilastatin Hospira’t:

-kui olete imipeneemi, tsilastatiini või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

-kui olete mõne muu antibiootikumi, nt penitsilliinide, tsefalosporiinide või karbapeneemide suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Imipenem/Cilastatin Hospira kasutamist pidage nõu oma arstiga. Rääkige oma arstile kõigist haigustest, mis teil on praegu või on varem olnud, sh:

-allergia mis tahes ravimite, sh antibiootikumide suhtes (järsku tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon vajab otsekohest arstiabi);

-jämesoolepõletik või mõni muu seedetrakti haigus;

-mis tahes kesknärvisüsteemi häire, nt lokaliseerunud värinad või epileptilised krambid;

-maksa-, neeru- või kuseteede probleemid.

Teie Coombsi test võib osutuda positiivseks, mis näitab, et teil esineb antikehasid, mis võivad hävitada vere punaliblesid. Arst arutab seda teiega.

Rääkige oma arstile, kui te võtate ravimeid, mida nimetatakse valproehappeks või naatriumvalproaadiks (vt allpool „Muud ravimid ja Imipenem/Cilastatin Hospira“).

Lapsed

Imipenem/Cilastatin Hospira’t ei ole soovitatav kasutada noorematel kui 1 aasta vanustel lastel ega neeruprobleemidega lastel.

Muud ravimid ja Imipenem/Cilastatin Hospira

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Rääkige oma arstile, kui te võtate gantsikloviiri, mida kasutatakse mõnede viirushaiguste raviks.

Samuti rääkige oma arstile, kui te võtate valproehapet või naatriumvalproaati (kasutatakse epilepsia, bipolaarse häire, migreeni või skisofreenia raviks) või mis tahes verevedeldajaid (nt varfariin).

Teie arst otsustab, kas te võite kasutada Imipenem/Cilastatin Hospira’t kombinatsioonis nende ravimitega.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Imipenem/Cilastatin Hospira’t ei ole uuritud rasedatel. Imipenem/Cilastatin Hospira’t ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui teie arst otsustab, et võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski lootele.

Väike kogus seda ravimit võib jõuda rinnapiima ja kahjustada last. Seetõttu otsustab teie arst, kas te peaksite imetamise ajal kasutama Imipenem/Cilastatin Hospira’t.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Selle ravimi kasutamisega on kaasnenud mõningad kõrvaltoimed (nt mitteolemasolevate asjade nägemine, kuulmine või tundmine; pearinglus, unisus ja pöörlemistunne), mis võivad mõjutada mõne patsiendi autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4).

Imipenem/Cilastatin Hospira sisaldab 1,6 mmol (37,5 mg) naatriumi ühe 500 mg annuse kohta. Seda tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

3.Kuidas Imipenem/Cilastatin Hospira’t kasutada

Imipenem/Cilastatin Hospira’t valmistab ette ja manustab teile arst või mõni muu tervishoiutöötaja. Teie arst otsustab, kui palju Imipenem/Cilastatin Hospira’t teile peab manustama.

Täiskasvanud ja noorukid

Imipenem/Cilastatin Hospira tavaline annus täiskasvanutel ja noorukitel on 500 mg/500 mg iga 6 tunni järel või 1000 mg/1000 mg iga 6 või 8 tunni järel. Kui teil on probleeme neerudega või teie kehakaal on alla 70 kg, võib arst teie annust vähendada.

Manustamisviis

Imipenem/Cilastatin Hospira’t manustatakse intravenoosselt (veeni süstides) ≤500 mg/500 mg annust 20…30 minuti jooksul või >500 mg/500 mg annust 40…60 minuti jooksul.

Kasutamine lastel

Tavaline annus üheaastastel ja vanematel lastel on 15/15 või 25/25 mg/kg/annuse kohta iga 6 tunni järel. Imipenem/Cilastatin Hospira’t ei ole soovitatav kasutada alla 1-aastastel lastel ja neeruprobleemidega lastel.

Kui teile manustati Imipenem/Cilastatin Hospira’t rohkem kui ette nähtud

Üleannustamise sümptomiteks võivad olla krambid, segasus, värinad, iiveldus, oksendamine, madal vererõhk ja aeglane südame löögisagedus. Kui teil on tunne, et teile võidi manustada liiga palju Imipenem/Cilastatin Hospira’t, pöörduge otsekohe oma arsti või mõne muu tervishoiutöötaja poole.

Kui te unustate Imipenem/Cilastatin Hospira’t kasutada

Kui teil on tunne, et teile jäi annus manustamata, pöörduge otsekohe oma arsti või mõne muu tervishoiutöötaja poole.

Ei tohi manustada kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Kui te lõpetate Imipenem/Cilastatin Hospira kasutamise

Ärge lõpetage Imipenem/Cilastatin Hospira kasutamist enne, kui arst on seda teile soovitanud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rasked allergilised reaktsioonid

Kui teil esineb raske allergiline reaktsioon, lõpetage kohe Imipenem/Cilastatin Hospira kasutamine ning võtke ühendust arstiga. Te võite vajada kiiresti meditsiinilist abi. Allergilise reaktsiooni kiiresti tekkivate nähtude hulka võivad kuuluda:

raske nahalööve, sügelus või nõgestõbi;

näo, huulte, keele või muu kehapiirkonna turse;

õhupuudus, vilisev hingamine või hingamisraskused.

Muud kõrvaltoimed:

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

-Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Iiveldus ja oksendamine esinevad sagedamini patsientidel, kellel on vere valgeliblede hulk vähenenud.

-Turse ja punetus piki veeni kulgu, mis on katsudes ülimalt valulik.

-Lööve.

-Maksafunktsiooni kõrvalekalle, mis on nähtav vereanalüüsides.

-Mõnede vere valgeliblede arvu suurenemine.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

-Paikne nahapunetus.

-Paikne valu ja tiheda kühmu moodustumine süstekohal.

-Nahasügelus.

-Nõgestõbi.

-Palavik.

-Verehaigused, mis mõjutavad vere rakulisi komponente, tavaliselt on see avastatav vereanalüüsidega (sümptomiteks võivad olla väsimus, naha kahvatus, verevalumi püsimine pärast vigastust).

-Neeru-, maksa- ja vereprobleemid, mis on nähtavad vereanalüüsides.

-Värinad ja tahtele allumatud lihastõmblused.

-Krambid.

-Psüühikahäired (nt meeleolu kõikumised ja otsustusvõime häired).

-Olematute asjade nägemine, kuulmine või tundmine (hallutsinatsioonid).

-Segasus.

-Pearinglus, unisus.

-Madal vererõhk.

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

-Naha irdumine (toksiline epidermaalne nekrolüüs).

-Rasked nahareaktsioonid (Stevensi-Johnsoni sündroom ja multiformne erüteem).

-Raske nahalööve koos naha irdumise ja kehakarvade väljalangemisega (eksfoliatiivne dermatiit).

-Seeninfektsioon (kandidiaas).

-Hammaste ja/või keele värvuse muutus.

-Käärsoolepõletik koos raske kõhulahtisusega.

-Maitsetundlikkuse häired.

-Maksapuudulikkus.

-Maksapõletik.

-Neerupuudulikkus.

-Uriini koguse muutused, uriini värvuse muutused.

-Peaajuhaigus, surinatunne (torkimine), paiksed värinad.

-Kuulmiskadu.

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st):

-Raske maksapuudulikkus põletiku tagajärjel (fulminantne hepatiit).

-Mao- või soolepõletik (gastroenteriit).

-Soolepõletik koos verise kõhulahtisusega (hemorraagiline koliit).

-Punetav turses keel, keele normaalsete eendite vohamine, mis annab keelele karvase välimuse, kõrvetised, kurguvalu, süljeerituse suurenemine.

-Kõhuvalu.

-Pöörlemistunne (vertiigo), peavalu.

-Helin kõrvades (tinnitus).

-Valu mitmes liigeses, nõrkus.

-Ebaregulaarne südame löögisagedus, kiired või tugevad südamelöögid.

-Ebamugavustunne rinnus, hingamisraskus, ebatavaliselt kiire ja pindmine hingamine, valu ülaseljas.

-Nahaõhetus, näo ja huulte sinakas värvus, naha tekstuuri muutused, liigne higistamine.

-Naistel vulva sügelus.

-Vererakkude hulga muutused.

-Harvaesineva lihanõrkusega seotud haiguse süvenemine (myasthenia gravis’e ägenemine).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Imipenem/Cilastatin Hospira’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud viaali sildil ja karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Enne manustamiskõlblikuks muutmist: See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Valmislahused tuleb koheselt ära kasutada. Ravimi manustamiskõlblikuks muutmise algusest veenisisese infusiooni lõpuni jääv aeg ei tohi olla rohkem kui kaks tundi. Valmislahuseid ei tohi lasta külmuda.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.Pakendi sisu ja muu teave

Mida Imipenem/Cilastatin Hospira sisaldab

-Toimeained on imipeneem ja tsilastatiin. Üks viaal sisaldab 500 mg imipeneemi ja 500 mg tsilastatiini.

-Abiaine on naatriumvesinikkarbonaat.

Kuidas Imipenem/Cilastatin Hospira välja näeb ja pakendi sisu

Ravim on valkjas kuni kollakasvalge hügroskoopne infusioonilahuse pulber klaasviaalis.

20 ml viaalidega pakendid sisaldavad 5 viaali karbis. 100 ml viaalidega pakendid sisaldavad 1 viaali karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Hospira UK Limited Horizon, Honey Lane Hurley, Maidenhead SL6 6RJ Ühendkuningriik

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. KBM Pharma OÜ

Tähtvere 4

51007 Tartu

Tel. +372 7338080

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2016.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Veenisisese lahuse manustamiskõlblikuks muutmine

Ravim on toodetud steriilse kuivainena viaalides, mis sisaldavad 500 mg imipeneemi ja 500 mg tsilastatiini.

Ravim on puhverdatud naatriumvesinikkarbonaadiga, et saavutada lahuse pH vahemikus 6,5...8,5. Kui lahust valmistatakse ja kasutatakse vastavalt õpetusele, ei muutu pH oluliselt. Ravim sisaldab 37,5 mg (1,6 mmol) naatriumi.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada.

Steriilne kuivaine tuleb lahustada vastavalt aseptika nõuetele kasutades allpool toodud lahusteid. Lahust tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida aineosakeste ja värvuse muutuse suhtes. Kasutada tohib ainult selgeid ja osakesteta lahuseid.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse stabiilsust on näidatud 0,9% naatriumkloriidi süstelahuses ja steriilses süstevees.

Manustamiskõlblikuks muudetud ja lahjendatud lahused tuleb koheselt ära kasutada.

100 ml viaali manustamiskõlblikuks muutmine

Steriilne pulber tuleb lahustada vastavalt alltoodud juhisele. Seda tuleb loksutada kuni selge lahuse saamiseni, lastes pulbril 3...4 minuti jooksul lahustuda. Lahuse värvus (värvitust kollaseni) ei mõjuta ravimi toimet.

Annus (imipeneem mg-des)

Lisatava lahusti maht

Ravimi lahuse ligilähedane keskmine

 

(ml)

kontsentratsioon, mg/ml imipeneemi

 

 

 

 

 

 

20 ml viaali manustamiskõlblikuks muutmine

Viaali sisu tuleb suspendeerida ja viia sobivasse infusioonilahusesse, mille lõppmahuks peab saama 100 ml. Soovitatav on lisada viaali ligikaudu 10 ml sobivat infusioonilahust. Loksutada korralikult ja viia saadud suspensioon üle infusioonilahuse pakendisse.

Tähelepanu: Suspensioon ei ole mõeldud otseseks infusiooniks.

Korrata protseduuri veel 10 ml infusioonilahusega, et tagada viaali sisu täielik üleviimine infusioonilahusesse. Saadud segu tuleb loksutada kuni selginemiseni.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Sobimatus

Ravim on keemiliselt ebastabiilne laktaadiga ning seda ei tohi segada laktaati sisaldavate lahustega. Kuid ravimit võib manustada läbi intravenoosse infusioonisüsteemi, läbi mille manustatakse laktaadilahust.

Ravimit ei tohi segada ega füüsiliselt lisada teistele antibiootikumidele.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist

Manustamiskõlblikuks muudetud ja lahjendatud lahused tuleb koheselt ära kasutada. Ravimi manustamiskõlblikuks muutmise algusest veenisisese infusiooni lõpuni jääv aeg ei tohi olla rohkem kui kaks tundi.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Imipenem/Cilastatin Hospira, 500 mg/500 mg infusioonilahuse pulber

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga viaal sisaldab 500 mg imipeneemi ja 500 mg tsilastatiini (naatriumisoolana).

INN: Imipenemum, Cilastatinum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Üks viaal sisaldab 1,6 mmol (37,5 mg) naatriumi.

Pärast nõuetekohast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab valmislahus 5 mg imipeneemi ja 5 mg tsilastatiini igas ml-s.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Infusioonilahuse pulber

Valkjas kuni kollakasvalge hügroskoopne pulber.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Imipeneemile tundlike organismide poolt põhjustatud järgmiste infektsioonide ravi täiskasvanutel ja lastel alates 1 aasta vanusest (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

-kõhuõõne tüsistunud infektsioonid;

-raske pneumoonia, sh haiglatekkene ja ventilaatorpneumoonia;

-sünnitusaegsed ja -järgsed infektsioonid;

-kuseteede tüsistunud infektsioonid;

-naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid.

Imipeneemi võib kasutada neutropeeniaga patsientide raviks arvatavalt bakteriaalsest infektsioonist tingitud palaviku korral.

Patsientide raviks, kellel esineb või arvatakse esinevat baktereemia seoses ükskõik millise eelpool nimetatud infektsiooniga.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Imipenem/Cilastatin Hospira soovituslike annuste aluseks on manustatava imipeneemi/tsilastatiini kogus.

Imipenem/Cilastatin Hospira ööpäevase annuse aluseks on infektsiooni tüüp ja raskus, isoleeritud patogeen(id), patsiendi neerufunktsioon ja kehakaal (vt ka lõigud 4.4 ja 5.1).

Täiskasvanud ja noorukid

Soovitatav annustamisskeem normaalse neerufunktsiooniga patsientidele (kreatiniini kliirens > 70 ml/min/1,73 m) on järgmine:

500 mg/500 mg iga 6 tunni järel VÕI

1000 mg/1000 mg iga 8 tunni järel VÕI iga 6 tunni järel

Infektsioone, mille tekitajaks on arvatavalt või on leidnud kinnitust vähemtundlikud bakteriliigid (nt Pseudomonas aeruginosa) ja väga raskeid infektsioone (nt neutropeenia ja palavikuga patsiendid) on soovitatav ravida annusega 1000 mg/1000 mg, mida manustatakse iga 6 tunni järel.

Annuse vähendamine on vajalik, kui:

-kreatiniini kliirens on ≤ 70 ml/min/1,73 m2 (vt tabel 1) või

-kehakaal on < 70 kg. Vähem kui 70 kg kaaluvate patsientide puhul arvutatakse proportsionaalne annus järgmise valemi alusel:

Tegelik kehakaal (kg) x standardannus 70 (kg)

Maksimaalne ööpäevane koguannus ei tohi ületada kogust 4000 mg/4000 mg.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega täiskasvanutel vähendatud annuse määramine:

1.Valida ööpäevane koguannus (st 2000/2000, 3000/3000 või 4000/4000 mg), mida kasutatakse tavaliselt normaalse neerufunktsiooniga patsientidel

2.Valida tabelist 1 patsiendi kreatiniini kliirensi väärtusele vastavalt sobiv vähendatud annustega raviskeem. Infusiooniaja kohta vt lõik „Manustamisviis“.

Tabel 1: Vähendatud annused neerufunktsiooni kahjustusega täiskasvanutel kehakaaluga ≥70 kg*

Normaalse neerufunktsiooniga

Kreatiniini kliirens (ml/min/1,73 m)

patsientide ööpäevane koguannus

41…70

21…40

6…20

(mg ööpäevas)

Annus mg-des (intervall tundides)

2000/2000

500/500 (8)

250/250 (6)

250/250 (12)

3000/3000

500/500 (6)

500/500 (8)

500/500 (12)**

4000/4000

750/750 (8)

500/500 (6)

500/500 (12)**

* Patsientidel, kellel kehakaal on < 70 kg, tuleb annust proportsionaalselt veelgi vähendada. <70 kg kehakaaluga patsientide proportsionaalse annuse arvutamiseks jagatakse patsiendi tegelik kehakaal (kg-des) 70 kg-ga ja korrutatakse tabelis 1 esitatud vastava soovitatava annusega.

** Annuse 500 mg/500 mg kasutamine patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on 6…20 ml/min/1,73 m, võib suurendada riski krampide tekkeks.

Patsiendid, kellel kreatiniini kliirens on ≤ 5 ml/min/1,73 m

Imipenem/Cilastatin Hospira’t tohib neile patsientidele manustada ainult siis, kui 48 tunni jooksul alustatakse hemodialüüsi.

Hemodialüüsitavad patsiendid

Patsiendid, kellel kreatiniini kliirens on ≤ 5 ml/min/1,73 m2 ning kes saavad dialüüsi, lähtutakse samadest annustamissoovitustest nagu patsientide puhul, kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 6…20 ml/min/1,73 m2 (vt tabel 1).

Nii imipeneem kui ka tsilastatiin elimineeruvad vereringest hemodialüüsi ajal. Imipenem/Cilastatin Hospira’t tuleb patsiendile manustada pärast hemodialüüsi ning 12-tunniste intervallidega pärast

hemodialüüsi seansi lõppu. Hemodialüüsi saavaid patsiente, eriti kui neil on mõni kesknärvisüsteemi (KNS) haigus, tuleb hoolikalt jälgida; Imipenem/Cilastatin Hospira’t on hemodialüüsi saavatel patsientidel soovitatav kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu kaalub üles võimaliku riski krampide tekkeks (vt lõik 4.4).

Praegu puuduvad piisavad andmed, et soovitada Imipenem/Cilastatin Hospira kasutamist peritoneaaldialüüsitavatel patsientidel.

Maksakahjustus

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole soovitatav annust kohandada (vt lõik 5.2).

Eakad

Normaalse neerufunktsiooniga eakatel patsientidel ei ole annust vaja kohandada (vt lõik 5.2).

Lapsed

Lapsed ≥ 1 aasta vanused

Lastele vanuses ≥ 1 aastat on soovitatav annus 15/15 või 25/25 mg/kg, mis manustatakse iga 6 tunni järel.

Infektsioone, mille tekitajatena kahtlustatakse või on leidnud kinnitust vähemtundlikud bakteriliigid (nt Pseudomonas aeruginosa) ja väga raskeid infektsioone (nt neutropeeniaga ja palavikuga patsiendid) tuleb ravida annusega 25/25 mg/kg, mida manustatakse iga 6 tunni järel.

Lapsed < 1 aasta vanused

Kliinilisi andmeid ei ole piisavalt, et anda soovitusi alla 1-aastaste laste annuste suhtes.

Neerukahjustusega lapsed

Kliinilisi andmeid ei ole piisavalt, et anda soovitusi neerukahjustusega (kreatiniin seerumis > 2 mg/dl) laste annuste suhtes. Vt lõik 4.4.

Manustamisviis

Imipenem/Cilastatin Hospira’t tuleb enne manustamist lahustada ja seejärel lahjendada (vt lõigud 6.2, 6.3 ja 6.6). Iga ≤ 500 mg/500 mg annus tuleb manustada intravenoosse infusioonina 20…30 minuti jooksul. Iga > 500/500 mg annus tuleb manustada intravenoosse infusioonina 40…60 minuti jooksul. Patsientidel, kellel tekib infusiooni ajal iiveldus, võib infusiooni kiirust vähendada.

4.3

Vastunäidustused

-

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

-

Ülitundlikkus mis tahes muu karbapeneemantibiootikumi suhtes.

-

Raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon, raske nahareaktsioon) mis tahes

 

beetalaktaamantibiootikumi suhtes (nt penitsilliinid või tsefalosporiinid).

4.4

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldine teave

Imipeneemi/tsilastatiini valikul konkreetse patsiendi raviks tuleb arvesse võtta karbapeneemantibiootikumi kasutamise asjakohasust, võttes aluseks infektsiooni raskust, resistentsuse esinemist teiste sobivate antibiootikumide suhtes ja karbapeneemresistentsete bakterite esinemise risk.

Ülitundlikkus

Patsientidel, kes on saanud ravi beetalaktaamidega, on teatatud tõsistest, mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkus(anafülaktilistest)reaktsioonidest. Need reaktsioonid tekivad tõenäolisemalt neil patsientidel, kellel on anamneesis ülitundlikkus mitmete allergeenide suhtes. Enne Imipenem/Cilastatin Hospira’ga ravi alustamist tuleb hoolikalt välja selgitada, kas eelnevalt on esinenud ülitundlikkusreaktsioone karbapeneemide, penitsilliinide, tsefalosporiinide, teiste

beetalaktaamide või muude allergeenide suhtes (vt lõik 4.3). Kui tekib allergiline reaktsioon Imipenem/Cilastatin Hospira suhtes, tuleb ravi otsekohe lõpetada. Tõsised anafülaktilised reaktsioonid vajavad kohest erakorralist arstiabi.

Maksaprobleemid

Ravi ajal imipeneemi/tsilastatiiniga tuleb hoolikalt jälgida maksafunktsiooni, sest esineb risk maksatoksilisuse tekkeks (nt transaminaaside aktiivsuse tõus, maksapuudulikkus ja fulminantne hepatiit).

Kasutamine maksahaigusega patsientidel: olemasoleva maksafunktsiooni häirega patsientidel tuleb ravi ajal imipeneemi/tsilastatiiniga jälgida maksafunktsiooni. Annust ei ole vaja kohandada (vt lõik 4.2).

Hematoloogia

Ravi ajal imipeneemi/tsilastatiiniga võib otsene või kaudne Coombsi test osutuda positiivseks.

Antibakteriaalne spekter

Enne mistahes empiirilise ravi alustamist tuleb arvestada imipeneemi/tsilastatiini antibakteriaalse spektriga, eeskätt eluohtlike seisundite puhul. Veelgi enam, kuna spetsiifiliste patogeenide tundlikkus on piiratud (nt mis on seotud naha ja pehmete kudede bakteriaalsete infektsioonidega), tuleb imipeneemi/tsilastatiini kasutamisel olla ettevaatlik. Imipeneem/tsilastatiin-ravi ei sobi sellist tüüpi infektsioonide raviks, välja arvatud juhul kui patogeen on kindlaks määratud ja on teada, et selle tundlikkus on väga suur või kui on suhteliselt kindel, et kõige tõenäolisem(ad) patogeen(id) on ravile alluv(ad). Kui kahtlustatakse MRSA infektsiooni esinemist või MRSA infektsiooni esinemine on kinnitunud, on näidustatud sobiva MRSA-vastase ravimi samaaegne kasutamine. Kui kahtlustatakse või on kinnitunud Pseudomonas aeruginosa infektsiooni esinemine, on näidustatud aminoglükosiidide samaaegne kasutamine (vt lõik 4.1).

Koostoime valproehappega

Imipeneemi/tsilastatiini ei ole soovitatav kasutada samaaegselt valproehappe/naatriumvalproaadiga (vt lõik 4.5).

Clostridium difficile

Nii imipeneemi/tsilastatiini kui praktiliselt kõikide antibiootikumide kasutamisel on teatatud antibiootikumidega seotud koliidist ja pseudomembranoossest koliidist, mis raskuselt võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni. Kui patsiendil tekib imipeneemi/tsilastatiini kasutamise ajal või pärast seda kõhulahtisus, on tähtis arvestada selle diagnoosi võimalusega (vt lõik 4.8). Tuleb kaaluda imipeneem/tsilastatiin-ravi lõpetamist ja Clostridium difficile spetsiifilise ravi alustamist. Peristaltikat pärssivaid ravimeid ei tohi kasutada.

Meningiit

Imipenem/Cilastatin Hospira’t ei ole soovitatav kasutada meningiidi raviks.

Neerukahjustus

Imipeneem-tsilastatiin kumuleerub vähenenud neerufunktsiooniga patsientide organismis. Kui annust ei ole kohandatud vastavalt patsiendi neerufunktsioonile, on võimalik kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete teke (vt lõik 4.2 ja käesoleva lõigu alalõik „Kesknärvisüsteem“).

Kesknärvisüsteem

Teatatud on KNS kõrvaltoimetest, nt müokloonilistest hoogudest, segasusseisundist ja krampidest, eeskätt juhul, kui on ületatud soovitatavaid annuseid, mille aluseks on kehakaal ja neerufunktsioon. Sellistest nähtudest on teatatud kõige sagedamini KNS kahjustustega (nt ajukahjustus või anamneesis krambid) ja/või kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel, kellel võib esineda manustatud koguste kumuleerumine organismis. Seega on eeskätt selliste patsientide puhul nõutav hoolikalt järgida soovitatavaid annustamisskeeme (vt lõik 4.2). Olemasoleva krambihaigusega patsientidel tuleb jätkata krambivastast ravi.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata neuroloogilistele sümptomitele ja krampidele laste puhul, kellel esineb teadaolevaid krampide riskitegureid või kes saavad samaaegset ravi krambiläve langetavate ravimitega.

Kui tekivad fokaalne treemor, müokloonus või krambid, tuleb hinnata patsiendi neuroloogilist seisundit ja rakendada krambivastast ravi, kui seda ei ole veel alustatud. Kui KNS sümptomid ei taandu, tuleb Imipenem/Cilastatin Hospira annust vähendada või ravi katkestada.

Patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on ≤5 ml/min/1,73 m, ei tohi Imipenem/Cilastatin Hospira’t manustada, välja arvatud juhul, kui 48 tunni jooksul alustatakse hemodialüüsiga. Hemodialüüsitavatele patsientidele on Imipenem/Cilastatin Hospira soovitatav ainult juhul, kui kasu kaalub üles potentsiaalse riski krampide tekkeks (vt lõik 4.2).

Lapsed

Kliinilised andmed on ebapiisavad, et soovitada Imipenem/Cilastatin Hospira kasutamist alla 1- aastastel lastel või neerufunktsiooni kahjustusega (kreatiniin seerumis >2 mg/dl) lapspatsientidel. Vt ka eespool lõik „Kesknärvisüsteem“.

Imipenem/Cilastatin Hospira 500 mg/500 mg sisaldab 37,5 mg naatriumi (1,6 mmol). Sellega tuleb arvestada patsientide puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gantsikloviiri ja imipeneemi/tsilastatiini saanud patsientidel on teatatud generaliseerunud krampidest. Neid ravimeid ei tohi samaaegselt kasutada, välja arvatud kui võimalik kasu ületab kaasuvaid riske.

Valproehappe samaaegsel manustamisel karbapeneemidega on teatatud valproehappe sisalduse langusest seerumis allapoole terapeutilist vahemikku. Valproehappe taseme langus võib viia krampide ebapiisava kontrollini; seetõttu ei ole imipeneemi/tsilastatiini soovitatav kasutada samaaegselt valproehappe/naatriumvalproaadiga ja tuleb kaaluda alternatiivseid antibakteriaalseid või krambivastaseid ravimeid (vt lõik 4.4).

Suukaudsed antikoagulandid

Antibiootikumide kasutamine koos varfariiniga võib tugevdada viimase hüübimisvastast toimet. Patsientidel, kes samaaegselt said antibiootikume, on palju teatatud suukaudselt manustatava antikoagulandi (sh varfariin) hüübimisvastase toime tugevnemisest. Risk võib olla erinev, sõltudes patsiendi olemasolevast haigusest, vanusest ja üldseisundist, mistõttu antibiootikumide soodustavat mõju INR (international normalised ratio) väärtuse suurendamisel on raske hinnata. Antibiootikumide ja suukaudse antikoagulandi samaaegse manustamise jooksul ja veidi pärast seda on soovitatav tihti kontrollida INR väärtust.

Imipeneemi/tsilastatiini ja probenetsiidi samaaegne manustamine põhjustas imipeneemi taseme minimaalset tõusu plasmas ja minimaalset plasma poolväärtusaja pikenemist. Kui imipeneemi/tsilastatiini manustati koos probenetsiidiga, vähenes uriini jõudnud toimeaine (mitte- metaboliseerunud) imipeneemi kogus ligikaudu 60%-ni annusest. Imipeneemi/tsilastatiini ja probenetsiidi samaaegne manustamine suurendas kahekordselt tsilastatiini taset ja poolväärtusaega plasmas, kuid ei mõjutanud tsilastatiini eritumist uriiniga.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Puuduvad piisavad ja hästikontrollitud uuringud imipeneem/tsilastatiini kasutamise kohta rasedatel.

Uuringud tiinetel ahvidel näitasid reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimesele on teadmata.

Imipenem/Cilastatin Hospira’t tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui potentsiaalne kasu õigustab võimalikku riski lootele.

Imetamine

Imipeneem ja tsilastatiin erituvad rinnapiima väikestes kogustes. Suukaudsel manustamisel imenduvad mõlemad ained vähesel määral. Seetõttu on ebatõenäoline, et imetatava lapse ekspositsioon neile ainetele oleks märkimisväärne. Kui Imipenem/Cilastatin Hospira kasutamist peetakse vajalikuks, tuleb kaaluda imetamise kasulikkust ja võimalikku riski lapsele.

Fertiilsus

Puuduvad andmed imipeneem/tsilastatiin-ravi võimaliku toime kohta meeste või naiste viljakusele.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid ravimi toimest autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. Siiski esineb selle ravimiga seoses mõningaid kõrvaltoimeid (nt hallutsinatsioonid, pearinglus, unisus ja peapööritus), mis võivad mõjutada mõnede patsientide autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4.8).

4.8Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes 1723 patsiendil, kes said raviks intravenoosselt manustatavat imipeneemi/tsilastatiini, kõige sagedamini teatatud, vähemalt võimalikult raviga seotud süsteemseteks kõrvaltoimeteks olid iiveldus (2,0%), kõhulahtisus (1,8%), oksendamine (1,5%); lööve (0,9%), palavik (0,5%), hüpotensioon (0,4%), krambid (0,4%) (vt lõik 4.4), pearinglus (0,3%), kihelus (0,3%), urtikaaria (0,2%), somnolentsus (0,2%). Sarnaselt olid kõige sagedamini teatatud lokaalseteks kõrvaltoimeteks flebiit/tromboflebiit (3,1%), valu süstekohal (0,7%), erüteem süstekohal (0,4%) ja veeni induratsioon (0,2%). Sageli teatati ka seerumi transaminaaside ja alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõusust.

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud kliinilistes uuringutes või turuletulekujärgse kogemuse jooksul.

Kõik kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv ((≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduste rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoime

Infektsioonid ja

Harv

pseudomembranoosne koliit, kandidiaas

infestatsioonid

Väga harv

gastroenteriit

Vere ja lümfisüsteemi häired

Sage

eosinofiilia

 

Aeg-ajalt

pantsütopeenia, neutropeenia, leukopeenia,

 

 

trombotsütopeenia, trombotsütoos

 

Harv

agranulotsütoos

 

Väga harv

hemolüütiline aneemia, luuüdi supressioon

Immuunsüsteemi häired

Harv

anafülaktilised reaktsioonid

Psühhiaatrilised häired

Aeg-ajalt

psüühilised häired, sh hallutsinatsioonid ja

 

 

segasusseisundid

Närvisüsteemi häired

Aeg-ajalt

krambid, müokloonilised hood, pearinglus,

 

 

somnolentsus

 

Harv

entsefalopaatia, paresteesia, fokaalne treemor,

 

 

maitsetundlikkuse muutus

 

Väga harv

Myasthenia gravis’e süvenemine, peavalu

Kõrva ja labürindi kahjustused

Harv

kuulmiskadu

 

Väga harv

peapööritus, tinnitus

Südame häired

Väga harv

tsüanoos, tahhükardia, palpitatsioonid

Vaskulaarsed häired

Sage

tromboflebiit

 

Aeg-ajalt

hüpotensioon

 

Väga harv

nahaõhetus

Respiratoorsed, rindkere ja

Väga harv

düspnoe, hüperventilatsioon, valu neelus

mediastiinumi häired

 

 

Seedetrakti häired

Sage

kõhulahtisus, oksendamine, iiveldus. Ravimiga

 

 

seotud iiveldus ja/või oksendamine esinevad

 

 

imipeneem/tsilastatiin-ravi ajal ilmselt

 

 

sagedamini granulotsütopeeniaga patsientidel

 

 

võrreldes nendega, kellel granulotsütopeeniat ei

 

 

esine

 

Harv

hammaste ja/või keele värvuse muutus

 

Väga harv

hemorraagiline koliit, kõhuvalu, kõrvetised,

 

 

glossiit, keele papillaarne hüpertroofia,

 

 

suurenenud süljeeritus

Maksa ja sapiteede häired

Harv

maksapuudulikkus, hepatiit

 

Väga harv

fulminantne hepatiit

Naha ja nahaaluskoe

Sage

lööve (nt eksantematoosne)

kahjustused

Aeg-ajalt

urtikaaria, kihelus

 

Harv

toksiline epidermaalne nekrolüüs, angioödeem,

 

 

Stevensi-Johnsoni sündroom, multiformne

 

 

erüteem, eksfoliatiivne dermatiit

 

Väga harv

liighigistamine, naha tekstuuri muutused

Lihas-skeleti ja sidekoe

Väga harv

polüartralgia, valu lülisamba rindkere osas

kahjustused

 

 

Neerude ja kuseteede häired

Harv

äge neerupuudulikkus, oliguuria/anuuria,

 

 

polüuuria, uriini värvuse muutus (kahjutu ja

 

 

seda ei tohi segi ajada hematuuriaga).

 

 

Imipeneemi/tsilastatiini rolli neerufunktsiooni

 

 

muutuses on raske hinnata, sest prerenaalse

 

 

asoteemia või neerufunktsiooni kahjustuse

 

 

soodustavad tegurid on tavaliselt olnud olemas

 

 

juba enne ravi

Reproduktiivse süsteemi ja

Väga harv

vulva kihelus

rinnanäärme häired

 

 

Üldised häired ja

Aeg-ajalt

palavik, lokaalne valu ja induratsioon

manustamiskoha reaktsioonid

 

süstekohas, erüteem süstekohas

 

Väga harv

ebamugavustunne rinnus, asteenia/nõrkus

Uuringud

Sage

transaminaaside aktiivsuse tõus seerumis,

 

 

alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus seerumis

 

Aeg-ajalt

positiivne vastus otsesele Coombsi testile,

 

 

pikenenud protrombiiniaeg, langenud

 

 

hemoglobiinitase, bilirubiinisisalduse tõus

 

 

seerumis, kreatiniinisisalduse tõus seerumis,

 

 

uurea lämmastikusisalduse tõus veres

Lapsed

Lapsed (≥ 3 kuu vanused)

178 -l lapsel vanuses 3 kuud ja rohkem läbiviidud uuringutes teatatud kõrvaltoimed olid samasugused täiskasvanutel teatatutega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Tekkida võivad üleannustamise sümptomid on vastavad kõrvaltoimete profiilile; nendeks võivad olla krambid, segasus, värinad, iiveldus, oksendamine, hüpotensioon, bradükardia. Imipenem/Cilastatin Hospira üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline informatsioon. Imipeneem/tsilastatiinnaatrium on hemodialüüsitav. Selle protseduuri kasulikkus üleannustamisel ei ole aga teada.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, karbapeneemid ATC-kood: J01DH51

Toimemehhanism

Imipenem/Cilastatin Hospira koostises on kaks toimeainet: imipeneem ja tsilastatiinnaatrium 1:1 kaaluvahekorras.

Imipeneem, teise nimega N-formimidoüültienamütsiin, on tienamütsiini poolsünteetiline derivaat, mille lähteühendit toodavad niitjad bakterid Streptomyces cattleya.

Imipeneem toimib bakteritsiidselt, seondudes penitsilliini siduvate valkudega (penicillin-binding proteins, PBP) ning pärssides niiviisi grampositiivsete ja gramnegatiivsete bakterite rakuseinte sünteesi.

Tsilastatiinnaatrium inhibeerib konkureerivalt, pöörduvalt ja spetsiifiliselt dehüdropeptidaas-I, mis on imipeneemi metaboliseeriv ja inaktiveeriv neeruensüüm. Sellel endal ei ole antibakteriaalset toimet ja see ei mõjuta imipeneemi antibakteriaalset toimet.

Farmakokineetiline/farmakodünaamiline (FK/FD) suhe

Nagu teiste beetalaktaamantibiootikumide puhul, on ka siin näidatud, et kõige paremini korreleerub efektiivsusega aeg, mil imipeneemi kontsentratsioon ületab MIC (minimum inhibitory concentration) väärtuse (T > MIC).

Resistentsuse mehhanism

Resistentsus imipeneemi suhtes võib olla tingitud järgmistest põhjustest:

-Gramnegatiivsete bakterite välismembraani vähenenud permeaablus (tingituna poriinide vähenenud tootmisest)

-Väljavoolupump võib imipeneemi rakust aktiivselt eemaldada

-PBP vähenenud afiinsus imipeneemi suhtes

-Imipeneen ei hüdrolüüsu enamike beetalaktamaaside toimel, sealhulgas grampositiivsete ja gramnegatiivsete bakterite poolt toodetavate penitsillinaaside ja tsefalosporinaaside toimel. Erandiks on suhteliselt haruldased karbapeneemi hüdrolüüsivad beetalaktamaasid. Teiste karbapeneemide suhtes resistentsed liigid on üldiselt resistentsed ka imipeneemi suhtes. Kinoloonide, aminoglükosiidide, makroliidide ja tetratsükliinide rühmadesse kuuluvate toimeainete ja imipeneemi suhtes ei ole sihtmärgi põhist ristresistentsust.

Murdepunktid

EUCAST MIC murdepunktid, mille alusel eristada imipeneemi suhtes tundlikke (T) patogeene resistentsetest (R) patogeenidest (variant 1.1 27.04.2010):

-Enterobacteriaceae : T ≤ 2 mg/l, R > 8 mg/l

-Pseudomonas spp. : T ≤ 4 mg/l, R > 8 mg/l

-Acinetobacter spp.: T ≤ 2 mg/l, R > 8 mg/l

-Staphylococcus spp. : tuletatud tundlikkusest tsefoksitiinile

IMIPENEMCILASTATIN HOSPIRA_1410590_SPC_14105909x1

-Enterococcus spp.: T ≤ 4 mg/l, R > 8 mg/l

-Streptococcus A, B, C, G: beetahemolüütiliste streptococcus’e rühmade A, B, C ja G tundlikkus beetalaktaamide suhtes on tuletatud tundlikkusest penitsilliini suhtes

-Streptococcus pneumoniae : T ≤ 2 mg/l, R > 2 mg/l

-Teised streptokokid : T ≤ 2 mg/l, R > 2 mg/l

-Haemophilus influenzae : T ≤ 2 mg/l, R > 2 mg/l

-Moraxella catarrhalis : T ≤ 2 mg/l, R > 2 mg/l

-Neisseria gonorrhoeae: ei ole piisavalt tõendeid, et Neisseria gonorrhoeae oleks sobiv patogeen, mida imipeneemiga ravida

-Grampositiivsed anaeroobsed bakterid: T ≤ 2 mg/l, R > 8 mg/l

-Gramnegatiivsed anaeroobsed bakterid: T ≤ 2 mg/l, R > 8 mg/l

-Liikidega mitteseotud läviväärtused : T ≤ 2 mg/l, R > 8 mg/l

Proteus’e ja Morganella liike loetakse imipeneemile ebasobivateks sihtmärkideks. Pseudomonas’e murdepunktid on seotud sagedase raviga suurte annustega (1 g iga 6 tunni tagant). Stafülokokkide tundlikkus karbapeneemide suhtes on tuletatud tundlikkusest tsefoksitiini suhtes.

Ülalpool tundlikkuse murdepunkte olevate MIC-väärtusega tüved on kas väga haruldased või pole neid veel kirjeldatud. Kõikide selliste isolaatide kindlakstegemist ja antibakteriaalse tundlikkuse teste peab kordama ning kui tulemus leiab kinnitust, tuleb isolaat saata referentslaborisse. Isolaate tuleb kirjeldada resistentsetena seni, kuni puuduvad tõendid kliinilisest ravivastusest, mis on

leidnud kinnitust isolaatidel, mille MIC-väärtus on üle praeguse resistentsuse murdepunkti.

Liikidega mitteseotud murdepunktid on määratud peamiselt FK/FD andmete alusel ja need on sõltumatud konkreetsete liikide MIC-väärtustest. Neid kasutatakse ainult liigispetsiifiliste murdepunktide ülevaates või järelmärkustes mittemainitud liikide puhul.

Tundlikkus

Konkreetsetel liikidel omandatud resistentsuse levik varieerub piirkonniti ning ajaliselt, mistõttu on soovitatav lähtuda kohalikust resistentsust puudutavast teabest, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Kui resistentsuse kohalik levik muudab ravimi kasulikkuse ühe või teise infektsiooni korral küsitavaks, tuleb vajadusel küsida nõu ekspertidelt.

Tavaliselt tundlikud liigid:

Grampositiivsed aeroobid:

Enterococcus faecalis

Staphylococcus aureus (metitsilliini suhtes tundlik)* koagulaasnegatiivne Staphylococcus (metitsilliini suhtes tundlik)

Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae Streptococcus pyogenes Streptococcus viridans rühm

Gramnegatiivsed aeroobid:

Citrobacter freundii

Enterobacter aerogenes

Enterobacter cloacae

Escherichia coli

Haemophilus influenzae

Klebsiella oxytoca

Klebsiella pneumoniae

Moraxella catarrhalis

Serratia marcescens

Grampositiivsed anaeroobid:

Clostridium perfringens**

Peptostreptococcus spp.**

IMIPENEMCILASTATIN HOSPIRA_1410590_SPC_141059010x1

Gramnegatiivsed anaeroobid:

Bacteroides fragilis

Bacteroides fragilis rühm

Fusobacterium spp.

Porphyromonas asaccharolytica

Prevotella spp.

Veillonella spp.

Liigid, mille puhul võib olla probleeme omandatud resistentsusega:

Gramnegatiivsed aeroobid:

Acinetobacter baumannii

Pseudomonas aeruginosa

Loomulikult resistentsed liigid:

Grampositiivsed aeroobid:

Enterococcus faecium

Gramnegatiivsed aeroobid:

Mõned Burkholderia cepacia tüved (varasemalt Pseudomonas cepacia) Legionella spp.

Stenotrophomonas maltophilia (varasemalt Xanthomonas maltophilia, varasemalt Pseudomonas maltophilia)

Muud:

Chlamydia spp.

Chlamydophila spp.

Mycoplasma spp.

Ureoplasma urealyticum

* Kõik metitsilliinresistentsed stafülokokid on resistentsed ka imipeneemi/tsilastatiini suhtes. ** Kasutatud on EUCAST-i liikidega mitteseotud murdepunkte.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imipeneem

Kontsentratsioonid plasmas

Imipeneemi/tsilastaani manustamisel tervetele vabatahtlikele 20 minuti jooksul intravenoosse infusioonina olid imipeneemi maksimaalsed plasmakontsentratsioonid 250 mg/250 mg annuse puhul 12…20 mikrogrammi/ml; 500 mg/500 mg annuse puhul 21…58 mikrogrammi/ml ning

1000 mg/1000 mg annuse puhul 41…83 mikrogrammi/ml. Pärast 250 mg/250 mg, 500 mg/500 mg ja 1000 mg/1000 mg annuseid olid keskmised maksimumkontsentratsioonid plasmas vastavalt

17 mikrogrammi/ml, 39 mikrogrammi/ml ja 66 mikrogrammi/ml. Nende annuste juures langeb imipeneem plasmas 4…6 tunni jooksul 1 mikrogrammi/ml-ni või allapoole.

Jaotumine

Inimese plasmavalkudega seondub ligikaudu 20% imipeneemist.

Biotransformatsioon ja eritumine

Eraldi manustamisel metaboliseeritakse imipeneem neerudes dehüdropeptidaas-I vahendusel. Mitmetes uuringutes eritus uriiniga keskmiselt 15...20%, ulatudes eri indiviididel 5%-st kuni 40%-ni.

Tsilastatiin on ensüüm dehüdropeptidaas-I spetsiifiline inhibiitor, mis pärsib tõhusalt imipeneemi metabolismi, nii et koos imipeneemiga manustamisel võimaldab see saavutada imipeneemi antibakteriaalsed terapeutilised kontsentratsioonid nii uriinis kui plasmas.

Imipeneemi poolväärtusaeg plasmas oli üks tund. Ligikaudu 70% manustatud antibiootikumist väljus kümne tunni jooksul algsel kujul uriiniga. Imipeneemi hilisemat uriiniga eritumist ei tuvastatud. Pärast imipeneemi/tsilastatiini 500 mg/500 mg annuse manustamist ületas imipeneemi kontsentratsioon uriinis taset 10 mikrogrammi/ml kuni 8 tunni jooksul. Ülejäänud osa manustatud annusest eritus uriiniga antibakteriaalse toimeta metaboliitidena. Roojaga imipeneemi praktiliselt ei väljutatud.

Imipeneemi/tsilastatiini raviskeemides, milles manustamiste vahelised ajavahemikud algasid juba

6 tunnist, ei täheldatud normaalse neerufunktsiooniga patsientidel imipeneemi kuhjumist plasmas ega uriinis.

Tsilastatiin

Kontsentratsioonid plasmas

Imipeneemi/tsilastatiini manustamisel intravenoosse infusioonina 20 minuti jooksul olid tsilastatiini maksimaalsed plasmakontsentratsioonid 250 mg/250 mg annuse puhul 21...26 mikrogrammi/ml; 500 mg/500 mg annuse puhul 21...55 mikrogrammi/ml ning 1000 mg/1000 mg annuse puhul 56...88 mikrogrammi/ml. Pärast 250 mg/250 mg, 500 mg/500 mg ja 1000 mg/1000 mg annuseid olid tsilastatiini keskmised maksimumkontsentratsioonid plasmas vastavalt 22 mikrogrammi/ml,

42 mikrogrammi/ml ja 72 mikrogrammi/ml.

Jaotumine

Inimese plasmavalkudega seondub ligikaudu 40% tsilastatiinist.

Biotransformatsioon ja eritumine

Tsilastatiini poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu üks tund. 10 tunni jooksul pärast imipeneemi/tsilastatiini manustamist eritub ligikaudu 70...80% tsilastatiini annusest muutumatult kujul uriiniga. Rohkem tsilastatiini uriinist hiljem ei leitud. Ligikaudu 10% leiti N-atsetüüli metaboliidina, millel on tsilastatiiniga võrreldav dehüdropeptidaasi inhibeeriv toime. Neerus oleva dehüdropeptidaas-I toime normaliseerus varsti pärast tsilastatiini kõrvaldamist vereringest.

Neerupuudulikkus

Pärast imipeneemi/tsilastatiini ühekordse 250 mg/250 mg annuse intravenoosset manustamist kerge (kreatiniini kliirens CrCl 50...80 ml/min/1,73 m), mõõduka (CrCL 30...< 50 ml/min/1,73 m) ja raske (CrCL < 30 ml/min /1,73 m) neerukahjustusega patsientidele suurenes imipeneemi kõveraalune pindala (AUC) vastavalt 1,1 korda, 1,9 korda ja 2,7 korda võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega (CrCL > 80 ml/min/1,73 m). Tsilastatiini AUC-d suurenesid kerge, mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel vastavalt 1,6 korda, 2,0 korda ja 6,2 korda võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. 24 tundi pärast hemodialüüsi imipeneemi/tsilastatiini ühekordse 250 mg/250 mg annuse intravenoosse manustamise järel olid imipeneemi ja tsilastatiini kõveraalused pindalad vastavalt 3,7 ning 16,4 korda suuremad võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientide kõveraaluste pindaladega. Pärast imipeneemi/tsilastatiini intravenoosset manustamist vähenevad imipeneemi ja tsilastatiini uriiniga väljutamine, neerukliirens ning plasmakliirens koos neerufunktsiooni halvenemisega. Neerufunktsiooni häirega patsientidel on vaja annust kohandada (vt lõik 4.2).

Maksapuudulikkus

Maksapuudulikkusega patsientidel pole imipeneemi farmakokineetikat välja selgitatud. Et imipeneemi metaboliseeritakse maksas vähesel määral, ei arvata olevat mõju maksakahjustusel farmakokineetikale. Seetõttu ei soovitata maksakahjustusega patsientidel annuseid muuta (vt lõik 4.2).

Lapsed

Lastel (vanuses 3 kuud kuni 14 aastat) olid imipeneemi keskmine kliirens ja jaotusruumala ligikaudu 45% kõrgemad kui täiskasvanutel. Lastel oli pärast 15 mg/15 mg imipeneemi/tsilastatiini manustamist kehakaalu kilogrammi kohta imipeneemi kõveraalune pindala ligikaudu 30% suurem kui täiskasvanutel, kes said 500 mg/500 mg-se annuse. Kui lastele manustati suurem annus imipeneemi/tsilastatiini, 25 mg/25 mg/kg, oli laste ekspositsioon 9% kõrgem kui 1000 mg/1000 mg annuse saanud täiskasvanutel.

Eakad

20 minuti jooksul intravenoosselt manustatud imipeneemi/tsilastatiini 500 mg/500 mg üksikannuse farmakokineetika oli eakatel tervetel uuritavatel (vanuses 65...75 aastat ja oma ea kohta normaalse neerufunktsiooniga) kooskõlas kerge, annuse kohandamist mittenõudva neerukahjustusega patsientide

puhul oodatavaga. Imipeneemi ja tsilastatiini keskmised poolväärtusajad plasmas olid vastavalt 91 ± 7,0 minutit ja 69 ± 15 minutit. Korduval annustamisel puudub mõju nii imipeneemi kui ka tsilastatiini farmakokineetikale ja imipeneemi/tsilastatiini kuhjumist ei täheldatud (vt lõik 4.2).

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Korduvannuse toksilisuse ja genotoksilisuse uuringutest saadud mittekliinilised andmed ei näita olulist ohtu inimesele.

Loomkatsed näitasid, et ainsa ravimina manustamisel piirdub imipeneemi toksiline toime neerudega. Tsilastatiini ja imipeneemi koosmanustamine vahekorras 1:1 hoidis ära imipeneemi nefrotoksilised toimed küülikutel ja ahvidel. Olemasolevad andmed näitavad, et tsilastatiin hoiab nefrotoksilisuse ära, takistades imipeneemi sisenemist tubulaarrakkudesse.

Tiinetel Cynomolgus makaakidel läbiviidud teratoloogiauuringutes tõid imipeneem/tsilastatiinnaatriumi annused 40/40 mg/kg ööpäevas (intravenoosse boolusena) kaasa emaslooma toksilisuse, mis avaldus oksendamise, isupuuduse, kehakaalu languse, kõhulahtisuse, tiinuse katkemise ja mõnedel juhtudel surmana. Kui tiinetele Cynamolgus makaakidele manustati imipeneem/tsilastatiinnaatriumi (ligikaudu 100/100 mg/kg ööpäevas ehk ligikaudu 3 korda rohkem inimesele soovitatavast ööpäevasest intravenoossest annusest) intravenoosse infusioonina kiirusel, mis jäljendas kliinilist kasutust inimestel, esines emasloomadel minimaalset talumatust (aeg-ajalt oksendamist) ning puudusid emasloomade surmajuhtumid ja tõendid teratogeensusest, kuid võrreldes kontrollrühmadega sagenes embrüode hävimine (vt lõik 4.6).

Imipeneem/tsilastatiini võimaliku kartsinogeense mõju hindamiseks ei ole loomadel tehtud pikaajalisi uuringuid.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Naatriumvesinikkarbonaat

6.2Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Ravim on keemiliselt ebastabiilne laktaadiga ning seda ei tohi segada laktaati sisaldavate lahustega. Kuid ravimit võib manustada läbi intravenoosse infusioonisüsteemi, läbi mille manustatakse laktaadilahust.

Ravimit ei tohi segada ega füüsiliselt lisada teistele antibiootikumidele.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist:

Manustamiskõlblikuks muudetud ja lahjendatud lahused tuleb kasutada koheselt. Ravimi manustamiskõlblikuks muutmise algusest veenisisese infusiooni lõpuni jääv aeg ei tohi olla rohkem kui kaks tundi.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

IMIPENEMCILASTATIN HOSPIRA_1410590_SPC_141059013x1

Imipeneemi/tsilastatiini lahuseid ei tohi lasta külmuda.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

-20 ml klaasviaal (tüüp I) bromobutüülkummist korgi ja punase flip-off kattega. Pakendi suurus: 5 viaali karbis.

-100 ml klaasviaal (tüüp I) bromobutüülkummist korgi ja sinise flip-off kattega. Pakendi suurus: 1 viaal karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Veenisisese lahuse manustamiskõlblikuks muutmine

Ravim on toodetud steriilse kuivainena viaalides, mis sisaldavad 500 mg imipeneemi ja 500 mg tsilastatiini.

Ravim on puhverdatud naatriumvesinikkarbonaadiga, et saavutada lahuse pH vahemikus 6,5...8,5. Kui lahust valmistatakse ja kasutatakse vastavalt õpetusele, ei muutu pH oluliselt. Ravim sisaldab 37,5 mg (1,6 mmol) naatriumi.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada.

Steriilne kuivaine tuleb lahustada vastavalt aseptika nõuetele kasutades allpool toodud lahusteid. Lahust tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida aineosakeste ja värvuse muutuse suhtes. Kasutada tohib ainult selgeid ja osakesteta lahuseid.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse stabiilsust on näidatud 0,9% naatriumkloriidi süstelahuses ja steriilses süstevees.

100 ml viaali manustamiskõlblikuks muutmine

Steriilne pulber tuleb lahustada vastavalt alltoodud juhisele. Seda tuleb loksutada kuni selge lahuse saamiseni, lastes pulbril 3...4 minuti jooksul lahustuda. Lahuse värvus (värvitust kollaseni) ei mõjuta ravimi toimet.

Annus (imipeneem mg-des)

Lisatava lahusti maht

Ravimi lahuse ligilähedane keskmine

(ml)

kontsentratsioon, mg/ml imipeneemi

 

 

 

 

 

 

 

20 ml viaali manustamiskõlblikuks muutmine

Viaali sisu tuleb suspendeerida ja viia sobivasse infusioonilahusesse, mille lõppmahuks peab saama 100 ml. Soovitatav on lisada viaali ligikaudu 10 ml sobivat infusioonilahust. Loksutada korralikult ja viia saadud suspensioon üle infusioonilahuse pakendisse.

Tähelepanu: Suspensioon ei ole mõeldud otseseks infusiooniks.

Korrata protseduuri veel 10 ml infusioonilahusega, et tagada viaali sisu täielik üleviimine infusioonilahusesse. Saadud segu tuleb loksutada kuni selginemiseni.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Hospira UK Limited Horizon, Honey Lane Hurley, Maidenhead SL6 6RJ Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.08.2010

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.07.2015

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

aprill 2016